tag:blogger.com,1999:blog-159690792011-12-02T10:34:11.111+02:00WORMSI WÄGI....on võitnud tuule(ärikate)väe...ja saanud uue vallavanema. Kelle sellele kohale saamise meetodid ja reaalsed esimesed sammud sunnivad küsima...Mis värk on? Mis toimub?.. Uue vallajuhi saabumine "eikuskilt" on järjekordne märk sellest, et saareelanikud ei suuda kogukonnana hästi toimida ja tegutseda...Lootus siiski säilib, et tõepoolest kohalikud inimesed suudavad selja sirgu ajada ja kontrolli asjade edasise käigu üle enda kätte võtta...Jälgime mängu edasi...tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.comBlogger1781100tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-48012216063732963792011-10-09T11:03:00.001+03:002011-10-09T11:03:44.932+03:00...Ja nii nad tõidki meile tuulepargi...<p>Kirjutasin siin rohkem kui aasta tagasi, et "vormsi vägi on võitnud tuuleärikate väe..."Teatud uhkusega muidu nii eriilmelise ja vähese koostöömeelega kohaliku rahva üle, kes I saare üldkogul lükkas tagasi ärimeeste ja nende poolt äraostetud vallavalitsejate soovi mingi grupi inimeste kasu nimel rikkuda lootusetult kõigi kohalike saareelanike elukeskkond. Isegi veel sel suvel, kui etendati farssi nimetusega "Vormsi saare II üldkogu" kus püüti saarerahvale kaela määrida uut arengukava, mille ainukeseks originaalseks mõtteks oli tuuleenergeetika prioriteedi ja seega siis tuulepargi tuleku seadustamine, olin täitsa kindel, et see ei lähe neil läbi. Et vallavolinikud, kellest siiski enamus ju kohalikud inimesed ja tegelikult vähemalt kõhutundega tunnetavad nii ohte kui ka tegeliku kohaliku rahva meeleolusid, seda petukaupa arengukava näol läbi ei lase. Ja nüüd ma loen 26. septembri volikogu istungi protokollist, et tervelt 6 (kuus) saare rahva asemikku üheksast kiidab tuulepargi idee arengukava kinnitamise näol heaks!?</p><p>Meie kohalikku võimu tublisti investeerinud ärimehed võivad nüüd küll rahulolevalt käsi hõõruda. Kohalikel otudel, minul nende hulgas, on ikka täiega perse lohku tõmmatud. Tulevase tuulepargi võiks nimetada 26. septembri nimeliseks nende poolthääletajate auks. Loodan, et vähemalt nende vaev sai või saab ikka vääriliselt tasutud. Mul on küll tõsimeeli hea meel, kui kellegilgi siin saarel natuke paremini läheb. Et see ka minu arvelt käib...ju tuleb leppida. Tahtsime ju kapitalismi.</p><div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-4801221606373296379?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-46155646742008967182011-08-02T13:16:00.002+03:002011-08-02T19:51:06.321+03:00Vormsi rahvas vaja välja vahetada...Sest mida muud on võimalik teha, kui vastamisi on targad valitsejad ja loll rahvas...Demokraatia küll nõuaks, et ka lollidel oleks õigus enda hulgast mõni vähem või rohkem lollim end valitsema valida, kuid kuhu sa sellise demokraatiaga ikka jõuad. Ei saaks siis ju ka praegused valitsejad omale vorsti leivale ega võlgu makstud...<br /><div style="margin-bottom: 0cm;">Sellised (naljaga pooleks) kokkuvõtvad mõtted siis tekkisid peale Vormsi saare rahva II üldkogu, kus põhiküsimusena oli päevakorras saare arengukava vastuvõtmine ja boonusena uue Vormsi, targa Vormsi, peenemalt <em>Smart Vormsi</em> tutvustus. Etteruttavalt võiks kohe ära märkida, et tüüpilise vormsilasena ei saanud ise ka pihta, kas mind sinna uude, tarka Vormsisse , ka kaasa võetakse.</div><div style="margin-bottom: 0cm;">Aga siis järjekorras. Üldkogule vastuvõtmisele esitatud uus arengukava on ilus, mahukas, värviline, rohkete tabelite ja illustratsioonidega varustatud dokument. Koostatud selle ala ühe juhtivama konsultatsioonifirma „Geomedia“ poolt R. Noorkõivu juhtimisel. R. Noorkõiv oli ka ise kenasti kohal ja tänas rahvast kaasalöömise eest arengukava aruteludel. Tema ja ka vallavanema sissejuhatavast jutust jäi mulje, et tugevas koostöömeeles on kokku pandud tõesti üks ilus, vajalik ja kõike ja kõiki arvestav asi. Selge siis, et pole siin mõtet pikalt arutada midagi ja asi pandi kohe hääletusele. Mõistmatu rahva hulgas, kes miskipärast ei rutanudki kohe kätt tõstma, hakkas aga sumin ja vigin: meie ei tea midagi, kas küsida ei võigi...jne. No olgu. Küsida armulikult lubati. Siis keegi tarkpea küsis, et kui meie areng ja tulevik on kõik seotud selle uue, Targa Vormsi, projektiga, siis miks pole seda projekti vastuvõetavas arengukavas mainitudki ja miks isegi tutvustatakse seda uut projekti esmakordselt laiemalt alles peale arengukava formaalset kinnitust esimese päevakorrapunkti all. Selle peale seletati, et see <em>Smart Vormsi </em>tark <span style="font-style: normal;">värk</span><em> </em><span style="font-style: normal;">olevat ilusti arengukavas sees, loll rahvas lihtsalt ei oskavat lugeda. Ju ta siis kuskil ridade vahel kuskil oli, sest hilisemas omavahelises vestluses R. Noorkõivuga ei paistnud arengukava tegeliku koostaja optimismi seoses selle projektiga kusagilt. Küsiti siis veel natuke üht-koma-teist ebaolulisemat aga eks rahvas tunnetas ise ära, et asi keeratakse niikuinii vastavaks kõnekäänuga: üks loll võib rohkem küsida kui 100 tarka vastata. Ehk siis saalitäie lolli rahva ja väheste rahva ees seisvate tarkade valitsejate ja ekspertide vastasseisus ei lõpe see üldkogu kunagi...Aga muud tegemised ju ootavad.</span></div><div style="margin-bottom: 0cm;"><span style="font-style: normal;">Niisiis, seega tekkis soodne moment panna asi uuesti hääletusele ja vallavanem kasutas selle võimaluse ka kohe ära. Mida aga ei tõusnud, olid poolt olemist tähistavad käed. Ja siis tegi vallavanem, et demokraatliku otsustusprotsessi protseduurilisi peensusi mittetundvatele lollidele vormsilastele nende koht kätte näidata, tõeliselt geniaalse käigu. Selle asemel, et küsida: hea küll, tõstku käed need, kes on arengukava vastuvõtmise vastu, konstateeris ta, et üldkogu keeldub hääletamast. Mitte poolt hääletamast, vaid üldse hääletamast. Ja jutul lõpp. Niimoodi vist märgitigi protokolli.</span></div><div style="margin-bottom: 0cm;"><span style="font-style: normal;">Nüüd tekib huvitav olukord. Igal omavalitsusel peab olema kehtiv arengukava. Ilma selleta on võimatu näiteks saada eelarvesse projektide kaudu lisaraha. Väikesaarte seaduse järgi peab väikesaare omavalitsuse arengukava kinnitama saareelanike üldkogu, mis on idee järgi, sisuliselt, oma tungiva soovitusliku mõju tõttu väikesaare elanike kõrgeim võimuorgan. Nüüd nulliti protseduuriliste nippidega ära see otsustusõigus ja näidati saareelanike üldkogu lollakate otsustusvõimetute inimeste kogumina. Huvitav tõesti, mis edasi meie täielises Vormsi demokraatias juhtuma hakkab...</span></div><div style="margin-bottom: 0cm;"><span style="font-style: normal;">Edasi üldkogul toimunust. Järgmisena astus püünele kena neidis valges kuues, kes jagas laiali infomaterjale ja pajatas saabuvast tarkade inimeste targast ja energiaküllasest uuest tulevikust iga küla oma tuulegeneraatori tiivikute all, kus porgandite kasvuprotsessi juhitakse nutitelefonist ja interneti kaudu ning kus ummikud praamisadamas lahendab tark broneerimissüsteem...</span></div><div style="margin-bottom: 0cm;"><span style="font-style: normal;">Seda tuleb küll öelda, et ega tarka panevat neiut palju lollide küsimustega vaevatudki. Vist jõudis kohale, et selline tark tulevik pole niikuinii meie, aborigeenide. jaoks. Tuuakse uued, nutikamad, elanikud. Ainuke lootus, et mingi kõrvalisem küla kohandatakse meile sobivaks reservaadiks...</span></div><div style="margin-bottom: 0cm;"><span style="font-style: normal;">Üldkogu lõppes uue perearsti enesetutvustusega. Täitsa asjalik mees tundus olevat, küsimustele vastas konkreetselt ja isegi meile arusaadavas keeles. Nii-et peab pöialt hoidma, et ta targas tulevikus kusagil võrgus ära ei lahustuks, virtuaalseks ei muutuks. Luust ja lihast perearst on ikka parem kui robot. Vähemalt mina oma piiratuses arvan niimoodi....</span></div><div style="margin-bottom: 0cm;"><span style="font-style: normal;">Sellised muljed siis saare II üldkogult, mis nagu selgub, on valed...Õige pildi saab <a href="http://le.ee/?a=uudised&b=8471" target="_blank">siit</a>. </span></div><div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-4615564674200896718?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-88753153802939743842011-02-28T11:49:00.001+02:002011-02-28T11:49:05.524+02:00Uus valimispettus tulekul<p>Pole midagi teha, tuleb selle Vormsi valimispettuse, Vormsi valla kohalikelt elanikelt kohaliku võimu teostamise õiguse äravarastamise juurde tagasi tulla. Sest paistab väga sedamoodi, et põhimõtteliselt sama skeemi korrates ja kasutades tahetakse (vähemalt osaliselt)varastada kohalikelt ka õigus saata eelseisvatel valimistel oma saadik Riigikokku. Kui juba korra pettus on läbi läinud, eks siis petetakse ikka ja uuesti…</p> <p>Asi on siis nimelt selles et Riigikogu valimistel ringkonna tasandil kehtib rahvasaadikuks saamisel enam-vähem samasugune reeglistik nagu on ka kohalikel valimistel. Kohad jaotatakse nimekirjade vahel proportsionaalselt saadud häältele ja nimekirjas endas toimub ümberrivistumine vastavalt sellele, palju hääli mingi konkreetne Tõnis või Alar saab…Ehk siis, kui nimekirja edu või ebaedu ja vastav kohtade hulk ringkonnas on üldiselt teada ja etteennustatav, siis nimekirja enda sees võivad asja otsustada kellegile konkreetsele näole “orgunnitud” mõnisada või isegi ainult mõnikümmend lisahäält.</p> <p>Meie konkreetses ringkonnas, Läänemaal, on kunagi üsna mõjukas “Isamaa “ nüüd IRL-ks moondununa jäänud päris kehva seisu. Loota võib siit ringkonnast ainult ühte kohta. Ja see üks koht saab tulla, vaadates IRL-i Läänemaa kandidaatide positsioone partei üldnimekirjas, ainult ringkonnamandaadi saamise kaudu. Ja ringkonnamandaati saab edukalt mängida-manipuleerida “õige” inimese kätte.</p> <p>Kuidas selliseid manipulatsioone-pettusi tehakse, seda sai jälgida siin eelnevalt toodud Valimiskooli sketshis..</p> <p>Asja veel paremaks illustreerimiseks, puust ja punaselt ettenäitamises, tuleme korraks tagasi Vormsis kohalikel valimistel toimunu juurde. Pealegi siis toimunu seos praeguste Riigikogu valimistega on ilmne.</p> <p>Nimelt oli IRL-l , nagu muidugi ka teistel parteidel, praeguste Riigikogu valimiste kampaaniaks raha vaja. Väga palju raha vaja. Kui Edgar läks venelastelt raha küsima (ma arvan ka, et eks ta mingis vormis seda siiski tegi), siis meie kohalikud “Ostap Benderid” IRL-i Respublica tiivalt arvasid, et parem tõmmata müts pähe omaenda maksumaksjaile. Neile tuli pähe geniaalne mõte võtta lähenevatel kohalikel valimistel üle mõni ääremaa vald koos vallaeelarvega ja loomulikult koos kohaliku otsustusõigusega paigutada sinna valla territooriumile  sobilikele ja valitud ärimeestele kuuluvaid energia- ja infrastruktuuriobjekte. Loomulikult eeldades, et investeeringueeliseid ja soodustusi saanud ärimehed hiljem ka parteikassasse väga ei sülita.</p> <p>Mingitel põhjustel osutus selleks väljavalitud ääremaa vallaks just Vormsi vald. Võib arvata, et nende põhjuste hulgas oli võtmetähtsus selles, et siin oli võtta “oma mees Havannas”-praegune vallavanem…Ja tegeliku valiku kaalukeeleks sai siis praeguse vallavanema võimekus veenda ära oma parteiülemused, et selline asi, kohalikelt nende otsustusõiguse kaaperdamine, läheks siin ludinal läbi…need jobud siin ei saa ju tuhkagi aru, kui neile müts silmini tõmmatakse. Nad ei saa aru isegi seda, oli neil müts peas või mitte…</p> <p>Kurb, kuid tõsi. Nii see ju enam-vähem läkski. Tuulepargi ja lennujaamaga läks küll veel nihu, loomult “bujäänidest” kohalike selgroog veel ei paindunud küllalt sügavale partei ja tema emissari tahte ees, aga vähemalt vallaeelarve on partei teenistuses. Asi seegi.</p> <p>Kuidas praktiliselt IRL siin selle võimu kaaperdamise teostas? Elementaarne. Suurematel parteidel on nimelt juba olemas päris korralik maksumaksja poolt eraldatav raha. Selle raha kulutamist praktiliselt keegi ei kontrolli ja selle kulutamise otsustavad parteikontori bossid. Et kindlustada oma bossi positsiooni või saada veel suuremaks bossiks, on vaja parteisisestel juhtorganite valimistel saada rohkem hääli. Neid hääli võib aga igalt tänavanurgalt lihtlabaselt osta. Erinevalt häälte ostmisest “päris” valimistel pole parteisisesed valimised kellegi “organi” ega “struktuuri” asi. Nii et asi lihtne ja ohutu. Võtad kaasa mapi ette valmis kirjutatud parteisse astumise ja parteist lahkumise avaldustega, suhteliselt paksu rahakoti (maksumaksja) rahaga…ja lähed tänavale. Raskel majanduslikul ajal leiab ikka inimesi, kes 500 krooni või 50 euro teenimise nimel on valmis allkirjastama need kaks avaldust ja korraks läbi astuma mingist partei Suurkogust või Kongressilt või kusagilt…ja tegema seal õige valiku, mille nad pihkususatud sedelilt vaevaliselt välja veerivad. Aga valimistulemus on see-eest täpselt ette ennustatav. Juhitud demokraatia on alati parem kui mingi anarhiasse kalduv ja ennustamatu otsedemokraatia. Ausalt mängivad vaid lollid. Parteid on oma siseelu organiseerimisel sellest ammu aru saanud ja Respublica äraostmatute poiste geniaalsus seisneb lihtsalt selles, et nemad tabasid esimestena ära: nii võiks ju ka üldse kõiki valimisi korraldada. Pealegi, mingit vastuolu valimisseadusega ju pole. Inimesele 500 krooni pihku, tema isikuandmetega möllida ta kuhugi parteile vajalikku valda sisse, anda talle sedelike valitava nimega ja eks inimene hääletabki eelvalimistel oma tegelikus elukohas või siis interneti teel selle soovitatava isiku poolt. Pole ka ju kartust selle ees, et see 500 krooni saanu tünga teeb: ta ju ei teagi seal vallas kedagi teist nime. Väga väikeste kulude ja vaevaga saab täpselt kalkuleeritud ja soovitud tulemuse. Lõpptulemusena saaksime ideaalselt toimiva juhitud demokraatiaga moodustise, kus omavalitsused on jagatud parteide poolt nende paremate jüngrite vahel läänideks.</p> <p>Nagu meil siis siin Vormsis viimastel kohalikel valimistel just juhtuski. Vormsi on juhitava demokraatia pilootprojekt, kus terve vald anti praegusele vallavanemale IRL-le osutatud teenete eest lääniks.</p> <p>Eks meil oli asja praktilisel läbiviimisel muidugi ka kohapealsetest oludest tingitud keerukusi. Suurim neist ju see, et senigi oli kohaliku võimu teostamisel olnud suur roll just IRL-l. Kuid seda varasemat IRL-i (mis ka pigem aatelisema Isamaa poolse taustaga) nimekirja ja selle ümber koondunud inimesi ei saanud sellise selge pättuse teostamiseks kasutada just juba sel ainsamal põhjusel, et neile ei oleks pättus meeldinud ja see pättus nendega ei oleks läinud läbi…No siis võetigi IRL-i Respublica tiiva juhtimisel üle hoopis naiivsete kohalike külameeste punt “Ka Talvel Vormsil”, orgunniti IRL parteikassas oleva (maksumaksja) raha eest sõnakuulelikematele ja “koostööaltimatele” nimekirjas etteotsa tõusmiseks vajalikud hääled ja asi tehtud: 6 kohta 9-st ehk absoluutne enamus, mis võib sisuliselt otsustada kõike, “õigetel” inimestel volikogus olemas, senine IRL sügavas opositsioonis ja täielikult kõrvale tõrjutud…</p> <p>Kuna asi õnnestus, vajalik kaader, kes siiani valla elanike registris ja hääletab valimistel nii kuidas nimi ette antakse-miks mitte kasutada võimalust Riigikogu valimistel…Pealegi, Tõnis Palts IRL-i Läänemaa piirkonna esinumbrina on ju väärikas inimene, toetanud parteid kindlasti ka rahaliselt, miks mitte toetada tema ringkonnamandaadi saamist ka maksumaksja rahaga hääletustulemustesse investeerimise teel….</p> <p>No aga ma ei tea. Mulle selline asi igal juhul ei meeldi, ja juba sel põhjusel jätan muidu päris sümpaatse Paltsi poolt hääletamata. Üldse ma ei saa aru, miks IRL-is kahtlemata olemasolevad korralikud inimesed lasevad toimuda selgetel pettustel, pättustel, ebaausatel kombinatsioonidel….Isegi Keskerakonnas saavad inimesed jääda iseendaks, olla bosside arvamuse ja tegude suhtes eriarvamusel, nagu näiteks Laanet siitsamast ringkonnast. Mina igal juhul hääletan, ja kutsun ka oma lugejaid hääletama näiteks Laaneti poolt. Või kui Laanet ei meeldi, siis hääletage ükskõik kelle poolt, välja arvatud IRL-i kandidaadid. Sest see, kuidas IRL kohalikust rahvast ja valijatest üle sõitis, on ikka pretsedenditu…  </p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-8875315380293974384?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-38128573680537574102011-01-23T08:55:00.001+02:002011-01-23T08:55:18.062+02:00Kuidas Vormsis valimised võideti…<div style="padding-bottom: 0px; margin: 0px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; display: inline; float: none; padding-top: 0px" id="scid:5737277B-5D6D-4f48-ABFC-DD9C333F4C5D:631e35f8-0d22-42cd-b39b-007d45515a5d" class="wlWriterEditableSmartContent"><div><object width="424" height="318"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/v/koqzVeE8vNQ&hl=en"></param><embed src="http://www.youtube.com/v/koqzVeE8vNQ&hl=en" type="application/x-shockwave-flash" width="424" height="318"></embed></object></div></div> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-3812857368053757410?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-17481812066615217892011-01-01T12:58:00.001+02:002011-01-01T12:58:39.443+02:00Head uut aastat…<p>…kõigile vormsilastele ja selle blogi lugejatele mujalt suures, Hari ja Voosi kurgu taha jäävas maailmas…</p> <p>Loodan, et uus aasta tuleb natuke pingevabam, konstruktiivsem, tulevikkuvaatavam. Oma panuse sellesse püüan anda ka selle blogi kaudu, kus ma vähemalt lähiajal, kuni Riigikogu valimisteni, ei kavatse puudutada siinset (saare) kõige teravamat küsimust-võimalikku valimispettust viimastel kohalikel valimistel. Kuna see seni veel kohalik teema seoses lähenevate Riigikogu valimistega ja ka seoses viimase Savisaare ja parteide rahastamisega seotud skandaalile omandab järjest rohkem üleriigilist mastaapi, käsitlen nüüdsest seda teemat oma teises blogis aadressil tomp.wordpress.com</p> <p>Siin aga on mul kirjutamist küllaga, ei tea kas kevadeks jõuangi…Olen nii palju lubanud…Tarmole olen võlgu ülevaate maamaksu- ja maahooldustoetusega seotud probleemistikust, see tuleb vast nüüd tõesti mõne päeva pärast. Siis seoses selle vana tuulepargi ja lennuvälja ning ähvardava paadisadamate jamaga peaks käsitlema planeerimisküsimusi… Lubanud olen veel mälestusi, miks mind omal ajal arenguprojektide kirjutaja kohalt lahti lasti ja et mis jama siis omal ajal oli nende rannarootslaste maadega, kus ma nagu endise vallavanema D. Jüristo süüdistuste järgi olin mingi kiuslik rahvusviha õhutaja ja tegin vallale ja rahvussuhetele hirmsat kahju…</p> <p>Asjade rahulik selgeksrääkimine on minu arust alati edumeelne ja konstruktiivne. Seda ma püüangi edaspidi siin teha ja kutsun kõiki lugejaid koos sellelt, asjade selgeksrääkimise baasilt, edasi minema, asja arutama ja õigeid, siin saarel meie ja meie laste tulevikku puudutavaid otsuseid langetama. Sest üks on kindel, peale neid Riigikogu valimisi, ükskõik milline võimukoalitsioon selle järel tekib, haldusreform tehakse ära igal sajal juhul. Kui me oleme siin saarel siin iseotsustamise säilimise üle ühtsed, me võimegi selle tulevase haldusreformi käigus säilitada mingi eristaatuse, mis teeks siinse elu nii meie kui meie laste jaoks perspektiivsemaks..</p> <p><strong>Veelkord head uut aastat kõigile..</strong></p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-1748181206661521789?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-53917241518532522092010-12-23T18:00:00.001+02:002010-12-23T18:25:30.478+02:00Hitler vihastab Eesti parteide rahastamise pealePanen siia jõulude ja aastavahetuse jaoks üles natuke kergema asja. Asju tulebki võtta väikse huumoriga...<br /><br /><iframe frameborder="0" height="344" src="http://www.youtube.com/embed/1CdzWCwXlBI?fs=1" width="425"></iframe><div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-5391724151853252209?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-39252877552528884462010-12-10T20:34:00.001+02:002010-12-10T20:34:20.586+02:00Tarmo Saxbyst: Kas praamidotatsioonidega mängitakse valimiste ja Leedo huvides?<p><em>Avaldan siinkohal eelmise postituse kommentaariumist pärit ühe blogilugeja mõtteavalduse tema soovil. Võtsin omale küll vabaduse panna selline pealkiri kuid asja tuum paistab just selline olevat…</em></p> <p>Teen ettepaneku luua uus arutelu teemal: <br />Riigikogu eraldas Väinamere Liinidele 23 milj krooni, et langetada praamipileti hinda poole võrra. <br />Mina küsin, miks Riigikogu määrab rahasid otse ettevõtetele? Milleks on meil regionaalminister, transpordi minister ja nende taga olevad meeskonnad, ministeeriumid kes kohalikke vajadusi paremini peavad teadma? Kas riigikogu on ise kõige targem otsustaja? Nüüd siis selline otsus, et poole odavam pilet peab just ja ainult Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa liinile tulema. Kas tõesti on raha nii palju, et lausa 50% hinnahüppeid korraldada? Kas 5%...10%...15% aastas poleks realistlikumad numbrid? Isegi praamipileti hinna mitte tõstmine kasvavate kütusehindade ja inflatsiooni juures oleks tarbijale suur kingitus. <br />Loomulikult räägib siin ka kadedus, aga ilmselt teiste saarte elanike häälte arv oli liiga väike, et hakata nende püüdmisega tegelema. Kardetavasti oleks eneseupitamise sõnum selle võrra lahjenenud. Kuigi selline overkill ei saa ometi märkamatuks jääda ka veidi lahjenenult. Samas nii otse Leedo väravasse mängimine jälle paneb mõtted teist pidi liikuma. <br />Inetu ja ebaeetiline mäng on see nüüd igal juhul, aga mis siis tegelikult toimus?</p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-3925287755252888446?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-38383300961753307002010-12-07T16:37:00.001+02:002010-12-07T16:37:39.929+02:00Ruhnlased hädas maavanemaga…Aga meie?<p>Kaarel Lauk nimetab Ruhnu elu-olu käsitlevas blogis (ruhnlane.blogspot.com) sealset, s.o. siis Saare maavanemat <a href="http://ruhnlane.blogspot.com/2010/12/transport-voi-uhistransport.html">otsesõnu rumalaks inimeseks ja ajukääbikuks</a>…Tegelikult muidugi selle sügise ruhnlaste transpordimurede lahendamisega (õigemini mittelahendamisega) seostatult täiesti põhjendatult ja asja eest… kuid eks selline sõnavalik vast ka minu arust natuke liiast ole ja maavanemale solvav kindlasti. Kuid hakata nüüd <a href="http://www.postimees.ee/?id=353239">päris ajakirjanduses hädaldama ja Kaarlit kohtussekaebamisega ähvardama</a> on vast ka liiast. Kaarel esineb sellise arvamusega grupi ruhnlaste erablogis, mida maavanem võiks (vähemalt endale ebameeldivate postituste korral) rahumeeli ignoreerida. Et ta seda ei tee (s.t. ei ignoreeri) ja tõstab tühjast tüli, näitab vast konkreetse konflikti olemusest ja sisust rohkemgi, et Kaarel tabas märki…</p> <p>See selleks, mind ajendas rohkem kirjutama see, et tihtipeale on maavanematele nende haldusalas olevad väikesaared tuntavalt nagu ristiks kaelas. Kujuta ette, tahavad meie vaeselt riigilt transpordiühendust mandriga ja mida veel. Kuid riik on seda (ja veel paljusid asju) ju lubanud ja teisalt valdadele hulga kohustusi pannud ja palganud (kõrgepalgalise) maavanema, kes oma tegevusega neid lubaduste ja kohustuste  täitmist garanteeriks. Ja kes jälgiks veel ka selle üle, et need kohapealsed võimud riigi huvide vastu ei töötaks, et riigi seadusi ikka täidetaks ja kohapealsed vürstid oma kasuahnuses ei sõidaks üle vähematest ja väetimatest. Meil siin Vormsis on selle transpordiühendusega ju objektiivselt (mandrile lihtsalt lähemal) lood märksa paremad kuid muud maavanema pädevuses olevate küsimuste lahendamine ei kannata mingit kriitikat. Pea aasta on möödas näiteks sellest, kui muudeti siinsete uute võimude poolt kohaliku maahooldustoetuse sätteid selliselt, et riigi huvidele ja poliitikale tekitati selget kahju ning neid toetusi hakati jagama selliselt muudetud kriteeriumide järgi, et neid saaksid vaid “omad”, mitte need, kes neid vajaksid ja oleks objektiivselt õigustatud. Kui see määrus siin sellisena vastu võeti, olin esialgu täiesti kindel, et maavalitsusest selline juriidiline käkk läbi minna küll ei saa…kohe lajatatakse järelevalve…aga võta näpust…juba aasta varsti möödas ja “omadele” jaotatakse maksumaksja raha täies kaares…Maavanem aga vaatab…näpp suus…Millist sõna või epiteeti tema kohta kasutada…? </p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-3838330096175330700?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-36908010715081084062010-12-01T19:38:00.001+02:002010-12-01T19:38:49.892+02:00Arengukava arutelu eel…Manipulatsiooni ohule mõeldes<p> </p> <p>Olgu kohe alguses öeldud, et ma ei kutsu alljärgnevaga kedagi ei eelolevast laupäevasest ega ka järgnevatest võimalikest taolistest aruteludest eemale hoidma. Vastupidi, taolise, allpool kirjeldatud manipulatsiooni vastu aitabki ja ainult inimeste massiline ja teadlik osavõtt. Teadlik selles mõttes, et ollakse teadlikud kasutatavatest inimestega manipuleerimise võtetest ja ei lasta end nendega haneks tõmmata. Murelikuks teeb mind see, et kui suvise üldkogu ajal see manipulatsioon lõpptulemusena väga ei õnnestunud, siis viimase arengufoorumi ajal õnnestus see juba päris hästi…</p> <p>Asja selgituseks pöördume korra tagasi suvise üldkogu aega. Nagu kohalkäinud mäletavad, vaevati inimesi põletava päikese all kohustusliku mõttetööga Vormsi arenguteemalise ankeedi täitmisel. Kohustuslik just ses mõttes, et inimesed olid kokku tulnud ju tuulepargi küsimuse üle hääletama, aga enne hääletada ei saa kui ankeedi oled ära täitnud… ja siililegi selge, et saare arengust ja arenguperspektiividest oleks tegelikult mõtet rääkida ainult pärast seda, kui see otsus (ükskõik kummale poole) oleks vastu võetud. Panna frustreeritud  inimesi, kel tõeline hirm võimalike tuulepargiliste tulevikustsenaariumide ees, eelnevalt, siis nagu eeldatavalt objektiivselt ja emotsioonivabalt arutlema ja mõtlema saare arengu üle, on vähemalt küüniline. Kui mitte pahatahtlik. Oleks olnud ju väga normaalne jagada need ankeedid laiali pärast otsuse vastu võtmist, pingest vabanenud, juba positiivselt mõtlevatele inimestele. See on nii elementaarne, et on selge: inimeste praadimisega päikese käes taotleti mingeid muid eesmärke kui asjalikke ettepanekuid saare arenguks…..</p> <p>Nüüd siis, viimase, oli vist oktoobris toimunud arengufoorumi juurde. Nagu kohalkäinud mäletavad, juhatas koosoleku sisse vallavanem, kes palus fokusseerida arutelu tulevikule, mitte päevakajalisele…Kõik ju tore, vormiliselt õigegi….kui me praktiliselt kõik seal kohalolnud ja teised saareelanikud ei teaks, et ta mõtles selle päevakajalise all tõenäoliselt võimalikku inimeste rahulolematusavaldust praeguse vallavõimu ja isiklikult vallavanema võimule saamise teede ja meetodite üle. Et kas vallas võimule saamise teedel ja meetoditel on puutumus valla arengusse ja arengukava tegemisse?Minu arust on see puutumus otsene. Miks peaks inimesed neile võõra võimu all kokku tulema, et teha mingeid ühiseid plaane. No kui see võim (olgugi võõras) oleks vähemalt üheselt defineeritav ja ta asukoht oleks teada. Nagu nõukaajal oli:valitses vene võim asukohaga Moskvas. Sai ikka kokku tuldud küll, kasvõi köögis, ja igasugu asju arutatud. Isegi võimu sai tublisti kritiseeritud. Nüüd aga, täielises ja demokraatilises Eesti Vabariigis, on ühe väikese vallakese rahval ebasoovitav sellesama valla arengu üle arutamisel kasvõi võimu käest küsida: kes te sihuksed olete, kes teid siia üldse valis? Sest meil toimib kohalik omavalitsus esindusdemokraatia põhimõttel ja valitud seega esindavad kedagi, valitsevad nende nimel. Aga kes on need uued valijad, uued maksumaksjad, uued vormsilased. Kus nad tegelikult resideeruvad? Nende esindajate käes on ju tegelik võim. Nemad, need uued valijad määrasid oma valimiseelistuste ja maksurahaga ära selle, kuhu see saar edasi areneb. See, kes nad on ja kus nad tegelikult elavad, olevat aga riiklik saladus…Seni, kuni pole arusaadavalt praeguse võimu poolt seletatud, kes ja mis motiividel just neid valis seda võimu teostama,kes on need uued maksumaksjad, pole küll mingit mõtet istuda koos saalis ja targa näoga arutada saare arengu üle. Sest saare arengu määravad ja tegelikke valikuid teevad ju hoopis tundmatud tegelased. Kes need tegelased võiks olla? Igasugu hüpoteese võib püstitada. On nad Tallinna keldritest ja kangialustest kokku kraabitud asotsiaalid, kes siis pudeli eest Vormsi valda sisse kirjutati? Vähetõenäoline, sest maksulaekumine olla kasvanud. Asotsiaalidel on maksumaksmisega teatavasti raskusi. On need  ühe kindla ja tuulepargi ning lennuvälja küsimustes ministeeriumi tasandil kompetentse mõjuka parlamendipartei Tallinna piirkonna jüngrid, kes niimoodi panevad oma tagasihoidliku õla alla taastuvenergeetika ja lennunduse arengu võidukäigule... Juba üsna tõenäolisem, sest sellist surnud ja ülekantavate hingede liigutamist on selle partei Tallinna piirkond (tõsi küll-seni veel oma parteisiseste jõuvahekordade klaarimiseks) varemgi kasutanud. On need Ida-Virumaa venelased, keda seesama partei on varemgi nendelsamadel oma parteisisestel oma meeste pukkipanekul kasutanud? Ausalt öeldes tundub see variant hetkel kõige tõenäosem sest on raske ette kujutada meie saare suhtes nii ükskõikseid rahvuskaaslasi, kes olgu siis või oma partei suunistel annab oma hääle abil kellegile tuuleärikale võimaluse siia saarele tuulepark püsti panna… Lihtsale vene inimesele Ida-Virumaalt võib sellise idee mõistliku hüvitise eest vast maha müüa aga küll. Jäävad veel ka, loodetavasti fantastika valdkonda kuuluvad, võimalused, et võim Vormsis on libisenud mõne välisriigi kodanike kätte. Meie valimisseaduse ja elanike registri pidamise selline tõlgendamine, nagu Vormsi puhul tehti, lubab ka seda võimalust täiel määral. Nimelt on elamisloaga välismaalased kohalikel valimistel samasuguste õigustega kui kodanikud. Mulle jääb küll natuke juba arusaamatuks, miks rannarootslased pole siiani oma saart täiesti legaalselt tagasi võtnud ja on selle loovutanud äkki hoopis Tallinna või Ida-Virumaa venelastele. (No eks vist ikka selle pärast, et ei tunne asja <em>jokk </em>ja selle erinevaid variatsioone.) Või äkki siiski juba ongi…Või on alustanud päris piiritagused venelased oma vaikset invasiooni, Eestimaa taasokupeerimist, just meie väikese saare kaudu..</p> <p>Kogu selle pika jutuga tahan öelda ainult üht: igasugu arengu üle saab sisuliselt rääkida alles pärast seda, kui on selge, kelle käes on tegelik võim. See võim peab olema tuvastatav, et tema käest küsida (kui ta omal initsiatiivil ei taha seda miskipärast avaldada), et millised on tema plaanid ja motiivid. Ei saa olla nii, et kohalik rahvas saab alles takkajärgi teada, et plaanis oli tuulepark…Ei ole mingit mõtet rääkida ilusat juttu arengust ja teha mingeid kavu kui puudub usaldus ja teadmine võimu motiivide osas.</p> <p>Edasi, nagu koosolekul olnud kindlasti mäletavad, oli koosolekut dirigeerinud eksperdi ettekandest suur osa pühendatud Vormsi valla paranenud maksulaekumistele, mida iseloomustati isegi sõnaga “võimas”…Sõnum ja selle kontekst oli täiesti paigas: uus vallavanem teeb head tööd, uued maksumaksjad toovad raha sisse…See on hea…Kui aga hiljem mõned koosolekust osavõtjad (olid vist pr.Ööbik ja hr. Timusk) tundsid küsimuste esitamiste ajal kahtlevat huvi et kas selline uute maksumaksjate sissetoomine, hm..sisseostmine, sissemeelitamine (me ju ei tea, mis täpselt) oleks valla kaugemat arenguperspektiivi silmas pidades ka jätkusuutlik, siis mingit seisukohavõttu ei saadud ja diskussiooni ei järgnenud. Jälle liiga piinlik teema. Sest see jutt, et rohkem maksumaksjaid ja parem maksulaekumine õigustab kõike, annab indulgentsi igasugu sigadustele …on muidugi täielik pullikaka. Me ju ei tea, kes on need maksumaksjad, millised on need nende motiivid oma maksud siia maksta, on neil mingid kokkulepped vallavanemaga, on neile midagi lubatud, mida tahavad nad oma maksude eest vastu saada..Küsimusi on palju, vastuseid pole. Maksuraha on avalik raha, tema laekumine ja kulutamine peavad olema avalikud ja isikustatavad. See vallavanema jutt, et ega tema ka hästi ei tea, kes ja miks siia maksu maksavad, on täielik häma selleks, et varjata mingeid tegelikke kokkuleppeid. Selliseid kokkuleppeid, mida ei tohiks üldse olla, juba mille olemasolu ise rikub korruptsioonivastast seadust. Heast tavast rääkimata. On küündimatu luule see, et inimesed, ja eriti tõsised maksumaksjad, kirjutavad end Vormsisse sisse mingi praamisoodustuse saamise, Tallinnast Savisaare eest põgenemise või lihtsalt Vormsile hea tegemise motiividel. Nad tahavad siit oma maksude eest ka midagi kopsakamat vastu saada. Loomulikult. Võib juhtuda, et vastu tahavad rohkemgi ja pikaajalisemalt, kui praegu maksudega siia toovad. Igasugu arengukava koostamisel peab ju neid variante ja pakkumisi põhjalikult kaaluma. Mida aga ei taheta teha. Mis viitab arengukava tellijate ja kahjuks ka koostajate ebasiirusele kogu selles mängus “Arengukava koostamine Vormsi vallas”…</p> <p>Nii et taolistel kogunemistel, sõltumata kokkukutsuvate manipulaatorite tahtest, peaks siiski alustama õigetest küsimustest ja küsima peab neid seni, kuni vastused saadud.</p> <p>Näiteks hädavajalik on igasugu hinnangute andmiseks ja perspektiivide hindamiseks teada, kes siis valisid Vormsi viimastel valimistel. Seaduse järgi on valijate nimekiri avalik. Üksikisikuna püüdsin seda nimekirja hankida. Saadeti kukele…Kui aga vastav huvi oleks rohkematel inimestel?</p> <p>Või kui siin koha peal vastuseid ei anta, on siiski võimalus mingiks kollektiivseks initsiatiiviks pädevate organite poole. Mitte midagi teha, lasta omale pähe istuda? See pole ju ometi lahendus.</p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-3690801071508108406?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com8tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-26728091004811396022010-11-10T10:27:00.001+02:002010-11-10T10:27:04.256+02:00Vormsis on tulekul erakorralised valimised<p>Nii see praegune tähtede seis kohalikus võimutaevas paistab näitavat küll. Rahulolematus võimu usurpeerijatega on suur ja ärksamad opositsionäärid ja ka kainemalt mõtlevad praeguse võimu pool olijad saavad väga hästi aru, et selline sundseis kaua püsida saa. Näiteks sellessamas “Pealtnägijas” kõlanud vallasekretäri tunnistus selle kohta, et sellises vastasseisus pole võimalik jätkata kõik neli (praegu küll juba kolm) aastat kuni järgmiste korraliste valimisteni.</p> <p>Ja tegelikult on Vormsi kohaliku võimukriisi lahendamisel veel olulisem praegune tähtede seis riigivõimu taevas. Ei saa minna vastu üleriigilistele Riigikogu valimistele olukorras, kus veel suhteliselt äsja toimunud kohalikel valimistel ilmnenud pehmelt öeldes protseduurilised demokraatliku valimiskorra rikkumised on jätkuvalt vastava reageeringuta ja lahenduseta pädevate struktuuride poolt.</p> <p>Kuigi eelmise nädala “Pealtnägija” käsitles nn. valimisturismi probleemi vägagi hillitsetult ja vaoshoitult, vähemalt minu arvates ka natuke ühepoolselt , et mitte öelda natuke kallutatult, oli seal küllaga märke sellest, et probleem on tõsine. Et sellega tegeletakse ja otsitakse ka lahendusi. Kõige olulisem märk oli vast VVK esimehe väide (ma mälu järgi refereerin), et VVK oli olnud omal ajal (ju siis 2005. a.) valmis tühistama esmakordselt nn. valimisturismiga silma paistnud Alajõe valla valimiste tulemused. Asi jäänud katki ainult selle tõttu, et “turiste” kasutasid mõlemad võimule pretendeerivad valimisliidud ja teiseks ei olevat nn. pisivaldades valimistel toimuv nii tähtis üldise riigi demokraatliku aluskorralduse ülesehituses. Etteruttavalt selle teise poole, teise argumendiga, ei tahaks kohe kuidagi nõustuda…Demokraatlik riigikord püsibki kõige pisematel ausalt ja demokraatlikult valitud struktuuridel. Kui juba seal valskus läbi läheb ja seda kõrgemal tasandil tolereeritakse, mis siis veel kõrgematel tasanditel toimub..</p> <p>Aga jah, sellega, et väga raske on võidelda mingi jokk- stiilis valimispettustega olukorras, kus kõik valimistel osalejad kasutavad sama skeemi, tuleb nõustuda. Ja siinkohal ongi just see Vormsi kaasus hea koht nii-öelda näitliku õppetunni jaoks, kus anda valus ninanips jokk-stiilis valimispettuste harrastajatele. Et kaoks igasugune isu räpaste trikkidega võimu haarata. Olgu see omavalitsus kui väike tahes ja olgu ses omavalitsuses ka kohalikud inimesed ise nii naiivsed kui tahes. </p> <p>Ka tehniliselt on neid uusi valimisi väga hea ja lihtne korraldada. Nimelt toimuvad ju 4. märtsil 2011 niikuinii korralised Riigikogu valimised ja valimisjaoskond Vormsi vallamajas on niikuinii avatud. Pealegi oli ju praegusel Toompea võimuliidul niikuinii kaugemas tulevikus ühildada nii kohalikud kui ka üleriigilised parlamendivalimised. Saaks ju uut valimiskorda testida…</p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-2672809100481139602?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-1334591186379482742010-11-06T10:24:00.001+02:002010-11-06T10:24:18.465+02:00Veel “Pealtnägija” jälgedel<p>Kuna osa selle blogi lugejaid (nt. Rootsist) vaevalt seda saadet telepurgist nägid ja interneti kaudu siiski telepildi vaatamine veel keerulisevõitu, kopeerin siia saate sõnalise kokkuvõtte. Selle kokkuvõtte originaal asub <a href="http://uudised.err.ee/index.php?06218690">siin</a>.</p> <p>Ühtlasi kasutan ka võimalust mõnda asja <em>kommenteerida</em>….</p> <p> </p> <p>03.11.2010 20:42 <br />Mihkel Kärmas</p> <p><strong>ETV saade "Pealtnägija" lahkas Vormsi näitel nn valimisturismi ehk seda, kuidas Eestis saavad  võõrad ühe valla valimistel manipuleerides piltlikult öeldes ärastada.</strong></p> <p>Viimased 30 aastat püsis Vormsi elanikkond 300 ja 350 vahel<em>,(isegi 300 ja 320 vahel)</em> kuid 2009. aastal tabas saart ootamatu sissekirjutuste buum ning esimese üheksa kuuga lisandus paberil 79 elanikku. Seetõttu oli Vormsil viimastel kohalike omavalitsuste valimistel tavatu ehk Eesti keskmisest ligi kaks korda kõrgem valimisprotsent - hääletas koguni 83%<em>(vist näpuviga-vvk andmetel 81%)</em> valijaist. Võitis valimisnimekiri "Ka Talvel Vormsil", mis võttis üheksakohalises vallavolikogus kuus kohta ja kontrollib nüüd olukorda. <br />Suurima isikliku saagi - 29 häält sai praegune vallavanem Urmas Pau ning talle järgnes 25 häälega volikogu esimees Ivo Sarapuu. Argipäeviti metsa ülestöötamisega tegelev Sarapuu on saarel vana tegija, kuid Tallinnas puuviljaäri ajanud Pau on saarel peaaegu uustulnuk. <br />"Pealtnägija" tõdes, et Pau häältesaak tundub kahtlane, kuna üle poole tema valijatest andsid oma toetuse interneti teel, mis tähendab, et valija ei käinud kohal. (<em>Mittekohalkäijaid võis olla veel palju rohkem, sest osadel eelhääletamise päevadel oli võimalus hääletada mitteelukohajärgselt, statistikat selle kohta kas ei peeta, või pole see kättesaadav) <br /></em>Ajakirjanikud kõrvutasid kohalike elanike vihjeid ja rahvastikuregistri andmeid ning peilisid välja, et saare suurim valijate maabumine toimus just nimelt majas, kus elab ka vallavanem Pau. Tegemist on endise Teaduste Akadeemia puhkemajaga Borrby külas, kus varem elanud ühele inimesele lisandus mullu veel 11 valijat. Samas ei kuulu hoone siiski vallavanemale, vaid tema sõbrale ja koolivennale, tõdes "Pealtnägija". <br />Vormsi vallavanem Urmas Pau kinnitas ajakirjanikele, et tema ei ole nn valimisturiste kasutanud. "Need põhjused on väga erinevad, mispärast inimesed end siia registreerivad. Ka ehitustegevus on meil aktiviseerunud oluliselt, ehitatakse juurde suvilaid, inimesed puhkavad siin rohkem," märkis Pau. <br />Vormsi endise vallavanema Daina Jüristo hinnangul võib enda saarele registreerimise taga olla soov kasutada siin suvitamiseks kohalikele mõeldud sõidusoodustust, mis auto puhul on tuntav. <br />Ka volikogu esimees Ivo Sarapuu märkis, et saarele pääsemiseks kohalikele mõeldud hinnasoodustus võib olla registreerimise taga. "Kindlasti see odavam pilet meelitab inimest ennast siia sisse kirjutama ja kindlasti on osa inimesi, kes mõtlevad, et milleks tema tulumaks peaks minema kuskile suure linna päratusse kukrusse," ütles Sarapuu. <br /><em>( Kogu see jutt sissekirjutajate motiivide-põhjuste kohta tundub olevat väga otsitud. Vallasekretär oleks ju võinud seda sissekirjutajatelt otse küsida. Sama moodi võiks ju nüüd arengukava koostamise käigus vald neilt inimestelt küsida, miks te siia kolite. arengu seisukohalt on see ju võtmetähtsusega küsimus. Miks seda ei ole tehtud).</em></p> <p>Samas kerkis pärast mullu 18. oktoobril toimunud kohalikke valimisi pinnale pettuse kahtlus, sest saarel pääseb volikokku juba 10 häälega ning end saarele registreerinud 12 inimest on valimistel märkimisväärne jõud. <br />Võimalikust valimissohist kirjutas oma blogis ka kohalik üksikkandidaat ja teisitimõtleja Toomas Puurmann, kelle hinnangul oli tegemist võimu usurpeerimisega JOKK-stiilis ja valimistulemuste manipuleerimisega. <em>(vaevalt ma siin üksi “teisiti” mõtlen, nagu näidata püütakse. Kindlasti oli hulgem inimesi, kes oleks ka kaamera ees sarnaste arvamustega esinenud. Isegi tean neid mitmeid. Hr. Kärmas polnud siiski neist just väga huvitet)</em> <br />Nii Sarapuu kui Pau eitavad saarel võimule pääsemiseks valimisturistide kasutamist kategooriliselt. (<em>No sellisel juhul peaks nad mind oma au ja väärikuse kaitseks ning laimu ja valeandmete levitamise eest kohtusse kaebama) <br /></em>Saare suuruselt teise juurdekasvuga ehk üheksa uue valijaga Diby külas on endine Talleksi puhkekompleks, millel mõne kohaliku väitel polnud mullu suvel ees isegi aknaid. Ka selle hoone omanik on seotud võitjate valimisnimekirjaga. <br />"Pealtnägija" märkis, et kõige kurioossem lugu juhtus Rumpo külas, kus mullu seisis haagissuvila, kuhu kirjutati sisse kaks uut valijat. Praeguseks on aga heinamaa tühi ning isa ja poeg, kes seal väidetavalt elasid, on uuesti välja kirjutatud. Seda manöövrit seostavad vormsilased Ove Koskaga, kes sai valimistel 12 häält ja volikogu koha ning kes tahab saarele rajada tuuleparki. <br />Kuigi "Pealtnägija" soovis Koskalt intervjuud, siis ei nõustunud too kaamera ette tulema ning vastuseta jäid ka talle meilitud küsimused. <br />Valimissohki kahtlustavad kohalikud juhtisid ajakirjanike tähelepanu ka asjaolule, et inimesi sisse kirjutanud ja Vormsi valimiskomisjoni juhtinud Eidi Leht ja valimised võitnud nimekirja esinumber Ivo Sarapuu on elukaaslased. <br />"Seadus on kõigi jaoks üks ning teiseks on minu mälu järgi minu mehel häältearv enam-vähem stabiilne olnud kogu aeg. Need inimesed, kes tema poolt hääletavad, on ilmselt ikka teada," ütles Leht. <br />Sarapuu on eelmistel kordadel saanud 11 ja 15 häält ning viimastel valimistel 25 häält, mis tema hinnangul tulenes valijatega tehtud agitatsioonist. <br />Veel aasta pärast valimisi olid kahtlused nii suured, et saarel kontrollis politsei kahtlasi aadresse, kuid läks sama targalt mandrile tagasi. <em>(Arusaamatu mannetus politsei poolt inimese tegeliku elukoha kindlakstegemisel. Saab ju seda tuvastada ka tunnistajate abiga)  <br /></em>Vabariigi valimiskomisjoni esimehe Heiki Sibula sõnul jälgitakse valimisturismi fenomeni kasvava murega. "Kuna valimised peavad olema vabad ja ausad, siis ei näi selline tegutsemine kindlasti ausana. Aga et valimisturism mõjutab mängu ainult mõningates väikevaldades, pole tulemusi seetõttu tühistatud," nentis Sibul. <em>(Jaa-jaa, väikesi võib peedistada…Ja rajada sinna näiteks kohalike “rõõmuks” üks kena 1.5 miljardiline tuulepark…Tõesti väike mastaap ja ei tasuks ju orgunnijatel boonuste vähesuse tõttu ette võttagi…) <br /></em>Pärast viimaseid valimisi käis koos justiitsministeeriumi komisjon, kes arutas muuhulgas ka valimisturismi probleemi. Komisjon möönis, et valimisturism "ohustab riigi demokraatlikke alustalasid", kuid leidis, et ka praegu on vallasekretäril võimalik sissekirjutusest keelduda, kui ta kahtlustab valskust.<em> ( ka politseil oli ja on kõik võimalused sellist asja efektiivselt tõkestada. Paljudel juhtudel aitaks ilmselt sellest, kui mõnd potentsiaalse valimisturismi kahtlusega sissekirjutanud isikut tema motiivide osas politsei poolt lihtsalt küsitleda…Päris “sõrmede sahtli vahele löömisest” rääkimata ..vt. ka <a href="http://vormsi.blogspot.com/2010/09/mis-toimub.html">seda postitust)</a> <br /></em>Vormsi vallajuhtide sõnul on aga üks märk, et tegemist polnud konkreetse manipulatsiooniga see, et saare elanike arv on praegu 401 ning uute elanike arvelt saadav täiendav maksutulu umbes üks miljon krooni. <em>(Kuidas see pole manipulatsiooni kinnitus. Need maksumaksjad on ju tegelikult vallavõimudele teada, aga valijatele mitte. Ehk siis valijatel pole aimugi, milliseid kokkuleppeid vallavõim nende uuselanike- ja uusmaksumaksjatega teeb või on juba teinud . Kuni neid valimisturiste nimeliselt ei avalikustata, on see miljon sisuliselt vallavalitsuse must kassa, mitte avalik raha)</em></p> <p><a href="mailto:marek.kuul@err.ee">Marek Kuul</a></p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-133459118637948274?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-43333629416123023702010-11-03T22:40:00.002+02:002010-11-03T22:47:10.544+02:00Kommentaariks “Pealtnägijale”Vist peaks tänaõhtast “Pealtnägijat” natuke kommenteerima ka…kuna mind ju nimepidi vist lausa mitu korda nimetati…”Teisiti mõtleja” positsioonilt…Ehk siis, hr.Kärmas oli minu arvates oma tavalises headuses aga päris end ei ületanud ka. Kogu see “valimisturismi” probleemistik sai mingil moel kaardistatud, kuid väga pinnapealselt. Omal ajal, veel geoloogina töötades, oli sellise kaardistamise nimi rekognistseeriv kaardistamine…Ehk siis tuvastatakse, kas on kuskil probleeme, võimalusi, anomaaliaid…Selge see, et Vormsil seoses viimaste valimiste ja kohaliku omavalitsuse toimimise ning demokraatiaga neid probleeme, võimalusi ja anomaaliaid on. Kuid lahendusteks oleks vaja minna süvitsi…Ja süvitsi minna hr. Kärmas ei tahtnud. Seda vast siiski ainult vaadatavust ja tele-aja kontsentreeritust silmas pidades. Sest võib olla tõesti ei pakuks vaatajatele mingit huvi see, et taolise mingi omavalitsuse kohaliku võimu kaaperdamise taga võib olla mitte ainult mingi grupi ärihuvid, vaid ka näiteks mingi poliitilise jõu, partei, mingid avalikkust pelgavad huvid..<br />Eks rohkem häirivat oli ka<br />Esiteks see, et hr. Kärmas nimetas minu teabenõudeid Vormsi ja Vabariiklikule Valimiskomisjonile ning pöördumist Õiguskantsleri poole järjekindlalt kaebusteks. Et siis kibestunud kodanik pidevalt ja järjekindlalt kaebab kuhugi…Nagu Baskini sketshis..Ma ei ole kuhugi ega kellelegi ega kellegi peale kaevanud. Veel. Isegi mitte tõepoolest räige demokraatliku valimiskorra – ja tava rikkumise üle Vormsi Vallas. Pöördumises Õiguskantsleri poole tundsin vaid huvi selle vastu, kas minu põhiseaduslikku õigust valida ja olla valitud kohalikul tasandil kohalike PÜSIelanike poolt (just nii on see EV Põhiseaduses defineeritud) pole mitte rikutud sellega, et valimistele lubati isikud, kes pole kunagi siin üldse elanud, rääkimata püsivalt elamisest. Õiguskantsler ei saanud mu küsimusest ega murest aru…Arusaadav, tal on tähtsamatki teha…Valimiskomisjonidele ei kaevanud ma midagi ega kellegi peale…Soovisin teabenõuetega lihtsalt teavet selle kohta, kes on need nn. uued valijad nimeliselt, ilma mingi isikukoodi või elukohaandmeteta… Sellise andmete pärimise õiguse lugesin ma (valimistel kandideerununa) välja seadustest. Mind saadeti sõna otseses mõttes “kukele” nii Vormsi Valimiskomisjoni, Vabariikliku Valimiskomisjoni (hr. Sibul) kui ka Riigikantselei valimiste osakonna juhataja M.Pilvingu poolt…Et mina, kohalikel valimistel kandideerunu ja hääletajana nagu ei võigi teada seda, kes on üldse minu ringkonna valijad. Isegi takkajärgi (peale valimisi) mitte…Loomulikult mul tekib nüüd veel rohkem küsimusi, kes tegelikult on need salapärased Vormsi valijad, kes tegelikult panid pukki praeguse võimu. Mis on nende “uute” valijate, “valimisturistide” tegelikud motiivid valimistel..Minul, siiski sel saarel suhteliselt kaua elanud inimesel, ei olevatki õigus seda teada..<br />Veel. Suht üllataval kombel oli hr. Kärmase videolõikamise kääride all sisse jäänud lõik Vormsi Vallavolikogu esimehe I.Sarapuu intervjuust, kus ta midagi rääkis sellest, et saarel pole just (saare väikest ühiskonda silmas pidades) teretulnud selline avalik “teisiti” mõtlemine…Selgelt just mind silmas pidades. Kas Vormsi Vallavolikogu esimees ähvardas mind ERR ühes kõige populaarsemas saates…?<div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-4333362941612302370?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com13tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-36474598258498356462010-10-21T14:02:00.001+03:002010-10-21T14:02:05.107+03:00Pealtnägemiseni….<p>Täna käis siis lõpuks saarel “Pealtnägija” saategrupp M.Kärmasega eesotsas. Teemaks nn. valimisturism, millest siinseski blogis suht palju juttu olnud. Eks siis vast järgmisel kolmapäeval ole näha, palju sellest M. Kärmase väitel juba kevadest töös olnud teemast otseselt Vormsit puudutatakse. Saate hoiakud ja tonaalsus on suht ettearvatavad “tänu” minu kätte natuke kõverteid pidi sattunud üleeelmise vallavanema D. Jüristo , kes olevat juba ka andnud intervjuu “Pealtnägijale”, M. Kärmasele adresseeritud kirja kaudu. Kuna see kiri pole kaugeltki mingi erakiri, vaid pretendeerib lausa Vormsi ühiskondliku elu kõikehõlmavaks analüüsiks, avaldan selle siinkohal täies mahus. Pealegi räägitakse seal kirjas ju peamiselt sellest , kui palju halba nii mina kui mu perekond on siin Vormsil teinud. Eks ma enda kaitseks tulevikus, peale saate eetrisolekut, ikka midagi kostan ka, aga praegu vabandan Daina eest Elleni ees, sest Ellenit puudutav lõik on selgelt ülekohtune. Algul mõtlesin isegi Ellenit puudutava osa välja jätta aga see oleks lõhkunud asja terviklikkuse ja minagi oleks võinud saada selga süüdistuse tendentslikkuses. Siin see kiri siis on…</p> <p><em>Lugupeetud hr Kärmas, <br />Need on mõtted, mis tekkisid pärast meie esimest telefonivestlust 23 septembril. <br />Eelmises vallavolikogus oli samuti üheksa liiget ja mittemingisuguse üksmeele saavutamine nende vahel polnud võimalik. <br />Pr Ellen Järv oli volikogu liikmetest ainuke, kel saarel päris oma kodu polegi. Ta elab vanas metskonna majas, mis jäi erastamata ja on jätkuvalt RMK omandis. 2008 aastal teda saadeti pensionile (koht koondati), mis sotsiaalselt aktiivsel ja organiseerimisvõimelisel Jahiseltsi esinaisel oli suur hoop. Jäi ainult töö volikogus, võimalusega ennast  välja elada. „Elleni esinemine“ on saarel saanud käibeväljendiks, mis iseloomustab arutut, kõike ja kõigi süüdistavat tundidepikkust kriiskamist. Seda pidi taluma temaga samast erakonnast kandideerinud vallavanem Ene Sarapuu, seda pidin taluma mina ja, arusaadavalt, tema kaasvolinikud. Et saada sellest aimu, kõige parem on proovida kuulata mõnda katket volikogu istungite lindistustes. Tervet istungi lindistust vaevalt keegi suudab läbi kuulata, sest nad tavaliselt kestsid kuus tundi.  <br />Perekond Puurmann on olnud poliitiliselt väga, väga aktiivne. Elle ja Toomas ning nende tütar Maris Puurmann on eri aegadel ja eri aktiivsusega osalenud vallaelus. Ajal, kui Elle Puurmann oli volikogu eesotsas, valla juhtimises tehti rida otsuseid, mis ilmselt ei olnud just kõige paremad saare igapäevaelu silmas pidades.: Otsustati mitte tagastada õigusvastaselt võõrandatud maid rootslastele, mis oli väga kahetsusväärne  just rahvussuhteid silmas pidades; samuti kohtuprotsessid võtsid kopsaka summa vallaeelarvest ning rahval tekkis ebaterve suhe võimuga. Vallavanem Meelis Mägi aga seadis sisse väga omapärase vallavalitsuse mudeli, kus antud institutsioon koosnes (ja teatud mõttes jätkuvalt koosneb) mitte valla igapäevaelu juhtivatest ametnikest , vaid täiesti suvalistest inimestest. Valla arengu eest hoolt kandis Toomas Puurmann, kes oli arengunõunik. Enamus projekte, mida ta kirjutas ja mis leidsid kinnitust, suunati MTÜ Läänerannik teostada. Nimetatud MTÜ-d esindavad Meelis Mägi ja Elle Puurmann. (Selle MTÜ tegevus on üleüldse olnud viljakas, aga meetodeid, mida nad kasutasid, ei tohiks õigustada. Aga see on täiesti eraldi teema ja läheb nii rahvusküsimuste kui ka põllumajanduse valdkonna.) Sellel ajal oli veel viimased võimalused aktiivselt erastada maid, metsi ja peremeheta varasid. <br />2005 aasta valimistel uueks vallavanemaks sai Ene Sarapuu. Selleks ajaks oli leping Toomas Puurmaniga ammu lõpetatud. Ene ise oli ja on tugev struktuurfondide ja nende finantsvõimaluste tundja (praegu Läänemaa LEADER juht) ning alguses erilist abi ka ei vajanud. Volikogu esimeheks sai Ivo Sarapuu (pole omavahel sugulased!), kes ametit on pidanud korduvalt ja edukalt. Tõsi, volikogu töö oli paralüseeritud juba algusest peale – Meelis Mägi, Elle Puurmann ja Maris Jõgeva ei kiitnud heaks ühtegi Ka Talvel Vormsil poolt tulnud ettepanekut, aktiivselt laideti maha ka Rahvaliidu algatusi, tõsi, aega-ajalt liitudes nendega Ka Talvel Vormsil vastu. Kuskil 2006 aasta paiku (vt Toomase blogi, seal on täpsed andmed) Ene Sarapuu palkas arengunõunikuks Urmas Pau. Urmas sai ja saab väga hästi hakkama nii valla igapäeva praktiliste küsimustega, kui ka nt Siseministeeriumi poolt valdadele võimaldatud rahataotlustega. Ta on praktiline äriinimene ja mitmed kohaliku elu erilisused hakkasid riivama tema korraarmastust. Nt hoonete rendilepingud - tasuta ning õigusega neid erastada (ka tasuta). Enamus neist oli juba jäädavalt valla bilansist läinud, aga mõned olid alles (kahjuks just Elle Puurmani omad). Lepinguid katkestati kui vallale kahjulikud. <br />Igatahes, Urmase vallandamine oli puhas kättemaksu žest (eespool mainitud nelja inimese poolt). Põhjenduseks kokkuhoid, aga summad, mis Urmasele tuli välja maksta, kaugelt ületasid seda, mis ta oleks saanud, kui vallavolikogu oleks olnud nõus ta jätma poole kohaga, millega tema ise oli väga nõus.  Urmasest, kui tegusast inimesest, oli väga lugu pidama hakanud Ivo Sarapuu, Ka Talvel Vormsil ja volikogu esimees, ja juba mai kuus oli täiesti selge, et sügisesteks valimisteks Urmas kandideerib selles valimisliidus. <br />Hääletajate eest ta  väga muretsema  ei pidanud. Saare tulumaksu laekumistest 88 % moodustavad nende inimeste maksed, keda mitte keegi mitte kunagi pole näinud, välja arvatud Eidi Leht – vallasekretär, kui ta neid sisse kirjutas.  Või, ütleme, vaiksete suvitajate makstud maksud. Neid samu suvitajaid oli olemasolev volikogu jooksutanud, alandanud ja mõnitanud iga kord, kui nad soovisid nt puukuuri ehitada. Urmas oli neile meelde jäänud kui väga mõistlik mees ja miks nad ei oleks pidanud  tema poolt hääletama, kui on täiesti selge, et tema tulekuga asjaajamine vallas muutub inimlikuks. Väga ei usu, et Urmasel, või, veel enam, Ivo Sarapuul oleks kellegi hääli lisaks tarvis olnud. Igatahes, kui keegi ka ennast Urmase pärast sisse kirjutas, siis tegi ta seda püstipäi ja vanaviisi – vallamajas. <br />Teine lugu on kahe uue mängijaga – Owe Koskaga ja Jaak Kaabliga. Owe on saarel täiesti uus mees, tema omaduses on maatükk, mille peal on vagunelamu. Kontrollimata andmetel selle maatüki ostis ta Jaagu käest. Owe eesmärk oli ja on selge – tuulikud saarel. Ning tema algatusel oli ka terve Ka Talvel Vormsil lubadus ehitada saarele bensiinijaam, tagasihoidlikult ütlemata jättes, et vastutasuks volikogu loa eest tuulikuid püstitada.  On ütlemata selge, et keegi niisama ei hääleta mehe eest, kes on ennast saarel esimest korda sissekirjutanud  vahetult  enne valimisi.  <br />Mis olid või on Jaagu soovid, ei tea mina öelda.  Ilmselt väga suured ja väga mitmekesised.  Isiklikult arvan, et saare jaoks hukatuslikud, aga, nii „Eesti mõistes“  täiesti tavaline noor ärimees, kes sööb  kõiki ja kõikjalt välja. Ei saa eitada, et tema tegutsemiseks saarel oli MTÜ Läänerannik loonud „suurepärase“  keskkonna. <br />Selge on see, et eelmise sügise valimistel väga aktiivselt osales 88 % seltskond. Kelle poolt hääletada, oli neil ilmselge – Ka Talvel Vormsil.  Sest teised võimalused ei olnud ei atraktiivsed ega ka vastuvõetavad – enamuse jaoks on Keskerakonna poolt hääletamine välistatud, sest see on see, mille eest nad ju Tallinnast ennast protestimärgiks on välja kirjutanud. IRL, või, ütleme saare-päraselt, Rumpo seltskond assotsieerub arutu rohelisusega ja sama arutute sotsiaalsete teemade esiletõstmisega (praktilise elu loosung oleks:  „Kogu valla raha pensionäridele ja Vormsi lasteaiale!“). Kaks üksikkandidaadi – Toomas Puurmann ja Ellen Järv samuti olid neile vastuvõetamatud. <br />Ilmselt kõik oleks olnud suurepärane, kui ... kui mitte just kaks uut mängijat, keda Ka Talvel Vormsil oma ridades avasüli vastu oli võtnud. Tuulikute areenile ilmumine ajas tagajalgadele rõhuva enamuse tavalistest võõrhääletajates ehk meie tavalisest 88 %, kes oli hääletanud ühe või teise endale rohkem tuttava Ka Talvel Vormsil kandidaadi poolt. Arusaadavalt nad polnud oodanud, et nende valitud valimisliit hakkab usinalt hävitama saare elukeskkonna, puutumatust ja vaikust – asju, mille pärast nad seda kohta oma suvekoduks olid valinud. See oli liiast ja  www.petitsioon.ee  on selle tõendus. Kas ja kelle poolt nad hääletavad järgmistel valimistel, näitab aeg</em>. </p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-3647459825849835646?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-27265419721563689922010-09-20T13:38:00.001+03:002010-09-20T13:38:34.430+03:00“Kui võim on rahva käes…siis kelle käes on võim”<p>Oli see nüüd M. Mikivere retooriline ja mõnes mõttes pateetiline küsimus Loomeliitude pleenumi kõnetoolist “Laulva revolutsiooni” avapauguna.. Igal juhul tuli see mul meelde, kui juba pikemat aega olen jäänud mõtisklema selle üle, kes küll on tegelikult meil siin Vormsis võimul. Need, kes seda võimu reaalselt teostavad, volikogu enamus ja vallavanem, on ju nime ja nägupidi teada, aga meil on teatavasti võim rahva käes , kes esindusdemokraatia vormi kaudu saadab oma esindajad seda reaalset võimu teostama. Ehk siis see tegelik võim oleks nagu nende käes, kes valisid oma häältega praeguse võimu. Aga kes nad on? Milline on nende nimi ja nägu? No ei tea, ei kujuta isegi päris hästi ette, kuigi juba pea 15 aastat saarel elatud ja paaril korral isegi volikokku kandideeritud. No ei tunne inimesi. Aga tahaks teada ja tunda, mis inimesed need on, sest neist sõltub ju praktiliselt kõik siin saarel. Viimane näide oli ju siis, kui nad oleks siia äärepealt tuulepargi püsti pannud…</p> <p>Nati imelik on see, et see soov , soov tutvuda oma saare valijatega, eriti veel nendega, kes valimistel said oma tahtmise ja tulid võimule, tembeldatakse vaat et kriminaalseks sooviks. Et kui valija tahab jääda anonüümseks, siis teised valijad ei tohi teada isegi nende nime, muudest isikuandmetest rääkimata…</p> <p>Igatahes millegi taolise Vormsi valijate salajasuse sündroomiga ma kokku puutusin. Otsustage ise, sest peale kohaliku valimiskomisjoni eitavat vastust oma teabenõudele olin sunnitud esitama uue teabenõude Vabariiklikule valimiskomisjonile, mille siinkohal täies mahus ära toon:</p> <p><b>Teabenõue</b></p> <p><b></b></p> <p><b>Vabariigi valimiskomisjon</b></p> <p><b>Lossi plats 1a</b></p> <p><b>15165 TAL</b> <b>LINN</b></p> <p><b>val@riigikogu.ee</b></p> <p><b>Vastavalt Kohaliku Omavalitsuse Valimise Seaduses sätestatud valijate nimekirja avalikkuse põhimõttele ja Vormsi vallas üksikkandidaadina nii 2005.a. kui ka 2009.a. valimistel kandideerinuna soovisin Vormsi valla valimiskomisjonilt piiratud hulgas teavet valimiste nimekirja kantud isikute kohta.</b></p> <p><b>Toon selguse huvides selle minu poolt Vormsi valla valimiskomisjonile esitatud teabenõude ära täies mahus </b></p> <p><i>Hullo küla 91301 Vormsi vald (Vormsi vallamaja<b>)</b></i></p> <p><b><i></i></b><i>eidi.leht@vormsi.ee</i></p> <p><i>Vormsi valla valimiskomisjonile</i></p> <p><i>Teabenõue</i></p> <p><i>Vastavalt kehtivas<b> </b>K</i><i>ohaliku Omavalitsuse Volikogu Valimise Seaduses</i><i></i></p> <p><i>§ 28. Valijate nimekirja avalikkus</i><i></i></p> <p><i>(1) Valija võib kontrollida enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsust.</i></p> <p><i>(2) Pärast valimispäeva võivad valijate nimekirjaga põhjendatud huvi korral selleks vajalikus ulatuses tutvuda erakondade ja valimisliitude volitatud esindajad ning üksikkandidaadid ja nende volitatud esindajad, samuti võib neid kasutada teaduslikul eesmärgil.</i></p> <p><i>[<a href="http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=188720">RT I 2002, 68, 407</a> – jõust. 7.08.2002]</i></p> <p><i>sätestatule</i></p> <p><i>soovin piiratud (ilma delikaatsete isikuandmeteta-ainult valija ees- ja perekonnanimi) väljavõtet Vormsi Valla valijate nimekirjast nii 2005.a. KOV valimistel (valimispäeva-16.10.05-seisuga) kui ka 2009.a. KOV valimistel (valimispäeva-18.10.09-seisuga)</i></p> <p><i>Põhjendus: Olen osalenud mõlemil eelpoolnimetatud KOV valimistel Vormsi vallas üksikkandidaadina ning soovin analüüsida valijaskonna muutusi, valimistulemuse kujunemise põhjusi, seoseid valijaskonna muutuste ja valimistulemuse vahel, eesmärgiga esineda paremini järgmistel kohalikel valimistel.</i></p> <p><i>Paberi kokkuhoiu mõttes sobib ka elektrooniline (näiteks .xls) formaat.</i></p> <p><i>Ette tänades</i></p> <p><i>Toomas Puurmann</i></p> <p><i>Üksikkandidaat Vormsi 2005. ja 2009.a KOV valimistel</i></p> <p><b>Esitatud teabenõudele sain alljärgneva vastuse</b></p> <p><i>vv@vormsi.ee to me</i></p> <p><i>Tere!</i></p> <p><i>Vastus Teie poolt esitatud teabenõudele.</i></p> <p><i>Vabariigi Valimiskomisjoni 7.07.2009 a määruse nr 13 „Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel“ § 15 lõike 3 kohaselt ei väljasta valimiskomisjonid valijate nimekirjade koopiaid.</i></p> <p><i>Lugupidamisega,</i></p> <p><i>Eidi Leht</i></p> <p><i>Vormsi valla valimiskomisjoni esimees</i></p> <p><i>-------- Algne kiri --------</i></p> <p><i>Teema: Teabenõue Vormsi valimiskomisjonile</i></p> <p><i>Kuupäev: Tue, 7 Sep 2010 10:22:15 +0300</i></p> <p><i>Kellelt: Toomas Puurmann <toomasp@gmail.com></i></p> <p><i>Kellele: <a href="mailto:eidi.leht@vormsi.ee">eidi.leht@vormsi.ee</a></i></p> <p><i></i></p> <p><b>Seoses ülaltooduga sooviksin teada, kas Vormsi valimiskomisjoni poolt minu teabenõudele antud eitav vastus on korrektne.</b></p> <p><b>Juhul, kui see on nii, siis kuidas mul on võimalik kasutada mulle seaduse alusel antud õigust tutvuda oma valla valijate nimekirjadega.</b></p> <p><b>Juhul, kui mul on siiski õigus saada soovitud teavet soovitud mahus ja kujul, oleksin tänulik, kui saaksin selle aja kokkuhoiu mõttes otse Teilt, Vabariigi valimiskomisjonilt.</b></p> <p><b>Lugupidamisega</b></p> <p><b>Toomas Puurmann</b></p> <p><b>Vormsi, Rumpo</b></p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-2726541972156368992?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-13332382707678111752010-09-10T15:01:00.001+03:002010-09-10T15:01:23.334+03:00Õiguskantsler, avita<p>See viimastel kohalikel valimistel ilmnenud valimistulemustega manipuleerimine hulgaliste fiktiivsete valijate elanike registrisse sissekirjutamise teel on kaugelt suurem ja laialdasem probleem kui kasvõi Vormsil ilmnenud kellegi kiskumatu soov saada kohalike inimeste ühise rahakoti manu. Küsimuse all võib olla ei rohkem ega vähem kui kogu demokraatlik riigikord siin Maarjamaal üldse. Sest demokraatlik riigikord algab just kohtadelt, kohalikel valimistel, kus inimesed peavad teadma ja olema kokku leppinud selles kes valivad, keda valitakse ja millised on protseduurid.</p> <p>See üldine kokkulepe on fikseeritud rahvahääletusel häälteenamusega vastu võetud EV Põhiseaduses, kus on öeldud:</p> <p><em>"Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad" </em></p> <p>Ülaltoodud lause mõte peaks ju olema üheselt selge: kohaliku elu üle otsustavad kohalikud inimesed. Ja kohalikud inimesed on need inimeed, kes elavad püsivalt selles kohas.</p> <p>Põhiseaduse alusel võetakse omakorda vastu seadused, mis peaksid siis ideaalis lahti seletama mõisted ja panema paika täpsemad regulatsioonid.</p> <p>Kohaliku omavalitsuse valimise seadus sätestab aga: <br /></p> <p><b><em>§ 5. Hääletamis- ja kandideerimisõigus</em></b></p> <p><em>(1) Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister), asub vastavas vallas või linnas.</em></p> <p><em> (5) Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas.</em></p> <p> Väga ebaõnnestunud püsielaniku formuleering. Jääb mulje, et püsielaniku ainus tunnus on see, et tema nimi on kantud vastava omavalitsuse rahvastikuregistrisse. See, kas ta seal ka tegelikult elab, ei paista olevat üldse oluline. Ja seda kasutataksegi ära.</p> <p>Pelgalt kritiseerimise kõrval pakuks välja ka (omaarust) parema formuleeringu</p> <p><em>1) Hääletamisõigus on Eesti kodanikust ja Euroopa Liidu kodanikust vastava valla või linna püsielanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle selle püsiva elukoha aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister).</em></p> <p>Mis vahe? Vahe selles, et märge rahvastikuregistris oleks nüüd täiendav püsielanikuks olemise kriteerium, muutmata ära teisi kriteeriume.</p> <p>Veel. Sama asi kujundlikult.</p> <p>Kuna  Põhiseadus paneb paika nõude, et tuleb püstitada piirdeaed piiramaks mitteasjaomaste kodanike pääsu asjaomaste kogunemisele, ootaks seaduselt muidugi seda, et see näeks ette, kuhu, milline ja kuidas see aed püstitatakse. Seadus näitab kahjuks ära ainult seda, kus on aiaauk….</p> <p>Sissekanne rahvastikuregistris ei saa kohe kuidagi olla mingi koha peal elamise ainus tunnus (kui just ei ela registrit pidava asutuse ruumides). See on pelgalt elanike registreerimise vorm, mis saab olema ainult täienduseks tegeliku elukoha määramise kriteeriumitele. Ehk , teisisõnu., ainult sissekandest registris ei tohiks tegeliku elukoha määramisel kohe kuidagi piisata </p> <p>Nende mõtiskluste tulemusena võtsin südame rindu, ja otsustasin pöörduda antud küsimuses Õiguskantsleri poole:  </p> <p> <em>Austatud Õiguskantsler</em></p> <p><em>Vormsi vallas lubati viimastel KOV valimistel valima kümneid (ca 1/3 kogu valijate arvust) ja ühel juhul ka kandideerima vahetult enne valimisi valla elanikeregistrisse kantud inimesi, kes valdavalt tegelikult ei ela, ei ole kunagi elanud ja suure tõenäosusega ei kavatsegi siia elama asuda. <br />Ma olen osalenud kõikidel KOV valimistel valijana ja kahel viimasel (2005.a ja 2009.a) korral ka kandideerinud üksikkandidaadina, ehk olnud valitav. <br />EV kehtiv Põhiseadus sätestab: <br />"Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad" <br />Minu arusaamise järgi tähendab see põhiseaduse säte seda, et kohaliku elu küsimusi otsustavad ainult reaalselt ja püsivalt koha peal elavad inimesed, mitte need,, kelle ainuke side kohaliku paiga ja eluga on pelk märge kohalike elanike registris. <br />Seoses sellega, et viimastel KOV valimistel Vormsi vallas osales hulgaliselt inimesi, kes siin ei ela ja kes kohe kindlasti pole püsielanikud, tunnen oma põhiseadusliku õiguse -valida siin püsivalt elavate elanike hulgast ja olla valitud siin püsivalt elavate elanike poolt- riivet.</em></p> <p><em>Samas EV õiguskaitseorganid ja EV erinevad valimiskomisjonid pole taganud seda minu põhiseaduslikku õigust valida kohaliku omavalitsuse valimistel ainult koha peal reaalselt elavate inimeste seast ja minu põhiseaduslikku õigust olla valitud nende ainult koha peal elavate inimeste poolt.</em></p> <p><em>Austusega</em></p> <p><em>Toomas Puurmann</em></p> <p><em>Vormsi , Rumpo</em></p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-1333238270767811175?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-63631025412961529352010-09-03T12:10:00.001+03:002010-09-03T12:10:26.704+03:00Mis toimub?<p> </p> <p>Või, õigemini, mis toimub, et midagi ei toimu?</p> <p>Sest varsti on juba aasta möödas viimastest kohalikest valimistest, kus üsna laialdaselt (ja eriti Vormsis) kasutati valimistulemuste mõjutamiseks, soovitud suunas kallutamiseks, suvaliste (või, vastupidi, mitte sugugi nii väga suvaliste) uute elanike-valijate sissekirjutamist mingisse kohalikku kohta. mingisse Kapa-Kohilasse, kasvõi konkreetselt Vormsisse. Halloo, meie rohkearvulised õiguskaitseorganid, kes te olete seatud ja säetud muu hulgas kaitsma ka meie demokraatlikku riigikorda. Kohalik võim kohtadel on ka meie demokraatliku riigikorra osa ja  teostama peavad seda ikka kohalikud inimesed. Teie asi on ju garanteerida, et see tõesti nii ka läheks. See, et kohaliku võimu usurpeerimine aktiivsete jokk-stiilis valimistulemuste manipuleerijate abil hakkab toimuma, oli teile teada ju ammu enne valimisi. Miks muidu avaldati enne valimisi keskajakirjanduses selline, ilmselgelt “struktuuride” sisemusest pärit või vähemalt “struktuuride” poolt initsieeritud üllitis, kus muu hulgas on öeldud:</p> <p><em>Võltsimine elukoha andmetega </em></p> <p><em>Kui kogutakse hääli või seatakse kandidaate üles fiktiivse elukoha alusel, mõjutatakse sel moel valimistulemusi. </em></p> <p><em>Kui elukohateade ei ole registrikande tegemiseks sooviavaldaja poolt allkirjastatud, allkiri ei ole õige, püsivat elamist võimaldavad või tõendavad dokumendid on fiktiivsed, võib tegu olla dokumendi võltsimisega. </em></p> <p><em>Elamu või korter, mille aadressi isik elukohateates elukohana märgib, peab olema alaliseks elamiseks kasutatav. Vastasel juhul on see valeandmete esitamine ametiasutusele ning on kuritegu (KarS § 280). </em></p> <p><em>Kui korteri või elamu ehitus on alles pooleli, on üksnes korteri või elamu omanikul õigus taotleda enda ja endaga koos elavate isikute, mitte aga sõprade, tuttavate, töö- või erakonnakaaslaste elamusse sisse registreerimist. </em></p> <p><em>Möönduse saab siin teha ainult juhul, kui viimased on ka varem elanud ja elavad koos nagu üks pere, näidates elukoha aadressina poolelioleva-remonditava elamu või korteri. </em></p> <p><em>Kui isik esitab ametiasutusele elukohateate, samas ei ela alaliselt sel aadressil ehk teisiti öeldes on elukoha andmete registreerimise eesmärgiks mingite soodustuste (näiteks suurem sotsiaaltoetus, madalam sõidupileti hind) või õiguste (näiteks valimisõiguse) saamine, on tegu valeandmete esitamisega. </em></p> <p><em>Juhul kui valda või linna on juba registreeritud isikuid, kes tegelikult seal ei ela, kuid soodustusi ja õigusi kasutavad, võib kohalik omavalitsus esitada politseile või prokuratuurile kuriteoteate kelmuse tunnustel (KarS § 209). </em></p> <p><em>Kuriteoteate võib esitada ka valla või linna püsielanik, kes on antud juhul kannatanu, kuna temale võimaldatav osa soodustuste väärtustest ju selliste saamahimuliste isikute tõttu väheneb. </em></p> <p><em>Et taolisi õigusrikkumisi ära hoida, peaksid kodanikud enne valimisi kontrollima rahvastikuregistris oma elukoha aadressi andmeid. Eriti on seda vaja teha neil, kes on otsustanud hääletusel mitte osaleda. </em></p> <p><em>Mis teha, kui sellised rikkumfsed toimuvad? </em></p> <p><em>Kui te avastate, et teie vaba tahte vastaselt on teie elukoha aadress muutunud, tuleb kohe kirjalikult pöörduda siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna, vajadusel ka politsei poole. </em></p> <p><em>Kõigist juhtumitest, mis teie arvates rikuvad konkreetse isiku valimisvabadust, soovitame teatada politseile kirjalikult, asja võib avalikustada ka meedia vahendusel. </em></p> <p><em>Teade rikkumise kohta olgu kqnkreetne ning kirjeldama toimunut täpselt ja selgelt</em></p> <p>Et küsiks siis uuesti, miks midagi ei toimu? Kui uued valimised juba tulekul, uued jokk-skeemid ilmselt hakkamas…Isegi nüüd, kui <a href="http://vormsi.blogspot.com/2010/07/vormsi-saigi-uue-vallavanema.html">näiteks Vormsi vallas</a> on realiseerunud kõige halvem stsenaarium, mis ühe demokraatia poole püüdleva riigi omavalitsusüksuste valitsemiskorra jaoks saab olla:kogu kohalik reaalne võim, nii volikogu kui vallavalitsuse tasandil toetub põhiliselt ja peamiselt mitte koha peal elavate inimeste, vaid ainult valimiste tarbeks sissekirjutatud inimeste häältele</p> <p>Milles probleem? Kas tõesti on kuskil “kallutatud jõud”? Ei kujutaks sellist praegust rahu nagu hästi ette, kui näiteks Savisaar oleks ka Tallinna Lasnamäele terve kolmandiku jao uusi valijaid sisse kirjutanud.</p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-6363102541296152935?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-8817244642830105462010-08-21T10:32:00.001+03:002010-08-21T10:32:41.210+03:00Tuuleärikad ikka ärevil…Nüüd siis Hanilas<p>Vormsis said tuuleärikad kohalike inimeste üksmeelse ja organiseerunud vastuseisu tõttu valusasti vastu näppe. Kuid nad ei anna veel alla, eks tuuliseid kohti ja äraostetavaid kohalikke võimulolijaid leidub mujalgi. Nüüd paistab tuuleärikate surve ja löögi all olevat  Läänemaa lõunaotsas asuv Hanila vald. Konkreetselt siis sealne looduskaunis Kukeranna kant.</p> <p>Miks ma nimetan suht järjekindlalt tuulikute püstitamisega seotud ärimehi halvakõlaliselt ärikateks. Sel lihtsal põhjusel, et nad käituvad valdavalt oma “äri” ajamisel täpselt samamoodi kui omaaegsed “”Viru” ärikad”. Kelleltki vastutusvõimetult jommis soomlaselt ta teksad vaata et otse jalast ära rebida ja need siis kergeusklikule “lääne elulaadi” ihalejale hingehinnaga maha sahkerdada. Ilma mingi garantiita, et need teksad üldse uuele omanikule sobiks. </p> <p>Või et laiemalt, mis on ärimehe ja ärika vahe. Mille poolest erineb ärimees ärikast. Eks neid vahesid ja erinevusi ole palju, kuid välja võiks tuua mõned olulisemad. Näiteks ärimeest huvitab asi (äri) just oma võimaliku kaugema perspektiiviga nii enda kui kogu ühiskonna hüvanguks, ärikas huvitub ainult konkreetsest tehingust ja sedagi ainult enda huvidest lähtuvalt. Mis edasi ja teistest saab, on tal savi. Või kui vaadata näiteks mingi äri ettevalmistamise suhtekorraldust ja PR tehnikaid. Tõeline mastaapne ja perspektiivitundega ärimees ei saa endale lubada avalikkuse eksitamist, selleks ostetavate-müüdavate ajakirjanike palkamist, tegelike merkantiilsete eesmärkide varjamist-varem või hiljem tuleb ju kõik välja. Ärikas on aga neist muredest prii, tähtis on ju konkreetne tehing, ja selle tehingu teokssaamise nimel on kõik vahendid head….</p> <p>Näiteks selline <a href="http://ap3.ee/opinion/2010/8/20/arvamus-vormsi-alustas-tuuleveskitega-voitlemist-valest-otsast" target="_blank">omapärane juhtum “Äripäevas</a>”. </p> <p>Vormsis läbikukkunud suhtekorralduse kiuste ja lappimiseks ning Hanilasse tuulikute paigutamise läbisurumiseks palgatakse nime poolest ajakirjanik, kes muidugi teeb kohe avalöögiga, Hanila tuuleparki promovale  artiklile pandud  pealkirjaga <p>-“Vormsi alustas tuuleveskitega võitlemist valest otsast”- nii oma margi kui ka tuulemeeste püha ürituse täiega täis.</p> </p> <p>Tahaks kohe küsida sellelt Tõnu Talvarilt, et kas tema nn. arvamus ongi selles, et Vormsi rahvas tegi midagi valesti, kui kogunes üldkogule ja otsustas, et nad ei taha tuuleparki oma saarele. Mis tähtsust oleks siin isegi sellest, kui keegi ei tahakski Vormsile tuuleparki rajada. Rahvas on suveräänne otsustama ka preventiivselt, et kellegil ei tuleks sellist lolli mõtet kunagi pähegi. Tõelistel ärimeestel ju ei tulekski. Nemad oskavad riske juhtida ja hinnata. Milleks teha mõttetuid, perspektiivituid kulutusi.Aga ärikatega pole miskit teha. Hüppavad mõttetult siia-sinna. Kõrvus helisemas leitmotiiv:Aulepaga läks ju nii hästi…</p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-881724464283010546?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-2925083928427516352010-08-13T10:40:00.001+03:002010-08-13T10:40:41.978+03:00Õhusild Vormsi–Vasjuki…<p> </p> <p>Uued Vormsi vallavõimurid võtavad asju ette suurelt. Ütleks et isegi lennukalt. Kui läkski vett vedama plaan panna siin püsti pooleteist miljardilise maksumusega tuulepark, on justkui kompensatsiooniks valminud uus plaan muuta kohalike külameeste heinamaa lennuväljaks. Ilmselt lausa rahvusvaheliseks, sest paljukest neid lennukeid, kes tingimata tahaks just Vormsile lennata, siin Maarjamaal on….</p> <p>Tuleb kuidagi tuttav ette. Kunagi sajand tagasi kirjutasid Ilf ja Petrov surematuks kellegi Ostap Benderi, kelle paljude geniaalsete ideede hulgas leidus ka mõte teha Venemaa kolkakülast Vasjukist maailma malepealinn. Koos sinna juurde kuuluvate ülimoodsate transpordiühendustega loomulikult. Enam täpselt ei mäleta, aga koos ekspress rongiühendusega Moskvasse oli vist  juba tollal plaanis ka rahvusvaheline lennuühendus</p> <p>Ajad on muidugi edasi läinud. Kui Vasjuki külamehed kuulasid Benderit ammulisui ja noogutasid innukalt kaasa, siis Vormsi külamehed teritavad juba suht avalikult hangusid. Kahtlustavad muidugi ka veel, et see lennuväli ainult sirmiks mingile muule, hoopis reaalsemale plaanile. Minu arust on ka kahtlane plaan. Sest milleks taotleda seda juba vene ajal varulennuväljana kasutatud heinamaad just munitsipaalomandisse. Lennuk võib ju sama hästi maanduda ka riigi maale.Ju on meestel tõepoolest mingi plaan selleks puhuks, kui lennuäri ei õnnestu. Omavalitsus võib nimelt oma omandit vabalt müüa. Loogiline, et omadele, ja sõbrahinnaga…</p> <p>Üks motiiv selle lennuväljaga kiirustamises võib veel olla. Nimelt võib tekkida situatsioon, kus praegu võimulolijail tekib füüsiline vajadus oma valijate reaalse ja samuti füüsilise toe järele. Nende valijad aga teatavasti ju pärit kuskilt Tallinnast või selle lähistelt. Vajadusel saarele saab neid vaikselt kuidagi tuua ka meritsi, aga katsu sa neid siit peale siin sigaduste kordasaatmist ka turvaliselt evakueerida…Õhusild Vormsi –Tallinn võib osutuda eluliselt möödapääsmatuks.</p> <p>Sest miks on Vormsi olnud ja on edasi väga turvaline paik. Kindlasti mitte selle pärast, et siia pätid ei tule või neid siin õldse ei käi. Ei. Pätte käib siin kindlasti hulgim. Kuid nad ei tee siin lihtsalt pätti, sest teavad vägagi hästi: terve nahaga peale pättuse tegemist on siit väga-väga raske pääseda…</p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-292508392842751635?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com23tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-75857095291616227492010-08-04T13:12:00.001+03:002010-08-04T13:12:11.269+03:00“Ühtse Vormsi” üldkogust–takkajärgi..<p> </p> <p>Nüüd, paari päeva möödudes mälestusväärsest ja ajaloolisest Vormsi saare esimesest üldkogust, saab rahulikult vaagida ja analüüsida üldkogul toimunut. Peab kohe ütlema, et kokkuvõttes oli asjas nii positiivset kui negatiivset, oli asju mis vaimustasid, oli asju, mis valmistasid pettumust.</p> <p>Tähtsaim üldkogu tulemus on muidugi see, et pea 100% tõenäosusega Vormsile tuuleparki ei tule. Tööstuslikku tuuleparki ehk isegi mitte kunagi. Maksimaalne võimalik tuuleenergia kohapealne arendus on nüüdsest kindlasti piiritletud olemasolevate elektriülekandeliinide ja muude süsteemi osade võimega “seedida” kõikuvat tuulkute genereeritavat pinget. See võime pole siin suur. Kuna just ja alles vahetati välja ka vana veealune saart toitev elektrikaabel, on raske leida argumente a’la “saare ja selle elanike vajadustest, energiasõltumatusest”.jne. Igasugune mastaapsema mõttega arendaja ilmumine saarele neis tingimustes ja üldkogu otsuse valguses  oleks kui kepi torkamine herilasepessa..</p> <p>Vaimustav oli inimeste üksmeel, soov seda üksmeelt saavutada. Ja see, et kõik toimus ilma ülemääraste teravusteta, küll emotsionaalsete kuid samas argumenteeritud inimeste etteastete ja sõnavõttude raamistikus. Esmakordselt oli Vormsi rahvas tõeliselt ühtne.</p> <p>Samas olen, üllatav küll, ka natuke pettunud sellises ühtsuses, sellises üheülbalises üldkogu hääletustulemuses:154 tuulepargi vastu ja ainult 2 poolt. Seda tulemust võib mõista aga mitte niisama hästi seletada…Mõista võib seetõttu, et selline hääletustulemus tuli ülesköetud emotsioonide toel ja Vormsil eluaset või kinnistut omavate inimeste ühiste huvide baasilt. Sest hetkel realiseerus tavaliselt väga harukordne juhus:praktiliselt kõigil kogunenutel (elanikel ja kinnisvaraomanikel) olid kattuvad huvid. Keegi neist polnud huvitatud elukeskkonna halvenemisest ega oma kinnisvara hinna langusest. Millised halvad asjad oleks tuulepargi idee teostumisel kahtlemata realiseerunud. Ehk massiliselt hääletati siiski põhimõttel: oma nahk on ihule lähemal…Arusaadav ja õigustatud lähenemine, kuid natuke arusaamatu ja isegi seletamatu on see., miks see oma huvide üldiste huvide ees eelistajate suhtarv nii suur oli. Sest kuigi konkreetse Vormsi Tuulepargi rajamise seostamine üldiste huvidega taastuvenergeetika kontekstis pole just hästi argumenteeritav, peaks meie hulgas siiski piisavalt liikuma inimesi, kelle eelistused oleksid üldised ja kogukondlikud, riiklikud, kui soovite, huvid. Väga raske on ette kujutada toimivat kogukonda ja riiki, kus kõik lähtuvad ja langetavad otsuseid vaid omaenda huvidest lähtuvalt. Peab olema mingi kriitiline kogus ühiskondlikult mõtlevaid inimesi, kes peaaegu alati otsustavad, isegi oma huvide kahjuks, ühiste huvide kasuks. Just nende toel oleks demokraatlikult võimalik leida lahendusi, mille taha koonduks rohkem kui pooled otsustajatest.</p> <p>Ehk siis selle pika ja keerulise jutu kokkuvõtteks, ootasin üldkogult ka sellel juhul, kui “õigesti” hääletajaid Tallinnast ja selle lähistelt siia lisaks juurde ei transpordita , siiski mingit 10-15%-list tuulepargi toetamist. Mis oleks tegelikult sama kindel “ei” ja ega andnuks arendajatele mingit erilist võimalust. Toetushääli tuli aga kümme korda vähem. Seda enam väärivad tunnustust need kaks, kellest üks ka volikogu liige, kes ikkagi söandasid tuulepargi poolt hääletada. Sõltumata isegi tegelikest motiividest, mis neid nii hääletama sundisid.</p> <p>Selle  tunnustuse vajaduse seletamiseks vaatleks neid võimalikke motiive lähemalt.</p> <p>Esiteks: nad hääletasid selliselt, sest ongi veendunud, et Vormsi tuulepark on üldistes huvides. Küll konkreetsel juhul ja minu  hinnangul oli see vähe tõenäoline motiiv, kuid samas mingit põhjust seda motiivi päriselt välistada ka pole.Ja kui nii, siis ju väga kiiduväärt.</p> <p>Teiseks: need kaks tegid lihtsalt pulli, otsisid tähelepanu, et teistest eristuda, et just näpuga näidataks…Juba tõenäolisem variant, aga jällegi tipp-topp motiiv. Pullimehi peab alati olema, isegi nii tõsistes asjades, kui tuulikud Vormsil…</p> <p>Kolmandaks:Tegemist võis olla kokkuleppe täitmisega, kus kokkulepe seisnes selles, et viimastel valimistel aitasid Vormsile tuuleparki rajada soovivad isikud ja neid toetavad poliitikud kohalikku volikokku mõned kohalikud mehed hilisema tuulepargi toetamise tingimusel Ise peaks seda varianti vast kõige tõenäolisemaks. Pidamata küll midagist sellistest “diilidest”põhimõtteliselt, peab siiski väga hindama kokkulepetest pidamist. Eriti selles valguses, et kui selliseid kokkuleppeid (ja üsna suure tõenäosusega nii oligi) tehti, siis tehti neid ka mõne teise volikoguliikmega. Kes aga kokkuleppest ei pidanud…Igal juhul aktsepteeritav ja positiivne käitumine.</p> <p>Neljandaks: Mehed olid lihtsalt ära ostetud…Hääletasid tuulepargi poolt ja pärast maksti papp peo peale. Äärmiselt vähe tõenäoline, sest sel juhul oleks asi siiski mastaapsemalt ette võetud ning niiviisi hääletanuid oleks vast rohkem. Aga isegi kui nii oleks…telliti töö, tegi ära, sai pappi…Mis siin ikka nii väga halba..Eriti veel jälle võrreldes nendega, kellelt ka telliti, kuid lõid vedelaks ja ei julenud tellimust täita.</p> <p>Viiendaks: mehed ajasid värvid segi…Ka siin pole meestele midagi ette heita. Pigem korraldajatele, kes ise varjus olles praadisid publikut ja hääletajaid pikki tunde palava päikese käes..</p> <p>Nii-et kokkuvõtteks au ja kiitus neile kahele tuulepargi poolt hääletanule, kes julgesid siiski massist eristuda.</p> <p>Tõsisemaks minnes häirib mind tegelikult veel üks asi. Ma olen nimelt merre rajatavate tuuleparkide põhimõtteline pooldaja. Ja praegune Vormsi pretsedent nii massiivse rahva vastuoluga annab tõesti trumbid kätte nn. “sügavrohelistele” politikaanidele, kes hakkavad rahvast üles kütma ka kaldast kaugel asuvate meretuuleparkide vastu. On ju juba ilmnenud vähemalt mulle täiesti ootamatu vastuseis Neugrundi ja Gretagrundi madalatele planeeritavate tuuleparkidele. Jah, mingil määral kahjustatakse suht haruldaste molluskite, vetikate ja kalade elukeskkonda kuid võrrelda seda oma argumentatsioonis demagoogiliselt inimese elupaikadega oleks vast siiski liiast. Et pea 10 km kaugusel kaldast asuv Neugrundi madala tuulepark risustab pöördumatult Nõva kandi inimeste merevaate ja teeb sellega seal elamise võimatuks…Noo, andke andeks. Vastupidi, just tuulepargi rajamise korral näevad Nõva kandi elanikud lõpuks, kus kandis see kuulus Neugrundi madal ja vana meteoriidikraater ka tegelikult asub…</p> <p>See tuuleparkide teema siin blogis nüüd suure tõenäosusega lõpeb. Kopeerin siia ajaloo huvides ka kõrvalasunud küsitluse, kas Vormsile tehakse tuulepark või mitte, tulemused:</p> <p>Jah, kindlasti teevad ära</p> <p>  13 (15%)</p> <p>Arvatavasti, pigem jah</p> <p>  41 (47%)</p> <p>Vaevalt, pigem ei</p> <p>  12 (13%)</p> <p>Ei, sest rahvas on vastu</p> <p>  20</p> <p>Nagu näha, alahindasid blogilugejatest vastajad Vormsi rahva tahet, ja selle tahte väljendusoskusi ja oma võimaluste ärakasutamise võimekust…</p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-7585709529161622749?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-2127690870772577582010-07-27T12:14:00.001+03:002010-07-27T12:14:20.398+03:00Vormsi saigi uue vallavanema<p> </p> <p>Kelleks on tänasest IRL-I liige Urmas Pau….Selle ajaloolise hetke puhul tasub meenutada tema teed vallavanemaks. Vormsi saarele ilmus ta esialgu suht märkamatult kuskil 3-4 aastat tagasi, omandades endise Eesti NSV TA suvilakompleksi Borrby külas. Kuid peagi oli ta niisama suht märkamatult asunud valla arendusnõuniku positsioonile. Natuke enne 2009. a. kohalikke valimisi ta sellelt kohalt küll miskipärast koondati, kuid koondamise põhjus oli vast pigem masust tingitud valla eelarveprobleemid kui tööga mittetoimetulek. Ja pealegi, eks koondamisrahad ju maksti ning saigi rahulikult valmistuda 2009. a. kohalikeks valimisteks. Ja see valmistumine oli tõepoolest pikk, põhjalik ja süstemaatiline. Tal õnnestus mingi nipiga ära rääkida kohalike väga vanade olijate ning võõraste (kusjuures võõrasteks peetakse siin tavaliselt veel ka 10  ja rohkema staaziga vormsilasi) suhtes üsna umbusklike meeste-naiste valimisliit “Ka Talvel Vormsil” ning viiski selle liidu edukalt valimisvõiduni. Ja mitte ainult valimisvõiduni, vaid lausa absoluutse valimisvõiduni. 6 kohta üheksaliikmelisest volikogust.. Jah, kuid meetodid…</p> <p>Nimelt kirjutati viimaste valimiste aastal Vormsi valda sisse kuskil 80-90 uut elanikku, vaat et 100%-liselt valimisealist.. Kuulu järgi vast isegi kolmandik nendest praeguse vallavanema avaratesse ruumidesse. Nüüd, takkajärgi teades detailset valimistulemust ja omades ise siinsete 4 viimase kohaliku valimise kogemust valitava, valija ja kiibitsejana, olen ilmselt piisavalt pädev eksperthinnanguks, kuhu ja kellele need 90  uue ja tundmatu (sest vaevalt keegi neid uusi aktiivseid valijaid peale vallasekretäri või U.Pau enda oma ihusilmaga näinud on) valija häält läksid.</p> <p>Niisiis, valimisliidu “Ka Talvel Vormsil” detailne tulemus (<a href="http://vvk.ee/varasemad/kov09/detailed_0907.html" target="_blank">VVK andmetel</a>) on siin: </p> <p>URMAS PAU -29  kokku, 14 paberil, 15 elektroonilist</p> <p>Pakuks, et U.Pau ei koguks koha pealt rohkem kui 4 häält. Praegu juba ilmselt veelgi vähem. Seega toetasid värsked sissekirjutatud teda ca 25 häälega. Kaudselt toetab seda väidet ka ebatavaliselt suur tema poolt just elektrooniliselt hääletanute protsent</p> <p>IVO SARAPUU 25, 22, 3</p> <p>vallavolikogu esimees Ivo on vana tegija kohalikus poliitikas, võitnud valimisliidu (formaalne?) juht. Varasematel valimistel on ta saanud regulaarselt 10-15 häält ja osutunud ka valituks. Pakuks, et praegu sai ta ca 10 häält juurde neilt uusvalijatelt</p> <p>SVEN RAMMUL 23, 21, 2 </p> <p>Ka varem kandideerinud ja osutunud ka valituks kuskil 10 või mõne rohkema häälega. Seega ka tema sai ca 10 häält kuskilt mujalt</p> <p>JAAK KAABEL 20 16 4 </p> <p>Ainult paar aastat saarel tegutsenud mees, kes varem siis kandideerinud pole, aga kuna ta tööandja ja üldse tegus mees, vast 5 häält koguks ka ilma “viagrata”. seega ca 15 häält mujalt</p> <p>ARVO ALLIK 17, 13, 4 </p> <p>Vana kala kohalikus poliitikas, kogub tavaliselt 10 hääle ringis. Kuna tema oli kõige häälekam siseopositsionäär “talvitujate” ridades, siis on ka mõnevõrra loomulik, et “uusvormsilaste” hääli jagus talle vaid ca 5. Needki ilmselt halastushääled, et oleks vait ja ei möliseks.</p> <p>OVE KOSKA 12, 5, 7 </p> <p>Tuulemees, kellest kuulsid ja kelle nime vormsilased valdavalt lugesid esimest korda valimissedelilt. aga keegi võib.olla tõesti teadis-tundis. nii-et siit ca 10 mujalt tulnud valijaeelistust. Sümptomaatiline on jällegi suur elektrooniliste häälte osakaal.</p> <p>Need ülal toodud 6 härrasmeest said siis Vormsi rahvalt mandaadi juhtimaks valda järgmisel 4-l aastal. Liidaks nüüd mu väljapakutud eksperthinnangute väärtused kokku:25 pluss (ei leia klaviatuurilt pluss märki) 10 pluss.10 pluss  15 pluss 5 pluss 10</p> <p>Saan 75. Loogiline, sest ega asi ju hinnanguline ja kindel on ka see, et ega kõik need 90 aasta jooksul sissekirjutatut polnud ju “valimisturistid”. Ehk neil oli mingi muu ja mõistlikum motiiv siia saarele sisse kirjutamiseks. Sest ma pean lausa väärakaks teguviisi kirjutada ennast tundmatusse kohta sisse ja panna oma häältega pukki kohalikele vastuvõtmatuid tegelasi.</p> <p>Kuna U. Pau pole juba ammu (seoses vallavalitsusse minekuga) ise volikogu liige, siis on tema asendusliige alljärgnev</p> <p>JONNE BERGGREN 9, 8, 1 </p> <p>Tema oli siis ka valitseva liidu ainus volikogulane, kes seda tsirkust kaasa tegema ei soostunud ja ainukesena volikogu istungilt puudus. Oli ka põhjust selg sirge hoida sest tema valimistulemuses ei paista no “kahtlasi” hääli kusagilt. Jonne oma 10 hääle ringis võtab, see ammu teada</p> <p>Toon ajaloo huvides ära ka kõigi teiste (volikogust) üle jäänu “Ka Talvel Vormsil” liikme valimistulemused. Neile praegu kahjuks hääli ei jagund. Võib-olla järgmistel valimistel, kui õnnestuks rohkem aktiivseid valijaid sisse kirjutada…</p> <p>ENE SARAPUU 7 5 2</p> <p>ILMAR KOPPELMAA 6 6 0</p> <p>ANTS VARBLANE 4 2 2 </p> <p>PRIIT ORUTALU 4 2 2 </p> <p>RISTO KOCH 4 3 1 </p> <p>ENE RAND 3 1 2 </p> <p>LIA OSTAPENKO 3 2 1 </p> <p>ANDRES KOCH 3 1 2 </p> <p>TEET VAINOLA 2 0 2 </p> <p>ELLEN MANDRE 2 2 0 </p> <p>RIIMA KOCH 2 2 0 </p> <p>Võim saigi lubatud kahe kuuga paika!. Ausalt öelda, ega oodanud nii tugevat parteidistsipliini ja eeldasin hoopis pikemat segadusteperioodi ja U. Pau igikestvat asendaja staatust. Aga müts maha effektiivse oma tahte läbisurumise ees. Õnnitlused. </p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-212769087077257758?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-23165295933088698002010-07-25T14:08:00.001+03:002010-07-25T14:08:37.334+03:00Vormsi saare üldkogu tõenäoline stsenaarium…<p>Peaaegu täpselt nädala pärast, pühapäeval, 1. augustil, hommikupoolikul ajavahemikus10-13, toimub siis esimene saareelanike üldkogu saare ajaloos…</p> <p>Selle korraldajate poolt paikapandud ajakava ja ettepandud päevakorra (vt.allpool) järgi võib päris julgelt spekuleerida selle üle, mida üldkogult tahetakse ja kuidas selle tegelik käik võiks kujuneda…</p> <p> </p> <p>Sellest, et üldkogu kokku kutsumise eesmärgiks on teada saada rahva tõeline arvamus tuulepargist Vormsi saarel, võite edasi unistada. Kahtlemata on üldkogu eesmärgiks   saada minimaalnegi põhjus või ajend või ettekääne selleks, et volikogu liikmetel oleks väiksemate südametunnistuspiinadega võimalik algatada valla üldplaneeringu muutmine tuulepargi ehitamise võimalikkuse kaalumiseks. Etteruttavalt, kui juba kaalumiseks läheb, siis on kindlalt teada ka see, kuhu kaalud langevad …Igasugu planeeringute praktika meie vastava seadusandluse tingimustes kinnitab seda.</p> <p>Samas on see  tuulemeeste viimane võimalus, ja ega nad seda võimalust kergelt ära anna. Neid võib isegi mõista. Aga omad vitsad peksavad, valisid lihtsalt valed partnerid. </p> <p>Ja viimane võimalus selle pärast, et käimasoleva nelja maakonna teemaplaneeringu peale reaalselt loota pole mõtet. Esiteks tunnistab see teemaplaneering ülima tõenäosusega Vormsi maismaa tuulikute rajamise seisukohalt väheperspektiivikaks ja teiseks jõustub see teemaplaneering ka tuulepargi rahastajate seisukohalt liialt hilja.</p> <p>Nii-et üldkogult tuleb, nui neljaks, kätte saada kasvõi hillitsetud ja segaselt sõnastatud toetus taastuvenergia kasutamisele Vormsi vallas. Et siis volinikud saaksid rahva arvamuse rusikaga vastu rinda tagudes algatada planeeringu ia võtta vastu väljateenitud tasu…Kui aga planeeringu muutmine on volikogust juba läbi läinud, on edasine juba “delo tehniki”. Nagu venelased (muuseas, ka tuulepargi rajamise rahastajad) ütlevad…</p> <p>Kuidas see tulemus siis tõenäoliselt saavutatakse.</p> <p> Esiteks, üldkogul osalejate kvaliteedi ja kvantiteedi kontrolli all hoidmisega. Nagu tähele panite, toimub üldkogu pühapäeva hommiku-, mitte õhtupoolikul. Õhta poole nimelt saaks suhteliselt mugavalt osaleda ka need paljud “mittetalvitujatest” aktiivsed tuulikuvastased, kes tuleks lõunase praamiga ja saaks õhtul kenasti tagasi. Pühapäeva hommikul praam ju teatavasti ei käi ja praegune üldkogul käimine tähendab sisuliselt juba kahe päevast ajakulu. Ma arvan siiski, et mandrilt tulijaid siiski ja muidugi on, aga need on pigem kirglikud tuulikupooldajad ja eks nende vaev ja kulu saab ka tasutud…</p> <p>Teiseks, ma arvan, saali kogunenud siiski üsna suurt massi ohjatakse professionaalselt. Selleks on tõenäoliselt palgatud proffist koosolekujuhataja, kes ei lase asja huvidele võõrastel mõtetel eriti kõlada, surub samuti palgatud proffidest ja autoriteetidest temaatiliste ettekannete esitajatega asja sisuliselt akadeemilise arutelu-seminari raamidesse…Kõik need kogunenud külamutid-taadid saavad pärast kolmetunnist väsitavat ajuloputust aru, et see taastuva energia värk on üks kihvt värk….ja üleüldse oleks parem, kui rutem sealt palavast saalist minema saaks…Et lõpuks ka millegi üle hääletati, ei tule enam hiljem meeldegi…</p> <p>Kas sellist asjade käiku oleks võimalik kuidagi mõjutada-muuta. Tegelikult on tõesti üks võimalus. See on nimelt selles, et mitte mingil juhul nõustuda hääletamisele tuleva küsimuse ebamäärase sõnastusega, vaid selgelt nõuda selget sõnastust. Ega paremat sellest: tahate tuuleparki-ei taha tuuleparki, ju polegi. Ja hääletada võiks kaks korda. Kohe alguses, enne spetsialistide etteastet, ja lõpus, pärast spetsialistide ettekannet. Viimane hääletus tühistaks loomulikult esimese. Näitaks, kui palju siis spetsialistide esitatud argumendid tegelikult asja mõjutavad. Kellel saaks selle ettepaneku vastu midagi olla. </p> <p>Ja mitte mingil juhul ei tohiks lubada salajast hääletust. Tuulepark saarel on küll viimane asi, mille kohta arvamuse omamine peaks olema kaitstud hääletamise salastamisega. </p> <p>Ehk siis, kui üldkogule kogunenud enamus ei lase endaga manipuleerida, siis õnnestuks seda (manipuleerimist) vast ka vältida. Kui aga hääletustulemus näitab mitte ainult tuulikupooldajate võitu, vaid isegi nende minimaalset või mõõdukat kaotust, pole enam suurt midagi teha. Volinikele on see piisav ettekääne ja “rahva tahte” arvestamine, et planeeringu muutmine siiski algatada…</p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-2316529593308869800?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-44156107083266403622010-07-21T10:20:00.001+03:002010-07-21T10:20:13.441+03:00Vormsi saare üldkogu ja rannarootslaste huvid<p> </p> <table cellspacing="0" cellpadding="0"><tbody> <tr> <td valign="top"> <p>Hea Vormsilane, </p> </td> </tr> </tbody></table> <table cellspacing="0" cellpadding="0"><tbody> <tr> <td valign="top"> <p>Oled oodatud esimesele <b>Vormsi Üldkogule, </b>mis toimub </p> <p><b>l.augustil 2010 a. </b>kell 10.00 rahvamajas. </p> <p>Üldkogu on oma seisukohtadega suunanäitajaks Volikogule ja Vallavalitsusele peamiselt just nendes küsimustes, mille osas ei ole vastust kehtivates valla põhidokumentides nagu arengukava ja üldplaneering. <b>Palun tule kindlasti kohale, sest Sinust sõltub otseselt meie kodusaare tulevik! </b></p> </td> </tr> </tbody></table> <table cellspacing="0" cellpadding="0"><tbody> <tr> <td valign="top"> <p>Päevakava: </p> </td> </tr> </tbody></table> <table cellspacing="0" cellpadding="0"><tbody> <tr> <td valign="top"> <p>1. 10.00 - 11.30 Saare arengu küsimused </p> <p>2. 11.45 - 13.00 Taastuvenergia kasutamise võimalused ja saare energeetiline sõltumatus </p> </td> </tr> </tbody></table> <table cellspacing="0" cellpadding="0"><tbody> <tr> <td valign="top"> <p><b>NB! Registreerimine Üldkogule algab 9.30 ja selleks võta palun kaasa isikut tõendav dokument! </b></p> </td> </tr> </tbody></table> <p> </p> <p>Selline on siis Vormsisse sisse registreeritud (elukoha registrisse kantud) inimestele saadetud teade-kutse üldkogu kokkukutsumise kohta.</p> <p>Kuna ka valla kodulehel pole siiani (vähemalt kergesti leitavat ja pilkupüüdvat) teadet selle üldkogu toimumise kohta, tekib väikesi kahtlusi, et seda püütakse korraldada eelkõige valitutele ja liigseid silmi-kõrvu kohale ei tahetagi. Kuigi juba printsiibilt peaks selline asi olema kõigile asjahuvilistele vaba ja näiteks maa-ning suvilaomanike rohke osavõtt igati tervitatav, sõltumata formaalsest sissekirjutusest. Milleks selline dokumentide kontrolli rõhutamine, kui üldkogul vastuvõetavad võimalikud otsused on niikuinii volikogule ainult soovituslikud…Kas soovitus, mille andmisel-formeerimisel osaleksid ka maa- ja suvilaomanikud, oleks kuidagi halvem kui see, mille andmisel võivad kaalukeeleks osutuda inimesed, kelle ainukeseks seoseks saarega on pelk sissekirjutatuse fakt…Teadmata motiividel…Pealegi kui veel ka kehtiv valla põhimäärus lubaks maaomanikel ka seaduslikult osaleda üldkogu töös…</p> <p>Minus küll süveneb veendumus, et üldkogu manipuleerimise kaudu tahetaksegi tagaukse kaudu see tuulepark meile maale tuua…Ehk siis eelkõige maa- ja suvilaomanikelt midagi olulist ära võtta. Maaomanikelt rohkem, suvilaomanikelt natuke vähem. Maaomanikelt rohkem seetõttu, et Vormsi maaomandi peamine väärtus on tema likviidsus ja hind. Ehk kas seda omandit oleks võimalik vajadusel kiiresti müüa ja mis hinda oleks selle eest võimalik saada. No selge see, et siia tuulepargi  püstiajamisel on Vormsis asuvat maatükki praktiliselt võimatu müüa, või kui siis ainult poolmuidu ära anda. Kuna aga Vormsis on maaomanikeks peaasjalikult rannarootslased, siis käib see tuulepargi püstitamine eelkõige ju nende huvide vastu.</p> <p>Suvilaomanikud kaotavad natuke vähem, sest kuna nende suvila esmane väärtus (nende jaoks) pole mitte hind, vaid pigem midagi emotsionaalset. Kuigi ka emotsioonidel on muidugi olemas hind, võib selle igahommikuse tuulikulaba vilkumisega ilmselt ka kuidagi harjuda…</p> <p>Seda imelikum, et muidu päris aktiivselt oma õiguste eest seisvad rannarootslased lasevad omale mütsi järjekordselt pähe tõmmata. Järjekordselt seetõttu, et näiteks maahooldustoetuste korra muutmisega aasta alguses olid ka nemad just suurimad kaotajad. Neile tehti põhiliselt nende endi makstud maamaksude ümber jaotamisel ikka päris külmalt ära, kehtestades varjatud maamaksu soodustused vaid hoolikalt valitud grupile, kus rannarootslasi praktiliselt pole. Kuigi see maahooldustoetuste määrus oleks kergesti vaidlustatav nii maavanema kui õiguskantsleri juures, lasti asjal miskipärast sündida. Tundub, et rannarootslased on siinsetele asjadele lõplikult käega löönud…</p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-4415610708326640362?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-27455308296812487972010-07-19T12:33:00.001+03:002010-07-19T12:33:27.426+03:00Vallavanem jäi (veel) valimata…<p>…ja kui nii –probleemi lahendamise asemel probleemi edasillükkamine -edasi läheb, jätkataksegi vallavanema kohusetäitja Urmas Pau’ga. IRL-I jaoks siis ilmselt võiduka lõpuni. Sest mis tähtsust on suure ja mõjuka partei seisukohalt see, kas nende  käpa all oleva valla nende mehe kaelas ripub ametiraha või mitte…Vallaelanike maksurahad on nende jagada, aasta pärast toimuvaid presidendivalimisi saab ka (nii väikese valla kohta ebaproportsionaalselt palju) mõjutada…</p> <p>Vormiliselt oli siis seekord tegu volikogu kvoorumi puudumisega, ehk volikogu liikmete boikotiga ja varjatud mittenõustumisega ettepandud vallavanema kandidatuuriga. Eks see asi siiski sägise poole põnevamaks läheb, sest volikogu on juba praegu sisuliselt teovõimetu ja mingil hetkel peab selle olukorra ka seaduse järgi lahendama, ehk siis volikogu praegused liikmed kaotaksid mandaadi ja asemele tuleksid nimekirjadest asendusliikmed. Siiski vaevalt see asi nii kaugele läheb,…volikogu koha kaotamise hirmus valitakse lõpuks vallavanemaks ära isegi Urmas Pau…</p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-2745530829681248797?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-73312196816845421302010-07-06T10:47:00.001+03:002010-07-06T10:47:09.957+03:00Aura ja Risto: tuulepark ikkagi tulemas-tagaukse kaudu…<p> </p> <p>Olen vist olnud ülearu optimistlik…selles, et tuuleärimehed on mõistuse ja südame häält kuulda võtnud ja aru saanud, et see tuulepark siia saarele ei lähe kohe mette…Ja kui isegi tuli teade plaanist korraldada saare üldkogu sellesama tuulepargi küsimuses, võtsin asja suht rahulikult. Rahvas on ju oma negatiivset suhtumist näidanud, ja küllap teeb ta seda siis ka üldkogul. Ega küll küllale liiga ei tee ja täiendav demokraatlik otsustus- ja kaasamisprotseduur tuleks ainult kasuks. Kuid…saatan on teatavasti peidus detailides. Järele mõeldes, leitsakuliselt –suviselt rammetu  saare üldkogu 1.augustil võib suure tõenäosusega tulla tema vahetute korraldajate nägu…Nagu need asjad ikka käivad. Informeeritakse , teavitatakse, agiteeritakse kohale tulema ja “õiget” arvamust avaldama “õigeid” inimesi. Ehk siis ilmselt on alust tuulepargi vastaste allkirjade kogumise initsiaatorite Aura ja Risto kahtlustel-kartustel, et see üldkogu ei ole teps mitte kokku kutsutud selleks, et saada teada rahva tegelikku arvamust, vaid ikka eelkõige selleks, et saada mingi legitiimne ettekääne rahva arvamusest möödavaatamiseks…</p> <p>Alljärgnevalt Aura ja Risto vastavasisuline kiri valla ja maakonna ametimeestele täies mahus </p> <p><em>3 juunil 2010</em></p> <p><em>Vormsi Vallavolikogu</em></p> <p><em>Vormsi Vallavalitsus</em></p> <p><em>Teabeks: Lääne Maavalitsus</em></p> <p><b><em>Vormsilaste allkirjad saarele tuulepargi ehitamise vastu</em></b></p> <p><b><em></em></b></p> <p><em>Vormsi Vallavolikogu on otsutanud, et Vormsi saarele kavandatava tuulepargi rajamise küsimuses korraldatakse saare üldkogu 1. augustil 2010. Praeguses olukorras tekitab selline aktiivsus saarerahva arvamuse selgitamiseks küsimusi, isegi kahtlusi.</em></p> <p><em>Kindlasti on kõik volikogu liikmed teadlikud, et selle aasta kevadel korraldati allkirjade kogumine Vormsi saarele tuulepargi ehitamise vastu. Petitsioon oli allkirjastamiseks nii saarel Hullo kaupluses kui ka internetis. Allkirjade kogumisest kirjutati nii ajalehes Lääne Elu kui ka valla omas infolehes. See kodanikualgatus ei ole mingil juhul saanud volikogu liikmetele kahe silma vahelt jääda. Kui volikogul oleks siiralt huvi rahva arvamus välja selgitada, oleks olnud väga lihtne petitsiooni tulemust küsida. </em></p> <p><em>Tulemus on see, et valdav osa vormsilastest andsid oma allkirja - niisiis tuuleparki Vormsi saarele ei taheta. Allakirjutanuid oli <b>kokku 867</b>, nendest saarel kirjutati <b>303</b>, internetis <b>564.</b></em></p> <p><em>Vormsi valda on registreeritud üle 400 inimese, kuigi on teada, et tegelikult elab saarel aastaringselt vaid umbes 150 inimest. Neist 150 inimesest suur enamus on petitsioonile alla kirjutanud, puudu on ainult umbes 20 nime. Samuti on Vormsi suvemajaomanikud - suvitajad päris üksmeelselt tuulepargi vastu. </em></p> <p><em>Allkirjad toovad selgelt välja, mis on saarerahva valdav arvamus Vormsile tuulepargi rajamise kohta. Saare rahvas on üles näidanud oma aktiivsust ja väljendanud oma arvamust. Sellest hoolimata, et petitsioonidel pole juriidilist väärtust, on igas demokraatlikus riigis neil siiski kaalukust, kui tehakse otsuseid kogukonda puudutavates küsimustes.</em></p> <p><em>Arvatavasti kõik oma allkirja andunud inimesed tahavad nüüd volikogult selgitust. Palume siis kirjalikult vastust ja küsime järgmist:</em></p> <p><em>Miks volikogu ei ole allkirjade kogumise tulemuse vastu huvi tundnud, vaid selle asemel hakkas üldkogu korraldama? </em></p> <p><em>Mida volikogu arvab petitsiooni tulemusest? Kas see ei ole tähelepanuväärne? Kas üldkogu on selles küsimuses veel tõesti vajalik ja milleks? </em></p> <p><em>Lugupidamisega,</em></p> <p><em>Aura Koivisto Risto Sauso</em></p> <p><em>Fällarna, Vormsi, 91304 Läänemaa</em></p> <p><em>Lisad:</em></p> <p><em>Ei tuulepargile Vormsil petitsiooni allkirjad</em></p> <p><em></em></p> <p>Kommentaariks veel niipalju, et sellise võimaliku manipuleerimise vastu aitab vaid ka tuulepargi vastaste (kes ka minu arvamuse kohaselt on tegelikult suures ülekaalus) aktiivne, teadlik ja ettevalmistatud osavõtt saarerahva 1.augusti üldkogust. Pärast võib olla hilja…</p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-7331219681684542130?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-45497474665475346802010-06-27T14:48:00.001+03:002010-06-27T14:48:40.919+03:00Keskerakond toob Vormsile bensujaama …<p> </p> <p>See värk ja trall Vormsi oma bensujaama üle <a href="http://www.postimees.ee/?id=280457" target="_blank">võtab ikka päris grotesksed vormid.</a> Nüüd on siis ka keskerakonna populistid haistnud võimalust. Tegelikult tuleb neid, Ratast, Seppikut, Laanetit, tunnustada. Teevad seda, mida poliitikud peaksidki kogu aeg tegema: naeruvääristama konkurentide veel suuremat populismi. Sest selles on neil õigus-mingi eraettevõtja siia saarele seda bensujaama ausate kavatsustega ei tee. Need tuulepargi maaletoojad mehed on oma bensujaama lubamisega tühipaljad petised, kes loodavad Vormsi maksumaksjate raha omavalitsuselt dotatsioonide kujul välja petta. Ilma dotatsioonita pole siin majanduslikult võimalik bensukat pidada. Ja kui nüüd keskerakondlased pakuvad riiki selleks dotatsioonide allikaks, on see vähemalt mingi mõte, millel on vähemalt mingi sisu. Iseasi muidugi on see, et eks nad ise ka tea, et riik lähiajal vaevalt nii jõukaks saab, et saareelanike bensiini hakkaks kinni maksma. kui arstiabigi ei suudeta tagada. Ehk siis see bensujaama lubamise samm on populism mis populism….</p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-4549747466547534680?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-50608625980312952342010-06-21T14:11:00.001+03:002010-06-21T14:11:13.257+03:00Tulekul on saare üldkogu tuulepargi küsimuses<p> </p> <p>Järgmisel esmaspäeval otsustatakse volikogus saare üldkogu kokkukutsumine.</p> <p>Otsuse projektist:</p> <p><b><em>Üldkogu kokkukutsumine</em></b></p> <p><em>Lähtudes Püsiasustusega väikesaarte seaduse § 5 ja Vormsi valla põhimääruse § 5 ja § 6 Vormsi Vallavolikogu</em></p> <p><strong><em>otsustab:</em></strong></p> <ol> <li> <p><em>Kutsuda kokku Vormsi saare üldkogu 1. augustil 2010.</em></p> </li> <li> <p><em>Vallavalitsusel saata kutse kõigile üldkogu hääleõiguslikele Vormsi püsielanikele 18. juuliks 2010.</em></p> </li> </ol> <p>Kuigi ma ise olin veel mõni aeg tagasi päris skeptiline üldkogu võimaluste osas väljendada saareelanike tegelikke arvamusi ja hoiakuid, just kvoorumi kokkusaamise problemaatika pärast, olen natuke optimistlikumaks muutunud ja toetaks ka volikogu seda initsiatiivi. Kuna üldkogu kutsutakse kokku põhiliselt ikka  tuulepargi küsimuse pärast, ja allkirjade andmise intensiivsuse järgi oli kodanikuinitsiatiivi taastärkamise märke natuke juba näha, tulebki äkki kvoorum kokku. Ja kui juba kvoorum koos, siis on ka tuulepargi pooldajatel oma võimalus olemas. Nimelt on  neil ju ca 100 kindlat poolthäält taskus ja tuulepargi vastu on rohtu ainult siis, kui ka vastalised aktiivselt üldkogu tööst osa võtavad. Ehk siis vähemalt 100 nägu peab ka tuulepargi vastastel olema välja panna. Nii-et kvoorum võib külla ja kapaga täis tulla ja üldkogu esindab väga representatiivselt ja autoriteetselt saareelanike arvamust. Selle vastu enam volikogu ei saa ja vast saavad ka saareelanikud oma asjade otsustamise võimalikkusest maitse suhu. Täitsa põnev saab olema.</p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-5060862598031295234?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-84499601706520113192010-06-10T13:43:00.001+03:002010-06-10T13:43:25.926+03:00Vormsi võimu anatoomiast<p>Nüüd on see siis käes…Esmakordselt iseseisvusaja algusest on reaalne võim siin väikesaarel libisenud inimeste kätte, kellel pole vaja enam isegi vähemalt osa kohalike inimeste huvide esindamise viigilehte. Seni varjatud huvid röövida kohalikku ressurssi kohalike endi sinisilmsust ja asjatundmatust ära kasutades on saanud avalikuks. Ega ju polegi enam mingit mõtet edasi varjata, teeselda ja rääkida midagi Vormsi rahva, Vormsi elanike, Vormsi püsielanike, Vormsil suvitajate, kasvõi isegi “talvitujate” või rannarootslaste kitsamate huvide esindamisest. Nüüdsest töötab kogu kohaliku võimu (küll hirmsasti logisev) masinavärk ainult ühe partei huvides. Meie järjest enam parteistuvas ühiskonnas on ju saanud juba normiks, et riik jaotatakse maakondade tasandil.valitsejate poolt läänideks. Tegelikult inimesi see reaalselt väga ei puuduta, sest läänihärradel (maavanematel) pole tegelikult märkimisväärset reaalset võimu. Kupjad on, aga piitsa pole…Nüüdsest on siis esmakordselt üks vald lääniks antud, läänihärra (küll läbi raskuste) võimule pandud. Ja see, et ega tal ikka piitsa pole, on naiivne lootus. See piits on pikk ja terav, ulatub iga rahulolematuni…</p> <p>Kuidas oma orjameelsuses siin nii kaugele jõuti, et senine siinne suht vabade inimeste  olemine nii lihtsalt käest anti? See tahab selgitamist, ajas tagasi minemist ja põhjalikku lahkamist. Alustaks sellega nüüd.</p> <p>Eks see võimu masinavärgi lahkamine ole tavalisele normaalsele inimesele sama ebameeldiv kogemus kui sea või mõne muu elaja lahkamine. Eriti veel Vormsis, kus see kohaliku võimu masinavärk on ammu nii rikkis ja teatud protsessidest tulenevalt roppu haisu levitav, et võib vabalt võrrelda ammulõpnud sea lahkamisega. Ega ilmaasjata öelda, et see poliitikavärk on nagu vorsti tegeminegi-omaenda hea enesetunde nimel ei maksaks lähedalt vaadatagi. Aga eks keegi peab ka seda tööd tegema, sest ajakirjandus, see nn. “demokraatia valvekoer” ja idee järgi võimu sigaduste üle järelevaataja, ei tee oma tööd ammu enam teps mitte. Suurepärane näide sellest on see, kuidas pressis kajastati Uku Sulev Kuudi vallavanema ametist mahavõtmist. Küll kiirelt,  aga samas hästi pealiskaudselt. Kõik üleriigilised väljaanded avaldasid pea sõna-sõnalt ühe ja sama ametliku teadaande (võrrelge, kes viitsib - viited kõrval). Sõnum pööblile, et unustage kiiremini. Iga pisimgi asja iseloomustav ja avav, kõnekas ja intrigeeriv detail tekitaks lugejais tarbetuid küsimusi. Pole vaja, kui värve ja lõhnu tahate, tegelge Saagimi, Madonna ja kes nad seal on, ihupesuga…</p> <p>Ega palju parem polnud ka kohaliku maakonnataseme kobrulehe, “Lääne Elu”, käsitlus . Nii <a href="http://le.ee/?a=uudised&b=7616" target="_blank">juhtkirjas</a> kui vastavas <a href="http://le.ee/?a=uudised&b=7613" target="_blank">teemaartiklis</a>  on kontrollitud sõnastusega püütud sedasama ametlikku teadaannet lihtsalt laiemalt ja sõnaohtramalt ümber jutustada. tegelikele probleemidele ja intriigidele vaid ähmased vihjed. Pole ka midagi imestada, kui maakonnalehtedest peaks valima kõige parteilisema väljaande, oleks see konkurentsitult “Lääne Elu”. Põhjused peituvad nii selgelt parteilistes omanikes kui ka ajakirjanikes. Nii et kui me tahame sellest lehest mingit tõde, siis saame vaid parteilist tõde. Ühe partei tõde.</p> <p>Kogu see peavoolu meedia käitumine, kus kõik kanalid üksmeelselt avaldavad Uku-Sulev Kuudi mahavõtmise kohta vaid sõna.sõnalt ühe ja sama ametliku teadaande ilma mingite omapoolsete kommentaarideta on tuttav küll. Nõukaajast. Siis  saime “Rahva Häälest”, “Noorte Häälest”, “Edasist”, “Töörahva Võidust” ja ei mäletagi millest veel täpselt sama moodi teada näiteks Poliitbüroo otsusest selle kohta, et sm. Hrushtshov osutus siiski voluntaristiks ja revisionistiks ning ta on tagandatud kõigist ametitest…Aeg on ikka kõvasti edasi läinud. Kui tollal käis taoline info doseerimine ühe partei diktatuuri tingimustes ikka kõige kõrgemate ülemuste kohta, väiksemaid (kindlasti ka tolleaegset Vormsi külanõukogu esimeest tema mahavõtmise korral) oleks kohalikes lehtedes kotitud ikka mahlakamalt. Mitme partei diktatuur teeb ajakirjanikud ikka päris sõna- ja teovõimetuks. Ilmselt küsidagi ei julge, rääkimata mingi muu, peale ametliku, parteikontori aktsepti saanud,  informatsiooni edastamisest.</p> <p>Nüüd asja juurde, IRL (varem “Isamaa”) on siinset isemeelset rahvast tahtnud oma käpa alla saada ammu. Kuid päriselt see ikkagi vist tegijate vähese suutlikkuse tõttu ei õnnestunud ja seepärast vahetati viimastel valimistel hobuseid. Kuidagi märkamatult oli saarele ja koheselt ka vallavalitsusse end sisse seadnud praegu siis pukki pandud vallavanem, no olgu, kohusetäitja, “Respublica” (2003) taustaga IRL liige. Kuid, oh aegu ja kombeid, ta ei kandideerinud  mitte IRL nimekirjas, mida juhtis parteihierarhias temast kõrgemal asetsev endine vallavanem, muuseas varem väga suure isikliku toetusega vallavanem, vaid kaaperdas hoopistükkis koos mõne oma ka rohkem linnamehest mõttekaaslasega kohalike meeste valimisliidu “Ka Talvel Vormsil”. Nimetatud seltskond kohalikke, täiesti normaalseid inimesi, oli seni saarel olnud just IRL-i ,kohati üsna vihane, kohalik konkurent . Kohe, kui nimekirjad valimisteks olid selgunud, oli kõigil kohaliku elu nüanssidega kursis olevatel inimestel selge, et KTV (Uku Kuudi tabav lühend) võidab pikalt valimised ja IRL enda ametlik nimekiri kaotab. Nii juhtuski, ja veel masendava ülekaaluga. KTV sai absoluutse enamuse volikogus. Ei valimiste eel, ajal ja järel pole IRL parteigenossed oma liikme sellist oputunistlikku tegevust isegi mitte arvustanud, rääkimata hukkamõistmisest või veel sanktsioonidest…. Näiteks Keskerakond heitis kõik need oma liikmed, kes kandideerisid partei tahte vastaselt mitte partei vaid mõne kohaliku valimisliidu nimekirjas, paugupealt erakonnast välja. Järeldus: üks punt puha, praeguse vallavanema (olgu, kohusetäitja) tegevus võimu haaramisel osaliselt kohalike naiivikutest külameeste kätega oli kooskõlastatud IRL parteijuhtkonna kõige kõrgemal tasemel. Vastasel juhul poleks IRL mingi partei, vaid suvaline kamp pätte, kes teevad loomulikult tünga ka omadele. Eriti tähelepanuväärselt küünilised olid (peale kohalike lollitamise ja värviliste klantstrükiste) ka võimulepürgimise muud meetodid. Nimelt kirjutati valimiseelsel perioodil saare elanikena ja seega ka valijatena saarele sisse ca 100 uut tublit saarlast ja loomulikult ka tublit valijat, kes ei eksi kunagi ja alati hääletavad õige partei poolt. Ulualust vaata et poolele uuele teadlikule kontingendile oli lahkesti nõus pakkuma praegune vallavanem isiklikult…Mis seal sanitaarnormidest, õilsa eesmärgi ja saare edasise arengu huvides võib natuke kannatada küll…</p> <p>Siinkohal remargina tuleks märkida, et 100 uue valija, kes pealegi ka hääletavad 100% ja !00% hääletavad nii kui vaja, lisandumine Vormsi “demokraatliku omavalitsemise” konteksti nihutab võimupositsioone samavõrra kui Tallinnas 50 000 samasuguste “uute elanike ja valijate” lisandumisel. Mis kära oleks tõusnud, kui Edgar oleks enne valimisi Tallinna munitsipaalpindadele 50000 Ida-virumaa venelast sisse kirjutanud.</p> <p>Ausalt öelda, jupp aega murdsin pead, et kus ta need oma “valijad” leidis, mis kontingent see selline on, kuidas üldse on sellist kogust sobivaid inimesi, (kel on ükskõik, kes ei esita liigseid küsimusi, teevad nurisemata kõik need protseduurid, mida neilt nõutakse), leida. Raske on ette kujutada, et respektaabel inimene, tulevane vallavanem ja kohaliku avaliku võimu käilakuju, kes kuu aja pärast kätleb meie presidendiga, on roomanud mööda kangialuseid ja tagahoove, värvates asotsiaale…Ühe inimese võimetest jääks selgelt väheks, siin peab taga olema organisatsioon, nii vaimne kui materiaalne ressurss. Lõpuks mul plahvatas, hüpotees sündis, ja tõuke selleks andis NO99 hiljem palju laineid löönud etenduse-projekti “Ühtne Eesti” esialgsel presentatsioonil Tiit Ojasoo suu läbi lausutu. Tiit Ojasoo nimelt selgitas, millised nähtused meie poliitilises kultuuris teatrirahvast kõige rohkem häirivad ja millepärast nad üldse selle asja ette võtsid. Ta tõi (umbes, tagantjärgi meeldetuletatult) sellise näite: jalutan mina (Ojasoo) IRL suurkogu aegu mööda “Solarise” keskusest…Nurga taga tõmbab närviliselt ja murelikult suitsu lihtne vene mees…”Mis mureks?”.” Kurat , lubati 700, anti ainult 500 …”</p> <p>Asi selles, et osad IRL piirkondlikud organisatsioonid on moodustanud omale nn. “tagurpidi parteilaste” rünnakrühmad. Tagurpidi ses mõttes, et parteisse on värvatud uusi liikmeid, kes mitte ei maksa ise parteile (liikmemaksu) vaid neile maksab partei teatud delikaatsete ülesannete täitmise eest. No näiteks, et tuleksid igasugu suurkogule kindlasti kohale ja hääletaks seal nii nagu vaja. Nagu kättepistetud sedelil kirjas…Lükates partei juhtkonda , seega ka partei rahakotile (maksumaksja armust üsna priskele…) lähemale teatud konkreetseid isikuid, kes siis kättevõidetut oma vasallidega loomulikult ka jagavad…</p> <p>Tundub, IRL jaanuarikuise suurkogu ja märtsikuise Tallinna linnaorganisatsiooni üldkogu ümber toimunut jälgides, et selliseid raha eest hääletamas käivaid isikuid on kellegi funktsionääri andmebaasis sadu…Siit ka hüpotees, et sadakond neist said lisaülesande end valijana Vormsi valda sisse kirjutada …ja loomulikult said selle ülesande täitmisel ka lisaboonuse…</p> <p>Sellega seletub ka see, et valla maksulaekumine ongi natuke paranenud ning miks sisse kirjutanud inimesed kirjutasid end sisse üksinda, mitte peredena…. Sest need inimesed pole mingid sissetulekuta asotsiaalid, vaid normaalsed pereisad, kes teenivad kättesaadavate, küll  jokk-meetoditega, raskel ajal perele natuke lisa. Neid inimesi endid ei mõistaks ma mingil juhul hukka. Nemad ei taha meile halba, pigem head, kuid täiesti võõrana, kohalikke olusid absoluutselt teadmata-tundmata nad loomulikult ju ei sekku. Kuigi neil oleks selleks täielik õigus. Sest just nemad on siin meil võimul…Aga ainult formaalselt. tegelikult on ainuvõimul IRL ja koha peal esindab ja teostab võimu täie karmusega partei täievoliline emissar.. </p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-8449960170652011319?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-12049263707815596892010-06-01T16:52:00.001+03:002010-06-04T12:02:22.070+03:00Võimumängud Vormsis jätkuvad hoogsaltNagu lugeda<a href="http://le.ee/?a=uudised&b=7595"> IRL-sõbralikust "Lääne Elust"</a>, ei rahulda partei energeetikaettevõtjatest rahastajaid enam sitzpresidendina pukki pandud senise muusikust kohaliku vallavanema tegevus (või tegevusetus)..ja...maha tuleb ta siis ju võtta...Eks see oli ju nii vist küll algul mõeldudki, et pehme muusikukuvandiga Uku-Sulev Kuut silub ja varjestab mõnd aega räpase valimisvõitluse tagajärjel võimule tulnud "Isamaa" rüüstajate soove ja tahtmisi...Ning siis taandub viisakalt ja kenasti. Mõistagi ka kena kompensatsiooni eest...Aga midagi on seal vist läinud nihu. Kas oli algselt kokku lepitud pikema aja peale või on vallavanemal vaatamata vigastusele veel küllalt selgroogu...igal juhul riskitakse miskipärast avaliku tüliga. Või on see lihtsalt oma möödalaskmiste eest patuoina otsimise ja markeerimise viis.<br />Aga maha see Uku meil järgmisel esmaspäeval (eee...parandatud...teisipäeval) võetakse. Ja siiski "omal soovil", sest kes see ikka kompensatsioonist loobub...Asemele ei panda kedagi.No pannakse kohusetäitja. Sest nii ongi (oli arvatavasti algusest peale) plaanis. Kogu see jura vallavanema konkursiga kõigi oma 38 kandidaadiga oli üks näitemäng, et mängida vald IRL-i ees kohuse täitja kätte...<div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-1204926370781559689?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com13tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-65391269548997335742010-05-11T18:26:00.001+03:002010-05-11T18:26:16.833+03:00Seis tuulepargirindel: Tuleb-ei tule. Pigem juba ei…<p>…kuigi ka seni suht võrdsete võimalustega kulgenud kõrval asuv küsitlus näitab pigem vastupidist tendentsi- inimesed kalduvad juba rohkem arvama, et see park siia ära siiski tehakse. Asi paistab mõnede märkide järgi siiski helgem….ja samas…päris viimaste märkide järgi juba süngem jälle…</p> <p>Need helgemad märgid on see, et Vormsi rahvas (sõna otseses mõttes) väljendab oma arvamust Hullo kaupluses tuulepargi vastu allkirju andes väga aktiivselt. Antud allkirjade arv ligineb juba 300-le , mis tähendab praegust allkirjade kogumise sesooni (kevadtalv siiski) arvestades seda, et vastu on kindlasti rohkem kui pool siin talvitujatest, ehk neist kõige õigematest püsielanikest ja ilmselt ka rohkem kui pool siin saarel suvekodu omavatest inimestest (osa neist ikka käib oma kinnisvara vaatamas ka vaiksel perioodil). Turistide ja (või) muidu juhuslike inimeste  (ka naljameeste) allkirjade osakaal on ilmselt väga väike. Mis viib mõttele (ja on viinud ilmselt samale mõttele ka võimulolijaid), et ka enamus Vormsi valla valijaid on tuulepargi vastu…Mis omakorda tähendab seda, et hetke vallavõim on natuke murelik oma tuleviku pärast…Arvaks, et leitmotiiviks otsustajatel on juba…s…a sest tuulepargist, peaasi et kuidagi võimul püsiks….Siit siis need vallavanema ja volikogu enamuse uued “huvitavad” initsiatiivid: et otsustama peaks saare elanike  üldkogu, et peaks uuesti (korrektsemalt…õigemalt…hmm?) inimeste arvamust küsima ja et üleüldse oleks parim tuulepargi arendaja Vormsi vald ise…Aega püütakse silmnähtavalt maha võtta…No juba sportlikust huvist tahaks näha, kas tõesti arendaja laseb kohalikel võsapoliitikutel omale mütsi pähe tõmmata…Igasugune viivitus üldplaneeringu muudatuse algatamise, teemaplaneeringu ootuse rõhutamisega viib arendaja siin konkreetsetes oludes reaalselt kahjumite kuhjumisse ja raha päästmiseks on vaja otsustada märksa kiiremini…Mis ma tahan öelda? Loodan, et arendaja lööb lihtsalt käega…ja tuuleparki ei tulegi….</p> <p>Ja kui see nii tõesti on, on see eelkõige Aura ja Risto teene. Nemad olid vastaliste allkirjade kogumise initsiaatorid. Eestlastest endist on teadu- ja hädapärast küll allkirjade andjaid…kuid mitte enam vastutusvõimelisi kodanikuinitsiatiivi algatajaid…Risto auto olevat eelmisel ööl ise süttinud ja maha põlenud…? On see juhus või koguni märk?</p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-6539126954899733574?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-88565940812185571392010-05-07T14:29:00.001+03:002010-05-07T14:29:27.112+03:00“Vormsi Sõnumid” samuti tuulepargist-asjade käik ja viimased arengud…<p>Viimati sai siin avaldatud-kopeeritud tuulepargi teemalisi arvamusavaldusi valla ametlikult lehelt “Vormsi-Ormse”. Jätkaks alternatiivse (tinglikult opositsioonilise) väljaande “Vormsi Sõnumites” nr.39 avaldatuga. Siin on lõpuks paberi peal ilmunud ka Erik Puura avalik kiri Vormsi rahvale, mis algselt ilmus pea kuu aega tagasi <a href="http://erikpuura.wordpress.com/2010/04/11/avalik-kiri-vormsi-rahvale-plaanitud-tuulepargi-kohta/" target="_blank">E. Puura isiklikus blogis “Keskkonnaabi</a>” ja koheselt sai see avaldatud ka siinses blogis (nüüdseks kuskil tagapool). Sellepärast ma seda rohkem ei kopeeri ja samuti jätan taasesitamata arendaja R. Tamme seisukoha, mis on sisuliselt juba avaldatud valla ametlikus lehes ja siingi dubleeritud (ka kuskil tagapool, kuid leitav)…</p> <p>Alustaks “Vormsi Sõnumites” leidunud kokkuvõttega asjade senisest ametlikust käigust ja kodanikuinitsiatiividest…</p> <p><em>Vormsi tuulepargist</em></p> <p><em>Oma 26. augusti 2009 korraldusega algatas Lääne</em></p> <p><em>maavanem maakondliku tuuleenergeetika teemaplaneeringu. Planeeringu teostajaks on Lääne Maavalitsus ja konsultatsiooniettevõte Hendrikson & Ko.</em></p> <p><em>Oma valimiseelsel avalikul koosolekul rahvamajas teatas valimisliidu Ka Talvel Vormsil juht Ivo Sarapuu nimekirja liikmeid tutvustades, et neil on nimekirjas veel üks mees, kes tahab arendada Vormsil tuuleenergeetikat ja on lubanud saarele tanklat.</em></p> <p><em>6. novembril 2009 a esitas OÜ Vormsi Tuulepark Riigimetsa Majandamise Keskusele taotluse</em></p> <p><em>maismaa tuulepargi rajamiseks Vormsile; kaasasoleval joonisel on 14 tuulikut Suuremõisa rannikualal. Igatahes oma ettepanekutes maakonna teemaplaneeringu keskkonnamõjude hindamise programmi osas on RMK seisukohal, et majandatavad riigimetsad lugeda tuuleenergia tootmiseks tõenäoliselt sobimatuteks aladeks.</em></p> <p><em>1. veebruaril 2010 a esitas Skypower OÜ, kes vastavalt OÜ-ga Vormsi Tuulepark sõlmitud lepingule juhib Vormsi saarele tuulepargi rajamise projekti, kirja Keskkonnaametlile, milles palutakse esialgset seisukohta tuulepargi kokkusobivusest kaitse– ja hoiualadest tingitud piirangutega. Kaasasolevale kaardile on märgitud 18 tuuliku ligikaudsed asukohad Suuremõisa rannikul ja Söderbys. Oma vastuskirjas kinnitab Keskkonnaamet seisukohta, et Vormsi tuulepargi planeerimine on võimalik üksnes kooskõlas maakondliku tuuleenergeetika teemaplaneeringuga.</em></p> <p><em>20. märtsil esitles OÜ Skypower juhatuse liige Randar Tamm Vormsi rahvamajas Vormsi tuulepargi projekti; kaardil on 21 tuuliku esialgsed asukohad.</em></p> <p><em>Skypower (http://www.skypower.ee/et/Skypower) meeskonnaliikmete osalusel on valminud taastuvenergia projektid Soomes ja Eestis,</em></p> <p><em>investeeringute mahus 150 miljonit €; nende projekteeritud on ka Aulepa tuulepark.</em></p> <p><em>Maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringuga seonduvad materjalid on kättesaadavad internetis planeeringuportaalis http://4maakonnatuuleenergia.hendrikson.ee/. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi avalik arutelu toimus 31. märtsil, praegu toimub planeeringu eskiislahenduse koostamine.</em></p> <p><em>Vormsi vallavanem vastas oma 24. märtsil Lääne Maavalitsusele saadetud kirjas tuuleparke välistavate alade kohta, et Vormsi valla üldplaneering ei näe ette tuuleparkide ehitamist Vormsi saarel, arvestada tuleb sellega, et vastavalt maakonnaplaneeringule on kogu Vormsi saar miljööväärtuslik ala ning et Vormsi valla arengukavas ei ole võimalike tegevustena kavandatud tuuleparkide rajamist Vormsi saarele. Samas lisatakse, viidates Püsiasustusega väikesaarte seadusele, et kuna Vormsi saare üldkogu ei ole andnud arvamust tuulparkide rajamise kohta Vormsi saarel, on täna Vormsi valla territoorium tervikuna tuuleparke välistav ala.</em></p> <p><em>Vormsi vallavolikogu 3. mai istungil tutvustas vallavanem Uku Kuut oma ettepanekut, et Vormsi vald võiks ise tegeleda tuulepargi arendamisega. Tuulepargi rajamist näeb vallavanem võimalusena arendada Vormsil ettevõtlust. Tema sõnul on energiafirma nõus maksma vallale 27-30 milj. tuulepargi rajamiseks ning hiljem igal aastal laekuks 1,5 milj. ettevõtluse toetuseks (võrdluseks: praegu arendaja poolt lubatud tankla maksaks vaid 2 milj.). Vallavanem ootab volikogult selget suunist.</em></p> <p><em>Volikogu esimehe Ivo Sarapuu arvamus on, et otsuse tuulepargi rajamise kohta peaks tegema üldkogu, mis arvestab kõigi huvigruppide arvamust ning mis plaanitakse läbi viia suvel.</em></p> <p>Kodanikuinitsiatiiv-allkirjade kogumine ja tulemused</p> <p><em>Ei tuulepargile meie saarel!</em></p> <p><em>Vormsi saare loodus, selle ilu ja saarel valitsev rahu on meile, kes me elame siin suvel, talvel või</em></p> <p><em>aastaringi, suur väärtus. See on asendamatu. Selle üle ei ole võimalik kaubelda. Me ei taha oma majade, metsade, niitude ja põldude kohale rohkem kui 100 meetri kõrgusi pöörlevaid tuulikuid. Nende rajamine hävitaks inimeste, lindude, loomade ja taimede elukeskkonna. Vormsi tulevikuks ei tohi saada hingetu tehnomaastik, vaid loodus- ja inimsõbralik saareelanike elukeskkond ning vaikust, rahu ja looduselamusi otsivate saare külaliste sihtpunkt.</em></p> <p><em>Märts 2010</em></p> <p><em>272 allkirja</em></p> <p><em>ja Interneti vahendusel http://petitsioon.ee/tuulepark-vormsil on petitsioonil 564 allkirja</em></p> <p><em>(4. mai seisuga)</em></p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-8856594081218557139?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-71343130911054813432010-05-07T13:58:00.001+03:002010-05-07T13:58:18.246+03:00Vormsi püsielanik Vormsi tuulepargist…<p> </p> <p>Veel mõned tuulepargi teemalised artiklid “Vormsi Sõnumitest” nr. 39, ühe püsielaniku, J.Koka, arvamus</p> <p><em>MIKS EI?</em></p> <p><em>Kahtlemata on tuuleenergia vajalik, puhas ja perspektiivne energiaallikas, aga küllap ka tulus teenimisallikas. Teema kütab kirgi, kus elanikud võitlevad oma kodukoha ja selle looduse eest, poliitikud sõlmitud kokkulepete ja arendajad (tulusa) arendusprojekti eest. Tegelikult ei sõdita ju mitte tuuleenergia vastu, vaid selle vastu, kuhu ja kuidas plaanitakse (ja juba on rajatud) üsnagi suuri tuuleparke ning nendega kaasnevate probleemide vastu.</em></p> <p><em>Olen Vormsi tuulepargi vastu minagi, miks? Valisin Vormsi oma koduks seetõttu, et just siin on õige maamiljöö – armsad, lihtsad puitmajad, rikas looduskeskkond, rahulik ja loomulik elurütm ilma suurema kära ning mürata. Selle nimel olen ju teadlikult loobunud paljudest hüvedest, mis kättesaadavad, lausa enesestmõistetavad suurel maal, eelkõige valikute ja pakutavate teenuste osas (kauplused, kultuuri- ja meelelahutusasutused, teenindusettevõtted, arstiabi, haridus jne.). Olen päris kindel, et just samadel põhjustel elavad siin pea kõik pered, kelle üks ja ainus kodu on Vormsil, aga ka suvekodude omanikud.</em></p> <p><em>Üha rohkem ollakse kimpus kõikvõimaliku reostusega, nüüd juba ka müra- ja valgusreostusega. Täna on Vormsi veel koht, kus kuuleb üle saare rõõmsat linnulaulu, metsas puude kohinat, vabas rannas mere mühinat – loomulikke loodushääli nende loomulikus keskkonnas. Siin võib veel kuulda vaikust ja tajuda loomulikku valgust. Kas see peab olema kaduv väärtus</em></p> <p><em>või on mõtet seista nende väärtuste, kaasaja kaduvate loodusvarade eest? Kindlasti on mõtet, kõigi nende jaoks, kes siin elavad, kes siin suvitavad, samuti puhkajate jaoks, kes ehedat loodust ja maaelu nautima või avastama tulevad, aga ka nende jaoks, keda veel sündinudki ei ole, nii vormsilaste, eestimaalaste kui ka heaolumaadest pärit eurooplaste jaoks. Püsielanikega väikesaared peaks siiski säilitama oma loomuliku maastikupildi. Üks pisike saar jääb lihtsalt liiga kitsaks, et sinna mahutada üksteist häirimata tuulepark, saare kogukond, linnustik ja mõnus puhkekoht. Mitte kuidagi ei usu, et üle saare laiutav tuulepark meelitaks saarele juurde uusi elanikke või puhkajaid, aitaks kaasa kohapealse ettevõtluse arendamisele. Võib hoopis juhtuda, et saare, oma kodupaiga, on sunnitud jätma nii linnud kui inimesed ja looduskaunist vaikusesaarest saab kõrgele ja kaugele ulatuvate elektrigeneraatoritega undav tööstusmaastik. Kurb perspektiiv …</em></p> <p><em>Loodan väga, et rohelise energia nimel ei ohverdata Eesti kauneid, omanäolisi püsiasustusega väikesaari ja et hea tahtmise korral leiab tuuleenergia tootmiseks teisigi tuuliseid kohti.</em></p> <p><em>Jana Kokk</em></p> <p><em>Vormsi püsielanik</em></p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-7134313091105481343?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-15862422538308411092010-05-07T13:50:00.001+03:002010-05-07T13:50:03.330+03:00Anto Raukas Vormsi tuulepargist<p> </p> <p>Jätkaks “Vormsi Sõnumites” nr.39 käsitletud  tuulepargi temaatikat seal avaldatud akadeemik A. Raukase arvamusavaldusega…</p> <p><strong><em>Tõtt tuuleparkidest</em></strong></p> <p><em>Raske on leida tuuletööstusele kohatumat nime kui tuulepark. Park on teatavasti aiakujunduslikult korrastatud maastikuala, kuhu inimesed lähevad puhkama ja looduse ilu nautima. Aga mida sa naudid, kui sinu pea umber vuhisevad veskitiivad. Saksa liidumaal Schleswig-Holsteinis on praegu üle 2800 tuulegeneraatori ning neid tuleb aiva juurde. Saksamaal kokku on tuulikuid juba rohkem kui 20 000. Nende vastu võitlemiseks on loodud ühendus Gegenwind. Midagi sarnast sünnib praegu ka Eestis.</em></p> <p><em>Energeetika on iga riigi põhialus ja tegutsemise suunisteks on riiklikud arengukavad. Praegu sünnivad need meil kahjuks Euroopa Liidu diktaadikepi all. 15. detsembril 2004 kinnitati Riigikogus “Kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava aastani 2015”, kuid Euroopa Liidu ambitsioonikad ja kohati arulagedad eesmärgid sundisid seda muutma. 10. jaanuaril 2008 käivitas Vabariigi Valitsus uue elektrimajanduse arengukava koostamise aastani 2018, mis kiideti valitsuses heaks 26. veebruaril 2009. Ühe võimaliku stsenaariumi kohaselt paigaldatakse Narva elektrijaamadesse lisaks töös olevatele keevkihtplokkidele kaks täiendavat 300 MW võimsusega plokki, ühtlasi kavandatakse ehitada ligi 400 MW ulatuses tuulikuid ja sama võimsuse ulatuses gaasiturbiine.</em></p> <p><em>Vastavalt varasemale Eesti kütuse- ja energiamajanduse riiklikule arengukavale peeti võimalikuks tuulegeneraatorite installeerimist vaid 90</em></p> <p><em>– 100 MW ulatuses, kuid rõhutati, et sellega kaasneks elektrisüsteemi talitluse kvalitatiivne halvenemine. Tehniliseks piiriks tuulegeneraatorite paigaldamisel Eesti elektrisüsteemis loetakse 400-500 MW, kuid selle saavutamiseks on vaja väga suuri eelnevaid investeeringuid. Tuuleenergia integreerimine elektrivõrku on keeruline tehniline ülesanne, kusjuures määravaks on piisavate välisühenduste ja läbilaskevõimsuste olemasolu naabersüsteemidega. Iga võrguarendus (uus ülekandeliin, suurema võimsusega trafod alajaamades, kompensatsioonijaamade ehitus jne) on röögatult kallis ja seda tuuleenergeetika edendajad ise rajada ei taha. Tahetakse saada vaid hõlptulu suurte dotatsioonide kaudu, sest oma kõrge hinna tõttu ei ole tuuleenergia ilma maksumaksja taskust tulevate kompensatsioonideta konkurentsivõimeline.</em></p> <p><em>Populistid kinnitavad, et mõnesajale ruutkilomeetrile paigutatud kaasaegsed tuulikud võiksid katta kogu Eesti elektrienergia tarbe. Kuid tuult on sisemaal tagasihoidlikult ja tuuleenergiat saab edukalt toota vaid saartel, rannikualadel ja avameres, kus tarbijad on kaugel. Tuult on hooti, ta on väga ebaühtlane ja nõuab silumiseks suuri täiendavaid energiaressursse. Pealegi on tuulegeneraatorite ehitamine väikse tootlikkuse juures väga kallis. Osooni saadetes paljukiidetud Taani saab tuulest vaid 14% äärmiselt kallist elektrit ja riigi elektritariifid on Euroopas kõige kõrgemad. Taani müüb tuuleelektrit alla omahinna ja saab seda mängu mängida seetõttu, et ta on ühendatud Saksamaa, Norra ja Rootsi võimsatesse võrkudesse, mis tema toodangu suured kõikumised balansseerib. Eestil sellist võimalust ei ole.</em></p> <p><em>Kui tuult napib, ollakse sunnitud lühikese etteteatamisajaga käivitama toetusjaamu, mis on ebaökonoomne. Kui tuuleenergiat on aga ülearu, võib see süsteemi ülekoormata ja põhjustada elektriavariisid ja seda on juhtunud nii Saksamaal kui ka teistes riikides korduvalt. Kui USA-s tahetakse aastal 2030 saada 20% elektrienergiat tuulefarmidest, vajaks see 60 miljardi dollari suurust investeeringut, 20 350 km uusi ülekandeliine. Kes rajab uued ülekandeliinid ja alajaamad Vormsil ning kes ehitab sinna kompensatsioonijaama? Kas libekeelne arendaja?</em></p> <p><em>Me ei saa loota, et Eesti põlevkivijaamad suudaksid tuuleenergia ebatasasusi katta. Tallinna Tehnikaülikoolis I. Palu poolt tehtud arvutustest järeldub, et tuuleenergia osakaalu tõstmisel 50 – 250 MW-ni ei ole Narva jaamad võimelised tuulikute energiatoodangu ebatasasusi kompenseerima ning on vaja ehitada uusi gaasijaamu, mis seab meid sõltuvusse Venemaa gaasitarnetest.</em></p> <p><em>Tuuleenergial on kolm ilmselgelt kahjulikku mõjurit: lärm, varjud ja infraheli, lisaks paljusid häiriv tehnomaastik, oht lindudele ja ebamõistlik hind, mida taastuvenergeetika lisatasuna on juba tunnetanud kõik Eesti elanikud. Täpsustamist vajaks, kui kaua ja millistest allikatest kaetakse Vormsi elanikele lubatud odavam elekter. Pärast dotatsiooni äralangemist jäävad tuulikud ju üsna suure tõenäosusega seisma.</em></p> <p><em>Energiatootmises nagu mujalgi peab turumajanduse tingimustes valitsema vaba konkurents ja kui üks energialiik pole piisavalt elujõuline, siis ei saa seda ka arutult doteerida, sest just vaba konkurentsi kaudu tuleb tagada energiatootmise efektiivsus ja lõpptarbijale stabiilne taskukohane hind. Ja siin pole tuuleenergial palju kaasa rääkida. See aga ei tähenda, et me ei peaks tuuleenergiat mõistlikes piirides toetama. Kui lahendatakse tuuleenergia salvestamise probleem, näiteks pumpelektrijaamades, võib tuuleenergia ka Eesti tingimustes muutuda kasumlikuks. Kuid sinnani jääb meil veel käia pikk tee.</em></p> <p><em>Kuidas peaksid asjasse suhtuma Vormsi elanikud? Kõigepealt peaks arendajalt küsima, mis kasu saarerahvas sellest saab ja millistest allikatest kaetakse saarerahvale odav elekter ning vajalikud ülekandeliinid ja balansseerivad võimsused? Lubada on lihtne, aga lubadusi täita on hoopis keerukam Lisaksin juurde, et aastani 2030 jääb maailma mastaabis tuuleenergeetika täiesti perifeerseks – igal juhul alla 5% kogutoodangust. Eesti on seni tuuleenergeetika arendamisel olnud eesrindlik ja on seda teinud Euroopa Liidu keskmisest oluliselt rohkem. Kuid ebamõistlikkusel on piir ja seda piiri peavad Vormsi elanikud ise tunnetama.</em></p> <p><em>Anto Raukas </em></p> <p><em>akadeemik</em></p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-1586242253830841109?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-51174820676441892452010-04-26T00:52:00.002+03:002010-04-27T17:25:54.881+03:00Vormsi valla leht tuulepargistKuna Vormsi valla ametlik leht on ka lõpuks selle tuulepargi teema käsile võtnud ja see lehenumber on osutunud üsna populaarseks ning seega ei tarvitse iga asjasthuvitatuni jõuda aga ka internetist seda miskipärast lugeda ei saa, siis avaldan ka siin blogis teemakohased kirjutised. Võivad ette tulla pisivead ja pisierinevused ajalehe tekstidest-see pole minu pahatahtlikkus vaid tekstituvastustarkvara viperused…<br />Alustame vallavanema seisukohaga<br />T<b>äiendatud 27.04.2010</b><br /><b>Vallavalitsus on siiski võimeline suht kiireteks reageeringuteks...Kõik pole veel kadunud...IT-ga natuke paremal järjel olevate inimeste kontsentratsiooni tõusuga vallavalitsuses asjad natuke siiski liiguvad..Juba on võimalik lugeda valla ametliku lehe <a href="http://www.vormsi.ee/index.php?option=com_content&task=blogsection&id=46&Itemid=143">pdf varianti</a> ...Isegi kahte. Asi seegi, aga ei oleks ju üleloomulik</b> ettevõtmine, kui artikleid ka kommenteerida annaks...Oleks käsi...<br /> <br /><b><i>Vallavanema veerg</i></b><br /><i>Ilus kevadkuu aprill algas Vormsi rahvale suure pauguga. Kuskilt läksid liikuma jutud justkui oleks vallavalitsus, volikogu ja vallavanem tuuleenergia arendajatega käed löönud ja varsti hakatakse püstitama saarele mitukümmend tuulikut. Iga teemat puudutava koosoleku või ajaleheartikli peale tekkis tige vaidlus netikommentaariumis. Kuna osa kriitikat on sihitud ka minu poole, et ma ei võtvat teemas piisavalt sõna, siis parandan selle vea tänases veerus. </i><br /><i>Esiteks mul on häbi sellise netikommentaaride kaudu asjaajamise pärast. Neid kommentaare loeb terve Eesti ja suur osa kommentaaridest teevad silmad ette isegi Delfl kuulsatele leimajatele. Samas pean kiitma protestiallkirjade kogumise aktsiooni, kus tuuleparkide vastased ausalt ja avatult oma arvamust koguvad ja selle ka avalikult teada annavad. </i><br /><i>Mida arvan siis mina, vallavanem antud teemast? Kas tsiteerin volikogu esimeest Ivo Sarapuud: «ei taha oma arvamusega rahvast mõjutada.»? Ei. Mina ei ole Vormsi valla elanike häältega volikogusse valitud esindaja. Mina olen täiesti tavalise töökonkursi võitjana asunud saarele omavalitsuse ametnikuks. Minu pädevuses ei ole kujundada oma poliitikat, vaid üritada ellu viia rahva poolt valitud volikogu suuniseid ning täita riigi poolt vallale pandud kohustusi. Seega võin avaldada oma arvamust vabamalt. </i><br /><i>Toetan ja olen seda igal pool avalikult öelnud, rohelist energeetikat. Toetan tuulikuid, biojaamu, päikesepaneele, kom posteerimist. mahe-aiand ust-põll und ust-looma p ida-mist, rohelist eluviisi. Nüüd on see ka ametlikult ajalehes. </i><br /><i>Olen oma kolme ametikuuga mõistnud, et saarel elab mitu rahvagruppi: kohalikud, põliselanikud, suvitajad, talvelsaarel, rootslased ja venelased. Neil kõigil on õigus oma saarele ja selle käekäigule kaasa rääkida. Natuke naljakas tundub mulle niiöelda kohalike elanike retoorika, et keegi teine ei tea saarest piisavalt ning et nemad ongi need kõige õigemad saareelanikud. Meenutab lähis-ida Palestiina probleemi. Volikogu koosseis peegeldab viimaste valimiste käiku. Ma ei ole märganud ühtegi ametlikku kaebust või käimas uuringut valimispettuse kohta Vorrnsi kohalikel valimistel. Sellegipoolest ehitab opositsioon oma kriitika väitele nagu oleks KaTalvelVorrnsil saanud valimisvõidu pettuse teel. Selline demagoogia arnaneb pigem bolshevistliku propagandaga Vene ajutise yalitsuse kukutamise eel. Aga mis sellele järgnes on meile kahjuks teada. </i><br /><i>Mina olen üdini demokraat. Kasvanud üles Rootsis .Ma ei jaga. isegi ei salli väiklust, kolkaklannindust ja klannimajandust-poliitikat. Ma üritan teenida Vormsi rahyast (kõiki loetletud gruppe) õiglaselt ja avatult. Ma pooldan arengut. Ja soovin alustada debatti-arutelu saare edasise arengu teemal. </i><br /><i>Täna elab saar riigi dotatsioonist. Kui ei oleks toimunud suurt sissekirjutamiste lainet enne viimaseid valimisi. oleks valla 2010. aasta eelarve tugevas miinuses. Peale kolme kuud ametis ei ole ma kuulnud ühtegi head ideed, kuidas suurendada saarel ettevõtete ja erasektori töökohtade arvu olulisel määral. Olen kuulnud valdavalt soovi, et saarele ei tuleks võõraid, olgu siis ettevõtjaid või tülikaid turiste ja eriti suvitajaid. Sellise mõttemaailmaga jääb Vormsi vald ükskõik missugusele väljast planeeritud arendusplaanile jalgu. Jõuame tagasi tuuleparkide juurde. Miks rääkida vaid tuuleparkidest? Selge on, et tänase seadusandlusega toovad tuulepargid vallale oluliselt vähem kasu kui näiteks tuumajaam. Tuulepark ei lahenda kindlasti saare arenguküsimusi. Mulle teeb muret asjaolu. et pimesi tuulikuteemat lahates jääb saare areng teisejärguliseks..</i><br /><i>Praegune meelsus jätab saare vaikselt hääbuma. Saare demograafiat vaadates jätkab rahvaarv kahanemist. kuna enamus elanikke on üle 40 aastased. Kahekümne aasta pärast võib saarelt leida paremal juhul 50 inimest. Riigile tähendaks see kergendust, kuna pole vaja kooli ega liinipraami. On ilus loodus, sinna sekka ka mõned Hullo küla sovjetiaegsed «ehitusmälestised». Noored on lahkunud</i><br /><i>Vaadates neid väljakutseid tekib hirm. Saarerahvas ¬või vähemalt kõnekamad kohalikest elanikest, ei taha reaal-susele otsa vaadata ja asju avalikult lahata. See jätab tee lahti kõigile õngitsejatele. Me peame usaldama oma voli-kogu, vallavalitsust ja vallavanemat. Nad tegutsevad valla huve silmas pidades. Ilma selleta ei ole ka usaldust enda vastu. Kui on valimistel hääl antud kaotanud poolele siis ei tasu rusikatega vehkida, vaid leida kokkupuutepunktid ja kompromissid. Soovitan igal saareelanikul kohtuda oma volikogu esindajaga ja avaldada otse oma kodanikuarvamust. Selliselt toimuvad demokraatlikud protsessid enamuses Euroopa riikides ja USA's</i><br /><i>IlusaI aprillikuul mõelgem siis natuke saare tulevikust. Kuidas näeme saart viie aasta pärast? Mitu inimest peaks saarel elama? Millest nad elatuvad? Kust tulevad lapsed kooli ja lasteaeda? Kui mitte tuulikud, siis milline peaks välja nägema saare ettevõtlus?</i><br /><i>Teie vallavanem </i><a href="http://lh5.ggpht.com/_qxR9THXStcE/S9S5pNDsnJI/AAAAAAAAACk/N8YXz1wcn6A/s1600-h/clip_image002%5B3%5D.png"><img alt="clip_image002" border="0" height="244" src="http://lh6.ggpht.com/_qxR9THXStcE/S9S5pi1LuPI/AAAAAAAAACo/9-8gDOcT7iY/clip_image002_thumb.png?imgmax=800" style="border: 0px none; display: inline;" title="clip_image002" width="196" /></a><br />.<div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-5117482067644189245?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-37958100423674031422010-04-26T00:40:00.001+03:002010-04-26T00:40:59.517+03:00Vormsi valla leht tuulepargist-järg<p>Siin siis kaks Vormsi elaniku arvamust-</p> <p>tuulepargi poolt ….</p> <p><em>Miks ma ei anna oma allkirja!</em></p> <p><em>Hullo kaupluses kogutakse allkirju tuulegeneraatorite ehitamise vastu. Kokku on saadud juba paarsada või rohkem allkirja. Vormsi rahvas hääletab jälle nii kui üks mees kõigile ja kõigele vastu. Kas see on tõesti nii, või on Vormsi inimestega järjekordselt manipuleeritud? Nii see tegelikult on! See on protestiaktsioon, ei tea kelle poolt korraldatud sedaviisi kogutud nimekirjadesse võib sattuda ükskõik kes, olenemata sellest. kas ta on poolt või vastu. See meenutab kangesti ühte nõukogudeaegset anekdooti kus rahvas aeti punanurka kokku ja teatati, et homme puuakse neid kõiki üles ... ja hääl rahva hulgast küsis: Kas peame poomisnööri ise kaasa võtma. </em></p> <p><em>Üks SUUR EI lehvib üle väikese Eesti Va-bariigi: ei haridusreformile, ei haldusrefor¬mile, ei prügilale, ei paekarjäärile, ei polügoonile, ei sõjaväelinnakule, ei tuumajaamale, ei gaasitorule, ei tuulegeneraatorile .... ei, ei, ei .... Ei NATO'le, ei eurole, ei vabariigile? </em></p> <p><em>Mis kasu on Vormsi saarest meie vabariigile? Me oleme ülalpeetavad, oleme nagu narkosõltlased, eksisteerime tänu riigi rahasüstidele! Noored isad-emad, kes saavad riigilt lastetoe tust, õpetajad, pensionärid. keskkonnateenistujad, kõik riigipalgalised... need paar palgikoormat talvel ei kompenseeri meie peale tehtud kulutusi, aga ometi tahame ka meie uut laeva, paremaid teid, paremaid elektriliine, suuremat palka, suuremaid pensione, suuremaid lastetoetusi. Suuremaid ... , suuremaid .... , paremaid ..... Kust ee raha siis tuleb? </em></p> <p><em>Vormsi tuulepargi arendajatele: Rääkige inimestega personaalseIt, selgitage, tooge välja kõik positiime. est negatiivset jätkub meil kuh¬jaga. </em></p> <p><em>Vormsi Vallavalitsusele: Olge nii head ja trükkige Vormsi valla elanike nimekirjad korralikult paberile ja jätke sinna ruumi nii poolt¬kui vastuhääletamiseks. üks korralik poolt- või vastuhääletus on siis ja ainult siis hästi õnnestunud, kui poolt- ja vastuhääli on enam-vähem võrdselt, st. tulemus otsustatakse mõne hääle enamusega. Vastasel juhul on tegemist rahvaga manipuleerimisega või tulemuste võltsimisega. Tuletage meelde meie viimaseid presidendivalimisi või kahe suure - Reformi- ja Keskerakonna vägikaikavedu. </em></p> <p><em>Üritagem leida endas positiivset, sest vaatamata kõigele negatiivsele ja umbusaldusele oleme vabariigis Viimase 20 aastaga jõudnud ikkagi kaugemale. kui kunagi varem. Ja siis kui hääletamiseks läheb, usaldagem Vormsi inimesi. Kõik ei olegi nii hull kui esialgu paistab. Me ei ole ju mingid väikesed ja tigedad ja kõverikud orjapõlvlased. </em></p> <p><em>Üle 70 aasta tekib meile võimalus ka midagi välja viia, me hakkame eksportima rohelist energiat. Kellel saab selle vastu midagi olla</em></p> <p><em>Aitab sellest võlgu elamisest! Mõelge. milline värske tuulegeneraatoripuhang üle selle vana ja väsinud saare ... ja saab see kopituse lõhn siit Vormsilt välja tuulutatud! Vormsi 'aab jälle vabariigi kaardile ja tulu tõuseb Vorms maaomanikele ... Neile, kes on oma allkirja juba andnud. Pole hullu! Tunnistage endale olete eksinud ja kivi langeb südamelt Tömmake nimi nimekirjast maha. Igale Vorms talule oma nimeline tuulegeneraator!</em></p> <p><em>PS. Loe see artikkel 3 x läbi, mõtle ja Sinust saab tulihingeline tuulegeneraatorite fänn. </em></p> <p><em>Ükskord me võidame niikuinii! </em></p> <p><em>Aadu Arulo Hosby külast, Rästiku talust</em></p> <p>….ja vastu….</p> <table cellspacing="0" cellpadding="0"><tbody> <tr> <td valign="top"> <p><b><em>Vormsile tuulepark ei sobi </em></b></p> </td> </tr> </tbody></table> <table cellspacing="0" cellpadding="0"><tbody> <tr> <td valign="top"> <p><em>Ongi tõesti aeg tuulepargist Vormsi valla lehes kirjutada. Projekti ayalikustamine toimus 20. märtsil - võiks öelda, et alles siis, kui see oli möödapääsmatu. Enne seda oldi muiIdugi juba kaua tegutsetud; vaikselt, aga siiski tõhusalt. </em></p> <p><em>Keegi vist enam ei imesta, milleks eelmisel aastal saarele nii palju inimesi registreerus ja milleks valimised läksid nagu läksid. Tuulepargi pooldajad pidid volikokku saama Hea näide organiseerimisest on see. et nüüd istub volikogus yormsilastele täiesti tundmatu mees, kes saarel üldse ei ela; ja mitte ainult volikogus. vaid ka kolmes komisjonis. </em></p> <p><em>Valimiste ajal tuulepargi pooldajad sellest hiiglaslikust plaanist valijatele mitte midagi ei rääkinud. </em></p> <p><em>Tulemuseks on täielik usaldamatus ja sellepärast toimub ka allkirjade kogumine. See on olnud paljude inimeste soov: nii volikogule kui ka maakonna teemaplaneeringuga tegutsejatele peab </em></p> <p><em>selgeks tegema. mis on saare rahva arvamus </em></p> </td> </tr> </tbody></table> <table cellspacing="0" cellpadding="0"><tbody> <tr> <td valign="top"> <p><em>Mandri poolelt Aulepast on hoiatavad kogemused: firma on müünud tuulepargi edasi, lubadused on jäänud täitmata ja kohalike inimeste jaoks on tulnud ainult rikutud elukeskkond, visuaalne reostus ja tõsised müraprobleemid. </em></p> <p><em>Vormsile planeeritav tuulepark oleks kolossaalselt suur ja selle mõju ulatuks üle terve saare. See oleks saatuslik näiteks saare merikotkaste populatsioonile. Isegi tuulepargi jaoks vajaliku teedevõrgustiku ehitamine ja kruusa vedamine tooks väikese saare jaoks kohutavaid ebameeldivusi, liiklust ja looduse hävitamist. </em></p> <p><em>Tuuleenergia peaks olema roheline energia ja selle argumendiga süüdistatakse neid, kes oma kodu lähedale tuuleparke ei taha. Aga nii kaua, kui poliitilises diskussioonis on eesmärgiks majanduslik tõus ja tarbimise kasv, ei tee tuulepargid maailma roheliseks. Tuuleenergiast on lihtsalt saanud üks äri ning tekib kahtlus, kas ärimeeste jaoks </em></p> <p><em>säästev areng on ikka südameasi. </em></p> </td> </tr> </tbody></table> <table cellspacing="0" cellpadding="0"><tbody> <tr> <td valign="top"> <p><em>Kõige hullem on see, et tuuleparkide rajamine suunatakse kõrvalistele aladele - «kus inimesi ei ela», nagu on meile antud mõista - mereäärsetele rannikualade ja ,-äikesaartele. Nendel aladel aga on maastikulised väärtused ja looduse mitmekesisus eriti suured. Seega kaasnevad tuulepargiga suured - ja lõplikud - kaotused. </em></p> <p><em>Kuidas siis edasi. kui üle poole saarel aastaringi elavatest või suvitavatest inimestest on tuulepargi vastu ja andnud oma allkirja? </em></p> <p><em>On rõhutatud. et tuulepargi tulemise või mittetulemise otsustab saare rahvas. Aga kuna praktiliselt otsuse teeb volikogu, tekib küsimus, kas praegune volikogu on saare rahva tõeline esindaja? Kas võimul on inimesed, kes tegutsevad saare elanikkonna ühiseks hüvanguks, või on nende eesmärgiks ainult oma äri? </em></p> <p><em>Eks neid on mõlemaid ja kui tuleb otsuste aeg, näeme, kes on kes. </em></p> </td> </tr> </tbody></table> <p><em>Aura Koivisto</em></p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-3795810042367403142?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-56287974306691442092010-04-26T00:16:00.001+03:002010-04-26T00:30:12.722+03:00Vormsi valla leht tuulepargist-II<p><b></b></p> <p>Arendaja seisukoht…</p> <p> </p> <p><b><em>Tuuleenergiast talupoja kombel-rahulikult ja läbimõeldult</em></b></p> <p><em>Taastuvenergeetika üldiselt, ja tuulepargid eriliselt, on pälvinud Eestis peale esimeste tuulikute püstitamist aina enam tähelepanu. Kõige valjuhäälsemate väidetega, mis kohati on äärmiselt meelevaldsed ja absurdsedki, on esinenud muutuste vastased. </em></p> <p><em>Käesolev lühike ülevaade tuuleenergeetikast ja Vormsi tuulepargi projektist käsitleb tuulepargi tugevaid ja nõrku külgi, sellega seotud võimalusi ja ohtusid. Seega asjaolusid, mida peaks meie pikaldast ja arukat maarahvast esivanemate kombel tasakaalukalt uusi ettevõtmisi ja võimalusi põhjalikult ning emotsioonideta vaagiv vormsilane või muu asjast huvitatud eestimaalane tuulepargi projekti kohta enda arvamust luues arvestama. </em></p> <p><em>Majade hajutatus Eesti külades näitab, et eestlane on soovinud mõningast eraldatust et ise mõelda ja otsustada. Ärgem siis nüüdki ilma kaalutlemata otsustagem tuulepargi sobivuse üle Vormsile! </em></p> <p><em>Tuule ja vee energiat on inimesed enda huvides rakendanud tuhandeid aastaid. Vahepeal hoogsalt arenenud fossiilsete kütuste põletamisele rajanev energeetika peab ressursside ammendumise ja nende kasutuselevõtmise pideva kallinemise tõttu välja vahetama jätkusuutlikuma viisi energiat toota. </em></p> <p><em>Päikeselt langeb Maale (maapinnale) energiahulk, mis on võrdne 1800-kordse ülemaailmse energiatarbega. Tuuleenergia ressurss katab maailma energiavajaduse 200-, biomass 20-kordselt. 2006. Aastal oli maailmas installeeritud 4,344 GW elektritootmisvõimsust, millest tuulegeneraatoreid 74 Gw. Võrdluseks hüdrojaamu 867 GW päikeseelektrijaamu 7 Gw. </em></p> <p><em>Tuule abil on tööstusliku1 tasemel elektrit tehtud paar-kolmkümmend aastat Selle ajaga on tuulegeneraatorite tehnoloogia teinud läbi tohutu arengu. Generaatorite töö on muutunud palju vaiksemaks. toodetud kilovatt-tunni (kWh) omahind on langenud tasemele, kus edukalt konkureerib fossiilsetest kütustest toodetud elektri hinnaga - 2006. aasta andmetel pisut üle 70.- Euro/Mwh. Mõningatel andmetel on uue¬mate generaatoritega toodetava tuulelektri omahind langenud alla 6O.-€/MWh. Fossiilsete kütuste tegelikku omahinda, mis arvestaks kaevandamise ja muu saastamise ökoloogilise jalajälje maksumust, ei ole pikka aega monopoolses seisus olnud elektrit tootvad suurettevõtted välja arvutanud (või jätnud tarbijad sellest teavitamata). Väidetavalt on Eestis toodetud põlevkivielektri tegelik omahind 3.- EEK/kWh, S.o. ligikaudu 192.- €/MWh. </em></p> <p><em>Tuulepark toodab keskmiselt 2 kuni 4 GWh aastas iga paigaldatud MW (megavati) kohta. Toodangut suurendab tuule tugevnemine, kuni tuulik saavutab nimivõimsuse (tänapäevastel tuulegeneraatoritel tuulekiirustel 12 m/s, rootori keskpunkti e. «naba» kõrgusel) ja võimalikult ühtlane puhumine nii tugevuse kui suuna mõttes. Et tuul puhub hooti ja muudab suunda siis on tegelik aastatoodang teoreetilisest (s.o. 8760 GWh} MW) alla poole. Toodangut vähendavad ka tehnilistest riketest ja korralistest hooldustest põhjustatud pausid tuulikute töös. Tuulikud lülituvad tööle tuulekiirusel 2.5 kuni 3m/s ja peatatakse tuulekiirusel 25 m/s, purunemise vältimiseks. Tuulepargi oodatav tööiga on 20 aastat, misjärel tehakse kas kapitaalremont, tuulepark demonteeritakse arendaja kulul, nii et sellest ei jää «varemeid», või asendatakse tuulikud uute mudelitega. </em></p> <p><em>Tuulepargiga kaasnevateks negatiivseteks kaasnähtusteks on mõju ümbritsevale keskkonnale: tekkiv müra, valguse ja varju vaheldumine piirkonnas, kuhu tuulikute varjud langevad ja visuaalne «reostus». Viimane sõna on jutumärkides, sest tegemist on n.-ö. maitse küsimusega: suurt osa inimeste ehitistest võib, ka allakirjutanu arvates, lugeda oluliselt inetumaks. Lähimaks näiteks on kasvõi looduses paiknevad elektripostid, mobiilimastid, majakad jms. </em></p> <p><em>Inimeste ja looduse kooseksisteerimiseks tuleb otsida tasakaalu. Tuuleparkide planeerimisel arvestatakse nii müra, varjude kui tuulikute nähtavusega. Tuulikute müratasemed vähenevad pidevalt areneva tehnoloogia tõttu ja viie aasta taguseid mudeleid ei saa võrrelda ei võimsuse ega mürataseme poolest uutega. </em></p> <p><em>Viru- Nigulas ja Aulepas paigaldatud värskete WWD-3 tuulegeneraatorite tuule poole pöördumist saatev terav krigin on erandlik nähtus Euroopas paigaldatud tuuleparkide hulgas ja tootja (Win WinD Oy) kõrvaldab probleemi oma kulul nii kiiresti kui suudab. Vormsi tuuleparki tõenäoliselt WWD-3 paigaldamist ei kaaluta, sest on hulga teisi 3 megavatiseid tuulikuid, mille puhul ei ole taolist müra karta. </em></p> <p><em>Tuulepargiga kaasnevad head küljed on saastevaba ja hajutatult toodetavelekter, sissetulek kohalikele elanikele rendist ning tuuleparki opereerivas ettevõttes töötamisest, soodsam elektri hind Vormsi elanikele. Elektrihinna soodustuse maksab kolmepoolse lepingu põhjal (leping sõlmitakse Ostja - Vormsil asuva tarbija, Müüja - jaotusvõrgu käitaja Fortum AS ja tuulepargi arendaja OÜ Vormsi Tuulepark vahel) kinni tuulepargi arendaja. Selleks ei ole tarvis ehitada uusi elektriliine või alajaama nagu kuulujuttude keerutajad väidavad. </em></p> <p><em>Esimese hüvena alustab arendaja saarele tankla ehitamist juba käesoleval aastal. Seoses käigus oleva nelja maakonna tuuleenergia teemaplaneeringuga on arutuse all üldise korra kehtestamine tuulepargi arendajate ja kohalike omavalitsuste koostööks. </em></p> <p><em>Heaks näiteks on 4 Energia ja Viru-Nigula valla asutaud MTÜ, kuhu kohalike sotsiaalse iseloomuga projektide tarvis kannab elektri¬tootja iga toodetud MWh kohta 5.- EEK. Vormsilaste aktiivsus tuulepargi arendajate ja valla koostöö projektide ettepanekute esitamisel aitaks leida parima võimaliku viisi, kuidas arendajad saaksid kohalikus arengus kaasa lüüa. </em></p> <p><em>Tuulepargiga tekivad turistidel uued võimalused nautida vaadet saarele tuuliku gondlist, s.o. 100m kõrguseit. </em></p> <p><em>Vormsi tuulepargiga kaasneda võivate ohtudena üritavad projekti vastased pakkuda erinevaid peamiselt kuulujuttudel või meelevaldselt loodud seostel põhinevaid nähtusi. Väär on panna 10 merikotka hukkumist Norras püstitatud tuuleparkide süüks palja fakti põhjal, et kotkad surid peale parkide püstitamist. Samaväärselt absurdne on väide, et demokraatliku korra kehtestamine on toonud kaasa autoõnnetustes hukkunud inimeste arvu kasvu! </em></p> <p><em>Ilma põhjaliku analüüsita ei ole mõtet heita kõrvale ühtegi projekti, mis saarel elu edendada aitaks. Planeerimisseadus näeb ette põhjaliku analüüsi projekti kõigi võimalike kahjulike mõjude iseloomu ja ulatuse osas ning peale nende väljaselgitamist projekti avaliku arutelu, misjärel kohalik omavalitsus otsustab planeeringu kehtestamise. Avaliku arutelu käigus esitatud põhjendatud muudatus- ja parandusettepanekud võetakse kindlasti arvesse. Planeering toimub maavanema järelvalve all, mis tagab kontrolli kõigi seaduse nõuete ja protseduuri reeglite täitmise üle. </em></p> <p><em>Teemaplaneeringut ei kehtestata. kui keskkonnamõjude hindamise ja avaliku arutelu tulemusel selgub. et objektiivsed, rõhutan objektiivsed, see tähendab põhjendatud, vastu¬argumendid Vormsi tuulepargi projektile kaaluvad üles projekti toetavad asjaolud. TÕDE SELGUB PLANEERINGU KÄIGUS. Ilma keskkonnamõju hindamiseta ei ole alust arutada ei projekti pooldajate ega vastaste väiteid.Teemaplaneering on protsess, mis lähtub saare tasa¬kaalustatud arengust, looduse, elanike ja tuuleenergeetika kooseksisteerimise harmooniast. </em></p> <p><em>Artikkli juurde lisatuna väike väljavõte Erik Puura, Tartu Ülikool. </em></p> <p><em>PhD (keemiatehnika) MSe (keskkonnakaitse) BSe (geoloogia) isiklikust blogist. </em></p> <p><em>Tervikteksti võimalik lugeda http://erikpuura.wordpress.com/2010/04/11/avalik-kiri-vormsi-rahvale-plaanitud-tuulepargi -kohta! </em></p> <p><em>Avalik kiri Vormsi rahvale plaanitud tuulepargi kohta Posted on 11/04/2010 by erikpuura </em></p> <p><em>Minu poole pöördus Elle Vormsi saarelt küsimusega, mida ma ar¬van sinna tuulepargi rajamise kohta. Selline on minu vastus. </em></p> <p><em>Tuuleenergia kasutamine - kas Vormsi võimalus või oht? </em></p> <p><em>Olen Vormsil käinud vaid korra. 1987. aasta kevadel. See oli geo¬loogiline ekspeditsioon, mis on siiani meeles - fossiilide otsimised merekaldal. majakas, rändrahn nimega Sm en, rõngasristid kalmistul. Kõik oli väga omapärane ja meeldejääv ning kiusatus on kõike seda kümneid aastaid hiljem uue pilguga vaadata. </em></p> <p><em>Kui uue külastuse ajaloleksid saarel tuulegeneraatorid, siis minu arvamus aareelanikest oleks kui tarkadest inimestest, kes oskavad oma re ursse kasutada - sest tuulegeneraatorid pannakse püsti siis ja ainult siis. kui see kohalikele yajalik ja kasulik on.</em></p> <p><em>Vormsi Tuulepark OÜ</em></p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-5628797430669144209?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-26575316653625156032010-04-12T09:42:00.001+03:002010-04-12T09:42:10.483+03:00Erik Puura ood Vormsi tuulepargile<p>Jõudsin ära oodata…Pakkusin juba ammu, et keegi võiks argumenteerida ka siinses blogis tuulepargi poolt- sisuliselt ja laiapõhjalisemalt. Et kuskilt tuleb ka mõni tõsisemaltvõetav seisukoht Vormsi tuulepargi toetuseks. Nüüd on see olemas, kirjutatud küll tuulepargi rajamise ülla eesmärgi nimel varjusurmast üles äratatud “Vormsi sõnumitele”, kuid kuna tekst on avaldatud ka loo autori-Erik Puura- keskkonnateemalises avalikus isiklikus blogis, siis ei tohiks olla takistusi <a href="http://erikpuura.wordpress.com/2010/04/11/avalik-kiri-vormsi-rahvale-plaanitud-tuulepargi-kohta/" target="_blank">selle teksti</a> täies mahus avaldamiseks ka siin. Pealegi on see pealkirjastatud lausa avaliku kirjana Vormsi rahvale..</p> <p>Mul, ja arvatavasti paljudel Vormsiga seotud inimestel oleks selle  kirja kohta kindlasti üht-teist öelda. Seda ei saa kuidagi operatiivselt teha  “Vormsi Sõnumites”, saab aga teha siin kommentaarides ja loodetavasti ka Erik Puura “Keskkonnaabi” blogi kommentaariumis…nii et avaldage aga arvamust. Mõne aja pärast võtan asja  siin kokku koos omapoolsete kommentaaridega.</p> <p><em><strong>Avalik kiri Vormsi rahvale plaanitud tuulepargi kohta <br /></strong>Posted on 11/04/2010 by erikpuura</em> </p> <p><em>Minu poole pöördus Elle Vormsi saarelt küsimusega, mida ma arvan sinna tuulepargi rajamise kohta. Selline on minu vastus. </em></p> <p><em>Tuuleenergia kasutamine – kas Vormsi võimalus või oht? </em></p> <p><em>Olen Vormsil käinud vaid korra, 1987. aasta kevadel. See oli geoloogiline ekspeditsioon, mis on siiani meeles – fossiilide otsimised merekaldal, majakas, rändrahn nimega Smen, rõngasristid kalmistul. Kõik oli väga omapärane ja meeldejääv ning kiusatus on kõike seda kümneid aastaid hiljem uue pilguga vaadata. </em></p> <p><em>Kui uue külastuse ajal oleksid saarel tuulegeneraatorid, siis minu arvamus saareelanikest oleks kui tarkadest inimestest, kes oskavad oma ressursse kasutada – sest tuulegeneraatorid pannakse püsti siis ja ainult siis, kui see kohalikele vajalik ja kasulik on. </em></p> <p><em>Ükski inimene meie hulgast ei oska ilma elektrita elada. Iga 100 krooni elektriarvel aga tähendab praegu Eestis 80 kg põlevkivi kaevandamist ja põletamist ning kõiki sellega seonduvaid keskkonnaprobleeme – atmosfääri paisatud gaase, tuhka, kaevandustest välja pumbatud sulfaatiderikast vett. Varem või hiljem aga põlevkivist elektrit enam ei toodeta ning iga inimest peab huvitama, kust elekter siis saadakse. Veelgi enam, ka nafta ja maagaas on maailmas lõpukorral. Lähima paarikümne aasta jooksul näeme me maailmas naftahinna edasisi kõikumisi, bensiini hinna tõus 30 kroonini ja isegi 40 kroonini liitri eest on vägagi tõenäoline. Küsimuseks saab siis, kuidas üldse hakkama saada. </em></p> <p><em>Maailmas on juba väikseid saari, kus kogu transport on üle viidud tuulest akumuleeritavale elektrienergiale. Ka see on Vormsi võimalus – lahendus, mis sobiks järgmiseks 1000 aastaks. Taani, Iisrael ja USA juba arendavad suuri elektriautode rendi ja akulaadimise süsteeme. </em></p> <p><em>Just kõike maailmas toimuvat pika-ajaliselt ette hinnates olen mina kindlal arvamusel, et tuuleenergia arendamine on õige samm. Just see on Eesti rannikualade üks eeliseid võrreldes sisemaaga. </em></p> <p><em>On teada, et hetkel on Eestis tuulegeneraatorite püstitamise taotlusi juba rohkem kui elektrivõrgud jõuavad tootmise juhuslikkuse tõttu ära kasutada. Ja samas on teada, et kohalike elanike protestid järjest suurenevad. Nüüd aga on sedasi, et need piirkonnad, kus arendajad ja kohalikud elanikud kaubale saavad, majanduslikus mõttes ja pikemas perspektiivis kindlasti võidavad. Lisaks otsesele kasule omandavad nad kogemusi, mis tulevikus on ülikasulikud. </em></p> <p><em>Nüüd jõuame tuuleenergia probleemideni. Kõige olulisemad neist on müra ja vaade. Võib-olla olen ma imelik, aga minul teeb vaade tuulegeneraatoritele südame soojaks. Kui juba ilmselt kümmekond aastat tagasi Taani pealinnas Kopenhaagenis maandusin ja aknast tuulikuterivi nägin, mõtlesin – kuidas nemad oskavad ja meie ei oska. Sest ma tean, missugust keskkonnakahju ja riske põhjustavad teised elektri tootmise viisid. Kui Eestis pandi püsti esimesed tuulegeneraatorid, mõtlesin – viimaks ometi. </em></p> <p><em>Aga loomulikult ei ela mina tuulegeneraatori kõrval. Seda ma julgen küll öelda, et mind see vaade ei häiriks. See oleks pigem ülev – me suudame, me saame hakkama järgmised 1000 aastat. Samas kui vaiksel suveõhtul kostuks minu koduni müra, siis see võiks ilmselt närvi ajada küll. </em></p> <p><em>Minu linnakodust vuravad mööda autod, külmaperioodil puhub elutoas õhksoojuspump. Olen isegi selle pumba vuhinaga ära harjunud, sest ta annab efektiivselt sooja. Mul on sellest kasu, ma aktsepteerin seda. Suvilas on naabritel koerad ning lähedalasuvas motellis peetakse suviti sageli öö läbi pidusid. Üsna sageli mõtlen, et tahan rohkem vaikust. Müra on tõsine probleem. </em></p> <p><em>Aga kui tõsine? Kui keegi tuulegeneraatori minu kodu lähedale püsti tahaks panna, siis kõigepealt ma tahaksin seda mürataset enne kuulda. See peaks ju olema võimalik – arendaja viib kohalikud elanikud sarnase tuulepargi lähistele ja igaüks saab kuulda, missugune hääl kostub 500 meetri, 1 kilomeetri, 2 kilomeetri kauguselt sõltuvalt tuule suunast. Saab ehk ka küsida sealsete inimeste kogemusi ja arvamust. Ning kõik selle saab videolinti võtta ning kõigile vormsilastele ette mängida. </em></p> <p><em>Samas mingi müratase tekib ju ikkagi. Ja nüüd tahaksin ma teada, mis ma selle eest saan, kui pean seda aktsepteerima. Ilmselt tahaksin ma pakkumist oma tuleviku elektriarvete osas. Näiteks mingi madala tarbimise juures tuuleperioodidel võiks juhul, kui müratase on olemas, mu elekter üldse tasuta või väga madala hinnaga olla – ja selline kokkulepe võiks olla aastakümneteks. Täpselt nagu õhksoojuspumba mühinat ma aktsepteerin teadmisega, et see on keskmiselt 2-3 korda efektiivsem kui elektriküte. Suurema tarbimise korral sooviksin tunduvat hinnaalandust. Ja nüüd, kui see pakkumine on mulle tehtud, siis mõtleksin veel kord järele. Sest kui ütlen jäägitu ei, saavad samasuguse pakkumise inimesed kusagil mujal ning mina ei pruugi enam kunagi saada. Kas ma olen nendest targem või rumalam? </em></p> <p><em>Me võime muidugi öelda, et raha ei oma mingisugust tähtsust – keskkond on püha ja ülimuslik. Jah, ka nii võib mõelda – aga kas see müra tõepoolest on selline, mis sügavalt häirib, või ei ole seda tegelikult märgatagi? Ning kuu lõpus, kui pangaarve on täiesti kokku kuivanud, võib sellest tingitud stress olla 100 korda suurem kui tuulegeneraatori mühisemisest tekkiv stress. Paljud eestlased seostavad sõna ’raha’ sõnaga ’äri’ ja ’kasumiahnus’, aga tegelikult on raha arvestamine ainuke võimalus võrrelda erinevaid mõjusid, sest inimese mõju praeguste eluviiside juures keskkonnale on kahjuks paratamatu. Hetkel tekitab igaüks meist suure augu põlevkivimaardlas, suure hulga tuhka ning heitgaase. Näiteks juba tekitatud tuha hulk ühe inimese kohta on meil Eestis umbes 200-300 tonni! Kas see on parem? Kui vormsilastel õnnestuks saada kogu oma elekter tuulegeneraatoritest, siis võiksid nad uhkelt öelda: meie enam tuhka ja heitgaase ei tekita. See on suur samm edasi. </em></p> <p><em>Mis aga puutub varjude vaheldumist, mõju põllumajandusele ja põhjaveele, siis need on küll ebaolulised, kui mu maja päris tuulegeneraatori kõrval pole. Seal aga ei tohi see ollagi. </em></p> <p><em>Jah, ilmselt võivad ka linnud hukkuda. Kuid linnud hukkuvad ka tankerite õnnetuste läbi tekkinud naftalaikudes ning elektrijaama aluselistes tuhabasseinides. Kui oluline oleks mõju Vormsil, sellele vastavad juba ornitoloogid. </em></p> <p><em>Ning loomulikult jääb viimane sõna vormsilastele. Minu soovitus on teha mudel, mida oleks võimalik maketilt näha ja lindilt kuulda. Siis oleks tore edasi arutleda. </em></p> <p><em>- – - </em></p> <p><em>Et kohapeal peaks ära käima ja ei maksaks internetimaterjale uskuda, selle tõenduseks lisan kaks täiesti vastandlikku klippi Youtube’ist. Vaadake, kuulake ja hinnake ise, kuidas on võimalik äärmuslikult manipuleerida. Kulutage 7 minutit oma elust ja te ei kahetse! Välja arvatud juhul, kui te ühte neist kahest eelarvamuste tõttu näha ja kuulda ei taha… </em></p> <p><em>1. Negatiivne näide – agressiivne pöördumine kohaliku tuulepargivastase liikumise juhi poolt</em></p> <div style="padding-bottom: 0px; margin: 0px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; display: inline; float: none; padding-top: 0px" id="scid:5737277B-5D6D-4f48-ABFC-DD9C333F4C5D:a6b1e229-6b41-4290-987b-51c9f6b234f0" class="wlWriterEditableSmartContent"><div><object width="425" height="355"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/v/Bf7SjIXxS0U&color1=0xb1b1b1&color2=0xcfcfcf&hl=en_US&feature=player_embedded&fs=1&hl=en"></param><embed src="http://www.youtube.com/v/Bf7SjIXxS0U&color1=0xb1b1b1&color2=0xcfcfcf&hl=en_US&feature=player_embedded&fs=1&hl=en" type="application/x-shockwave-flash" width="425" height="355"></embed></object></div></div> <p><em>2. Positiivne näide – tuulegeneraatori müra võrrelduna teiste müratekitajatega</em></p> <div style="padding-bottom: 0px; margin: 0px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; display: inline; float: none; padding-top: 0px" id="scid:5737277B-5D6D-4f48-ABFC-DD9C333F4C5D:cde0c649-0615-490a-8a23-af036fba3a66" class="wlWriterEditableSmartContent"><div><object width="425" height="355"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/v/JD0v9_zV2uk&color1=0xb1b1b1&color2=0xcfcfcf&hl=en_US&feature=player_detailpage&fs=1&hl=en"></param><embed src="http://www.youtube.com/v/JD0v9_zV2uk&color1=0xb1b1b1&color2=0xcfcfcf&hl=en_US&feature=player_detailpage&fs=1&hl=en" type="application/x-shockwave-flash" width="425" height="355"></embed></object></div></div> <p><em>Kõik sõltub sellest, kui tugevaks taustahääl timmida. Eesti vanasõna ütleb, et ära usu hülge möla. Antud juhul aga on küsimuseks, kes üldse on hüljes. Armsad inimesed, käige juba rajatud analoogsete projektide kohtades ära ja siis otsustage! </em></p> <p><em>Viimane aspekt on seotud võimalike tuludega. Kui olen mandril tähtis tegelane ja saarel on mul puhkepaik, siis võimalik minu jaoks pisike tulu tuulepargist ei lähe mulle üldse korda. Minu sooviks on rahu, vaikus, et saarel oleks üldse võimalikult vähe rahvast jne. Sellised inimesed võivad kaasa minna kampaaniaga, kus kõik tundubki negatiivne. Samas ei tohiks nad unustada, et kõik pole nii vaprad ja ilusad ning saarel võib olla küllaladaselt inimesi, kelle jaoks tuulepark on positiivseks ootuseks. </em></p> <p><em>Kuidas aga on turistidega? See on nn ‘müügitöö’ küsimus. Saar võib end reklaamida puhtaima energia tootja ja kasutajana. Kümnekonna aasta pärast, kui elektriautod on reaalsus, siis naftavaba saarena. See on suhtumise küsimus ja mina ei jätaks kindlasti kohe Vormsile sõitmata põhjusel, et seal on tuulegeneraatorid. </em></p> <p><em>Siiski on käesoleva kirjutise näol tegemist minu isikliku arvamusega, mis võib näha tuleviku maailma ja seoseid palju laiemana kui enamik teisi inimesi.</em></p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-2657531665362515603?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com13tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-76619203319227097212010-04-02T12:17:00.002+03:002010-04-02T12:34:26.968+03:00Räpane mäng Vormsi tuulepargi ümberOn mis on, tuleb mis tuleb, aga see tuulepargi saaga, kohalike inimeste võitlus oma elukeskkonna säilitamise eest läheb ajalukku eelkõige just tuulepargi läbisurujate poolt kasutatavate erakordselt räpaste meetodite poolest. Ja ei tea sugugi, et see selliste meetodite arsenal on juba ammendatud…Tulla võib veel mõndagi.<br />Alustame pealtnäha süütust desinformatsioonist, püüust desorienteerida kohalikke lihtsaid inimesi. <br />Kohalik maakonnaleht <a href="http://le.ee/?a=uudised&b=7477" target="_blank">“Lääne Elu” avaldas eile (1.04)</a> artikli selle kohta, et on algatatud allkirjade kogumine tuulepargi vastu. Täiesti neutraalne ja ülevaatlik lugu. Vähemasti “Lääne Elu” kohta. Ja siis <a href="http://le.ee/?a=uudised&b=7477&c=2" target="_blank">selle loo kommentaariumis</a> ilmus järsku üksteise järel 2 sellist kommentaari:<br /><em>Vormsi volikogu 01.04.2010 (20:23) <br />Koska poolt (tema ju selleks saarele tuligi); Ivo Sarapuu poolt (tema on seotud talvitujate valimislubadusega ja kokkulepetega, nagu ta ütles), Rammul poolt (majutab Koskat), Kaabel poolt (tal küll suu vett täis selle koha pealt, aga kui vastu oleks, oleks vast juba sõna võtnud - kui ikka on aus mees?), Allik ? (kõikuv hääl, pigem hääletab poolt või jääb tulemata volikokku); Sarapuu Ene ? (väga kõikuv hääl; pigem poolt sest ei jätku julgust neist meestest erinevalt hääletada), Streng vastu (läheb korda ka saarerahva arvamus), Hokkonen vastu (aus saare mees), Valm ? (pigem vastu, aga kas jääb ärarääkijatele kindlaks vastuseisjaks?). Ei taha küll isiklik olla, aga nii on kõige selgemini näha, kuidas tegelikult seisud on ja kuidas väikese volikoguga on kergem soovitud tulemust saada. Ja lõpuks on ju volikogu ja selle liikmed avalikkuse ees vastutavad, mis siin ikka salatseda. </em><br /><em>leopold 01.04.2010 (21:24) <br />Toomas , kirjuta oma nime all kui midagi öelda tahad</em><br />Noh, siinse blogi teadaolevalt mitte väga tagasihoidliku autorina arvan, et lgp.”leopold” pidas Toomase all silmas mind…Kuid siinkohal pean esinema avaldusega. Ma nimelt ei kommenteeri peale seda, kui hakkasin rohkem kui 4 ja pool aastat tagasi seda ja natuke hiljem teist (tomp.wordpress.com) blogi pidama, enam kuskil täiesti anonüümselt. Kasutan ainult blogide pseudonüüme “tom” ja “tomP” ja et end ja oma arvamust isikustada ning teha vahet teiste “tom”-de arvamustega, lisan tavaliselt viite oma blogile. Ja “Lääne Elus” ei kommenteeri ma absoluutselt pärast seda, kui nende <a href="http://vormsi.blogspot.com/2010/01/ivar-soopani-mission-impossible.html" target="_blank">ajakirjanik Ivar Soopan</a> arvas end olevat nii kõva mees ja nii tugeva parteilise seljatagusega, et <a href="http://vormsi.blogspot.com/2010/01/esimene-kulalisautor-le-ajakirjanik.html" target="_blank">võttis mind ette oma blogis mõnitamiseks…</a><br />Aga nüüd asjast endast ja selle taustast, et miks mind igast võimalikust ja võimatust asendist püütakse rünnata.<br />Kaldun arvama, et selle teise kommentaari autor teadis väga hästi, et seda esimest ei kirjutanud mina. Sest kuigi see on kirjutatud kohalikke olusid ja suhteid hästi tundva isiku poolt, ja üldjuhul on volikogu liikmeid ja nende võimalikku käitumist tuulepargi hääletusel iseloomustatud suht adekvaatselt, on seal selliseid nüansse, millest mul polnud aimugi (näiteks kes pakub Koskale majutust) ja samas vaikitakse selle räpase mängu juures kõige olulisemast asjast: kuidas saavutati selline volikogu koosseis…Ehk siis ennetada mind tegelikult kirjutamaks midagi taolist. anda ette võimalikele lugejatele hinnang, et olen ainult mingi tagaselja susija ja intrigant. Seega algul pidasin ka täiesti võimalikuks, et need kaks järjestikkust kommentaari kirjutas üks ja sama isik just eesmärgiga diskrediteerida siin seda blogi ja selle autorit. Õnneks see nii ei olnud ja esimese kommentaari autor, Taavi, selgitas seda. Tänud talle.<br />Eks ma olen mõnevõrra hell juba muidugi, sest ka siin ju ilmub pidevalt anonüümseid kommentaare vähem või rohkem rafineeritud demagoogiliste vihjetega peeglisse vaatamise vajalikkusest, et ka siinne autor valetab, et ka siinne autor ajab mingit oma asja, nii musta, et väljagi öelda ei julge…jne. Eks ära hakkab tüütama, aga teadmiseks neile varastamist elunormiks pidavatele susijatele: ma ei ole teiesugune...<br />Kuidas aga need asjad ja võimalikud arengud tuulepargi rajamise küsimuse volikogu hääletusel siis tegelikult on ja tõenäoliselt olema saavad. <br />Teatavasti kirjutati enne viimaseid valimisi Vormsi valda sisse 80-100 uut elanikku. Ca 1/4 elanikest ja kaugelt rohkem kui 1/4 valijatest, sest uued elanikud olid valdavas enamuses üksikud valimisealised inimesed. Ka nende uute vormsilaste valimisaktiivsus oli erakordselt kõrge. Arvata võib, et selle grupi siseselt lähenes valimisaktiivsus 100%, sest kogu valla aktiivsuse tõstsid nad oma aktiivse osalusega 81%-ni. Ehk siis reaalsetest valijatest moodustasid nad juba ca 1/3. Viimaste kolmede kohalike valimiste, kus 2002. ja 2005. a. valimistel selliseid sissekirjutustrikke praktiliselt ei harrastatud, põgus analüüs näitab, et praktiliselt kõik need 80 või rohkemgi “uute vormsilaste” häält läksid võitnud nimekirja 6 liikmele, ehk siis täpselt neile 6-le inimesele, kes said need 6 kohta Vormsi 9 liikmelises volikogus. Minu arvamus on, et need kohad osteti nende “uute vormsilaste-uute valijate” käest kellegi poolt millegi läbisurumiseks. Üks “see midagi” on kindlasti see tuulepark…eriti räpane on asja juures see, et kindlasti osa volikogu liikmeid, kellele tigutati juurde neid ostetud hääli, mille tulemusena nad siis tegelikult saidki volikokku, suure tõenäosusega ise ei teagi, et osa nendele tulnud hääli on just “sellise” päritoluga. Kuigi aimata ju võiks ja mitte lasta end sesse räpasesse mängu sisse tõmmata. Aga praegu on juba hilja, asja organisaatorid ja nende poolt lollitatud on ühes paadis ja põgeneda pole õieti kuhugi…Arve volikogusse saamise eest esitatakse ja see saab olema krõbe…<div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-7661920331922709721?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com11tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-16479240082030173702010-03-30T11:09:00.002+03:002010-03-30T11:23:29.484+03:00Vormsi tuulepark ja visuaalne reostusKui nüüd sellise plaani, nagu tuulemehed viimati esitasid, järgi need vehklevate labadega üle metsade ja niitude kõrguvad postid püsti pannakse, tekib üks huvitav küsimus. Nimelt on Vormsil olemas maastikukaitseala, mille erinevad vööndid asuvad Rumpos, Suuremõisas, Saxbys, Rälbys, Dibys, Hosbys…ehk praktiliselt kogu saarel…Maastikukaitseala peaeesmärk on just säilitada maastikku kui tervikut. Kas tõesti tuulik, mis paistab olevat (sest ja kuigi pole tema vundament ilmselt maastikukaitseala formaalsete piiride sees) täpselt sellel maastikul, ei riku siis kuidagi kaitsekorda? Maja, mis ei paista metsa seest väljagi, maastikukaitsealale püstitada ei saa, kuid monstrumit, mis paistab igale poole ja igalt poolt sellel kaitsealusel maastikul, saab otse selle kaitseala piirile ehitada küll…<br />Ehk siis Vormsi konkreetsetes oludes on tuulikutest tulenev kõige suurem oht just visuaalne reostus. Ja isegi mitte oht ainult kohalikele ja saart külastavatele turistidele nende hingerahu ja neile harjunud vaate säilimisele, vaid oht riigi kõigi rohkearvuliste maastikukaitsealade kaitsekorrale. <br />Aga mida see visuaalne reostus mitte ainult teoreetiliselt, vaid juba ka praktiliselt tähendab, saab lugeda <a href="http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=35328" target="_blank">seda kõike kogenu kirjeldusest</a>…<br /><em>Kui Saksamaale tuuleparkide juurde sõitsin, ootasin, et mind võiks häirida see vuhh-vuhh-vuhh, robotlikult monotoonne tiibade tiirutamine. Esmalt ei saanud aru, miks minu värske internetituttav Jutta Reichardt e-kirjas nimetas, et kõigepealt korraldab ta mulle unbedingt (tingimata, sks) ühe “Horrortour´i” vaatega ümbruskonnale. <br />Mind huvitas pigem, kuidas mõjub lärm. Horrorituur? Mis siis generaatorites nii halba võiks olla – tuulepark maastikul peaks ju isegi romantiliselt mõjuma… Eestis paistavad need täitsa toredad. Juba Berliinis rongilt maha astudes sain aru: asi on vaates. Lähed närvi, kui horisont ei püsi paigal. <br />Seda on raske seletada, aga proovige kujutleda asja nii, nagu seda nägin Jutta ja Marco kodu juures: astute värskesse õhku, ringutate majatrepil ja libistate armastava pilgu üle kogu Loodu, päike paistab, tuuleke puhub. Siis langeb pilk aia taha ja takerdub. Seal töötavad kraanasuurused masinad ja muudkui aina töötavad, üldse seisma ei jää. Ka jõuluõhtul mitte. <br />Üritad abitult metsavaadet nautida, aga tiivikud hakivad kõik su loodusvaated viiludeks: rohelise metsa, põlluserva, pilved taevas. Tunned end nagu tööstuskarjääris. Järelikult viibidki tootmisalal. Seetõttu tahad õhtu saabudes pärast tööpäeva lõppu rahulikumasse kohta minna, koju. Aga kui pead tootmisalal ööbima, kuna seal ongi su kodu? Täpselt nii on Jutta ja Marco juures.</em><br /><strong>…Täpselt. Täpselt nii saab olema ka Vormsis...</strong><div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-1647924008203017370?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com11tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-61954966731360152322010-03-26T18:01:00.002+02:002010-03-28T17:58:02.424+03:00Vormsi vallavanema ja volikogu esimehe seisukoht Vormsi tuulepargi küsimusesOi, kuidas tahaks lugejaid sellest teavitada. Kuid eks ta kergelt keeruline ole. Isegi pärast äsja külastatud nn. infotundi, mis valla kodulehel väljareklaamituna vaikimisi ju seda nagu lubaks. Sest kellel veel, kui kõrgetel valitud rahvaesindajatel võiks selline seisukoht olemas olla ja mis takistaks seda neil siis ka välja öelda…Kahjuks jäi kogu kohtumisest just see mulje, et on mingi kõrgem jõud, kes ohjab kuskilt kõrgemalt Vormsi rahva poolt valitud võimuesindajate tahet ja ka suuvärki...Volikogu esimees ei tahtnud sel teemal ise üldse mitte midagi rääkida ja lükkas kogu kupatuse meie vallavanemale, kes oli vastavalt oma muusikaprodutsendi pehme elukutse tausta taagale nii tõsise küsimuse selgitamise juures ilmselt raskustes. No piinlik oli. Vallavanem oli küll (või talle oldi) ette valmistanud Powerpoint esitluse taastuvenergeetika riiklikust tähtsusest ja sinna juurde jutu sellest, kuidas ikka riik tahab ja teeb..ning väiksel Vormsi vallal polegi nagu midagi teha…Kuigi tema isiklikult on väga vastu ja ta saab aru küll, et ka kõik teised on siin vallas vastu…Aga, no midagi pole teha, tuleb oodata, käib nelja maakonna teemaplaneering, ja kuigi ka sellest pole midagi oodata, niikuinii teevad ära,… tuleb ikkagi oodata…Esitage vallavalitsusse ja volikogusse oma mõtteid ja ettepanekuid…Et siis jumala pärast rahvas ise ei võtaks ette mingeid aktsioone oma õiguste kaitseks…vaid ikka kooskõlastatult.<br />Kokkuvõtteks. Asi on tõsisem, kui varem välja paistis. Keegi on suured rahad likku pannud ja õigustatult ootab, et need paisuks. Jutt ootamisest tähendab ainult seda, et oodatakse sobivat momenti asja volikogust läbi liigutamise suhtes…<div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-6195496673136015232?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-59562618957641570622010-03-24T08:23:00.003+02:002010-03-24T10:04:33.154+02:00Vormsi tuulepark ja müraTuulepargist tulenev kõige olulisem keskkonnamõju on kahtlemata mürareostus. Selles mõttes veel ka eriti salakaval reostuseliik, et seda ei kuule vahel isegi kõrvaga, silmadega nägemisest ja ninaga haistmisest rääkimata. Asi nimelt selles, et väga suure massiga liikuvate osade omavaheline mõju tekitab inimkõrvale kuuldamatut (kuid alateadlikult tajutavat) madalsageduslikku infraheli. Kui võngete sagedus muutub veel madalamaks (mõne võnkeni sekundis), siis on see tajutav vibratsioonina. Mis, nagu rohkemgi teada, pole ka just tervisele kasulik. Paremini tajuvad seda (infraheli ja algavat vibratsiooni) koerad ja muud erksamate meeltega pudulojused. Tõenäoliselt just sellega on seletatav ka loomade, ja eriti maapinnal elavate loomade-näiteks madude) ebaloomulik käitumine näiteks enne maavärinaid, kui kuskil kaugel juba maakoor hakkab liikuma ja järele andma.<br />Aga mis ma siin ikka jahun. Kohe hakatakse sõimama, et püüan lihtsalt oma lolluses tark välja näha…Õnneks on nagu tellitult <a href="http://www.e24.ee/?id=240695" target="_blank">“Postimehes” artikkel</a> Aulepa tuulepargiga seonduvatest müraprobleemidest ja sealses kommentaariumis ka targemate inimeste asjalikke seisukohavõtte küll ja küll. Et aga “Postimehele” ei saa saabuva vaikiva ajastu künnisel enam nende kommentaaride säilivuse osas väga kindel olla…ja niikuinii juba kolme kuu pärast, kui vast Vormsi tuulepargiga seonduv võib veel teravamalt päevakorral olla, neid kommentaare enam ei näidata (selline on “postimehe” poliitika), siis kopeerin siia nende arvamusavalduste säilivuse huvides mõned asja selgitavad kommentaarid…<br /><i>to huviline : Noarootsi valla poolt võin öelda, et ainuke otsene tulu, mis omavalitsuse eelarvesse laekus, oligi lõiv ehitusloa ja kasutusloa väljaandmise eest. <br />Aulepa juhtum on õudusunenägu, kus ei aita mingid mõõdetud vahemaad ega piirid.Ei piisa kaugusest kilomeeter või kakski.Müra tungib hoonetesse, ei lase magada,ajab ülesse. Nö. ettenähtud detsibellid siin ei kehti,ka vaiksema tuulega on ikkagi müra suur,tuuliku labad löövad läbi õhu, sest need mürakad kasvavad juskui meie õuedelt ülesse pilvedesse. Kohalikud elanikud olid seni kõik terved inimesed,nüüd on kuulda järjest ja enam mingeid tervisehäireid. Kui kümnel inimesel on erinevad haigused, on arusaadav, et igaühel on oma haiguslugu.Kui aga tunnused on kümnel inimesel sarnased, siis on teada, millest. <br />Vastused on Pärnu lehest. Päris kindel on see. et tegeliku müra või umina tekitavad need hiiglased kui neid on rohkem ja kogu maapind võngub ja vibreerib vastavalt labade pöörlemisele <br /></i><a href="http://www.youtube.com/watch?v=iyOImGHyJtQ"><i>http://www.youtube.com/watch?v=iyOImGHyJtQ</i></a><br /><i>normaalse elukeskonna poolt : Pole viga, mürareostuse teemal tulebki rääkida nii tuulikutest kui maanteemürast laiemalt. Mina tooksin omalt poolt mürareostusena välja veel koerte klähvimise asulates ja viimase aja moeröögatuse - õhksoojuspumpade paigaldamise naabri akna kõrvale. <br />Kõik inimesed pole ühesugused, vaevused sõltuvad konkreetsest taustsüsteemist ja tekkinud kontrasti suurusest. Näiteks tudengipõlves magasin aastaid Pärnu mnt. Peda ühikas trammide kolina tõttu värisevas kambris. Harjusin kiiresti! Aga naabrikoera ootamatult algavate haukumishoogudega 10 m kaugusel oma akendest, kuni viimaste aastateni vaikses kuurortlinna kvartalis pole harjunud. Seepärast mõistan hästi kogu senise elu vaid linnulaulu ja tuulekohinat kuulnud külaelanike masendust tuulikute infraheli suhtes. Selle mõju on salakavalam kui konkreetselt mõõdetava liiklusmüra oma. Liiklusmüra kahjulikku mõju inimorganismile on ammu uuritud - seda saab teha sealsamas linnas, kus vastav aparatuur, personal ja katsealused kohe käe-jala juurest võtta. Aga proovi sa mõõta tuulikumüra mõju inimesele! Häiriv heli ei alga ju plaksti kl. 7 hommikul nagu maanteeliiklus, olles pea iga päev konstantne! Samamoodi on ebaregulaarne koerte haukumine. Viimast tuleks uurida otse sündmuskohal, ent kui naabrist koeraomanik taipab, miks võõrad asjapulgad kõrvalkrundil ringi sebivaid ja mingeid 'kaste' üles sätivad, hoiavad nad oma koer lihtsalt paar nädalat toas kinni. Ja jälle saab demagoogitseda, et mida te virisete, loodusenautlejad! <br />Nii et igal juhul olen nurkaaetud inimeste poolt. Elekrimajanduses tuleb aga suuremat tähelepanu pöörata kokkuhoiule. Praegu võetakse seda valdkonda nagu iga teist suurtootmist - mida rohkem, seda uhkem (saab ka eksportida). Tegelikult on viimane aeg üle minna elektri ja soojuse koostootmisjaamadele maakonnakeskustes jm. üle Eesti. Kui puudub huvi kokku hoida, ei hoita ega leiutata ka alternatiive.</i><br /><i>"normaalsele" : Tuulepargid mõjutavad inimese tervist müraga ja valguse vilkumisega. On esinenud õnnetusjuhtumeid. Kiiresti muutuv elukeskkond tekitab stressi. Kõik võimalikud mõjurid pole teada. <br />Müra on inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Tuulegeneraatorid tekitavad kuuldavat müra, madalsageduslikku müra (10-160 Hz) ja infraheli (alla 20 Hz). Lisandub vibratsioon – tahke keskkonna võnkumine. Need on omavahel üleminevad, potenseerivad nähtused. Suur osa tuulegeneraatori mürast on madalsageduslik. Müra põhjustab unehäireid, ärritatavust, negatiivseid emotsioone. Sageli inimene ei oska väljendada, mis on muutunud, et ta end enam tervena ei tunne. Tuulepargi müra põhjustab unehäireid, peavalu, tinnitust (helin kõrvus), peapööritust, iiveldust, ärritust, mäluhäireid, konsentratsioonihäireid. Öine müra suurendab kardiovaskulaarhaigusi, s.h. hüpertensiooni. Madalsageduslik müra tekitab unehäireid, peavalu, pearinglust, nüstagmet, iiveldust, oksendamist, psüühikahäireid, sh hallutsintsioone. <br />ILFN (0-500 Hz) põhjustab VAD- i - vibroakustilist haigust – kasvab rakkudevahelise maatriksi (kollageen, elastaan hulk) ilma põletikuprotsessita. Tihenevad süda, veresooned, trahhea, kopsud ja neerud. Seda diagnoositi algselt rasketööstuse töötajatel. Tänapäeval on diagnoositud ka tavaelanikel, sh lastel. VAD kliinilisse pilti kuulub ka depressioon, suurenenud ärritatavus ja agressiivsus, kalduvus isolatsioonile, kognitiivsete võimete vähenemine. <br />Edasi loe </i><a href="http://www.teletoad.ee/joomla/index.php?option=com_content&view=article&id=61&Itemid=32"><i>http://www.teletoad.ee/joomla/index.php?option=com_content&view=article&id=61&Itemid=32</i></a><br /><i>wigur : Siin paljud tooviad välja erinevaid müraallikaid, nagu liiklus, lennujaam ja mis kõik. Küll</i> <i>aga ei taipa ühte asja: <br />Kõik need müraallikad on EBAÜHTLASED. Tuuliku müra aga on REGULAARSE SAGEDUSEGA müra mis mõjub ikka väga halvasti. <br />Osad jälle väidavad, et magasid öö tuuliku all, ja ei juhtunud midagi. Selleks, et midagi juhtuma/tundma hakkaks on ikka vaja kuu aega tuuliku müratsoonis elada. Siis räägite teist juttu. <br />Ja millest siis tegelikult probleem: eelpool mainitud unehäired ongi selle kõige kurja juur. Nii peakui on unehäired on põhimõtteliselt kõik inimese tervise garantiid kadunud ja hakkavad tekkima kõiksugu häired nii psüühhikas kui tervises. Ei sooviks nende inimeste nahas olla, kes elavad sellise hulluks ajava müra läheduses. Lennujaam - kuigi oluliselt valjem - on tühi asi, sest lennukid ei maandu ega tõuse regulaarselt iga 5 sekundi tagant ja nii aasta aega jutti. <br />Nii et mitte müra pole probleem, vaid REGULAARSE SAGEDUSEGA müra. See tapab.</i><br /><br /><i><span class="komm_kast_nimi">GAH</span> : Mürasageduste ja müra kui enese vahe on selles, et kõik, nii merekohin, kui puudekohin tuule käes paitavad kõrvu, sest see on looduslik. Kuuldes mingit valet nooti, tunned kohe, et midagi on toimumas, kas eemalt tulev vihm või muud. Kuuldes aga pidevat surinat, hävivad inimeste võimed tunnetada ja kuulda loodust. See on kuntslik ja viib harmooniast välja. Täielik jama roheliste poolt. Kus nad nüüd on???? Looduslik hääl on kooskõlas inimese tervikuga, kuntslik aga loodud seda tervikut lõhkuma. Tulemus muidugi ei pea kohe esile kerkima, see võib võtta aastaid, ehk aastakümneid. Hakkavad näiteks sündima järjest nõrgemad lapsed jne.</i><br /><br /><i><span class="komm_kast_nimi">Kristi Ugam</span> : Madalsageduslikust mürast (mida kõrv ei kuule, aga mis see tervist kahjustav just ongi) ei ole siin juttu. Teaduskirjanduses räägitakse inimelamu ohutust kaugusest 100 korda rootori kõrgus, st antud juhul siis 10 km.<br /><br />Ah et sellepärast oligi siis tarvis juulis Planeerimisseaduse paragrahv 29.-sse sisse võtta sundvõõrandamine maakonna teemaplnaeeringu alusel ja on nende maakonna teemaplaneeringutega nii kiire ja peab neid Läänemaal, Pärnumaal, Saaremaal ja Hiiumaal praegu tegema sama firma, mis arendajate muudki planeerimist. Kujutage ette jah, kui nelja maakonna elanikud hakkaksid nõudma oma kinnisvara eest kompensatsiooni! Praegu on nii, et Saare maavanem on oma allkirjaga loobunud keskkonnamõju strateegilise hindamise raames igasugustest uuringutest. Nii et kui peaks siiski minema kompenseerimiseks, siis teeb seda Eesti riik, nagu peale viimast okupatsioonigi. <br /><br />Rannikualade külade tühjaks tegemisega on probleeme olnud varemgi. Et seekord on siis nii, et miks mitte lasta eestlastel vabatahtlikult oma seadused ümber teha, selle asemel, et peaks ähvardama vägede sisse viimisega nagu eelmine kord. Asja eest teist taga pole ju mõtet rahvusvahelise põlu alla sattumisega riskeerida. Täitsa õige. Muidugi peab küsima, kelle seisukohalt...<br /><br />Vt veel Edward Lucas, The Economisti üks toimetajatest "Uus külm sõda".<br />Meenutuseks, et Hiiu tuulepargi taga on AS Raunisaar ("kivivare saar"), mille aktsiakapitalist kuulub 88 % Greta Energyle, mis on Kanadas registreeritud vene firma eesotsas lähivälismaal teatud mõjukusega isikutega. Üle Eesti tegutseb Raunistal, mille aktsiakapitalist 90% kuulub Greta Energyle. Raunistali mees palus maakonnateemaplaneeringusse võtta ka võimaluse, et küla keskele tohiks ka ehitada, kui elanikud soovivad.<br /><br />Aare-Villu Kattel, Hiiu maavalitsuse arengu ja planeerimisosakonna juhataja, kes on selles küsimuses praktiliselt maakonna ainus esindaja (sest maavanem loobus enda selleteemalistest õigustest Saare maavanema kasuks nagu ka Pärnu ja Lääne maavanemad) ei saanud 11. märtsi koosolekul Kärdlas aru, kuidas ma sundvõõrandamisest nii ähmi täis lähen: "Kui tuleb uus võim, siis sundvõõrandatakse ju kõik!?" Ta lisas ka, et kui me hakkame siin arvestama teaduslike uuringute tulemustega, ei saa me siia ju nii palju generaatoreid, kui tahame. <br /><br />Hiiumaa tuuleelektrijaama minimaalne võimsus, mis tekitaks koos maksude puudumise ja dotatsioonidega mingi kasumimarginaali, oleks 150 MW. Kui hiidlased hakkavad inguma ja tahavad ise ka elektrit, siis siinsesse võrku ühendamine nõuaks nii suuri mahutusi, et park peaks olema oluliselt suurem - on läbi käinud arvud 300-500 MW, mis ei taga veel võrku ühendamist. Et Aulepas siis 39 MW.<br /><br />Generaatoreid absoluutselt välistavaid alasid olemasolev keskkonnamõju strateegilise hindamise programm ette ei näegi (vt Hendrikson & Ko kodulehelt): on tõenäoliselt sobimatud alad ja sobivamad. Kõik on läbirääkimiste küsimus. Nimetatud ametnik nentis ka, et Hiiumaal läbirääkijat ei ole.<br /><br />Rõõm tõdeda, et Läänemaa mehed on nii kõvad mehed, et võta eeskuju. Meil ei ole mitte see Eesti, mida me tahtsime, vaid see, mis me ise üksteisele teeme. <br />Jõudu ja tarkust!</i><div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-5956261895764157062?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com16tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-5553818973470407002010-03-23T11:12:00.003+02:002010-03-23T18:20:01.317+02:00Arvamusi Vormsi tuulepargi kohtaKuna Vormsi tuulepargi teema on jõudnud täna ka peavoolu meediasse, kopeerin siia sealt leitud vormsilaste ja kaasatundjate argumenteeritud arvamusi...<br /><br /><a href="http://www.epl.ee/artikkel/494039">EPL Online </a><br /><i>BARBI-JENNY PILVRE-STORGARD<br /> 23. märts 2010 10:21<br />Pühapäevavormsilase ja talukohaomaniku seisukoht: Vormsi muutub selle projekti teostumise tagajärjel tööstusmaastikuks, kust põgenevad viimasedki noored ja aktiivsed inimesed. Suvitajad ja turistid on seni saarele tulnud puutumatu keskkonna ja inspireeriva ajaloo pärast. See songitakse üles 20 tuuliku rajamisega ja järelikult lahkuvad ka turistid. Kuhu jääb Natura alade linnustik, k.a merikotkad, keda tuulikud igal juhul segavad?<br />Mis tööstust on Vormsil vaja arendada, et vaja on nii palju elektrit?!? Paberitööstust? Metallisulatamist?<br />Vormsi elektritarbe rahuldaks üks tuulik. Keegi ühte muidugi ehitama ei hakka, kuna neelud käivad taastuvenergeetika eurorahade järel.<br />Arvatakse, et vorsmil on mingid naiivsed "kohalikud", kes mujalt tulnud enesekindlatele ettevõtjatele midagi vastu öelda ei taha. Mõnel vormsilasel on vist aga ükskõik, kas müüa maha oma maa, et palju raha --ja kohe --saada, pereliikmed või ükskõik kes.<br />Uus vallavanem aga peaks selle projektiga nõustumise järel aegsasti järgmist töökohta vaatama hakkama.<br />Loodetavasti on keskonnaametnikel aru peas. Laupäevane koosolek Vormsi rahvamajas hiilgas sellega, et võimuesindajad puudusid, ei vallavenamt ega volikogu esimeest. Inimesed, kes arendajaga kohtusid, olid projektile täiesti vastu, sest see mõjus täiesti hullumeelselt. Üks soovitus arendaja poolt oli: koledad elektriliinid kaovad ja asemele tulevad ilusad uhked 150 kõrgused betoonpostid.<br />Selliste tuuleparkide koht on avameres.</i><br /><br /><div class="komm-riba"><i><span class="autor">UKU SULEV KUUT</span> 23. märts 2010 14:32</i> </div><div class="komm-sisu"><i>Lisan Barbi Pilvre kommentaarile, et vallavanemana ei ole ma kuskil antud projektile ametlikku toetust pakkunud. Tunnistan, et olen taastuvenergia kasutamise poolt. Tuuleenergia projektid arutatakse enne läbi maakondliku teemaplaneeringu raames, enne seda oleks taolise koosoleku ametlik pidamine ennatlik. Olen Barbile pakkunud kohtuda ja sel teemal vestelda, aga paistab, et kergem on lahmida kommentaariumis, kui otse inimestega suhelda. Kahju, pidasin Barbist siiamaani väga lugu.</i><br /><div class="komm-riba"> <i><span class="autor">JAANUS TEDER</span><span> 23. märts 2010 17:27</span> </i> </div><i>Puhtama elukeskkonna saavutamise sildi all tegeletakse meil (ja üldse Euroliidus) kõige tavalisema ökoterrorismiga. Meenutage kasvõi Hiiumaa juhtumit.<br />Tuulikud tuleks ehitada suurimate tarbijate lähedusse, ehk kaob siis isu nende ehitamiseks. Tallinn, Tartu, Narva - seal asuvad suurimad tarbijad, järelikult hakkame tuulikuid sinna püstitama!<br />Selline perspektiiv ei meeldiks?<br />Looduskauneid kohti meeldiks küll tuulikuid täis ehitada.</i><i> </i> </div><a href="http://www.delfi.ee/news/majandus/majandus/article.php?id=29959125">Delfi täna</a><i><br /></i><br /><i><span class="cl" id="c29962417"><span class="comT">Aulepa tuulepargi ohver</span>, <a class="comEml" href="mailto:tuulepark@gmail.com">tuulepark@gmail.com</a>, <span class="comDte">23.03.2010 11:29</span><br /><span class="comD">Head vormsilased,<br />palun ärge lubage sel sündida! Vormsi on piisavalt väike saar selleks, et 2 tuuleparki selle saare oleviku ja tuleviku jäädavalt hävitaksid. See ei ole kahjuks liialdus. Olen 37 suve oma elust veetnud Vormsil ja tean, mida ma räägin. Täna elan Aulepa tuulepargi lähinaabruses ja seetõttu samuti tean, mida räägin. Need samad tuulikud, mida Vormsi praamilt ja Vormsi idarannikult Noarootsis vehkimas näete, on hävitamas Noarootsi valla 3 põlist rannarootsi küla. Tuulikud teevad nii kohutavat müra, et nende läheduses elada enam ei saa. Inimesed ei saa öösel magada, on peavalud, unehäired ja stress. Arendajad ja vallavalitsus laiutavad käsi, Terviseametil ei ole raha, et müra mõõta ja professionaalsust, et hinnanguid anda. Mõõtmistulemusteta aga keegi midagi muutma ei hakka. Ja on ka selge, et 1 miljardilist investeeringut keegi lammutama ei hakka. Kinnisvara väärtus on juba langenud, keegi ei soovi ju tulla elama kaunisse maakohta, mille on reostanud mürisev tööstusettevõte.<br />Selge on ka see, et tänasel päeval ei hakka ükski arendaja, ammugi mitte logistiliselt problemaatilisele Vormsile, enam püstitama madalaid ja väikse võimsusega tuulikuid (nagu näiteks Virtsu esimesed). Kindlasti tulevad tuulikud vähemalt 3 MW-sed, 100m kõrguse mastiga ja 50m raadiusega rootoriga. Ehk siis ulatub laba tipp vähemalt 150m kõrgusele. Paistab ja kostab kaugele!<br />Kuna Eestis puudub kohustuslik puhverala tuulikute ja elamuala vahel, siis ehitatakse tuulikud ka Vormsile ilmselt 500m kaugusele elamualadest. Ka teile väidetakse rahvakoosolekutel, et 500m on piisav, et müra taustahelidesse kaoks. Ärge uskuge seda, see ei vasta tõele. Tuulikute müra on väga häiriv ka 1-2 km kaugusel ja võimalik, et kaugemalgi. Vormsil kostab müra üle madalate kadakaste Hosby ja Suuremõisa rannamaastike ilmselt kaugele saare keskosa suunas, sest seda ei ole takistamas kõrgeid metsamassiive. Vormsi kaunid kadakased rannamaastikud hävitatakse, külateed lõhutakse hiigelmasinate poolt, teede ehituseks kaevatakse kruusa ja killustiku saamiseks üles suur osa saarest- see on kohutav. Kõik see on juba toimunud Aulepas. <br />Nõudke oma vallalt, et ta ei algataks oma tänaste teadmiste (pigem lühinägeliku teadmatuse) juures ühtki tuuleenergeetika planeeringut.Oodatagu ära 4 Läänemaa maakonna tuuleenergeetika teempalaneeringu valmimine, ka see on aja võitmine. Nii on juba toimitud näiteks Pärnu maakonnas. <br />Olge väga umbusklikud ja ettevaatlikud, sest siis, kui tuulepark on püsti, ei ole enam tagasikäiku .<br />Kes oma kodusaarest vähegi hoolib, võiks külastada näiteks Aulepa tuuleparki (vana-Haapsalu maanteelt pöörata Linnamäelt Roosta suunas, 13x3MW), Esivere-Rõuste tuuleparki (enne Virtsu sadamat, peale Hanila asulat pöörata paremale kaunile kadakasele rannamaastikule, kus vehib 16 hiigeltuulikut- 4x3MW+12X2MW), või Viru-Nigula tuuleparki (Tallinn- Peterburi maantee ääres Viru-Nigula vallas 8 x 3MW). Käige seal tugeva tuulega ja vestelge kohalike elanikega ja siis otsustage!<br />Guugeldage internetis kasutades märksõnu "Wind turbine, health problems", otsige Youtube´is kasutades märksõnu " Wind turbine", "Shadow flicker", "Noise". Kõik seal kirjeldatu toimub juba ka Eesti suurtes tuuleparkides, aga sellest ei räägita. <br />Ja selleks, et ka ise Läänemaa tuuleenergeetika tuleviku planeerimisel kaasa rääkida, osalege aktiivselt tuuleenergeetika teemaplaneeringute lähteseisukohtade ning KSH programmi avalikel aruteludel:<br />Lääne maakond<br />1) kolmapäeval 31. märtsil 2010 kell 11.00 Lääne maavalitsuse saalis (Lahe 8, Haapsalu)<br />2) kolmapäeval 31. märtsil 2010 kell 15.00 Noarootsi Vallavalitsus (Pürksi maja nr 9, Noarootsi vald)</span></span></i><br /><br /><span class="cl" id="c29962417"><span class="comD">Veel sealtsamast.</span></span><br /><i><span class="cl" id="c29964439"><span class="comT">Jup</span>, <span class="comDte">23.03.2010 12:40</span><br /><span class="comD">Taani on meile hea "õppelabor", et teada saada, mida tähendab massiline tuulikute püstitamine. <br /><br /><a href="http://www.cepos.dk/fileadmin/user_upload/Arkiv/PDF/Wind_energy_-_the_case_of_Denmark.pdf" rel="nofollow" target="_blank" title="http://www.cepos.dk/fileadmin/user_upload/Arkiv/PDF/Wind_energy_-_the_case_of_Denmark.pdf">http://www.cepos.dk/fileadmin/user...</a><br /><br />Saame teada, et tänu nendele tuulikutele saame endale väga kõrge elekrtihinna. Toodetud "tuuleenergia" toetus tuleb kohalikelt tarbijatelt kuid tuuleenergia ise müüakse suures osas (alla turuhinna) naabritele ja kui endal peaks särtsu vaja minema saame naabritelt osta seda soolase turuhinnaga. Väga hea "abipakett" meie vaestele naabritele (ja ka tuuleenergia firmade omanikele).<br /><br />Ühtlasi on kogu loo juures kõige kurvem see, et nendest tuulikutest pole loodusele mitte mingit kasu, sest nn "traditsionaalsed el-jaamad" tuksusvad samas taktis edasi kuna inimesed tahavad pidevalt elektrit, mitte vastavalt tuule tsüklilisusele (ei aita nad CO2 hulka vähendada ega ka energeetilist julgeolekut suurendada, toimivad hoopiski täpselt vastupidiselt)!<br /><br />Muidugi iseasi on 3x20=60MW tuulepargi ühendamine elektrivõrku, sest Vormsil puuduvad selleks vastavad võimalused. Sellise koguse kõikuva "särtsu" minema toimetamiseks oleks tarvis vähemalt 110 kV -seid elektriliine, mida aga Vormsil pole!!! <br /><br /><a href="http://www.elering.ee/fileadmin/uploads/media/110-330_kV_skeemkaart.gif" rel="nofollow" target="_blank" title="http://www.elering.ee/fileadmin/uploads/media/110-330_kV_skeemkaart.gif">http://www.elering.ee/fileadmin...</a><br /><br />Tegelikkuses aga ei aitaks eriti ka 110 kV liini ehitamine Vormsilt Haapsallu või Aulepasse, sest Aulepale rajatud tuulepark on Keila-Lihula liini juba Umbe ajanud ning sinna liini rohkem tuuleenergiat lihtsalt ei mahu!<br />Ehk vaja oleks ära oodata Sindi-harku 330 kV liini ehitus ning siis ennast kudagi sinna pookida see aga ei saa kohe kindlasti toimuma enne aastat 2020.<br /><br />Seega peavad nn "Arendajad" kas ootama vähemalt 10 aastat (mis on Vormsi elanikele selge ajavõit) või siis tuleb "arendajatel" ise puuduv elektrivõrk rajada mis aga on suht-koht utoopia, sest elektrivõrgu ehitamine on ikka väga kallis tegevus (nn "Arendajad" pole sellest ka ju huvitatud, sest vastupidiselt "tuulikute - tuuleenergia" eest saadavale kindlale ja soolasele toetusele, liinide ehitamise eest toetusi ei anta).</span></span></i><br /><br /><span class="cl" id="c29964439"><span class="comD">Ja veel, ka teise poole pealt... </span></span><br /><span class="cl" id="c29963707"><i><span class="comT">Mandrimees</span>, <span class="comDte">23.03.2010 12:15</span><br /><span class="comD">Mina mandrimehena ei saa jälle aru, mis me peame oma mandri-ala risustama põlevkivi-elektrijaamadega ja koledate elektriliinidega selle nimel, et mingid virisevad vormsilased meie maa lagastamise hinnaga omale elektrit saavad. Ostku lätlaste või rootslaste käest. Ühtlasi saaks sellega mõned mandrit lagastavad kõrgepingeliinid maha monteerida. Miks meie õue võib elektritootmisega lagastada, aga teie oma ei või. Pealegi on põlevkivijaam kordades hullem (saastavam, tossavam)</span></i> </span><div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-555381897347040700?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com13tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-25727136687146045362010-03-21T10:58:00.001+02:002010-03-21T10:58:15.680+02:00Vormsi tuulepark-ei või jaa…<p>Eks selle ümber hakka lähema aasta jooksul siin saarel põhiline elu (vähemalt jututeema tasemel)  käima. Eks see blogigi reastab aktsendid ümber ja eks see tuulepargi värk saab ilmselt peateemaks. Siinse põhilise blogipidaja isiklik seisukoht on vanadele lugejatele ilmselt teada. Uued lugejad leiavad selle varasematest postitustest ja kommentaaridest. Nii-et oma isikliku seisukoha edasisel väljatoomisel ja rõhutamisel ma väga vaeva ei näeks. Pealegi, kuna ma peale viimast ebaõnnestumist kohalikel valimistel ( kus just sellele tuulepargi tuleku ohule oli ka mu kampaania üles ehitatud) olen edaspidi lubanud enam mitte kandideerida, siis pole ju mõtet kihutuskõnedega ka mingit uut poliitilist kapitali koguda. Nii-et ma jään edaspidi siin pigem eksperdi, kui asjasthuvitatud kohaliku poliitiku tasandile. Ja kohe, peale siis eilset vallarahva esimest (vast siiski mitte viimast) kohtumist tuulepargi arendajaga võin välja öelda ka oma esialgse seisukoha asjade praeguse käigu ja seisu suhtes: tuulepark Vormsile oleks objektiivselt võimalik, aga mitte praeguse arendajaga…Et siis ma ise vastaks kõrval olevale küsimusele kohalikku keskkonda ja arendaja sellesse suhtumist objektiivselt võrreldes : pigem ei. Kuid…asja perspektiivi hindamisel on (objektiivsetest kriteeriumitest kõrval) ka ju nn. hall tsoon. Ehk siis see niinimetatud kohaliku poliitika tasand, mis tegelikult mõjutab otsuseid igasugu objektiivsete argumentide kiuste kahjuks hoopis rohkem. Selles hallis tsoonis ringlevad puhas raha, käsi-peseb-kätt tehingud, vassimine objektiivsete hinnangute ja näitajatega, manipuleerimine avaliku arvamuse ja lihtsate inimestega. Seda kohalikku suppi piisavalt tundes oleks mu hinnang lõppkokkuvõttes siiski selline: pigem jah, teevadki ära, sõites räigelt üle kohalike inimeste arvamusest ja reaalsetest keskkonnaprobleemidest.</p> <p>See tuli ilusasti välja eilsel kohtumisel, kus rahvas oli küll üsna üksmeelselt kriitiline, kuid arendaja suhtes täiesti kannatlik, viisakas ja isegi teatud määral (vähemalt väliselt) isegi heatahtlik (nagu öeldakse-kogu seda sitta arvestades)…Ainult ruumist väljudes lubati mõneti krõbedamaid väljendeid, sedagi pominal. Arendaja lubas endale aga ülbust, ignorantsust, räiget demagoogiat, kohalike inimeste alavääristamist…kumas läbi suhtumine, me oleme juba maksnud asja kinni ja üldse on suur vastutulek see, et me teiega siin tagantjärele soostume veel hinna üle arutama ja pretensioone kuulama…Kus te õigel ajal, ehk valimistel, olite…?</p> <p>Eks siis näis, mis edasi. Igal juhul hoiab see blogi edasistel arengutel silma peal ja on nõus kaasa lööma asja sisulisel arutelul. Siin on võimalik sõna saada nii tuulepargi pooldajatel kui vastastel. Oma arvamusavaldusi võite saata siin lehel leitaval meiliaadressil. Kui nad ei sisalda roppusi ja isiklikke rünnakuid, avaldan need toimetamata kujul.</p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-2572713668714604536?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com11tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-32056706705837934912010-03-18T11:30:00.001+02:002010-03-18T11:30:34.742+02:00Vabatahtlikult hulluravilt tagasi…<p><a href="http://vormsi.blogspot.com/2010/01/ivar-soopani-mission-impossible.html?showComment=1267793689772#comment-c5678029666647688335" target="_blank">Siin</a> mu väheseid ja viljakamaid kommentaatoreid, Paul, muretseb, et mis lahti…Blogi naa kustund olekus. Et kas ma ikka olen veel vabaduses ja evin vaba juurdepääsupunkti internetile. Ja eks mu isiklik hulluarst, blogi kaasautor ja järelevaataja ausa ja erapooletu ajakirjaniku positsioonilt, Ivar Soopan,  looda ka vähemalt  vaikselt, et tülikas patsient on imeliselt paranenud või siis suletud jäädavalt lootusetute hullude kinnisesse osakonda…</p> <p>Eks tõde ole, nagu ikka, kusagil vahepeal. Vangimajast on asi kaugel, kaugemal kui mõni aasta varem, kui olin (ja isegi mu lapsed olid) struktuuride (kellegi poolt tellitud?) teravdatud tähelepanu all. Praegu ka jälgitakse, aga mõõdukalt. Ütleks isegi, et lihtsalt rutiinselt. Ju arvatakse, et ma pole siiski kehtivale riigikorrale kriitiliselt ohtlik. Nõukaajal oleks öeldud: “skisofreeniliste luuludega nn. dissidendil ilmneb mõningaid paranemise märke…</p> <p>Aga tõde on siis see, et ma vahepeal vabatahtlikult ja teadlikult pidasin väheke (hm…kaks kuud) siin blogis pausi. Kui kellegile meeldib, siis jah-selleks, et natuke närvi puhata. Et on siis just mul seda kõige rohkem vaja…Pealegi, ega need minu väljaastumised, (kohaliku)võimukriitilised ülesastumised lähe ka kellegile eriti korda…Vormsi rahvas paistab oma valimistel tehtud valikuga  rahul olevat.</p> <p>Siiski on mu vaikimine ja aja mahavõtmine tingitud peaasjalikult sellest, et otsida ja anda võimalust kokkulepeteks. Niimelt oli ju jaanuari alguses (<a href="http://vormsi.blogspot.com/2010/01/vormsi-vajab-ka-arengunounikku.html" target="_blank">siingi blogis kajastatud</a>) konkurss valla arengunõuniku ametikohale. Kuna seda tööd sisuliselt varemgi teinud, pakkusin siis ka oma kandidatuuri välja…Et ühendaks, vaatamata erimeelsustest, siiski jõud või nii…</p> <p>Küll ilma eriliste edulootusteta , pigem ja rohkem sportlikust huvist teada saada, mis kõik välja mõeldakse , et parteiliselt ebasobivaid tõrjuda ja sobivaid soosida. Mul on pealegi olemas lausa kafkalik kogemus tööst Vormsi Vürstiriigi arenduse valdkonnas. Masohhistlikult tahaks lisa…Aga, nagu eespool öeldud, täiesti tõsine motiiv oli ka otsida võimalikke kokkupuutepunkte uue vallavanema ja vallavalitsusega. et mine isahane tea…oli ju uus vallavanemgi jätnud esimestelt avalikelt kokkupuudetelt soodsama mulje, kui esialgselt seda vallavanema avalikku konkursi ja sellel esinenud kirevate peibutuspartide karnevali järel oleks võinud arvata. Ja ega ju uuel vallavalitsuselgi mingit viga küljes pole. Erinevalt volikogust annavad seal mingitki tooni siiski inimesed, keda on raske kahtlustada saare pikemaajaliste huvide teadlikus mahamängimises.</p> <p>Nii-et kirjutasin avalduse, vallavanem kutsus vestlusele. Läksin, vestlesime. Vestlus möödus, kas just nüüd soojas ja sõbralikus aga valdavalt siiski mõistvas ja konstruktiivses õhkkonnas. Jäin ootama tulemusi…ja jäingi ootama…Eks realiteedid olid ju teada, sellest ka vestlesime ning ega ma ju midagi väga lootnudki. Kuid formaalne vastus: täname osalemast, kahjuks ei osutunud valituks, loodame tulevasele koostööle…jne, oleks olnud ju siiski asjakohane, mingigi asjaajamiskultuuri seisukohalt lausa obligatoorne. </p> <p>Asjade edasisest käigust sain aimu alles mitme-setme nädala pärast, kui avalikult välja pandud vallavalitsuse istungi protokollist lugesin:</p> <p><em>Istungi juhataja tutvustas vallavalitsuse liikmetele, et tööle on võetud arendus-ja majandusnõunik Urmas Pau. Ametikohale laekus kaks sooviavaldust ja peeti kaks töövestlust, mille käigus teine avaldus tagasi võeti.</em></p> <p>Wtf…?? Olime ju vallavanemaga sel vestlusel ruumis ainult kahekesi ja selline vestluse tulemust iseloomustav  väljend sai tulla vaid vallavanema suust. Selge see, et selle vallavanemaga pole ilma tunnistajate juuresolekuta või sisselülitatud diktofonita enam võimalik midagi rääkida või arutada. Sest avalduse tagasivõtmisest polnud seal vestlusel mitte poole sõnagagi juttu. Jutt oli ainult sellest, et minu ettepanek oli loomisel oleva majandus- ja arengunõuniku ametikoha erinevad kompetentsid lahutada, ja sel juhul oleks ma rohkem huvitatud sellest arengupoolest, olles nõus sel juhul leppima ka neljandikuga praegusest arengu- ja majandusnõuniku kogupalgast (et siis kolm neljandikku majandusnõunikule ja üks neljandik arengunõunikule) ja et sellisel juhul õnnestuks lahendada ka vana, habemega vaidlus siiani saamata töötasu osas minu varasemast tööperioodist Vormsi valla arendustegevuse valdkonnas. Vallavanem avaldas arvamust, et taoline töökoha lahutamine kaheks, erinevate kompetentside tasandil, ei läheks volikogust mitte läbi. Minu arust küll elementaarne loogika, et ma loobun kandideerimast majandusnõuniku kompetentsi täitmiseks ainult siis kui koht lahutatakse kaheks  ja sel juhul ma kandideeriks ainult arengunõuniku positsioonile. Jutuajamise lõpuks  palus vallavanem esitada ka minu varasema tööperioodi rahaliste segaduste klaarimiseks uue avalduse. Mida ma siis vestlusele järgnenud päeval ka tegin.</p> <p>Ei läindki kaua aega, kõigest kaks kuud, kui sain oma avaldusele vallavanemalt ka vastuse. Sellel vastusel praegu pikemalt peatumata (valgustan seda minu ja vallavalitsus(t)e ammust vaidlust põhjalikult hiljem) võib vaid öelda, et vastus oli sisuliselt mõnitav. Eks muidugi hulludele tulebki koht kätte näidata, ses mõttes arusaadav, ainult et mu avaldus oli ju esitatud vallavalitsusele, mitte ainult vallavanemale. Mingit viidet sellele, et ka vallavalitsus asjaga kursis oleks, ei kusagil…Nii et ootaks edasi siiski ka vastust vallavalitsuse nimel . Ka formaalsed reeglid on vahel täitmiseks…Isegi Vormsi Vürstiriigis…</p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-3205670670583793491?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com8tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-50239780037411206312010-01-24T10:46:00.000+02:002010-01-24T10:46:19.437+02:00Esimene külalisautor-LE ajakirjanik Ivar SoopanLoodan, et Ivar ei pahanda, kui panen ka siia üles tema blogist pärineva postituse. Vormsi ja tema inimeste kohta kirjutatakse ju meedias (nii ametlikus e. peavoolu- kui ka erablogides) üldiselt vähe ja kuna lugu paljuski ka just minust, siis Ivarile hästi teadaolev minu nartsissistlik loomus ei saanud muidugi enam asu...Pealegi paistab ta ka inimhingede salasoppide äraaimamises päris tubli asjatundja olevat. Ma olen ikka siin blogis oma isiku kohta tagasisidet saades mõneti segaduses ja imestunud olnud...Et mis värk on. Osad heidavad ette, et ma kibestunud, negatiivne ja ei vaata üldse peeglisse...Kuhu võiks ikka aeg-ajalt vaadata...Teised jälle, et ma eneseimetlejast nartsissist, kes oma aja ainult peegli ees veedabki...Nüüd siis dr. Soopan pani lõpuks diagnoosi-arenevast skisofreeniast tulenev isiksuse kahestumine. Mille eest olen talle väga tänulik. Tasuta arstiabi kasvõi diagnoosi näol on masu ajal abiks ikka...Pealegi, kui veel haigekassakaartigi pole...<br />Siin see natuke meditsiiniteemaline lugu koos ühe samuti asja- ja teemakohase kommentaariga on....<br /><br /><i>Viimane on nädal on olnud meeldivalt töine, aga seepärast ka väsitav. On saanud paljude mõnusate inimestega kohtuda, näiteks roolõikajatega Haeskas. Kirjutan neist laupäevases lehes. Aga kuskil avarustes hingab ka selliseid tegelasi, kelle terves mõistuses on põhjust kahelda. Üks on mu blogilugeja (lehva!), kes arusaamatul põhjusel on end üles keeranud ühe Lääne Elu artikli peale. Jõudnud selliste vandenõudeni ja järeldusteni, mõeldes välja täiesti oma maailma. Ilmselt on see inimene millegi peale solvunud, aga jumala eest, ei oska aidata. Kui keegi viitsib selle üsnagi veidra juhtumiga õhtut humoorikaks teha, siis <a href="http://le.ee/?a=uudised&h=2010/1/14">siin</a> on minu artikkel Lääne Elus, <a href="http://le.ee/?a=uudised&b=7313&c=1">siin</a> minu vastus vist sama inimese kommentaarile, kes ilmselt torgib praegu kodus nõelaga mu voodoonukku ja <a href="http://vormsi.blogspot.com/2010/01/ivar-soopani-mission-impossible.html">siin</a> tema enda blogi. </i><br /><i>Üldiselt olen solvunud, kuigi peaks juba paksu nahaga olema. Mulle läheb korda, kui keegi kahtleb mu aususes või erapooletuses. Need on minu kui ajakirjaniku kõige tähtsamaid omadused ja kui ma need ohtu seaksid, poleks mul enam tööd, mida ma armastan. Ja püha müristus, kellegi arvates olen ma seda teinud ja teinud Vormsi valla elanike arvust kirjutades! See oli nii tähtis teema, mille kirjutamisest olen pikka aega unistanud ja nüüd lõpuks sain. Vormsi elanike arv on mu salahuvi, millele pühendan vabad õhtud. Arvutan siin Muriga, kas eile läks keegi ära parvlaevaga või üle jää ja kas ta elanikeregistrist ikka võeti maha. Kusjuures see “skandaalne” lugu on statistika põhjal kirjutatud kuiv uudis, millele on kommentaari lisanud kahe valla esindajad. Pole isegi mitte arvamuslugu, mille puhul veel mõistaks kellegi ajukrampi. Kokkuvõtlikult, pärast kõiki neid aastaid maailmas ringikihutamist, sõdu, maavärinaid, vulkaanipurskeid, revolutsioone ja rahutusi tulin ära Haapsallu, sattusin siin masendusse, kuid leidsin väljapääsu – kirjutan õige Vormsi elanike arvust. Sest see on nii tähtis teema, mis vajab tähtsustamist vassimise ja ärapoolikusega (huvitav, kelle poole ja mis mõttega?). </i><br /><i>Anyway, olin eile üsnagi hämmingus seda kõike lugedes. Laimu vastu on muidugi lihtsaim viis võidelda üht sõbralikku kohtugeissi kokku pannes. Sõpradest juristid saaksid hea koolituse. Või tegemist siiski meditsiinivaldkonnaga? </i><br /><i>Posted in <a href="http://et.wordpress.com/tag/maaratlemata/">Määratlemata</a></i> <br /><h4><i>Vastust</i></h4><ol><li> <i><img alt="" height="48" src="http://1.gravatar.com/avatar/d9a32cc07ce724182b837c4764a2f338?s=48&d=http%3A%2F%2Fa.wordpress.com%2Fi%2Fmu.gif&r=G" width="48" /></i> <br /><i>Ma klassifitseeriksin selle nähtuse ka pigem meditsiini valdkonda või veel täpsemalt – psühholoogiasse. Esiteks on sinu artikli puhul tõesti tegemist statistiliste andmetega. Tundub, et kodanikul ajas harja punaseks see, et keegi julgeb kiita väljastpoolt saart tulevat suuremat tulumaksu. See on küll sügav psühholoogiline probleem, inimene kannatab alaväärsuskompleksi käes. Tõestust sellele arvamusele saab ta enda blogist, kus ta kirjutab: “olen Vormsi vallale/riigile toonud/säästnud/päästnud miljoneid”. Eks ole, sina Ivar pole aru saanud, et hoopis tema on Liivimaa parim ratsutaja:) Nojah, aga tegelikult on muidugi kurb see eestlaste väiklus. Mis puudutab pettust sissekirjutustega – Rootsil ei ole ka sellist regionaalpoliitikat kui meil või õigemini Rootsi eluga harjunud inimene ei paista teadvat, et meil Eestis ei olegi regionaalpoliitikat. On saanud tavaks, et vallad lausa avalikult kutsuvad suvitajaid enda juurde sisse kirjutama, et tulumaksu rohkem laekuks, sest see on ellujäämise küsimus. Kui mina saarele kolisin, “võtsin kaasa” ka oma noorema tütre, kes elab Tallinnas üürikorterites ja töötab ka Tallinnas. Suures linnas on maksumaksjaid küllalt, milleks neile veel rohkem jätta, et Savisaar saaks seda venelastest pensionäridele sünnipäevaks kinkida? Nii, et kindlasti on paljudel siin ka üsna poliitiline põhjus taga – kui riik ei reguleeri, siis reguleerime ise. Eriti on see probleem saartel, et rahvas voolab välja, aga põliselanikud tahavad kõigele vaatamata siin oma lapsed üles kasvatada ja vanurid ülal pidada. Meil juhtus täna näiteks kohalikus koolis selline lugu, et paljud lapsed ja ka mõned õpetajad jäid lõunasöögist ilma, sest seda lihtsalt ei jätkunud kõigile. Lapsed ei saanud enne süüa kui õhtul kodus, sest bussid ei lähe ju kohe peale tunde neid koju viima! Kusjuures seda on juhtunud juba mitu korda, aga ikka koonerdatakse edasi, nii kaugele on läinud ühes väikeses vallas see elu. Kui mõnes Rootsi koolis juhtuks, et lapsed jääksid söömata, sest toitu on tehtud liiga vähe, siis oleks üleriigiline skandaal. Nii, et me elame väga erinevates kontekstides, see raha, millega meie väikevallad peavad toime tulema, pole rootslase jaoks mingi raha, see on lihtsalt nii väike (tean mida räägin, sest teen rootsi raamatupidamist). Nüüd kui vaadata süüdistusi valimiste kontekstis, siis selle kohta ei oska öelda, kas tõesti nii palju inimesi saab väljast korraga tulla ja mingi vandenõu abil saarel võimu võtta. Igal juhul ei olnud sinu artikkel mingi poliitiliste tagamaade uurimise teema, vaid statistika edastamine lugejatele. Aga nagu näha – kes tahab igal pool tonti näha, see näeb seda isegi statistilistes numbrites. </i><br /><i>Kirjutas: <strong>Maire</strong> on jaanuar 21, 2010 <br />at 22:12</i><br /></li></ol><div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-5023978003741120631?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-50462381171932881522010-01-15T09:43:00.001+02:002010-01-15T09:43:01.813+02:00Ivar Soopani “mission impossible”<p>Jajaa, seda poleks iial uskunud, “Lääne Elu” suhteliselt uus ja kohaliku konnatiigi kontekstis tegelikult päris  staarajakirjanik <a href="http://le.ee/?a=uudised&b=7313&c=1" target="_blank">Ivar Soopan paneb oma renomee täiega kaalule ja tormab kaitsma ette kaotatud asja…Isegi artikli kommentaarides</a>…Huvitav, kelle huvides? Kes ta ära rääkis, sest pole ju võimalik, et ajakirjanik ei näe ise küsitavusi ja vasturääkimisi oma kirjapandud väidetes</p> <p>Et siis linnamehed tulidki oma paksu tulumaksurahakotiga siin Vormsi pärapõrgus elu uueks looma, rahvast õnneteele viima ja panid oma kaalukate valijahäältega ka õiged inimesed võimule…Kõige naljakam on siinjuures see, et isegi väikeses LE toimetuse kollektiivis on asjale kardinaalselt erinevaid vaateid….Tuletame meelde <a href="http://le.ee/?a=uudised&h=2009/10/1" target="_blank">2009.a. 1. oktoobri LE, kus L.Ilves</a> kirjutab muu hulgas järgmist</p> <p><em>Läänemaal on rahvaarv valimiste eel hoogsalt kasvanud Hanilas, Ridalas ja Vormsis, kuid vaid Hanilas võib see olla seotud valimisvõitlusega. </em></p> <p><em>Vormsi elanike arv on kasvanud tänavu 83 võrra — peaaegu neljandiku jagu. Ridalas on praegu aasta algusega võrreldes 60 inimest rohkem.</em></p> <p><em>Hanila rahvaarv hakkas kasvama paar kuud tagasi, vallas on juures 30–40 elanikku.</em></p> <p><em>Vormsi rahvaarv hakkas kasvama juba aasta alguses, ütles vallasekretär Eidi Leht. Juurde on tulnud 83 elanikku. Aasta alguses oli saarel 320 elanikku, nüüd on 400.</em></p> <p><em>Eidi Lehe andmeil tulid peamiselt juurde tööealised, pensionäre oli neli, lapsi kaks.</em></p> <p><em>Vallasekretäri hinnangul pole põhjus poliitikas. Kui Kihnu Veeteed hakkasid selle aasta alguses kontrollima, kes on Vormsi elanik, hakati ennast Vormsisse sisse kirjutama, sest püsielanikul on laevasõit poole odavam.</em></p> <p>Kokkuvõttes, mida siin ajakirjanik rõhutab, mida tahab lugejale öelda, milles lugejaid veenda…. Et Vormsisse kirjutavad inimesed end sisse ainult praamidotatsiooni pärast. Ehk et siit midagi saada….Ei miskit muud motiivi, ei mingeid oma tulumaksuga saarele õnne toovaid inimesi. Raske ju tõesti ka uskuda, et keegi neist 80 end saarele sissekirjutavast inimesest ei märgi selle sissekirjutamise protseduuri juures ära ka seda, et see saar kohe nii hirmsasti meeldib, et heameelega laseks oma tulumaksu pärismaalaste hüvanguks saarele kanda. Et siis siia midagi anda…Kindel see, et sellise altruisti ilmnemisel oleks vallasekretär seda ka ajakirjanikule öelnud. Ma arvan, et kohe eraldi artikkel oleks sest inimesest ilmunud. Positiivseid kangelasi on meie raskel ajal ju vaja. </p> <p>Ja mida räägib meile <a href="http://le.ee/" target="_blank">nüüd (14, jaanuaril 2010) I. Soopan…</a></p> <p>Muu hulgas siis ka seda..</p> <p><em>Läänemaa omavalitsustest suurenes inimeste arv vaid kahes — Ridalas ja Vormsis. </em></p> <p><em>Kui kogu Läänemaa rahvastik vähenes mullu 126 inimese võrra, siis Vormsi ja Ridala aitasid rahvastiku vähenemise statistikat helgemaks muuta.</em> </p> <p>„<em>Meil on kõik positiivne — nii loomulik iive kui ka elanikke tuleb juurde,” ütles Ridala valla registripidaja Kaire Viiluste. 1. jaanuari seisuga elas Ridalas 3311 inimest ehk 75 võrra rohkem kui aasta varem</em>. </p> <p><em>Ridala vald registreeris mullu 36 lapse sünni ja 23 inimese surma, seega kasvas valla rahvastik sündide arvel 13 inimese võrra. Ridala oli ka eelmisel aastal vald, mille rahvastik suurenes. Mullu tuli juurde 35 inimest</em>. <b></b></p> <p><b><em>Vormsis 79 uut hinge</em></b></p> <p><em>Pisike Vormsi vald teeb ka Ridalale silmad ette — saare elanikke on 399, st 79 võrra rohkem kui 2009. aasta 1. jaanuari seisuga. </em></p> <p><em>Ka Vormsis oli positiivne iive — sündis 3 inimest ja suri 1 —, aga rahvaarvu suurenemise saab kirjutada peamiselt uute täiskasvanud elanike valda sissekirjutamise arvele. </em></p> <p><em>Vallasekretär Eidi Leht ütles, et paljud inimesed registreerisid end valda juba eelmise aasta alguses ja neist on lahkunud vaid mõni. </em></p> <p><em>Leht ütles, et valda on end registreerinud inimesi, kellele Vormsi lihtsalt meeldib. „On ka neid, kes ütlevad: teil on väike, ilus ja korras vald ning tahaks oma panuse anda,” rääkis vallasekretär. Nii jätabki mõni suurepalgaline inimene oma tulumaksu just Vormsi valla hüvanguks</em>. </p> <p> <p><em>Nii Vormsi kui ka Ridala valla elanike arv suurenes enne mullu oktoobris olnud valimisi, kuid tõenäoliselt pole rahvastiku kasv sellega seotud. </em></p> </p> <p><em>Pole välistatud, et osa inimesi registreeris end valda just valimiste pärast, et anda oma hääl mõnele konkreetsele inimesele. Enamiku inimeste meelitajaks olid aga ilmselt muud asjaolud. Seda tõestab ka asjaolu, et pärast valimisi pole inimesed end mujale registreerinud. </em></p> <p>No ajakirjanik , kui ta on ikka ajakirjanik, võiks ju seda musta valgeks rääkimise asja vähemalt kuidagi viisakamalt teha…Siin on nüüd küll ridamisi kasutatud kallutatud ajakirjandusele iseloomulikke kallutatud arvamuse kujundamise võtteid.</p> <p>Esiteks: soovitud tulemuse nimel võrreldakse võrreldamatut. Ehk siis situatsiooni Ridalas ja Vormsis. Et siis kui 3300 elanikuga Ridalas ja 400 elanikuga Vormsis tuli aastaga juurde võrdselt ca 75 nägu, tulid nad muidugi peaasjalikult nendesse valdadesse sellepärast, et just neis valdades on rohkem erinevaid toetusi…yeah…right…</p> <p>Teiseks: artikli suundumust mittetoetavad statistilised andmed vaikitakse maha. Näiteks veel 11. novembri seisuga oli Vormsi elanike registris 404 inimest ja 1. jaanuariks oli järel 399. Tegelikult ju väga kiire protsentuaalne kahanemine vahetult peale valimisi selle pooleteise kuuga, kus aastalõpusaginas on vist muudki teha kui end kuhugi sisse-välja kirjutada….</p> <p>Ausalt öelda ei saa ajakirjanikust ja ta motiividest sellist lugu kirjutada kohe üldse aru. Ajakirjanik peaks idee järgi otsima tõde. no vähemalt näo võiks teha, et ta seda tõde otsib…Pole midagi lihtsamat (vähemalt ajakirjaniku jaoks) kui otsida üles mõni oma nime ja näoga tegelane, nn. “uus maksumaksja” ja siis tema (allika anonüümsust garanteerides) jutule toetudes kirjutada selline lugu. Et seda pole tehtud, on mul küll karvane tunne, et sellist “uut maksumaksjat”, kes meile õnne õuele toob, polegi olemas. Kohe mitte ühtegi. On olemas hoopis hulgim inimesi hoopis teiste motiividega…Ja nende jutt ja sõnum ajakirjanikuga kohtumisel oleks hoopis teine. Mitte nii seksikas. Ei läheks kokku toimetuse pealiiniga…</p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-5046238117193288152?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com16tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-27171769829493318102010-01-03T11:47:00.001+02:002010-01-03T11:47:15.521+02:00Vormsi vajab ka arengunõunikku<p>Valla koduleht annab siis asjast niiviisi teada…</p> <p><em>Teade!</em></p> <p><em>Vormsi vallavalitsus võtab tööle arendus-ja majandusnõuniku. Nõudmised kandidaadile: kõrgem haridus, projektide kirjutamise ja juhtimise kogemus, inglise keele oskus. Ootame sooviavaldusi e-posti aadressil: </em><a href="mailto: <script language='JavaScript' type='text/javascript'> <!-- var prefix = 'ma' + 'il' + 'to'; var path = 'hr' + 'ef' + '='; var addy84809 = 'vv' + '@'; addy84809 = addy84809 + 'vormsi' + '.' + 'ee'; document.write( '<a ' + path + '\'' + prefix + ':' + addy84809 + '\'>' ); document.write( addy84809 ); document.write( '<\/a>' ); //-->\n </script><script language='JavaScript' type='text/javascript'> <!-- document.write( '<span style=\'display: none;\'>' ); //--> </script>E-mail on kaitstud spļæ½mmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lļæ½litatud <script language='JavaScript' type='text/javascript'> <!-- document.write( '</' ); document.write( 'span>' ); //--> </script>"><u></u></a><u><a href="mailto:vv@vormsi.ee"><em>vv@vormsi.ee</em></a></u><em> hiljemalt 11. jaanuariks 2010.a.Täiendav info aadressil </em><a href="mailto:vv@vormsi.ee"><em>vv@vormsi.ee</em></a></p> <p> </p> <p>Uus võim on asja põhjalikult ja kiiduväärselt ette võtnud. Uue vallavanema kõrvale on tõepoolest vaja ka uut arengunõunikku. See on õige, et kui vallavanem võib tulla väljastpoolt saart, siis arengunõunik lausa peaks tulema väljastpoolt. Arengu küsimustes on kohalikest kivistunud suhetest ja arusaamadest avaram pilk asjale lausa hädavajalik.</p> <p>Kindlasti leiaks vast ka nende 38 vallavanema konkursil osalenud kandidaadi hulgast sobivaid inimesi. Nii et edutult vallavanemaks kandideerinud-andke aga tuld!</p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-2717176982949331810?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-1791391153178437952010-01-01T17:46:00.001+02:002010-01-01T17:46:43.501+02:00Hea uue aasta algus<p>Et pealkiri 1.jaanuari kohta natuke segane? Pole midagi, nii ongi mõeldud. Tahaks lugejaid uue aasta puhul õnnitleda ja samas, aja ja ruumi kokkuhoiu mõttes, rääkida ka asjast.</p> <p>Ja asi on vast see, et uus aasta Vormsis algab siiski üsna paljutõotavalt. Seda just üleeile toimunud uue vallavanema ja vallavalitsuse esitluse kontekstis…</p> <p>Mis peamiselt sellist üldist hinnangut andma mõjutas? Eks eelkõige see, et vallarahva ja uute valitsejate kohtumine oli sel praegusel raskel ajal heasoovlik ja ka  heatahtlik. Mõlemalt poolt. Kiuslikke küsimusi ühelt poolt ja võimu kõrguselt ära- ja paikapanemist teiselt poolt ei olnud. Uus vallavanem jättis esmamuljest volikogu istungil (kui valiti) hoopis parema mulje. Kui volikogu istungil paistis ta pea täieliku tankistina vales ja ebamugavas tankis, siis vallarahvaga kohtudes jäi  pinnale mitte põhimõttelagedus vaid kompromissi otsimise püüd…Võib-olla on hea näitleja… eks aeg näitab. Sümpaatne on see, et inimene (vähemalt sõnades) püüab ühildada seni ühildamatuid vastuolusid rannarootsi päritolu enamuse maa omanike ja enamuses maata uusasunike vahel ning vaat et veel suuremat vastuolu Vormsi kui elutsemise paiga ja Vormsi kui tegutsemise paiga paradigmade kummardamise vahel… </p> <p>Mida veel? Uus vallavalitsuse koosseis näitab samuti kompromissi otsinguid. Vähemalt püüdu otsida kompromissi.. “Talvitujate” nimekirja raames anti neile kobedamatele nimekirja liikmetele, kellele ei jätkunud volikokku saamiseks  ostetud hääli, võimalus osaleda vallavalitsuses. Samuti said volikogus esindatud opositsioonilised nimekirjad kumbki oma ühe koha vallavalitsuses. Nii jäigi volikogus võimulepääsnute tegeliku tahte edasiviijateks valitsusse (ehk “juhtmeteks”) ainult kaks persooni. Vana olijana ja võimu telgitaguseid näinuna võin “uutele tegijatele” küll  hoiatava märkuse teha: väheks kipub jääma-vallavalitsus ei tarvitsegi tulla päris kuulekas….</p> <p>Nii et jääb oodata teatud põnevusega edasisi arenguid…Hullemaks ei paista küll minevat…</p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-179139115317843795?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com33tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-53083316808610874272009-12-29T11:39:00.000+02:002009-12-29T11:39:24.367+02:00Uue vallavanema ilmutamine Vormsi rahvaleAnnan ka oma lugejatele teada, et on otsustatud näidata uut vallavanemat ka laiemale Vormsi üldsusele. Alljärgnev on <i>copy-paste </i><a href="http://www.vormsi.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=375&Itemid=91">Vormsi valla ametlikult kodulehelt </a><br /><br /><b>HEA VORMSILANE, <br /><br />30.detsembril 2009 kell 11.00 kutsun Sind rahvamajja kohtuma/tutvuma ning Vormsi asja arutama ametisse asunud vallavanema ja uue vallavalitsusega. <br />Uku Sulev Kuut<br />Vallavanem</b><br /><br />Omalt poolt loodan ka rohket vallakodanike poolset osavõttu, ja aktiivset <b> </b>osavõttu...Sest järgmist korda, kus vallavalitsejatega saab silmast silma kohtuda, ei tarvitse enam niipea tulla. Seda on mu pea 15 aastane vormsil elamise kogemus küll näidanud. Veel rohkem loodan muidugi oma ihusilmaga näha kasvõi ühtki neist poliitiliselt väga aktiivsest 100-st valla uusasukast, kelle poolt valimistel antud häältega tänane vallavõim ju paigas ongi....Mingi loogika ju selles on, et nad peaks olema väga huvitatud vaatama üle, mis värk selle kättevõidetud võimuga siiski on. Pealegi sõit siia saarele tallinnast ja lähiümbrusest on hetkel neile valijatele ka väga mugav ja kiire. Praamidotatsioon on sissekirjutusega ju kätte võidetud ja pealegi ka jää kannab...<b><br /></b><div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-5308331680861087427?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-14415220177036330562009-12-21T13:43:00.001+02:002009-12-21T13:47:37.857+02:00Vormsi saigi uue vallavanema - Uku Sulev Kuut<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/_qxR9THXStcE/Sy9gNGvpi3I/AAAAAAAAABY/fs8xkhVN3Bo/s1600-h/Uku+Kuut+web.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/_qxR9THXStcE/Sy9gNGvpi3I/AAAAAAAAABY/fs8xkhVN3Bo/s320/Uku+Kuut+web.jpg" /></a><br /></div><br /> (<a href="http://www.frog.ee/?id=1667" target="_blank">pilt ka</a>, <br />et küla vahel uue vallavanema ära tunneks)<br />Jaa, teatud mõttes uus ajaarvamine on alanud. Vähemalt Vormsi kohaliku oma- ja isevalitsuse kontekstis. Endassetõmbunud, võõraste suhtes umbusklik Vormsi kogukond on valinud vallavanemaks väljast tulnu, no inimese, kes pole varem saarel üldse elanud. Vähemalt selle praeguse EV ajal ja vaevalt see teisiti oli ka I EV ajal sest eks see rannarootsi ühiskond oli veel suletum. Kohe tuleks ära öelda see, et uus vallavanem lubas siiski hakata täieliseks saare elanikuks. Ma sain küll nii aru, et siis sissekirjutuse kui ka füüsilise asukoha ehk elamise järgi. No oleks ka imelik kui suht vaese valla pea ja kõige suuremat palka saava inimese tulumaks läheks kuhugi teise omavalitsuse kaukasse.<br />Ja valiti see mees ka harvanähtavas volikogu üksmeeles: 7 häält kaheksast kohalolnud üheksaliikmelise volikogu liikmest. Vastaskandidaadist senine vallavanem Daina. Jüristo sai vaid ühe hääle. Tõenäoliselt keskerakonna ainsalt esindajalt volikogus- T. Okkonenilt. Vähemalt varem on kuulda olnud, et keskerakond (kus kandideeris ja kogus ka kenasti hääli Daina abikaasa) toetab Dainat. See oli ka ainuke selgelt märgatav teatud mõttes poliitiline moment praeguses valimistulemuses. Mille üle on mul hea meel. Kartsin hullemat. Sest uus vallavanem on küll rahvaliitliku taustaga (kandideerinud Rahvaliidu nimekirjas nii parlamendi- kui kohalikel valimistel), kuid Rahvaliidu praegust seisu ja seda, et praegu hääletasid tema poolt nii IRL kui reformierakondlike seostega volikogu liikmed, arvestades näitab see pigem seda, et suure poliitika parteilised mõjutused ja parteiline käteväänamine kohaliku poliitika ajamisel jäävad siin vast edaspidi tulemata.<br />Lõpp hea, kõik hea…Aga eks kogu see kaks kuud kestnud uue vallavanema valimise protsess natuke imelik oli küll…Algas kõik kenasti, avalik konkurss ja puha…Ja siis sumbus kõik uuesti kabinetivaikusse. Isegi kandideerijate nimesid ei antud kohalikule rahvale teada…Ajakirjandusest vilksatas korra läbi, et lausa 38 kandidaati olla olnud. Aga nimed…riigisaladus või isikuandmete kaitse või ei tea mis. Olla olnud väga tugeva omavalitsusliku ja juhikogemustega kandideerijaid…Hea küll, minuni, kes ma siiski natuke rohkem informeeritud kui keskmine vormsilane, jõudis näiteks inf, et kandideeris ka Deiw Rahumägi, kunagine Siseministeeriumi asekantsler. Millega tema näiteks põrus, et isegi volikogu lõpphääletuseni ei jõudnud, pole keegi selgitanud…Muidugi, volikogu polegi kohustatud midagi rahvaga arutama, Valisite meid valimistel ära ja nüüd pidage mokk maas. Kuid taolisel juhul poleks ju olnud vajadust anda asjale nimeks avalik konkurss…Et siis seda avalikkust oleks oodanud rohkem.<br />Ja muidugi täiesti hämmastav oli veel kogu asja juures see, et ega tegelikult muidu just selles küsimuses väga kirglikke Vormsi inimesi enam ei huvitagi, kes see kaugelt tulnud ja ju võõras mees neid siin neli järgmist aastat valitsema hakkab. Nimelt oli võimalikku uut vallavanemat volikogu istungile vaatama tulnud tervelt 4 (neli) uudishimulikku…Seda imelikum on see, et mida küll kardeti, kui ei viidud avalikult läbi erinevate kandidaatide kuulamisi…Rahvas oleks ju saali ära mahtunud küll…<div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-1441522017703633056?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com7tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-70684029952944704762009-11-10T20:00:00.001+02:002009-11-10T20:00:47.523+02:00Vormsi otsib vallavanemat…<p>…Tikutulega…On teine kaduma läinud….Nali naljaks, aga võitnud valimisliidu lubatud vallavanema sisulise konkursiga leidmine (mitte volikogu poliitilise otsusega)  võibki saada teoks…Müts maha võimule saanud uute tegijate ees, kui nad selle konkursi ausalt ja läbipaistvalt ära teevad ja leiavadki siia valda juhtima inimese, kes suudabki olla nii parteiliselt kui isikute tasandilt no ütleme, vähemalt suhteliselt erapooletu. Suht eraldatud väikest kogukonda ei saa igapäevaselt juhtida ei maailmavaatelis-parteiliselt ega ka isiklik-klannipositsioonilt. Eks see kavatsuste tõsidus seoses konkursiga tule ka kohe varsti välja. Kuidas ja kus reklaamitakse, millised kandidaadid tegelikult tulevad, kas kedagi ebasobivat püütakse mingite nippidega eos ellimineerida….Neli aastat tagasi püüti ka konkurssi teha, aga siis jäi küll lõppkokkuvõttes mulje , et moe pärast ja rahva rahustuseks….Eks ma olen praegugi pigem skeptiline, aga ärgem rutake sündmustest liialt kaugele ette…</p> <p>Et seda blogi külastatakse üle Eesti siiski vast rohkem kui valla ametlikku kodulehekülge, kopeerin kuulutuse teksti ka siia…</p> <p> </p> <p><em><strong>VALLAVANEMA TÖÖKUULUTUS <br /> <br /> <br />Vormsi on omanäoline väikesaar Läänemeres, mis moodustab koos ümbritsevate laidudega ca 93 ruutkilomeetri suuruse ja 400 elanikuga iseseisva valla Läänemaal. Käesolevaga otsib Vormsi vald vallavanemat, kelle ülesandeks on juhtida saare tasakaalustatud ja terviklikku arengut, säilitades turvalise elukeskkonna, toetades Vormsi loodus- ja kultuuripärandit. </strong></em></p> <p><em><strong>Ootame Sind kandideerima, kui:</strong></em></p> <p><em><strong>· Sul on kõrgharidus</strong></em></p> <p><em><strong>· Sul on meeskonna ja projektide juhtimise kogemus</strong></em></p> <p><em><strong>· Sa valdad eesti ja inglise keelt</strong></em></p> <p><em><strong>· Sind iseloomustab strateegiline mõtlemine, hea läbirääkimiste pidamise oskus, võime iseseisvalt probleeme lahendada </strong></em></p> <p><em><strong>· kõrge stressitaluvus</strong></em></p> <p><em><strong>· Sa oled orienteeritud eesmärkide saavutamisele</strong></em></p> <p><em><strong>· Sul on valmisolek elada saarel</strong></em></p> <p><em><strong>· Sa oskad olla eestvedaja ja meeskonnamängija.</strong></em></p> <p><em><strong>Kasuks tuleb:</strong></em></p> <p><em><strong>· rootsi keele oskus</strong></em></p> <p><em><strong>· eelnev töökogemus avalikus halduses</strong></em></p> <p><em><strong>· teadmised erinevatest EL ja siseriiklikest programmidest ning projektide koostamise, juhtimise ja hindamise alal</strong></em></p> <p><em><strong>Lisainfo : Tööleasumise aeg 01.01.2010. <br />Avaldus ja CV koos motivatsioonikirjaga palume saata 30. novembriks 2009. a aadressil Vormsi Vallavalitsus, Vormsi vald, Läänemaa või e-kirjaga </strong></em><a href="mailto:volikogu@vormsi.ee"><em><strong>volikogu@vormsi.ee</strong></em></a>, <em><strong> märgusõnaga „vallavanem“ .</strong></em></p> <p><em><strong>Lisainformatsioon telefonil 47 24 072 või e-mail </strong></em><a href="mailto:volikogu@vormsi.ee"><em><strong><a href="mailto:volikogu@vormsi.ee">volikogu@vormsi.ee</a></strong></em></a></p> <p> </p> <p>Ühinen volikogu üleskutsega ja kutsun üles selle blogi lugejaid (enda ja arvan et ka ennu nimel) tõsiselt kandideerima Vormsi vallavanemaks. Vormsi väärib seda! </p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-7068402995294470476?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-64049313489640213082009-10-24T10:51:00.001+03:002009-10-24T10:51:02.639+03:00Vormsi valimispettuse taga hoopis parteihuvid?<p>Siiamaani arvasin siiralt, et Vormsi valimiste ja tulemustega manipuleerimine siia valijate importimise teel oli tingitud puhtal kujul grupi inimeste ärihuvidest. Kogu aeg näris küll väike kahtlus, et miski on siin mäda: vähegi kõbusamad ärimehed ei saa lihtsalt nii lollid olla, et mitte ette näha rahapaigutamise riske sellisesse sumbunud õhustikuga kohta…</p> <p>Aga kui seekordsetel valimistel “talvitujatele” ikkagi hävinud IRL ei võta midagi ette oma liikme ia valimispettuse arhitekti Urmas Pau personaalküsimuses, on asi enam vähem selge. Üks punt puha. Peab ikka midagi olulist siin Vormsis olema, kui riskitakse sellega, et kogu parteid võidakse hakata süüdistama valimispettusele kaasaaitamises. Ja vaesekesed ärihuvidega s.h. tuuleäri huvidega inimesed on tõmmatud lihtsalt tanki, eelnevalt muidugi ka nende rahakotti natuke tuulutades…Muidugi võib Urmas kinnitada, et tema õuele Borrby tuuleparki kindlasti ei tule. Ta teab seda.</p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-6404931348964021308?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com14tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-41486700171493675782009-10-21T08:20:00.001+03:002009-10-21T08:20:43.317+03:00Omast võttest selili…<p>Oleks vast Vormsi valimistulemuse esialgne hinnang. Asi läks vist käest ära. Läks liiale. Maskid langesid.</p> <p>Tehtigi nii räigelt ära, et ma isegi vana vandenõuteoreetikuna niivõrd organiseeritud asja ei kahtlustanud. Valimas käinute arv kasvas eelmiste valimistega võrreldes ca 100 inimese võrra. See näitab, et need juurde sisse kirjutatud 80 inimest valisid 100%. Ja kõigile neile meeldis üks ja ainus olemise viis-talvituda Vormsis.</p> <p>Järelikult oligi asi täiemahulises valijate importimises, mitte mingis raskematest aegadest tingitud suvitajate huvist praamidotatsiooni järele. Sellest pole veel eriti hullu, et kolm vähem aega saarel elanud endist linnameest volikokku said. Hullem on see, et nad kolm vana olijat siin endast sõltuvaks, sisuliselt oma tankistideks tegid, sest need kolm sissesaanud, ütleme, “tõelist talvitujat” said ka volikokku uute tegijate “orgunnitud” häältega. See on valimistulemusest palja silmaga nähtav.</p> <p>Vormsis, nagu teisteski väiksemates kohtades, on volikokku valituks osutunud inimesed enam-vähem täpselt ju teadnud, kelle (konkreetse) hääle toel ta seal istub. Side saadiku ja valijate vahel on konkreetne ja toimib. Vahest isegi liialt konkreetne, sest tavaline valija kipub tihtipeale arvama, et tema saadik peab volikogus kaitsma ka tema kui valija isiklikke huve. Ega sellest hästi aru ei saada, et volikogu on (peaks olema) koht, kus otsustatakse üldisi asju üldistest huvidest lähtuvalt. Oma isiklikud asjad peaks ikka ise ära lahendama.</p> <p>Nüüd on meil siis situatsioon, kus kolm “uut tegijat” kontrollivad veel kolme “vana talvitujat”, mis kokku annab volikogus kahe kolmandikulise enamuse. Päris mugav situatsioon “uute tegijate” jaoks: ise ei peagi palju volikogus tagumikku kulutamas käia- vajalikud otsused lähevad niigi ludinal läbi.</p> <p>Nii-öelda opositsiooni jäid siis IRL kahe ja kesk ühe kohaga. Kuna kitsamas ringis oli ammu teada, et Meelis kandideerib vaid moe pärast, markeerimaks lihtsalt IRL-i kaubamärgi kohalolekut, siis said nad veel üllatavalt hea tulemuse. Kogusid peaaegu täpselt sama palju hääli kui 2005.a. Aga siis kandideerisid ju veel ka Elle ja Maris, ning Meelis ise tegi hiilgetulemuse oma  ainukese isikumandaadiga. Nendelt kolmelt kokku on kuhugi liikunud 32 häält. Üsna huvitav oleks teada, kuhu. Sest minule tuli juurde vaid 8 häält. No Anule küll kümmekond aga ikka natuke segaseks see asi jääb. IRL-i puhul on muidugi hea see, et seoses Meelise joone alla jäämisega lähevad volikokku need, kes tahtsidki tegelikult sinna minna. Väikeses kohas ei tasuks suurparteide “peibutuspartide” trikke ikka kasutada.</p> <p>Samas on keskerakonna nimekirja kohta kuulda olnud, et nii eelmisel kui sellel korral valituks osutunud Toivo ei kavatse tegelikult küll koolituskeskuses istumas käia. Sellisel juhul pakuks kõhutunde järgi, et raudse erakonnadistsipliiniga tuntud kesk surub teise koha omaniku Heily asemel volikokku siiski kolmandal positsioonil oleva Aavo. Mis tähendab muidugi seda, et “uued tegijad” saavad sisuliselt juurde veel ühe koha. Just selles mentaalses mõttes, milles ma “uusi tegijaid” “vanadest olijatest” eristan. “Uute tegijate” jaoks on saar ennekõike äri, ettevõtluse, kiire tegutsemise jaoks, “vanadele olijatele” aga eelkõige elamise, olemise, ja natuke järelemõtlikuma tegutsemise jaoks.</p> <p>Vot siis sellised lood Vormsi volikoguga….Järjest rohkem hakkab mulle meeldima see, et ise volikogust välja jäin. Seal oleks olnud ikka tõeliselt raske olla. Mitte et sinna valitud inimestel midagi viga oleks. Lihtsalt neil (sellel suurel enamusel) on teised, isegi diametraalselt teised, huvid. Üksikkandidaadina oleks saanud midagi ära teha, huvide tasakaalu kallutada vaid siis kui seis oleks “tegijate” ja “olijate” vahel võrdsem.</p> <p>Aga miks “omast võttest selili”. Ma arvan lihtsalt, et “tegijad” pingutasid ikka kõvasti üle. Vormsi on raske koht raskete inimestega. Midagi siin nii lihtsalt ei lähe, et võtad aga kohaliku võimu üle ja edasi läheb juba lepase reega. Siinsetesse võimusuhetesse investeerimine ei ole kindlasti mitte tulus. Pigem hakkavad varsti ilmnema esimesed kahjud… </p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-4148670017149367578?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-41797759578665694062009-10-19T10:43:00.001+03:002009-10-19T10:43:21.083+03:00Ja tulemus on…<p>…siis selline</p> <p>1 <br />Ka Talvel Vormsil <br />175 valijat  <br />6 kohta ehk</p> <p>URMAS PAU <br /> 29 valijat <br />IVO SARAPUU <br />25 valijat <br />SVEN RAMMUL <br /> 23 valijat <br />JAAK KAABEL <br /> 20 valijat <br />ARVO ALLIK <br /> 17 valijat</p> <p>OVE KOSKA <br /> 12 valijat</p> <p> <br />2 <br />Erakond Isamaa ja Res Publica Liit <br />54 valijat <br />2 kohta </p> <p>ANU STRENG <br /> 17 valijat</p> <p>KAIDO VALM <br /> 13 valijat <br /></p> <p>3 <br />Eesti Keskerakond <br />45 valijat  <br />1 koht ehk</p> <p>TOIVO HOKKONEN <br /> 12 valijat <br /></p> <p>Üksikkandidaat <br />13 valijat (need 13 on meil vist Elleniga kahe peale) <br />0 kohta</p> <p><b>KOKKU</b> <br /><b>287 valijat </b> <br /><b>9 kohta</b></p> <p> </p> <p>Jaaa…Peab ikka suurema respektiga nõidadesse suhtuma hakkama…Kust kurat see enn teadis, et mul ikka nii väiksed sansud on…Mitu korda viis jutu sellele, et kas ikka tasub minu poolt hääletada, et hääl läheb äkki kaotsi…</p> <p>Aga valijad on oma valiku teinud. Ja valijatel on demokraatias alati õigus. Minu siin blogiski väljendatud ideed ja mõtted ei osutunud valituks. Minu tuulepargi vastasus ei leidnud toetust. </p> <p>Mis mul üle jääb. Nagu kuskil eespool väljendusin, rahva tahtele kulpi lüüa ja edasi teenida. Mida ma ka (täitsa ausalt) teatud kergendustundega ka teen. Tuju läks kohe rõõmsamaks. Arvata võib, et ka edasised blogisissekanded muutuvad järjest rõõmsamaks. Kurdeti ju siin sageli, et lausa kiirgan pessimismi, depressiooni, negativismi…mida kõike veel. Elu on ju tegelikult lill. Valituks osutununa oleks sellise volikogu koosseisu ja jõudude vahekorra  juures raske olla rõõmus ja roosa.</p> <p>Üks on muidugi kindel, enam ma küll kuhugi ei kandideeri. Aga olukorda analüüsima ja siin kajastama jään rõõmuga edasi.</p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-4179775957866569406?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-34240805997453087152009-10-18T16:43:00.001+03:002009-10-18T16:43:10.461+03:00Tulemusi oodates…<p>Eks see ennustamine nii segases seisus on üks tänamatu töö küll. Kui <a href="http://vormsi.blogspot.com/2005/10/viimane-prognoos.html" target="_blank">neli aastat tagasi sai üsna täpselt isegi isikute tasandil ette ära öeldud</a>, kes saab püünele, kes mitte, siis seekord on kaardipakk ikka väga segi. Selle segamisega alustasid uued tulijad-tegijad sissekirjutustega manipuleerides ja eks isegi sai kontrolliks veel üks segamine tehtud. Tekkis kahtlus, et ässade asukoht oli eelmistel segajatel ära markeeritud.</p> <p>Ei jäägi muud üle kui jääda algul, nimekirjade selgumise ajal, pakutu juurde</p> <p>“talvitujad”-4</p> <p>IRL-2</p> <p>kesk-2</p> <p>üksikkandidaat-1</p> <p>See üksikkandidaat loodaks seekord siis ise olla. Kõrvalolevas küsitluses oli ka üks ja ainuke (mitte mina) nii optimistlik arvaja. Et siis pigem jah. Aga vist väga piiripealne variant. Üldiselt jääks rahule ka paarikümne häälega, mis volikogu kohta küll ilmselt ei anna. Ega see Vormsi asi ajamata jää. Tulevad uued tegijad ja teevad. Saan rahus vanaviisi edasi toimetada. </p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-3424080599745308715?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-13489472636353312352009-10-17T11:55:00.001+03:002009-10-17T11:55:11.556+03:00Minu Programm…<p> </p> <p>enn siin ükspäe küsis, et mihuke on minu programm, et tema ei tea, kas mind ikka valida…Eks ta õige ole, peab olema selge, mida see rahva esindajaks trügiv inimene seal esinduskogus teha tahab, millised on ta eesmärgid. Aga mul üksikkandidaadina oleks küll natuke narr hakata rääkima sellest, kuidas ma viin Vormsi saare koos rahvaga viie rikkaima saare sekka…Oleks selge suurusehullustus. Tuleb võtta mõni konkreetsem ja jõukohasem eesmärk. Hea oleks, kui lahendatav probleem oleks ka aktuaalne ehk päevakohane. Nii võtsingi ette ühe konkreetse asja, probleemi, mis tuli ilmsiks just nende valimiste käigus. Nimelt on selgunud, et mitmed robinal võimule trügivad inimesed kavatsevad meie vaikset ja rahulikku saart õnnistada tuulepargi rajamisega…Mulle see ei sobi kuidagi, ja olen ka päris kindel, et see värk ei sobi väga paljudele neile vormsilastele, kes tahavad siin rahus ja vaikuses nii suvitada kui talvituda. Seega on minu programm alljärgnev…</p> <p> </p> <p><em></em></p> <p><em>Hea Vormsi rahvas- talvitujad, suvitajad ja muud siin elavad inimesed</em></p> <p> <br /><em><strong>Ei tuulepargile Borrbys</strong>! <br /></em></p> <p><em>On viimane aeg tulla selle ennetava üleskutsega välja just enne valimisi, sest on selgeid märke sellest, et just nendel valimistel püütakse kaheldavate meetoditega formeerida sellist järgneva volikogu enamust, mis oleks kuulekas kuulama grupi ärimeeste soove rajada Vormsisse tuulepark. Tõenäoliselt Borrby suurele põllule. Kahtlemata on tuuleenergia kasutamine iseenesest hea ja õige idee ja ka pikas perspektiivis hea investeering seda tegevatele ärimeestele. Kasulik on see ka neile, kelle seni kasutamata maale see rajataks. Kuid ülejäänud 99% Vormsi elanikest kaotavad, kaotavad vaikuse ja rahu. Tuuleparkide jaoks on Eestis küllalt tühermaid ja kaugemaid meremadalaid, kus nad kedagi ei häiriks. Tean seda, sest olen hariduselt geoloog, kitsamalt spetsialiteedilt meregeoloog ning olen pikalt töötanud merepõhja ja maapõue uurimisega, kekkonnakaitse ja planeeringutega tegelevates riigi- ning erastruktuurides. Minu meelest ei ole mingit riiklikku ega kogukondlikku vajadust Vormsile tuulepargi rajamiseks. See on puhtalt ärimeeste ja mõne Vormsi maaomaniku erahuvi. <br />Eriti häiriv on see, kuidas seda erahuvi realiseeritakse. Kuidagi, kas siis kavalusega, suuri lubadusi jagades on tuuleressursist ja teistestki saare ressurssidest (mets, kasutamata karjamaad, turismisektor) huvitatud, viimastel aastatel saarele elama asunud ärihuvidega ettevõtlikud inimesed koondunud saarel juba neli aastat võimul olnud valimisliitu "Ka talvel Vormsil" ning on viimase aasta jooksul ja just enne valimisi massiliselt oma sõpru-tuttavaid saarele sisse kirjutanud. Sõbrad-tuttavad hääletavad  muidugi ju kohalikke olusid täpselt tundmata neid kutsunud sõprade tuttavate poolt. Siin pole midagi taunimisväärsetki, rääkimata seadusevastasusest. Kuid meie valimissüsteem on selline, et selliste kindlate valijahäältega saab väga lihtsalt volikokku, tehes teistel sellesama valimisliidu liikmetel sinna pääsu vastavalt raskemaks. Kuna valimisliidu poolt kokku antud hääled määravad ära selle, mitu kohta valimisliit volikogus saab ja igale valimisliidu liikmele isiklikult antud hääled määravad ära selle, kes konkreetselt saab volikokku, siis on täiesti võimalik, et hiljuti elanike registrisse kantud inimeste hääled annavad valimisliidule "Ka talvel Vormsil"  5 kohta ja seega absoluutse enamuse. Ja need viis kohta võivad suure tõenäosusega kuuluda Teet Vainolale, Ove Koskale, Urmas Paule, Jaak Kaabelile, Ivo Sarapuule. Head toredad mehed kindlasti kõik, kuid neil on ühised ärihuvid nii tuulepargi kui ka muudes asjades. Ja kahjuks varjutavad need ärihuvid kõik muud. <br />See üleskutse on neile, kes siin elavad nii pikemat kui lühemat aega, kes siin suvitavad pikemat või lühemat aega, eriti aga neile, kes elavad siin ka talvel ja veel rohkem neile, kes kavatsevad siin ka edaspidi elada või suvitada. Just Teie ja Teie laste elukvaliteet saab tuulepargi rajamise ja töölehakkamisega kõige suurema löögi. Seda saaks veel ära hoida sellega kui kõik need, kellele tuulepark pole vastuvõetav, tuleksid valima ja valiks neid väljaspool valimisliitu "Ka talvel Vormsil" kandideerivaid inimesi, kellest on teada, et nad on selle tuulepargi rajamise vastu. Sest kõik hääled, mis on antud "Ka talvel Vormsil" nimekirja poolt, on kahjuks tuulepargi rajamise poolt antud hääled. Siinkohal kutsun ka valimisliidu "Ka talvel Vormsil" nimekirjas kandideerijaid, kes on ise tuulepargi vastu, endid ja nende pooldajaid valima inimesi teistest nimekirjadest. Sest valimisliidu "Ka talvel Vormsil" nimekirjast pääsevad võõraste valijate antud häälte toel volikokku ainult need, kes toetavad tuuleparki. Teil teistel pole mingit lootust. Ja talvisel Vormsil undab metsa kohal kõrguv monstrum.... <br /><strong>Tulge valima! Valige vaikus ja rahu! Valige Vormsi tõelised väärtused!</strong></em></p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-1348947263635331235?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com27tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-64389523326889799252009-10-15T13:35:00.001+03:002009-10-15T13:35:13.795+03:00Konkurents kogukonda hävitamas…<p>Sain ka vist ajalehte. “Lääne Elu” küsis mõned küsimused ja ma siis leheruumi kokkuhoiu mõttes ka lakooniliselt vastasin. Kuna aga “Lääne Elu” juba traditsiooniliselt peab meretaguse valla asju laiemale üldsusele vähehuvitavaks, siis on Vormsi valimisi käsitletud vaid paberväljaandes. Interneti teel kättesaadavas mitte. Ostku lehte, neil ju seal raha kui raba. </p> <p>Aga sellest raha saamisest, raha saamise eripäradest Vormsi saarel tahakski pikemalt rääkida. Märkisin siis peamise probleemina sisulise koostöö puudumist, ühistegevuse puudumist, ja seda just majanduselus. Selle teema ja selle, kuidas probleemist üle saada, peakski põhjalikumalt lahti seletama. Näidetes toodud ettevõtjate nimed on teadlikult väikese tähega, sest nad on lihtsalt näited. Pole põhjust väikese esitähe pärast solvuda.</p> <p>Mismoodi siin siis see ettevõtlus ja majanduselu tegelikult käib ja toimib. Jagaks siinse majandussektori laias laastus kaheks: teenindus ja ehitus ning põllumajandus (peamiselt loomapidamine)</p> <p>Ehituse ja sellega seonduva teenindusega tegelevad põhiliselt  ilmar ja paul. Nemad on konkurendid. Põrnitsevad üksteist altkulmu ja ootavad seda päeva, mil üks neist mingil põhjusel oma tegevuse lõpetab. Võimaluste korral ka ise sellele natuke kaasa aidates. Kaubanduses on olukord juba rõõmsam. Poodi pidasid mart ja jaak. Jaagul õnnestus mardiga kokku leppida ja ta üles osta. Ja mart tegi saarelt sääred, pood kinni ja mõnel inimesel vähem tööd. Nüüd on olukord ettevõtluse seisukohalt parem, sest tüütut konkurenti pole. Elu oleks päris lill kui ka poe klientidel rohkem raha oleks….Aga see MASU, TÄPE ja PUPU ajavad kõiki veeringuid lugema, ja mis veel hullem, kohalikke lausa Haapsalus poes käima. Sest seal on odavam. Kui nüüd eeloleval talvel turiste pole ja kohalikud Haapsalu vahet voorivad, mis siis saab. Pood kinni….</p> <p>Saeraame oli-on (ei teagi täpselt) kaks. Eraomaniku ivo ja teine riigi oma. Käivad jutud, et kaks on ikka palju ja see riigi oma tuleks ära likvideerida. Ülejäänud Eestis on ju niiviisi metskondades tehtud ja selle ilmse anakronismiga peaks vaba ettevõtluse ja saare majanduse huvides kuidagi lõpetama. Riik on ju halb peremees. Eesti riik veel eriti. Samas kurdab metsaühistu, et seda lõputut ja pidevalt juurdekasvavat Vormsi metsa ei suuda ivo oma saeraamist sellel sajandilgi kindlasti läbi lasta. Täitsa nõus, minu arust oleks isegi kahte uut ja effektiivset saeraami (erinevate sortimentide võimalusega) siia vaja…ja ma ei saa aru, miks metsaühistu selles suunas ei tegutse. Ikka eelistavad saarelt välja vedada palkide vahel olevat õhku ja maksta selle eest praamikompaniile hingehinda. Ja kurdavad, et kulud metsa majandamisel nii suured, et ainuvõimalik on mingigi tulu saamiseks metsa minna võimalikult suure masinaga ja võtta metsast välja ainult suured ja kvaliteetse puiduga puud. Ja aastaajast ei saa ka pidada, sest südatalvel on sel suurel ja raskel masinal ju mujalgi tööd.</p> <p>Veel on vist paar meest, arvo ja keegi veel, tegevad peamiselt ehituseks vajalike masinate ja seadmete väljarendiga. Eks nemadki põrnitse üksteist altkulmu, nagu siin tavaks.</p> <p>Turism on küll ainuke sektor, kus siin toimib mingilgi määral konkurents,  elutervem konkurents selle sõna õiges tähenduses. Pakutakse erinevaid võimalusi. On valikut. See on ka arusaadav, turismiettevõtjad liigutavad ju ainult väljastpoolt saart saabuvat raha. Seal, laias maailmas on seda raha teadagi palju rohkem kui siin kohapeal, kohalike käes ringlevat. Selle nimel tasub pingutada. Kuigi koostööd turunduses, saare kui terviku müümises võiks siingi rohkem olla. </p> <p>Põllumajanduses on tegevaid talunikke, hobitalunikke, pooltalunikke, kurat teab mis talunikke nii kümne- viieteistkümne ringis. Üldiselt kõik nokitsevad omaette, igal ühel mingi traktor või massin aianurgas, no mõnel ka kaks. Kuna pühiliselt tegu loomapidamisega, siis erinevaid elajaid 10 ja 200 vahel. Kuidas kellelgi. Tegelikult mingit arvestatavat koostööd siin pole, kuna aga erinevaid töid on palju ja erinevaidki riistu selleks palju vaja, siis üksteisele teenuseid ju tehakse. Aga selle teenuse hinnaga on alati üks igavene jama. Sest hinnakujundusel on põhiargumendiks see, mis see kõik küll mujal, suures, maailmas maksab. Et kuna siin ju kõik kallim, siis paneme Tallinna hinna ja lisame Vormsi koefitsiendi. Selge siis, miks naabrilt, kel küll selle asja jaoks õigem ja parem masin,  teenust ostma ei kiputa. Parem kuidagi omapäi asjaga hakkama saada.</p> <p> Ettevõtjatel, olgem ausad, on küll peamine eesmärk teenida kasumit. Ei tule see kasum aga mujalt kui paratamatult teise inimese, kliendi arvelt. Aga miks te naabrit, oma küla inimest, oma saare inimest, oma kogukonda koorite sellega, et tahate temalt kätte saada sama suurt kasuminormi. Meil käib ju küllalt siin turiste, kes tulevad siia täiesti vabatahtlikult ja lasevad end lausa heameelega koorida. Võiks lõpuks omavahel kokku leppida selles, et omavahelistelt tehingutelt kasumit ei võeta. Saareinimesest teenuse või kauba vajaja katab ainult teise saareinimese poolt osutatud teenuse või kauba kulud. Võimatu. Ega vast väga polegi. Kujutame ette, et ilmar, paul, ivo, jaak ja arvo matavad konkurentsi vaenukirve kasvõi prooviks vahepeal maha ja teevad koos ühe ühistu. Omavahel teenuste osutamisel arveldavad edaspidi ainult kulude katmise teel. Kasumit ei võta. Müük ja teenus väljapoole ühistut läheb muidugi vanaviisi edasi ainult selle vahega, et kui teenus väljapoole tehakse ühistu kaudu, siis kasum läheb ühistule ja aasta lõpul jagatakse see kasum ühistu liikmete vahel vastavalt ühistu liikme poolt tehtud kulutuste hulgale. Kui aga ühistu liige tahab teha diili väljapoole üksi, siis palun, kogu kasum küll sulle kuid ühistu teistelt liikmetelt sa selle teenuse tegemiseks vajaliku kauba või allhanke jaoks ühistu liikmele ettenähtud boonust ei saa. Varsti saavad kõik aru, et koos asja ajada on hulga rentaablim. Ja sularaha on hoopis vähem igasugu asjaajamisteks vaja ja makse saab täiesti seaduslikult hoopis vähem maksta ja mis peamine:inimesed hakkavad jälle rohkem üksteisest sõltuma ja edukus on tagatud ainult usalduse ning koostöövaimuga. Asi läheks käima juba ka siis  kui ainult kolm-neligi erineva tegevusvaldkonnaga meest omavahel kokku lepiks. Ühistust väljajäänud ei peaks üksiku hundina siin kaua vastu ja tuleks ise kampa.</p> <p>Samamoodi võiks koostööd teha ka põllumehed. Edasi võiks need kaks ühistut ühineda ja edasi saab sellisele suurele ühistule võtta juba ka muid, mitte ainult igapäevaseid majanduslikke, vaid ka muid  funktsioone. Kasvõi heakord saarel ja nõrgemate abistamine. Saare kogukond hakkaks lõpuks kogukonnana toimima.</p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-6438952332688979925?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-36125593647953384002009-10-12T12:17:00.002+03:002009-10-12T12:22:15.757+03:00Uued tegijad ja vanad olijad väikesaarel võimu jagamas… <em>Avaldan ka siin laiemale lugejaskonnale mõeldud loo valimiste omapärast väikesaarel, siis meie , Vormsi, näitel...</em><br /><br />Kes meist ei tahaks olla muutuste maaletoojad. Et näidata võimalusi ka sumbunud õhustikus. Kuid , heade kavatsustega on teatavasti sillutatud põrgutee…<br />Teatavasti on viimaste valimistega seoses ilmnenud kahtlemata “tegijate” ärihuvidega inimeste soov lüüa kaasa kohalikus poliitikas. Isegi jumalast ja A. Ansipi valitsuse poolt unustatud ääremaadel. Kuna kohapealsetele valijatele (umbusklikele matsidele) läheb oma eesrindlike ja edumeelsete mõtete ja soovide mahamüümine keerukaks, siis kasutatakse jõuvahekordade muutmiseks valijate importimist. Huvitaval kombel puudub meie kohalikke valimisi reguleerivas seadusandluses praktiliselt paiksustsensust nõudev regulatsioon. Nõue elada, olla seotud kohapealse eluga vaid kaks kuud enne valimisi pole küll mingi tõsiseltvõetav paiksustsensusena käsitletav regulatsioon. Lausa ahvatleb kasutama jokk-skeeme.<br />Kui meedias põhjalikumalt kajastatud Paldiski juhtum on käsitletav juba kohapeal jupp aega tegutsenud ärihuvidega seotud grupeeringute omavahelist võitluse ja konkurentsina, samu jokk- skeeme kasutades, siis ääremaadel toimub juba kurat teab mis. “Uued tegijad” sõidavad vanadest kohapeal tegutsenud ettevõtjatest tankiroomikutega üle. Võitlus käib veel saadaolevate kohapealsete ressursside kasutusõiguse üle. Kohalike, kes on konkreetsel kohal elanud kaua ja kes kavatsevad oma laste kaudu elada koha peal veel kauem, huvi on ressursse kasutada säästlikult ja jätkusuutlikult. “Uute tegijate” huvi on (tõenäoliselt küll võimalike väheste eranditega) hõivata ressurss kiiresti ja kulueffektiivselt. Teisesed, sellega kaasnevad kõrvalnähtused pole enam nende mure. Kui kohalikud, tinglikult vammuses ja päevinäinud autoga ringisõitvad inimesed võtavad ette selleks, et kohapeal kuidagi ellu jääda ja seal edasi elada, siis need teised , piltlikult ülikonnas ja dziibiga uued tegijad võtavad ette selleks, et “surres oleks rohkem asju”. Sellised vastandlikud mentaliteedid siis. Natuke jämedalt öeldud, kuid nii see kahjuks on.<br />Nende valimistega seoses on see probleem seni ajakirjanduse poolt natuke käsitlust leidnud nelja valla -Lohusuu, <a href="http://le.ee/?a=uudised&h=2009/10/1" target="_blank">Hanila, Ridala ja Vormsi</a> –puhul. Kuid ilmselt on selliseid juhtumeid, küll vast vähem markantsemaid , rohkemgi.<br />Eriti omapärane, huvitav, arvatavasti lausa pretsedenti loov situatsioon on välja kujunenud Vormsi vallas. Saatuse tahtena selle vallaga seotuna, ka käesolevatel valimistel kandideerijana, tuleb tunnistada, et sattusin seda siin tegema väga huvitaval ajal. Vormsi vallas on registreeritud 355 valijat. Täpselt nii suur on ka imporditud valijate abil võimu täielikku ülevõtmist kavandava valimisliidu klantspaberil värvitrükis välja antud valimislehe tiraaz…Neist 355-st valijast on ca 80 ehk üle 20% registreeritud valda selle aasta jooksul (1. jaanuarist alates), neist ca pooled ehk 40 aga vahetult enne valijana arvesse minejana registreerimise tähtaja kukkumist. Kuulduste järgi olla olnud kõige viljakam uute valijate saabumise päev lausa 30 uusvormsilasega….Seda plahvatuslikku huvi Vormsile elamise vastu on püütud seletada sellega, et elanike registrisse kantuil on õigus poole odavamale praamipiletile….kuid mida nad vastu sügist ja vahetult enne valimisi just sellest ülesõidu odavusest ikka nii väga huvitatud on. Täiesti selge, kellegi huvides toimub valijate importimine. Ja seda sellistes kogustes, mis nihutab paratamatult paigast kohalike elanike vahelisi aastakümnetega välja kujunenud võimusuhteid. Mitte ainult paigast, vaid tegelikult pea peale. Nende, kontrollitud 40 häälega saab oskuslikult manipuleerides, kohalike endi häältega kombineerides saavutada vähemalt teoreetiliselt, kuid kardan et järjest rohkem ka praktiliselt volikogus absoluutse enamuse. Siis 5 kohta 9-st. Vormsi eripära ongi selles et uued tegijad võtsid üle kohalike meeste valimisliidu, mis annab suurepärase võimaluse imporditavate häältega muuta aegade jooksul välja kujunenud kohalikku hierarhiat juurde tulnud ärihuvidele sobilikus-sõbralikus suunas. Kahjuks on need ärihuvid ühildatavad väga väheste saare seniste kauaaegsemate elanike huvidega. Valdavalt on tegu diametraalselt vastupidiste huvide domineerima hakkamisega.<br />Milles siis point ja milleks kogu see võimlemine. Vormsi saarel on veel säilinud päris palju ressursse. Saareline asend ja muud tegurid on seni pärssinud nende ressursside kasutuselevõttu. Näiteks metsaressursi kasutuselevõttu on takistanud suured transpordikulud. Kuid kui lähiaastatel tuleb metsamaterjali suurem hinnatõus, mille mõningaid märke on juba näha, siis muutub metsa ülestöötamine ka siin rentaabliks. Selge, et selleks hetkeks oleks metsaärist huvitatud isikul hea olla kohaliku võimu tüüride päris juures või siis vähemalt suht lähedal. Aga selline kulueffektiivsuse seisukohalt piiripealne metsamajandus tähendab paratamatult raskete masinate kasutamist, nende poolt lõhutud metsaaluseid ja teid, risuseid, lausa läbimatuid raielanke…Pole just hea variant kohalikust elanikust või turistist niisama metsasuitajale. Samas on turismi kogu aeg peetud saare arengu mootoriks.<br />Teiseks on muidugi tuuleressurss. Vormsil polegi veel tuuleparki! Milline eesrindlik vald saaks siis ilma rohelise” energiata! Ja kui nende “maavillaste” esindajatest koosnev volikogu ei taha aru saada eesrindliku mõtte kõrgustest, tuleb see volikogu sobiliku detailplaneeringu läbimineku huvides loomulikult välja vahetada. See, et kogu kasumi võtavad üritusest asja ette võtvad uued investorid ja mõned, seni tulutoovast kasutusest väljas olevate maade omanikud, aga kahjud peavad sisse võtma kõik ülejäänud saareelanikud, suvitajad ning nende külalised ja turistid, keda kotib. Progress eelkõige. Samas on see kahju otsene, kohe tunnetatav-silmadega näha ja kõrvadega kuuldav. Möödas on jäädavalt ka need ajad, kus Eesti esimene tuulegeneraator Tahkunas oli lausa turismiobjekt. Tulevikus tuldaks Vormsile pigem siis kui Rohuküla sadamast siin mitte ühtki tuulikut ei paistaks… <br />Kolmandaks on Vormsil veel piisavalt ressurssi ekstensiivseks loomakasvatuseks. Seda põhiliselt rohtu, võssa ja roogu kasvavate rannakarjamaade näol. Kohalikud on siin tasapidi küll, euro-ja muude toetuste mõjul sellel alal ka juba tasapisi arenenud. Kuid juba on märgatav kasvav huvi selle majandusharu vastu nende poolt, kellele loomakasvatus pole äraelamisviis, vaid külm rahateenimisvahend. Raha seadmine peaeesmärgiks viib kiiresti karjamaade (niitude) degredeerumiseni ja lõpptulemusena pole kasulik kellelegi. Rein Kilgi lambapidamisest ja selle võludest on ju paljud kuulnud….Ja turistile on metsateelt rannale jõudes seal lehma ja lambakarja söömas näha kosutav, kuid pidevalt igasugu elajatega rinnutsi seista ja nende vahel laveerida pigem masendav.<br />Ja neljandaks, ressurssi (ka kasutamata) on kindlasti veel kohalikus turismisektoris. Kuigi loogiliselt oleks peamised võimalused seotud peamiselt loodusturismiga, on uued tegijad võtnud sihikule siiski harjumuspärasema meelelahutusturismi. Eks meelelahutustki on vaja ja teatud piirides toetab see teisi turismiliike ja kogu muud majandust, kuid laastatud metsade, kõrguvate tuulegeneraatorite vihina ja mudaste-sitaste randadega saare võlud ajavad küll jooma, kuid mitte jätkusuutlikult…<br />Tundub, et sellise Vormsi, mida tunnevad ja tundsid siinsed vanimad olijad, ning mille pärast on siia tulnud ja pidama jäänud viimaste aastakümnete tulijad, saatus on noateral. Muutus võib tulla järsk ja halvasti ette prognoositav. Kõik võib sõltuda lausa ühest häälest tulevases volikogus. Lähinädalad saavad olema suht dramaatilised, aga kindlasti huvitavad…<div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-3612559364795338400?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-37607556096749560022009-10-08T11:29:00.001+03:002009-10-08T11:29:42.121+03:00“Kaabakad ja sead”<p>Ei, ärge ehmuge, jutt ei tule teist. Pealkiri on pärit <a href="http://www.epl.ee/artikkel/479509" target="_blank">Rein Sikult Eesti Päevalehest</a>, kust ma selle ärastasin, no varastasin. Aga täna, valimiste avapäeval, kutsuks kõiki üles tegema ka oma valik. Valik on kindlasti olemas. On võimalus valida “kaabakas”, või siis vähemalt “siga”. Ja tahan ma selle jutumärkidesse asetatud valimistel osalejaid iseloomustavate epiteetide ja pealkirjaga rõhutada ainult üht:ei ma ise valimistel kandideerijana taha ega teisi kandideerijaid kindlasti pea ei kaabakateks või siis sigadeks.</p> <p>Jutt lihtsalt haakub R. Siku nägemusega (<a href="http://www.epl.ee/artikkel/479509" target="_blank">lugege siis kindlasti</a>) kohalikust elust, kohalikest valimistest ja sellega seonduvast. Eks võtame asja ette Vormsi näitel ja räägiks pikemalt ka valimisvõitluse eetikast. Sest kindlasti ja kaugeltki olemata kaabakad, tehakse siiski eetiliselt küsitavaid käike. Põhimõttel-eesmärk pühendab abinõu. </p> <p>Mis seis meil siis on, juba vähem kui kaks nädalat enne valimispäeval selguvat tõe hetke. Seis on kas lootustandev või sitt. Olenevalt sellest, kuidas hinnata seda, et esmakordselt Vormsi omavalitsemise ajaloos võtavad suure tõenäosusega kohaliku võimu sisuliselt üle inimesed, kes on saarega seotud ainult aasta või paar…Sest, jah, järjest rohkem tundub, et valimisliidu “Ka talvel Vormsil” valimislaev on kaaperdatud ja sellel seilavad võidukalt lõppsadamasse juba uued tegijad….<a href="http://le.ee/?a=uudised&h=2009/10/1" target="_blank">Sellest “Lääne Elu” artiklist saab asjast ja kaaperdamise tehnoloogiast natuke aimu.</a> Pikemalt valgustan seda tehnoloogiat allpool.</p> <p>Mul endal polegi päris kindlat seisukohta, kas see on hea või halb. Esiteks oleks pragmaatiliselt mõeldes  värsket verd kindlasti vaja, aga teiselt poolt pole ju teada, mida see värske veri vastomandatava võimuga peale kavatseb hakata.…Sest on oht, et kogu kohalik võim läheb väikese grupi ärihuvide teenistusse. Poleks veel midagi hullu, kui see lihtsalt läheb nii olude sunnil, lihtsalt kukub nii välja…Asi on hullem, kui see läheb nii ettekavatsetult, etteplaneeritud tegevuste tulemusena.</p> <p>Nii-et kahtlusi ja kõhklusi mul on. Just need kahtlused ja kõhklused sundisid mind suht viimasel minutil oma kandidatuuri üksikkandidaadina üles seadma. Sest rohkem ei tarvitse enam ju üldse tulla mingit arvestatavat võimalust saare elus kaasa lüüa. Kulpi lüüa ja edasi teenida (s.t. minu puhul lihtsalt siin edasi elada), isegi siis kui siin hakatakse ei tea mis tükke tegema ei tea kelle huvides… </p> <p>Ja teist võimalust peale üksikandidaadi ka polnud, sest ainuke seesama reaalselt siinsele võimule pretendeeriv valimisliit “Ka talvel Vormsil” mind oma ridadesse ei tahtnud. Ju oleks ma hääletoojana olnud sobilik küll aga eks oli liiga suur oht selles, et oleksingi saadud valituks. Selleks vajalikud kümmekond isiklikku häält oleks vast kogunud küll. Ju ei sobinud valimisliidu tegelikele kokkupanijatele minu pääs volikokku. Siin ongi võtmeküsimus-miks ma ei sobiks…Ainuke seletus-segaks kedagi, ei oleks piisavalt juhitav ega manipuleeritav. Nii et jäigi ainuke võimalus osaleda üksikkandidaadina. </p> <p>Siiski nagu rohkem on kahju sellest et IRL loobus siin sisuliselt üldse võimule pürgimast. Sest tulla jäärapäiselt välja parteinimekirjaga teadaolevates kohalikes oludes on teadlik ette alla andmine. Isegi teatud mõttes oma valijate reetmine. Valijate huvid on paratamatult kõige paremini kaitstud siis kui tahetakse saavutada ja saavutataksegi võim. Eelmine periood näitas, et vaevalt oleks olnud võimalik ka koalitsioon keskerakonnaga või sellesama valimisliiduga “Ka talvel Vormsil”. Koalitsioon oleks võimalik vaid tugevamalt positsioonilt, mis on vormsi puhul 4kohta 9-st. See oleks olnud kindlasti saavutatav, kui oleks välja mindud tugeva ja pika alternatiivse valimisliiduna.</p> <p>Isiklikult on mul üksikkandidaadina valituks osutununa muidugi isegi mugavam. Ei pea tõrjuma süüdistusi, et tahtis ainult võimule, sest ega ju mingit võimu pole ega tule. Koalitsiooni mind ei võeta niikuinii, seda oli ju näha valimisliidu nimekirja kutsumisega. Otsuseid argumentidega mõjutada, vahel vast isegi lollusi blokeerida saaks vast küll. Nii et siinkohal ja esimest korda rõhutan. Valige mind! Ma olen mingigi alternatiiv tasakaalustamaks uute inimeste liialt jõulist ja natuke ebaselgete eesmärkidega tulekut. Või kui mina ei sobi, siis Ellenit. Teist üksikkandidaati. Sest ka tema on sõltumatu. Tallegi pole midagi lubatud. Vastasel korral oleks ka tema “õiges” nimekirjas. Nii-et seekord on vist tegelike ja tõeliste talvitujate huvide tasakaalukaks esindamiseks vajalik saada  volikokku  mõlemad üksikkandidaadid. Kasvõi igaks juhuks. Pealtnäha suht võimatu ülesanne, aga vast siiski veel teostatav.</p> <p>Nüüd siis lähemalt kaaperdamisest. Kuidas seda tehakse. Valimisseadus oma häälte arvutamise süsteemiga on tegelikult päris lihtne. Kohalikke olusid, suhteid, inimesi , nende eelistusi, neile eelmistel valimistel antud hääli teades on suht lihtne välja arvutada, mitu häält keegi võib saada ja ka seda, mitme häälega keegi volikokku võib pääseda. Laias laastus on nii, et mida pikem on valimisnimekiri, seda väiksema isikliku häälepagasiga võib volikokku saada. Juba 10 isiklikku häält peaks praegusel juhul tagama “Ka talvel Vormsil” liikmele koha volikogus. Seda 10 häält võib siin saada ausalt, oma pikaajalise tegevuse tunnustamise ja populaarsuse olemasolul ja… ,ütleme, natuke vähemausalt, valijaid importides….Sest see, et viimase (valimiseelse) aasta jooksul on Vormsi elanike arv kasvanud neljandiku võrra ainult mõnesajase võiduga praamidotatsioonis tõttu, on jutuke lollidele. Muidugi on tegemist “õigete” valijate importimisega. See oleks tegelikult täiesti aktsepteeritav, kui poleks mingeid vihjeid ega suunavaid jutuajamisi “imporditavatega”. Kutsun sõbrad ja tuttavad registreerima end siia sisse, vald hakkab saama tulumaksu ja sõbrad-tuttavad saavad mul vähemate kuludega külas käia…Täiesti loomulikult osa, ja ilmselt suurem osa valib mind valimistel täiesti vabatahtlikult ja meeldetuletuseta. Kuid praegusel juhul tekib ebavõrdne konkurents valimisliidu sees. Selles liidus olevatele vanadele kohalikele tulevad need vajalikud 10 häält kätte läbi higi ja pisarate, uutele tulijatele aga läbi lõbu ja pillerkaari…On ju selgelt etteennustatav, et ütleme 80-st uuest vormsilasest vähemalt 40 valivad uusi tegijaid vormsilasi..Jagub parasjagu 2-3 tegijale ja võib-olla isegi mõnele väljavalitud “põlisvormsilasele”….Vot selles võimaluses näengi kõige suuremat eetilist probleemi. On täiesti võimalik, et keegi “tõeline talvituja” viiakse volikokku juurdetulnud häältega. See volikogu liige saab olema sõltuv nendest, kes talle hääled  orgunnis.</p> <p> Õigem, ütleks isegi, et ausam oleks olnud teha päris oma valimisliit  näiteks tingliku nimetusega“Uued tegijad” ja siis importida oma pooldajad. Selle vastu ei oleks mul küll kohe midagi. Ja  oleks ju saanud  ka sealt oma kaks kohta kätte. Praegu tundub aga kogu see värk kohalikega manipuleerimisena, ja ma ei ole päris kindel, et see toimub õilsatel eesmärkidel.</p> <p>Nii-et kahjuks tundub mulle järjest rohkem, et teile Vormsi mehed-naised, kes te tegelikult kannate seda ka talvel siin elama pidavate inimeste mullegi hästi mõistetavaid arusaamu, tõmmati müts silmini pähe…</p> <p>Mul isiklikult pole küll uute tulijate-tegijate vastu midagi. Isegi tervitaks neid valla juhtimisel igal tasandil. Ja juhtima nad seda valda suure tõenäosusega hakkavad. Ainuke, mida tahaks ära hoida, on see, et nad ei hakkaks tegema seda liiga suure mõjuvõimuga, kontrollimatult. Selle ärahoidmiseks on veel võimalusi kui valijad ei annaks valimisliidule “Ka talvel Vormsil” üleliia hääli. Oma kolm kohta saavad nad praeguses situatsioonis igast asendist. Ka nelja kohaga ei saa nad veel ülejäänutele täiega pähe istuda. </p> <p>Kokkuvõtteks võiks siis resümeerida, et kui valijad tunnetavad ohtu uute tulijate võimalike ärihuvide ja eesmärkide ees, tuleks esimeses järjekorras valida üksikkandidaate. Ehk siis mind või Ellenit (meil on neid hääli sissesaamiseks ikka hädasti vaja). Kui meie ei sobi, valige üks tubli inimene Keskerakonna või IRL-i nimekirjast. Kui neid ohutundega valijaid on küllaldaselt, pole sugugi utoopia volikogu sellise jõudude jaotusega: “Ka talvel Vormsil”-3 kohta, IRL-2kohta, Kesk-2kohta pluss 2 üksikkandidaati. Piisavalt tasakaalukas värk. Kõik pole veel kadunud!</p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-3760755609674956002?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-33635582341097751042009-09-14T19:37:00.001+03:002009-09-14T19:37:39.572+03:00Rahvaasemike kandidaadid selgunud… II<h4>neli aastat tagasi sai seda pealkirja juba kasutatud….Et teema ju sama siis milleks uut pealkirja välja mõelda…</h4> <p>Mu tollane jutt pakuks vist ka praegu huvi, ja tõin ta siin ka täies mahus ära, kursiivis. </p> <p><em>kolmapäev, 7. September 2005. a</em></p> <p><a name="112612487803294330"><em></em></a></p> <h5><a href="http://vormsi.blogspot.com/2005/09/rahvaasemike-kandidaadid-selgunud.html"><em>Rahvaasemike kandidaadid selgunud</em></a></h5> <p><em>Nonii, läheb lahti. Aktiivsus ja tung võimule väikses Vormsis on enneolematu. Lugesin kokku 35 soovijat 9 volikogu kohale,</em></p> <p>Nüüd (2009.a.) siis tung veel suurem, 39 soovijat</p> <p><em> neist <br />11 talvituma jäävat kandidaati valimisliidust "Ka Talvel Vormsil" - Ivo Sarapuu, Riima Koch, Andres Koch, Ege Kanarbik, Ellen Mandre, Moonika Vetesina, Arvo Allik, Ilmar Koppelmaa, Peeter Savisto, Ants Streng, Koit Kõiveer</em></p> <p>Nüüd aga</p> <p>Arvo Allik, Jonne Berggren, Jaak Kaabel, Andres Koch, Riima Koch, Risto Koch, Ilmar Koppelmaa, Ove Koska, Ellen Mandre, Priit Orutalu, Lia Ostapenko, Urmas Pau,  Sven Rammul, Ene Rand, Ene Sarapuu, Ivo Sarapuu, Teet Vainola, Ants Varblane</p> <p>Seekord  siis tervelt 18 talvitujat, kellest 6 on samad ehk jäänud nimekirjale truuks… Pole midagi öelda, Vormsil talvitumine on moodi läinud…Etteruttavalt võib siit ennustada ka üsna kindlat valimisvõitu. Pakuks neile esimese pauguga 4 kohta</p> <p><em>8 Isamaaliidu poolt: Jaana Kokk, Alla Lääts, Ada Siilbek, Tanel Viks, Karlo Hälvin, Meelis Mägi, Elle Puurmann, Maris Puurmann</em></p> <p>Nüüd</p> <p>Meelis Mägi, Elle Puurmann?, Anu Streng, Olger Berggren, Siim Grundsten, Ahto Kokk, Koit Kõiveer, Alla Lääts, Ain Ojasoo, Kaido Valm</p> <p>Sellel kohal ja eelmistest valimistest pärit siseinfo põhjal võib öelda, et Meelise jäärapäisus tingimata ja just “Isamaa” nimekirjaga välja tulla hakkab kätte maksma. Voolavus on suur, valimiste võitmiseks vajalikku pikka nimekirja ei õnnestu kokku panna. Kui nüüd Elle loobumine kinnitust leiab, siis üle kahe koha siit ei tule…</p> <p><em>7 Rahvaliidult- Ellen Järv, Ene Sarapuu, Aime Piirsalu, Teet Vainola, Märt Maivel, Harry Rosenblad</em></p> <p>Rahvaliit on siis ka Vormsis (nagu mujalgi Eestis) hajunud “talvitajate”, keski ja üksikkandidaatide suunal ega pole sel korral esindatud…</p> <p><em>7 Keskerakonnalt- Ahto Kokk, Jüri Pajuste, Rando Raudsepp, Toivo Hokkonen, Ain Streng, Heily Piip, Ervin Kits</em></p> <p>Nüüd</p> <p>Aavo Jüristo, Toivo Hokkonen, Rando Raudsepp, Aime Piirsalu, Heily Piip, Airila Paulus, Jüri Pajuste, Gert Kanarbik, Eedik Kisler</p> <p>Ega Keskerakondki lähe ka seekord siinseid valimisi võitma. Pigem on tegu suure partei ja tema bosside kangekaelse sooviga näidata, et nad on kõikjal tegijad…2 kohta, sedagi napilt…</p> <p><em>1 esindaja Res Publicalt -Mart Marandi ja <br />1 parteitu üksikkandidaat - mina ise</em></p> <p>Seekord 2 üksikkandidaati</p> <p>Ellen Järv, Toomas Puurmann</p> <p>Seega siis Res Publica on sulandunud jälgi jätmata “Isamaas” ja tere tulemast Ellenile sõltumatute üksikkandidaatide sekka…Pakuks kahe peale ühte kohta..</p> <p><em>No mida arvata? Üldjuhul pikim nimekiri peaks võitma, seega n-ö praeguse võimupartei Isamaaliiduga tunduvad lood vähemalt esialgu kehvavõitu, nimekiri on võrreldes eelmiste valimistega kokku kuivanud, on ärahüpanuid, isegi praeguse vallavalitsuse liikmed ihkavad uue, seni veel teadmata uue vallavanema alla jne. Prognoosida võiks siis kohtade jaotuseks ülevalt alla 3-2-2-2. Kurb küll, aga üksikud jäävad seekord vist välja; koguda üle 20 hääle olukorras, kus igale kandidaadile jagub ainult 5 potentsiaalset valijat, on keeruline. <br />Nimede järjekorra järgi võib arvata, et Keskerakond panustab Heily Piibule ja Toivo Okkonenile ning Isamaaliit Meelisele ja Ellele. Need neli on seega kindlaimad uue volikogu liikmed. Talvitujate ja Rahvaliidu puhul on kõik lahtine, sest nimekirja sees on nad omavahel selged konkurendid ja sealt tulevad võimalikud 5 saadikut on ettearvamatud ning võivad sõltuda mingist ühest juhuslikust häälest (seda muidugi juhul, kui ei käi must mäng häälte ostmisega) <br />Kõik on võimalik, sest nagu eespool mainitud, on eetikaga mitmetel kandidaatidel juba alguses probleeme.</em> </p> <p>Sellele nelja aasta tagusele jutule võiks ka praegu alla kirjutada. Aeg on küll hoopis teine, ja vähemalt parteinimekirjad peaks hääli kaotama üksikkandidaatide ja valimisliitude kasuks…Sellest siis ka  arvestus, et minugi võimalused on täitsa olemas…</p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-3363558234109775104?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-36205346370459048172009-09-10T16:41:00.001+03:002009-09-10T16:41:43.397+03:00Vormsi saarevahi saaga läheb edasi…<p>Lõpuks siis, vaat et poolteist aastat algsest tähtajast hiljem, sai Lääne Maavalitsus hakkama suure töövõiduga: <a href="http://www.laanemaa.ee/?mid=8&mcid=1731&ctype=news_article&pageid=5314" target="_blank">kinnitas ametisse Vormsi saarevahi</a>…</p> <p><a href="http://tomp.wordpress.com/2008/06/27/saarevaht/" target="_blank">Olen selle segase ja äärmiselt ebameeldiva asjaajamiskultuuriga värgiga</a> algusest peale seotud olnud ja kinnitan, et ma seda asja päris niiviisi ei jäta. Mitte selles mõttes, et seaksin kuidagi kahtluse alla Jonne pädevuse ja sobivuse sellele kohale. Et ma oleks nagu parem mees. Kaugel sellest. Jonne on kohe kindlasti ja mitmeski mõttes sobivam. Aga eks mulgi ole tugevaid külgi, ja ainuke, mida taotlesin, oli see, et kandidaate võrreldaks ausas ja avalikus konkurentsis. Selline susserdamine ei kõlba kuhugi. Edaspidi taotlen aga juba seda, et susserdajad selgitataks välja ja võetaks vastutusele. Ei muud. Eks natuke kahju küll, aga Vormsi saarevahti minust tõenäoliselt enam kunagi ei saa, kuigi see amet mulle vast  päris sobiks. Isegi siis, kui Jonne mingil põhjusel kunagi loobub. Sest võib jääda mulje, et äkki loobus mingi järjekordse susserdamise tõttu ja saadaks minu peale näpuga näidata. Selline omaenda rikutuse tasemel mõtlemine on maavalitsuses kahjuks väga levinud.</p> <p>Kuidas see asi siis nii läks? Nüüd kui Jonne on lõpuks kinnitatud, saab sellest juba rääkida. Sest vastasel juhul, kui ma oleks varem valjuhäälselt ja ametlikult protestima hakanud, ei oleks Vormsi omale seda saarevahti kunagi saanud. Protest oleks olnud ainult ettekääne asjaga edasiseks venitamiseks ja saarevahi tarbeks mõeldud sihtotstarbelised summad oleks maavalitsus rõõmsalt oma ametnikele palkadeks ja preemiateks välja maksnud…Masu ajal kulub iga “kokkuhoitud” kopikas ju marjaks ära…</p> <p>Asi sai alguse siis kuskil poolteist aastat tagasi, kui valitsus eraldas raha väikesaartele saarevahtide palkamiseks. Lläänemaal oli kaks ametikohta – Vormsi ja Osmussaare jaoks. Mujalt on kindlasti tuntuim Jaan Tätte Vilsandi saarevahina. Temagi selline staatus on pärit samast perioodist, Saare maavalitsus tegutses küll mõni kuu kiiremini . Selle järgi, et Tätte tundub ametis olevat juba terve igaviku, saab aru, kui palju aega on selle Vormsi saarevahiga venitatud.</p> <p>Kuulutati siis konkurss standardsete, ühiste  nõuete järgi välja. Tähtaeg 20.juuni oli vist. Reedene päev. Otsustasin küll suht viimasel minutil konkursil osaleda, aga vähemalt argimõistuse tasandil piisava ajavaruga. panin kirja avalduse ja CV-ga posti neljapäeva, 19. kuupäeva pärastlõunal (hommikupoolikul alles kirjutasin). Arvestusega , et hiljemalt järgmine hommik (reede, 20.kuupäev, tähtaeg) saab kiri postitempli peale ja see tähendaks tähtaja piiridesse mahtumist. Igasugu konkurssidega on ju nii olnud. kuid võta näpust. Umbes nädala pärast laekus maavalitsusest valda kinnitamiseks nimekiri kandidaatidest, kus ka minu nimi kirjas, kuid joone all ja märkega, et avaldus laekus tähtajast hiljem. Mulle endale aga ei mingit teadet stiilis: aitäh osalemise eest kuid kahjuks jäite avalduse esitamisega hiljaks…Nii polnud mul mingit alust ja aega protestida ilmselge kuupäevadega manipuleerimise vastu. Või tõesti pole Vormsi postkontoris kuupäevaga templit, mida kirjale peale lüüa…Füüsiliselt võib see kiri ju meretagusest asukohast tingitud asjaolude tõttu tõepoolest 30 km läbimiseks Vormsi-Haapsalu trassil kulutada mõnikord ka rohkem aega kui kaks päeva…No ja kui siis riigiasutus Eesti Post ei saa kodaniku riigitööle kandideerimise soovi edasitoimetamisega teisele riigiasutusele-riigitöö konkurssi korraldavale maavalitsusele- normaalse ajavahemiku jooksul hakkama, võiks ju kodaniku avaldust ikkagi arvestada. Kõik muud parameetrid olid ju õiged. Enamgi veel-kodanik oli (nagu hiljem selgus) nõuetele vastavuse osas teistest kandidaatidest peajagu üle…Kas riigitööle ei tahetagi enam parimat kandidaati või on primaarne umbusaldus riigiettevõtte “Eesti Post” töökorralduse ja võimekuse  suhtes…Just selline umbusaldus oleks tagantjärele tarkusena teinud minust Vormsi saarevahi…</p> <p>Igatahes, enne kui arugi sain, oli volikogu kiirkorras kokku kutsutud, saarevahi küsimus kiirkorras päevakorda pandud, minu kandidatuur ellimineeritud ja …siis jäädi pead sügama. Sest minust ülejäänud kandidaadid, ütleme ausalt, olid kraad või kaks nõrgemad või ei vastanud üldse nõuetele. Enam-vähem vastas vaid Tanja (Russakova), keda soovitas siis ka maavalitsus. Vormsi volikogu polnud aga vist valmis naisterahva nimetamisega saarevahiks, ja eks mõnede volikogu liikmete meeles mõlkus juba vist  ka siis   Jonne kandidatuur. Jonne siis ei kandideerinud, kuna oli veel piirivalves tööl. Nii püütigi võtta nagu aeg maha ja tehti maavalitsusele ettepanek see konkurss läbikukkunuks lugeda ja uus konkurss välja kuulutada. Mulle serveeriti seda kui võitlust ja töövõitu minu huvide eest: tuleb uus konkurss samadel tingimustel, minu avaldus on seal esimesena laual, mina ei pea enam midagi tegema ega isegi uut avaldust esitama…No tore. Kuid maavalitsus oli teist meelt: konkurss toimus, konkursile formaalselt vastavaid kandidaate (vähemalt Tanja) oli ja kinnitage ta  aga ära…Tagantjärgi tarkusega peab nentima, et see tähendas maavalitsuse seisukohta: ükskõik kes, peaasi mitte mind, selle blogi üht tagasihoidlikku autorit…Selline läbipaistev surve kohaliku omavalitsuse volikogule tundub küll olevat mõjuvõimuga kauplemine, mis on kriminaalkorras karistatav.</p> <p>Tollal võtsin asja veel suhteliselt kergelt. Pakkusin ise volikogu liikmetele välja, et kinnitage Tanja ära, Vormsi saab vähemalt ühe töökoha juurde ja inimene tööd. Täiesti selge oli ka see, et ta saaks saarevahi ülesannetega hakkama, pole seal hullu midagi. Nii tehtigi ja jäädi ootama, kunas siis maavanem Tanjaga lepingu ära teeb. Võta aga jälle näpust: Tanja olevat ise loobunud! Seda eelmise aasta sügisel, kui majanduslanguse ja tööpuuduse märgid olid juba selgelt üleval ja oli teada, kui väga oli Tanja kodusaarel tööd tahtnud.</p> <p>Igatahes jäi see värk väga segaseks ja hakati jälle rääkima uuest konkursist. Millegipärast need rääkimised valla ja maavalitsuse vahel ei edenenud ega mädanenud. Sihtotstarbeline Vormsile töökoha loomise raha aga seisis (või pani selle maavalitsus oma tarbeks pihta). Kuna ma ise ka olin ikkagi natuke veel huvitatud selle asja edenemisest, võtsin ühendust tubli Läänemaa noorpoliitiku L.Luigega, et see siis oma riigikoguliikme positsioonilt saaks äkki maavanemaga jutule. Et mis värk on selle saarevahi ja uue konkursiga. Igatahes see mõjus ja uus konkurss kuulutatigi selle suve algul välja. Lugesin ka kuulutust: täpselt samad tingimused mis eelmisel ja kuskil polnd kirjas, et vanal konkursil hiljaks jäänu peaks esitama paberid uuesti. Nii-et võtsin rahulikult-minu paberid on sellel korral esimesena laual….</p> <p>Aga nagu ikka siin Vormsis viimasel ajal- nii lihtne see pole…Konkursi tähtajast oli juba mingi nädal või rohkem möödas kui hakkasin natuke muret tundma: vaatamata vaat et igapäevasele suhtlemisele mõne vallavolikogu või vallavalitsuse liikmele, valitses selle uue saarevahi küsimuse ümber jälle kuidagi kurjakuulutav vaikus. Kiikasin siis valla kodulehele, et äkki seal mingi teade väljas…Ja mis ma näen-vahepeal on olnud vallavolikogu istung, kus siis vallavalitsuse toetatud maavalitsuse ettepanekul on saarevahiks nimetatud Jonne…Minu kandidatuurist mitte kuskil mitte sõnagi…Pole midagi öelda, osavalt tehti ära.</p> <p>Hiljem on omavahel minu küsimiste peale, et miks siis mind poole sõnagagi ei informeeritud järjekordsetest minu osalusega seotud probleemidest  sel konkursil vastatud, et maavanem on minu kandidatuuri vastu ja miskit pole teha…Midagi on omavalitsuse (Vormsi valla) ja maavalitsuse suhetes ikka kapitaalselt mäda, kui maavanem hakkab juba ette kirjutama ka seda, keda Vormsi vald võib valida saarevahiks, keda mitte.</p> <p>Riigiametnikud on oma parteilistele seljatugedele toetudes ikka päris ülbeks kätte ära läinud. Aga pole viga, küll leidub rohtu nendegi jaoks.</p> <p>Kutsuks Vormsi võimulolijaid üles avalikustama seda, kuidas see maavalitsuse poolne nihverdamine, susserdamine ja käteväänamine reaalselt käib. Omavalitsus on ikka oma valitsus, riigi esindaja maavalitsus pole mitte ülemus, vaid partner. Igasugu käteväänamine on võimu kuritarvitamine, mõjuvõimuga kauplemine. Siia saab kirjutada anonüümselt, võib ka turvalisele meiliaadressile <a href="mailto:np3299@puurmann.pri.ee">np3299@puurmann.pri.ee</a></p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-3620534637045904817?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-1002505924604306192009-09-09T10:56:00.001+03:002009-09-09T10:56:35.443+03:00Jälle üksikkandidaadina….<p>Niisiis - viisin ka valimispapred vallamajja…Suht viimase minuti otsus, sest sellest valitsevast üksteisele kärukeeramise mentaliteedist ( ja veel silmakirjalikult koostöösoovi sildi all) oli suht villand. Kuid, järele mõeldes, seda mentaliteeti saab murda vaid seestpoolt, ise protsessis osaledes. Aga murdma jälle peab, muidu pole ei endal ega lastel siin saarel mingit tulevikku.</p> <p>Teine asi, mis tugevasti kallutas sellest valimispullist osa võtma, on mängu ilu. Et asi on üks mäng, näitab see, kuidas läheneti minule kui siiski võimalikule potentsiaalsele kandidaadile…See tähendab…ei lähenetudki….Isegi Valmi Ants, kes veel mõned kuud tagasi oli väge täis juttudega, et kohe on vaja hakata  võimu pöörama ja kandideerima, ei andnud enam näole. Nii et ei ühtki ettepanekut, isegi ääri-veeri jutuajamist mitte. Olgu, vähemalt tõsiseltvõetavat ettepanekut, sest formaalselt ju Meelisega jutt IRL-i nimekirjas kandideerimisest oli küll. Kuid see oli selline mitte sisuline, pigem otse öeldes variserlik ettepanek. Esiteks oli Meelisele teada minu hetkeseisukoht mitte enam selles valimisjandis osaleda; teiseks oli talle väga hästi teada minu suhtumine parteidesse üldse ja IRL-i veel eraldi ning kolmandaks, tolle hetke seisuga oleks olnud jutt kolme Puurmanni kandideerimisest ühes ja samas nimekirjas, mis on ikka täielik nonsenss. Kõige muu kõrval tähendanuks veel see ka seda, et minu reaalsed võimalused selles nimekirjas volikokku saada oleks ju nullilähedased. Lõppkokkuvõttes loevad kohalikel valimistel ainult konkreetselt mulle antud hääled. Mis häda pärast peaks seni Meelise ja Elle poolt hääletanud järsku hääletama minu poolt, kui ma olen samas nimekirjas…Või miks peaks need teised, kes muidu ei hääletaks mitte mingil juhul Meelise või Elle poolt, järsku hääletama minu poolt, kes ma olen ometi samas nimekirjas ja loomulikult ei saa võtta ei  erinevat positsiooni ega nimekirjakaaslasi kuidagi kritiseeridagi…nii-et IRL polnud huvitatud mitte minu reaalsest volikokku pääsemisest, vaid sellest mõnest lisahäälest, mis ma parteile oleks toonud. IRL-i tegelik eesmärk mulle seda ettepanekut tehes võis olla vabalt isegi vastupidine – blokeerida minu pääs volikokku. Sest mujal nimekirjas kandideerides oleks mu võimalused volikokku pääseda märksa suuremad. Küüniline värk. </p> <p>Ja miks need teised nimekirjade koostajad siis mingit pakkumist ei teinud. Et keegi ei tunnegi mind siin saarel…. Ei ole kuulnud ega näinud…Eks lugu ole ikka selles samas, et nimekirjade koostajad ehk tegelikud otsustajad ei tahaks mind reaalselt volikogus näha…Ma tooks küll nimekirjale hääli, aga äkki liialt palju, võrreldes nimekirjakaaslastega….Risk on liialt suur.</p> <p>Ega tegelikult ka mõnes teises parteinimekirjas ma vaevalt et oleks muidugi kandideerima soostunud. Ei pea vajalikuks sellises väikses kohas olla mingite kaugete grupihuvide esindajaks. Aga pakkuda oleks võinud ju ikka. Isegi Keskerakond …Asja oleks olnud vähemalt võimalik arutada. Küll aga oleks ma ilmselt vastu võtnud “talvitujate” pakkumise. Kui selline oleks tulnud. Sest eks ma ole ise ka üks kõvemaid siin “talvitujaid”. Võistluse, kes viibib kõige rohkem saarel või kes käib kõige vähem mandril, paneks ma pikalt kinni. Selles mõttes on “talvitujad” sümpaatsed, et kaitsevad varjamatult omi kohalikke elulisi ja reaalseid huve. Ei ole mingid tuimad parteisõdurid, mis järgivad peakontorist antavat parteilist liini.</p> <p>Nii-et ei jäänudki muud võimalust peale üksikkandidaadi rolli. Pole viga, kui (tõenäoliselt, sest üksikkandidaat peaks saama ikka mitukümmend häält, mis Vormsi kohta kõva sõna) ei pääsegi sisse, siis vähemalt parteinimekirjadelt võtan portsu hääli ära küll. Eks see annab paremad võimalused “talvitujatele”, mis on igal juhul parem kui IRL-i või Keskerakonna diktatuur…</p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-100250592460430619?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-62524578519564667702009-08-31T10:21:00.000+03:002009-08-31T10:21:22.854+03:00Uuele ringile!Kaua on see asi siin vindunud küll, ei liha ega kala. Ammugi mitte üks korralik blooog ja blogipidamine..Tuleb siiski asi uuesti käsile võtta. Sest alustatud sai ju seda asja just eelmiste kohalike valimiste ajal ja selle mõttega, et anda valimistest mingi pilt ja sõna sekka öelda. Nüüd neli aastat kenasti möödas ja uus ring algamas. Pealegi on meil vahepeal saabunud MASU, mis kohe ülekasvamaks TÄPE-ks. Perspektiivis on veel PUPU...Nii-et vast ka vormsi rahvas saab aru, et üksteisele kärukeeramise, ärapanemisega seda lähenevat värki niisama lihtsalt üle ei ela...Iga võimalus otsida koostööd ja üksmeelt peaks olema teretulnud. See koht siin oleks üks võimalus asju selgeks rääkida, selgeks rääkida üle ajalise ja ruumilise distantsi. Sest paljud täieliku otsustusõigusega inimesed (valijad) elavad ju kaugel. Kuid ülevaadet asjadest ja sõna sekka tahaks ju öelda...See siin on siis selline koht.<br />On jah mõnedele (ja tegelikult arusaadavalt) probleem, et siin on kõik kogu maailmale lahti...Kogu maailm näeb, mida nad siin susserdavad...blogi neljaaastase ajaloo jooksul on siia sattutud 53 riigist...Eks ole seal juhuslikke valikuid kuid peaasjalikult tähendab see vast seda, et Vormsiga kuidagi seotud inimesed reisivad palju. Samas inimeste soovi arutada asja mõnevõrra eraldatumalt, omaette, võib täiesti mõista. Selleks on nüüd uuendus, paralleelselt on olemas aadress wormsi.blogspot. com (kaksiswega), kuhu pääsevad ligi ainult kutse saanud inimesed. Kutse saamiseks tuleb saata meil aadressile ennjatom@aol.com ja märkida selles oma päris nimi ja seotus Vormsiga. Boonuseks julgeks niipalju lubada, et vast suudan ennule augu pähe rääkida, et seal hakkab ta tihemini suhtlema inimesi huvitavatel teemadel.<br />Siin aga jätkub kõik vanaviisi, kõik on vaba ja maailmale lahti. Kommenteerimisel peaks ainult arvestama valimisperioodi iseärasustega. Põhjendatult võib võtta hambusse inimesed kes kas siis juba teostavad avalikku võimu (vallavalitsejad) või siis taotlevad seda (kandideerivad valimistel). Iga vald peab tundma oma kangelasi...Kuid anonüümsed kolmandate isikute (räigemad) ründamised ma siiski kustutan. Oma nime all ja vastutusel võiks vast siiski just valimisperioodil võimuesindajale või selleks saada tahtjale öelda mida tahes ja ükskõik mis sõnadega...Kes aga lihtsalt sõimata tahab, võib seda minu kulul vabalt teha...olen suht immuunne.<div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-6252457851956466770?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-40242012108747717952009-04-07T22:34:00.000+03:002009-04-07T22:35:20.902+03:00Täna, aga möödanikus<strong>7. aprill 1799. a. – üks mustemaid päevi Haapsalu ja kogu Läänemaa ajaloos. Täna varahommikul kakssada kümme aastat tagasi ähvardasid religionäärid "tappa apteeker Raupach ja põletada maha tema maja."<br /><br />Proviisori „süü“ seisnes selles, et ta avas üldkasutatava raamatukogu. Surma ähvardusel pidi Raupach sulgema lugemistoa uksed ja unustama „saatanliku“ ettevõtmise.<br /><br />Hernhuutlased pühitsesid võitu Ridala pastoraadis, tänades ja kiites Jumalat, kes neile „abikäe ulatas ja rohusegaja taltsaks tegi.“</strong><div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-4024201210874771795?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>ennhttp://www.blogger.com/profile/06695248025152432981noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-83722781949096182582009-01-28T19:07:00.004+02:002009-02-04T10:21:44.660+02:00KÜLAS KÄIGUSTNoo harjunult naljakas ikka - lõpptulemusena, aegu hiljem, wõiwad selle kohtumise põhjal mõned öelda nõnna: Wormsi rahwas pooldas seda tuliselt. Ühe inimese ütlemist rahwa seismisekohaks on ju möödanikust pääle tehtud...<div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-8372278194909618258?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>ennhttp://www.blogger.com/profile/06695248025152432981noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-82682226610246991632009-01-28T11:26:00.001+02:002009-01-28T11:26:09.859+02:00Lauri Luik ja Vormsi saare rahvas...<p>Juba nädal saab ajast, kui saart külastasid noored reformikad eesotsas Riigikogu liikme Lauri Luigega. Osalesin üritusel ja algul mõtlesin ka muljeid jagada. Kuid kuna midagi erilist ega väga muljetavaldavat ju polnud, ei osanudki midagi nagu öelda. Aga kuna nüüdseks on L.Luik <a href="http://www.reform.ee/kandidaat/lauri-luik/blogi&nID=1795" target="_blank">oma blogis asjast ise juttu teinud</a>, siis mõnda asja tasuks vast vastukaaluks selgitada.</p> <p>Olgu kohe ära öeldud, et Lauri koos teiste noorte reformikatega (vastavad teatud näitajate osas kahtlemata nn. "poliitbroilerite" kategooriale) jätsid üldiselt hea mulje. Igal juhul parema kui varem eeldasin. Obligatoorne partei peajoone jutt ja promo oli natuke tüütuvõitu kuid ärakannatatav. Tuleb aru saada noorest mehest, kes on saanud oma kõrge positsiooni ühiskonnas eelkõige tänu just oma parteile (Luik sai Riigikokku tänu sellele, et oli partei üldnimekirjaS väga kõrgel viiendal kohal). Poiss ise paistab olevat usaldust väärt-ilma irooniata. Sest see jutt, mida ta rääkis selgelt omaenda nimel, oli arukas ja mõistlik. Tugines maailmavaatele, mida ma hindaks kui "mõõdukas liberaal".</p> <p>Teine lugu on nüüd sellega, kuidas Luik oma blogis seda kohtumist kajastab. Jääb mulje, et kohtumine oli lihtsalt selline sõbralik ja soe...Tegelikult oli see kohtumine sõbralik ja soe ainult sellepärast, et seal polnud peaaegu üldse rahvast, kõvematest kraaklejatest rääkimata. Kui ikka nelja noore ja sõnaosava reformika vastas on neli külainimest, kellele pakutakse ka kommi, küpsist, karastusjooki, toimub kohtumine ikka sõbralikus õhkkonnas...Noori reformikaid peaks häirima natuke ka see, et kohalikud võimuesindajadki suhtusid siiski riigis juhtpositsioonil oleva partei esindajate suht haruldasse külaskäiku enam kui leigelt...Ja Lauri võiks oma blogiski rohkem rääkida sellest, mis juttu nad järgmisel hommikul vallamajas vallavanemaga rääkisid. Muidu jääb mulje, et aetaksegi kahte poliitikat. populistlikku kommide ja käpsistega rahvapoliitikat ja tegelikku kabinetipoliitikat tegelike otsustajatega...</p> <p>Siit tuleneb ka võimalus meie poliitilise vähkkasvaja, poliitilise korruptsiooni arenguks. Sest oli üks asi, mis mind Lauri jutus tõsiselt häiris. see, et ta esitas ennast tõsise ja kõva lobbistina...et ajab asjad välja. Meil ei ole majoritaarne valimissüsteem , kus on loomulik, et piirkonnast valitud saadik esindabki selgelt oma ringkonna valijate huvisid, ja selgelt teiste valijate huvide arvelt. Liialt väike riik. Rahvaesindaja peaks kõigepealt vaatama üldisi, kogu riiki puudutavaid asju. Neid asju tuleb ajada maksimaalselt ühtlaselt ja õiglaselt. Nii, et ääremaad ei kannataks. Vormsi saar kannatab kõige rohkem just saare püsielanike seisukohalt ebaõiglase omandireformi tõttu...Auu, Lauri... </p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-8268222661024699163?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-41949669527632322922009-01-19T14:12:00.001+02:002009-01-19T14:12:17.362+02:00Vallamajas natuke juba liigutatakse...Nüüd, rohkem kui kuu möödumisel A.Strengi avalikust pöördumisest ja pärast veel tema enda poolsest asja taganttorkimisest stiilis "ise küsin-ise vastan" on ka vallamajas nende avalike asjade üle paistab et natuke juuredud, ja vastuski kokku pandud. Tegelikult polegi kõige hullem...On natuke asja üle mõeldud küll ja ka suht inimlikus keeles kirja pandud...Ei anna võrreldagi nende vastustega, mis endal aegade jooksul sealt vallamajast saada on õnnestunud... Aga siin see on... <p><em>Tere, </em></p> <p><em>Tahaksime vallamaja poolt ühineda tekkinud aruteluga ja võibolla anda vastust mõnele küsimusele.</em></p> <p><em>Oleme samuti mõelnud, et vallavara haldamisega võiks tegeleda selleks eraldi loodud üksus. Kihnus olid OÜ loomiseks küll veidi teised põhjused nagu on kirjas ka vastavas ajaleheartiklis ja meil on täna enamik teenuseid, mida vald ise korraldama ei peaks juba sisseostetud kohalikelt ettevõtjatelt. Majanduslikust seisukohast on sellisele skeemile üleminek Vormsi tänases situatsioonis vallaeelarvele selgelt kulukam ja arvestades ka kohaliku ettevõtluse taset nendes valdkondades, siis on ka lisakonkurentsi tekitamine ja nii mõnegi tänase kohalikust ettevõtjast lepingupartneri suhtes mittekorrektne käitumine. Luues täna 100% vallale (kes on suurim, stabiilne, teatud teenuste vajaja Vormsil) kuuluva ettevõtte erinevate teenuste osutamiseks lõhume me ära parima, soodsa ettevõtluskeskkonna kasvulava.</em></p> <p><em>Oleme mõelnud SA Vormsi Maja loomise peale, kus osalised oleksid külaseltsid, MTÜ Vormsi Kodukant, Käsitöö Selts ja muud huvitatud MTÜ-d ning seltsid ja mille eesmärk oleks rahastada projektide abil ja valla toel nt vana vallamaja renoveerimist multifunktsionaalseks teeninduskeskuseks ning sotsiaalkorterite ja puhverelamispinna jaoks praeguse vallamaja renoveerimist. Niisugune ühinguid ja seltse haarav SA oleks vaba valimiste mõjudest, oleks puhtalt kodanikualgatuselt tekkinud ja tulevikus edasi arenedes võiks omada seda jõudu ja võimsust, mida hetkel omab Kihnus olev OÜ.</em></p> <p><em>Oleme tõsiselt mõelnud võimalusele valla sotsiaalstruktuuri osalisele üleminekule kolmandale sektorile: ehk siis rahvakeeli - koduhooldus, eakate kokkukäimiste organiseerimine ja muu taoline läheks üle mõnele MTÜ-le, vald edaspidi nii-öelda ostaks teenuseid. Mõte on hetkel küll võrdlemisi uus ja võib alguses võõristus tekkitada, aga kui järele mõelda ... Peame siin kindlasti lisama, et sellist ümberkorraldust saadaksid väga arvestusväärsed rahalised toetused erinevatest fondidest ja EU vahenditest.</em></p> <p><em>Kahtlemata on võimalik korraldada küsitlusi, et selgitada vormsilaste vajadusi. Siinkohal on kindlasti võimalik koopereeruda mõne ülikooliga, kes otsib endale uuringute baasi ning on põhimõtteliselt nõus omapoolt uuringuid rahastama. Peaksime tegema eelnevalt omale selgeks, kes on vormsilane, kas ainult need, kes elavad saarel aastaringselt, kas need, kes on registreerinud end Vormsi elanikuks, kas need, kes omavad saarel maad või kõik eelnevad kokku, kes on need inimesed, kes peaksid kaasa rääkima Vormsi tuleviku küsimustes? Kui me korraldame küsitlusi, kas ei peaks nendes kaasama ka kõiki maaomanikke ja neid inimesi, kes maksavad 88 % valla eelarvesse laekuvast tulumaksust, aga saarel püsivalt ei ela? </em></p> <p><em>Meditsiini küsimustes ennekõike tuleks arvestada Eesti Vabariigi Haigekassa töökorraldusega, põhimõttetega ja rahastamisega ning kehtiva seadusandlusega. Eelmise aasta lõpus ajakirjanduse väljaannetes ilmusid tõdemused, et Eestis on turvaline elada ainult Tartus ja Tallinnas; seda meditsiiniteenuste kättesaadavuse mõttes. Meil on olemas praamiühendus mandriga kaks korda päevas ja järelikult ka võimalus külastada arsti Haapsalus (miks mitte ka Tallinnas) igal tööpäeval. Sellist teoreetilist võimalust ei ole paljudes mandri valdades, küladest rääkimata, sest neil puudub igasugune ühistransport. Seoses pideva survega ja etteheidetega, et vald ei ole midagi teinud ega ei taha teha nt pensionäridele med. teenuste ja <u><b>poes käimise</b></u> tagamiseks Haapsalus, oleme nüüd jaanuaris korraldanud sõite Haapsallu. Seoses tervise probleemidega neid on siiani kasutanud ainult üks inimene. Siinkohal peame juhtima tähelepanu ka asjaolule, et sellise püsiva transpordi korraldamine mingile kindlale isikute grupile väljaspool sotsiaalteenuste raame on põhiseaduse vastane, mis ei luba eristada inimesi vanuselise piiranguga sellise tasuta teenuse osutamisel, </em></p> <p><em>Täielikult toetame seisukohta, et praam seisaks siin Svibys. Sellel nädalal on plaanis läbirääkimised Kihnu Veeteed'ega, arutame, mis kuupäevast see oleks reaalne. Praegu tundub, et sügisest: kevaditi ikka praam hakkab seisma siin ja siis sellest sügisest jääbki siia.</em></p> <p><em>Maastikute hooldamiseks peaksime tõhustama koostööd Vormsi Kodukandi Ühinguga. Vallamaja on nõus korraldama suhtlusringe maaomanikega ja omapoolt aidata seletada praegust majandusliku olukorda ja tuleviku perspektiive. </em></p> <p><em>Järgmise valla arengukava koostamisse peaks kindlasti kaasama võimalikult palju valla elanike ja neid ühendavaid organisatsioone ning kogenud eksperte.</em></p> <p><em>Lugupidamisega, </em></p> <p><em>Daina, Urmas, Valvi, Riima, Eidi    </em></p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-4194966952763232292?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-1851913703086356852009-01-14T18:27:00.001+02:002009-01-14T18:27:02.595+02:00Rahvas ärkab visalt...<p>Ei edene suurt midagi. Blogi külastatavus on suht väike, ja needki, kes siia kiikavad, on asukohaga pigem mujal, kui Vormsis. Enn Tallinnast ja Meelis Raplast küll vaatavad...Ja otsinguga satub siia igalt poolt mujaltki...Päris Vormsi kohalik rahvas aga pole praktiliselt esindatud. Imelik, internet ju praegu päris paljudel...Igal juhul tänud Meelisele, kes lahkelt saatis A. Strengi omaenda mõtete edasiarenduse, mille siia ka üles panen. </p> <p>12. 01.2009</p> <p><b>Seisukohtade tutvustus </b></p> <p>Käesolevaga vastan enda poolt esitatud küsimustele, mis ma esitasin vallavalitsuse liikmena volikogule oma 14.12.2008.a. pöördumises. </p> <p><i>1. Kas volikogu peab prioriteediks püsielanikkonna suurenemise? Mida tuleks selleks teha, et püsielanikkond suureneks?</i></p> <p>Mina isiklikult pean kohaliku elu korraldamisel prioriteediks Vormsi püsielanikkonna ja sealhulgas eelkõige kooliealiste laste arvu suurendamist.</p> <p>Volikogu liikmena lähtun kõigi vallaelu puudutavate probleemidele lahenduste otsimisel sellest, et kõik pakutud lahendused toetaksid ja oleks kooskõlas antud eesmärgi saavutamisega. </p> <p>Selge on see, et senine piiratud lähenemisega vallaelu juhtimine, kus peamiselt on lähtutud riigi seadustest tulenevate kohustuste täitmistega, ei ole valla arengu seisukohast soovitud tulemusi andnud. Olen seisukohal, et vallaelu korraldamisel ei ole arvestatud piisavalt väikesaarelisusest tulenevate iseärasustega ning sellest tulenevalt on jäetud vallaelanike tegelikud vajadused ja ootused piisava tähelepanuta. Seni vallaelu juhtimises valitsenud seisukoht, et väljaspoole valla otsestesse kohustustesse jäävate küsimuste ja probleemide lahendamisega peavad hakkama saama ettevõtjad ja elanikud ise, on soodustanud olukorra tekkimist, kus aasta – aastalt jääb kogukond järjest nõrgemaks. Arvamus, et väikesaare tingimustes saavad ettevõtjad täita aastaid seisnud tühimikud, on minu meelest selge asjatundmatus või hoopis hoolimatus. </p> <p>Seda, et väikesaarel ei ole teatud teenuste kättesaadavuse tagamiseks mõtet loota alati ettevõtjate peale kuna selleks ei ole kohapeal turumajanduse normaalseks toimimiseks piisavalt nõudlust ega pakkumist on ammu aru saanud näit. Kihnu Vallavalitsus. Majandusharidusega vallavanem on vallaelu korraldamisel lähtunud seisukohast, et standartsed vallaelu korraldamise põhimõtted ja töökorraldus väikesaare vallajuhtimiseks ei sobi. Lähtutud on seisukohast, et saareelaelanike toimetulek väikesaarel on ka vallajuhtide mure. Väikesaare vallajuhtidele sobivast hoiakust tulenevalt on leitud juba lahendusi, kuidas vajalikud teenused saarerahvale taskukohaseks ja kättesaadavaks teha. Täpsemalt hoiakutest saab lugeda ajaleheartiklist, mille olen manustes lisanud. Juhin tähelepanu sellele, et artikli ilmumise ajal 2006.a. ei olnud veel Kihnu Regionaalarengu Programmi, mille kaudu riik toetab Kihnu valda aastatel 2007-2010 5 milj. EEK aastas.</p> <p>Teise näite toon lähemalt – Haapsalust. Võiks ju arvata, et ligi 12000 elanikuga linnas toimib vaba turumajandus ja linnakodanikel ning ka linnal endal on võimalik saada kõiki vajalikke teenuseid linna sekkumiseta. Kuid nii see pole.100% linnale kuuluva Haapsalu Linnamajanduse AS kaudu hoitakse korras linnaruum ning osutatakse linnaelanikele avalilikke teenuseid soodsaimatel tingimutel. Registreeritud tegevusaladeks muuhulgas on: haljastustööd, elamute ja elamumajanduse korraldamine, kommunaalteenuste osutamine ja vahendamine jne. </p> <p>Et Vormsis püsielanikkond suureneks ning seeläbi peatada inimtegevuse hääbumine on minu arvates vaja: </p> <p>· <b>teha muudatused vallaelu juhtimise põhimõtetes</b>. Esikohale on vaja seada vormsilaste vajaduste ja ootuste rahuldamine. Selleks, et teada saada millised need on tuleks teha vastavaid uuringuid (küsitlusi). Hea juhtimise alla käib ka vajaduste ennetamine ning enne, kui tegelik vajadus tekib on vajalikud lahendused juba ka välja töötatud. </p> <p>· <b>teha muudatused valla juhtimise struktuuris</b>. Et valla juhtimine oleks efektiivsem s.t. , et vallavanem ja arendusspetsialst ei peaks jooksvalt tegelema igapäevase nn. tulekustutamisega on vaja valla majandusküsimuste lahendamine ja korraldamine üle viia vallale kuuluvasse ettevõttesse. Näit. 100% vallale kuuluva OÜ kaudu hoiaksime korras valla hooned, ja muu kinnisvara, haljasalad, parkimisplatsid, sõiduteed, korralaksime prügimajanduse, vee- ja kanalisatsioonitrasside ning katlamaja majandamist, osutaksime reovee äraveo teenust, varustaksime saart kütusega jne. Samas saaksid vallajuhid täielikult keskenduda valla juhtimis- ja arendustegevusele.</p> <p>· <b>välja töötada strareegia Vormsi elujõulise püsiasutuse saavutamiseks</b>. Koostöös vastava ala spetsialistidega on vaja välja töötada meetmed eesmärkide saavutamiseks. Muu hulgas vajavad lahendamist võtmeküsimused: a) mis ja kui suured võiks olla need näitajad, mis iseloomustavad Vormsi kogukonna elujõudu?; b) kuidas omanäolisuse väljaarendamiseks ära kasutada veel kasutamata looduskeskkonna – ja kultuuriloost tulenevad arengupotentsiaalid?; c) kuidas lahendada tulevaste vormsilaste elamispindade ja tööhõivega ning lõimisega seotud küsimused?</p> <p>· <b>muretseda vallale nn. puhverelamispinnad.</b> Selleks, et elanikkonda suurendada on vaja vallal muretseda saarele elama asuda soovijatele elamispinnad, mida tulevane vormsilane saaks kasutada kokkulepitud aja jooksul enne endale püsiva kodu leidmist (ehitamist).</p> <p>· <b>muuta Vormsi ettevõtlusmaastik võimalikult ettevõtjasõbralikuks </b></p> <ol start="start"> <li><i>Mida võtab ette volikogu ja mida peaks tegema vallavalitsus, et suurenda elanike sotsiaalset turvatunnet ning, et tagada tänapäevasel tasemel elanikkonnale meditsiiniabi andmine?</i></li> </ol> <p>Põhjalikuma vastuse esitamise jaoks peaksin teadma, mida ootavad selles osas vallaelanikud, kuid kuna selleteemalisi küsitlusi minule teadaolevalt pole vallas läbi viidud, siis saan esitada ainult oma arvamuse. </p> <p>Turvatunnet soodustab:</p> <p>· rahuldavalt korraldatud meditsiinilise abi ja teenuste andmine. Selleks peab vald: </p> <p>a) tagama väikesaare vajadustele ning tänapäeva nõuetele vastavalt sisustatud med. töötajale tööruumid elanike med. teenindamseks;</p> <p>b) tagama konkurentsivõimelisele med. töötajale vastava elamispinna;</p> <p>c) tagama elanikele regulaarse transpordi Haapsallu, et kasutada sealseid med. teenuseid;</p> <p>d) selgitama laevafirmale, et vormsilaste turvatunde tagamiseks on vajalik, et laev seisaks Sivbys, mitte Rohukülas.</p> <p>· inimeste omavaheline tihedam suhtlemine. Hea näide on, kuidas inimesd hakkasid omavahel tihedamalt suhtlema ja seejärel üksteise käekäigu vastu rohkem huvi tundma on teisipäevane käsitööhuviliste kokkusaamine koolimajas. Probleem on ainult selles, et mitte kõik inimesed pole käsitööhuvilised. Ka neil, kes seda ei ole, võiks olla kooskäimisvõimalus. </p> <p>· saareelanike kursisolek vallas toimuvaga ning võimalus teha vajadusel ettepanekuid vallatöö paremaks korraldamiseks</p> <ol start="start"> <li><i>Kas volikogu toetab suvilate massilist ehitamist? Kui jah, kas on arvestatud ka mõjudega, mis see Vormsi looduskeskkonnale ja Vormsi püsielanikele kaasa toob? Kui jah, siis kuidas?</i></li> </ol> <p>Mina ei toeta suvilate massilist ehitamst. Toetan praegustele ja tulevastele vormsilastele elamute, kõrvalhoonete ja ettevõtluseks vajalike hoonete ehitamist. </p> <ol start="start"> <li><i>Mida peaks volikogu ja vallavalitsus ette võtma, et säilitada Vormsile omapärane maastik ja taimestik?</i></li> </ol> <p>· soodustama karjatamist, niitmist, puisniitude taastamist;</p> <p>· koostöös asjatundjatega töötada välja konkreetsetele piirkondadele (kinnistutele) soovituslikud maastiku hoolduse viisid ning teavitama nendest maaomanikke;</p> <p>· kinnisvaraspetsialistile panna ülesandeks välja töötada võrgustik inimestest (ettevõtjatest), kes on nõus maastikuhooldust tegema ja maaomanikest, kes sooviksid oma maid hooldada lasta ning viia nad omavahel kokku.</p> <p>· tõstma saareelanike huvi säilitada ja taastada Vormsile omanäoline maastik, taimestik.</p> <p>Ants Streng </p> <p>Vormsi Vallavolikogu liige</p> <p><b>Lisad</b></p> <p><b>KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS</b> (osaline väljavõte)</p> <p><b>§ 2. Kohaliku omavalitsuse mõiste</b></p> <p>(1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu<u>, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi</u></p> <p><b>§ 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted</b></p> <p>Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: <br />1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; <br />2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas; <br />3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; <br />4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; <br />5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; <br />6) tegevuse avalikkus; <br />7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. </p> <p><b>§ 35. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes</b></p> <p>1). Vald või linn võib teenuste osutamiseks asutada valla või linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla või linna arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. </p> <p>Eesti regionaalarengu strateegia 2005 – 2015 (osaline väljavõte)</p> <p>Vabariigi Valitsus seab eesmärgiks, et kõik Eesti regioonid oleksid atraktiivsed paigad nii elamiseks kui äritegevuseks.</p> <p>Valitsus on seisukohal, et <b>arendusinitsiatiivi rakendamise algatus peab tulema eelkõige</b> <b>kohalikult ja regionaalselt tasandilt</b> ning teatud juhtudel ka riiklikult tasandilt. Seetõttu on Vabariigi Valitsus valmis olema aktiivseks partneriks, toetades kohaliku ja regionaalse tasandi institutsioonide arendusalgatusi. Selleks eraldab Vabariigi Valitsus jätkuvalt spetsiaalseid regionaalpoliitilisi toetusi piirkondade arengu kiirendamiseks. Samuti tagab Vabariigi Valitsus asjakohaste ministeeriumide koostöö erinevate harukondlike poliitikate senisest parema koostoime saavutamiseks piirkondade arengu toetamisel.</p> <p>Kvaliteetne elukeskkond, ettevõtete ja avaliku sektori aktiivne koostöö ning kogukonnasisesed sidemed muutuvad tulevikus üha olulisemaks piirkondade arenguteguriks. Sellest tulenevalt <b>arenguperspektiivita piirkondi Eestis ei eksisteeri</b>. Oluline on omada igas piirkonnas visiooni kohaliku majanduse edaspidisest arengust ning ideesid selle saavutamiseks. Ilma selleta on väga raske olukorda muuta ning edu saavutada. Tulevikuvisioonid peavad tuginema iga piirkonna individuaalsetele tingimustele, eripärale ja võimalustele. Probleempiirkondade jaoks on oluliseks oskuseks seejuures mõelda ajalises perspektiivis kaugemale ning vajadusel kohandada seniseid arendusstrateegiaid</p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-185191370308635685?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-62649495369549203902009-01-09T11:56:00.001+02:002009-01-09T11:56:36.809+02:00Rahvas ärkab...<p>See vormsi rahvas pole väga aldis oma mõtete ja arvamuste väljaütlemistele. Avalikult.Ja eriti kirjalikus vormis. Rohkem ikka nurga taga, omavahel, ja pigem joogisena...mille tulemusel igasugune suust-suhu edasiantav informatsioon loomulikult ka moondub. Kontrollida ja asja õiendada sellisel juhul on suht lootusetu. Sellepärast ongi tänuväärne, et mõni veel võtab ikka vaevaks oma nime all ja kirjalikult üldisi ja sisult ju avalikke asju arutada. Otsa tegid juba jupp aega tagasi küll lahti meie oma välismaalased , <a href="http://vormsi.blogspot.com/2007/03/soomlased-pstavad-vormsi.html" target="_blank">"oma" soomlased Risto ja Aura</a>...Aga see, kui usinalt kohalikud sinna oma nime alla panid, oli küll märkimisväärne ja mingit muutust tähendav. Sel suvel oli vist ka juhus, et ringles J. Koka avalik kiri või pöördumine. Mulle vilksamisi näidati...Aga kas ka arutati kuskil, volikogus või kusagil, ega ei teagi. Seda kirja mul kahjuks pole, kuid püüan hankida. Et siis siia üles panna. Sest see siin on küll piisavalt avalik koht, kus sellised asjad võiks üleval olla. Valla kodulehekülg seda mulle seletamatutel asjaoludel pole...Seal pole kohta isegi viitele sellele blogile...</p> <p>See eest õnnestus suht keerulisi teid pidi saada koopia ühe põlisema vormsilase A. Strengi suht murelikust pöördumisest volikogu poole. Kuna seal pole kriipsuvõrdki midagi isiklikku, ainult kõiki puudutav üldine mure saare ja rahva pärast, panen selle siia üles...</p> <p>  </p> <p><em>Vormsi Vallavolikogule</em></p> <p><em>Pöördumine</em></p> <p><em>Lugupeetud Vormsi Vallavolikogu liikmed! </em></p> <p><em>Pöördun teie poole, kuna leian, et senine vallatöö ja vallaelu korraldamine on olnud aastaid puudulik ning arvan, et volikogu sekkumiseta arenguid paremusele pöörata pole võimalik. Olles järjest teises vallavalitsuse koosseisus, näen, et vallavalitsuse sisulist ja efektiivset tööd takistab vallavolikogu liikmete enamuse ühise seisukoha tutvustamata jätmine nii vallavalitsusele, kui ka vallaametnikele Vormsi Valla arenguid puudutavatel teemadel. Niikaua, kui volikogu ei ole vallavalitsuse liikmetele, vallaametnikele, vallaelanikele tutvustanud volikogu seisukohti, millest lähtuda otsuste tegemisel, jätkub pinnapealne ja sihipäratu vallaelu korraldamine. </em></p> <p><em>Peamist probleemi näen selles, et osa vallavalitsuse, kui ka mõned volikogu liikmed ei lähtu otsuste ja ettepanekute tegemisel kehtivast Vormsi Valla Arengukava eesmärkidest ja arendustegevuse põhimõtetest. </em></p> <p><em>Vallaametnikud ei pööra tihti tähelepanu valdkondade arendamisele, mille kaudu on võimalik pidurdada Vormsi hääbumist ning saavutada arengukavas seatud eesmärgid. Selle asemel esitatakse oma isiklikust maailmavaatest ja hoiakutest tulenevaid ettepanekuid, eelnõusid, projekte, mis ei ole kooskõlas arengukava eesmärkidega. Samas on volikogu igaaastaselt premeerinud vallaametnikke palgatõusu ja preemiatega, hindamata enne nii vallavalitsuse, kui vallaametnike töö tulemuslikkust. Toon mõned näited, kuidas eesmärke ignoreeritakse: </em></p> <p><em>Näide 1.Arengukava tegevuskava näeb ette Prästvike järve koelmualas </em></p> <p><em>veevahetustingimuste parandamise eesmärgil projekteeritud n.n. suurprojekti jätkamist. Selle asemel, et tegelda projektiga, mis tagaks parema veevahetuse järves, koostati vaheprojekt, mille jaoks pole mingit vajadust ning mida ei näe ette ka tegevuskava ning projekti elluviimisel võib kindlalt väita, et tegu on 90% osas maksumaksja (euroopa) raha (240000EEK) "tuulde" loopimisega, sest tegevuskavas seatud eesmärke selle projekti elluviimisega ei saavutata. </em></p> <p><em>Näide 2. Me kõik teame, et Vormsi suurim väärtus on omanäoline maastik, rikkalik </em></p> <p><em>taimestik ja linnustik. Teame ka, et rikkalik taimestik ja kaunid maastikud on saavutatud peamiselt karjatamise ja muu inimtegevusega seotud pikaajalise tegevuste tulemusena. Kõik see sajanditepikkuse töö tulemusel saavutatu on viimastel kümnenditel hakanud oma väärtust kaotama, kuna enam ei leidu piisavalt inimesi, kes on nõus Vormsi keerulistes majandustingimustes vähetasuva ja füüsiliselt raske loomakasvatusega tegelema. Arengukava näeb siin ette, et looduskeskkonna säilitamise eesmärgil on vaja toetada loomapidajaid, et tagada maastike hooldus läbi karjatamise (heinavarumise). Vald on käitunud ka siin hoolimatult, asumata sisulistesse läbirääkimistesse loomapidajatega, et saavutada kokkulepped, mis rahuldaks osapooli. Vastutustundmatult võeti vastu otsused, mille tagajärel seisavad valla bilansis olevad põllumajandushooned tühjalt, samal ajal, kui loomapidajate varutud hein on muutunud väljas seistes suures osas loomasöödaks kõlbmatuks. Vallajuhtide tegevus peaks olema suunatud sellele, et tekkiks loomapidamisest huvitatuid juurde, kuid kahjuks on tulemused vastupidised. </em></p> <p><em>Näide 3. 2001. a. koostatud arengukava näeb ette vajadust suurendada sotsiaalset turvatunnet, tõsta med. teenuse kvaliteeti. Arengukava koostamise ajal oli Vormsis igal argipäeval töötav velskripunkt, apteegipunkt, med töötaja. Saarel oli üldhooldust vajavatele elanikele hooldekodu. Tänaseks ei ole neist alles ühtegi. Arusaamatuks jääb, miks sellises olukorras lükkavad otsustajad tagasi ettepanekuid, mis leevendaks oluliselt tekkinud olukorda.</em></p> <p><em>Siin pean silmas enda esitatud ettepanekuid seoses vallapoolse regulaarse transpordi korraldamisega Haapsallu. </em></p> <p><em>Osalesin Läänemaa Arengu Konverentsil, kus tõstatati vajadus siduda Vormsi saar tihedamini Haapsaluga, et Vormsi elanikel oleks võimalus osa saada maakonnakeskuses pakutavatest teenustest ja muudest võimalustest, mida kohapeal ei pakuta </em></p> <p><em>Pealiskaudne suhtumine ja eesmärgi tu tegevus on omane ka ehitustegevuse korraldamises, eeskätt selles osas, mis puudutab suvekodude ehitamiseks "rohelise" tee andmisse. Uute suvekodude ehitamise buumi peaks vallajuhid suhtuma ettevaatlikult mitmel põhjusel. Toon mõned minu meelest olulisemad põhjused: </em></p> <p><em>1.Lepingutes vedajaga (Kihnu Veeteed) oli vedaja kohustuste arvestuste aluseks üleveomahtude osas peamiselt püsielanike, saare ettevõtjate, vallavalitsuse poolt ettenähtud vajaduste ning sel ajal Vormsil suvekodu omavate inimeste vajaduste rahuldamine. Lepingu tingimuste aluseks võeti Saaremaa Laevakompanii viimase aasta veomaht, siiani ei ole lepingut mahtude(reiside arvu) osas suurendatud proportsioonis n.n. suvevormsilaste arvu suurenemisega. Harjumaa vallad on läinud seda teed, et nõuavad kinnisvara arendajatelt panustamist infrastruktuuri. Paralleeli tõmmates võiks Vormsi Vald enne ehitusloa väljaandmist suvekodu rajajatelt oodata, et nad seisaks selle eest, et laevafirma soostuks vedusid korraldama senisest suuremas mahus; </em></p> <p><em>2.Jätkuv surve ehitada suvekodusid, selleks mittesobivatesse kohtadesse ( põldudele, metsa jne), vähendab loodusmaastike atraktiivsust, mitmekesisust. </em></p> <p><em>3.Muutub maakasutuse otstarve, mis aastate pärast võib saada takistuseks uute töökohtade loomisel või teeb vajadusel võimatuks maa kasutuselevõtu esialgsel eesmärgil, mis on vastuolus arengukava eesmärkidega. </em></p> <p><em>Pean vajalikuks, et volikogu tutvustaks oma seisukohti järgmistes olulistes küsimustes: </em></p> <p><em>1.Kas volikogu peab prioriteediks püsielanikkonna suurenemise, nagu seda näeb ette kehtiv arengukava. Kui jah, siis mida tuleks selleks teha? </em></p> <p><em>2.Mida võtab ette volikogu ja mida peaks tegema vallavalitsus, et suurenda elanike sotsiaalset turvatunnet ning, et tagada tänapäevasel tasemel elanikkonnale meditsiiniabi andmine? </em></p> <p><em>3.Kas volikogu toetab suvilate massilist ehitamist? Kui jah, kas on arvestatud ka mõjudega, mis see Vormsi looduskeskkonnale ja Vormsi püsielanikele kaasa toob? Kui jah, siis kuidas? </em></p> <p><em>4.Mida peaks volikogu ja vallavalitsus ette võtma, et säilitada Vormsile omapärane maastik ja taimestik? </em></p> <p><em>Sihipäratu arendustegevuse vältimiseks pean vajalikuks, et volikogu töötaks aasta lõpul välja järgmise aasta tegevussuunad vallavalitsusele ja vallaametnikele, mis oleksid kooskõlas pikemaajalise arengukava eesmärkidega. On vajalik, et volikogu hindaks lõppenud aasta arengukava eesmärkide täitmise tulemuslikkust arengukavas välja toodud olulisemate näitajate põhjal. </em></p> <p><em>Lugupidamisega </em></p> <p><em>Ants Streng</em></p> <p><em>Lisa pöördumisele 15.12.2008</em></p> <p><em>Pean vajalikuks selgitada, et minu pöördumise ( 14.12.08) eesmärk oli juhtida tähelepanu vallaelu juhtimise vigadele paljude aastate jooksul ( praktiliselt kogu iseseisvusaeg), mille tagajärjel on tagasiminek olnud pidev olulisemate valla arengut kajastavate näitajate (elanike arv, kooliealiste ja noorte osatähtsus elanikkonnast, elanike elatustase, jt.) ja looduskeskkonna olukorra osas. Loodan väga, et minu pöördumine ei too kaasa sügavaid lahkhelisid, vaid annab tõuke ühiste asjakohaste arutelude ja tegevuste korraldamiseks, mille eesmärgiks on jõuda lahendusteni, mis suunaks valla arendustegevuse soovitud eesmärkide saavutamisele. Olen veendunud, et meie kogukond on tänaseks nii nõrk, et killustumine ja kapseldumine erinevatesse erakondadesse ( valimisliitudesse), tekitab ja süvendab lõhesid inimestevahelises suhetes, mis võtab meilt võimaluse kehvas olukorras vajalikke lahendusi leida. </em></p> <p><em>Kuna olen osalenud kahe vallavalitsuse koosseisus, siis näen, et arendustegevuse taandarengu põhjused on suures osas eelkõige selles, et enamus vallavalitsuse ja volikogu liikmetest, kui ka vallaametnikest ei ole kursis vallatöö aluseks olevate dokumentidega, ei teata enda kohustusi ja õigusi ning puuduvad vajalikud teadmised ja nägemus piirkonna (väikesaare) normaalse elukorralduse alustest laiemalt. </em></p> <p><em>Pean esmatähtsaks korraldada kõigile huvilistele ja eelkõige volikogu ja vallavalitsuse liikmetele, vallaametnikele õppepäev (ad), milles osalemise tulemusel on võimalik saavutada asjatundlikum ja efektiivsem vallaelu juhtimine. </em></p> <p><em>Vormsi Vald võiks pöörduda koolitaja(te) leidmiseks abi saamiseks näiteks TaJJinna Ülikooli Haapsalu Kolledzi poole, kuna minu teada on piirkonnas asuvatele kõrgtaseme õppeasutustele antud kohustus tegelda uurimis- ja arendustööga regiooni hüvanguks. </em></p> <p><em>Samuti oleks oluline kutsuda asjatundjad tutvustama kehtivat Eesti Vabariigi Regionaalarengu Strareegiat ja regionaalarengu uusimaid suundumusi ja võimalusi, et saada valla arengutegevuse korraldamiseks vajalikku informatsiooni ja nõuandeid.</em></p> <p><em>Lugupidamisega </em></p> <p><em>Ants Streng, Vormsi Vallavalitsuse liige</em></p> <p>Avaldage julgelt oma arvamusi, kulla saarerahvas. Reeglid on lihtsad. Kommenteerimine on kõigile vaba, ka anonüümselt. Halvasti öelda võib ainult blogi autori kohta. Kõik ükskõik kui inetult minu kohta käivad asjad ma jätan siia üles, teiste, ehk kolmandate isikute sõimamine pole aga lubatud. Need kommentaarid kustutan kas täielikult või osaliselt. Mina ise püüan olla maksimaalselt konstruktiivne, isegi põhjendatud kriitikast püüan hoiduda. Nii et karta pole vast midagi. Muidugi, kui mind rünnatakse allapoole vööd, ei jää vastulöök siiski tulemata. Seda ei maksaks loota...</p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-6264949536954920390?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-15990774622080643492009-01-08T19:52:00.001+02:002009-01-08T19:52:49.279+02:00Head uut alanud...<p>Alustaks seda vahepeal tublisti takerdunud blogipidamise asja meenutuse ja väljavõtetega Presidendi aastavahetuskõnest...</p> <p><em>Meie ma­jan­du­se mõõdumär­ki­de jär­gi võib al­gav aas­ta tul­la Ees­ti­le sel sa­jan­dil kõige kee­ru­li­sem. Me tä­na al­les las­ku­me ma­jan­dus­lan­gu­se oru põhja. Kui pikk on org ja kui kau­gel tõus – ma ei tea. Me kee­gi ei tea.</em></p> <p><em>Me tea­me, et Ees­ti uus tõus tu­leb, kui os­ka­me en­das säi­li­ta­da mee­le­kind­lust ja mit­te ka­hel­da pea­mi­ses: oma rii­gis ja iseen­da os­kus­tes. Al­gav aas­ta on kui jär­je­kord­ne Ees­ti küpsu­sek­sam. See sel­gi­tab, mi­da me väärt ole­me; kui tar­gad ja kui et­tenä­ge­li­kud me ole­me; kas meie vaim peab vas­tu ka ras­ke­le aja­le </em></p> <p><em>Aas­ta 2009 on ju ka in­no­vat­sioo­niaas­ta: uu­te idee­de, loo­va mõtle­mi­se ja teist­moo­di te­gut­se­mi­se aas­ta. Ai­nult meie ise saa­me ot­sus­ta­da, kui­das me eda­si lä­he­me.</em></p> <p>Arvan, et Presidendi mõtted riigi ees seisvatest probleemidest sobivad päris hästi ka Vormsi väikese vürstiriigi konteksti...Ilmselt just see, alanud aasta, saab ka siin olema vähemalt mingis mõttes murranguline. Suure tõenäosusega otsustatakse just sellel alanud aastal , kas siinmail jätkatakse iseseisva omaotsustamisega, ja kui, siis mil määral. Kas muidugi üldse kohalikku arvamust <a href="http://www.maaleht.ee/2009/01/08/arvamus/4232-haldusreform-voiks-tousta-kohalike-valimiste-peateemaks">keegi ka küsib</a>. Aga kui ei küsitagi, arvamust võib ju ikka avaldada. Tegelikult lausa peaks. Ainult nii saab natukenegi mõjutada asjade käiku...See koht on siin just nende arvamuste jaoks</p> <p>Ja veel ütles President...</p> <p><em>Mit­te üks­ki ras­kus ei õigus­ta kõrval­tee­de ot­si­mist au­sa­le va­lit­se­mi­se­le, au­sa­le äri­le ja ko­da­ni­kuau­su­se­le. Hoo­pis õigem on va­ba­ne­da ülea­ru­sest ede­vu­sest, ah­nu­sest, võimui­hast, ka­de­du­sest ja muu­dest pa­he­dest.</em></p> <p><em>Meil tu­leb va­ba­de ini­mes­te­na seis­ta vas­tu ag­res­siiv­se la­ba­su­se ja pseu­do­va­li­ku­te tul­va­le. Vas­tas­ti­ku­se ma­hat­ram­pi­mi­se ja mürgi­se ti­ge­du­se ase­mel va­ja­me me al­ga­val aas­tal üle kõige mõist­mist, mõtle­mist ja ja­lu­leai­ta­mist. </em></p> <p><em>Tä­na ei ole enam üks­tei­se ma­ha­te­ge­mi­se või ku­na­gis­test lu­ba­dus­test kramp­li­ku kin­ni­hoid­mi­se aeg. Tä­na tu­leb igaühel meist oma plaa­ne kor­ri­gee­ri­da, unis­tu­si ja lu­ba­du­si tu­le­vik­ku lüka­ta</em></p> <p><em></em></p> <p>...Rasked ajad on tõepoolest tulemas, eks neist ei pääse ka siin, mere taga. Kuid alati on raskemate aegadega suurenenud ka ühtekuuluvustunne, üksteise toetamine. Loodame sellele ka siinmail, vahepeal ongi läinud ülemäära ärapanemiseks...</p> <div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-1599077462208064349?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-54803863195118661792008-10-18T15:13:00.002+03:002008-10-18T15:15:53.740+03:00Jätkaks. Siiski.Pärast üsna pikaaegset kahevahelolekut selle blogi jätkamise mõttekuse osas jäi peale (esialgne) seisukoht, et proovida ju korra veel võiks...eks ajendiks ole ka viimane võimuvahetus vallas, mille tulemusena tekib lootus,. et klannidevahelisele pidevale võitlusele tuleb siinmail vähemalt vaheaeg...Uus lätlasest kohapealsete olude ja inimestega lõdvemalt seotud vallavanem vaevalt kohe ja kiiresti mingi ühe grupi huvide esindajaks saab. Ma küll loodan.<br />Siinne edaspidigi järgnev sisu saab olema ka edaspidi paratamatult subjektiivne, sest see on minu blogi ja minu nägemus asjadest. Kuid luban olla vähem kriitilisem ja eelkõige konstruktiivne ettepanekute esitaja. Siinkohal oleks ka ettepanek vanadele lugejatele ja eriti neile, keda on nimepidi mainitud mu varasemates postitustes. Ma põhimõtteliselt jätaks kõik vanad asjad alles ja kättesaadavaks aga isikliku soovi kohaselt võin mõned kedagi häirivad vanad postitused ka kustutada.<br />Panin üles ka vastavasisulise küsitluse, paluks siis aktiivselt vastata<div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-5480386319511866179?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-78075843632966427062008-06-27T13:32:00.002+03:002008-06-27T13:36:06.525+03:00Saarevaht...<p>...on, üllatav küll, moodsa aja uus amet. Midagi olemuslikult sinnapoole, nagu vanasti olid majakavahid....Tänapäevases Eesti Vabariigis nimetatakse saarevahte ametisse väikesaarte seaduse alusel maavanemate poolt ja kohaliku omavalitsuse ettepanekul. Omamoodi riigi huvide esindaja maasekretäri alluvuses. Mark Soosaar nägi mitmed-setmed aastad vaeva selle mõiste seadusse surumisel....Tuntuim juba ametisse nimetatud saarevaht on kahtlemata Vilsandil resideeruv Jaan Tätte. Ette rutates, ei ole küll kuulnud, et seal selle nimetamise ümber mingeid segadusi ja konflikte oleks olnud...</p> <p>Nüüd siis jõudis aeg kätte ka Vormsi saarevahi nimetamiseks...Ja kohe läheb põnevaks. Isegi nii põnevaks, et siit võib jaguda kohe veel mitme blogisissekande jaoks....Jätaks selle wabariigi wärgi, ja tegeleks jälle mõni aeg wormsi wärgiga...Asi selles, et sai ise ka selle koha peale avaldus kirjutatud. Tundus, et kogemus ja kvalifikatsioon sobivad, majakavahi elust ka nooruses huvitet...võiks ju proovida...Tähtaeg oli, et 20. kuupäevaks... Igasugu tähtaegadega on nagu meeles, et see 20. loetakse sisse ja enamgi veel, peaks sobima ka 20. kuupäeva postitempel. Panin kirja posti 19. kuupäeva õhtapoolikul, kuskil 4-5 paiku. Aega tundus olevat parasjagu, palju see 20 km läbimine maavalitsuseni ikka aega võtab. Pealegi, osalen riigi poolt välja kuulutatud konkursil ja postiteenust pakub meil ju sama riik....Kui neil seal midagi postikana tervisega juhtubki, eks nad vast ise klati. Kuid suur oli mu üllatus kui omavalitsusele ettepaneku tegemiseks saadetud kandidaatide nimekirjas olin mina ainukesena joone all...ei olevat jõudnud tähtajaks....Ette märgitud mees, läbipaistva vihjega valikute tegemiseks. Omavalitsuse vallavalitsuse pool tegutses ka nende kohta üllatava operatiivsusega. Ei neil old aega mult midagi täpsustavat küsida...Koguneti kohe, ja tehti seda, mida neilt ilmselt taheti: jätsid mind siis välja...Ei sest muud kui asjaajamise kultuur ja ärategemise prevaleerimine muude motiivide ees...</p> <p>Arusaamatut on ses loos veel palju. Miks mind sinna nimekirja (joone alla) üldse lülitati, kui maavalitsus oli raudpoltkindel, et rikkusin tingimusi avalduse esitamise tähtaegade osas...Ma oleksin saanud siis protestida (tegelikult vaevalt viitsinuks), nüüd aga on selline ei liha ega kala olukord, olin nagu nimekirjas, kuid minu üle otsustati, erinevalt teistest, mitte sisuliste , vaid formaalsete kriteeriumide järgi...Tundub, et soperdatakse, nihverdatakse, et kellegile ebasobiv isik ellimineerida. Seda on siin ennemgi juhtunud...Sihuke vormsi värk...Või mudameeste värk...Eks näis, kuidas asjad edasi ...arenevad</p><div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-7807584363296642706?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-60858954982502140412008-02-06T16:24:00.000+02:002008-02-06T16:34:36.002+02:00Midagi uut ka vahepeal.Ühinege vormsi.ning.comKuna siia aeg-ajalt ikkagi tilgub külastajaid, nii keskmiselt tükki viis päevas, ja ilmsesti on nad kuidagi Vormsiga seotud või muidu huvilised...Siis neile oleks selline uudis. On avatud Vormsi teemaline virtuaalne sotsiaalvõrgustik aadressil vormsi.ning.com. No tegelikult selline Orkuti ja Facebooki moodi asi. Paluks siis vaadata ja ka ühineda (kui Vormsi saare ja siinsete tegemiste vastu tõsisem huvi on)<br />Aga seda, kas ma ka siia viitsin uuesti kirjutama hakata, mitte veel ei tea...Asi jääb lahtiseks...<div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-6085895498250214041?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-84115135418370154002007-05-20T15:46:00.000+03:002007-05-20T16:47:43.982+03:00Lõpetuseks?Lõpetan, vähemalt mõneks ajaks, siin kribamise. Ei tuld suurt midagi välja. Maailma, veel vähem Vormsit nii lihtsalt ei paranda. Ilmsesti kadedusest ka ruhnlaste vastu. Nemad ajavad seda kohaliku asja edendamist blogide ja muu tänapäevase internetinduse kaudu ikka palju paremini. Selles võite veenduda aadressil www.ruhnlane.blogspot.com. Kinni päris veel ei pane, nii et vanu asju saab edasi lugeda.<br />Üks asi, mis kohalikel inimestel oluline ja mille kohta annavad nii vallavalitsus kui volikogu jätkuvalt inimestele valeinformatsiooni, vajab siiski veel õiendamist. Nimelt sai omal ajal Vormsis korraga tõstetud maamaks maksimunini ja samal ajal sisse viidud ka maahooldustoetuste maksmine kõigile neile, kes maa eest mingilgi määral hoolitsevad. Kuna vald on täiesti arusaadavatel põhjustel õigustatud maksma neid toetusi vaid oma elanikele, kütetakse siiamaani üles selle asja sellist tõlgendust, et sellega tehakse rahvuse järgi kuidagi ära meie rootsi maaomanikele, sest nemad ju kuidagi seda maahooldustoetust ei saavat saada. Saavad ikka küll ja ainukeseks tingimuseks on seesama: oma maa eest peab mingilgi määral hoolitsema. Minimaalsel määral hoolitsuseks loetakse saarel elamist ja juriidilises mõttes tähendab saarel elamine praegu seda, et inimene peab olema registreeritud valla elanike registris. Järelikult ka kõik siin registrisse kantud rootslased saavad taotleda minimaalse määraga maahooldetoetust juba selle registrikande fakti alusel. Ka need rootsi maaomanikud, kes pole registris ja kes siin pole isegi kunagi käinud, saavad sisuliselt ja sihtotstarbeliselt kasutada neid valla poolt eraldatavaid maahooldustoetuste vahendeid. Selleks tuleb leida elanike registris olev inimene, kelle kasuks teha näiteks üheaastane maa kasutamise leping ja lepingutasuks määrata seesama maahooldustoetusest tulev summa. Sellise lepingu alusel saab siis registrisse kantud reaalselt maad hooldav valla elanik taotleda maahooldustoetust ja selle tegelikule omanikule edasi anda.<br />Alles hiljaaegu selgus, et vald olevat taolise hooldustaotluse tagasi lükanud põhjendusel, et maahooldustoetuse taotleja ja maa omanik (või maamaksu maksja ) peaksid olema üks ja seesama isik. Nii see kindlasti ei ole. Maahooldustoetus makstakse maa reaalsele hooldajale, kellel on selleks seaduslik alus, ehk omaniku poolt antud õigus seal maa peal toimetada. Tõepoolest on olemas nõue, et hooldatava maa eest peab olema maamaks tasutud. Kuid see, kes selle maamaksu tasub, pole tähtis.<br />Siit siis soovitus kohalikele inimestele. Otsige rootslastest maaomanikega kontakti, pakkuge neile välja üheaastaseid maa kasutamise lepinguid (heinamaana, karjamaana). Nende lepingute ja rootslastepoolse kinnitusega maamaksu tasumise osas minge aasta lõpu poole vallamajja ja taotlege seda (oli see nüüd 70 või 75%) toetust (maamaksumäärast). Ja see raha (või vähem, või rohkem-vastavalt kuidas kokku lepite) kandke maaomanikule üle. Kasu on ju igal juhul kahepoolne. Õigemini kolmepoolne, sest kõige rohkem võidab avalik huvi, sest maad saavad hooldatud.<div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-8411513541837015400?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-3531517019859883312007-03-22T11:44:00.001+02:002007-03-22T11:52:00.006+02:00Soomlased päästavad Vormsi<p>Ma mõtlen seda tõsiselt. Tuleb tunnistada, et kui Aura ja Risto hakkasid selle metsavärgiga seoses allkirju koguma, suhtusin sellesse ikka väga skeptiliselt. Noh, saavad mõnikümmend allkirja kokku ja annavad need kuhugi ja kellelegi üle. Keda see kotib. Ennegi siin ju neid allkirjade kogumisi olnud, ei ole sest tolku. Siiski läks õnneks teisiti, ja seda muidugi tänu nende (Risto ja Aura) järjekindlusele ja pühendumusele ning kasuks tuli muidugi ka nende suhteliselt eriline staatus püsivalt elavate välismaalastena siin saarel. Igal juhul nad tõestasid, et õige initsiatiiv õigel ajal ja õigete inimeste poolt annab lootust, et kodanikuühiskonda ja sinnapoole püüdlemist on vara veelmaha matta. Fenomenaalne kogutud allkirjade arv (suhtes kogu publikuga, kes võiks üldse taolises seoses allkirja anda) ja see staatusega seotud eripära tagasid ka meedia huvi. Neid ei saanud enam ignoreerida. Meedia huvi oli siiski selline hillitsetud: keegi ei kavatsenudki sellest meediasündmust teha, pigem hoitakse neid Vormsist lähtuvaid uudiseid teatava lõa otsas- segavad suurte poiste mängu. Väga sümptomaatiline on siinkohal <a href="http://www.ekspress.ee/viewdoc/88F1254501EF29B6C225729E00442F33">Eesti Ekspressi suhtumine</a> - lugu saadeti tegema järjekordselt Madis Jürgen, kelle sõnumist (kui see üldse olemas on) on ikka väga raske aru saada. <a href="http://www.le.ee/?a=uudised&h=2007/3/17">"Lääne Elu" käsitlus</a> oli küll nende kohta isegi hea, ei ole võrreldav selle <a href="http://www.le.ee/?a=uudised&h=2007/3/15">avaliku vassimisega</a>, mida nad parvlaevadotatsioonide jagamise kohta kirjutasid.</p><p>Nagu öeldud, võib see Aura ja Risto initsiatiiv olla pöördepunktiks Vormsi edasises saatuses. Sest Vormsi põhiline ressurss ja rikkus nii praegustele kui järgnevatele põlvkondadele on mets. Mets ei ole ainult puu, mis kuulub eraomanikule. Metsas on palju seda, mis kuulub meile kõigile. Mets on sisuliselt siin kohalikele elukeskkonnaks ja ka kõigile kuuluv ressurss, mida müüakse edukalt turistidele. Muidugi saaks siin hoopis rohkem metsa ka raiuda, et sellest mingit häda ei sünniks. Kuid siis peab tegema seda peremehetundega. Ma ei kahtlegi, et need rannarootslased, kes metsa tagasi saanud, tahaksid olla head peremehed. Kuid ainult tahtmisest ei piisa, kui pole ikka enam võimalust, aega, tervist koha peal olla ja metsa ülestöötajate üle järele valvata, kooritakse nii omanikelt kui kohalikult rahvalt seitse nahka. Kohalikust vallavõimust kellegi ohjeldamisest pole üldse asja. Mitte ainult praegusest, vaid ka eelmisest polnud mingit asja.</p><p>Ainult nüüd ei tohiks loorberitele puhkama jääda. Asja tuleks edasi taguda. Vormsi metsi päästab vaid kõigi tehtud sigaduste avalikustamine. Iga raielangi juurde, nii hästi kui halvasti tehtu juurde peaks panema väikese teabetahvli infoga: kes omanik ja kuidas ta selleks sai, kes ja kuidas seda raius, milline ja mis väärtustega metsatüüp siin oli, mis ajal , kuidas ja kuhu veeti siit saadud puit. Jne. See on huvipakkuv nii turistidele, õppeekskursioonidele kui ka kohalikele endile. Ja distsiplineerib nii omanikke kui ülestöötajaid. Keegi ei taha näha oma- või firmanime silmaganähtavalt halvas kontekstis.</p><div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-353151701985988331?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-45169557902106349792007-03-09T11:23:00.001+02:002007-03-09T11:28:37.568+02:00Rannakalapüügist Vormsi moodi<p>Vormsis on kohalikud ikka kala püüdnud. Rohkem võrkude ja põhjaõngedega kui spinninguga. See vahend on rohkem linnameeste jaoks ja eks sealt saab ka püügist suurema lõbu. Kes kindla peale kala lauale tahab, paneb võrgu või õnged merre. Kas siis loaga või ilma. Siin pole küll kunagi kellegil ülevaadet olnud, kes on seaduslik loaga püüdja ja kes illegaalist röövpüüdja. Polegi ju oluline, sest kala on vähe, jätkub heal juhul ainult oma perele ja oma külalistele. Mis seal siis naabrimeest kadestada, kes otsustanud püügivahendi tasu kokku hoida ja võtab omale riski (tegelikult suht väikese) inspektorile vahele jääda ja trahv kaela saada. Tegelikult trahvi saab vahelejäämisel pea alati ka püügiloaga mees. Reegleid on palju, osa neist päris nõmedaid, ja mingit neist reeglitest ju ikka rikud. Edasine trahvi suurus sõltub juba läbisaamisest inspektoriga. Vähemalt viimasel ajal on küll vist inspektorid suht mõistlikult käitunud. Ülemäära suuri trahve pole määratud. Kuid võrke merest kaob ja tagantjärele ju raske kindlaks teha, kas nad kadusid kontrollijate seadusliku tegevuse (kui polnud nõuetekohaselt märgistatud) või isehakanud seadusesilmade käte läbi. Et mis need Vormsi mehed siin ikka püüavad, niikuinii neil luba pole ja võtame võrgud parem omale. </p> <p>Vast oskavad siinsed kontrollijad ka aru saada, mis on tegelik röövpüük ja mis oma tarbeks leivakõrvase hankimine. Totakate seaduste kiuste. Siinkohal tuleb meelde juhtum vene ajast suurel Siberi jõel Podkamennaja Tunguskal, kus me allavoolu parvetades ja kõikvõimalike keelatud vahenditega keelatud lõhelisi püüdes otse inspektoritele sülle kupatasime. Juhus on pime, nemad tegid tolle aasta ainukest ringkäiku sellel tuhandekilomeetrisel inimtühjal jõel. Ja nüüd meie oma keelatud püügiriistadega ja mõnekümne kilo keelatud ajal ja keelatud liiki kaladega. Omaarust oli meil seda kala vahelejäämisel hirmuäratavalt palju. Seaduse järgi oleksime sinna Siberisse trahvi maksma jäänudki. Püstolitega mehed imestasid ainult ühe asja üle: kuidas meil seda kala nii vähe on. Muhelesid ja itsitasid seepeale...ja asusime viina võtma. Viin oli nende poolt.</p> <p>Vormsil on siiski olukord kohalike endi vahelises suhtlemises teine ja imelik. Kohati isegi mõistetamatu. Võtame võrdluseks sellesama jahipidamise. Jahiloomad on meil selgelt kohalik ressurss, oma valla territooriumil. Saare peal nad on ja siia nad jäävad seni kuni jahimehe kuul nad tabab. Neid, kes ujudes lahkuvad või siia saabuvad, on ikka vähe. Kohalikud peaks sellest tulenevalt kiivalt hoidma seda kohalikule kogukonnale kuuluvat ressurssi teiste eest. Noh, linnameeste eest. Mis toimub aga tegelikult? Linnast pärit jahimehed peremehetsevad siin ikka täiega. Ja mitte ainult seaduslikud jahimehed, vaid ka sulaselged salakütid. Kõigil kohalikel jahimeestel miskipärast suu vett täis, midagi ei julge öelda. Isegi riigi seadusesilmadele kaevata ei julge. Samas on juhtumeid, kus oma salaküttimist proovinud nolkidele väänati küll täie rauaga. Kuidagi võõrastav käitumine väikeses saare kogukonnas.</p> <p>Nüüd kalapüügiga on ju lugu selline, et kalad ujuvad riigi meres. Kalad on kindlasti kõigile Eesti elanikele kuuluv ressurss. Mis sest et osa neist trehvab teinekord Vormsi rannale suht lähedale. Kuid neid kalu peab tüüpiline vormsilane millegipärast rohkem omale kuuluvaks kui metsas (isegi eramaal) ringilippavaid ulukeid. 90-ndate algupoole oli vist isegi juhus, kus kaldale liialt lähedale sattunud võõraid kalamehi kostitati kaldalt automaaditulega. Mis nad siia tulevad meie kalu püüdma. Ei ole küll kuulnud, et mõnele linnajahimehele endale oleks Vormsil kunagi üks korralik jaht peetud. Imelikud on ka lood nende kalapüügilubade jagamisega vallas. Viimastel valimistel lausa rõhutati seda, et peab vahet tegema selle õige talvituva pärisvormsilase ja siin ainult suvel elava inimese vahel. Just nende võrgulubade jagamise põhimõttes. Et suvitajatele ei tasuks nagu anda või anda siis viimases järjekorras. Kuigi makse maksavad kõik valla eelarvesse võrdselt. Ja kalavarudele teeb suvine pühapäevapüüdja küll kindlasti vähem kahju kui mõni "pärisvormsilane". Isegi nii kaugele on selle suvitaja vastase kadedusega mindud, et sellel ettekäändel suruti "Püsiasustusega väikesaarte seadusse" hääli jahtivate riigikogulaste kaasabil sisse selline mõiste nagu "väikesaare püsielanik". Jättes muidugi täpsustamata, mis elukas see selline on. Miskipärast arvan, et näiteks mina, kes ma olen siin järjepannu elanud 10 aastat ja saarelt käin lühiajaliselt ära vast nii paar korda aastas, selle mõiste väljamõtlejate arvates selle alla veel ei käi. Pole veel piisavalt "oma". Ja ilmselt selleks ei saagi. Muidugi ei tulene sellest ainult mõiste sisseviimisest suurt midagi. Annab ainult ettekäände lahterdada inimesi "omadeks" ja "võõrasteks" ja siis nagu põhjendada mingite hüvede jagamist "omadele jopedele". Sest soodustustega võrgupüügiluba on kahtlemata selline kohapeal jagatav hüve. </p> <p>Nüüd siis toimus viimati nn. kutselistele kaluritele soodusvõrgulubade jagamine. Muidu maksab väikesaare elanikule luba 50 krooni. Nüüd jagati pooled saarele eraldatud load valitud seltskonna vahel hinnaga 10 krooni võrgu kohta, e. siis 5 korda väiksema hinnaga. Küsimus pole neis meestes, kes need load said. Täiesti võimalik, et nad ongi kõige õigemad mehed sellise soodustuse saamiseks. Küsimus on selles, et õigeaegselt ei jagatud informatsiooni sellise võimaluse olemasolu kohta kõigile saare elanikele (elanike registrisse kantuile, mis on siiani ainus seaduslik saareelaniku määratlus). Kui ka kusagil oli kuulutus, ei tähenda see ju võrdset kohtlemist. Sest on ju avalik saladus, et osadele inimestele teatati sellest võimalusest vallavalitsuse poolt personaalselt ja seletati neile ka ära, mida peab õigeaegselt selleks tegema, et sest võimalusest kinni hakata. Ma pole küll päris kindel, et nüüd nagu kutselisena selle soodustuse saajad hakkavadki tõelisteks kutselisteks. Mida oleks ju Vormsile tõesti vaja, et vähemalt suvekuudel siit ka kala oleks võimalik osta. Tundub küll, et vähemalt osa mehi pani selle kutseliseks hakkamisega lihtsalt igaks juhuks teistele võimalused lukku. Sest ma kujutaks küll asja õiget ja loogilist lahendust pigem sellisena, et sellest võimalusest oleks teavitatud just eraldi ja spetsiaalselt elanikeregistris olevaid suvitajaid. Nii mõnigi oleks vast otsustanud hakata siis siin pärisvormsilasena ka tõeliselt kutselisena kala püüdma. Võitnud oleks kõik, mitte ainult osa "omasid", kes said võimaluse jätkata sedasama oma tarbeks kalapüüki odavamalt ja kutselise nime all.</p> <p>Olukord muutub muidugi eriti hulluks siis kui kala tõesti märgatavalt rohkem hakkab olema ja huvi võrgulubade vastu suureneb. Kui pooled load on käputäie meeste vahel juba jaotatud, ei jätku enam teistele tahtjatele. Suureneb nii röövpüük kui ka nn. kutseliste soov lõigata oma praegu kättesaadud õigusest suuremat tulu. Kaassaarlaste arvelt.</p><div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-4516955790210634979?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-54344025438075203792007-02-19T14:33:00.001+02:002007-02-19T14:36:42.813+02:00Vormsi jahi eripära<p>Vene jahi eripärast on lausa film vändatud. Üsna lõbus lugu. Eks kunagi vändatakse ka Vormsi jahi omapärast. Võiks ju stsenaariumi kirjutada. Kuid eriti lõbus see vist ei tule. Eks meie ja linnajahimehed on seda Vormsit juba vene ajast saati tõeliseks jahivabariigiks pidanud. Kus jahimehed otsustavad asju. Ülejäänute jaoks kipub ta siiski rohkem diktatuuriks kätte minema. Saarel liikudes on selline pidev jahilooma, uluki tunne. Kunagi ei tea, millise põõsa taga on mingi jahimees. Ja kas tal on kuul rauas, kas kaitseriiv on peal, kas ta silm veel seletab, keda või mida lasta. Sügisesel jahihooajal valisin rattasõiduks (avalikel teedel muide) teadlikult pärastlõunaseid aegu. Selleks ajaks olid tavaliselt paugud tehtud ja mehed jagasid juba saaki. Rõõmus jahimees on ikka ohutum. Õhtuhämarusse liikuma jääda on päris ohtlik. Siis käib varitsusjaht ja inimest päästab ainult see, et ta on teiste ulukite kõrval meil lihtsalt harvaesinev liik. Pealegi kohanenud, valel ajal oma nina eriti välja ei pista. Kuigi ohutuid kohti ja aegu jääb järjest vähemaks. Alles see oli, kui pereema avastas, et poeskäigu ajal on tema autoklaasi tekkinud kuuliauk. </p> <p>Endagi kogemused on päris kõhedusttekitavad. Eelmisel aastal vast umbes samal talvisel päikesepaistelisel ajal tegin väikese rännaku Sviby ja Hosby vahelisele roostikualale. Suvel on sealkandis lausa võimatu liikuda, nii et talvekülma tuli kasutada. See koht on seal metssigade paradiis. Aga vist ka mõnele jahimehele oma privaatne nurgake. Igal juhul kohtasin ma esiteks sigu. Siis ilmusid koerad. Mingil hetkel jõudis teadvusse tõdemus, et kurat, kui on koerad, siis peab ju olema ka kuskil jahimees. Sõrm päästikul. Ja mina olen tema ja sigade vahel tulejoonel. Kas erinen (jahimehe jaoks) piisavalt palju seast? Kuhu suunas ja kuidas liikuda, et ohutusse kohta jõuda? Kuna kohest pauku ei tulnud, siis sai jahimees minu inimlikust päritolust vist sotti. Kuid ta ei näidanud oma asukohta, et anda sellega märku, mis suunas ma võiks ohutult liikuda. Pidin ise riskima, tegin end võimalikult pikaks ja liikusin läbi roostiku aeglaselt natuke kõrgema avatud koha poole. Seal sai siis jupp aega seistud ja arvatav jahimehe asukoht roostiku liikumise järgi ise kindlaks tehtud. Siis sai juba enam-vähem ohutus suunas eemalduda. Varsti kostus selja tagant ka võidukas pauk. Kes see jahimees oli, ei tea täpselt siiamaani. Koerte järgi otsustades võis ta olla Ivo. Miks ta ennast ei näidanud, jääb tema südametunnistusele.</p> <p>Nüüd siis veel sellest laupäevasest loost. Vedasin mina autoga Kersletist Borrby heinapalle. Mööda Kersleti-Hullo vahelist riigimaanteed. Meelis oli abiks ja istus sõitude ajal kõrval. Tegime kokku vast 7 reisi. Mingi teise-kolmanda reisi ajal hakkasid jahimehed end selle riigimaantee servale tulejoonele sättima. Kuidagi kõhedaks võttis, sest tee on käänuline, nurga taha ei näe, ja kui jahimees isegi suudab reegleid järgides tulistada rohkem enda ette sektorisse kui kõrvale, võib nende teekäänakute tõttu ikkagi tee peal sõitja kuuli saada. Pealegi osadel meestel paistsid nagu vintrelvad olevat. Ja siis umbes viienda reisi ajal see juhtuski. Õnneks küll seekord mitte veel kuul. Tulin Kersleti poolt täislastis, jahimeeste ahelik jäi paremale ning vasakult ilmus metsast Ivo koos pundi koertega. Koerad jooksid tee peale ette ja sinna nad läheneva auto ette saba liputades seisma jäid. Püüa sa pidurdada talvisel teel täislastis autot kuidas saad ja tahad, päris pidama siiski ei saanud. Kummid küll täiesti korralikud ja lubatud MS, kuid võrreldes naeltega blokeeruvad hoopis kergemini. Nii ma siis blokkis ratastega autoga müksasingi vahetult enne seismajäämist üht laikat. Jäigi arusaamatuks, kas koer käis ka auto alt läbi või mitte. Igal juhul avasin autoukse, et selgusele saada, mis koerast sai. Samal ajal lähenes autole tulivihane püssiga Ivo, kes sõnadega "mis kimad siin, ei näe või, et jaht käib" hakkas mind riietest rebides autost välja kiskuma. Ilmse kavatsusega õiglus jalule seada ja mulle "molli" anda. Relvastatud mehega kaklema asuda pole just ahvatlev perspektiiv. Õnneks jättis ta aktsiooni pooleli. Kas nägi, et koeral pole häda midagi või jahutas teda natuke Meelise poolne korralekutsumine. Igal juhul lahkus ta paremale ära mingi "jobukarja" manamisega, kes maanteel sõidab. Ja ei lase meestel kohaliku volikogu esimehe isiklikul juhtimisel seal korralikult jahti pidada. Tõepoolest, siin on kujunemas uus õigusnorm. Kui vormsi meestel tekib tahtmine riigimaanteed laskeliinina kasutada, tuleb seal liiklejatel ise aru saada, et selleks ajaks tuleb sõidud katkestada või sõita läbi metsa. Tee peal käib jaht. Ja see on jaht vormsi moodi.</p><div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-5434402543807520379?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com8tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-69311163906928125152007-02-10T14:10:00.001+02:002007-02-10T14:10:57.285+02:00Olukorrast Vormsi Vürstiriigis-vol5-talv2007<p>Talv lõpuks siiski saabus. Oli juba parajat pakast, lund ja tuisku. Eelmise nädalavahetuse sulale järgnes veel karmim pakane. Eks ta nii peabki minema. Ega talv taeva jää ja soojale suvele võib järgneda ka karm talv. enn pakkus siin vana aasta sees kõige karmimat külma lausa veebruari lõpuks. Ilmajaam lubab küll veebruari esimeseks pooleks-5-15 veebruar. Pani ses osas vist täppi. See tähendab praeguseks mitteametlikku , ja järgmiseks nädalavahetuseks vast juba ametlikku jääteed. Leedogi halastas hiidlastele ja ei saatnud oma praame Väinamere jääoludega lähemalt tutvuma. </p> <p>Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada. Ilm, isegi pakaseline, on siin saarel küll kahjuks üks väiksemaid muresid. Kahe saareelanikele vast kõige olulisema asja , mandriga ühendusepidamine ja rannakalapüük, reguleerimine kohaliku võimu poolt on võtnud ikka päris kummalised vormid. Kohalik võim on oma rahva valitud võim, ja selleks valitud, et ajaks siis selle saarerahva ühisasja, haldaks ühist rahakotti, otsustaks asju üldistes huvides. Jne, jne. Riik teeb soodustusi ja annab teatud eeliseid väikesaarte elanikele. Ikka selle nimel, et elu väikesaartel jätkuks, eraldatusest tingitud igapäevamured oleks kergemini lahendatavad, et väikesaarte inimeste majanduslik tegevus oleks meie turumajanduses konkurentsivõimelisem. Sellised riigi meetmed on ka praamidotatsioon ja rannakalapüügi lubade jagamisel kohalike inimeste eelistamine. Neid riigi antavaid eeliseid ja toetusi saab ilusti arvestada ümber puhtaks rahaks, mida siis vallavalitsus oma inimestele jagab. Ja jagamise reeglid kehtestab seesama vallavalitsus. Sest ta peaks ju sisuliselt kohaliku rahva esindajana kõige täpsemalt teadma kuhu ja kellele seda raha vaja on. Riik üldjuhul sellesse väga sekkuda ei taha. Küll on aga Vormsi saare erinevate vallavalitsuste ja riigi esindajast Lääne Maavalitsuse suhted olnud kogu aeg sellised Suure Peetri ja Väikese Peetri vahelised suhted. Haapsalust tuleb kogu aeg üks ja seesama sõnum: te seal saarel olete ju lollid, ei oska tee midagi mõistlikku selle rahaga teha. Ja pakutakse end siis vahendajana välja. Oleks naiivne arvata, et sellist asja ainult suurest armastusest nende lollide vormsilaste suhtes tehakse. Rahad, ja suured rahad on muidugi mängus. Ja kui kohalikust võimust ei ole sellele survele vastuhakkajat, lähebki nii nagu minema peab. Suured saareelanikele mõeldud rahad ja kohalikele mõeldud eelised (mis ka sisuliselt raha) voogavad pidurdamatult neist mööda ja maabuvad ei tea kelle käes või taskus.</p> <p>Selle praamidotatsiooni sellise jagamisega mindi muidugi liiale. Sirgjooneliselt öeldi meie kohalikele olupoliitikutele, et mokk maas: see raha läheb metsaärikatele. Isegi maavalitsuse ametlik seisukoht on selline: kuna mujal Eestis on metsaärikatel metsade maharaiumiseks paremad tingimused kui seni Vormsis, siis tuleb neid ettevõtjate võrdse kohtlemise printsiibil ka Vormsi metsade maharaiumises järele aidata. Selline on siis meie riigi ametlike esindajate ametlik seisukoht. Kus siin on Vormsi elanike huvid, mida peaks praamidotatsiooni jagamine väljendama. Kelle Vormsi päriselanike, talvituvate sealjuures, huvi on siin lõhutud teed ja metsaalused, risu täis lageraielangid ja tänu neile suurenev tuulemurd. Kas turistid tulevad seda tõesti vaatama. Kui kohaliku metsa väljavedu sellisel viisil doteeritakse (loe: töötlemata ümarpuidu väljaveole makstakse peale), tähendab see kohalikele saekaatritele kõrgemat puidu kokkuostu hinda ja kaugemas perspektiivis puidu puudust. Samuti muutub saare puit kallimaks kohalikust elanikust kokkuostjale ja vahendajale. Mis kohaliku ettevõtja toetusest siin räägitakse. Tõepoolest, loll saab kirikuski peksta. Loll on siin see, kes seda tõesti usub, et see dotatsioon jagatigi nii saareelanikest ettevõtjate toetuseks. Ise küll arvan, et kohalike inimeste hulgas selliseid tegelikult polegi. Kes sellist juttu räägivadki, tegelikult kavaldavad. Ilmselt saavad nad oma osa sellest dotatsioonist kuidagi kõveraid teid pidi kätte. Aga teiste saareelanike arvel, kellel selliseid kõveraid võimalusi kasutada pole või ei pea sellist teed vastuvõetavaks.</p> <p>Natuke teine lugu hakkab olema nüüd nende rannakalapüügi lubadega. Siin on kõrvalist mõju vähem. aga kunagi ei või ka teada. Jutt tuleb nüüd sellest, et järsku, üleöö on tekkinud meie keskele teistest kõvemad, tõsisemad kalamehed, n-ö ettevõtja-kalurid, saare tõeline sool (või tulevadki nad mujalt), kelle vahel on vallavalitsus otsustanud ära jagada pool kõigile mõeldud võrgulubadest. Ja seda 5 korda odavama hinnaga. </p> <p>Taustaks niipalju, et väikesaarte elanikele on erandina lubatud püüda rannikumeres kala kuni kolme võrguga. Oma tarbeks, õigemini lõbuks. Sest selline püük loetakse tõeliselt lollaka kalapüügiseaduse järgi harrastus- e. hobipüügiks. Et siis mehed lähevad idee järgi merele siin selleks, et oma lõbuks kalu tappa. Hobivärk on teadagi kallis värk, ja et siis vaestele väikesaarte elanikele kuidagi vastu tulla, on ka võrguloa hind siin kolmandiku võrra väiksem kui muidumeestel. Kuid hobi jääb hobiks. Kui võrkude ja võrgu kasutusloa hind kokku lüüa, on odavam kala muidugi poest osta. Ainuke viga, et poes seda kala ei ole. Ja ega siis muud kohalikel eriti üle jäägi kui tegeleda loata võrgupüügi ehk seaduse järgi röövpüügiga. Või sõita linna kala järele. Selge see, et kui nüüd neid kalleid võrgulube enam vallavalitsusest väljagi ei võetud, muutus olukord hapuks kätte ära. Saare jaoks võib tähendada see lubade arvu üldist vähendamist. Kuigi riigil oleks olnud lihtsam vähendada loamaksu ühtlaselt mõistliku määrani, on mindud mingi erilise jaburduseni ja selge see et see ettepanek on tulnud kelleltki kavalpealt kuskilt väikesaarelt endilt. Või siis jälle nendelt, kes tiirlevad väikesaartele mõeldud dotatsioonide jagamise juures. Keegi tahab priskelt teenida kaassaarlaste või saareelanike arvelt.</p> <p>Lugu siis selles, et kavatsetakse merel käivad mehed-naised jaotada kutselisteks ja ülejäänud jääks siis harrastajateks edasi. Ja võrguload nende vahel pooleks. Kusjuures kutseline mitte ainult ei või vaid lausa peab seaduse järgi võtma välja vähemalt 10 võrgu loa. Meie õiglane vallavalitsus siis on otsustanud, et näiteks praegune limiit 90 võrku jaotatakse 45 ja 45. Mis on muidugi jabur, sest jaotus saab olla vaid kas siis50:40 või 40:50. Sest iga kutseline peab võtma vähemalt 10 võrku. Ehk lähiajal leitakse meie hulgast need 4 või 5 tõupuhast kutselist rannakalurit, kelle vahel jagatakse ära oluline osa kogu Vormsi lähiümbruse vete kalaressursist. Kes need teistest selgelt väljapaistvamad isendid on. Kas keegi oskab nimetada. Ma kipun arvama, et kalapüük kalapüügiks. Tähtis on võimule lähedal olek.</p> <p> Meie vallavalitsus hakkab nüüd tegema vahet, lausa näpuga näitama, sina oled õige ja lugupeetud kalur, sina püüad oma pere ja ettevõtluse tarbeks (sul on ka kala edasimüügiõigus) ja sulle anname võrguloa 10 krooniga; vat aga sina pole jälle mingi mees, sina püüad ainult oma lõbuks, tapad niisama kalu ja sulle anname selle võrguloa (kui üldse anname) 50 krooniga. Oleks jällegi naiivne arvata, et selline püügilubade jagamise idiootlik kord oleks tekkinud lihtsalt niisama. Lambist, nagu öeldakse. Ei, siin püütakse osadele inimestele (omadele jopedele, nagu öeldakse) jagada nende kasuks ümber kalapüügiõigust. See ümberjagamine oleks teatud määral isegi lõplik. Piiratud ressursi (milleks kalavarud kahtlemata on) juures uusi tulijaid enam kampa ei võeta. Nemad saavad ainult seda õigust nende käest omakorda osta , kellele nüüd vallavalitsus kavatseb seda jagada. Nii kui saare ümber kalavarude olukord natukenegi paraneb, muutuvad need praegu sisuliselt tasuta jagatavad õigused reaalseks rahaks. Ja suureks.</p> <p>Selline olukord siis enne järjekordset umbusaldusavaldust vallavõimule. Millest vaevalt mingeid muutusi sünnib.</p><div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-6931116390692812515?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-52740024902296611852007-01-30T12:50:00.000+02:002007-01-30T12:51:38.207+02:00Valetajate paraad<p>Vormsil toimus üritus ettevõtjatele. Midagi seoses teemaga ettevõtluse arengust saarel. Üritusest osavõtt oli vist küll ainult kutsete alusel. Seega valitutele. Iusasti kujundatud muuseas. Avalikku kuulutust ma kusagil ei trehvanud, aga võib-olla ka kuskil oli. Kuna ka meie peresse vastav kutse tuli, siis ma sain asjast teada. Natuke häiris, et miks mulle pole kutset saadetud. Ma ju ka FIE ja tegutsen saarel. Küll ettevõtjana natuke äpardunud, kuid just neile peaksid ju taolised üritused olema rohkem mõeldudki. Mida tarka on taolistel üritustel saada niigi edukatel ettevõtjatel. Peale oma aja magamapaneku. Veel selgus, et ka Meelis, kes ei ole üldse ettevõtja, sai siiski selle heal paberil koostatud kutse. Heakene küll, ta vana vallavanem, sai vanade teenete eest. Aga minagi olin ju vana vallavalitsuse liige, kes pealegi surus oma närvide hinnaga läbi just need ettevõtlusmeetmed, mis kohalikke ettevõtjaid selles karmis maailmas üldse elus hoiavad. Nii maahooldustoetused kui ettevõtlustoetused on minu initsiatiiv ja ka praegune vallavalitsus laseb neil oma ettevõtjate sõbralikkuse näitamisega liugu.</p> <p>Niipalju siis kutsest või selle puudumisest. Igal juhul läksin kohale, sest kahtlane see värk oli, ja Vormsi inimesi tundes võis arvata, et panus on tehtud mingile ajuloputuskampaaniale, midagi olulist püütakse varjata ja inimestele järjekordselt kärbseid pähe ajada. Sellisel üritusel on muidugi minu, kes ma asjade toimimise tausta siiski päris hästi tean, osavõtt ebasoovitav, ja seda püütigi vältida. Mul polnud kohale minnes algul vähimatki tahtmist diskussiooni sekkuda (kutsumata külaline võiks vähemalt vait olla), kuid ürituse arenedes varjamatu demagoogia ja otsene valetamine ajasid kopsu üle maksa ja nii ei saandki lõpuni vait jääda ja ka üritusel lõpuni viibida.</p> <p> Kohale oli transporditud ka maakonna mõistes raskekahurvägi: maavalitsuse arendusosakonna juhataja Helena Järviste, Läänemaa arenduskeskuse juhataja Neeme Suur ja ettevõtluskonsultant (nimi ei jäänd meelde).</p> <p>Jäin siis ka huviga kuulama, kuidas asi areneb. Algus oli suhteliselt kena ja siivas. Õhtut juhtinud Neeme Suur korjas inimestelt probleeme ja ettepanekuid. inimesed olid kenasti aktiivsed, arutelu täiesti toimis. Esimene märguanne, et asjal on mingi tagamõte, ilmnes küll ka kohe algul, kus diskussiooni vedaja üsna osavalt saare suurimate probleemide väljatoomisel suunas publikut selles vajalikus suunas, et probleem on ikka transpordis. ühesõnaga, rahvale püüti kohe alguses pähe määrida ideed, et see viimane praamidotatsioonide selline jagamine maavalitsuse ja vallavalitsuse poolt, kus lõviosa läheb välismaalastest metsaomanike ja kodumaiste metsaärikate taskusse, on nagu probleemide lahendamine. Osavalt juhiti tähelepanu kõrvale sellest, et Vormsi peamine probleem on siiski Eestis üsna ainulaadne maaomandi- ja kasutuse olukord, millele kohalolijad ka korduvalt tähelepanu juhtisid.</p> <p>Edasi läks hullemaks. Kostusid otsesed süüdistused, et ettevõtjate ja vist siis ka vallavalitsuse hädades on süüdi põhiliselt meie perekonna baasil funktsioneeriv mittetulundusühing. et miks me ei aita ikka kohalikke ja ei tee koostööd. Mitte sõnagi sellest, et edasisest vallavalitsuse ja MTÜ koostööst keeldus kategooriliselt ja resoluutselt just praegune vallavõim. Kohe kui võimule said ja ka praegu püüab seesama vallavõim veel kaikaid kodarasse loopida ükskõik millistele selle MTÜ enda ettevõtmistele. Seda olukorda teavad väga hästi nii Helena Järviste kui ka Neeme Suur. Oleks võinud siis olukorda kuidagi tasakaalustada ja püüda diskussiooni käigus leida mingeid lahendusi. Selline avameelse diskussiooni võimalus oleks olnud ju olemas. Kuid nad eelistasid arutelu sellel teemal mitte jätkata, mis tekitab järjekordselt küsimuse, mis eesmärgil nad siia Vormsi üldse tulid.</p> <p>Edasi veel hullemaks. Paratamatult kerkib väikesaare arengut käsitlevatel aruteludel üles väikesadamate ja paadilautrite korrastamise ja arendamise probleemide ring. Vormsi puhul on olukord kurioosne seetõttu, et on olemas mitu valmiskirjutatud valla projekti, mis saaksid praegusel eurorahadest tiinel ajal praktiliselt kohese rahastuse. Ainuke viga on nende kasutamisel see, et need on kirjutanud vale mees. Nii vale mees, et tema nimegi ei julge keegi välja öelda. Vallavanem vassib ja valetab saalitäie rahva ees, et kuigi ta teab (küll ühe) projekti olemasolust, ei tea tema kes selle kirjutas ja et vallavalitsuses seda pole. Saalitäis rahvast, kellest enamus teab või vähemalt aimab, kellest on jutt, on haudvaikne. Keegi (võimalikest kahtlejatest näiteks) ei pöördu minu poole selgituste saamiseks. Järelikult teavad tegelikult kõik, milles asi. Kuid on vait. Jah, mina kirjutasin need projektid, kuid miks mina peaks selle ise välja ütlema. Kõik ju niikuinii teavad. Ja ka mina olin vait. Ka jutt, et vallavalitsuses neid projekte pole, on täielik bullshitt. Vaadaku oma arvutitesse, mis seal üldse on. Kui ei ole, küsigu vanalt vallavanemalt, kus ta nad pani. Kui ka sealt ei saa, küsigu minult. Eks kuskil mõni koopia leidub. Minu poole pole keegi pöördunud. Sest ei julge. Sest projektide kirjutamise eest on arved vallavanema poolt senini klaarimata. Aga avalikult laimata saalitäie rahva ees julgeb. Ja ega saadikud maakonnast ka paremad pole. Nad teavad väga hästi, mis projektidest on jutt, ja mis asjaoludel neid omal ajal ei rahastatud. Sest tollal olid Vormsi valla eesotsas just maakonna silmis valed inimesed. Siis loobiti just maakonnast neile projektidele kaikaid kodaratesse. Nüüd siis püütakse omale sobiliku vallavalitsuse ajal sisuliselt ideid varastada ja oma kasuks tööle panna. Alles oli Päevalehes positiivne artikkel sellest, kuidas meie tark ja aktiivne vallavanem päästab Prestvike rannajärve. Ajakirjanikult sain teada huvitava tõsiasja, et seda, kes projekti kirjutas, ta jällegi ei teadnud, ei mäletanud.</p> <p>Kuid seegi pole veel kõik. Õied alles tulevad. Kolmas vihastamaajav seik oli see praamidotatsioonide jaotuse käsitlus. Siin omandas valetamine juba sellised mõõtmed, et enam ei kannatanud tõesti välja, ja sekkusin vastupidi varasemale plaanile isegi liialt emotsionaalselt. Mispeale vabandan. Aga tõepoolest, järjest rohkem tundub, et kogu see üritus oligi selleks mõeldud, et Vormsi rahvale nende oma raha eest teha selgeks see, kui hea on neile see kui nendele mõeldud ja ka antud raha antakse tarkade maakonna- ja vallaametnike poolt edasi otse rootslastest metsaomanikele ja metsaärikatest metsa väljavedajatele. Selline hale vale, et nii pole veel otsustatud, ja me hakkame seda rahade jaotust veel arutama, on ikka üle mõistuse. Püüan siis veelkord puust ja punaselt asja olemust selgitada. Vormsi praamiühenduse toetuseks anti 800000 krooni. Selle summa katteks peab praamikompanii esitama kalkulatsiooni, kuhu see raha läheb. Põhimõtteliselt võib see raha minna kas liikluse tihendamiseks või teenuse tarbijale odavamaks tegemiseks. Selle kalkulatsiooni kooskõlastavadki nii vallavalitsus kui maavalitsus. Alla paberile kirjutab küll maavalitsus, kuid see ei tähenda seda, et vallavalitsuse arvamust ei küsita või ei arvestata. Keegi on vallast selle kooskõlastanud. Kui juba vallavalitsuse liikmed seda ei teadnud, siis saab see isik olla ainult vallavanem. Kooskõlastatud asi on, paberid on alla kirjutatud , ja uus hinnakiri selle rahajagamise skeemi alusel toimib 22. jaanuarist alates. Avalikult on teada antud seda, et metsaveoautode üleveo tariife vähendati selle dotatsiooni arvel poole võrra, s.o. minu esialgse arvutuse kohaselt 760 krooni iga üleveetud auto osas. Kõik me teame, palju on saarel sel aastal juba metsa raiutud. Kui see kõik veetakse välja raskete metsaveoautodega (mis peale otsese Vormsi rahvale mõeldud raha ärastamisele lõhuvad halastamatult ka meie teid), siis on selleks vaja sadu kordi neid autosid üle vedada. 100 auto pealt on dotatsiooni metsaärikate kaukasse kantimise summa 76000 krooni, 200 korra pealt 152000 krooni, 400 korra pealt 304000 krooni jne. Kuna kogusumma oli ju 800000, siis on selge, et lõviosa dotatsioonist sinna lähebki. Silmapetteks on tehtud soodustus kõigile vabariigi pensionäridele. Kuid selle soodustuse koguväärtuseks on pakutud ainult mingi 50000 krooni. Eks seal ole mingeid pisemaid jaotusi veel, on räägitud ettevaatlikult tõesti hädavajalikust suvisest praamigraafiku tihendamisest . Kuid eriti hoolsa metsa väljaveo korral on see raha suveks juba otsakorral ja mingit märgatavat praamigraafiku tihendamist tulla ei saa. Ei ole võimalik. Praamikompanii ei hakka tegema seda oma tulude arvel. Kui juba Vormsi rahvas on nii loll, et annab selle raha neile, kes lagastavad meie metsi ja lõhuvad meie teid, siis pole ju midagi teha.</p> <p>Mida oleks siis võimalik sellise rahaga teha.</p> <p>1. Kohalikele (Vormsis elavatele) ettevõtjatele suuregabariidilised (kasvõi needsamad metsaveoautod) täiesti tasuta ülevedu.</p> <p>2. Kohalikele pensionäridele täiesti tasuta ülesõit ja teistele EV pensionäridele sooduspilet (soodustaks pensionäride turismi saarele)</p> <p>3. Jäätee (ametliku või mitteametliku ) perioodil kõigile kohalikele tasuta ülesõit-miks peaksid inimesed riskima mingi 100 krooni pärast.</p> <p>4.Praamigraafiku märgatav tihendamine suveperioodil</p> <p>Kuid valik on kellegi poolt juba tehtud. Suure tõenäosusega meie vallavanema poolt. Ja sellist valet suust välja ajada, et midagi pole otsustatud, ja me alles hakkame asja arutama, on ikka liig mis liig. Samuti see, kuidas nii Kalle Suur kui Helena Järviste püüdsid nii halvasti lehkavat asja siluda.</p><div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-5274002490229661185?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>tomhttp://www.blogger.com/profile/17312327772173769942noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-15969079.post-1169377125548129302007-01-21T12:58:00.000+02:002007-01-21T13:11:54.478+02:00Lääne maavalitsus koos Vormsi vallavalitsusega varastasid ...<p>vast pea pool miljonit riigi poolt Vormsi elanikele antud rahast. Mida oli kokku 800 000 ja mis oli mõeldud eelkõige kohalike saareelanike tarbeks mandriga ühenduskulude osaliseks kompenseerimiseks. Vormiliselt on see nn. parvlaevadotatsioon, mida makstakse riigi poolt Sviby-Rohuküla liinil opereerivale firmale "Kihnu Veeteed". Oli aegu, kus see dotatsioon maksti osaliselt kohalikele inimestele kätte isegi sularahas, aga kuna see oli ametnikele tülikas ja ka varastada oli selle dotatsioonisaaja otsese huvi ja kontrolli tõttu keerukas, ongi mindud kaudsete dotatsioonide teed, kus inimene saab oma raha kätte sellega, et pilet on odavam ja see raha jääb rahakotti lihtsalt alles. Seda riigi poolt kohalikele elanikele antavat raha on muidugi kogu aeg osaliselt virutatud ja kõrvale toimetatud, kuid seekordne juhtum on eriti nahaalne, varjamatu ja nii pinnal, et annaks isegi krooni täpsusega välja arvutada.</p> <p>Niisiis, riik andis parvlaevakompaniile 2007.a. lisadotatsiooni 800 000 krooni. Selle summa võrra peavad piletid olema siis odavamad. Dotatsiooni mõte ja sisu on toetada eelkõige kohalikke inimesi ja ka riigi seisukohalt tähtsat elu jätkumist ja arenemist väikesaarel. See raha peab olema siis lõppkokkuvõttes ära jaotatud nende vahel, kes oma tegevusega (kus on ka sees vajadus saare ja mandri vahet sõita) toetavad neid eesmärke. Nagu siis öeldud, eelkõige kohalikke nende igapäevases elus-olus ja ka majandustegevuses. Toetada võib (ja seda ka tehakse) ka teiste inimeste (mitte ainult kohalike ja mitte ainult EV kodanike) liikumist saare ja mandri vahet. See annab parema võimaluse kohalike elanike sugulastele ja ka saart külastavatele turistidele. Just neil põhimõtetel toimuva rahajagamise jälgimiseks ongi tööl hulk ametnikke nii riigi poolt (maavalitsus) kui ka kohalike elanike poolt valitud omavalitsuse poolt. Kuid raha nähes või isegi haistes hakkavad näpud ametnikel sügelema...Lääne maavalitsus ja Vormsi vallavalitsus kooskõlastasid hinnakirja muudatused, kus hinnanguliselt vähemalt pool riigilt saadud 800000 kroonist maabub lõpuks metsaärimeeste ja Vormsi metsade välismaalastest omanike kaukasse. Nimelt muudeti hinnakirjas kõige olulisemalt just metsaveoautode üleveo tariife. Vähendati nimelt täpselt poole võrra. Iga auto pealt jääb kellelegi eelpoolnimetatud seltskonnast pea 1000 krooni puhast kätte. Oleks küll ääretult naiivne arvata, et ametnikud tegid oma sellised kooskõlastused kas puhtast lollusest või ainult ilusate silmade eest. Enamgi veel. Sellised üleveo tariifide muudatused ei ole kindlasti ka praamikompanii enese initsiatiiv, vaid see suruti kellegi mõjuka ametniku poolt sinna sisse. Praamikompanii pole siin küll milleski süüdi. Nemad veaksid kindlasti sama raha eest parema meelega sõiduautosid ja reisijaid, kui pealelaadimisel keerukaid operatsioone nõudvaid ja isegi teistele reisijatele ohtlikke täislastis metsaveoautosid.</p> <p>Selle raha oleks vabalt võinud kulutada näiteks selleks, ja sellest oleks küllaga jätkunud, et võimaldada talveperioodil kohalikele ülesõit täielikult tasuta. Inimesed ei peaks mõttetult riskima nõrga jää või lumetormi korral mingi sajakroonise kokkuhoiu pärast. Kui ikka vallavõim hooliks oma siin talvituvatest valijatest...</p> <p>Või alandada märkimisväärselt üldist piletite hinnataset. Kui tahetaks seda, et nii kohalikel oleks kergem ja ka turiste, kes siia siiski raha ju toovad, käiks rohkem.</p> <p>Selle asemel toetatakse selle kohalikele mõeldud Eesti riigi rahaga niigi pururikkaid metsaärikaid ja välismaalastest metsaomanikke. Varastatakse häbenematult oma vaesematelt kodanikest saareelanikelt ja kanditakse see raha miljonäride kaukasse. Selline avalik võim siis...</p><div class="blogger-post-footer">Elust Vormsis ja Vormsi ümber<img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/15969079-116937712554812930?l=vormsi.blogspot.com' alt='' /></div>