Petlik rahu Vormsi metsas

Ka mujal. Näiteks kohalikus poliitikaski on saabunud imelik vaikusehetk, kus uus vallavanem ei kiirusta sugugi uut vallavalitsust moodustama ja seega ka midagi tegema hakkama, ehk siis igapäevase asjaajamise kõrval ka talle võimu usaldanud volikogu enamuse valimislubadusi täitma jmt.. Praegu on ju nii, et vallavanem on üks inimene aga vallavanema tööd teeb teine. Millegipärast on kuuldavasti uue vallavalitsuse kinnitamine lükatud lausa detsembri teise poolde, mis on isegi Vormsi kohta üsna pretsedenditu juhtum, jättes vallavanema valimise ja tema vallavalitsuse kinnitamise vahele ümmarguselt terve kuu. Ju on probleeme sinna inimeste leidmisega, sest ega korralikud inimesed sinna väga ju kipu, ja neid on siin saarel vaatamata kõigele siiski vast enamus.

Kapogi kinnitas mulle üldise rahu kinnituseks, et nemadki vähemalt minu ja mu pereliikmetega ei tegele. Vaevalt ka kellegi teisega, ju siis keegi mängib siin aeg-ajalt kapot. Liiga paljud inimesed on näinud ja kuulnud. Aga samas ufosidki nähakse.

Mis aga metsa puutub, siis siin jah on vist praegu vaikus. Alles lõppes järjekordne suur lageraie kahel pool Kersleti küla poole viivat teed. See on tõenäoliselt vaikus enne tormi, sest metsa mahavõtjate plaanid selleks talveks on ilmselt grandioossed. Selle vallavanema, kes omagi metsad on kahtlastel firmadel lasknud näotult lagedaks raiuda , võimuloleku ajal tuleb kiirustada. Ei ole siis mingi ime, kui varsti on silmside Hullo ja Kersleti vahel...

Mina ja kapo

Juba kevadest saadik ringlevad saarel visalt kuulujutud, et olen kapo poolt luubi alla võetud. Mitte muidugi ainult mina, vaid kogu kamp pereliikmete ja endise vallavanemaga eesotsas. Et miljon või rohkem on pihta pandud ja äraarvamata hulk muid pahategusid, millest lihtne saareinimene ei julge hästi mõeldagi, rääkimata väljaütlemisest. Suhtusin sellesse seni külma kõhuga, aga kui järjekordne külamees jälle varrukast kinni võttis ja ääri-veeri hakkas kaasatundvalt rääkima mustadest autodest ja läbitungimatu pilguga noormeestest, kes saarel aeg-ajalt asja uurivat, sai mõõt lõpuks täis ja esitasin kapole vastava järelepärimise. Asi peab ju tõsine olema, kui peale külameeste olen seda juttu kuulnud ka kohaliku konstaabli suust. Näis, mis värk siin siis käib.

Võimu ülevõtmise masendavad üksikasjad

Jutt on Vormsis võimu ülevõtmisel ilmnenud olematust poliitilisest kultuurist. Algas kõik juba volikogu esimehe ja aseesimehe valimistel, kus võimuenamus kahmas endale ka hea tava järgi opositsioonile kuuluva aseesimehe koha. Edasi läks hullemaks. Puhas poliitiline mäng, rahva, omaenda valijate ja väljastpoolt kandideerinud vallavanemakandidaatide mõnitamine oli nn. konkurss vallavanema leidmiseks. Omaenda probleemide varjamiseks kulutati häbenemata valla raha libakuulutuste trükkimiseks päevalehtedes, heade tõsiste kavatsustega kandideerinud Enda Elbre aega ja raha nn. valijatega kohtumisel, kõigi kohtumisel käinud inimeste aega. See konkurss vallavanema kandidaadi leidmiseks osutus täielikuks blufiks, sest ainukest väljastpoolt tulnud kandidaati ei võtnud ega tahtnudki võtta keegi tõsiselt. Teda mõnitati täiega, esitamata üldse volikogule. See on midagi sellist, mida normaalne mõistus keeldub uskumast. Wormsi wärk.
Milleks valetada inimestele ja lollitada neid,nagu nendest midagi sõltuks. Valimiskampaania on ju ammu läbi.
Ja nüüd siis viimasel volikogu istungil toimunu, kus ammu tegelikult kokku lepitud vallavanema äravalimise kõrval jäeti opositsioon täiesti kõrvale ka revisjonikomisjonist. Ju on varastama asumisega kiire käes. Sellise käitumise tulemuseks on loomulikult see, et opositsiooni jäänud kõrgelt haritud suurte kogemustega inimesed isegi ei osale ühegi komisjoni töös. Kuigi nad olid selleks valmis omaenda aja ja rahakoti arvel.
Muideks, võimulepääsenute läbiv valimislubadus oli rahva suurem kaasamine igasugu otsuste tegemisse....

Vana lõpp. Uue algus

Täna siis saigi võimuküsimus Vormsis lahendatud. Vähemalt esialgu, aga siiski üllatavalt kiiresti ja suurema toetusega (6:3), kui ennustatud. Uus vallavanem on Ene Sarapuu. Uue vallavalitsuse kinnitamine on veel ees aga et seal vaevalt enam erilisi raskusi tuleb, siis võib konstateerida võimu täielikku vahetumist Vormsi vallas ja sulgeda ka valimiste teema selles blogis. Mis ei tähenda kindlasti blogi enda sulgemist. Sest juba registreeritud Vormsi nimeline blogi aadress eeldab asja ülevalhoidmist.
Praeguse seisuga saab sellest blogist loodetavasti vastformeerunud opositsiooni internetiväljund, kus hakatakse süvitsi lahkama kohaliku omavalitsuse tegemisi Vormsi valla näitel. Kuna uus võim on juba andnud märku soovist peatada või hakata lammutama eelmise perioodi tegemisi (üldplaneeringu põhimõtted, maahooldustoetuste süsteem, surnud rannarootslastele maa tagastamise lõpetamine, prügikäitlemise süsteem, looduskeskkonna parandamisse investeerimine, munitsipaalinterneti väljaarendamine jne.), tuleb vastasseis tõenäoliselt äge. Uuel vallavanemal pole ka lootust 100 kriitikavabale päevale, sest ta pole ju mingi uus tegija, vaid juba selles ametis kord olnuna (ja mitte just eriti õnnestunult) on tal jäänud vanadki asjad selgitamata.
Kuna edaspidi käsitletavad konkreetsed kohaliku omavalitsuse tegemised puudutavad samamoodi iga teist omavalitsust ja selle kaudu ka iga inimest, on loota ka huvi üldist suurenemist siin avaldatavate asjade vastu. Siiamaani on kõik läinud kenasti, ei ühtegi pahatahtlikku kommentaari (rotid, kellest siin eelnevalt juttu on olnud, on piisavalt targad selleks, et mitte riskida võimaliku identifitseerimisega), üsna suur lugejahuvi ka ajalehetoimetustes ja muudes huvitavates kohtades (s.h. Rootsi Kuningriigis).

Valimistest nii ja naapidi. Kokkuvõtteks.

Valimistest nii- ja naapidi. Kokkuvõtteks viimane pikem kirjutis.

Kohaliku omavalitsuse valimised Vormsi vallas on siis selleks korraks läbi ja järgmine kord saabub alles nelja aasta pärast. Igaüks on oma valiku teinud; kas siis valijana otsustades kas üldse valida ja kui valida, keda nimelt; või siis volikokku kandideerijana otsustanud seda, kellega koos ja mille nimel seda kõike teha. Neid nüüdseks tehtud valikuid on valijatel võimatu tagasi võtta (kuna oma valitud saadikut kehtiv valimisseadus tagasi kutsuda ei võimalda) ja volikokku pääsenud saadikuil jällegi väga raske muuta. Sest kindlasti ei vaata valijad hästi sellele, kui keegi kergekäeliselt loobub inimeste usaldusega kätte tulnud volikogu kohast või hakkab volikokku saades rääkima hoopis teist juttu, kui sinna kandideerides tegi.
Tulemustest rääkides torkab esimesena silma, et võitjaid nagu polekski. Antud häälte järgi Vormsi kohta päris suure ülekaaluga valimised võitnud valimisliit „Ka talvel Vormsil” sai „tänu” valimisseaduses mandaatide jagamisel kasutatavale d`Hondti metoodikale võrdselt (3) mandaate tublisti vähem hääli saanud Isamaaliidu nimekirjaga ja ei saanud seega volikogus selget enamust.
Ei tea kas see pettumus või miski muu takistas võitnud valimisliitu vastu võtmast õigeaegseid pragmaatilisi otsuseid, kuidas sellises olukorras jätkata, säilitamaks oma näo ja tagades ka võimu stabiilsuse järgnevaks perioodiks. Nimelt pole ju ilmselt mingi saladus, et Isamaaliit oli valmis võimu jagamises selliselt, et valimisliit saaks volikogu esimehe palgalise koha, samuti nende valikul volikogu komisjonide esimeeste kohad, ainukesel tingimusel, et vallavanemana jätkab Meelis. Mõeldav oleks vast olnud ka valimisliidule sobilike muudatuste tegemine tulevases vallavalitsuses. Loomulikult ainult kokkuleppel mõlemale poolele sobivate inimeste leidmisel. Vallavalitsuse, ehk oma meeskonna, kujundab siiski vallavanem ise. Muidu pole ta vallavanem, vaid kellegi hüpiknukk. Selle pragmaatilise lahenduse asemel mindi Isamaaliidu ja vallavanema iga hinna eest kõrvale tõrjumise teele, sõlmides sellealase kokkuleppe Teet Vainolaga Rahvaliidust ja Toivo Hokkoneniga Keskerakonnast. Loomulikult ei saanud Isamaaliit sellise kokkuleppe ilmsikstulekul enam toetada ka Ivo Sarapuu kandidatuuri volikogu esimehe kohale ja seadis üles omapoolse kandidaadi. Kokkulepped pidasid nii volikogu esimehe äravalimisel kui ka järgmisel istungil Meelise vallavanemana mahahääletamisel, ja kriipsõhukese enamusega häältevahekord 5:4 jääb ilmselt pidama vähemalt uue vallavanema (kelle isik on ilmselt Ene Sarapuu näol juba kokku lepitud) äravalimiseni. Konkursi kaudu tulnud teistele mandrilt pärit kandidaatidele (Indrek Paavle ja Enda Elbre) jääb ilmselt statisti tänamatu roll. Iseasi on muidugi edasine asjade käik ja järgnevad volikogu hääletused, sest teades inimeste omavahelisi keerukaid suhteid, on raske ette kujutada algavat konstruktiivset koostööd saare huvides. Edaspidi võib iga oluline hääletus kutsuda esile järjekordse võimukriisi.
Seega ootavad nii valimiste võitjaid oma võimu kindlustamisel kui ka Vormsi rahvast, kes selle mandaadi neile andis, ees keerulised ja ebastabiilsed ajad. Sest kõrvaletõrjutud ja lahkuvalt vallavanemalt oleks ju patt nõuda kasvõi intriigidega võimule tagasitrügimist. See mäng ega isegi palk ei vääri küünlaid ja samad sõnad käivad ka opositsiooni tõrjutud Isamaaliidu nimekirjas volikokku pääsenud Elle, Marise ja Jaana kohta (vast ka olulistel hääletamistel nendega ühinenud Ellen), kes volikogu töös samuti vaevalt midagi rohkemat teevad, kui vaid tugeva opositsioonina uuel võimul silma peal hoiavad ja ilmselgete lolluste läbiminekut püüavad takistada. Kes võtab võimu, see võtab ka vastutuse ja sellest ei õnnestu kuidagi kõrvale hiilida.
Kuidas siis küll sellise valimistulemuse ja ilmse patiseisuni jõuti?
Kõigepealt nüüd tagantjärele tundub, et kogu eelmise perioodi sisuliselt võimul olnud Isamaaliidu nimekiri eesotsas vallavanemaga kas lasi end tahtmatult lõdvaks või mingil põhjusel uue perioodi võimu nii väga ei igatsenudki. Igal juhul nimekiri kuivas kokku, mõni eelmise korra hea häältetooja, nagu Ants Rajando, enam ei kandideerinud ja nii mõnigi nagu Andres Koch, avastas end hoopis konkureerivast nimekirjast. Lisaks veel muudel põhjustel lahkujad. Igal juhul on vähemalt Vormsi puhul raudkindel, et koos inimestega lähevad ka hääled. Kui lisada siia veel ka vallavalitsuse liikmete ja vallaametnike eelistused olla koos oma häältega pigem konkureerivas nimekirjas kui vallavanema omas, siis läks ju Isamaaliidul niigi üle mõistuse hästi. Seda loomulikult tänu vallavanema isiklikule populaarsusele ja selle toel saadud häältele.
Teiseks, need Isamaaliidu nimekirja hädad tulenesid paljuski peamise konkurendi-valimisliidu „Ka talvel Vormsil” heast tööst inimestega just nimekirjade kokkupaneku etapil. Milliseid meetodeid seal inimeste veenmiseks kasutati ja milliseid lubadusi on jagatud, peaks hakkama selguma lähiajal. Igal juhul on huvitav tõsiasi seegi, et üldiselt väikeste kulutustega valimiskampaania käigus andsid kõik nimekirjad välja vähemalt tutvustavad trükised, v.a. võimulolev Isamaaliit, kes ei kulutanud vist sentigi, kuigi võimuloleva ja uuesti võimuletahtja puhul võiks pigem olla vastupidi. Emapartei toetust polnud üldse märgata, kuigi Meelis on ju tegev ka Isamaaliidu maakonnaorganisatsiooni juhina.
Kolmandaks tuleb valimistulemuste mõjutajana siiski märkida ka valimistega seonduvat räpast ja vastikut külge. See on teadlik vale ja laimu levitamine. Seda kasutatakse otse kandideerivate isikute vastu eesmärgiga külvata kahtlusi nende isikuomaduste suhtes, mitte nende vaadete või tõekspidamiste arvustamiseks. Nagu võiks ju valimiskampaaniast oodata.
Sporditerminoloogiast laenatuna: mängitakse meest, aga mitte palli.
Mulle on ette heidetud siinse blogi tekstides avalduvat isiklikku kibestumist. Ei tea kuidas varem, aga praegu valimiste sellest küljest rääkides on see paratamatus.
Sest igal juhul laim on väga isiklik ja sellest saabki rääkida vaid isiklikule kogemusele tuginedes. Seda kogemust oli ikka küllaga.
Algas kõik kenal kesksuvisel ajal, kui aia taha nõjatus naabrimees Jan Kopõlov ja ilma eriliselt tseremoonitsemata kõrgendatul toonil teatas, et Tiit Muistla kurvas juhtumis lasub kogu süü Ellel, kes olevat viinud inimese enesetapuni. Silmagi pilgutamata esitati hoovis viibivaid võõraidki häbenemata (aga võib-olla just neid adressaadina silmas pidadeski) mõrvasüüdistus. Seda, et selline asi võiks olla seotud lähenevate valimistega, pakkus versioonina välja asja menetlenud konstaabel. Ju tal oli paremaid infoallikaid. Ise selle peale kohe ei taibanud tullagi, mõeldes et mees on lihtsalt lolliks läinud. Tagantjärele tarkusena muidugi vana äraproovitud võte; võimalikke tulevasi kandidaate juba varakult poriga loopima hakata, utsitades lihtsameelse omaarust karmi tõtt ütlema. Õiguskaitseorganid hindasid tollase volikogu liikme avaliku laimamise suulise märkuse vääriliseks ja Jan käib edasi ringi kui õige mees kunagi.
Teine juhtum oli juba valimiskampaania käigus, kus Olev Piirsalu hakkas mind noomima selle eest, et meie perest kandideerijad, ja eriti jälle Elle, ostvat hääli kokku. Minu küsimise peale, kus ta sellist jama kuulnud on , vastas tegelikult ausameelne Olev, et õde rääkis. Praegu, teades tegelikku valimistulemust ja häältesaaki, on muidugi asi naljakas. Aga parema tulemuse korral olekski inimestesse külvatud kahtluseuss: näe, juba enne valimisi räägiti, et ostab, kus ta muidu need hääled sai. Vastik.
Kolmas juhtum oli alles hiljaaegu, juba peale valimisi, kus kergelt napsune ja seega täiega oma sõnade ning tegude eest vastutav Valmi Ants esitas ühtse paketina kogu ilmselt valimiste ajal räägitud laimavate kuulujuttude kogumi, kus põhirõhk oli MTÜ Läänerannik kahtlastel, kogu saart ja valda paljaksröövivatel tegemistel, ja tipnes minu otsesõnu vargaks ja petiseks tituleerimisega. Pole just meeldiv kogemus.
Kõige masendavam ongi, et oma rikutuse tasandil igasugu jutte produtseerivad tegelased püüavad jääda ja tihtipeale õnnestunult ise varju, lükates sõnumitoojatena ette kergeusklikke, kes siis omaarust õiget asja ajades vahendavad selget valet. Ja isegi vale allikat ei taha muidu kui kohtu sunnil avaldada.
Reedel saab vast siis valimiskampaania vähemalt ajutiselt kuni esimese võimukriisini siiski läbi ja saaks vähemalt selle blogi kaudugi minna konstruktiivsemaks saare asjade üle rääkimisel. Sest volikogus seda vaevalt tegema hakatakse.

Rootsi faktor kohalikus poliitikas:"Me oleme Tallinnast. Me maksame."

Vormsi on vana rannarootsi asuala ja omaaegse kergekäelise maade tagastuspoliitika tõttu on praeguseks ca 70-80 % kogu Vormsi maadest Rootsi Kuningriigi kodanike eravalduses. Osa neist on küll kasutanud algselt väliseestlastele mõeldud võimalust taastada ka eesti kodakondsus, jättes alles asukohamaa kodakondsuse. Ei ole küll kuulnud rannarootslasest, kes oleks loobunud rootsi kodakondsusest eesti kodakondsuse kasuks. Küll on osa neist registreerunud Vormsi valla elanikeks ja osutunud seega ka osalisteks kohalikel valimistel.
Viimastel valimistel olevat nende osavõtt olnud vägagi elav. Omal ajal oli üks päris tore rootsi härrasmees isegi volikogu liige ja mitte ainult liige, vaid valiti lausa esimeheks. Seega olid ajad, kus praegu saarel elav eesti kogukond vaatas maid tagasisaanud rootslaste poole teatud ootuste ja lootustega. Teadagi, investeeringud, töökohad,  - parem ja jõukam elu.
Tegelikkus on osutunud muidugi millekski muuks. Tõsiseid, koostöötahtelisi rannarootsi päritolu investoreid pole küll näha. Äri eesmärgiks on vaid Eesti riigilt tasuta saadud ressursi (maa ja metsa) mahaparseldamises. Häbenemata tõmmatakse nahk üle kõrvade ka oma saatusekaaslastel rannarootslastel endil. Ei ole harvad need juhud, kus suvel oma kinnistut vaatama tulnud omanik sügab tõsiselt kukalt: sellist raiet ma ju omaenda rannarootslaste metsaühistult küll ei tellinud…
Seda lugu ajendas mind kirjutama vana „tuttava” rannarootsi ärimehe –Bo Stenholmi kommentaar „Lääne Elule” ja ka hilisem tema suhtlemine meili teel maa- ja vallavalitsusega seonduvalt metsa üleveo probleemidega Vormsi praamiliinil. Kuna härra Bo Stenholm vastavalt juba väljakujunenud tavale ei jäta ka mind ükskõik kuhu ja kellele suunatud kirjades hea sõnaga meenutamast, kasutan ka juhust tema muresid tirazeerida, avaldades mõned väljavõtted mõnedest tema kirjadest omakasupüüdlikult nendest osadest,kus ka minust juttu.
Eelnevalt ütlen kohe selgelt, et mul pole kavatsustki ilkuda hr. Bo Stenholmi keelekasutuse üle. Tema eesti keel on siiski noorema põlvkonna rannarootslase kohta küllaltki hea ja et ta seda julgeb kasutada, on kiiduväärt. Iseküsimus on tekstide tagant väljatulevad väärtushinnangud ja mõttemaailm. See on see pealkirjas toodud „Me oleme Tallinnast, me maksame”
Veel ka seda, et Bo Stenholmi pahandanud pidevalt viidatav artikkel on mul siin kõrval algusest peale väljas. Mulle küll tundub, et tegu on juba folkloorist tuntud juhusega „Varga peas põleb müts”

Meilivahetusest Vormsi Vallaga

Ma tahan praegu et te vastate kohe miks see on kallem et söita Hiumaale
>vörreldes Vormsile.
>Ma tahan ka vedada välja veel haagise järgmine nädal Svibyst Rootsi
>poole ja ma vajan hinda mis on vöimalik. Kui ma ütlesin Lääne
>Maavalitsusele , ma ei maksa 1.520 EEK.
>Siis me sulgeme vabriku Vormsil ja möned töökohad kaovad. Aga Vormsi
>Vald ja Lääne Maavalitsus ei paista huvitatud sellest üldse.
>Miks ma ei olnud informeeritud üldse hinnatöusu kohta ? Kas see on
>sellepärast ma olen eestirootslane?
>Kas Toomas Puurmann otsustab veel väga palju Vormsil ?? Eestirootslased
>= Välismaalased / sulid...
>" Vööraste kätte " ja muud...
>Ma loodan et see ei ole niimoodi. Aga miks ütles Toomas Kömmus mulle
>telefonil " Eestirootslased on rikkad , nad oskavad maksta.... "
>Ma kirjutasin ka kommentaari Lääne Elule Ants Varblase artikli pärast.
>Ma loodan praegu et keegi vastab minu maili peale siin.
>Sulev Vare , Harri Erman vöi Meeli Mägi.’

>Kommentaar:

>Ma ei arva et Kihnu Veeteed on seriöösne ettevöte. Palun vaheta kohe
>laevaliini. Saarema laevakompanii otsekohe tagasi palun.
>Ma vajan transpordihinda hiljemalt neljapäeval see nädal. Miks on
>ettevötjad Vormsil kui mina karistatud ja sunnitud et sulgeda ? See on
>ka vajalik et alandada maamaksud Vormsil otsekohe sellepärast metsa ja
>pöllukinnistumaahinnad langevad trasnpordihinnatöusu töttu ja
>kompenseerida kinnistuhinnakukkumise eest.

Kirjast kõrgetele ametiisikutele (s.h. peaminister)– oktoober 2004

Mõned põhjused kaebamisc eest:
Ametivõimud on ilmselt tõotanud vähemalt 4 aastat Naturaga ilma et rääkida maaomanikudega ja ilma et informeerida maaomanikke. See on seaduse vastu. Samuti on kaitsealad otsustatud peamiselt Vormsil ilma et rääkida maaomanikudega ja ilma et informeerida maaomanikke. See on ka seaduse vastu.
Eestirootslased on elanud Vormsil peaaegu tuhat aastat ja omavad praegu võibolla vähemalt 70 % saarest
Natura tähendab suured probleemid maaomanikude eest - see on näiteks võimatu et ehitada ja muud.
See tähendab suured väärtusekahjumid.
Vormsi vald ajab kohtuprotsessid eestirootslaste vastu riigi raha ja eestirootslaste maamaksude raha eest
Vaata ka
Eesti Express 2/2 2004 " Meie tahame et see = maad, ei satuks võõraste kätte = eestirootslased. Vormsi valla koduleheküljel oli kaua artikel kirjutatud Toomas Puurmanist = liige õigus ja majanduskomisjonis Vormsi Volikogus , kus ta kirjutab et eestirootslased on " sulid ".
Eestirootslased maksavad väga suured maamaksud Vormsi Vallale aga me ei oska osaleda otsustel saarel üldiselt.
Me näeme ka suure üllatusega et kui Vormsi ja eriti eestirootslaste maa on kattetud Naturaaladega ja Kaitsealadega, üks suur ala
põhjarannal Kärslätti ääres Vormsil on võetud ara Naturast. Omanik on Teet Vainola kes on liige Vormsi Vallavolikogus.
See tükk on tükkeldatud ära kui krundid ja müüdud näiteks ostjatele Tallinnast. Kas just see asi selgitab et see on võetud välja NATURAST? Teine ala mis on võetud ära on Saksbys , mis kuulub Härra Rajando kes on ka liige Vormsi Vallavolikogus.
_Miks on just sellised alad äravöetud Naturast? ja väga suured alad eestirootslaste maad on kattetud Naturaga? Me mõtleme et riik peab uurima mis juhtub Vormsil kohe

Veel kiri sama kõrgetele ametiisikutele – jaanuar 2005-11-10

Ma näen lihtsalt et eestirootslastel kes on elanud Vormsil umbes tuhat aastat ja kes on
eesti kodanikud ei ole võimalust
et mõjutada midagi Vormsil. Hoolimata sellest et me omame umbes 80 % maast Vormsil
ja et me maksame väga
suured maamaksud praegu.
Vormsi Vallavalitsus ja Volikogu on praegu " kontrollitud " perekonnalt Puurmannilt kes
on avalikud vaenlased
eestirootslaste vastu. Toomas Puurmann on näiteks kirjutanud artikli " Vormsi
vallavalitsus jättis sulid maast ilma "
ja Elle Puurmann on öelnud artiklis Eesti Expressis mis puutub maaerastamise Vormsil:
" Meie tahame , et see ei satuks võõraste kätte , kelle) Vormsiga midagi pistimist ei ole.
Las läheb enne juba riigi kätte ".
Vormsi vallavalitsus ajab praegu kui ainus vald Eestis kohtuprotsessid vana
maaomanikkude vastu.
Miks , me ei saa aru. Me ei saa aru kuidas Eesti Riik lubab et Vormsi Vald diskrimineerib
meie rahvast avalikult.
Meil oli vähemusöigused enne sõda ja see küsimus vöiks olla asi EU liidu eest kui
olukorrad ei parane Vormsil kohe.

Konkurss! Vajatakse vallavanemat!

Nagu juba eelnevast võis välja lugeda, vajatakse Vormsi saarele hädasti uut vallavanemat. Vastav kuulutus peaks ilmuma nädala algul „Lääne Elus” ja „Postimehes”. Levitan seda teadet ka siin ja siseinfo valdamise tõttu saan ajalehtedes toodud eelistustingimustele lisada veel seda, et mingid sansud on mujalt tulijal vaid siis, kui ta on näiteks hea väljanägemisega parimates aastates meeskodanik. Vallavanemat valiv volikogu enamus (55%) on nimelt naised. Kuna eelnevalt pidi uusi kandidaate näidatama ka vallarahvale (ja taolistele kogunemistele tulevad minu tähelepanekute järgi ka pigem naisterahvad), suurenevad võimalused kenal ja suhtlejal meeskodanikul veelgi. Kuna ka ühte kolmandikku kohti omav opositsiooniline Isamaaliit (kes vist küll ainukesena on huvitatud värskete inimeste ja ideede tulekust saarele) on nüüdsest sisuliselt ilma oma vallavanemakandidaadita, on mujalt tuleval inimesel mingi võimalus saada ka opositsiooni hääled. Nii et kodanikud blogilugejad, vaadake peeglisse ja sobivusel saatke dokumendid. Saar on kena ja kõvema ning karastunud iseloomuga inimesed on siin varemgi mõnegi aasta vastu pidanud. Aga päris omaks saate vast ainult Hullo surnuaias.

Vormsi sai uue vallavanema

Ainult nime kahjuks ei tea öelda. See on endiselt kiivalt hoitav saladus, mida tasapisi tahetakse hakata paotama nn. konkursi käigus. Igal juhul hääletati täna lõplikult maha endise vallavanema Meelis Mägi kandidatuur sellesama häältevahekorraga 5:4. Täiesti selge, et Meelis ise mingil konkursimängimisel enam ei osale ja tema kandidatuur saab päevakorrale tulla vaid siis, kui senini ühtne koalitsioon ilmutab murenemise märke. See kindlasti toimub veel enne järgmisi valimisi, aga täpset aega ennustada, millal Meelise ukse taga kraabitakse, on praegu veel keeruline.

Kiire lõppmäng

Spordis mõeldi mitmel alal selline asi välja siis, kui oli näha, et suhteliselt võrdsed vastased veenva ülekaaluga teineteisest jagu ei saa ja selline higine ning aeganõudev pusimine ei pakkunud midagi ka pealtvaatajatele. Poliitikas, eriti kohalikus, oleks ka kena see meetod kasutusele võtta. Milleks panna kuude kaupa, ninast veri väljas, mingi ühe punkti (hääle) pärast ja siis hiljem aastate kaupa või koguni elu lõpuni klattida omavahelisi suhteid. Valijad on oma valiku teinud, valitud rahvaasemikud omavahelised kokkulepped sõlminud, aeg oleks see otse ja keerutamata realiseerida.

Vormsi oludes tähendaks see seda, et asja peaks reedel lõplikult ära otsustama ja vallavanem ära valida. Siin aga püütakse asja venitada isegi sellega, et püütakse takistada vallavanema valimise küsimuse istungi päevakorda võtmist. Kui kardetakse, et Meelis leiab enamuses olevast vastasleerist oma isikliku äraostetava Faktulini, siis võin täie vastutustundega "talvitujaid" rahustada: Meelist ja asja tausta piisavalt hästi tundes julgen küll arvata, et kellelegi mingeid pakkumisi enam ei tehta ja rahvaasemike hääletamiseelistuste ainukesteks motiivideks saab olla vaid teie omavaheliste kokkulepete järgi ning oma valijate tahte ja isikliku südametunnistuse järgi käitumine.

Nii et tooge aga oma vallavanemakandidaat peidust välja, küll ta saab ära valitud. Ja selgus majas ning kõik saavad oma elu hakata uutes tingimustes edasi sättima.

Tõepoolest oleks Meelise osalemine hilisemal nn. konkursil, kus tema sansud on ümmargune null, ainult pullitegemine. Muidugi, minu arust võiks seda pulli teha, saaks siingi veel pikalt asjast kirjutada. Aga näitlejaid pole kuskilt võtta, ise ka ei taha hakata.