Vormsi valimispettuse taga hoopis parteihuvid?

Siiamaani arvasin siiralt, et Vormsi valimiste ja tulemustega manipuleerimine siia valijate importimise teel oli tingitud puhtal kujul grupi inimeste ärihuvidest. Kogu aeg näris küll väike kahtlus, et miski on siin mäda: vähegi kõbusamad ärimehed ei saa lihtsalt nii lollid olla, et mitte ette näha rahapaigutamise riske sellisesse sumbunud õhustikuga kohta…

Aga kui seekordsetel valimistel “talvitujatele” ikkagi hävinud IRL ei võta midagi ette oma liikme ia valimispettuse arhitekti Urmas Pau personaalküsimuses, on asi enam vähem selge. Üks punt puha. Peab ikka midagi olulist siin Vormsis olema, kui riskitakse sellega, et kogu parteid võidakse hakata süüdistama valimispettusele kaasaaitamises. Ja vaesekesed ärihuvidega s.h. tuuleäri huvidega inimesed on tõmmatud lihtsalt tanki, eelnevalt muidugi ka nende rahakotti natuke tuulutades…Muidugi võib Urmas kinnitada, et tema õuele Borrby tuuleparki kindlasti ei tule. Ta teab seda.

Omast võttest selili…

Oleks vast Vormsi valimistulemuse esialgne hinnang. Asi läks vist käest ära. Läks liiale. Maskid langesid.

Tehtigi nii räigelt ära, et ma isegi vana vandenõuteoreetikuna niivõrd organiseeritud asja ei kahtlustanud. Valimas käinute arv kasvas eelmiste valimistega võrreldes ca 100 inimese võrra. See näitab, et need juurde sisse kirjutatud 80 inimest valisid 100%. Ja kõigile neile meeldis üks ja ainus olemise viis-talvituda Vormsis.

Järelikult oligi asi täiemahulises valijate importimises, mitte mingis raskematest aegadest tingitud suvitajate huvist praamidotatsiooni järele. Sellest pole veel eriti hullu, et kolm vähem aega saarel elanud endist linnameest volikokku said. Hullem on see, et nad kolm vana olijat siin endast sõltuvaks, sisuliselt oma tankistideks tegid, sest need kolm sissesaanud, ütleme, “tõelist talvitujat” said ka volikokku uute tegijate “orgunnitud” häältega. See on valimistulemusest palja silmaga nähtav.

Vormsis, nagu teisteski väiksemates kohtades, on volikokku valituks osutunud inimesed enam-vähem täpselt ju teadnud, kelle (konkreetse) hääle toel ta seal istub. Side saadiku ja valijate vahel on konkreetne ja toimib. Vahest isegi liialt konkreetne, sest tavaline valija kipub tihtipeale arvama, et tema saadik peab volikogus kaitsma ka tema kui valija isiklikke huve. Ega sellest hästi aru ei saada, et volikogu on (peaks olema) koht, kus otsustatakse üldisi asju üldistest huvidest lähtuvalt. Oma isiklikud asjad peaks ikka ise ära lahendama.

Nüüd on meil siis situatsioon, kus kolm “uut tegijat” kontrollivad veel kolme “vana talvitujat”, mis kokku annab volikogus kahe kolmandikulise enamuse. Päris mugav situatsioon “uute tegijate” jaoks: ise ei peagi palju volikogus tagumikku kulutamas käia- vajalikud otsused lähevad niigi ludinal läbi.

Nii-öelda opositsiooni jäid siis IRL kahe ja kesk ühe kohaga. Kuna kitsamas ringis oli ammu teada, et Meelis kandideerib vaid moe pärast, markeerimaks lihtsalt IRL-i kaubamärgi kohalolekut, siis said nad veel üllatavalt hea tulemuse. Kogusid peaaegu täpselt sama palju hääli kui 2005.a. Aga siis kandideerisid ju veel ka Elle ja Maris, ning Meelis ise tegi hiilgetulemuse oma  ainukese isikumandaadiga. Nendelt kolmelt kokku on kuhugi liikunud 32 häält. Üsna huvitav oleks teada, kuhu. Sest minule tuli juurde vaid 8 häält. No Anule küll kümmekond aga ikka natuke segaseks see asi jääb. IRL-i puhul on muidugi hea see, et seoses Meelise joone alla jäämisega lähevad volikokku need, kes tahtsidki tegelikult sinna minna. Väikeses kohas ei tasuks suurparteide “peibutuspartide” trikke ikka kasutada.

Samas on keskerakonna nimekirja kohta kuulda olnud, et nii eelmisel kui sellel korral valituks osutunud Toivo ei kavatse tegelikult küll koolituskeskuses istumas käia. Sellisel juhul pakuks kõhutunde järgi, et raudse erakonnadistsipliiniga tuntud kesk surub teise koha omaniku Heily asemel volikokku siiski kolmandal positsioonil oleva Aavo. Mis tähendab muidugi seda, et “uued tegijad” saavad sisuliselt juurde veel ühe koha. Just selles mentaalses mõttes, milles ma “uusi tegijaid” “vanadest olijatest” eristan. “Uute tegijate” jaoks on saar ennekõike äri, ettevõtluse, kiire tegutsemise jaoks, “vanadele olijatele” aga eelkõige elamise, olemise, ja natuke järelemõtlikuma tegutsemise jaoks.

Vot siis sellised lood Vormsi volikoguga….Järjest rohkem hakkab mulle meeldima see, et ise volikogust välja jäin. Seal oleks olnud ikka tõeliselt raske olla. Mitte et sinna valitud inimestel midagi viga oleks. Lihtsalt neil (sellel suurel enamusel) on teised, isegi diametraalselt teised, huvid. Üksikkandidaadina oleks saanud midagi ära teha, huvide tasakaalu kallutada vaid siis kui seis oleks “tegijate” ja “olijate” vahel võrdsem.

Aga miks “omast võttest selili”. Ma arvan lihtsalt, et “tegijad” pingutasid ikka kõvasti üle. Vormsi on raske koht raskete inimestega. Midagi siin nii lihtsalt ei lähe, et võtad aga kohaliku võimu üle ja edasi läheb juba lepase reega. Siinsetesse võimusuhetesse investeerimine ei ole kindlasti mitte tulus. Pigem hakkavad varsti ilmnema esimesed kahjud…

Ja tulemus on…

…siis selline

1
Ka Talvel Vormsil
175 valijat 
6 kohta ehk

URMAS PAU
29 valijat
IVO SARAPUU
25 valijat
SVEN RAMMUL
23 valijat
JAAK KAABEL
20 valijat
ARVO ALLIK
17 valijat

OVE KOSKA
12 valijat

2
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
54 valijat
2 kohta

ANU STRENG
17 valijat

KAIDO VALM
13 valijat

3
Eesti Keskerakond
45 valijat 
1 koht ehk

TOIVO HOKKONEN
12 valijat

Üksikkandidaat
13 valijat (need 13 on meil vist Elleniga kahe peale)
0 kohta

KOKKU
287 valijat
9 kohta

 

Jaaa…Peab ikka suurema respektiga nõidadesse suhtuma hakkama…Kust kurat see enn teadis, et mul ikka nii väiksed sansud on…Mitu korda viis jutu sellele, et kas ikka tasub minu poolt hääletada, et hääl läheb äkki kaotsi…

Aga valijad on oma valiku teinud. Ja valijatel on demokraatias alati õigus. Minu siin blogiski väljendatud ideed ja mõtted ei osutunud valituks. Minu tuulepargi vastasus ei leidnud toetust.

Mis mul üle jääb. Nagu kuskil eespool väljendusin, rahva tahtele kulpi lüüa ja edasi teenida. Mida ma ka (täitsa ausalt) teatud kergendustundega ka teen. Tuju läks kohe rõõmsamaks. Arvata võib, et ka edasised blogisissekanded muutuvad järjest rõõmsamaks. Kurdeti ju siin sageli, et lausa kiirgan pessimismi, depressiooni, negativismi…mida kõike veel. Elu on ju tegelikult lill. Valituks osutununa oleks sellise volikogu koosseisu ja jõudude vahekorra  juures raske olla rõõmus ja roosa.

Üks on muidugi kindel, enam ma küll kuhugi ei kandideeri. Aga olukorda analüüsima ja siin kajastama jään rõõmuga edasi.

Tulemusi oodates…

Eks see ennustamine nii segases seisus on üks tänamatu töö küll. Kui neli aastat tagasi sai üsna täpselt isegi isikute tasandil ette ära öeldud, kes saab püünele, kes mitte, siis seekord on kaardipakk ikka väga segi. Selle segamisega alustasid uued tulijad-tegijad sissekirjutustega manipuleerides ja eks isegi sai kontrolliks veel üks segamine tehtud. Tekkis kahtlus, et ässade asukoht oli eelmistel segajatel ära markeeritud.

Ei jäägi muud üle kui jääda algul, nimekirjade selgumise ajal, pakutu juurde

“talvitujad”-4

IRL-2

kesk-2

üksikkandidaat-1

See üksikkandidaat loodaks seekord siis ise olla. Kõrvalolevas küsitluses oli ka üks ja ainuke (mitte mina) nii optimistlik arvaja. Et siis pigem jah. Aga vist väga piiripealne variant. Üldiselt jääks rahule ka paarikümne häälega, mis volikogu kohta küll ilmselt ei anna. Ega see Vormsi asi ajamata jää. Tulevad uued tegijad ja teevad. Saan rahus vanaviisi edasi toimetada.

Minu Programm…

 

enn siin ükspäe küsis, et mihuke on minu programm, et tema ei tea, kas mind ikka valida…Eks ta õige ole, peab olema selge, mida see rahva esindajaks trügiv inimene seal esinduskogus teha tahab, millised on ta eesmärgid. Aga mul üksikkandidaadina oleks küll natuke narr hakata rääkima sellest, kuidas ma viin Vormsi saare koos rahvaga viie rikkaima saare sekka…Oleks selge suurusehullustus. Tuleb võtta mõni konkreetsem ja jõukohasem eesmärk. Hea oleks, kui lahendatav probleem oleks ka aktuaalne ehk päevakohane. Nii võtsingi ette ühe konkreetse asja, probleemi, mis tuli ilmsiks just nende valimiste käigus. Nimelt on selgunud, et mitmed robinal võimule trügivad inimesed kavatsevad meie vaikset ja rahulikku saart õnnistada tuulepargi rajamisega…Mulle see ei sobi kuidagi, ja olen ka päris kindel, et see värk ei sobi väga paljudele neile vormsilastele, kes tahavad siin rahus ja vaikuses nii suvitada kui talvituda. Seega on minu programm alljärgnev…

 

Hea Vormsi rahvas- talvitujad, suvitajad ja muud siin elavad inimesed

Ei tuulepargile Borrbys!

On viimane aeg tulla selle ennetava üleskutsega välja just enne valimisi, sest on selgeid märke sellest, et just nendel valimistel püütakse kaheldavate meetoditega formeerida sellist järgneva volikogu enamust, mis oleks kuulekas kuulama grupi ärimeeste soove rajada Vormsisse tuulepark. Tõenäoliselt Borrby suurele põllule. Kahtlemata on tuuleenergia kasutamine iseenesest hea ja õige idee ja ka pikas perspektiivis hea investeering seda tegevatele ärimeestele. Kasulik on see ka neile, kelle seni kasutamata maale see rajataks. Kuid ülejäänud 99% Vormsi elanikest kaotavad, kaotavad vaikuse ja rahu. Tuuleparkide jaoks on Eestis küllalt tühermaid ja kaugemaid meremadalaid, kus nad kedagi ei häiriks. Tean seda, sest olen hariduselt geoloog, kitsamalt spetsialiteedilt meregeoloog ning olen pikalt töötanud merepõhja ja maapõue uurimisega, kekkonnakaitse ja planeeringutega tegelevates riigi- ning erastruktuurides. Minu meelest ei ole mingit riiklikku ega kogukondlikku vajadust Vormsile tuulepargi rajamiseks. See on puhtalt ärimeeste ja mõne Vormsi maaomaniku erahuvi.
Eriti häiriv on see, kuidas seda erahuvi realiseeritakse. Kuidagi, kas siis kavalusega, suuri lubadusi jagades on tuuleressursist ja teistestki saare ressurssidest (mets, kasutamata karjamaad, turismisektor) huvitatud, viimastel aastatel saarele elama asunud ärihuvidega ettevõtlikud inimesed koondunud saarel juba neli aastat võimul olnud valimisliitu "Ka talvel Vormsil" ning on viimase aasta jooksul ja just enne valimisi massiliselt oma sõpru-tuttavaid saarele sisse kirjutanud. Sõbrad-tuttavad hääletavad  muidugi ju kohalikke olusid täpselt tundmata neid kutsunud sõprade tuttavate poolt. Siin pole midagi taunimisväärsetki, rääkimata seadusevastasusest. Kuid meie valimissüsteem on selline, et selliste kindlate valijahäältega saab väga lihtsalt volikokku, tehes teistel sellesama valimisliidu liikmetel sinna pääsu vastavalt raskemaks. Kuna valimisliidu poolt kokku antud hääled määravad ära selle, mitu kohta valimisliit volikogus saab ja igale valimisliidu liikmele isiklikult antud hääled määravad ära selle, kes konkreetselt saab volikokku, siis on täiesti võimalik, et hiljuti elanike registrisse kantud inimeste hääled annavad valimisliidule "Ka talvel Vormsil"  5 kohta ja seega absoluutse enamuse. Ja need viis kohta võivad suure tõenäosusega kuuluda Teet Vainolale, Ove Koskale, Urmas Paule, Jaak Kaabelile, Ivo Sarapuule. Head toredad mehed kindlasti kõik, kuid neil on ühised ärihuvid nii tuulepargi kui ka muudes asjades. Ja kahjuks varjutavad need ärihuvid kõik muud.
See üleskutse on neile, kes siin elavad nii pikemat kui lühemat aega, kes siin suvitavad pikemat või lühemat aega, eriti aga neile, kes elavad siin ka talvel ja veel rohkem neile, kes kavatsevad siin ka edaspidi elada või suvitada. Just Teie ja Teie laste elukvaliteet saab tuulepargi rajamise ja töölehakkamisega kõige suurema löögi. Seda saaks veel ära hoida sellega kui kõik need, kellele tuulepark pole vastuvõetav, tuleksid valima ja valiks neid väljaspool valimisliitu "Ka talvel Vormsil" kandideerivaid inimesi, kellest on teada, et nad on selle tuulepargi rajamise vastu. Sest kõik hääled, mis on antud "Ka talvel Vormsil" nimekirja poolt, on kahjuks tuulepargi rajamise poolt antud hääled. Siinkohal kutsun ka valimisliidu "Ka talvel Vormsil" nimekirjas kandideerijaid, kes on ise tuulepargi vastu, endid ja nende pooldajaid valima inimesi teistest nimekirjadest. Sest valimisliidu "Ka talvel Vormsil" nimekirjast pääsevad võõraste valijate antud häälte toel volikokku ainult need, kes toetavad tuuleparki. Teil teistel pole mingit lootust. Ja talvisel Vormsil undab metsa kohal kõrguv monstrum....
Tulge valima! Valige vaikus ja rahu! Valige Vormsi tõelised väärtused!

Konkurents kogukonda hävitamas…

Sain ka vist ajalehte. “Lääne Elu” küsis mõned küsimused ja ma siis leheruumi kokkuhoiu mõttes ka lakooniliselt vastasin. Kuna aga “Lääne Elu” juba traditsiooniliselt peab meretaguse valla asju laiemale üldsusele vähehuvitavaks, siis on Vormsi valimisi käsitletud vaid paberväljaandes. Interneti teel kättesaadavas mitte. Ostku lehte, neil ju seal raha kui raba.

Aga sellest raha saamisest, raha saamise eripäradest Vormsi saarel tahakski pikemalt rääkida. Märkisin siis peamise probleemina sisulise koostöö puudumist, ühistegevuse puudumist, ja seda just majanduselus. Selle teema ja selle, kuidas probleemist üle saada, peakski põhjalikumalt lahti seletama. Näidetes toodud ettevõtjate nimed on teadlikult väikese tähega, sest nad on lihtsalt näited. Pole põhjust väikese esitähe pärast solvuda.

Mismoodi siin siis see ettevõtlus ja majanduselu tegelikult käib ja toimib. Jagaks siinse majandussektori laias laastus kaheks: teenindus ja ehitus ning põllumajandus (peamiselt loomapidamine)

Ehituse ja sellega seonduva teenindusega tegelevad põhiliselt  ilmar ja paul. Nemad on konkurendid. Põrnitsevad üksteist altkulmu ja ootavad seda päeva, mil üks neist mingil põhjusel oma tegevuse lõpetab. Võimaluste korral ka ise sellele natuke kaasa aidates. Kaubanduses on olukord juba rõõmsam. Poodi pidasid mart ja jaak. Jaagul õnnestus mardiga kokku leppida ja ta üles osta. Ja mart tegi saarelt sääred, pood kinni ja mõnel inimesel vähem tööd. Nüüd on olukord ettevõtluse seisukohalt parem, sest tüütut konkurenti pole. Elu oleks päris lill kui ka poe klientidel rohkem raha oleks….Aga see MASU, TÄPE ja PUPU ajavad kõiki veeringuid lugema, ja mis veel hullem, kohalikke lausa Haapsalus poes käima. Sest seal on odavam. Kui nüüd eeloleval talvel turiste pole ja kohalikud Haapsalu vahet voorivad, mis siis saab. Pood kinni….

Saeraame oli-on (ei teagi täpselt) kaks. Eraomaniku ivo ja teine riigi oma. Käivad jutud, et kaks on ikka palju ja see riigi oma tuleks ära likvideerida. Ülejäänud Eestis on ju niiviisi metskondades tehtud ja selle ilmse anakronismiga peaks vaba ettevõtluse ja saare majanduse huvides kuidagi lõpetama. Riik on ju halb peremees. Eesti riik veel eriti. Samas kurdab metsaühistu, et seda lõputut ja pidevalt juurdekasvavat Vormsi metsa ei suuda ivo oma saeraamist sellel sajandilgi kindlasti läbi lasta. Täitsa nõus, minu arust oleks isegi kahte uut ja effektiivset saeraami (erinevate sortimentide võimalusega) siia vaja…ja ma ei saa aru, miks metsaühistu selles suunas ei tegutse. Ikka eelistavad saarelt välja vedada palkide vahel olevat õhku ja maksta selle eest praamikompaniile hingehinda. Ja kurdavad, et kulud metsa majandamisel nii suured, et ainuvõimalik on mingigi tulu saamiseks metsa minna võimalikult suure masinaga ja võtta metsast välja ainult suured ja kvaliteetse puiduga puud. Ja aastaajast ei saa ka pidada, sest südatalvel on sel suurel ja raskel masinal ju mujalgi tööd.

Veel on vist paar meest, arvo ja keegi veel, tegevad peamiselt ehituseks vajalike masinate ja seadmete väljarendiga. Eks nemadki põrnitse üksteist altkulmu, nagu siin tavaks.

Turism on küll ainuke sektor, kus siin toimib mingilgi määral konkurents,  elutervem konkurents selle sõna õiges tähenduses. Pakutakse erinevaid võimalusi. On valikut. See on ka arusaadav, turismiettevõtjad liigutavad ju ainult väljastpoolt saart saabuvat raha. Seal, laias maailmas on seda raha teadagi palju rohkem kui siin kohapeal, kohalike käes ringlevat. Selle nimel tasub pingutada. Kuigi koostööd turunduses, saare kui terviku müümises võiks siingi rohkem olla.

Põllumajanduses on tegevaid talunikke, hobitalunikke, pooltalunikke, kurat teab mis talunikke nii kümne- viieteistkümne ringis. Üldiselt kõik nokitsevad omaette, igal ühel mingi traktor või massin aianurgas, no mõnel ka kaks. Kuna pühiliselt tegu loomapidamisega, siis erinevaid elajaid 10 ja 200 vahel. Kuidas kellelgi. Tegelikult mingit arvestatavat koostööd siin pole, kuna aga erinevaid töid on palju ja erinevaidki riistu selleks palju vaja, siis üksteisele teenuseid ju tehakse. Aga selle teenuse hinnaga on alati üks igavene jama. Sest hinnakujundusel on põhiargumendiks see, mis see kõik küll mujal, suures, maailmas maksab. Et kuna siin ju kõik kallim, siis paneme Tallinna hinna ja lisame Vormsi koefitsiendi. Selge siis, miks naabrilt, kel küll selle asja jaoks õigem ja parem masin,  teenust ostma ei kiputa. Parem kuidagi omapäi asjaga hakkama saada.

Ettevõtjatel, olgem ausad, on küll peamine eesmärk teenida kasumit. Ei tule see kasum aga mujalt kui paratamatult teise inimese, kliendi arvelt. Aga miks te naabrit, oma küla inimest, oma saare inimest, oma kogukonda koorite sellega, et tahate temalt kätte saada sama suurt kasuminormi. Meil käib ju küllalt siin turiste, kes tulevad siia täiesti vabatahtlikult ja lasevad end lausa heameelega koorida. Võiks lõpuks omavahel kokku leppida selles, et omavahelistelt tehingutelt kasumit ei võeta. Saareinimesest teenuse või kauba vajaja katab ainult teise saareinimese poolt osutatud teenuse või kauba kulud. Võimatu. Ega vast väga polegi. Kujutame ette, et ilmar, paul, ivo, jaak ja arvo matavad konkurentsi vaenukirve kasvõi prooviks vahepeal maha ja teevad koos ühe ühistu. Omavahel teenuste osutamisel arveldavad edaspidi ainult kulude katmise teel. Kasumit ei võta. Müük ja teenus väljapoole ühistut läheb muidugi vanaviisi edasi ainult selle vahega, et kui teenus väljapoole tehakse ühistu kaudu, siis kasum läheb ühistule ja aasta lõpul jagatakse see kasum ühistu liikmete vahel vastavalt ühistu liikme poolt tehtud kulutuste hulgale. Kui aga ühistu liige tahab teha diili väljapoole üksi, siis palun, kogu kasum küll sulle kuid ühistu teistelt liikmetelt sa selle teenuse tegemiseks vajaliku kauba või allhanke jaoks ühistu liikmele ettenähtud boonust ei saa. Varsti saavad kõik aru, et koos asja ajada on hulga rentaablim. Ja sularaha on hoopis vähem igasugu asjaajamisteks vaja ja makse saab täiesti seaduslikult hoopis vähem maksta ja mis peamine:inimesed hakkavad jälle rohkem üksteisest sõltuma ja edukus on tagatud ainult usalduse ning koostöövaimuga. Asi läheks käima juba ka siis  kui ainult kolm-neligi erineva tegevusvaldkonnaga meest omavahel kokku lepiks. Ühistust väljajäänud ei peaks üksiku hundina siin kaua vastu ja tuleks ise kampa.

Samamoodi võiks koostööd teha ka põllumehed. Edasi võiks need kaks ühistut ühineda ja edasi saab sellisele suurele ühistule võtta juba ka muid, mitte ainult igapäevaseid majanduslikke, vaid ka muid  funktsioone. Kasvõi heakord saarel ja nõrgemate abistamine. Saare kogukond hakkaks lõpuks kogukonnana toimima.

Uued tegijad ja vanad olijad väikesaarel võimu jagamas…

 Avaldan ka siin laiemale lugejaskonnale mõeldud loo valimiste omapärast väikesaarel, siis meie , Vormsi, näitel...

Kes meist ei tahaks olla muutuste maaletoojad. Et näidata võimalusi ka sumbunud õhustikus. Kuid , heade kavatsustega on teatavasti sillutatud põrgutee…
Teatavasti on viimaste valimistega seoses ilmnenud kahtlemata “tegijate” ärihuvidega inimeste soov lüüa kaasa kohalikus poliitikas. Isegi jumalast ja A. Ansipi valitsuse poolt unustatud ääremaadel. Kuna kohapealsetele valijatele (umbusklikele matsidele)  läheb oma eesrindlike ja edumeelsete mõtete ja soovide mahamüümine keerukaks, siis kasutatakse jõuvahekordade muutmiseks valijate importimist. Huvitaval kombel puudub meie kohalikke valimisi reguleerivas seadusandluses praktiliselt paiksustsensust nõudev regulatsioon. Nõue elada, olla seotud kohapealse eluga vaid kaks kuud enne valimisi pole küll mingi tõsiseltvõetav paiksustsensusena käsitletav regulatsioon. Lausa ahvatleb kasutama jokk-skeeme.
Kui meedias põhjalikumalt kajastatud Paldiski juhtum on käsitletav juba kohapeal jupp aega tegutsenud  ärihuvidega seotud grupeeringute omavahelist võitluse ja konkurentsina, samu jokk- skeeme kasutades, siis ääremaadel toimub juba kurat teab mis. “Uued tegijad” sõidavad vanadest kohapeal  tegutsenud ettevõtjatest tankiroomikutega üle. Võitlus käib veel saadaolevate kohapealsete ressursside kasutusõiguse üle. Kohalike, kes on konkreetsel kohal elanud kaua ja kes kavatsevad oma laste kaudu elada koha peal veel kauem, huvi on ressursse kasutada säästlikult ja jätkusuutlikult. “Uute tegijate” huvi on (tõenäoliselt küll võimalike väheste eranditega) hõivata ressurss kiiresti ja kulueffektiivselt. Teisesed, sellega kaasnevad kõrvalnähtused pole enam nende mure. Kui kohalikud, tinglikult vammuses ja päevinäinud autoga ringisõitvad inimesed võtavad ette selleks, et kohapeal kuidagi ellu jääda ja seal edasi elada, siis need teised , piltlikult ülikonnas ja dziibiga uued tegijad võtavad ette selleks, et “surres oleks rohkem asju”. Sellised vastandlikud mentaliteedid siis. Natuke jämedalt öeldud, kuid nii see kahjuks on.
Nende valimistega seoses on see probleem seni ajakirjanduse poolt natuke käsitlust leidnud nelja valla -Lohusuu, Hanila, Ridala ja Vormsi –puhul. Kuid ilmselt on selliseid juhtumeid, küll vast vähem markantsemaid ,  rohkemgi.
Eriti omapärane, huvitav, arvatavasti lausa pretsedenti loov situatsioon on välja kujunenud Vormsi vallas. Saatuse tahtena selle vallaga seotuna, ka käesolevatel valimistel kandideerijana, tuleb tunnistada, et sattusin seda siin tegema väga huvitaval ajal. Vormsi vallas on registreeritud 355 valijat. Täpselt nii suur on ka imporditud valijate abil võimu täielikku ülevõtmist kavandava valimisliidu klantspaberil värvitrükis välja  antud valimislehe tiraaz…Neist 355-st  valijast on ca 80 ehk üle 20% registreeritud valda selle aasta jooksul (1. jaanuarist alates), neist ca pooled ehk 40 aga vahetult enne valijana arvesse minejana registreerimise tähtaja kukkumist. Kuulduste järgi olla olnud kõige viljakam uute valijate saabumise päev lausa 30 uusvormsilasega….Seda plahvatuslikku huvi Vormsile elamise vastu on püütud seletada sellega, et elanike registrisse kantuil on õigus poole odavamale praamipiletile….kuid mida nad vastu sügist ja vahetult enne valimisi just sellest ülesõidu odavusest ikka nii väga huvitatud on. Täiesti selge, kellegi huvides toimub valijate importimine. Ja seda sellistes kogustes, mis nihutab paratamatult paigast kohalike elanike vahelisi aastakümnetega välja kujunenud võimusuhteid. Mitte ainult paigast, vaid tegelikult pea peale. Nende, kontrollitud 40 häälega saab oskuslikult manipuleerides, kohalike endi häältega kombineerides saavutada vähemalt teoreetiliselt, kuid kardan et järjest rohkem ka praktiliselt volikogus absoluutse enamuse. Siis 5 kohta 9-st. Vormsi eripära ongi selles et uued tegijad võtsid üle kohalike meeste valimisliidu, mis annab suurepärase võimaluse imporditavate häältega muuta aegade jooksul välja kujunenud kohalikku hierarhiat juurde tulnud ärihuvidele sobilikus-sõbralikus suunas. Kahjuks on need ärihuvid ühildatavad väga väheste saare seniste kauaaegsemate elanike huvidega. Valdavalt on tegu diametraalselt vastupidiste huvide domineerima hakkamisega.
Milles siis point ja milleks kogu see võimlemine. Vormsi saarel on veel säilinud päris palju ressursse. Saareline asend ja muud tegurid on seni pärssinud nende ressursside kasutuselevõttu. Näiteks metsaressursi kasutuselevõttu on takistanud suured transpordikulud. Kuid kui lähiaastatel tuleb metsamaterjali suurem hinnatõus, mille mõningaid märke on juba näha, siis muutub metsa ülestöötamine ka siin rentaabliks. Selge, et selleks hetkeks oleks metsaärist huvitatud isikul hea olla kohaliku võimu tüüride päris juures või siis vähemalt suht lähedal. Aga selline kulueffektiivsuse seisukohalt piiripealne metsamajandus tähendab paratamatult raskete masinate kasutamist, nende poolt lõhutud metsaaluseid ja teid, risuseid, lausa läbimatuid raielanke…Pole just hea variant kohalikust elanikust või turistist niisama metsasuitajale. Samas on turismi kogu aeg peetud saare arengu mootoriks.
Teiseks on muidugi tuuleressurss. Vormsil polegi veel tuuleparki! Milline eesrindlik vald saaks siis ilma rohelise” energiata! Ja kui nende “maavillaste” esindajatest koosnev volikogu ei taha aru saada eesrindliku mõtte kõrgustest, tuleb see volikogu sobiliku detailplaneeringu läbimineku huvides loomulikult välja vahetada. See, et kogu kasumi võtavad üritusest asja ette võtvad uued investorid ja mõned, seni tulutoovast kasutusest väljas olevate maade omanikud, aga kahjud peavad sisse võtma  kõik ülejäänud saareelanikud, suvitajad ning nende külalised ja turistid, keda kotib. Progress eelkõige. Samas on see kahju otsene, kohe tunnetatav-silmadega näha ja kõrvadega kuuldav. Möödas on jäädavalt ka need ajad, kus Eesti esimene tuulegeneraator Tahkunas oli lausa turismiobjekt. Tulevikus tuldaks Vormsile pigem siis kui Rohuküla sadamast siin mitte ühtki tuulikut ei paistaks…
Kolmandaks on Vormsil veel piisavalt ressurssi ekstensiivseks loomakasvatuseks. Seda põhiliselt rohtu, võssa ja roogu kasvavate rannakarjamaade näol. Kohalikud on siin tasapidi küll, euro-ja muude toetuste mõjul sellel alal ka juba tasapisi arenenud. Kuid juba on märgatav kasvav huvi selle majandusharu vastu nende poolt, kellele loomakasvatus pole äraelamisviis, vaid külm rahateenimisvahend. Raha seadmine peaeesmärgiks viib kiiresti karjamaade (niitude) degredeerumiseni ja lõpptulemusena pole kasulik kellelegi. Rein Kilgi lambapidamisest ja selle võludest on ju paljud kuulnud….Ja turistile on metsateelt rannale jõudes seal lehma ja lambakarja söömas näha kosutav, kuid pidevalt igasugu elajatega rinnutsi seista ja nende vahel laveerida pigem masendav.
Ja neljandaks, ressurssi (ka kasutamata) on kindlasti veel kohalikus turismisektoris. Kuigi loogiliselt oleks peamised võimalused seotud peamiselt loodusturismiga, on uued tegijad võtnud sihikule siiski harjumuspärasema meelelahutusturismi. Eks meelelahutustki on vaja ja teatud piirides toetab see teisi turismiliike ja kogu muud majandust, kuid laastatud metsade, kõrguvate tuulegeneraatorite vihina ja mudaste-sitaste randadega saare võlud ajavad küll jooma, kuid mitte jätkusuutlikult…
Tundub, et sellise Vormsi, mida tunnevad ja tundsid siinsed vanimad olijad, ning mille pärast on siia tulnud ja pidama jäänud viimaste aastakümnete tulijad, saatus on noateral. Muutus võib tulla järsk ja halvasti ette prognoositav. Kõik võib sõltuda lausa ühest häälest tulevases volikogus. Lähinädalad saavad olema suht dramaatilised, aga kindlasti huvitavad…

“Kaabakad ja sead”

Ei, ärge ehmuge, jutt ei tule teist. Pealkiri on pärit Rein Sikult Eesti Päevalehest, kust ma selle ärastasin, no varastasin. Aga täna, valimiste avapäeval, kutsuks kõiki üles tegema ka oma valik. Valik on kindlasti olemas. On võimalus valida “kaabakas”, või siis vähemalt “siga”. Ja tahan ma selle jutumärkidesse asetatud valimistel osalejaid iseloomustavate epiteetide ja pealkirjaga rõhutada ainult üht:ei ma ise valimistel kandideerijana taha ega teisi kandideerijaid kindlasti pea ei kaabakateks või siis sigadeks.

Jutt lihtsalt haakub R. Siku nägemusega (lugege siis kindlasti) kohalikust elust, kohalikest valimistest ja sellega seonduvast. Eks võtame asja ette Vormsi näitel ja räägiks pikemalt ka valimisvõitluse eetikast. Sest kindlasti ja kaugeltki olemata kaabakad, tehakse siiski eetiliselt küsitavaid käike. Põhimõttel-eesmärk pühendab abinõu.

Mis seis meil siis on, juba vähem kui kaks nädalat enne valimispäeval selguvat tõe hetke. Seis on kas lootustandev või sitt. Olenevalt sellest, kuidas hinnata seda, et esmakordselt Vormsi omavalitsemise ajaloos võtavad suure tõenäosusega kohaliku võimu sisuliselt üle inimesed, kes on saarega seotud ainult aasta või paar…Sest, jah, järjest rohkem tundub, et valimisliidu “Ka talvel Vormsil” valimislaev on kaaperdatud ja sellel seilavad võidukalt lõppsadamasse juba uued tegijad….Sellest “Lääne Elu” artiklist saab asjast ja kaaperdamise tehnoloogiast natuke aimu. Pikemalt valgustan seda tehnoloogiat allpool.

Mul endal polegi päris kindlat seisukohta, kas see on hea või halb. Esiteks oleks pragmaatiliselt mõeldes  värsket verd kindlasti vaja, aga teiselt poolt pole ju teada, mida see värske veri vastomandatava võimuga peale kavatseb hakata.…Sest on oht, et kogu kohalik võim läheb väikese grupi ärihuvide teenistusse. Poleks veel midagi hullu, kui see lihtsalt läheb nii olude sunnil, lihtsalt kukub nii välja…Asi on hullem, kui see läheb nii ettekavatsetult, etteplaneeritud tegevuste tulemusena.

Nii-et kahtlusi ja kõhklusi mul on. Just need kahtlused ja kõhklused sundisid mind suht viimasel minutil oma kandidatuuri üksikkandidaadina üles seadma. Sest rohkem ei tarvitse enam ju üldse tulla mingit arvestatavat võimalust saare elus kaasa lüüa. Kulpi lüüa ja edasi teenida (s.t. minu puhul lihtsalt siin edasi elada), isegi siis kui siin hakatakse ei tea mis tükke tegema ei tea kelle huvides…

Ja teist võimalust peale üksikandidaadi ka polnud, sest ainuke seesama reaalselt siinsele võimule pretendeeriv valimisliit “Ka talvel Vormsil” mind oma ridadesse ei tahtnud. Ju oleks ma hääletoojana olnud sobilik küll aga eks oli liiga suur oht selles, et oleksingi saadud valituks. Selleks vajalikud kümmekond isiklikku häält oleks vast kogunud küll. Ju ei sobinud valimisliidu tegelikele kokkupanijatele minu pääs volikokku. Siin ongi võtmeküsimus-miks ma ei sobiks…Ainuke seletus-segaks kedagi, ei oleks piisavalt juhitav ega manipuleeritav. Nii et jäigi ainuke võimalus osaleda üksikkandidaadina.

Siiski nagu rohkem on kahju sellest et IRL loobus siin sisuliselt üldse võimule pürgimast. Sest tulla jäärapäiselt välja parteinimekirjaga teadaolevates kohalikes oludes on teadlik ette alla andmine. Isegi teatud mõttes oma valijate reetmine. Valijate huvid on paratamatult kõige paremini kaitstud siis kui tahetakse saavutada ja saavutataksegi võim. Eelmine periood näitas, et vaevalt oleks olnud võimalik ka koalitsioon keskerakonnaga või sellesama valimisliiduga “Ka talvel Vormsil”. Koalitsioon oleks võimalik vaid tugevamalt positsioonilt, mis on vormsi puhul 4kohta 9-st. See oleks olnud kindlasti saavutatav, kui oleks välja mindud tugeva ja pika alternatiivse valimisliiduna.

Isiklikult on mul üksikkandidaadina valituks osutununa muidugi isegi mugavam. Ei pea tõrjuma süüdistusi, et tahtis ainult võimule, sest ega ju mingit võimu pole ega tule. Koalitsiooni mind ei võeta niikuinii, seda oli ju näha valimisliidu nimekirja kutsumisega. Otsuseid argumentidega mõjutada, vahel vast isegi lollusi blokeerida saaks vast küll. Nii et siinkohal ja esimest korda rõhutan. Valige mind! Ma olen mingigi alternatiiv tasakaalustamaks uute inimeste liialt jõulist ja natuke ebaselgete eesmärkidega tulekut. Või kui mina ei sobi, siis Ellenit. Teist üksikkandidaati. Sest ka tema on sõltumatu. Tallegi pole midagi lubatud. Vastasel korral oleks ka tema “õiges” nimekirjas. Nii-et seekord on vist tegelike ja tõeliste talvitujate huvide tasakaalukaks esindamiseks vajalik saada  volikokku  mõlemad üksikkandidaadid. Kasvõi igaks juhuks. Pealtnäha suht võimatu ülesanne, aga vast siiski veel teostatav.

Nüüd siis lähemalt kaaperdamisest. Kuidas seda tehakse. Valimisseadus oma häälte arvutamise süsteemiga on tegelikult päris lihtne. Kohalikke olusid, suhteid, inimesi , nende eelistusi, neile eelmistel valimistel antud hääli teades on suht lihtne välja arvutada, mitu häält keegi võib saada ja ka seda, mitme häälega keegi volikokku võib pääseda. Laias laastus on nii, et mida pikem on valimisnimekiri, seda väiksema isikliku häälepagasiga võib volikokku saada. Juba 10 isiklikku häält peaks praegusel juhul tagama “Ka talvel Vormsil” liikmele koha volikogus. Seda 10 häält võib siin saada ausalt, oma pikaajalise tegevuse tunnustamise ja populaarsuse olemasolul ja… ,ütleme, natuke vähemausalt, valijaid importides….Sest see, et viimase (valimiseelse) aasta jooksul on Vormsi elanike arv kasvanud neljandiku võrra ainult mõnesajase võiduga praamidotatsioonis tõttu, on jutuke lollidele. Muidugi on tegemist “õigete” valijate importimisega. See oleks tegelikult täiesti aktsepteeritav, kui poleks mingeid vihjeid ega suunavaid jutuajamisi “imporditavatega”. Kutsun sõbrad ja tuttavad registreerima end siia sisse, vald hakkab saama tulumaksu ja sõbrad-tuttavad saavad mul vähemate kuludega külas käia…Täiesti loomulikult osa, ja ilmselt suurem osa valib mind valimistel täiesti vabatahtlikult ja meeldetuletuseta. Kuid praegusel juhul tekib ebavõrdne konkurents valimisliidu sees. Selles liidus olevatele vanadele kohalikele tulevad need vajalikud 10 häält kätte läbi higi ja pisarate, uutele tulijatele aga läbi lõbu ja pillerkaari…On ju selgelt etteennustatav, et ütleme 80-st uuest vormsilasest vähemalt 40 valivad uusi tegijaid vormsilasi..Jagub parasjagu 2-3 tegijale ja võib-olla isegi mõnele väljavalitud “põlisvormsilasele”….Vot selles võimaluses näengi kõige suuremat eetilist probleemi. On täiesti võimalik, et keegi “tõeline talvituja” viiakse volikokku juurdetulnud häältega. See volikogu liige saab olema sõltuv nendest, kes talle hääled  orgunnis.

Õigem, ütleks isegi, et ausam oleks olnud teha päris oma valimisliit  näiteks tingliku nimetusega“Uued tegijad” ja siis importida oma pooldajad. Selle vastu ei oleks mul küll kohe midagi. Ja  oleks ju saanud  ka sealt oma kaks kohta kätte. Praegu tundub aga kogu see värk kohalikega manipuleerimisena, ja ma ei ole päris kindel, et see toimub õilsatel eesmärkidel.

Nii-et kahjuks tundub mulle järjest rohkem, et teile Vormsi mehed-naised, kes te tegelikult kannate seda ka talvel siin elama pidavate inimeste mullegi hästi mõistetavaid arusaamu, tõmmati müts silmini pähe…

Mul isiklikult pole küll uute tulijate-tegijate vastu midagi. Isegi tervitaks neid valla juhtimisel igal tasandil. Ja juhtima nad seda valda suure tõenäosusega hakkavad. Ainuke, mida tahaks ära hoida, on see, et nad ei hakkaks tegema seda liiga suure mõjuvõimuga, kontrollimatult. Selle ärahoidmiseks on veel võimalusi kui valijad ei annaks valimisliidule “Ka talvel Vormsil” üleliia hääli. Oma kolm kohta saavad nad praeguses situatsioonis igast asendist. Ka nelja kohaga ei saa nad veel ülejäänutele täiega pähe istuda.

Kokkuvõtteks võiks siis resümeerida, et kui valijad tunnetavad ohtu uute tulijate võimalike ärihuvide ja eesmärkide ees, tuleks esimeses järjekorras valida üksikkandidaate. Ehk siis mind või Ellenit (meil on neid hääli sissesaamiseks ikka hädasti vaja). Kui meie ei sobi, valige üks tubli inimene Keskerakonna või IRL-i nimekirjast. Kui neid ohutundega valijaid on küllaldaselt, pole sugugi utoopia volikogu sellise jõudude jaotusega: “Ka talvel Vormsil”-3 kohta, IRL-2kohta, Kesk-2kohta pluss 2 üksikkandidaati. Piisavalt tasakaalukas värk. Kõik pole veel kadunud!

Rahvaasemike kandidaadid selgunud… II

neli aastat tagasi sai seda pealkirja juba kasutatud….Et teema ju sama siis milleks uut pealkirja välja mõelda…

Mu tollane jutt pakuks vist ka praegu huvi, ja tõin ta siin ka täies mahus ära, kursiivis.

kolmapäev, 7. September 2005. a

Rahvaasemike kandidaadid selgunud

Nonii, läheb lahti. Aktiivsus ja tung võimule väikses Vormsis on enneolematu. Lugesin kokku 35 soovijat 9 volikogu kohale,

Nüüd (2009.a.) siis tung veel suurem, 39 soovijat

neist
11 talvituma jäävat kandidaati valimisliidust "Ka Talvel Vormsil" - Ivo Sarapuu, Riima Koch, Andres Koch, Ege Kanarbik, Ellen Mandre, Moonika Vetesina, Arvo Allik, Ilmar Koppelmaa, Peeter Savisto, Ants Streng, Koit Kõiveer

Nüüd aga

Arvo Allik, Jonne Berggren, Jaak Kaabel, Andres Koch, Riima Koch, Risto Koch, Ilmar Koppelmaa, Ove Koska, Ellen Mandre, Priit Orutalu, Lia Ostapenko, Urmas Pau,  Sven Rammul, Ene Rand, Ene Sarapuu, Ivo Sarapuu, Teet Vainola, Ants Varblane

Seekord  siis tervelt 18 talvitujat, kellest 6 on samad ehk jäänud nimekirjale truuks… Pole midagi öelda, Vormsil talvitumine on moodi läinud…Etteruttavalt võib siit ennustada ka üsna kindlat valimisvõitu. Pakuks neile esimese pauguga 4 kohta

8 Isamaaliidu poolt: Jaana Kokk, Alla Lääts, Ada Siilbek, Tanel Viks, Karlo Hälvin, Meelis Mägi, Elle Puurmann, Maris Puurmann

Nüüd

Meelis Mägi, Elle Puurmann?, Anu Streng, Olger Berggren, Siim Grundsten, Ahto Kokk, Koit Kõiveer, Alla Lääts, Ain Ojasoo, Kaido Valm

Sellel kohal ja eelmistest valimistest pärit siseinfo põhjal võib öelda, et Meelise jäärapäisus tingimata ja just “Isamaa” nimekirjaga välja tulla hakkab kätte maksma. Voolavus on suur, valimiste võitmiseks vajalikku pikka nimekirja ei õnnestu kokku panna. Kui nüüd Elle loobumine kinnitust leiab, siis üle kahe koha siit ei tule…

7 Rahvaliidult- Ellen Järv, Ene Sarapuu, Aime Piirsalu, Teet Vainola, Märt Maivel, Harry Rosenblad

Rahvaliit on siis ka Vormsis (nagu mujalgi Eestis) hajunud “talvitajate”, keski ja üksikkandidaatide suunal ega pole sel korral esindatud…

7 Keskerakonnalt- Ahto Kokk, Jüri Pajuste, Rando Raudsepp, Toivo Hokkonen, Ain Streng, Heily Piip, Ervin Kits

Nüüd

Aavo Jüristo, Toivo Hokkonen, Rando Raudsepp, Aime Piirsalu, Heily Piip, Airila Paulus, Jüri Pajuste, Gert Kanarbik, Eedik Kisler

Ega Keskerakondki lähe ka seekord siinseid valimisi võitma. Pigem on tegu suure partei ja tema bosside kangekaelse sooviga näidata, et nad on kõikjal tegijad…2 kohta, sedagi napilt…

1 esindaja Res Publicalt -Mart Marandi ja
1 parteitu üksikkandidaat - mina ise

Seekord 2 üksikkandidaati

Ellen Järv, Toomas Puurmann

Seega siis Res Publica on sulandunud jälgi jätmata “Isamaas” ja tere tulemast Ellenile sõltumatute üksikkandidaatide sekka…Pakuks kahe peale ühte kohta..

No mida arvata? Üldjuhul pikim nimekiri peaks võitma, seega n-ö praeguse võimupartei Isamaaliiduga tunduvad lood vähemalt esialgu kehvavõitu, nimekiri on võrreldes eelmiste valimistega kokku kuivanud, on ärahüpanuid, isegi praeguse vallavalitsuse liikmed ihkavad uue, seni veel teadmata uue vallavanema alla jne. Prognoosida võiks siis kohtade jaotuseks ülevalt alla 3-2-2-2. Kurb küll, aga üksikud jäävad seekord vist välja; koguda üle 20 hääle olukorras, kus igale kandidaadile jagub ainult 5 potentsiaalset valijat, on keeruline.
Nimede järjekorra järgi võib arvata, et Keskerakond panustab Heily Piibule ja Toivo Okkonenile ning Isamaaliit Meelisele ja Ellele. Need neli on seega kindlaimad uue volikogu liikmed. Talvitujate ja Rahvaliidu puhul on kõik lahtine, sest nimekirja sees on nad omavahel selged konkurendid ja sealt tulevad võimalikud 5 saadikut on ettearvamatud ning võivad sõltuda mingist ühest juhuslikust häälest (seda muidugi juhul, kui ei käi must mäng häälte ostmisega)
Kõik on võimalik, sest nagu eespool mainitud, on eetikaga mitmetel kandidaatidel juba alguses probleeme.

Sellele nelja aasta tagusele jutule võiks ka praegu alla kirjutada. Aeg on küll hoopis teine, ja vähemalt parteinimekirjad peaks hääli kaotama üksikkandidaatide ja valimisliitude kasuks…Sellest siis ka  arvestus, et minugi võimalused on täitsa olemas…

Vormsi saarevahi saaga läheb edasi…

Lõpuks siis, vaat et poolteist aastat algsest tähtajast hiljem, sai Lääne Maavalitsus hakkama suure töövõiduga: kinnitas ametisse Vormsi saarevahi…

Olen selle segase ja äärmiselt ebameeldiva asjaajamiskultuuriga värgiga algusest peale seotud olnud ja kinnitan, et ma seda asja päris niiviisi ei jäta. Mitte selles mõttes, et seaksin kuidagi kahtluse alla Jonne pädevuse ja sobivuse sellele kohale. Et ma oleks nagu parem mees. Kaugel sellest. Jonne on kohe kindlasti ja mitmeski mõttes sobivam. Aga eks mulgi ole tugevaid külgi, ja ainuke, mida taotlesin, oli see, et kandidaate võrreldaks ausas ja avalikus konkurentsis. Selline susserdamine ei kõlba kuhugi. Edaspidi taotlen aga juba seda, et susserdajad selgitataks välja ja võetaks vastutusele. Ei muud. Eks natuke kahju küll, aga Vormsi saarevahti minust tõenäoliselt enam kunagi ei saa, kuigi see amet mulle vast  päris sobiks. Isegi siis, kui Jonne mingil põhjusel kunagi loobub. Sest võib jääda mulje, et äkki loobus mingi järjekordse susserdamise tõttu ja saadaks minu peale näpuga näidata. Selline omaenda rikutuse tasemel mõtlemine on maavalitsuses kahjuks väga levinud.

Kuidas see asi siis nii läks? Nüüd kui Jonne on lõpuks kinnitatud, saab sellest juba rääkida. Sest vastasel juhul, kui ma oleks varem valjuhäälselt ja ametlikult protestima hakanud, ei oleks Vormsi omale seda saarevahti kunagi saanud. Protest oleks olnud ainult ettekääne asjaga edasiseks venitamiseks ja saarevahi tarbeks mõeldud sihtotstarbelised summad oleks maavalitsus rõõmsalt oma ametnikele palkadeks ja preemiateks välja maksnud…Masu ajal kulub iga “kokkuhoitud” kopikas ju marjaks ära…

Asi sai alguse siis kuskil poolteist aastat tagasi, kui valitsus eraldas raha väikesaartele saarevahtide palkamiseks. Lläänemaal oli kaks ametikohta – Vormsi ja Osmussaare jaoks. Mujalt on kindlasti tuntuim Jaan Tätte Vilsandi saarevahina. Temagi selline staatus on pärit samast perioodist, Saare maavalitsus tegutses küll mõni kuu kiiremini . Selle järgi, et Tätte tundub ametis olevat juba terve igaviku, saab aru, kui palju aega on selle Vormsi saarevahiga venitatud.

Kuulutati siis konkurss standardsete, ühiste  nõuete järgi välja. Tähtaeg 20.juuni oli vist. Reedene päev. Otsustasin küll suht viimasel minutil konkursil osaleda, aga vähemalt argimõistuse tasandil piisava ajavaruga. panin kirja avalduse ja CV-ga posti neljapäeva, 19. kuupäeva pärastlõunal (hommikupoolikul alles kirjutasin). Arvestusega , et hiljemalt järgmine hommik (reede, 20.kuupäev, tähtaeg) saab kiri postitempli peale ja see tähendaks tähtaja piiridesse mahtumist. Igasugu konkurssidega on ju nii olnud. kuid võta näpust. Umbes nädala pärast laekus maavalitsusest valda kinnitamiseks nimekiri kandidaatidest, kus ka minu nimi kirjas, kuid joone all ja märkega, et avaldus laekus tähtajast hiljem. Mulle endale aga ei mingit teadet stiilis: aitäh osalemise eest kuid kahjuks jäite avalduse esitamisega hiljaks…Nii polnud mul mingit alust ja aega protestida ilmselge kuupäevadega manipuleerimise vastu. Või tõesti pole Vormsi postkontoris kuupäevaga templit, mida kirjale peale lüüa…Füüsiliselt võib see kiri ju meretagusest asukohast tingitud asjaolude tõttu tõepoolest 30 km läbimiseks Vormsi-Haapsalu trassil kulutada mõnikord ka rohkem aega kui kaks päeva…No ja kui siis riigiasutus Eesti Post ei saa kodaniku riigitööle kandideerimise soovi edasitoimetamisega teisele riigiasutusele-riigitöö konkurssi korraldavale maavalitsusele- normaalse ajavahemiku jooksul hakkama, võiks ju kodaniku avaldust ikkagi arvestada. Kõik muud parameetrid olid ju õiged. Enamgi veel-kodanik oli (nagu hiljem selgus) nõuetele vastavuse osas teistest kandidaatidest peajagu üle…Kas riigitööle ei tahetagi enam parimat kandidaati või on primaarne umbusaldus riigiettevõtte “Eesti Post” töökorralduse ja võimekuse  suhtes…Just selline umbusaldus oleks tagantjärele tarkusena teinud minust Vormsi saarevahi…

Igatahes, enne kui arugi sain, oli volikogu kiirkorras kokku kutsutud, saarevahi küsimus kiirkorras päevakorda pandud, minu kandidatuur ellimineeritud ja …siis jäädi pead sügama. Sest minust ülejäänud kandidaadid, ütleme ausalt, olid kraad või kaks nõrgemad või ei vastanud üldse nõuetele. Enam-vähem vastas vaid Tanja (Russakova), keda soovitas siis ka maavalitsus. Vormsi volikogu polnud aga vist valmis naisterahva nimetamisega saarevahiks, ja eks mõnede volikogu liikmete meeles mõlkus juba vist  ka siis   Jonne kandidatuur. Jonne siis ei kandideerinud, kuna oli veel piirivalves tööl. Nii püütigi võtta nagu aeg maha ja tehti maavalitsusele ettepanek see konkurss läbikukkunuks lugeda ja uus konkurss välja kuulutada. Mulle serveeriti seda kui võitlust ja töövõitu minu huvide eest: tuleb uus konkurss samadel tingimustel, minu avaldus on seal esimesena laual, mina ei pea enam midagi tegema ega isegi uut avaldust esitama…No tore. Kuid maavalitsus oli teist meelt: konkurss toimus, konkursile formaalselt vastavaid kandidaate (vähemalt Tanja) oli ja kinnitage ta  aga ära…Tagantjärgi tarkusega peab nentima, et see tähendas maavalitsuse seisukohta: ükskõik kes, peaasi mitte mind, selle blogi üht tagasihoidlikku autorit…Selline läbipaistev surve kohaliku omavalitsuse volikogule tundub küll olevat mõjuvõimuga kauplemine, mis on kriminaalkorras karistatav.

Tollal võtsin asja veel suhteliselt kergelt. Pakkusin ise volikogu liikmetele välja, et kinnitage Tanja ära, Vormsi saab vähemalt ühe töökoha juurde ja inimene tööd. Täiesti selge oli ka see, et ta saaks saarevahi ülesannetega hakkama, pole seal hullu midagi. Nii tehtigi ja jäädi ootama, kunas siis maavanem Tanjaga lepingu ära teeb. Võta aga jälle näpust: Tanja olevat ise loobunud! Seda eelmise aasta sügisel, kui majanduslanguse ja tööpuuduse märgid olid juba selgelt üleval ja oli teada, kui väga oli Tanja kodusaarel tööd tahtnud.

Igatahes jäi see värk väga segaseks ja hakati jälle rääkima uuest konkursist. Millegipärast need rääkimised valla ja maavalitsuse vahel ei edenenud ega mädanenud. Sihtotstarbeline Vormsile töökoha loomise raha aga seisis (või pani selle maavalitsus oma tarbeks pihta). Kuna ma ise ka olin ikkagi natuke veel huvitatud selle asja edenemisest, võtsin ühendust tubli Läänemaa noorpoliitiku L.Luigega, et see siis oma riigikoguliikme positsioonilt saaks äkki maavanemaga jutule. Et mis värk on selle saarevahi ja uue konkursiga. Igatahes see mõjus ja uus konkurss kuulutatigi selle suve algul välja. Lugesin ka kuulutust: täpselt samad tingimused mis eelmisel ja kuskil polnd kirjas, et vanal konkursil hiljaks jäänu peaks esitama paberid uuesti. Nii-et võtsin rahulikult-minu paberid on sellel korral esimesena laual….

Aga nagu ikka siin Vormsis viimasel ajal- nii lihtne see pole…Konkursi tähtajast oli juba mingi nädal või rohkem möödas kui hakkasin natuke muret tundma: vaatamata vaat et igapäevasele suhtlemisele mõne vallavolikogu või vallavalitsuse liikmele, valitses selle uue saarevahi küsimuse ümber jälle kuidagi kurjakuulutav vaikus. Kiikasin siis valla kodulehele, et äkki seal mingi teade väljas…Ja mis ma näen-vahepeal on olnud vallavolikogu istung, kus siis vallavalitsuse toetatud maavalitsuse ettepanekul on saarevahiks nimetatud Jonne…Minu kandidatuurist mitte kuskil mitte sõnagi…Pole midagi öelda, osavalt tehti ära.

Hiljem on omavahel minu küsimiste peale, et miks siis mind poole sõnagagi ei informeeritud järjekordsetest minu osalusega seotud probleemidest  sel konkursil vastatud, et maavanem on minu kandidatuuri vastu ja miskit pole teha…Midagi on omavalitsuse (Vormsi valla) ja maavalitsuse suhetes ikka kapitaalselt mäda, kui maavanem hakkab juba ette kirjutama ka seda, keda Vormsi vald võib valida saarevahiks, keda mitte.

Riigiametnikud on oma parteilistele seljatugedele toetudes ikka päris ülbeks kätte ära läinud. Aga pole viga, küll leidub rohtu nendegi jaoks.

Kutsuks Vormsi võimulolijaid üles avalikustama seda, kuidas see maavalitsuse poolne nihverdamine, susserdamine ja käteväänamine reaalselt käib. Omavalitsus on ikka oma valitsus, riigi esindaja maavalitsus pole mitte ülemus, vaid partner. Igasugu käteväänamine on võimu kuritarvitamine, mõjuvõimuga kauplemine. Siia saab kirjutada anonüümselt, võib ka turvalisele meiliaadressile np3299@puurmann.pri.ee

Jälle üksikkandidaadina….

Niisiis - viisin ka valimispapred vallamajja…Suht viimase minuti otsus, sest sellest valitsevast üksteisele kärukeeramise mentaliteedist ( ja veel silmakirjalikult koostöösoovi sildi all) oli suht villand. Kuid, järele mõeldes, seda mentaliteeti saab murda vaid seestpoolt, ise protsessis osaledes. Aga murdma jälle peab, muidu pole ei endal ega lastel siin saarel mingit tulevikku.

Teine asi, mis tugevasti kallutas sellest valimispullist osa võtma, on mängu ilu. Et asi on üks mäng, näitab see, kuidas läheneti minule kui siiski võimalikule potentsiaalsele kandidaadile…See tähendab…ei lähenetudki….Isegi Valmi Ants, kes veel mõned kuud tagasi oli väge täis juttudega, et kohe on vaja hakata  võimu pöörama ja kandideerima, ei andnud enam näole. Nii et ei ühtki ettepanekut, isegi ääri-veeri jutuajamist mitte. Olgu, vähemalt tõsiseltvõetavat ettepanekut, sest formaalselt ju Meelisega jutt IRL-i nimekirjas kandideerimisest oli küll. Kuid see oli selline mitte sisuline, pigem otse öeldes variserlik ettepanek. Esiteks oli Meelisele teada minu hetkeseisukoht mitte enam selles valimisjandis osaleda; teiseks oli talle väga hästi teada minu suhtumine parteidesse üldse ja IRL-i veel eraldi ning kolmandaks, tolle hetke seisuga oleks olnud jutt kolme Puurmanni kandideerimisest ühes ja samas nimekirjas, mis on ikka täielik nonsenss. Kõige muu kõrval tähendanuks veel see ka seda, et minu reaalsed võimalused selles nimekirjas volikokku saada oleks ju nullilähedased. Lõppkokkuvõttes loevad kohalikel valimistel ainult konkreetselt mulle antud hääled. Mis häda pärast peaks seni Meelise ja Elle poolt hääletanud järsku hääletama minu poolt, kui ma olen samas nimekirjas…Või miks peaks need teised, kes muidu ei hääletaks mitte mingil juhul Meelise või Elle poolt, järsku hääletama minu poolt, kes ma olen ometi samas nimekirjas ja loomulikult ei saa võtta ei  erinevat positsiooni ega nimekirjakaaslasi kuidagi kritiseeridagi…nii-et IRL polnud huvitatud mitte minu reaalsest volikokku pääsemisest, vaid sellest mõnest lisahäälest, mis ma parteile oleks toonud. IRL-i tegelik eesmärk mulle seda ettepanekut tehes võis olla vabalt isegi vastupidine – blokeerida minu pääs volikokku. Sest mujal nimekirjas kandideerides oleks mu võimalused volikokku pääseda märksa suuremad. Küüniline värk.

Ja miks need teised nimekirjade koostajad siis mingit pakkumist ei teinud. Et keegi ei tunnegi mind siin saarel…. Ei ole kuulnud ega näinud…Eks lugu ole ikka selles samas, et nimekirjade koostajad ehk tegelikud otsustajad ei tahaks mind reaalselt volikogus näha…Ma tooks küll nimekirjale hääli, aga äkki liialt palju, võrreldes nimekirjakaaslastega….Risk on liialt suur.

Ega tegelikult ka mõnes teises parteinimekirjas ma vaevalt et oleks muidugi kandideerima soostunud. Ei pea vajalikuks sellises väikses kohas olla mingite kaugete grupihuvide esindajaks. Aga pakkuda oleks võinud ju ikka. Isegi Keskerakond …Asja oleks olnud vähemalt võimalik arutada. Küll aga oleks ma ilmselt vastu võtnud “talvitujate” pakkumise. Kui selline oleks tulnud. Sest eks ma ole ise ka üks kõvemaid siin “talvitujaid”. Võistluse, kes viibib kõige rohkem saarel või kes käib kõige vähem mandril, paneks ma pikalt kinni. Selles mõttes on “talvitujad” sümpaatsed, et kaitsevad varjamatult omi kohalikke elulisi ja reaalseid huve. Ei ole mingid tuimad parteisõdurid, mis järgivad peakontorist antavat parteilist liini.

Nii-et ei jäänudki muud võimalust peale üksikkandidaadi rolli. Pole viga, kui (tõenäoliselt, sest üksikkandidaat peaks saama ikka mitukümmend häält, mis Vormsi kohta kõva sõna) ei pääsegi sisse, siis vähemalt parteinimekirjadelt võtan portsu hääli ära küll. Eks see annab paremad võimalused “talvitujatele”, mis on igal juhul parem kui IRL-i või Keskerakonna diktatuur…

Uuele ringile!

Kaua on see asi siin vindunud küll, ei liha ega kala. Ammugi mitte üks korralik blooog ja blogipidamine..Tuleb siiski asi uuesti käsile võtta. Sest alustatud sai ju seda asja just eelmiste kohalike valimiste ajal ja selle mõttega, et anda valimistest mingi pilt ja sõna sekka öelda. Nüüd neli aastat kenasti möödas ja uus ring algamas. Pealegi on meil vahepeal saabunud MASU, mis kohe ülekasvamaks TÄPE-ks. Perspektiivis on veel PUPU...Nii-et vast ka vormsi rahvas saab aru, et üksteisele kärukeeramise, ärapanemisega seda lähenevat värki niisama lihtsalt üle ei ela...Iga võimalus otsida koostööd ja üksmeelt peaks olema teretulnud. See koht siin oleks üks võimalus asju selgeks rääkida, selgeks rääkida üle ajalise ja ruumilise distantsi. Sest paljud täieliku otsustusõigusega inimesed (valijad) elavad ju kaugel. Kuid ülevaadet asjadest ja sõna sekka tahaks ju öelda...See siin on siis selline koht.
On jah mõnedele (ja tegelikult arusaadavalt) probleem, et siin on kõik kogu maailmale lahti...Kogu maailm näeb, mida nad siin susserdavad...blogi neljaaastase ajaloo jooksul on siia sattutud 53 riigist...Eks ole seal juhuslikke valikuid kuid peaasjalikult tähendab see vast seda, et Vormsiga kuidagi seotud inimesed reisivad palju. Samas inimeste soovi arutada asja mõnevõrra eraldatumalt, omaette, võib täiesti mõista. Selleks on nüüd uuendus, paralleelselt on olemas aadress wormsi.blogspot. com (kaksiswega), kuhu pääsevad ligi ainult kutse saanud inimesed. Kutse saamiseks tuleb saata meil aadressile ennjatom@aol.com ja märkida selles oma päris nimi ja seotus Vormsiga. Boonuseks julgeks niipalju lubada, et vast suudan ennule augu pähe rääkida, et  seal hakkab ta tihemini suhtlema inimesi huvitavatel teemadel.
Siin aga jätkub kõik vanaviisi, kõik on vaba ja maailmale lahti. Kommenteerimisel peaks ainult arvestama valimisperioodi iseärasustega. Põhjendatult võib võtta hambusse inimesed kes kas siis juba teostavad avalikku võimu (vallavalitsejad) või siis taotlevad seda (kandideerivad valimistel). Iga vald peab tundma oma kangelasi...Kuid anonüümsed kolmandate isikute (räigemad) ründamised ma siiski kustutan. Oma nime all ja vastutusel võiks vast siiski just valimisperioodil võimuesindajale või selleks saada tahtjale öelda mida tahes ja ükskõik mis sõnadega...Kes aga lihtsalt sõimata tahab, võib seda minu kulul vabalt teha...olen suht immuunne.

Täna, aga möödanikus

7. aprill 1799. a. – üks mustemaid päevi Haapsalu ja kogu Läänemaa ajaloos. Täna varahommikul kakssada kümme aastat tagasi ähvardasid religionäärid "tappa apteeker Raupach ja põletada maha tema maja."

Proviisori „süü“ seisnes selles, et ta avas üldkasutatava raamatukogu. Surma ähvardusel pidi Raupach sulgema lugemistoa uksed ja unustama „saatanliku“ ettevõtmise.

Hernhuutlased pühitsesid võitu Ridala pastoraadis, tänades ja kiites Jumalat, kes neile „abikäe ulatas ja rohusegaja taltsaks tegi.“

KÜLAS KÄIGUST

Noo harjunult naljakas ikka - lõpptulemusena, aegu hiljem, wõiwad selle kohtumise põhjal mõned öelda nõnna: Wormsi rahwas pooldas seda tuliselt. Ühe inimese ütlemist rahwa seismisekohaks on ju möödanikust pääle tehtud...

Lauri Luik ja Vormsi saare rahvas...

Juba nädal saab ajast, kui saart külastasid noored reformikad eesotsas Riigikogu liikme Lauri Luigega. Osalesin üritusel ja algul mõtlesin ka muljeid jagada. Kuid kuna midagi erilist ega väga muljetavaldavat ju polnud, ei osanudki midagi nagu öelda. Aga kuna nüüdseks on L.Luik oma blogis asjast ise juttu teinud, siis mõnda asja tasuks vast vastukaaluks selgitada.

Olgu kohe ära öeldud, et Lauri koos teiste noorte reformikatega (vastavad teatud näitajate osas kahtlemata nn. "poliitbroilerite" kategooriale) jätsid üldiselt hea mulje. Igal juhul parema kui varem eeldasin. Obligatoorne partei peajoone jutt ja promo oli natuke tüütuvõitu kuid ärakannatatav. Tuleb aru saada noorest mehest, kes on saanud oma kõrge positsiooni ühiskonnas eelkõige tänu just oma parteile (Luik sai Riigikokku tänu sellele, et oli partei üldnimekirjaS väga kõrgel viiendal kohal). Poiss ise paistab olevat usaldust väärt-ilma irooniata. Sest see jutt, mida ta rääkis selgelt omaenda nimel, oli arukas ja mõistlik. Tugines maailmavaatele, mida ma hindaks kui "mõõdukas liberaal".

Teine lugu on nüüd sellega, kuidas Luik oma blogis seda kohtumist kajastab. Jääb mulje, et kohtumine oli lihtsalt selline sõbralik ja soe...Tegelikult oli see kohtumine sõbralik ja soe ainult sellepärast, et seal polnud peaaegu üldse rahvast, kõvematest kraaklejatest rääkimata. Kui ikka nelja noore ja sõnaosava reformika vastas on neli külainimest, kellele pakutakse ka kommi, küpsist, karastusjooki, toimub kohtumine ikka sõbralikus õhkkonnas...Noori reformikaid peaks häirima natuke ka see, et kohalikud võimuesindajadki suhtusid siiski riigis juhtpositsioonil oleva partei esindajate suht haruldasse külaskäiku enam kui leigelt...Ja Lauri võiks oma blogiski rohkem rääkida sellest, mis juttu nad järgmisel hommikul vallamajas vallavanemaga rääkisid. Muidu jääb mulje, et aetaksegi kahte poliitikat. populistlikku kommide ja käpsistega rahvapoliitikat ja tegelikku kabinetipoliitikat tegelike otsustajatega...

Siit tuleneb ka võimalus meie poliitilise vähkkasvaja, poliitilise korruptsiooni arenguks. Sest oli üks asi, mis mind Lauri jutus tõsiselt häiris. see, et ta esitas ennast tõsise ja kõva lobbistina...et ajab asjad välja. Meil ei ole majoritaarne valimissüsteem , kus on loomulik, et piirkonnast valitud saadik esindabki selgelt oma ringkonna valijate huvisid, ja selgelt teiste valijate huvide arvelt. Liialt väike riik. Rahvaesindaja peaks kõigepealt vaatama üldisi, kogu riiki puudutavaid asju. Neid asju tuleb ajada maksimaalselt ühtlaselt ja õiglaselt. Nii, et ääremaad ei kannataks. Vormsi saar kannatab kõige rohkem just saare püsielanike seisukohalt ebaõiglase omandireformi tõttu...Auu, Lauri...

Vallamajas natuke juba liigutatakse...

Nüüd, rohkem kui kuu möödumisel A.Strengi avalikust pöördumisest ja pärast veel tema enda poolsest asja taganttorkimisest stiilis "ise küsin-ise vastan" on ka vallamajas nende avalike asjade üle paistab et natuke juuredud, ja vastuski kokku pandud. Tegelikult polegi kõige hullem...On natuke asja üle mõeldud küll ja ka suht inimlikus keeles kirja pandud...Ei anna võrreldagi nende vastustega, mis endal aegade jooksul sealt vallamajast saada on õnnestunud... Aga siin see on...

Tere,

Tahaksime vallamaja poolt ühineda tekkinud aruteluga ja võibolla anda vastust mõnele küsimusele.

Oleme samuti mõelnud, et vallavara haldamisega võiks tegeleda selleks eraldi loodud üksus. Kihnus olid OÜ loomiseks küll veidi teised põhjused nagu on kirjas ka vastavas ajaleheartiklis ja meil on täna enamik teenuseid, mida vald ise korraldama ei peaks juba sisseostetud kohalikelt ettevõtjatelt. Majanduslikust seisukohast on sellisele skeemile üleminek Vormsi tänases situatsioonis vallaeelarvele selgelt kulukam ja arvestades ka kohaliku ettevõtluse taset nendes valdkondades, siis on ka lisakonkurentsi tekitamine ja nii mõnegi tänase kohalikust ettevõtjast lepingupartneri suhtes mittekorrektne käitumine. Luues täna 100% vallale (kes on suurim, stabiilne, teatud teenuste vajaja Vormsil) kuuluva ettevõtte erinevate teenuste osutamiseks lõhume me ära parima, soodsa ettevõtluskeskkonna kasvulava.

Oleme mõelnud SA Vormsi Maja loomise peale, kus osalised oleksid külaseltsid, MTÜ Vormsi Kodukant, Käsitöö Selts ja muud huvitatud MTÜ-d ning seltsid ja mille eesmärk oleks rahastada projektide abil ja valla toel nt vana vallamaja renoveerimist multifunktsionaalseks teeninduskeskuseks ning sotsiaalkorterite ja puhverelamispinna jaoks praeguse vallamaja renoveerimist. Niisugune ühinguid ja seltse haarav SA oleks vaba valimiste mõjudest, oleks puhtalt kodanikualgatuselt tekkinud ja tulevikus edasi arenedes võiks omada seda jõudu ja võimsust, mida hetkel omab Kihnus olev OÜ.

Oleme tõsiselt mõelnud võimalusele valla sotsiaalstruktuuri osalisele üleminekule kolmandale sektorile: ehk siis rahvakeeli - koduhooldus, eakate kokkukäimiste organiseerimine ja muu taoline läheks üle mõnele MTÜ-le, vald edaspidi nii-öelda ostaks teenuseid. Mõte on hetkel küll võrdlemisi uus ja võib alguses võõristus tekkitada, aga kui järele mõelda ... Peame siin kindlasti lisama, et sellist ümberkorraldust saadaksid väga arvestusväärsed rahalised toetused erinevatest fondidest ja EU vahenditest.

Kahtlemata on võimalik korraldada küsitlusi, et selgitada vormsilaste vajadusi. Siinkohal on kindlasti võimalik koopereeruda mõne ülikooliga, kes otsib endale uuringute baasi ning on põhimõtteliselt nõus omapoolt uuringuid rahastama. Peaksime tegema eelnevalt omale selgeks, kes on vormsilane, kas ainult need, kes elavad saarel aastaringselt, kas need, kes on registreerinud end Vormsi elanikuks, kas need, kes omavad saarel maad või kõik eelnevad kokku, kes on need inimesed, kes peaksid kaasa rääkima Vormsi tuleviku küsimustes? Kui me korraldame küsitlusi, kas ei peaks nendes kaasama ka kõiki maaomanikke ja neid inimesi, kes maksavad 88 % valla eelarvesse laekuvast tulumaksust, aga saarel püsivalt ei ela?

Meditsiini küsimustes ennekõike tuleks arvestada Eesti Vabariigi Haigekassa töökorraldusega, põhimõttetega ja rahastamisega ning kehtiva seadusandlusega. Eelmise aasta lõpus ajakirjanduse väljaannetes ilmusid tõdemused, et Eestis on turvaline elada ainult Tartus ja Tallinnas; seda meditsiiniteenuste kättesaadavuse mõttes. Meil on olemas praamiühendus mandriga kaks korda päevas ja järelikult ka võimalus külastada arsti Haapsalus (miks mitte ka Tallinnas) igal tööpäeval. Sellist teoreetilist võimalust ei ole paljudes mandri valdades, küladest rääkimata, sest neil puudub igasugune ühistransport. Seoses pideva survega ja etteheidetega, et vald ei ole midagi teinud ega ei taha teha nt pensionäridele med. teenuste ja poes käimise tagamiseks Haapsalus, oleme nüüd jaanuaris korraldanud sõite Haapsallu. Seoses tervise probleemidega neid on siiani kasutanud ainult üks inimene. Siinkohal peame juhtima tähelepanu ka asjaolule, et sellise püsiva transpordi korraldamine mingile kindlale isikute grupile väljaspool sotsiaalteenuste raame on põhiseaduse vastane, mis ei luba eristada inimesi vanuselise piiranguga sellise tasuta teenuse osutamisel,

Täielikult toetame seisukohta, et praam seisaks siin Svibys. Sellel nädalal on plaanis läbirääkimised Kihnu Veeteed'ega, arutame, mis kuupäevast see oleks reaalne. Praegu tundub, et sügisest: kevaditi ikka praam hakkab seisma siin ja siis sellest sügisest jääbki siia.

Maastikute hooldamiseks peaksime tõhustama koostööd Vormsi Kodukandi Ühinguga. Vallamaja on nõus korraldama suhtlusringe maaomanikega ja omapoolt aidata seletada praegust majandusliku olukorda ja tuleviku perspektiive.

Järgmise valla arengukava koostamisse peaks kindlasti kaasama võimalikult palju valla elanike ja neid ühendavaid organisatsioone ning kogenud eksperte.

Lugupidamisega,

Daina, Urmas, Valvi, Riima, Eidi   

Rahvas ärkab visalt...

Ei edene suurt midagi. Blogi külastatavus on suht väike, ja needki, kes siia kiikavad, on asukohaga pigem mujal, kui Vormsis. Enn Tallinnast ja Meelis Raplast küll vaatavad...Ja otsinguga satub siia igalt poolt mujaltki...Päris Vormsi kohalik rahvas aga pole praktiliselt esindatud. Imelik, internet ju praegu päris paljudel...Igal juhul tänud Meelisele, kes lahkelt saatis A. Strengi omaenda mõtete edasiarenduse, mille siia ka üles panen.

12. 01.2009

Seisukohtade tutvustus

Käesolevaga vastan enda poolt esitatud küsimustele, mis ma esitasin vallavalitsuse liikmena volikogule oma 14.12.2008.a. pöördumises.

1. Kas volikogu peab prioriteediks püsielanikkonna suurenemise? Mida tuleks selleks teha, et püsielanikkond suureneks?

Mina isiklikult pean kohaliku elu korraldamisel prioriteediks Vormsi püsielanikkonna ja sealhulgas eelkõige kooliealiste laste arvu suurendamist.

Volikogu liikmena lähtun kõigi vallaelu puudutavate probleemidele lahenduste otsimisel sellest, et kõik pakutud lahendused toetaksid ja oleks kooskõlas antud eesmärgi saavutamisega.

Selge on see, et senine piiratud lähenemisega vallaelu juhtimine, kus peamiselt on lähtutud riigi seadustest tulenevate kohustuste täitmistega, ei ole valla arengu seisukohast soovitud tulemusi andnud. Olen seisukohal, et vallaelu korraldamisel ei ole arvestatud piisavalt väikesaarelisusest tulenevate iseärasustega ning sellest tulenevalt on jäetud vallaelanike tegelikud vajadused ja ootused piisava tähelepanuta. Seni vallaelu juhtimises valitsenud seisukoht, et väljaspoole valla otsestesse kohustustesse jäävate küsimuste ja probleemide lahendamisega peavad hakkama saama ettevõtjad ja elanikud ise, on soodustanud olukorra tekkimist, kus aasta – aastalt jääb kogukond järjest nõrgemaks. Arvamus, et väikesaare tingimustes saavad ettevõtjad täita aastaid seisnud tühimikud, on minu meelest selge asjatundmatus või hoopis hoolimatus.

Seda, et väikesaarel ei ole teatud teenuste kättesaadavuse tagamiseks mõtet loota alati ettevõtjate peale kuna selleks ei ole kohapeal turumajanduse normaalseks toimimiseks piisavalt nõudlust ega pakkumist on ammu aru saanud näit. Kihnu Vallavalitsus. Majandusharidusega vallavanem on vallaelu korraldamisel lähtunud seisukohast, et standartsed vallaelu korraldamise põhimõtted ja töökorraldus väikesaare vallajuhtimiseks ei sobi. Lähtutud on seisukohast, et saareelaelanike toimetulek väikesaarel on ka vallajuhtide mure. Väikesaare vallajuhtidele sobivast hoiakust tulenevalt on leitud juba lahendusi, kuidas vajalikud teenused saarerahvale taskukohaseks ja kättesaadavaks teha. Täpsemalt hoiakutest saab lugeda ajaleheartiklist, mille olen manustes lisanud. Juhin tähelepanu sellele, et artikli ilmumise ajal 2006.a. ei olnud veel Kihnu Regionaalarengu Programmi, mille kaudu riik toetab Kihnu valda aastatel 2007-2010 5 milj. EEK aastas.

Teise näite toon lähemalt – Haapsalust. Võiks ju arvata, et ligi 12000 elanikuga linnas toimib vaba turumajandus ja linnakodanikel ning ka linnal endal on võimalik saada kõiki vajalikke teenuseid linna sekkumiseta. Kuid nii see pole.100% linnale kuuluva Haapsalu Linnamajanduse AS kaudu hoitakse korras linnaruum ning osutatakse linnaelanikele avalilikke teenuseid soodsaimatel tingimutel. Registreeritud tegevusaladeks muuhulgas on: haljastustööd, elamute ja elamumajanduse korraldamine, kommunaalteenuste osutamine ja vahendamine jne.

Et Vormsis püsielanikkond suureneks ning seeläbi peatada inimtegevuse hääbumine on minu arvates vaja:

· teha muudatused vallaelu juhtimise põhimõtetes. Esikohale on vaja seada vormsilaste vajaduste ja ootuste rahuldamine. Selleks, et teada saada millised need on tuleks teha vastavaid uuringuid (küsitlusi). Hea juhtimise alla käib ka vajaduste ennetamine ning enne, kui tegelik vajadus tekib on vajalikud lahendused juba ka välja töötatud.

· teha muudatused valla juhtimise struktuuris. Et valla juhtimine oleks efektiivsem s.t. , et vallavanem ja arendusspetsialst ei peaks jooksvalt tegelema igapäevase nn. tulekustutamisega on vaja valla majandusküsimuste lahendamine ja korraldamine üle viia vallale kuuluvasse ettevõttesse. Näit. 100% vallale kuuluva OÜ kaudu hoiaksime korras valla hooned, ja muu kinnisvara, haljasalad, parkimisplatsid, sõiduteed, korralaksime prügimajanduse, vee- ja kanalisatsioonitrasside ning katlamaja majandamist, osutaksime reovee äraveo teenust, varustaksime saart kütusega jne. Samas saaksid vallajuhid täielikult keskenduda valla juhtimis- ja arendustegevusele.

· välja töötada strareegia Vormsi elujõulise püsiasutuse saavutamiseks. Koostöös vastava ala spetsialistidega on vaja välja töötada meetmed eesmärkide saavutamiseks. Muu hulgas vajavad lahendamist võtmeküsimused: a) mis ja kui suured võiks olla need näitajad, mis iseloomustavad Vormsi kogukonna elujõudu?; b) kuidas omanäolisuse väljaarendamiseks ära kasutada veel kasutamata looduskeskkonna – ja kultuuriloost tulenevad arengupotentsiaalid?; c) kuidas lahendada tulevaste vormsilaste elamispindade ja tööhõivega ning lõimisega seotud küsimused?

· muretseda vallale nn. puhverelamispinnad. Selleks, et elanikkonda suurendada on vaja vallal muretseda saarele elama asuda soovijatele elamispinnad, mida tulevane vormsilane saaks kasutada kokkulepitud aja jooksul enne endale püsiva kodu leidmist (ehitamist).

· muuta Vormsi ettevõtlusmaastik võimalikult ettevõtjasõbralikuks

1. Mida võtab ette volikogu ja mida peaks tegema vallavalitsus, et suurenda elanike sotsiaalset turvatunnet ning, et tagada tänapäevasel tasemel elanikkonnale meditsiiniabi andmine?

Põhjalikuma vastuse esitamise jaoks peaksin teadma, mida ootavad selles osas vallaelanikud, kuid kuna selleteemalisi küsitlusi minule teadaolevalt pole vallas läbi viidud, siis saan esitada ainult oma arvamuse.

Turvatunnet soodustab:

· rahuldavalt korraldatud meditsiinilise abi ja teenuste andmine. Selleks peab vald:

a) tagama väikesaare vajadustele ning tänapäeva nõuetele vastavalt sisustatud med. töötajale tööruumid elanike med. teenindamseks;

b) tagama konkurentsivõimelisele med. töötajale vastava elamispinna;

c) tagama elanikele regulaarse transpordi Haapsallu, et kasutada sealseid med. teenuseid;

d) selgitama laevafirmale, et vormsilaste turvatunde tagamiseks on vajalik, et laev seisaks Sivbys, mitte Rohukülas.

· inimeste omavaheline tihedam suhtlemine. Hea näide on, kuidas inimesd hakkasid omavahel tihedamalt suhtlema ja seejärel üksteise käekäigu vastu rohkem huvi tundma on teisipäevane käsitööhuviliste kokkusaamine koolimajas. Probleem on ainult selles, et mitte kõik inimesed pole käsitööhuvilised. Ka neil, kes seda ei ole, võiks olla kooskäimisvõimalus.

· saareelanike kursisolek vallas toimuvaga ning võimalus teha vajadusel ettepanekuid vallatöö paremaks korraldamiseks

1. Kas volikogu toetab suvilate massilist ehitamist? Kui jah, kas on arvestatud ka mõjudega, mis see Vormsi looduskeskkonnale ja Vormsi püsielanikele kaasa toob? Kui jah, siis kuidas?

Mina ei toeta suvilate massilist ehitamst. Toetan praegustele ja tulevastele vormsilastele elamute, kõrvalhoonete ja ettevõtluseks vajalike hoonete ehitamist.

1. Mida peaks volikogu ja vallavalitsus ette võtma, et säilitada Vormsile omapärane maastik ja taimestik?

· soodustama karjatamist, niitmist, puisniitude taastamist;

· koostöös asjatundjatega töötada välja konkreetsetele piirkondadele (kinnistutele) soovituslikud maastiku hoolduse viisid ning teavitama nendest maaomanikke;

· kinnisvaraspetsialistile panna ülesandeks välja töötada võrgustik inimestest (ettevõtjatest), kes on nõus maastikuhooldust tegema ja maaomanikest, kes sooviksid oma maid hooldada lasta ning viia nad omavahel kokku.

· tõstma saareelanike huvi säilitada ja taastada Vormsile omanäoline maastik, taimestik.

Ants Streng

Vormsi Vallavolikogu liige

Lisad

KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS (osaline väljavõte)

§ 2. Kohaliku omavalitsuse mõiste

(1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi

§ 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted

Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel:
1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;
2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas;
3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;
4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;
5) vastutus oma ülesannete täitmise eest;
6) tegevuse avalikkus;
7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.

§ 35. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes

1). Vald või linn võib teenuste osutamiseks asutada valla või linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla või linna arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks.

Eesti regionaalarengu strateegia 2005 – 2015 (osaline väljavõte)

Vabariigi Valitsus seab eesmärgiks, et kõik Eesti regioonid oleksid atraktiivsed paigad nii elamiseks kui äritegevuseks.

Valitsus on seisukohal, et arendusinitsiatiivi rakendamise algatus peab tulema eelkõige kohalikult ja regionaalselt tasandilt ning teatud juhtudel ka riiklikult tasandilt. Seetõttu on Vabariigi Valitsus valmis olema aktiivseks partneriks, toetades kohaliku ja regionaalse tasandi institutsioonide arendusalgatusi. Selleks eraldab Vabariigi Valitsus jätkuvalt spetsiaalseid regionaalpoliitilisi toetusi piirkondade arengu kiirendamiseks. Samuti tagab Vabariigi Valitsus asjakohaste ministeeriumide koostöö erinevate harukondlike poliitikate senisest parema koostoime saavutamiseks piirkondade arengu toetamisel.

Kvaliteetne elukeskkond, ettevõtete ja avaliku sektori aktiivne koostöö ning kogukonnasisesed sidemed muutuvad tulevikus üha olulisemaks piirkondade arenguteguriks. Sellest tulenevalt arenguperspektiivita piirkondi Eestis ei eksisteeri. Oluline on omada igas piirkonnas visiooni kohaliku majanduse edaspidisest arengust ning ideesid selle saavutamiseks. Ilma selleta on väga raske olukorda muuta ning edu saavutada. Tulevikuvisioonid peavad tuginema iga piirkonna individuaalsetele tingimustele, eripärale ja võimalustele. Probleempiirkondade jaoks on oluliseks oskuseks seejuures mõelda ajalises perspektiivis kaugemale ning vajadusel kohandada seniseid arendusstrateegiaid

Rahvas ärkab...

See vormsi rahvas pole väga aldis oma mõtete ja arvamuste väljaütlemistele. Avalikult.Ja eriti kirjalikus vormis. Rohkem ikka nurga taga, omavahel, ja pigem joogisena...mille tulemusel igasugune suust-suhu edasiantav informatsioon loomulikult ka moondub. Kontrollida ja asja õiendada sellisel juhul on suht lootusetu. Sellepärast ongi tänuväärne, et mõni veel võtab ikka vaevaks oma nime all ja kirjalikult üldisi ja sisult ju avalikke asju arutada. Otsa tegid juba jupp aega tagasi küll lahti meie oma välismaalased , "oma" soomlased Risto ja Aura...Aga see, kui usinalt kohalikud sinna oma nime alla panid, oli küll märkimisväärne ja mingit muutust tähendav. Sel suvel oli vist ka juhus, et ringles J. Koka avalik kiri või pöördumine. Mulle vilksamisi näidati...Aga kas ka arutati kuskil, volikogus või kusagil, ega ei teagi. Seda kirja mul kahjuks pole, kuid püüan hankida. Et siis siia üles panna. Sest see siin on küll piisavalt avalik koht, kus sellised asjad võiks üleval olla. Valla kodulehekülg seda mulle seletamatutel asjaoludel pole...Seal pole kohta isegi viitele sellele blogile...

See eest õnnestus suht keerulisi teid pidi saada koopia ühe põlisema vormsilase A. Strengi suht murelikust pöördumisest volikogu poole. Kuna seal pole kriipsuvõrdki midagi isiklikku, ainult kõiki puudutav üldine mure saare ja rahva pärast, panen selle siia üles...

 

Vormsi Vallavolikogule

Pöördumine

Lugupeetud Vormsi Vallavolikogu liikmed!

Pöördun teie poole, kuna leian, et senine vallatöö ja vallaelu korraldamine on olnud aastaid puudulik ning arvan, et volikogu sekkumiseta arenguid paremusele pöörata pole võimalik. Olles järjest teises vallavalitsuse koosseisus, näen, et vallavalitsuse sisulist ja efektiivset tööd takistab vallavolikogu liikmete enamuse ühise seisukoha tutvustamata jätmine nii vallavalitsusele, kui ka vallaametnikele Vormsi Valla arenguid puudutavatel teemadel. Niikaua, kui volikogu ei ole vallavalitsuse liikmetele, vallaametnikele, vallaelanikele tutvustanud volikogu seisukohti, millest lähtuda otsuste tegemisel, jätkub pinnapealne ja sihipäratu vallaelu korraldamine.

Peamist probleemi näen selles, et osa vallavalitsuse, kui ka mõned volikogu liikmed ei lähtu otsuste ja ettepanekute tegemisel kehtivast Vormsi Valla Arengukava eesmärkidest ja arendustegevuse põhimõtetest.

Vallaametnikud ei pööra tihti tähelepanu valdkondade arendamisele, mille kaudu on võimalik pidurdada Vormsi hääbumist ning saavutada arengukavas seatud eesmärgid. Selle asemel esitatakse oma isiklikust maailmavaatest ja hoiakutest tulenevaid ettepanekuid, eelnõusid, projekte, mis ei ole kooskõlas arengukava eesmärkidega. Samas on volikogu igaaastaselt premeerinud vallaametnikke palgatõusu ja preemiatega, hindamata enne nii vallavalitsuse, kui vallaametnike töö tulemuslikkust. Toon mõned näited, kuidas eesmärke ignoreeritakse:

Näide 1.Arengukava tegevuskava näeb ette Prästvike järve koelmualas

veevahetustingimuste parandamise eesmärgil projekteeritud n.n. suurprojekti jätkamist. Selle asemel, et tegelda projektiga, mis tagaks parema veevahetuse järves, koostati vaheprojekt, mille jaoks pole mingit vajadust ning mida ei näe ette ka tegevuskava ning projekti elluviimisel võib kindlalt väita, et tegu on 90% osas maksumaksja (euroopa) raha (240000EEK) "tuulde" loopimisega, sest tegevuskavas seatud eesmärke selle projekti elluviimisega ei saavutata.

Näide 2. Me kõik teame, et Vormsi suurim väärtus on omanäoline maastik, rikkalik

taimestik ja linnustik. Teame ka, et rikkalik taimestik ja kaunid maastikud on saavutatud peamiselt karjatamise ja muu inimtegevusega seotud pikaajalise tegevuste tulemusena. Kõik see sajanditepikkuse töö tulemusel saavutatu on viimastel kümnenditel hakanud oma väärtust kaotama, kuna enam ei leidu piisavalt inimesi, kes on nõus Vormsi keerulistes majandustingimustes vähetasuva ja füüsiliselt raske loomakasvatusega tegelema. Arengukava näeb siin ette, et looduskeskkonna säilitamise eesmärgil on vaja toetada loomapidajaid, et tagada maastike hooldus läbi karjatamise (heinavarumise). Vald on käitunud ka siin hoolimatult, asumata sisulistesse läbirääkimistesse loomapidajatega, et saavutada kokkulepped, mis rahuldaks osapooli. Vastutustundmatult võeti vastu otsused, mille tagajärel seisavad valla bilansis olevad põllumajandushooned tühjalt, samal ajal, kui loomapidajate varutud hein on muutunud väljas seistes suures osas loomasöödaks kõlbmatuks. Vallajuhtide tegevus peaks olema suunatud sellele, et tekkiks loomapidamisest huvitatuid juurde, kuid kahjuks on tulemused vastupidised.

Näide 3. 2001. a. koostatud arengukava näeb ette vajadust suurendada sotsiaalset turvatunnet, tõsta med. teenuse kvaliteeti. Arengukava koostamise ajal oli Vormsis igal argipäeval töötav velskripunkt, apteegipunkt, med töötaja. Saarel oli üldhooldust vajavatele elanikele hooldekodu. Tänaseks ei ole neist alles ühtegi. Arusaamatuks jääb, miks sellises olukorras lükkavad otsustajad tagasi ettepanekuid, mis leevendaks oluliselt tekkinud olukorda.

Siin pean silmas enda esitatud ettepanekuid seoses vallapoolse regulaarse transpordi korraldamisega Haapsallu.

Osalesin Läänemaa Arengu Konverentsil, kus tõstatati vajadus siduda Vormsi saar tihedamini Haapsaluga, et Vormsi elanikel oleks võimalus osa saada maakonnakeskuses pakutavatest teenustest ja muudest võimalustest, mida kohapeal ei pakuta

Pealiskaudne suhtumine ja eesmärgi tu tegevus on omane ka ehitustegevuse korraldamises, eeskätt selles osas, mis puudutab suvekodude ehitamiseks "rohelise" tee andmisse. Uute suvekodude ehitamise buumi peaks vallajuhid suhtuma ettevaatlikult mitmel põhjusel. Toon mõned minu meelest olulisemad põhjused:

1.Lepingutes vedajaga (Kihnu Veeteed) oli vedaja kohustuste arvestuste aluseks üleveomahtude osas peamiselt püsielanike, saare ettevõtjate, vallavalitsuse poolt ettenähtud vajaduste ning sel ajal Vormsil suvekodu omavate inimeste vajaduste rahuldamine. Lepingu tingimuste aluseks võeti Saaremaa Laevakompanii viimase aasta veomaht, siiani ei ole lepingut mahtude(reiside arvu) osas suurendatud proportsioonis n.n. suvevormsilaste arvu suurenemisega. Harjumaa vallad on läinud seda teed, et nõuavad kinnisvara arendajatelt panustamist infrastruktuuri. Paralleeli tõmmates võiks Vormsi Vald enne ehitusloa väljaandmist suvekodu rajajatelt oodata, et nad seisaks selle eest, et laevafirma soostuks vedusid korraldama senisest suuremas mahus;

2.Jätkuv surve ehitada suvekodusid, selleks mittesobivatesse kohtadesse ( põldudele, metsa jne), vähendab loodusmaastike atraktiivsust, mitmekesisust.

3.Muutub maakasutuse otstarve, mis aastate pärast võib saada takistuseks uute töökohtade loomisel või teeb vajadusel võimatuks maa kasutuselevõtu esialgsel eesmärgil, mis on vastuolus arengukava eesmärkidega.

Pean vajalikuks, et volikogu tutvustaks oma seisukohti järgmistes olulistes küsimustes:

1.Kas volikogu peab prioriteediks püsielanikkonna suurenemise, nagu seda näeb ette kehtiv arengukava. Kui jah, siis mida tuleks selleks teha?

2.Mida võtab ette volikogu ja mida peaks tegema vallavalitsus, et suurenda elanike sotsiaalset turvatunnet ning, et tagada tänapäevasel tasemel elanikkonnale meditsiiniabi andmine?

3.Kas volikogu toetab suvilate massilist ehitamist? Kui jah, kas on arvestatud ka mõjudega, mis see Vormsi looduskeskkonnale ja Vormsi püsielanikele kaasa toob? Kui jah, siis kuidas?

4.Mida peaks volikogu ja vallavalitsus ette võtma, et säilitada Vormsile omapärane maastik ja taimestik?

Sihipäratu arendustegevuse vältimiseks pean vajalikuks, et volikogu töötaks aasta lõpul välja järgmise aasta tegevussuunad vallavalitsusele ja vallaametnikele, mis oleksid kooskõlas pikemaajalise arengukava eesmärkidega. On vajalik, et volikogu hindaks lõppenud aasta arengukava eesmärkide täitmise tulemuslikkust arengukavas välja toodud olulisemate näitajate põhjal.

Lugupidamisega

Ants Streng

Lisa pöördumisele 15.12.2008

Pean vajalikuks selgitada, et minu pöördumise ( 14.12.08) eesmärk oli juhtida tähelepanu vallaelu juhtimise vigadele paljude aastate jooksul ( praktiliselt kogu iseseisvusaeg), mille tagajärjel on tagasiminek olnud pidev olulisemate valla arengut kajastavate näitajate (elanike arv, kooliealiste ja noorte osatähtsus elanikkonnast, elanike elatustase, jt.) ja looduskeskkonna olukorra osas. Loodan väga, et minu pöördumine ei too kaasa sügavaid lahkhelisid, vaid annab tõuke ühiste asjakohaste arutelude ja tegevuste korraldamiseks, mille eesmärgiks on jõuda lahendusteni, mis suunaks valla arendustegevuse soovitud eesmärkide saavutamisele. Olen veendunud, et meie kogukond on tänaseks nii nõrk, et killustumine ja kapseldumine erinevatesse erakondadesse ( valimisliitudesse), tekitab ja süvendab lõhesid inimestevahelises suhetes, mis võtab meilt võimaluse kehvas olukorras vajalikke lahendusi leida.

Kuna olen osalenud kahe vallavalitsuse koosseisus, siis näen, et arendustegevuse taandarengu põhjused on suures osas eelkõige selles, et enamus vallavalitsuse ja volikogu liikmetest, kui ka vallaametnikest ei ole kursis vallatöö aluseks olevate dokumentidega, ei teata enda kohustusi ja õigusi ning puuduvad vajalikud teadmised ja nägemus piirkonna (väikesaare) normaalse elukorralduse alustest laiemalt.

Pean esmatähtsaks korraldada kõigile huvilistele ja eelkõige volikogu ja vallavalitsuse liikmetele, vallaametnikele õppepäev (ad), milles osalemise tulemusel on võimalik saavutada asjatundlikum ja efektiivsem vallaelu juhtimine.

Vormsi Vald võiks pöörduda koolitaja(te) leidmiseks abi saamiseks näiteks TaJJinna Ülikooli Haapsalu Kolledzi poole, kuna minu teada on piirkonnas asuvatele kõrgtaseme õppeasutustele antud kohustus tegelda uurimis- ja arendustööga regiooni hüvanguks.

Samuti oleks oluline kutsuda asjatundjad tutvustama kehtivat Eesti Vabariigi Regionaalarengu Strareegiat ja regionaalarengu uusimaid suundumusi ja võimalusi, et saada valla arengutegevuse korraldamiseks vajalikku informatsiooni ja nõuandeid.

Lugupidamisega

Ants Streng, Vormsi Vallavalitsuse liige

Avaldage julgelt oma arvamusi, kulla saarerahvas. Reeglid on lihtsad. Kommenteerimine on kõigile vaba, ka anonüümselt. Halvasti öelda võib ainult blogi autori kohta. Kõik ükskõik kui inetult minu kohta käivad asjad ma jätan siia üles, teiste, ehk kolmandate isikute sõimamine pole aga lubatud. Need kommentaarid kustutan kas täielikult või osaliselt. Mina ise püüan olla maksimaalselt konstruktiivne, isegi põhjendatud kriitikast püüan hoiduda. Nii et karta pole vast midagi. Muidugi, kui mind rünnatakse allapoole vööd, ei jää vastulöök siiski tulemata. Seda ei maksaks loota...

Head uut alanud...

Alustaks seda vahepeal tublisti takerdunud blogipidamise asja meenutuse ja väljavõtetega Presidendi aastavahetuskõnest...

Meie ma­jan­du­se mõõdumär­ki­de jär­gi võib al­gav aas­ta tul­la Ees­ti­le sel sa­jan­dil kõige kee­ru­li­sem. Me tä­na al­les las­ku­me ma­jan­dus­lan­gu­se oru põhja. Kui pikk on org ja kui kau­gel tõus – ma ei tea. Me kee­gi ei tea.

Me tea­me, et Ees­ti uus tõus tu­leb, kui os­ka­me en­das säi­li­ta­da mee­le­kind­lust ja mit­te ka­hel­da pea­mi­ses: oma rii­gis ja iseen­da os­kus­tes. Al­gav aas­ta on kui jär­je­kord­ne Ees­ti küpsu­sek­sam. See sel­gi­tab, mi­da me väärt ole­me; kui tar­gad ja kui et­tenä­ge­li­kud me ole­me; kas meie vaim peab vas­tu ka ras­ke­le aja­le

Aas­ta 2009 on ju ka in­no­vat­sioo­niaas­ta: uu­te idee­de, loo­va mõtle­mi­se ja teist­moo­di te­gut­se­mi­se aas­ta. Ai­nult meie ise saa­me ot­sus­ta­da, kui­das me eda­si lä­he­me.

Arvan, et Presidendi mõtted riigi ees seisvatest probleemidest sobivad päris hästi ka Vormsi väikese vürstiriigi konteksti...Ilmselt just see, alanud aasta, saab ka siin olema vähemalt mingis mõttes murranguline. Suure tõenäosusega otsustatakse just sellel alanud aastal , kas siinmail jätkatakse iseseisva omaotsustamisega, ja kui, siis mil määral. Kas muidugi üldse kohalikku arvamust keegi ka küsib. Aga kui ei küsitagi, arvamust võib ju ikka avaldada. Tegelikult lausa peaks. Ainult nii saab natukenegi mõjutada asjade käiku...See koht on siin just nende arvamuste jaoks

Ja veel ütles President...

Mit­te üks­ki ras­kus ei õigus­ta kõrval­tee­de ot­si­mist au­sa­le va­lit­se­mi­se­le, au­sa­le äri­le ja ko­da­ni­kuau­su­se­le. Hoo­pis õigem on va­ba­ne­da ülea­ru­sest ede­vu­sest, ah­nu­sest, võimui­hast, ka­de­du­sest ja muu­dest pa­he­dest.

Meil tu­leb va­ba­de ini­mes­te­na seis­ta vas­tu ag­res­siiv­se la­ba­su­se ja pseu­do­va­li­ku­te tul­va­le. Vas­tas­ti­ku­se ma­hat­ram­pi­mi­se ja mürgi­se ti­ge­du­se ase­mel va­ja­me me al­ga­val aas­tal üle kõige mõist­mist, mõtle­mist ja ja­lu­leai­ta­mist.

Tä­na ei ole enam üks­tei­se ma­ha­te­ge­mi­se või ku­na­gis­test lu­ba­dus­test kramp­li­ku kin­ni­hoid­mi­se aeg. Tä­na tu­leb igaühel meist oma plaa­ne kor­ri­gee­ri­da, unis­tu­si ja lu­ba­du­si tu­le­vik­ku lüka­ta

...Rasked ajad on tõepoolest tulemas, eks neist ei pääse ka siin, mere taga. Kuid alati on raskemate aegadega suurenenud ka ühtekuuluvustunne, üksteise toetamine. Loodame sellele ka siinmail, vahepeal ongi läinud ülemäära ärapanemiseks...

Jätkaks. Siiski.

Pärast üsna pikaaegset kahevahelolekut selle blogi jätkamise mõttekuse osas jäi peale (esialgne) seisukoht, et proovida ju korra veel võiks...eks ajendiks ole ka viimane võimuvahetus vallas, mille tulemusena tekib lootus,. et klannidevahelisele pidevale võitlusele tuleb siinmail vähemalt vaheaeg...Uus lätlasest kohapealsete olude ja inimestega lõdvemalt seotud vallavanem vaevalt kohe ja kiiresti mingi ühe grupi huvide esindajaks saab. Ma küll loodan.
Siinne edaspidigi järgnev sisu saab olema ka edaspidi paratamatult subjektiivne, sest see on minu blogi ja minu nägemus asjadest. Kuid luban olla vähem kriitilisem ja eelkõige konstruktiivne ettepanekute esitaja. Siinkohal oleks ka ettepanek vanadele lugejatele ja eriti neile, keda on nimepidi mainitud mu varasemates postitustes. Ma põhimõtteliselt jätaks kõik vanad asjad alles ja kättesaadavaks aga isikliku soovi kohaselt võin mõned kedagi häirivad vanad postitused ka kustutada.
Panin üles ka vastavasisulise küsitluse, paluks siis aktiivselt vastata

Saarevaht...

...on, üllatav küll, moodsa aja uus amet. Midagi olemuslikult sinnapoole, nagu vanasti olid majakavahid....Tänapäevases Eesti Vabariigis nimetatakse saarevahte ametisse väikesaarte seaduse alusel maavanemate poolt ja kohaliku omavalitsuse ettepanekul. Omamoodi riigi huvide esindaja maasekretäri alluvuses. Mark Soosaar nägi mitmed-setmed aastad vaeva selle mõiste seadusse surumisel....Tuntuim juba ametisse nimetatud saarevaht on kahtlemata Vilsandil resideeruv Jaan Tätte. Ette rutates, ei ole küll kuulnud, et seal selle nimetamise ümber mingeid segadusi ja konflikte oleks olnud...

Nüüd siis jõudis aeg kätte ka Vormsi saarevahi nimetamiseks...Ja kohe läheb põnevaks. Isegi nii põnevaks, et siit võib jaguda kohe veel mitme blogisissekande jaoks....Jätaks selle wabariigi wärgi, ja tegeleks jälle mõni aeg wormsi wärgiga...Asi selles, et sai ise ka selle koha peale avaldus kirjutatud. Tundus, et kogemus ja kvalifikatsioon sobivad, majakavahi elust ka nooruses huvitet...võiks ju proovida...Tähtaeg oli, et 20. kuupäevaks... Igasugu tähtaegadega on nagu meeles, et see 20. loetakse sisse ja enamgi veel, peaks sobima ka 20. kuupäeva postitempel. Panin kirja posti 19. kuupäeva õhtapoolikul, kuskil 4-5 paiku. Aega tundus olevat parasjagu, palju see 20 km läbimine maavalitsuseni ikka aega võtab. Pealegi, osalen riigi poolt välja kuulutatud konkursil ja postiteenust pakub meil ju sama riik....Kui neil seal midagi postikana tervisega juhtubki, eks nad vast ise klati. Kuid suur oli mu üllatus kui omavalitsusele ettepaneku tegemiseks saadetud kandidaatide nimekirjas olin mina ainukesena joone all...ei olevat jõudnud tähtajaks....Ette märgitud mees, läbipaistva vihjega valikute tegemiseks. Omavalitsuse vallavalitsuse pool tegutses ka nende kohta üllatava operatiivsusega. Ei neil old aega mult midagi täpsustavat küsida...Koguneti kohe, ja tehti seda, mida neilt ilmselt taheti: jätsid mind siis välja...Ei sest muud kui asjaajamise kultuur ja ärategemise prevaleerimine muude motiivide ees...

Arusaamatut on ses loos veel palju. Miks mind sinna nimekirja (joone alla) üldse lülitati, kui maavalitsus oli raudpoltkindel, et rikkusin tingimusi avalduse esitamise tähtaegade osas...Ma oleksin saanud siis protestida (tegelikult vaevalt viitsinuks), nüüd aga on selline ei liha ega kala olukord, olin nagu nimekirjas, kuid minu üle otsustati, erinevalt teistest, mitte sisuliste , vaid formaalsete kriteeriumide järgi...Tundub, et soperdatakse, nihverdatakse, et kellegile ebasobiv isik ellimineerida. Seda on siin ennemgi juhtunud...Sihuke vormsi värk...Või mudameeste värk...Eks näis, kuidas asjad edasi ...arenevad

Midagi uut ka vahepeal.Ühinege vormsi.ning.com

Kuna siia aeg-ajalt ikkagi tilgub külastajaid, nii keskmiselt tükki viis päevas, ja ilmsesti on nad kuidagi Vormsiga seotud või muidu huvilised...Siis neile oleks selline uudis. On avatud Vormsi teemaline virtuaalne sotsiaalvõrgustik aadressil vormsi.ning.com. No tegelikult selline Orkuti ja Facebooki moodi asi. Paluks siis vaadata ja ka ühineda (kui Vormsi saare ja siinsete tegemiste vastu tõsisem huvi on)
Aga seda, kas ma ka siia viitsin uuesti kirjutama hakata, mitte veel ei tea...Asi jääb lahtiseks...

Lõpetuseks?

Lõpetan, vähemalt mõneks ajaks, siin kribamise. Ei tuld suurt midagi välja. Maailma, veel vähem Vormsit nii lihtsalt ei paranda. Ilmsesti kadedusest ka ruhnlaste vastu. Nemad ajavad seda kohaliku asja edendamist blogide ja muu tänapäevase internetinduse kaudu ikka palju paremini. Selles võite veenduda aadressil www.ruhnlane.blogspot.com. Kinni päris veel ei pane, nii et vanu asju saab edasi lugeda.
Üks asi, mis kohalikel inimestel oluline ja mille kohta annavad nii vallavalitsus kui volikogu jätkuvalt inimestele valeinformatsiooni, vajab siiski veel õiendamist. Nimelt sai omal ajal Vormsis korraga tõstetud maamaks maksimunini ja samal ajal sisse viidud ka maahooldustoetuste maksmine kõigile neile, kes maa eest mingilgi määral hoolitsevad. Kuna vald on täiesti arusaadavatel põhjustel õigustatud maksma neid toetusi vaid oma elanikele, kütetakse siiamaani üles selle asja sellist tõlgendust, et sellega tehakse rahvuse järgi kuidagi ära meie rootsi maaomanikele, sest nemad ju kuidagi seda maahooldustoetust ei saavat saada. Saavad ikka küll ja ainukeseks tingimuseks on seesama: oma maa eest peab mingilgi määral hoolitsema. Minimaalsel määral hoolitsuseks loetakse saarel elamist ja juriidilises mõttes tähendab saarel elamine praegu seda, et inimene peab olema registreeritud valla elanike registris. Järelikult ka kõik siin registrisse kantud rootslased saavad taotleda minimaalse määraga maahooldetoetust juba selle registrikande fakti alusel. Ka need rootsi maaomanikud, kes pole registris ja kes siin pole isegi kunagi käinud, saavad sisuliselt ja sihtotstarbeliselt kasutada neid valla poolt eraldatavaid maahooldustoetuste vahendeid. Selleks tuleb leida elanike registris olev inimene, kelle kasuks teha näiteks üheaastane maa kasutamise leping ja lepingutasuks määrata seesama maahooldustoetusest tulev summa. Sellise lepingu alusel saab siis registrisse kantud reaalselt maad hooldav valla elanik taotleda maahooldustoetust ja selle tegelikule omanikule edasi anda.
Alles hiljaaegu selgus, et vald olevat taolise hooldustaotluse tagasi lükanud põhjendusel, et maahooldustoetuse taotleja ja maa omanik (või maamaksu maksja ) peaksid olema üks ja seesama isik. Nii see kindlasti ei ole. Maahooldustoetus makstakse maa reaalsele hooldajale, kellel on selleks seaduslik alus, ehk omaniku poolt antud õigus seal maa peal toimetada. Tõepoolest on olemas nõue, et hooldatava maa eest peab olema maamaks tasutud. Kuid see, kes selle maamaksu tasub, pole tähtis.
Siit siis soovitus kohalikele inimestele. Otsige rootslastest maaomanikega kontakti, pakkuge neile välja üheaastaseid maa kasutamise lepinguid (heinamaana, karjamaana). Nende lepingute ja rootslastepoolse kinnitusega maamaksu tasumise osas minge aasta lõpu poole vallamajja ja taotlege seda (oli see nüüd 70 või 75%) toetust (maamaksumäärast). Ja see raha (või vähem, või rohkem-vastavalt kuidas kokku lepite) kandke maaomanikule üle. Kasu on ju igal juhul kahepoolne. Õigemini kolmepoolne, sest kõige rohkem võidab avalik huvi, sest maad saavad hooldatud.

Soomlased päästavad Vormsi

Ma mõtlen seda tõsiselt. Tuleb tunnistada, et kui Aura ja Risto hakkasid selle metsavärgiga seoses allkirju koguma, suhtusin sellesse ikka väga skeptiliselt. Noh, saavad mõnikümmend allkirja kokku ja annavad need kuhugi ja kellelegi üle. Keda see kotib. Ennegi siin ju neid allkirjade kogumisi olnud, ei ole sest tolku. Siiski läks õnneks teisiti, ja seda muidugi tänu nende (Risto ja Aura) järjekindlusele ja pühendumusele ning kasuks tuli muidugi ka nende suhteliselt eriline staatus püsivalt elavate välismaalastena siin saarel. Igal juhul nad tõestasid, et õige initsiatiiv õigel ajal ja õigete inimeste poolt annab lootust, et kodanikuühiskonda ja sinnapoole püüdlemist on vara veelmaha matta. Fenomenaalne kogutud allkirjade arv (suhtes kogu publikuga, kes võiks üldse taolises seoses allkirja anda) ja see staatusega seotud eripära tagasid ka meedia huvi. Neid ei saanud enam ignoreerida. Meedia huvi oli siiski selline hillitsetud: keegi ei kavatsenudki sellest meediasündmust teha, pigem hoitakse neid Vormsist lähtuvaid uudiseid teatava lõa otsas- segavad suurte poiste mängu. Väga sümptomaatiline on siinkohal Eesti Ekspressi suhtumine - lugu saadeti tegema järjekordselt Madis Jürgen, kelle sõnumist (kui see üldse olemas on) on ikka väga raske aru saada. "Lääne Elu" käsitlus oli küll nende kohta isegi hea, ei ole võrreldav selle avaliku vassimisega, mida nad parvlaevadotatsioonide jagamise kohta kirjutasid.

Nagu öeldud, võib see Aura ja Risto initsiatiiv olla pöördepunktiks Vormsi edasises saatuses. Sest Vormsi põhiline ressurss ja rikkus nii praegustele kui järgnevatele põlvkondadele on mets. Mets ei ole ainult puu, mis kuulub eraomanikule. Metsas on palju seda, mis kuulub meile kõigile. Mets on sisuliselt siin kohalikele elukeskkonnaks ja ka kõigile kuuluv ressurss, mida müüakse edukalt turistidele. Muidugi saaks siin hoopis rohkem metsa ka raiuda, et sellest mingit häda ei sünniks. Kuid siis peab tegema seda peremehetundega. Ma ei kahtlegi, et need rannarootslased, kes metsa tagasi saanud, tahaksid olla head peremehed. Kuid ainult tahtmisest ei piisa, kui pole ikka enam võimalust, aega, tervist koha peal olla ja metsa ülestöötajate üle järele valvata, kooritakse nii omanikelt kui kohalikult rahvalt seitse nahka. Kohalikust vallavõimust kellegi ohjeldamisest pole üldse asja. Mitte ainult praegusest, vaid ka eelmisest polnud mingit asja.

Ainult nüüd ei tohiks loorberitele puhkama jääda. Asja tuleks edasi taguda. Vormsi metsi päästab vaid kõigi tehtud sigaduste avalikustamine. Iga raielangi juurde, nii hästi kui halvasti tehtu juurde peaks panema väikese teabetahvli infoga: kes omanik ja kuidas ta selleks sai, kes ja kuidas seda raius, milline ja mis väärtustega metsatüüp siin oli, mis ajal , kuidas ja kuhu veeti siit saadud puit. Jne. See on huvipakkuv nii turistidele, õppeekskursioonidele kui ka kohalikele endile. Ja distsiplineerib nii omanikke kui ülestöötajaid. Keegi ei taha näha oma- või firmanime silmaganähtavalt halvas kontekstis.

Rannakalapüügist Vormsi moodi

Vormsis on kohalikud ikka kala püüdnud. Rohkem võrkude ja põhjaõngedega kui spinninguga. See vahend on rohkem linnameeste jaoks ja eks sealt saab ka püügist suurema lõbu. Kes kindla peale kala lauale tahab, paneb võrgu või õnged merre. Kas siis loaga või ilma. Siin pole küll kunagi kellegil ülevaadet olnud, kes on seaduslik loaga püüdja ja kes illegaalist röövpüüdja. Polegi ju oluline, sest kala on vähe, jätkub heal juhul ainult oma perele ja oma külalistele. Mis seal siis naabrimeest kadestada, kes otsustanud püügivahendi tasu kokku hoida ja võtab omale riski (tegelikult suht väikese) inspektorile vahele jääda ja trahv kaela saada. Tegelikult trahvi saab vahelejäämisel pea alati ka püügiloaga mees. Reegleid on palju, osa neist päris nõmedaid, ja mingit neist reeglitest ju ikka rikud. Edasine trahvi suurus sõltub juba läbisaamisest inspektoriga. Vähemalt viimasel ajal on küll vist inspektorid suht mõistlikult käitunud. Ülemäära suuri trahve pole määratud. Kuid võrke merest kaob ja tagantjärele ju raske kindlaks teha, kas nad kadusid kontrollijate seadusliku tegevuse (kui polnud nõuetekohaselt märgistatud) või isehakanud seadusesilmade käte läbi. Et mis need Vormsi mehed siin ikka püüavad, niikuinii neil luba pole ja võtame võrgud parem omale.

Vast oskavad siinsed kontrollijad ka aru saada, mis on tegelik röövpüük ja mis oma tarbeks leivakõrvase hankimine. Totakate seaduste kiuste. Siinkohal tuleb meelde juhtum vene ajast suurel Siberi jõel Podkamennaja Tunguskal, kus me allavoolu parvetades ja kõikvõimalike keelatud vahenditega keelatud lõhelisi püüdes otse inspektoritele sülle kupatasime. Juhus on pime, nemad tegid tolle aasta ainukest ringkäiku sellel tuhandekilomeetrisel inimtühjal jõel. Ja nüüd meie oma keelatud püügiriistadega ja mõnekümne kilo keelatud ajal ja keelatud liiki kaladega. Omaarust oli meil seda kala vahelejäämisel hirmuäratavalt palju. Seaduse järgi oleksime sinna Siberisse trahvi maksma jäänudki. Püstolitega mehed imestasid ainult ühe asja üle: kuidas meil seda kala nii vähe on. Muhelesid ja itsitasid seepeale...ja asusime viina võtma. Viin oli nende poolt.

Vormsil on siiski olukord kohalike endi vahelises suhtlemises teine ja imelik. Kohati isegi mõistetamatu. Võtame võrdluseks sellesama jahipidamise. Jahiloomad on meil selgelt kohalik ressurss, oma valla territooriumil. Saare peal nad on ja siia nad jäävad seni kuni jahimehe kuul nad tabab. Neid, kes ujudes lahkuvad või siia saabuvad, on ikka vähe. Kohalikud peaks sellest tulenevalt kiivalt hoidma seda kohalikule kogukonnale kuuluvat ressurssi teiste eest. Noh, linnameeste eest. Mis toimub aga tegelikult? Linnast pärit jahimehed peremehetsevad siin ikka täiega. Ja mitte ainult seaduslikud jahimehed, vaid ka sulaselged salakütid. Kõigil kohalikel jahimeestel miskipärast suu vett täis, midagi ei julge öelda. Isegi riigi seadusesilmadele kaevata ei julge. Samas on juhtumeid, kus oma salaküttimist proovinud nolkidele väänati küll täie rauaga. Kuidagi võõrastav käitumine väikeses saare kogukonnas.

Nüüd kalapüügiga on ju lugu selline, et kalad ujuvad riigi meres. Kalad on kindlasti kõigile Eesti elanikele kuuluv ressurss. Mis sest et osa neist trehvab teinekord Vormsi rannale suht lähedale. Kuid neid kalu peab tüüpiline vormsilane millegipärast rohkem omale kuuluvaks kui metsas (isegi eramaal) ringilippavaid ulukeid. 90-ndate algupoole oli vist isegi juhus, kus kaldale liialt lähedale sattunud võõraid kalamehi kostitati kaldalt automaaditulega. Mis nad siia tulevad meie kalu püüdma. Ei ole küll kuulnud, et mõnele linnajahimehele endale oleks Vormsil kunagi üks korralik jaht peetud. Imelikud on ka lood nende kalapüügilubade jagamisega vallas. Viimastel valimistel lausa rõhutati seda, et peab vahet tegema selle õige talvituva pärisvormsilase ja siin ainult suvel elava inimese vahel. Just nende võrgulubade jagamise põhimõttes. Et suvitajatele ei tasuks nagu anda või anda siis viimases järjekorras. Kuigi makse maksavad kõik valla eelarvesse võrdselt. Ja kalavarudele teeb suvine pühapäevapüüdja küll kindlasti vähem kahju kui mõni "pärisvormsilane". Isegi nii kaugele on selle suvitaja vastase kadedusega mindud, et sellel ettekäändel suruti "Püsiasustusega väikesaarte seadusse" hääli jahtivate riigikogulaste kaasabil sisse selline mõiste nagu "väikesaare püsielanik". Jättes muidugi täpsustamata, mis elukas see selline on. Miskipärast arvan, et näiteks mina, kes ma olen siin järjepannu elanud 10 aastat ja saarelt käin lühiajaliselt ära vast nii paar korda aastas, selle mõiste väljamõtlejate arvates selle alla veel ei käi. Pole veel piisavalt "oma". Ja ilmselt selleks ei saagi. Muidugi ei tulene sellest ainult mõiste sisseviimisest suurt midagi. Annab ainult ettekäände lahterdada inimesi "omadeks" ja "võõrasteks" ja siis nagu põhjendada mingite hüvede jagamist "omadele jopedele". Sest soodustustega võrgupüügiluba on kahtlemata selline kohapeal jagatav hüve.

Nüüd siis toimus viimati nn. kutselistele kaluritele soodusvõrgulubade jagamine. Muidu maksab väikesaare elanikule luba 50 krooni. Nüüd jagati pooled saarele eraldatud load valitud seltskonna vahel hinnaga 10 krooni võrgu kohta, e. siis 5 korda väiksema hinnaga. Küsimus pole neis meestes, kes need load said. Täiesti võimalik, et nad ongi kõige õigemad mehed sellise soodustuse saamiseks. Küsimus on selles, et õigeaegselt ei jagatud informatsiooni sellise võimaluse olemasolu kohta kõigile saare elanikele (elanike registrisse kantuile, mis on siiani ainus seaduslik saareelaniku määratlus). Kui ka kusagil oli kuulutus, ei tähenda see ju võrdset kohtlemist. Sest on ju avalik saladus, et osadele inimestele teatati sellest võimalusest vallavalitsuse poolt personaalselt ja seletati neile ka ära, mida peab õigeaegselt selleks tegema, et sest võimalusest kinni hakata. Ma pole küll päris kindel, et nüüd nagu kutselisena selle soodustuse saajad hakkavadki tõelisteks kutselisteks. Mida oleks ju Vormsile tõesti vaja, et vähemalt suvekuudel siit ka kala oleks võimalik osta. Tundub küll, et vähemalt osa mehi pani selle kutseliseks hakkamisega lihtsalt igaks juhuks teistele võimalused lukku. Sest ma kujutaks küll asja õiget ja loogilist lahendust pigem sellisena, et sellest võimalusest oleks teavitatud just eraldi ja spetsiaalselt elanikeregistris olevaid suvitajaid. Nii mõnigi oleks vast otsustanud hakata siis siin pärisvormsilasena ka tõeliselt kutselisena kala püüdma. Võitnud oleks kõik, mitte ainult osa "omasid", kes said võimaluse jätkata sedasama oma tarbeks kalapüüki odavamalt ja kutselise nime all.

Olukord muutub muidugi eriti hulluks siis kui kala tõesti märgatavalt rohkem hakkab olema ja huvi võrgulubade vastu suureneb. Kui pooled load on käputäie meeste vahel juba jaotatud, ei jätku enam teistele tahtjatele. Suureneb nii röövpüük kui ka nn. kutseliste soov lõigata oma praegu kättesaadud õigusest suuremat tulu. Kaassaarlaste arvelt.

Vormsi jahi eripära

Vene jahi eripärast on lausa film vändatud. Üsna lõbus lugu. Eks kunagi vändatakse ka Vormsi jahi omapärast. Võiks ju stsenaariumi kirjutada. Kuid eriti lõbus see vist ei tule. Eks meie ja linnajahimehed on seda Vormsit juba vene ajast saati tõeliseks jahivabariigiks pidanud. Kus jahimehed otsustavad asju. Ülejäänute jaoks kipub ta siiski rohkem diktatuuriks kätte minema. Saarel liikudes on selline pidev jahilooma, uluki tunne. Kunagi ei tea, millise põõsa taga on mingi jahimees. Ja kas tal on kuul rauas, kas kaitseriiv on peal, kas ta silm veel seletab, keda või mida lasta. Sügisesel jahihooajal valisin rattasõiduks (avalikel teedel muide) teadlikult pärastlõunaseid aegu. Selleks ajaks olid tavaliselt paugud tehtud ja mehed jagasid juba saaki. Rõõmus jahimees on ikka ohutum. Õhtuhämarusse liikuma jääda on päris ohtlik. Siis käib varitsusjaht ja inimest päästab ainult see, et ta on teiste ulukite kõrval meil lihtsalt harvaesinev liik. Pealegi kohanenud, valel ajal oma nina eriti välja ei pista. Kuigi ohutuid kohti ja aegu jääb järjest vähemaks. Alles see oli, kui pereema avastas, et poeskäigu ajal on tema autoklaasi tekkinud kuuliauk.

Endagi kogemused on päris kõhedusttekitavad. Eelmisel aastal vast umbes samal talvisel päikesepaistelisel ajal tegin väikese rännaku Sviby ja Hosby vahelisele roostikualale. Suvel on sealkandis lausa võimatu liikuda, nii et talvekülma tuli kasutada. See koht on seal metssigade paradiis. Aga vist ka mõnele jahimehele oma privaatne nurgake. Igal juhul kohtasin ma esiteks sigu. Siis ilmusid koerad. Mingil hetkel jõudis teadvusse tõdemus, et kurat, kui on koerad, siis peab ju olema ka kuskil jahimees. Sõrm päästikul. Ja mina olen tema ja sigade vahel tulejoonel. Kas erinen (jahimehe jaoks) piisavalt palju seast? Kuhu suunas ja kuidas liikuda, et ohutusse kohta jõuda? Kuna kohest pauku ei tulnud, siis sai jahimees minu inimlikust päritolust vist sotti. Kuid ta ei näidanud oma asukohta, et anda sellega märku, mis suunas ma võiks ohutult liikuda. Pidin ise riskima, tegin end võimalikult pikaks ja liikusin läbi roostiku aeglaselt natuke kõrgema avatud koha poole. Seal sai siis jupp aega seistud ja arvatav jahimehe asukoht roostiku liikumise järgi ise kindlaks tehtud. Siis sai juba enam-vähem ohutus suunas eemalduda. Varsti kostus selja tagant ka võidukas pauk. Kes see jahimees oli, ei tea täpselt siiamaani. Koerte järgi otsustades võis ta olla Ivo. Miks ta ennast ei näidanud, jääb tema südametunnistusele.

Nüüd siis veel sellest laupäevasest loost. Vedasin mina autoga Kersletist Borrby heinapalle. Mööda Kersleti-Hullo vahelist riigimaanteed. Meelis oli abiks ja istus sõitude ajal kõrval. Tegime kokku vast 7 reisi. Mingi teise-kolmanda reisi ajal hakkasid jahimehed end selle riigimaantee servale tulejoonele sättima. Kuidagi kõhedaks võttis, sest tee on käänuline, nurga taha ei näe, ja kui jahimees isegi suudab reegleid järgides tulistada rohkem enda ette sektorisse kui kõrvale, võib nende teekäänakute tõttu ikkagi tee peal sõitja kuuli saada. Pealegi osadel meestel paistsid nagu vintrelvad olevat. Ja siis umbes viienda reisi ajal see juhtuski. Õnneks küll seekord mitte veel kuul. Tulin Kersleti poolt täislastis, jahimeeste ahelik jäi paremale ning vasakult ilmus metsast Ivo koos pundi koertega. Koerad jooksid tee peale ette ja sinna nad läheneva auto ette saba liputades seisma jäid. Püüa sa pidurdada talvisel teel täislastis autot kuidas saad ja tahad, päris pidama siiski ei saanud. Kummid küll täiesti korralikud ja lubatud MS, kuid võrreldes naeltega blokeeruvad hoopis kergemini. Nii ma siis blokkis ratastega autoga müksasingi vahetult enne seismajäämist üht laikat. Jäigi arusaamatuks, kas koer käis ka auto alt läbi või mitte. Igal juhul avasin autoukse, et selgusele saada, mis koerast sai. Samal ajal lähenes autole tulivihane püssiga Ivo, kes sõnadega "mis kimad siin, ei näe või, et jaht käib" hakkas mind riietest rebides autost välja kiskuma. Ilmse kavatsusega õiglus jalule seada ja mulle "molli" anda. Relvastatud mehega kaklema asuda pole just ahvatlev perspektiiv. Õnneks jättis ta aktsiooni pooleli. Kas nägi, et koeral pole häda midagi või jahutas teda natuke Meelise poolne korralekutsumine. Igal juhul lahkus ta paremale ära mingi "jobukarja" manamisega, kes maanteel sõidab. Ja ei lase meestel kohaliku volikogu esimehe isiklikul juhtimisel seal korralikult jahti pidada. Tõepoolest, siin on kujunemas uus õigusnorm. Kui vormsi meestel tekib tahtmine riigimaanteed laskeliinina kasutada, tuleb seal liiklejatel ise aru saada, et selleks ajaks tuleb sõidud katkestada või sõita läbi metsa. Tee peal käib jaht. Ja see on jaht vormsi moodi.

Olukorrast Vormsi Vürstiriigis-vol5-talv2007

Talv lõpuks siiski saabus. Oli juba parajat pakast, lund ja tuisku. Eelmise nädalavahetuse sulale järgnes veel karmim pakane. Eks ta nii peabki minema. Ega talv taeva jää ja soojale suvele võib järgneda ka karm talv. enn pakkus siin vana aasta sees kõige karmimat külma lausa veebruari lõpuks. Ilmajaam lubab küll veebruari esimeseks pooleks-5-15 veebruar. Pani ses osas vist täppi. See tähendab praeguseks mitteametlikku , ja järgmiseks nädalavahetuseks vast juba ametlikku jääteed. Leedogi halastas hiidlastele ja ei saatnud oma praame Väinamere jääoludega lähemalt tutvuma.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada. Ilm, isegi pakaseline, on siin saarel küll kahjuks üks väiksemaid muresid. Kahe saareelanikele vast kõige olulisema asja , mandriga ühendusepidamine ja rannakalapüük, reguleerimine kohaliku võimu poolt on võtnud ikka päris kummalised vormid. Kohalik võim on oma rahva valitud võim, ja selleks valitud, et ajaks siis selle saarerahva ühisasja, haldaks ühist rahakotti, otsustaks asju üldistes huvides. Jne, jne. Riik teeb soodustusi ja annab teatud eeliseid väikesaarte elanikele. Ikka selle nimel, et elu väikesaartel jätkuks, eraldatusest tingitud igapäevamured oleks kergemini lahendatavad, et väikesaarte inimeste majanduslik tegevus oleks meie turumajanduses konkurentsivõimelisem. Sellised riigi meetmed on ka praamidotatsioon ja rannakalapüügi lubade jagamisel kohalike inimeste eelistamine. Neid riigi antavaid eeliseid ja toetusi saab ilusti arvestada ümber puhtaks rahaks, mida siis vallavalitsus oma inimestele jagab. Ja jagamise reeglid kehtestab seesama vallavalitsus. Sest ta peaks ju sisuliselt kohaliku rahva esindajana kõige täpsemalt teadma kuhu ja kellele seda raha vaja on. Riik üldjuhul sellesse väga sekkuda ei taha. Küll on aga Vormsi saare erinevate vallavalitsuste ja riigi esindajast Lääne Maavalitsuse suhted olnud kogu aeg sellised Suure Peetri ja Väikese Peetri vahelised suhted. Haapsalust tuleb kogu aeg üks ja seesama sõnum: te seal saarel olete ju lollid, ei oska tee midagi mõistlikku selle rahaga teha. Ja pakutakse end siis vahendajana välja. Oleks naiivne arvata, et sellist asja ainult suurest armastusest nende lollide vormsilaste suhtes tehakse. Rahad, ja suured rahad on muidugi mängus. Ja kui kohalikust võimust ei ole sellele survele vastuhakkajat, lähebki nii nagu minema peab. Suured saareelanikele mõeldud rahad ja kohalikele mõeldud eelised (mis ka sisuliselt raha) voogavad pidurdamatult neist mööda ja maabuvad ei tea kelle käes või taskus.

Selle praamidotatsiooni sellise jagamisega mindi muidugi liiale. Sirgjooneliselt öeldi meie kohalikele olupoliitikutele, et mokk maas: see raha läheb metsaärikatele. Isegi maavalitsuse ametlik seisukoht on selline: kuna mujal Eestis on metsaärikatel metsade maharaiumiseks paremad tingimused kui seni Vormsis, siis tuleb neid ettevõtjate võrdse kohtlemise printsiibil ka Vormsi metsade maharaiumises järele aidata. Selline on siis meie riigi ametlike esindajate ametlik seisukoht. Kus siin on Vormsi elanike huvid, mida peaks praamidotatsiooni jagamine väljendama. Kelle Vormsi päriselanike, talvituvate sealjuures, huvi on siin lõhutud teed ja metsaalused, risu täis lageraielangid ja tänu neile suurenev tuulemurd. Kas turistid tulevad seda tõesti vaatama. Kui kohaliku metsa väljavedu sellisel viisil doteeritakse (loe: töötlemata ümarpuidu väljaveole makstakse peale), tähendab see kohalikele saekaatritele kõrgemat puidu kokkuostu hinda ja kaugemas perspektiivis puidu puudust. Samuti muutub saare puit kallimaks kohalikust elanikust kokkuostjale ja vahendajale. Mis kohaliku ettevõtja toetusest siin räägitakse. Tõepoolest, loll saab kirikuski peksta. Loll on siin see, kes seda tõesti usub, et see dotatsioon jagatigi nii saareelanikest ettevõtjate toetuseks. Ise küll arvan, et kohalike inimeste hulgas selliseid tegelikult polegi. Kes sellist juttu räägivadki, tegelikult kavaldavad. Ilmselt saavad nad oma osa sellest dotatsioonist kuidagi kõveraid teid pidi kätte. Aga teiste saareelanike arvel, kellel selliseid kõveraid võimalusi kasutada pole või ei pea sellist teed vastuvõetavaks.

Natuke teine lugu hakkab olema nüüd nende rannakalapüügi lubadega. Siin on kõrvalist mõju vähem. aga kunagi ei või ka teada. Jutt tuleb nüüd sellest, et järsku, üleöö on tekkinud meie keskele teistest kõvemad, tõsisemad kalamehed, n-ö ettevõtja-kalurid, saare tõeline sool (või tulevadki nad mujalt), kelle vahel on vallavalitsus otsustanud ära jagada pool kõigile mõeldud võrgulubadest. Ja seda 5 korda odavama hinnaga.

Taustaks niipalju, et väikesaarte elanikele on erandina lubatud püüda rannikumeres kala kuni kolme võrguga. Oma tarbeks, õigemini lõbuks. Sest selline püük loetakse tõeliselt lollaka kalapüügiseaduse järgi harrastus- e. hobipüügiks. Et siis mehed lähevad idee järgi merele siin selleks, et oma lõbuks kalu tappa. Hobivärk on teadagi kallis värk, ja et siis vaestele väikesaarte elanikele kuidagi vastu tulla, on ka võrguloa hind siin kolmandiku võrra väiksem kui muidumeestel. Kuid hobi jääb hobiks. Kui võrkude ja võrgu kasutusloa hind kokku lüüa, on odavam kala muidugi poest osta. Ainuke viga, et poes seda kala ei ole. Ja ega siis muud kohalikel eriti üle jäägi kui tegeleda loata võrgupüügi ehk seaduse järgi röövpüügiga. Või sõita linna kala järele. Selge see, et kui nüüd neid kalleid võrgulube enam vallavalitsusest väljagi ei võetud, muutus olukord hapuks kätte ära. Saare jaoks võib tähendada see lubade arvu üldist vähendamist. Kuigi riigil oleks olnud lihtsam vähendada loamaksu ühtlaselt mõistliku määrani, on mindud mingi erilise jaburduseni ja selge see et see ettepanek on tulnud kelleltki kavalpealt kuskilt väikesaarelt endilt. Või siis jälle nendelt, kes tiirlevad väikesaartele mõeldud dotatsioonide jagamise juures. Keegi tahab priskelt teenida kaassaarlaste või saareelanike arvelt.

Lugu siis selles, et kavatsetakse merel käivad mehed-naised jaotada kutselisteks ja ülejäänud jääks siis harrastajateks edasi. Ja võrguload nende vahel pooleks. Kusjuures kutseline mitte ainult ei või vaid lausa peab seaduse järgi võtma välja vähemalt 10 võrgu loa. Meie õiglane vallavalitsus siis on otsustanud, et näiteks praegune limiit 90 võrku jaotatakse 45 ja 45. Mis on muidugi jabur, sest jaotus saab olla vaid kas siis50:40 või 40:50. Sest iga kutseline peab võtma vähemalt 10 võrku. Ehk lähiajal leitakse meie hulgast need 4 või 5 tõupuhast kutselist rannakalurit, kelle vahel jagatakse ära oluline osa kogu Vormsi lähiümbruse vete kalaressursist. Kes need teistest selgelt väljapaistvamad isendid on. Kas keegi oskab nimetada. Ma kipun arvama, et kalapüük kalapüügiks. Tähtis on võimule lähedal olek.

Meie vallavalitsus hakkab nüüd tegema vahet, lausa näpuga näitama, sina oled õige ja lugupeetud kalur, sina püüad oma pere ja ettevõtluse tarbeks (sul on ka kala edasimüügiõigus) ja sulle anname võrguloa 10 krooniga; vat aga sina pole jälle mingi mees, sina püüad ainult oma lõbuks, tapad niisama kalu ja sulle anname selle võrguloa (kui üldse anname) 50 krooniga. Oleks jällegi naiivne arvata, et selline püügilubade jagamise idiootlik kord oleks tekkinud lihtsalt niisama. Lambist, nagu öeldakse. Ei, siin püütakse osadele inimestele (omadele jopedele, nagu öeldakse) jagada nende kasuks ümber kalapüügiõigust. See ümberjagamine oleks teatud määral isegi lõplik. Piiratud ressursi (milleks kalavarud kahtlemata on) juures uusi tulijaid enam kampa ei võeta. Nemad saavad ainult seda õigust nende käest omakorda osta , kellele nüüd vallavalitsus kavatseb seda jagada. Nii kui saare ümber kalavarude olukord natukenegi paraneb, muutuvad need praegu sisuliselt tasuta jagatavad õigused reaalseks rahaks. Ja suureks.

Selline olukord siis enne järjekordset umbusaldusavaldust vallavõimule. Millest vaevalt mingeid muutusi sünnib.

Valetajate paraad

Vormsil toimus üritus ettevõtjatele. Midagi seoses teemaga ettevõtluse arengust saarel. Üritusest osavõtt oli vist küll ainult kutsete alusel. Seega valitutele. Iusasti kujundatud muuseas. Avalikku kuulutust ma kusagil ei trehvanud, aga võib-olla ka kuskil oli. Kuna ka meie peresse vastav kutse tuli, siis ma sain asjast teada. Natuke häiris, et miks mulle pole kutset saadetud. Ma ju ka FIE ja tegutsen saarel. Küll ettevõtjana natuke äpardunud, kuid just neile peaksid ju taolised üritused olema rohkem mõeldudki. Mida tarka on taolistel üritustel saada niigi edukatel ettevõtjatel. Peale oma aja magamapaneku. Veel selgus, et ka Meelis, kes ei ole üldse ettevõtja, sai siiski selle heal paberil koostatud kutse. Heakene küll, ta vana vallavanem, sai vanade teenete eest. Aga minagi olin ju vana vallavalitsuse liige, kes pealegi surus oma närvide hinnaga läbi just need ettevõtlusmeetmed, mis kohalikke ettevõtjaid selles karmis maailmas üldse elus hoiavad. Nii maahooldustoetused kui ettevõtlustoetused on minu initsiatiiv ja ka praegune vallavalitsus laseb neil oma ettevõtjate sõbralikkuse näitamisega liugu.

Niipalju siis kutsest või selle puudumisest. Igal juhul läksin kohale, sest kahtlane see värk oli, ja Vormsi inimesi tundes võis arvata, et panus on tehtud mingile ajuloputuskampaaniale, midagi olulist püütakse varjata ja inimestele järjekordselt kärbseid pähe ajada. Sellisel üritusel on muidugi minu, kes ma asjade toimimise tausta siiski päris hästi tean, osavõtt ebasoovitav, ja seda püütigi vältida. Mul polnud kohale minnes algul vähimatki tahtmist diskussiooni sekkuda (kutsumata külaline võiks vähemalt vait olla), kuid ürituse arenedes varjamatu demagoogia ja otsene valetamine ajasid kopsu üle maksa ja nii ei saandki lõpuni vait jääda ja ka üritusel lõpuni viibida.

Kohale oli transporditud ka maakonna mõistes raskekahurvägi: maavalitsuse arendusosakonna juhataja Helena Järviste, Läänemaa arenduskeskuse juhataja Neeme Suur ja ettevõtluskonsultant (nimi ei jäänd meelde).

Jäin siis ka huviga kuulama, kuidas asi areneb. Algus oli suhteliselt kena ja siivas. Õhtut juhtinud Neeme Suur korjas inimestelt probleeme ja ettepanekuid. inimesed olid kenasti aktiivsed, arutelu täiesti toimis. Esimene märguanne, et asjal on mingi tagamõte, ilmnes küll ka kohe algul, kus diskussiooni vedaja üsna osavalt saare suurimate probleemide väljatoomisel suunas publikut selles vajalikus suunas, et probleem on ikka transpordis. ühesõnaga, rahvale püüti kohe alguses pähe määrida ideed, et see viimane praamidotatsioonide selline jagamine maavalitsuse ja vallavalitsuse poolt, kus lõviosa läheb välismaalastest metsaomanike ja kodumaiste metsaärikate taskusse, on nagu probleemide lahendamine. Osavalt juhiti tähelepanu kõrvale sellest, et Vormsi peamine probleem on siiski Eestis üsna ainulaadne maaomandi- ja kasutuse olukord, millele kohalolijad ka korduvalt tähelepanu juhtisid.

Edasi läks hullemaks. Kostusid otsesed süüdistused, et ettevõtjate ja vist siis ka vallavalitsuse hädades on süüdi põhiliselt meie perekonna baasil funktsioneeriv mittetulundusühing. et miks me ei aita ikka kohalikke ja ei tee koostööd. Mitte sõnagi sellest, et edasisest vallavalitsuse ja MTÜ koostööst keeldus kategooriliselt ja resoluutselt just praegune vallavõim. Kohe kui võimule said ja ka praegu püüab seesama vallavõim veel kaikaid kodarasse loopida ükskõik millistele selle MTÜ enda ettevõtmistele. Seda olukorda teavad väga hästi nii Helena Järviste kui ka Neeme Suur. Oleks võinud siis olukorda kuidagi tasakaalustada ja püüda diskussiooni käigus leida mingeid lahendusi. Selline avameelse diskussiooni võimalus oleks olnud ju olemas. Kuid nad eelistasid arutelu sellel teemal mitte jätkata, mis tekitab järjekordselt küsimuse, mis eesmärgil nad siia Vormsi üldse tulid.

Edasi veel hullemaks. Paratamatult kerkib väikesaare arengut käsitlevatel aruteludel üles väikesadamate ja paadilautrite korrastamise ja arendamise probleemide ring. Vormsi puhul on olukord kurioosne seetõttu, et on olemas mitu valmiskirjutatud valla projekti, mis saaksid praegusel eurorahadest tiinel ajal praktiliselt kohese rahastuse. Ainuke viga on nende kasutamisel see, et need on kirjutanud vale mees. Nii vale mees, et tema nimegi ei julge keegi välja öelda. Vallavanem vassib ja valetab saalitäie rahva ees, et kuigi ta teab (küll ühe) projekti olemasolust, ei tea tema kes selle kirjutas ja et vallavalitsuses seda pole. Saalitäis rahvast, kellest enamus teab või vähemalt aimab, kellest on jutt, on haudvaikne. Keegi (võimalikest kahtlejatest näiteks) ei pöördu minu poole selgituste saamiseks. Järelikult teavad tegelikult kõik, milles asi. Kuid on vait. Jah, mina kirjutasin need projektid, kuid miks mina peaks selle ise välja ütlema. Kõik ju niikuinii teavad. Ja ka mina olin vait. Ka jutt, et vallavalitsuses neid projekte pole, on täielik bullshitt. Vaadaku oma arvutitesse, mis seal üldse on. Kui ei ole, küsigu vanalt vallavanemalt, kus ta nad pani. Kui ka sealt ei saa, küsigu minult. Eks kuskil mõni koopia leidub. Minu poole pole keegi pöördunud. Sest ei julge. Sest projektide kirjutamise eest on arved vallavanema poolt senini klaarimata. Aga avalikult laimata saalitäie rahva ees julgeb. Ja ega saadikud maakonnast ka paremad pole. Nad teavad väga hästi, mis projektidest on jutt, ja mis asjaoludel neid omal ajal ei rahastatud. Sest tollal olid Vormsi valla eesotsas just maakonna silmis valed inimesed. Siis loobiti just maakonnast neile projektidele kaikaid kodaratesse. Nüüd siis püütakse omale sobiliku vallavalitsuse ajal sisuliselt ideid varastada ja oma kasuks tööle panna. Alles oli Päevalehes positiivne artikkel sellest, kuidas meie tark ja aktiivne vallavanem päästab Prestvike rannajärve. Ajakirjanikult sain teada huvitava tõsiasja, et seda, kes projekti kirjutas, ta jällegi ei teadnud, ei mäletanud.

Kuid seegi pole veel kõik. Õied alles tulevad. Kolmas vihastamaajav seik oli see praamidotatsioonide jaotuse käsitlus. Siin omandas valetamine juba sellised mõõtmed, et enam ei kannatanud tõesti välja, ja sekkusin vastupidi varasemale plaanile isegi liialt emotsionaalselt. Mispeale vabandan. Aga tõepoolest, järjest rohkem tundub, et kogu see üritus oligi selleks mõeldud, et Vormsi rahvale nende oma raha eest teha selgeks see, kui hea on neile see kui nendele mõeldud ja ka antud raha antakse tarkade maakonna- ja vallaametnike poolt edasi otse rootslastest metsaomanikele ja metsaärikatest metsa väljavedajatele. Selline hale vale, et nii pole veel otsustatud, ja me hakkame seda rahade jaotust veel arutama, on ikka üle mõistuse. Püüan siis veelkord puust ja punaselt asja olemust selgitada. Vormsi praamiühenduse toetuseks anti 800000 krooni. Selle summa katteks peab praamikompanii esitama kalkulatsiooni, kuhu see raha läheb. Põhimõtteliselt võib see raha minna kas liikluse tihendamiseks või teenuse tarbijale odavamaks tegemiseks. Selle kalkulatsiooni kooskõlastavadki nii vallavalitsus kui maavalitsus. Alla paberile kirjutab küll maavalitsus, kuid see ei tähenda seda, et vallavalitsuse arvamust ei küsita või ei arvestata. Keegi on vallast selle kooskõlastanud. Kui juba vallavalitsuse liikmed seda ei teadnud, siis saab see isik olla ainult vallavanem. Kooskõlastatud asi on, paberid on alla kirjutatud , ja uus hinnakiri selle rahajagamise skeemi alusel toimib 22. jaanuarist alates. Avalikult on teada antud seda, et metsaveoautode üleveo tariife vähendati selle dotatsiooni arvel poole võrra, s.o. minu esialgse arvutuse kohaselt 760 krooni iga üleveetud auto osas. Kõik me teame, palju on saarel sel aastal juba metsa raiutud. Kui see kõik veetakse välja raskete metsaveoautodega (mis peale otsese Vormsi rahvale mõeldud raha ärastamisele lõhuvad halastamatult ka meie teid), siis on selleks vaja sadu kordi neid autosid üle vedada. 100 auto pealt on dotatsiooni metsaärikate kaukasse kantimise summa 76000 krooni, 200 korra pealt 152000 krooni, 400 korra pealt 304000 krooni jne. Kuna kogusumma oli ju 800000, siis on selge, et lõviosa dotatsioonist sinna lähebki. Silmapetteks on tehtud soodustus kõigile vabariigi pensionäridele. Kuid selle soodustuse koguväärtuseks on pakutud ainult mingi 50000 krooni. Eks seal ole mingeid pisemaid jaotusi veel, on räägitud ettevaatlikult tõesti hädavajalikust suvisest praamigraafiku tihendamisest . Kuid eriti hoolsa metsa väljaveo korral on see raha suveks juba otsakorral ja mingit märgatavat praamigraafiku tihendamist tulla ei saa. Ei ole võimalik. Praamikompanii ei hakka tegema seda oma tulude arvel. Kui juba Vormsi rahvas on nii loll, et annab selle raha neile, kes lagastavad meie metsi ja lõhuvad meie teid, siis pole ju midagi teha.

Mida oleks siis võimalik sellise rahaga teha.

1. Kohalikele (Vormsis elavatele) ettevõtjatele suuregabariidilised (kasvõi needsamad metsaveoautod) täiesti tasuta ülevedu.

2. Kohalikele pensionäridele täiesti tasuta ülesõit ja teistele EV pensionäridele sooduspilet (soodustaks pensionäride turismi saarele)

3. Jäätee (ametliku või mitteametliku ) perioodil kõigile kohalikele tasuta ülesõit-miks peaksid inimesed riskima mingi 100 krooni pärast.

4.Praamigraafiku märgatav tihendamine suveperioodil

Kuid valik on kellegi poolt juba tehtud. Suure tõenäosusega meie vallavanema poolt. Ja sellist valet suust välja ajada, et midagi pole otsustatud, ja me alles hakkame asja arutama, on ikka liig mis liig. Samuti see, kuidas nii Kalle Suur kui Helena Järviste püüdsid nii halvasti lehkavat asja siluda.

Lääne maavalitsus koos Vormsi vallavalitsusega varastasid ...

vast pea pool miljonit riigi poolt Vormsi elanikele antud rahast. Mida oli kokku 800 000 ja mis oli mõeldud eelkõige kohalike saareelanike tarbeks mandriga ühenduskulude osaliseks kompenseerimiseks. Vormiliselt on see nn. parvlaevadotatsioon, mida makstakse riigi poolt Sviby-Rohuküla liinil opereerivale firmale "Kihnu Veeteed". Oli aegu, kus see dotatsioon maksti osaliselt kohalikele inimestele kätte isegi sularahas, aga kuna see oli ametnikele tülikas ja ka varastada oli selle dotatsioonisaaja otsese huvi ja kontrolli tõttu keerukas, ongi mindud kaudsete dotatsioonide teed, kus inimene saab oma raha kätte sellega, et pilet on odavam ja see raha jääb rahakotti lihtsalt alles. Seda riigi poolt kohalikele elanikele antavat raha on muidugi kogu aeg osaliselt virutatud ja kõrvale toimetatud, kuid seekordne juhtum on eriti nahaalne, varjamatu ja nii pinnal, et annaks isegi krooni täpsusega välja arvutada.

Niisiis, riik andis parvlaevakompaniile 2007.a. lisadotatsiooni 800 000 krooni. Selle summa võrra peavad piletid olema siis odavamad. Dotatsiooni mõte ja sisu on toetada eelkõige kohalikke inimesi ja ka riigi seisukohalt tähtsat elu jätkumist ja arenemist väikesaarel. See raha peab olema siis lõppkokkuvõttes ära jaotatud nende vahel, kes oma tegevusega (kus on ka sees vajadus saare ja mandri vahet sõita) toetavad neid eesmärke. Nagu siis öeldud, eelkõige kohalikke nende igapäevases elus-olus ja ka majandustegevuses. Toetada võib (ja seda ka tehakse) ka teiste inimeste (mitte ainult kohalike ja mitte ainult EV kodanike) liikumist saare ja mandri vahet. See annab parema võimaluse kohalike elanike sugulastele ja ka saart külastavatele turistidele. Just neil põhimõtetel toimuva rahajagamise jälgimiseks ongi tööl hulk ametnikke nii riigi poolt (maavalitsus) kui ka kohalike elanike poolt valitud omavalitsuse poolt. Kuid raha nähes või isegi haistes hakkavad näpud ametnikel sügelema...Lääne maavalitsus ja Vormsi vallavalitsus kooskõlastasid hinnakirja muudatused, kus hinnanguliselt vähemalt pool riigilt saadud 800000 kroonist maabub lõpuks metsaärimeeste ja Vormsi metsade välismaalastest omanike kaukasse. Nimelt muudeti hinnakirjas kõige olulisemalt just metsaveoautode üleveo tariife. Vähendati nimelt täpselt poole võrra. Iga auto pealt jääb kellelegi eelpoolnimetatud seltskonnast pea 1000 krooni puhast kätte. Oleks küll ääretult naiivne arvata, et ametnikud tegid oma sellised kooskõlastused kas puhtast lollusest või ainult ilusate silmade eest. Enamgi veel. Sellised üleveo tariifide muudatused ei ole kindlasti ka praamikompanii enese initsiatiiv, vaid see suruti kellegi mõjuka ametniku poolt sinna sisse. Praamikompanii pole siin küll milleski süüdi. Nemad veaksid kindlasti sama raha eest parema meelega sõiduautosid ja reisijaid, kui pealelaadimisel keerukaid operatsioone nõudvaid ja isegi teistele reisijatele ohtlikke täislastis metsaveoautosid.

Selle raha oleks vabalt võinud kulutada näiteks selleks, ja sellest oleks küllaga jätkunud, et võimaldada talveperioodil kohalikele ülesõit täielikult tasuta. Inimesed ei peaks mõttetult riskima nõrga jää või lumetormi korral mingi sajakroonise kokkuhoiu pärast. Kui ikka vallavõim hooliks oma siin talvituvatest valijatest...

Või alandada märkimisväärselt üldist piletite hinnataset. Kui tahetaks seda, et nii kohalikel oleks kergem ja ka turiste, kes siia siiski raha ju toovad, käiks rohkem.

Selle asemel toetatakse selle kohalikele mõeldud Eesti riigi rahaga niigi pururikkaid metsaärikaid ja välismaalastest metsaomanikke. Varastatakse häbenematult oma vaesematelt kodanikest saareelanikelt ja kanditakse see raha miljonäride kaukasse. Selline avalik võim siis...

Lääne maavanem maksiski kätte

Tõsi ta küll on, et ka kohalikke vormsilasi sellesse aktsiooni kõvasti kaasates. Nüüd on siis see tülitekitavate Puurmannide paikapaneku järjekordne etapp siin Vormsil teostunud. Et mis nad siin hüppavad ja peavad end paremateks kui teised. Tahavad, et asjad käiks seaduste järgi ja asju aetaks ausalt ja avalikult? Seda nad ju ei saa, ärgu lootkugi. Asju määrame ja korraldame siin edasi meie, kõrged ja vähem kõrged ametimehed.
See viimane maade erastamisega seotud lugu, mis päädis oktoobrikuise volikogu otsusega ainukesena paberite kordaajamisel mitte aidata just Ellet, on ikka selline lugu, mis väärib põhjalikku käsitlust.
Kõik sai alguse 2002. A. läbi viidud maade erastamise voorust. Maad erastada soovinute hulgas oli grupp inimesi (Eidi, Aasa, Elle, Teet ja Mall V., Tanel ja ka Saareväljad), kellel tekkisid erastamise vormistamisel hiljem probleemid, sest vallas ei viidud erastamist läbi vastavuses seadustele, vaid püüti mingitel senini arusaamatutel põhjustel midagi segaselt nihverdada. Vallavanem oli siis Ants Varblane ja volikogu esimees Meelis Mägi.
Seaduse järgi võis iga tingimustele vastav taotleja erastada kuni 10 ha metsamaad. (probleemid tekkisid just metsamaa erastamisel). See tähendas seda, et erastamisele ei oleks tohtinudki panna suuremaid katastriüksusi kui 10 ha. Suuremad üksused oleks veel enne erastamist pidanud pooleks jagama. Selline nõue oli otse seadusesse sisse kirjutatud. Millegipärast ei peetud Vormsis tollal jälle seadusest suurt midagi. Erastamisele pandi vähemalt kaks metsamaa katastriüksust, mille pindala oli suurem kui 10 ha. Millegipärast hästi ei usu, et maavalitsuses jäi see tollal märkamata. Ju olid seal mingid muud huvid mängus, et vahele ei astutud. Tänu sellisele „apsule” tekkisid hiljem probleemid nende suurte maatükkide erastajatel, Tanelil ja Saareväljal. Ka Ellel.
Teine oluline apsakas ja erastajate ilmselt tahtlik mitteinformeerimine võimalikust seaduserikkumisest oli see, et ei selgitatud erastajatele (kes on siiski tavalised inimesed, mitte juristid), et see, kui ma erastan naabrimehega kahe peale kahasse (kaasomandisse) näiteks 20 ha metsatüki, ei tähenda seda, et mõlemad saame 10 ha (ja mahume seega seaduses lubatud raamidesse), vaid siiski seda, et mõlemad saavad 20 ha (ehk siis rikuvad seadust). Eks ta tundub ebaloogiline, aga nii see on ja tegu pole veaga seadusandluses. Kurioosne on jällegi see, et see kaasomandi tõlgendus oli maareformi seadusesse ka otse sisse kirjutatud, eksida ei saanud, ja erastamise siinsetel läbiviijatel ja nende kontrollijatel maavalitsusest oli see vägagi hästi teada. Ometigi võeti rahulikult inimestelt vastu avaldusi erastamiseks juba algse soovina koheselt kaasomandisse (Eidi, Aasa, Teet ja Mall-kokku kaugelt üle 10 ha) ja vormistati ka hilisema kokkuleppe alusel toimunud Elle ja Saarevälja poolt 12 ha tüki erastamine. Ju olid mingid diilid ja kokkulepped maakonnaga juba tollal ja asjad oleks kenasti ka ära vormistatud....Kui ei oleks 2003. A. lajatanud see maaskandaal ja kohtuskäigud maavalitsusega. Nimelt tahtis tollane volikogu (mille esinaiseks oli Elle) jätta rootslastest vabaks jäävad maad eesti riigile. Maavalitsuse tegelastel ja nende taga seisjatel olid aga selle maaga ammu juba teised plaanid tehtud. Konflikt oli igatahes äge, ja kuna vallal õnnestuski päästa vaatamata formaalsele kohtukaotusele mitusada ha maad selle sattumisest hämara taustaga omanike kätte, ei jäänud ka kättemaks tulemata.
Nimelt hakati venitama eelpoolnimetatud isikute maade erastamise vormistamisega. Eelpoolnimetatud vallapoolsed seaduserikkumised kulusid selle põhjendamiseks nüüd marjaks ära. Väike ebakõla oli muidugi sellega, et mõned nimekirja sattunud polnud ju selles tähenduses maakonna silmis milleski süüdi. Näiteks Saareväli, temal vormistati see erastamine tegelikult siiski ka ära. Paradoks on nüüd muidugi selles, et see maatükk on kaasomandis just Ellega ja Elle edasine peedistamine võib viia ka probleemideni tema maa omandamise seaduslikkuses.
Tundub tagantjärele siiski sedamoodi, et asi oleks peale mõningast venitamist lahenenud. Maakond polnud tegelikult huvitatud avalikust tülist ja peale paariaastast venitamist oleks kõik paberid pandud kuidagi klappima ja inimesed oma maa kätte saanud.
Tõelise „karuteene” tegi nii erastajatele kui vist isegi rohkem maakonnale Eidi, kes kaotas selle venitamise peale kannatuse ja pöördus eelmise, 2005. A. kevadel abi saamiseks õiguskantsleri poole. See omakorda küsis loomulikult selgitust ja asjaolude analüüsi Maa-Ametist. Kuna ei Vormsi vald ega ka maakond polnud Maa-Ametis kaugeltki heas kirjas eelkõige just selle rannarootslaste maade afääriga, kus ka Maa-Ametile jäi külge kõva plekk, pandi oma vastusega ikka täie rauaga. Kuna Eidi oli esitanud oma pöördumise enda, Aasa, Mall ja Teet V. nimel, võeti nende kogu see erastamise värk ette rangelt seaduslikkuse seisukohalt, ja nagu juba eelpool oli juttu, Vormsis on ju sellega kogu aeg olnud, nagu on. Paradoksaalne on see, et erastajana pole näiteks Eidi selles üldse süüdi, küll aga seda rohkem seaduslikkuse eest vastutava ametnikuna. Pole midagi öelda, omad vitsad peksavad.
Igal juhul ei piirdunud Maa-Amet oma olukorra hindamisel mitte ainult siin eelpool toodud seaduserikkumiste väljatoomisega, vaid hakkas kaevama ka selles, et kas nimetatud taotlejad vastavad ikka erastajatele esitatud tingimustele. Et kas on nad ikka põllu- ja metsamehed. Eks meile ole ju siin kõigile teada, kuipaljukest seda keegi on. Nii-et leiti veel hulgaliselt seaduserikkumisi ja kokkuvõttes tehti selle tulemusena 2005. A. juunis maavalitsusele ühene ja tegelikult vastuvaidlematu ettepanek algatada nende isikute erastamise suhtes maavanema järelevalve. Mis tähendaks praktiliselt erastamise tühistamist ja praktiliselt seda, et inimesed seda maad ei saagi. Rõhutan siinkohal, et Elle „pattudest” ehk valla poolt pealesurutud seaduserikkumistest polnud selles Maa-Ameti ettepanekus sõnagi.
Nüüd, rohkem kui aasta hiljem, sellel suvel reageeriski meie virk maavanem sellele Maa-Ameti kirjale järelevalve algatamisega nende selles kirjas nimetatud isikute erastamiste osas. Ja lisas sinna ainukesena ülejäänud „patustest” Elle.
Mis huvitavat siin siis selle vahepealse aasta jooksul on toimunud. Eelmise (200) aasta suvel, peale selle Maa-Ameti kirja laekumist, muutus kardinaalselt tollase volikogu liikme Teet V. käitumine. Teet, kes oli nende, maakonnaga lahkarvamusi põhjustanud eelpoolnimetatud kohtuasjadeni viinud volikogu otsuseid teinud enamikuga tollal olnud täiesti ühel meelel, muutis järsku meelt ja hakkas neid vanu otsuseid kritiseerima. Siis, n-ö lambist, võttis revisjonikomisjoni esimehena üllatuslikult ette minu lepingulised suhted vallaga , taustaks retoorika, kui palju ma vallale ikka kahju olen teinud. Vallavanem, kes oli mind tööle võtnud ja minu arusaamist mööda mu tööga rahul, istus laua otsas ja oli hästi kuss. Nagu pärast selgus, katkestati sellest ajast mulle lepingujärgse tasu ülekandmine. Ja seda kehtiva lepingu tingimustes, kus isegi formaalselt ei oldud minu tööle tehtud mingeid etteheiteid. Seda raha pole ma siiamaani näinud. Läks suvi, ja siis eelmise aasta sügisel olid teatavasti kohalikud valimised. Eks inimesed veel mäletavad, mis kõik jutte siis Puurmannide kohta räägiti. Kui palju on nad vallale kahju teinud. Kuidas varastavad, ostavad valijaid ära. Mõni lihtsameelne rääkis otse välja, et need jutud tulevad maakonnast. No päris ei aidanud selline masside töötlemine. Puurmannide protsent on uues volikogus ikkagi märkimisväärne.
Nüüd siis viimaste sündmuste juurde. Nagu eelpool oli juba juttu, reageeris maavanem aastase viivitusega Maa-ameti ettepanekule alustada teatud erastamiste osas järelevalvemenetlust. Maa-ameti poolt etteantud nimekirjale võimalikest seaduserikkujatest lisati omalt poolt Elle nimi. Selle möödunud aasta jooksul, mil nagu need esialgselt selles Maa-Ameti nimekirjas olnud erastajad on põhiliselt tegelenud Puurmannide (kes ju tegelikult nende saatusekaaslased) põhjamisega, on nad maavanema silmis end niipalju rehabiliteerinud, et nende tarbeks lasti juristidel välja mõelda juriidiline päästeventiil. Et nad paberite tagantjärele ümbervormistamisega ikkagi oma maa kätte saaks. Seda võimalust ei pakutud loomulikult Ellele, kuigi temale tema maa päästmine oleks olnud hoopiski lihtsam.
Nüüd on siis selle oktoobrikuuse volikogu otsusega selline situatsioon, et ainukesena jääb osast oma erastatud maast tõenäoliselt ilma Elle. Tema on ainuke, kes selle otsusega selgelt kaotab. Nagu tema oleks see kurja juur, et Vormsil on selle seadusetäitmisega nagu on. Samas oli olemas variante, kuidas päästa kõigi valla enda ametnike poolt sellesse erastamise segadikku kistud erastajate maad. See eeldanuks ainult sirgeselgsemat suhtlemist maakondlike nihverdajatega. Selle asemel on lihtsam muidugi omad maha müüa. Siinkohal isegi enam ei imestaks, kui isegi juhusliku kuuli teelelaskja näiteks kohalike jahimeeste hulgast leitakse. Tellijaid võib täitsa olla.
Sümptomaatiline oli muidugi ka selle kurikuulsa otsuse hääletamine, kus selle läbiminekuks andis oma kaaluka panuse selle ainult Ellele kahjuliku otsuse läbiminekusse just Meelis.