Vormsi tuulepark ja müra

Tuulepargist tulenev kõige olulisem  keskkonnamõju on kahtlemata mürareostus. Selles mõttes veel ka eriti salakaval reostuseliik, et seda ei kuule vahel isegi kõrvaga, silmadega nägemisest ja ninaga haistmisest rääkimata. Asi nimelt selles, et väga suure massiga liikuvate osade omavaheline mõju tekitab inimkõrvale kuuldamatut (kuid alateadlikult tajutavat) madalsageduslikku infraheli. Kui võngete sagedus muutub veel madalamaks (mõne võnkeni sekundis), siis on see tajutav vibratsioonina. Mis, nagu rohkemgi teada, pole ka just tervisele kasulik. Paremini tajuvad seda (infraheli ja algavat vibratsiooni) koerad ja muud erksamate meeltega pudulojused. Tõenäoliselt just sellega on seletatav ka loomade, ja eriti maapinnal elavate loomade-näiteks madude) ebaloomulik käitumine näiteks enne maavärinaid, kui kuskil kaugel juba maakoor hakkab liikuma ja järele andma.
Aga mis ma siin ikka jahun. Kohe hakatakse sõimama, et püüan lihtsalt oma lolluses tark välja näha…Õnneks on nagu tellitult “Postimehes” artikkel Aulepa tuulepargiga seonduvatest  müraprobleemidest ja sealses kommentaariumis ka targemate inimeste asjalikke seisukohavõtte küll ja küll. Et aga “Postimehele”  ei saa saabuva vaikiva ajastu künnisel enam nende kommentaaride säilivuse osas väga kindel olla…ja niikuinii juba kolme kuu pärast, kui vast Vormsi tuulepargiga seonduv võib veel teravamalt päevakorral olla, neid kommentaare enam ei näidata (selline on “postimehe” poliitika), siis kopeerin siia nende arvamusavalduste säilivuse huvides mõned asja selgitavad kommentaarid…
to huviline : Noarootsi valla poolt võin öelda, et ainuke otsene tulu, mis omavalitsuse eelarvesse laekus, oligi lõiv ehitusloa ja kasutusloa väljaandmise eest.
Aulepa juhtum on õudusunenägu, kus ei aita mingid mõõdetud vahemaad ega piirid.Ei piisa kaugusest kilomeeter või kakski.Müra tungib hoonetesse, ei lase magada,ajab ülesse. Nö. ettenähtud detsibellid siin ei kehti,ka vaiksema tuulega on ikkagi müra suur,tuuliku labad löövad läbi õhu, sest need mürakad kasvavad juskui meie õuedelt ülesse pilvedesse. Kohalikud elanikud olid seni kõik terved inimesed,nüüd on kuulda järjest ja enam mingeid tervisehäireid. Kui kümnel inimesel on erinevad haigused, on arusaadav, et igaühel on oma haiguslugu.Kui aga tunnused on kümnel inimesel sarnased, siis on teada, millest.
Vastused on Pärnu lehest. Päris kindel on see. et tegeliku müra või umina tekitavad need hiiglased kui neid on rohkem ja kogu maapind võngub ja vibreerib vastavalt labade pöörlemisele
http://www.youtube.com/watch?v=iyOImGHyJtQ
normaalse elukeskonna poolt : Pole viga, mürareostuse teemal tulebki rääkida nii tuulikutest kui maanteemürast laiemalt. Mina tooksin omalt poolt mürareostusena välja veel koerte klähvimise asulates ja viimase aja moeröögatuse - õhksoojuspumpade paigaldamise naabri akna kõrvale.
Kõik inimesed pole ühesugused, vaevused sõltuvad konkreetsest taustsüsteemist ja tekkinud kontrasti suurusest. Näiteks tudengipõlves magasin aastaid Pärnu mnt. Peda ühikas trammide kolina tõttu värisevas kambris. Harjusin kiiresti! Aga naabrikoera ootamatult algavate haukumishoogudega 10 m kaugusel oma akendest, kuni viimaste aastateni vaikses kuurortlinna kvartalis pole harjunud. Seepärast mõistan hästi kogu senise elu vaid linnulaulu ja tuulekohinat kuulnud külaelanike masendust tuulikute infraheli suhtes. Selle mõju on salakavalam kui konkreetselt mõõdetava liiklusmüra oma. Liiklusmüra kahjulikku mõju inimorganismile on ammu uuritud - seda saab teha sealsamas linnas, kus vastav aparatuur, personal ja katsealused kohe käe-jala juurest võtta. Aga proovi sa mõõta tuulikumüra mõju inimesele! Häiriv heli ei alga ju plaksti kl. 7 hommikul nagu maanteeliiklus, olles pea iga päev konstantne! Samamoodi on ebaregulaarne koerte haukumine. Viimast tuleks uurida otse sündmuskohal, ent kui naabrist koeraomanik taipab, miks võõrad asjapulgad kõrvalkrundil ringi sebivaid ja mingeid 'kaste' üles sätivad, hoiavad nad oma koer lihtsalt paar nädalat toas kinni. Ja jälle saab demagoogitseda, et mida te virisete, loodusenautlejad!
Nii et igal juhul olen nurkaaetud inimeste poolt. Elekrimajanduses tuleb aga suuremat tähelepanu pöörata kokkuhoiule. Praegu võetakse seda valdkonda nagu iga teist suurtootmist - mida rohkem, seda uhkem (saab ka eksportida). Tegelikult on viimane aeg üle minna elektri ja soojuse koostootmisjaamadele maakonnakeskustes jm. üle Eesti. Kui puudub huvi kokku hoida, ei hoita ega leiutata ka alternatiive.
"normaalsele" : Tuulepargid mõjutavad inimese tervist müraga ja valguse vilkumisega. On esinenud õnnetusjuhtumeid. Kiiresti muutuv elukeskkond tekitab stressi. Kõik võimalikud mõjurid pole teada.
Müra on inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Tuulegeneraatorid tekitavad kuuldavat müra, madalsageduslikku müra (10-160 Hz) ja infraheli (alla 20 Hz). Lisandub vibratsioon – tahke keskkonna võnkumine. Need on omavahel üleminevad, potenseerivad nähtused. Suur osa tuulegeneraatori mürast on madalsageduslik. Müra põhjustab unehäireid, ärritatavust, negatiivseid emotsioone. Sageli inimene ei oska väljendada, mis on muutunud, et ta end enam tervena ei tunne. Tuulepargi müra põhjustab unehäireid, peavalu, tinnitust (helin kõrvus), peapööritust, iiveldust, ärritust, mäluhäireid, konsentratsioonihäireid. Öine müra suurendab kardiovaskulaarhaigusi, s.h. hüpertensiooni. Madalsageduslik müra tekitab unehäireid, peavalu, pearinglust, nüstagmet, iiveldust, oksendamist, psüühikahäireid, sh hallutsintsioone.
ILFN (0-500 Hz) põhjustab VAD- i - vibroakustilist haigust – kasvab rakkudevahelise maatriksi (kollageen, elastaan hulk) ilma põletikuprotsessita. Tihenevad süda, veresooned, trahhea, kopsud ja neerud. Seda diagnoositi algselt rasketööstuse töötajatel. Tänapäeval on diagnoositud ka tavaelanikel, sh lastel. VAD kliinilisse pilti kuulub ka depressioon, suurenenud ärritatavus ja agressiivsus, kalduvus isolatsioonile, kognitiivsete võimete vähenemine.
Edasi loe http://www.teletoad.ee/joomla/index.php?option=com_content&view=article&id=61&Itemid=32
wigur : Siin paljud tooviad välja erinevaid müraallikaid, nagu liiklus, lennujaam ja mis kõik. Küll aga ei taipa ühte asja:
Kõik need müraallikad on EBAÜHTLASED. Tuuliku müra aga on REGULAARSE SAGEDUSEGA müra mis mõjub ikka väga halvasti.
Osad jälle väidavad, et magasid öö tuuliku all, ja ei juhtunud midagi. Selleks, et midagi juhtuma/tundma hakkaks on ikka vaja kuu aega tuuliku müratsoonis elada. Siis räägite teist juttu.
Ja millest siis tegelikult probleem: eelpool mainitud unehäired ongi selle kõige kurja juur. Nii peakui on unehäired on põhimõtteliselt kõik inimese tervise garantiid kadunud ja hakkavad tekkima kõiksugu häired nii psüühhikas kui tervises. Ei sooviks nende inimeste nahas olla, kes elavad sellise hulluks ajava müra läheduses. Lennujaam - kuigi oluliselt valjem - on tühi asi, sest lennukid ei maandu ega tõuse regulaarselt iga 5 sekundi tagant ja nii aasta aega jutti.
Nii et mitte müra pole probleem, vaid REGULAARSE SAGEDUSEGA müra. See tapab.

GAH : Mürasageduste ja müra kui enese vahe on selles, et kõik, nii merekohin, kui puudekohin tuule käes paitavad kõrvu, sest see on looduslik. Kuuldes mingit valet nooti, tunned kohe, et midagi on toimumas, kas eemalt tulev vihm või muud. Kuuldes aga pidevat surinat, hävivad inimeste võimed tunnetada ja kuulda loodust. See on kuntslik ja viib harmooniast välja. Täielik jama roheliste poolt. Kus nad nüüd on???? Looduslik hääl on kooskõlas inimese tervikuga, kuntslik aga loodud seda tervikut lõhkuma. Tulemus muidugi ei pea kohe esile kerkima, see võib võtta aastaid, ehk aastakümneid. Hakkavad näiteks sündima järjest nõrgemad lapsed jne.

Kristi Ugam : Madalsageduslikust mürast (mida kõrv ei kuule, aga mis see tervist kahjustav just ongi) ei ole siin juttu. Teaduskirjanduses räägitakse inimelamu ohutust kaugusest 100 korda rootori kõrgus, st antud juhul siis 10 km.

Ah et sellepärast oligi siis tarvis juulis Planeerimisseaduse paragrahv 29.-sse sisse võtta sundvõõrandamine maakonna teemaplnaeeringu alusel ja on nende maakonna teemaplaneeringutega nii kiire ja peab neid Läänemaal, Pärnumaal, Saaremaal ja Hiiumaal praegu tegema sama firma, mis arendajate muudki planeerimist. Kujutage ette jah, kui nelja maakonna elanikud hakkaksid nõudma oma kinnisvara eest kompensatsiooni! Praegu on nii, et Saare maavanem on oma allkirjaga loobunud keskkonnamõju strateegilise hindamise raames igasugustest uuringutest. Nii et kui peaks siiski minema kompenseerimiseks, siis teeb seda Eesti riik, nagu peale viimast okupatsioonigi.

Rannikualade külade tühjaks tegemisega on probleeme olnud varemgi. Et seekord on siis nii, et miks mitte lasta eestlastel vabatahtlikult oma seadused ümber teha, selle asemel, et peaks ähvardama vägede sisse viimisega nagu eelmine kord. Asja eest teist taga pole ju mõtet rahvusvahelise põlu alla sattumisega riskeerida. Täitsa õige. Muidugi peab küsima, kelle seisukohalt...

Vt veel Edward Lucas, The Economisti üks toimetajatest "Uus külm sõda".
Meenutuseks, et Hiiu tuulepargi taga on AS Raunisaar ("kivivare saar"), mille aktsiakapitalist kuulub 88 % Greta Energyle, mis on Kanadas registreeritud vene firma eesotsas lähivälismaal teatud mõjukusega isikutega. Üle Eesti tegutseb Raunistal, mille aktsiakapitalist 90% kuulub Greta Energyle. Raunistali mees palus maakonnateemaplaneeringusse võtta ka võimaluse, et küla keskele tohiks ka ehitada, kui elanikud soovivad.

Aare-Villu Kattel, Hiiu maavalitsuse arengu ja planeerimisosakonna juhataja, kes on selles küsimuses praktiliselt maakonna ainus esindaja (sest maavanem loobus enda selleteemalistest õigustest Saare maavanema kasuks nagu ka Pärnu ja Lääne maavanemad) ei saanud 11. märtsi koosolekul Kärdlas aru, kuidas ma sundvõõrandamisest nii ähmi täis lähen: "Kui tuleb uus võim, siis sundvõõrandatakse ju kõik!?" Ta lisas ka, et kui me hakkame siin arvestama teaduslike uuringute tulemustega, ei saa me siia ju nii palju generaatoreid, kui tahame.

Hiiumaa tuuleelektrijaama minimaalne võimsus, mis tekitaks koos maksude puudumise ja dotatsioonidega mingi kasumimarginaali, oleks 150 MW. Kui hiidlased hakkavad inguma ja tahavad ise ka elektrit, siis siinsesse võrku ühendamine nõuaks nii suuri mahutusi, et park peaks olema oluliselt suurem - on läbi käinud arvud 300-500 MW, mis ei taga veel võrku ühendamist. Et Aulepas siis 39 MW.

Generaatoreid absoluutselt välistavaid alasid olemasolev keskkonnamõju strateegilise hindamise programm ette ei näegi (vt Hendrikson & Ko kodulehelt): on tõenäoliselt sobimatud alad ja sobivamad. Kõik on läbirääkimiste küsimus. Nimetatud ametnik nentis ka, et Hiiumaal läbirääkijat ei ole.

Rõõm tõdeda, et Läänemaa mehed on nii kõvad mehed, et võta eeskuju. Meil ei ole mitte see Eesti, mida me tahtsime, vaid see, mis me ise üksteisele teeme.
Jõudu ja tarkust!

Arvamusi Vormsi tuulepargi kohta

Kuna Vormsi tuulepargi teema on jõudnud täna ka peavoolu meediasse, kopeerin siia sealt leitud vormsilaste ja kaasatundjate argumenteeritud arvamusi...

EPL Online
BARBI-JENNY PILVRE-STORGARD
 23. märts 2010 10:21
Pühapäevavormsilase ja talukohaomaniku seisukoht: Vormsi muutub selle projekti teostumise tagajärjel tööstusmaastikuks, kust põgenevad viimasedki noored ja aktiivsed inimesed. Suvitajad ja turistid on seni saarele tulnud puutumatu keskkonna ja inspireeriva ajaloo pärast. See songitakse üles 20 tuuliku rajamisega ja järelikult lahkuvad ka turistid. Kuhu jääb Natura alade linnustik, k.a merikotkad, keda tuulikud igal juhul segavad?
Mis tööstust on Vormsil vaja arendada, et vaja on nii palju elektrit?!? Paberitööstust? Metallisulatamist?
Vormsi elektritarbe rahuldaks üks tuulik. Keegi ühte muidugi ehitama ei hakka, kuna neelud käivad taastuvenergeetika eurorahade järel.
Arvatakse, et vorsmil on mingid naiivsed "kohalikud", kes mujalt tulnud enesekindlatele ettevõtjatele midagi vastu öelda ei taha. Mõnel vormsilasel on vist aga ükskõik, kas müüa maha oma maa, et palju raha --ja kohe --saada, pereliikmed või ükskõik kes.
Uus vallavanem aga peaks selle projektiga nõustumise järel aegsasti järgmist töökohta vaatama hakkama.
Loodetavasti on keskonnaametnikel aru peas. Laupäevane koosolek Vormsi rahvamajas hiilgas sellega, et võimuesindajad puudusid, ei vallavenamt ega volikogu esimeest. Inimesed, kes arendajaga kohtusid, olid projektile täiesti vastu, sest see mõjus täiesti hullumeelselt. Üks soovitus arendaja poolt oli: koledad elektriliinid kaovad ja asemele tulevad ilusad uhked 150 kõrgused betoonpostid.
Selliste tuuleparkide koht on avameres.

UKU SULEV KUUT 23. märts 2010 14:32

Lisan Barbi Pilvre kommentaarile, et vallavanemana ei ole ma kuskil antud projektile ametlikku toetust pakkunud. Tunnistan, et olen taastuvenergia kasutamise poolt. Tuuleenergia projektid arutatakse enne läbi maakondliku teemaplaneeringu raames, enne seda oleks taolise koosoleku ametlik pidamine ennatlik. Olen Barbile pakkunud kohtuda ja sel teemal vestelda, aga paistab, et kergem on lahmida kommentaariumis, kui otse inimestega suhelda. Kahju, pidasin Barbist siiamaani väga lugu.

JAANUS TEDER 23. märts 2010 17:27 

Puhtama elukeskkonna saavutamise sildi all tegeletakse meil (ja üldse Euroliidus) kõige tavalisema ökoterrorismiga. Meenutage kasvõi Hiiumaa juhtumit.
Tuulikud tuleks ehitada suurimate tarbijate lähedusse, ehk kaob siis isu nende ehitamiseks. Tallinn, Tartu, Narva - seal asuvad suurimad tarbijad, järelikult hakkame tuulikuid sinna püstitama!
Selline perspektiiv ei meeldiks?
Looduskauneid kohti meeldiks küll tuulikuid täis ehitada. 

Delfi täna

Aulepa tuulepargi ohver, tuulepark@gmail.com, 23.03.2010 11:29
Head vormsilased,
palun ärge lubage sel sündida! Vormsi on piisavalt väike saar selleks, et 2 tuuleparki selle saare oleviku ja tuleviku jäädavalt hävitaksid. See ei ole kahjuks liialdus. Olen 37 suve oma elust veetnud Vormsil ja tean, mida ma räägin. Täna elan Aulepa tuulepargi lähinaabruses ja seetõttu samuti tean, mida räägin. Need samad tuulikud, mida Vormsi praamilt ja Vormsi idarannikult Noarootsis vehkimas näete, on hävitamas Noarootsi valla 3 põlist rannarootsi küla. Tuulikud teevad nii kohutavat müra, et nende läheduses elada enam ei saa. Inimesed ei saa öösel magada, on peavalud, unehäired ja stress. Arendajad ja vallavalitsus laiutavad käsi, Terviseametil ei ole raha, et müra mõõta ja professionaalsust, et hinnanguid anda. Mõõtmistulemusteta aga keegi midagi muutma ei hakka. Ja on ka selge, et 1 miljardilist investeeringut keegi lammutama ei hakka. Kinnisvara väärtus on juba langenud, keegi ei soovi ju tulla elama kaunisse maakohta, mille on reostanud mürisev tööstusettevõte.
Selge on ka see, et tänasel päeval ei hakka ükski arendaja, ammugi mitte logistiliselt problemaatilisele Vormsile, enam püstitama madalaid ja väikse võimsusega tuulikuid (nagu näiteks Virtsu esimesed). Kindlasti tulevad tuulikud vähemalt 3 MW-sed, 100m kõrguse mastiga ja 50m raadiusega rootoriga. Ehk siis ulatub laba tipp vähemalt 150m kõrgusele. Paistab ja kostab kaugele!
Kuna Eestis puudub kohustuslik puhverala tuulikute ja elamuala vahel, siis ehitatakse tuulikud ka Vormsile ilmselt 500m kaugusele elamualadest. Ka teile väidetakse rahvakoosolekutel, et 500m on piisav, et müra taustahelidesse kaoks. Ärge uskuge seda, see ei vasta tõele. Tuulikute müra on väga häiriv ka 1-2 km kaugusel ja võimalik, et kaugemalgi. Vormsil kostab müra üle madalate kadakaste Hosby ja Suuremõisa rannamaastike ilmselt kaugele saare keskosa suunas, sest seda ei ole takistamas kõrgeid metsamassiive. Vormsi kaunid kadakased rannamaastikud hävitatakse, külateed lõhutakse hiigelmasinate poolt, teede ehituseks kaevatakse kruusa ja killustiku saamiseks üles suur osa saarest- see on kohutav. Kõik see on juba toimunud Aulepas.
Nõudke oma vallalt, et ta ei algataks oma tänaste teadmiste (pigem lühinägeliku teadmatuse) juures ühtki tuuleenergeetika planeeringut.Oodatagu ära 4 Läänemaa maakonna tuuleenergeetika teempalaneeringu valmimine, ka see on aja võitmine. Nii on juba toimitud näiteks Pärnu maakonnas.
Olge väga umbusklikud ja ettevaatlikud, sest siis, kui tuulepark on püsti, ei ole enam tagasikäiku .
Kes oma kodusaarest vähegi hoolib, võiks külastada näiteks Aulepa tuuleparki (vana-Haapsalu maanteelt pöörata Linnamäelt Roosta suunas, 13x3MW), Esivere-Rõuste tuuleparki (enne Virtsu sadamat, peale Hanila asulat pöörata paremale kaunile kadakasele rannamaastikule, kus vehib 16 hiigeltuulikut- 4x3MW+12X2MW), või Viru-Nigula tuuleparki (Tallinn- Peterburi maantee ääres Viru-Nigula vallas 8 x 3MW). Käige seal tugeva tuulega ja vestelge kohalike elanikega ja siis otsustage!
Guugeldage internetis kasutades märksõnu "Wind turbine, health problems", otsige Youtube´is kasutades märksõnu " Wind turbine", "Shadow flicker", "Noise". Kõik seal kirjeldatu toimub juba ka Eesti suurtes tuuleparkides, aga sellest ei räägita.
Ja selleks, et ka ise Läänemaa tuuleenergeetika tuleviku planeerimisel kaasa rääkida, osalege aktiivselt tuuleenergeetika teemaplaneeringute lähteseisukohtade ning KSH programmi avalikel aruteludel:
Lääne maakond
1) kolmapäeval 31. märtsil 2010 kell 11.00 Lääne maavalitsuse saalis (Lahe 8, Haapsalu)
2) kolmapäeval 31. märtsil 2010 kell 15.00 Noarootsi Vallavalitsus (Pürksi maja nr 9, Noarootsi vald)

Veel sealtsamast.
Jup, 23.03.2010 12:40
Taani on meile hea "õppelabor", et teada saada, mida tähendab massiline tuulikute püstitamine.

http://www.cepos.dk/fileadmin/user...

Saame teada, et tänu nendele tuulikutele saame endale väga kõrge elekrtihinna. Toodetud "tuuleenergia" toetus tuleb kohalikelt tarbijatelt kuid tuuleenergia ise müüakse suures osas (alla turuhinna) naabritele ja kui endal peaks särtsu vaja minema saame naabritelt osta seda soolase turuhinnaga. Väga hea "abipakett" meie vaestele naabritele (ja ka tuuleenergia firmade omanikele).

Ühtlasi on kogu loo juures kõige kurvem see, et nendest tuulikutest pole loodusele mitte mingit kasu, sest nn "traditsionaalsed el-jaamad" tuksusvad samas taktis edasi kuna inimesed tahavad pidevalt elektrit, mitte vastavalt tuule tsüklilisusele (ei aita nad CO2 hulka vähendada ega ka energeetilist julgeolekut suurendada, toimivad hoopiski täpselt vastupidiselt)!

Muidugi iseasi on 3x20=60MW tuulepargi ühendamine elektrivõrku, sest Vormsil puuduvad selleks vastavad võimalused. Sellise koguse kõikuva "särtsu" minema toimetamiseks oleks tarvis vähemalt 110 kV -seid elektriliine, mida aga Vormsil pole!!!

http://www.elering.ee/fileadmin...

Tegelikkuses aga ei aitaks eriti ka 110 kV liini ehitamine Vormsilt Haapsallu või Aulepasse, sest Aulepale rajatud tuulepark on Keila-Lihula liini juba Umbe ajanud ning sinna liini rohkem tuuleenergiat lihtsalt ei mahu!
Ehk vaja oleks ära oodata Sindi-harku 330 kV liini ehitus ning siis ennast kudagi sinna pookida see aga ei saa kohe kindlasti toimuma enne aastat 2020.

Seega peavad nn "Arendajad" kas ootama vähemalt 10 aastat (mis on Vormsi elanikele selge ajavõit) või siis tuleb "arendajatel" ise puuduv elektrivõrk rajada mis aga on suht-koht utoopia, sest elektrivõrgu ehitamine on ikka väga kallis tegevus (nn "Arendajad" pole sellest ka ju huvitatud, sest vastupidiselt "tuulikute - tuuleenergia" eest saadavale kindlale ja soolasele toetusele, liinide ehitamise eest toetusi ei anta).

Ja veel, ka teise poole pealt... 
Mandrimees, 23.03.2010 12:15
Mina mandrimehena ei saa jälle aru, mis me peame oma mandri-ala risustama põlevkivi-elektrijaamadega ja koledate elektriliinidega selle nimel, et mingid virisevad vormsilased meie maa lagastamise hinnaga omale elektrit saavad. Ostku lätlaste või rootslaste käest. Ühtlasi saaks sellega mõned mandrit lagastavad kõrgepingeliinid maha monteerida. Miks meie õue võib elektritootmisega lagastada, aga teie oma ei või. Pealegi on põlevkivijaam kordades hullem (saastavam, tossavam)

Vormsi tuulepark-ei või jaa…

Eks selle ümber hakka lähema aasta jooksul siin saarel põhiline elu (vähemalt jututeema tasemel)  käima. Eks see blogigi reastab aktsendid ümber ja eks see tuulepargi värk saab ilmselt peateemaks. Siinse põhilise blogipidaja isiklik seisukoht on vanadele lugejatele ilmselt teada. Uued lugejad leiavad selle varasematest postitustest ja kommentaaridest. Nii-et oma isikliku seisukoha edasisel väljatoomisel ja rõhutamisel ma väga vaeva ei näeks. Pealegi, kuna ma peale viimast ebaõnnestumist kohalikel valimistel ( kus just sellele tuulepargi tuleku ohule oli ka mu kampaania üles ehitatud) olen edaspidi lubanud enam mitte kandideerida, siis pole ju mõtet kihutuskõnedega ka mingit uut poliitilist kapitali koguda. Nii-et ma jään edaspidi siin pigem eksperdi, kui asjasthuvitatud kohaliku poliitiku tasandile. Ja kohe, peale siis eilset vallarahva esimest (vast siiski mitte viimast) kohtumist tuulepargi arendajaga võin välja öelda ka oma esialgse seisukoha asjade praeguse käigu ja seisu suhtes: tuulepark Vormsile oleks objektiivselt võimalik, aga mitte praeguse arendajaga…Et siis ma ise vastaks kõrval olevale küsimusele kohalikku keskkonda ja arendaja sellesse suhtumist objektiivselt võrreldes : pigem ei. Kuid…asja perspektiivi hindamisel on (objektiivsetest kriteeriumitest kõrval) ka ju nn. hall tsoon. Ehk siis see niinimetatud kohaliku poliitika tasand, mis tegelikult mõjutab otsuseid igasugu objektiivsete argumentide kiuste kahjuks hoopis rohkem. Selles hallis tsoonis ringlevad puhas raha, käsi-peseb-kätt tehingud, vassimine objektiivsete hinnangute ja näitajatega, manipuleerimine avaliku arvamuse ja lihtsate inimestega. Seda kohalikku suppi piisavalt tundes oleks mu hinnang lõppkokkuvõttes siiski selline: pigem jah, teevadki ära, sõites räigelt üle kohalike inimeste arvamusest ja reaalsetest keskkonnaprobleemidest.

See tuli ilusasti välja eilsel kohtumisel, kus rahvas oli küll üsna üksmeelselt kriitiline, kuid arendaja suhtes täiesti kannatlik, viisakas ja isegi teatud määral (vähemalt väliselt) isegi heatahtlik (nagu öeldakse-kogu seda sitta arvestades)…Ainult ruumist väljudes lubati mõneti krõbedamaid väljendeid, sedagi pominal. Arendaja lubas endale aga ülbust, ignorantsust, räiget demagoogiat, kohalike inimeste alavääristamist…kumas läbi suhtumine, me oleme juba maksnud asja kinni ja üldse on suur vastutulek see, et me teiega siin tagantjärele soostume veel hinna üle arutama ja pretensioone kuulama…Kus te õigel ajal, ehk valimistel, olite…?

Eks siis näis, mis edasi. Igal juhul hoiab see blogi edasistel arengutel silma peal ja on nõus kaasa lööma asja sisulisel arutelul. Siin on võimalik sõna saada nii tuulepargi pooldajatel kui vastastel. Oma arvamusavaldusi võite saata siin lehel leitaval meiliaadressil. Kui nad ei sisalda roppusi ja isiklikke rünnakuid, avaldan need toimetamata kujul.

Vabatahtlikult hulluravilt tagasi…

Siin mu väheseid ja viljakamaid kommentaatoreid, Paul, muretseb, et mis lahti…Blogi naa kustund olekus. Et kas ma ikka olen veel vabaduses ja evin vaba juurdepääsupunkti internetile. Ja eks mu isiklik hulluarst, blogi kaasautor ja järelevaataja ausa ja erapooletu ajakirjaniku positsioonilt, Ivar Soopan,  looda ka vähemalt  vaikselt, et tülikas patsient on imeliselt paranenud või siis suletud jäädavalt lootusetute hullude kinnisesse osakonda…

Eks tõde ole, nagu ikka, kusagil vahepeal. Vangimajast on asi kaugel, kaugemal kui mõni aasta varem, kui olin (ja isegi mu lapsed olid) struktuuride (kellegi poolt tellitud?) teravdatud tähelepanu all. Praegu ka jälgitakse, aga mõõdukalt. Ütleks isegi, et lihtsalt rutiinselt. Ju arvatakse, et ma pole siiski kehtivale riigikorrale kriitiliselt ohtlik. Nõukaajal oleks öeldud: “skisofreeniliste luuludega nn. dissidendil ilmneb mõningaid paranemise märke…

Aga tõde on siis see, et ma vahepeal vabatahtlikult ja teadlikult pidasin väheke (hm…kaks kuud) siin blogis pausi. Kui kellegile meeldib, siis jah-selleks, et natuke närvi puhata. Et on siis just mul seda kõige rohkem vaja…Pealegi, ega need minu väljaastumised, (kohaliku)võimukriitilised ülesastumised lähe ka kellegile eriti korda…Vormsi rahvas paistab oma valimistel tehtud valikuga  rahul olevat.

Siiski on mu vaikimine ja aja mahavõtmine tingitud peaasjalikult sellest, et otsida ja anda võimalust kokkulepeteks. Niimelt oli ju jaanuari alguses (siingi blogis kajastatud) konkurss valla arengunõuniku ametikohale. Kuna seda tööd sisuliselt varemgi teinud, pakkusin siis ka oma kandidatuuri välja…Et ühendaks, vaatamata erimeelsustest, siiski jõud või nii…

Küll ilma eriliste edulootusteta , pigem ja rohkem sportlikust huvist teada saada, mis kõik välja mõeldakse , et parteiliselt ebasobivaid tõrjuda ja sobivaid soosida. Mul on pealegi olemas lausa kafkalik kogemus tööst Vormsi Vürstiriigi arenduse valdkonnas. Masohhistlikult tahaks lisa…Aga, nagu eespool öeldud, täiesti tõsine motiiv oli ka otsida võimalikke kokkupuutepunkte uue vallavanema ja vallavalitsusega. et mine isahane tea…oli ju uus vallavanemgi jätnud esimestelt avalikelt kokkupuudetelt soodsama mulje, kui esialgselt seda vallavanema avalikku konkursi ja sellel esinenud kirevate peibutuspartide karnevali järel oleks võinud arvata. Ja ega ju uuel vallavalitsuselgi mingit viga küljes pole. Erinevalt volikogust annavad seal mingitki tooni siiski inimesed, keda on raske kahtlustada saare pikemaajaliste huvide teadlikus mahamängimises.

Nii-et kirjutasin avalduse, vallavanem kutsus vestlusele. Läksin, vestlesime. Vestlus möödus, kas just nüüd soojas ja sõbralikus aga valdavalt siiski mõistvas ja konstruktiivses õhkkonnas. Jäin ootama tulemusi…ja jäingi ootama…Eks realiteedid olid ju teada, sellest ka vestlesime ning ega ma ju midagi väga lootnudki. Kuid formaalne vastus: täname osalemast, kahjuks ei osutunud valituks, loodame tulevasele koostööle…jne, oleks olnud ju siiski asjakohane, mingigi asjaajamiskultuuri seisukohalt lausa obligatoorne.

Asjade edasisest käigust sain aimu alles mitme-setme nädala pärast, kui avalikult välja pandud vallavalitsuse istungi protokollist lugesin:

Istungi juhataja tutvustas vallavalitsuse liikmetele, et tööle on võetud arendus-ja majandusnõunik Urmas Pau. Ametikohale laekus kaks sooviavaldust ja peeti kaks töövestlust, mille käigus teine avaldus tagasi võeti.

Wtf…?? Olime ju vallavanemaga sel vestlusel ruumis ainult kahekesi ja selline vestluse tulemust iseloomustav  väljend sai tulla vaid vallavanema suust. Selge see, et selle vallavanemaga pole ilma tunnistajate juuresolekuta või sisselülitatud diktofonita enam võimalik midagi rääkida või arutada. Sest avalduse tagasivõtmisest polnud seal vestlusel mitte poole sõnagagi juttu. Jutt oli ainult sellest, et minu ettepanek oli loomisel oleva majandus- ja arengunõuniku ametikoha erinevad kompetentsid lahutada, ja sel juhul oleks ma rohkem huvitatud sellest arengupoolest, olles nõus sel juhul leppima ka neljandikuga praegusest arengu- ja majandusnõuniku kogupalgast (et siis kolm neljandikku majandusnõunikule ja üks neljandik arengunõunikule) ja et sellisel juhul õnnestuks lahendada ka vana, habemega vaidlus siiani saamata töötasu osas minu varasemast tööperioodist Vormsi valla arendustegevuse valdkonnas. Vallavanem avaldas arvamust, et taoline töökoha lahutamine kaheks, erinevate kompetentside tasandil, ei läheks volikogust mitte läbi. Minu arust küll elementaarne loogika, et ma loobun kandideerimast majandusnõuniku kompetentsi täitmiseks ainult siis kui koht lahutatakse kaheks  ja sel juhul ma kandideeriks ainult arengunõuniku positsioonile. Jutuajamise lõpuks  palus vallavanem esitada ka minu varasema tööperioodi rahaliste segaduste klaarimiseks uue avalduse. Mida ma siis vestlusele järgnenud päeval ka tegin.

Ei läindki kaua aega, kõigest kaks kuud, kui sain oma avaldusele vallavanemalt ka vastuse. Sellel vastusel praegu pikemalt peatumata (valgustan seda minu ja vallavalitsus(t)e ammust vaidlust põhjalikult hiljem) võib vaid öelda, et vastus oli sisuliselt mõnitav. Eks muidugi hulludele tulebki koht kätte näidata, ses mõttes arusaadav, ainult et mu avaldus oli ju esitatud vallavalitsusele, mitte ainult vallavanemale. Mingit viidet sellele, et ka vallavalitsus asjaga kursis oleks, ei kusagil…Nii et ootaks edasi siiski ka vastust vallavalitsuse nimel . Ka formaalsed reeglid on vahel täitmiseks…Isegi Vormsi Vürstiriigis…

Esimene külalisautor-LE ajakirjanik Ivar Soopan

Loodan, et Ivar ei pahanda, kui panen ka siia üles tema blogist pärineva postituse. Vormsi ja tema inimeste kohta kirjutatakse ju meedias (nii ametlikus e. peavoolu- kui ka erablogides) üldiselt vähe ja kuna lugu paljuski ka just minust, siis Ivarile hästi teadaolev minu nartsissistlik loomus ei saanud muidugi enam asu...Pealegi paistab ta ka inimhingede salasoppide äraaimamises päris tubli asjatundja olevat. Ma olen ikka siin blogis oma isiku kohta tagasisidet saades mõneti segaduses  ja imestunud olnud...Et mis värk on. Osad heidavad ette, et ma kibestunud, negatiivne ja ei vaata üldse peeglisse...Kuhu võiks ikka aeg-ajalt vaadata...Teised jälle, et ma eneseimetlejast nartsissist, kes oma aja ainult peegli ees veedabki...Nüüd siis dr. Soopan pani lõpuks diagnoosi-arenevast skisofreeniast tulenev isiksuse kahestumine. Mille eest olen talle väga tänulik. Tasuta arstiabi kasvõi diagnoosi näol on masu ajal abiks ikka...Pealegi, kui veel haigekassakaartigi pole...
Siin see natuke meditsiiniteemaline lugu koos ühe samuti asja- ja teemakohase kommentaariga on....

Viimane on nädal on olnud meeldivalt töine, aga seepärast ka väsitav. On saanud paljude mõnusate inimestega kohtuda, näiteks roolõikajatega Haeskas. Kirjutan neist laupäevases lehes. Aga kuskil avarustes hingab ka selliseid tegelasi, kelle terves mõistuses on põhjust kahelda. Üks on mu blogilugeja (lehva!), kes  arusaamatul põhjusel on end üles keeranud ühe Lääne Elu artikli peale. Jõudnud selliste vandenõudeni ja järeldusteni, mõeldes välja täiesti oma maailma. Ilmselt on see inimene millegi peale solvunud, aga jumala eest, ei oska aidata. Kui keegi viitsib selle üsnagi veidra juhtumiga õhtut humoorikaks teha, siis siin on minu artikkel Lääne Elus, siin minu vastus vist sama inimese kommentaarile, kes ilmselt torgib praegu kodus nõelaga mu voodoonukku ja siin tema enda blogi.
Üldiselt olen solvunud, kuigi peaks juba paksu nahaga olema. Mulle läheb korda, kui keegi kahtleb mu aususes või erapooletuses. Need on minu kui ajakirjaniku kõige tähtsamaid omadused ja kui ma need ohtu seaksid, poleks mul enam tööd, mida ma armastan. Ja püha müristus, kellegi arvates olen ma seda teinud ja teinud Vormsi valla elanike arvust kirjutades! See oli nii tähtis teema, mille kirjutamisest olen pikka aega unistanud ja nüüd lõpuks sain. Vormsi elanike arv on mu salahuvi, millele pühendan vabad õhtud.  Arvutan siin Muriga, kas eile läks keegi ära parvlaevaga või üle jää ja kas ta elanikeregistrist ikka võeti maha. Kusjuures see “skandaalne” lugu on statistika põhjal kirjutatud kuiv uudis, millele on kommentaari lisanud kahe valla esindajad. Pole isegi mitte arvamuslugu, mille puhul veel mõistaks kellegi ajukrampi. Kokkuvõtlikult, pärast kõiki neid aastaid maailmas ringikihutamist, sõdu, maavärinaid, vulkaanipurskeid, revolutsioone ja rahutusi tulin ära Haapsallu, sattusin siin masendusse, kuid leidsin väljapääsu – kirjutan õige Vormsi elanike arvust. Sest see on nii tähtis teema, mis vajab tähtsustamist vassimise ja ärapoolikusega (huvitav, kelle poole ja mis mõttega?).
Anyway, olin eile üsnagi hämmingus seda kõike lugedes. Laimu vastu on muidugi lihtsaim viis võidelda üht sõbralikku kohtugeissi kokku pannes. Sõpradest juristid saaksid hea koolituse. Või tegemist siiski meditsiinivaldkonnaga?
Posted in Määratlemata

Vastust

1. 
   Ma klassifitseeriksin selle nähtuse ka pigem meditsiini valdkonda või veel täpsemalt – psühholoogiasse. Esiteks on sinu artikli puhul tõesti tegemist statistiliste andmetega. Tundub, et kodanikul ajas harja punaseks see, et keegi julgeb kiita väljastpoolt saart tulevat suuremat tulumaksu. See on küll sügav psühholoogiline probleem, inimene kannatab alaväärsuskompleksi käes. Tõestust sellele arvamusele saab ta enda blogist, kus ta kirjutab: “olen Vormsi vallale/riigile toonud/säästnud/päästnud miljoneid”. Eks ole, sina Ivar pole aru saanud, et hoopis tema on Liivimaa parim ratsutaja:) Nojah, aga tegelikult on muidugi kurb see eestlaste väiklus. Mis puudutab pettust sissekirjutustega – Rootsil ei ole ka sellist regionaalpoliitikat kui meil või õigemini Rootsi eluga harjunud inimene ei paista teadvat, et meil Eestis ei olegi regionaalpoliitikat. On saanud tavaks, et vallad lausa avalikult kutsuvad suvitajaid enda juurde sisse kirjutama, et tulumaksu rohkem laekuks, sest see on ellujäämise küsimus. Kui mina saarele kolisin, “võtsin kaasa” ka oma noorema tütre, kes elab Tallinnas üürikorterites ja töötab ka Tallinnas. Suures linnas on maksumaksjaid küllalt, milleks neile veel rohkem jätta, et Savisaar saaks seda venelastest pensionäridele sünnipäevaks kinkida? Nii, et kindlasti on paljudel siin ka üsna poliitiline põhjus taga – kui riik ei reguleeri, siis reguleerime ise. Eriti on see probleem saartel, et rahvas voolab välja, aga põliselanikud tahavad kõigele vaatamata siin oma lapsed üles kasvatada ja vanurid ülal pidada. Meil juhtus täna näiteks kohalikus koolis selline lugu, et paljud lapsed ja ka mõned õpetajad jäid lõunasöögist ilma, sest seda lihtsalt ei jätkunud kõigile. Lapsed ei saanud enne süüa kui õhtul kodus, sest bussid ei lähe ju kohe peale tunde neid koju viima! Kusjuures seda on juhtunud juba mitu korda, aga ikka koonerdatakse edasi, nii kaugele on läinud ühes väikeses vallas see elu. Kui mõnes Rootsi koolis juhtuks, et lapsed jääksid söömata, sest toitu on tehtud liiga vähe, siis oleks üleriigiline skandaal. Nii, et me elame väga erinevates kontekstides, see raha, millega meie väikevallad peavad toime tulema, pole rootslase jaoks mingi raha, see on lihtsalt nii väike (tean mida räägin, sest teen rootsi raamatupidamist). Nüüd kui vaadata süüdistusi valimiste kontekstis, siis selle kohta ei oska öelda, kas tõesti nii palju inimesi saab väljast korraga tulla ja mingi vandenõu abil saarel võimu võtta. Igal juhul ei olnud sinu artikkel mingi poliitiliste tagamaade uurimise teema, vaid statistika edastamine lugejatele. Aga nagu näha – kes tahab igal pool tonti näha, see näeb seda isegi statistilistes numbrites.
   Kirjutas: Maire on jaanuar 21, 2010
   at 22:12
   

Ivar Soopani “mission impossible”

Jajaa, seda poleks iial uskunud, “Lääne Elu” suhteliselt uus ja kohaliku konnatiigi kontekstis tegelikult päris  staarajakirjanik Ivar Soopan paneb oma renomee täiega kaalule ja tormab kaitsma ette kaotatud asja…Isegi artikli kommentaarides…Huvitav, kelle huvides? Kes ta ära rääkis, sest pole ju võimalik, et ajakirjanik ei näe ise küsitavusi ja vasturääkimisi oma kirjapandud väidetes

Et siis linnamehed tulidki oma paksu tulumaksurahakotiga siin Vormsi pärapõrgus elu uueks looma, rahvast õnneteele viima ja panid oma kaalukate valijahäältega ka õiged inimesed võimule…Kõige naljakam on siinjuures see, et isegi väikeses LE toimetuse kollektiivis on asjale kardinaalselt erinevaid vaateid….Tuletame meelde 2009.a. 1. oktoobri LE, kus L.Ilves kirjutab muu hulgas järgmist

Läänemaal on rahvaarv valimiste eel hoogsalt kasvanud Hanilas, Ridalas ja Vormsis, kuid vaid Hanilas võib see olla seotud valimisvõitlusega.

Vormsi elanike arv on kasvanud tänavu 83 võrra — peaaegu neljandiku jagu. Ridalas on praegu aasta algusega võrreldes 60 inimest rohkem.

Hanila rahvaarv hakkas kasvama paar kuud tagasi, vallas on juures 30–40 elanikku.

Vormsi rahvaarv hakkas kasvama juba aasta alguses, ütles vallasekretär Eidi Leht. Juurde on tulnud 83 elanikku. Aasta alguses oli saarel 320 elanikku, nüüd on 400.

Eidi Lehe andmeil tulid peamiselt juurde tööealised, pensionäre oli neli, lapsi kaks.

Vallasekretäri hinnangul pole põhjus poliitikas. Kui Kihnu Veeteed hakkasid selle aasta alguses kontrollima, kes on Vormsi elanik, hakati ennast Vormsisse sisse kirjutama, sest püsielanikul on laevasõit poole odavam.

Kokkuvõttes, mida siin ajakirjanik rõhutab, mida tahab lugejale öelda, milles lugejaid veenda…. Et Vormsisse kirjutavad inimesed end sisse ainult praamidotatsiooni pärast. Ehk et siit midagi saada….Ei miskit muud motiivi, ei mingeid oma tulumaksuga saarele õnne toovaid inimesi. Raske ju tõesti ka uskuda, et keegi neist 80 end saarele sissekirjutavast inimesest ei märgi selle sissekirjutamise protseduuri juures ära ka seda, et see saar kohe nii hirmsasti meeldib, et heameelega laseks oma tulumaksu pärismaalaste hüvanguks saarele kanda. Et siis siia midagi anda…Kindel see, et sellise altruisti ilmnemisel oleks vallasekretär seda ka ajakirjanikule öelnud. Ma arvan, et kohe eraldi artikkel oleks sest inimesest ilmunud. Positiivseid kangelasi on meie raskel ajal ju vaja.

Ja mida räägib meile nüüd (14, jaanuaril 2010) I. Soopan…

Muu hulgas siis ka seda..

Läänemaa omavalitsustest suurenes inimeste arv vaid kahes — Ridalas ja Vormsis.

Kui kogu Läänemaa rahvastik vähenes mullu 126 inimese võrra, siis Vormsi ja Ridala aitasid rahvastiku vähenemise statistikat helgemaks muuta.

„Meil on kõik positiivne — nii loomulik iive kui ka elanikke tuleb juurde,” ütles Ridala valla registripidaja Kaire Viiluste. 1. jaanuari seisuga elas Ridalas 3311 inimest ehk 75 võrra rohkem kui aasta varem.

Ridala vald registreeris mullu 36 lapse sünni ja 23 inimese surma, seega kasvas valla rahvastik sündide arvel 13 inimese võrra. Ridala oli ka eelmisel aastal vald, mille rahvastik suurenes. Mullu tuli juurde 35 inimest.

Vormsis 79 uut hinge

Pisike Vormsi vald teeb ka Ridalale silmad ette — saare elanikke on 399, st 79 võrra rohkem kui 2009. aasta 1. jaanuari seisuga.

Ka Vormsis oli positiivne iive — sündis 3 inimest ja suri 1 —, aga rahvaarvu suurenemise saab kirjutada peamiselt uute täiskasvanud elanike valda sissekirjutamise arvele.

Vallasekretär Eidi Leht ütles, et paljud inimesed registreerisid end valda juba eelmise aasta alguses ja neist on lahkunud vaid mõni.

Leht ütles, et valda on end registreerinud inimesi, kellele Vormsi lihtsalt meeldib. „On ka neid, kes ütlevad: teil on väike, ilus ja korras vald ning tahaks oma panuse anda,” rääkis vallasekretär. Nii jätabki mõni suurepalgaline inimene oma tulumaksu just Vormsi valla hüvanguks.

Nii Vormsi kui ka Ridala valla elanike arv suurenes enne mullu oktoobris olnud valimisi, kuid tõenäoliselt pole rahvastiku kasv sellega seotud.

Pole välistatud, et osa inimesi registreeris end valda just valimiste pärast, et anda oma hääl mõnele konkreetsele inimesele. Enamiku inimeste meelitajaks olid aga ilmselt muud asjaolud. Seda tõestab ka asjaolu, et pärast valimisi pole inimesed end mujale registreerinud.

No ajakirjanik , kui ta on ikka ajakirjanik, võiks ju seda musta valgeks rääkimise asja vähemalt kuidagi viisakamalt teha…Siin on nüüd küll ridamisi kasutatud kallutatud ajakirjandusele iseloomulikke kallutatud arvamuse kujundamise võtteid.

Esiteks: soovitud tulemuse nimel võrreldakse võrreldamatut. Ehk siis situatsiooni Ridalas ja Vormsis. Et siis kui 3300 elanikuga Ridalas ja 400 elanikuga Vormsis tuli aastaga juurde võrdselt ca 75 nägu, tulid nad muidugi peaasjalikult nendesse valdadesse sellepärast, et just neis valdades on rohkem erinevaid toetusi…yeah…right…

Teiseks: artikli suundumust mittetoetavad statistilised andmed vaikitakse maha. Näiteks veel 11. novembri seisuga oli Vormsi elanike registris 404 inimest ja 1. jaanuariks oli järel 399. Tegelikult ju väga kiire protsentuaalne kahanemine vahetult peale valimisi selle pooleteise kuuga, kus aastalõpusaginas on vist muudki teha kui end kuhugi sisse-välja kirjutada….

Ausalt öelda ei saa ajakirjanikust ja ta motiividest sellist lugu kirjutada kohe üldse aru. Ajakirjanik peaks idee järgi otsima tõde. no vähemalt näo võiks teha, et ta seda tõde otsib…Pole midagi lihtsamat (vähemalt ajakirjaniku jaoks) kui otsida üles mõni oma nime ja näoga tegelane, nn. “uus maksumaksja” ja siis tema (allika anonüümsust garanteerides) jutule toetudes kirjutada selline lugu. Et seda pole tehtud, on mul küll karvane tunne, et sellist “uut maksumaksjat”, kes meile õnne õuele toob, polegi olemas. Kohe mitte ühtegi. On olemas hoopis hulgim inimesi hoopis teiste motiividega…Ja nende jutt ja sõnum ajakirjanikuga kohtumisel oleks hoopis teine. Mitte nii seksikas. Ei läheks kokku toimetuse pealiiniga…

Vormsi vajab ka arengunõunikku

Valla koduleht annab siis asjast niiviisi teada…

Teade!

Vormsi vallavalitsus võtab tööle arendus-ja majandusnõuniku. Nõudmised kandidaadile: kõrgem haridus, projektide kirjutamise ja juhtimise kogemus, inglise keele oskus. Ootame sooviavaldusi e-posti aadressil: vv@vormsi.ee hiljemalt 11. jaanuariks 2010.a.Täiendav info aadressil vv@vormsi.ee

 

Uus võim on asja põhjalikult ja kiiduväärselt ette võtnud. Uue vallavanema kõrvale on tõepoolest vaja ka uut arengunõunikku. See on õige, et kui vallavanem võib tulla väljastpoolt saart, siis arengunõunik lausa peaks tulema väljastpoolt. Arengu küsimustes on kohalikest kivistunud suhetest ja arusaamadest avaram pilk asjale lausa hädavajalik.

Kindlasti leiaks vast ka nende 38 vallavanema konkursil osalenud kandidaadi hulgast sobivaid inimesi. Nii et edutult vallavanemaks kandideerinud-andke aga tuld!

Hea uue aasta algus

Et pealkiri 1.jaanuari kohta natuke segane? Pole midagi, nii ongi mõeldud. Tahaks lugejaid uue aasta puhul õnnitleda ja samas, aja ja ruumi kokkuhoiu mõttes, rääkida ka asjast.

Ja asi on vast see, et uus aasta Vormsis algab siiski üsna paljutõotavalt. Seda just üleeile toimunud uue vallavanema ja vallavalitsuse esitluse kontekstis…

Mis peamiselt sellist üldist hinnangut andma mõjutas? Eks eelkõige see, et vallarahva ja uute valitsejate kohtumine oli sel praegusel raskel ajal heasoovlik ja ka  heatahtlik. Mõlemalt poolt. Kiuslikke küsimusi ühelt poolt ja võimu kõrguselt ära- ja paikapanemist teiselt poolt ei olnud. Uus vallavanem jättis esmamuljest volikogu istungil (kui valiti) hoopis parema mulje. Kui volikogu istungil paistis ta pea täieliku tankistina vales ja ebamugavas tankis, siis vallarahvaga kohtudes jäi  pinnale mitte põhimõttelagedus vaid kompromissi otsimise püüd…Võib-olla on hea näitleja… eks aeg näitab. Sümpaatne on see, et inimene (vähemalt sõnades) püüab ühildada seni ühildamatuid vastuolusid rannarootsi päritolu enamuse maa omanike ja enamuses maata uusasunike vahel ning vaat et veel suuremat vastuolu Vormsi kui elutsemise paiga ja Vormsi kui tegutsemise paiga paradigmade kummardamise vahel…

Mida veel? Uus vallavalitsuse koosseis näitab samuti kompromissi otsinguid. Vähemalt püüdu otsida kompromissi.. “Talvitujate” nimekirja raames anti neile kobedamatele nimekirja liikmetele, kellele ei jätkunud volikokku saamiseks  ostetud hääli, võimalus osaleda vallavalitsuses. Samuti said volikogus esindatud opositsioonilised nimekirjad kumbki oma ühe koha vallavalitsuses. Nii jäigi volikogus võimulepääsnute tegeliku tahte edasiviijateks valitsusse (ehk “juhtmeteks”) ainult kaks persooni. Vana olijana ja võimu telgitaguseid näinuna võin “uutele tegijatele” küll  hoiatava märkuse teha: väheks kipub jääma-vallavalitsus ei tarvitsegi tulla päris kuulekas….

Nii et jääb oodata teatud põnevusega edasisi arenguid…Hullemaks ei paista küll minevat…

Uue vallavanema ilmutamine Vormsi rahvale

Annan ka oma lugejatele teada, et on otsustatud näidata uut vallavanemat ka laiemale Vormsi üldsusele. Alljärgnev on copy-paste Vormsi valla ametlikult kodulehelt

HEA VORMSILANE,

30.detsembril 2009 kell 11.00 kutsun Sind rahvamajja kohtuma/tutvuma ning Vormsi asja arutama ametisse asunud vallavanema ja uue vallavalitsusega.
Uku Sulev Kuut
Vallavanem

Omalt poolt loodan ka rohket vallakodanike poolset osavõttu, ja aktiivset  osavõttu...Sest järgmist korda, kus vallavalitsejatega saab silmast silma kohtuda, ei tarvitse enam niipea tulla. Seda on mu pea 15 aastane vormsil elamise kogemus küll näidanud. Veel rohkem loodan muidugi oma ihusilmaga näha kasvõi ühtki neist poliitiliselt väga aktiivsest 100-st valla uusasukast, kelle poolt valimistel antud häältega tänane vallavõim ju paigas ongi....Mingi loogika ju selles on, et nad peaks olema väga huvitatud vaatama üle, mis värk selle kättevõidetud võimuga siiski on. Pealegi sõit siia saarele tallinnast ja lähiümbrusest on hetkel neile valijatele ka väga mugav ja kiire. Praamidotatsioon on sissekirjutusega ju kätte võidetud ja pealegi ka jää kannab...

Vormsi saigi uue vallavanema - Uku Sulev Kuut

 (pilt ka,
et küla vahel uue vallavanema ära tunneks)
Jaa, teatud mõttes uus ajaarvamine on alanud. Vähemalt Vormsi kohaliku oma- ja isevalitsuse kontekstis. Endassetõmbunud, võõraste suhtes umbusklik Vormsi kogukond on valinud vallavanemaks väljast tulnu, no inimese, kes pole varem saarel üldse elanud. Vähemalt selle praeguse EV ajal ja vaevalt see teisiti oli ka I EV ajal sest eks see rannarootsi ühiskond oli veel suletum. Kohe tuleks ära öelda see, et uus vallavanem lubas siiski hakata täieliseks saare elanikuks. Ma sain küll nii aru, et siis sissekirjutuse kui ka füüsilise asukoha ehk elamise järgi. No oleks ka imelik kui suht vaese valla pea ja kõige suuremat palka saava inimese tulumaks läheks kuhugi teise omavalitsuse kaukasse.
Ja valiti see mees ka harvanähtavas volikogu üksmeeles: 7 häält kaheksast kohalolnud üheksaliikmelise volikogu liikmest. Vastaskandidaadist senine vallavanem Daina. Jüristo sai vaid ühe hääle. Tõenäoliselt keskerakonna ainsalt esindajalt volikogus- T. Okkonenilt. Vähemalt varem on kuulda olnud, et keskerakond (kus kandideeris ja kogus ka kenasti hääli Daina abikaasa) toetab Dainat. See oli ka ainuke selgelt märgatav teatud mõttes poliitiline moment praeguses valimistulemuses. Mille üle on mul hea meel. Kartsin hullemat. Sest uus vallavanem on küll rahvaliitliku taustaga (kandideerinud Rahvaliidu nimekirjas nii parlamendi- kui kohalikel valimistel), kuid Rahvaliidu praegust seisu ja seda, et praegu hääletasid tema poolt nii IRL kui reformierakondlike seostega volikogu liikmed, arvestades näitab see pigem seda, et suure poliitika parteilised mõjutused ja parteiline käteväänamine kohaliku poliitika ajamisel jäävad siin vast edaspidi tulemata.
Lõpp hea, kõik hea…Aga eks kogu see kaks kuud kestnud uue vallavanema valimise protsess natuke imelik oli küll…Algas kõik kenasti, avalik konkurss ja puha…Ja siis sumbus kõik uuesti kabinetivaikusse. Isegi kandideerijate nimesid ei antud kohalikule rahvale teada…Ajakirjandusest vilksatas korra läbi, et lausa 38 kandidaati olla olnud. Aga nimed…riigisaladus või isikuandmete kaitse või ei tea mis. Olla olnud väga tugeva omavalitsusliku ja juhikogemustega kandideerijaid…Hea küll, minuni, kes ma siiski natuke rohkem informeeritud kui keskmine vormsilane, jõudis näiteks inf, et kandideeris ka Deiw Rahumägi, kunagine Siseministeeriumi asekantsler. Millega tema näiteks põrus, et isegi volikogu lõpphääletuseni ei jõudnud,  pole keegi selgitanud…Muidugi, volikogu polegi kohustatud midagi rahvaga arutama, Valisite meid valimistel ära ja nüüd pidage mokk maas. Kuid taolisel juhul poleks ju olnud vajadust anda asjale nimeks avalik konkurss…Et siis seda avalikkust oleks oodanud rohkem.
Ja muidugi täiesti hämmastav oli veel kogu asja juures see, et ega tegelikult muidu just selles küsimuses väga kirglikke Vormsi inimesi enam ei huvitagi, kes see kaugelt tulnud ja ju võõras mees neid siin neli järgmist aastat valitsema hakkab. Nimelt oli võimalikku uut vallavanemat volikogu istungile vaatama tulnud tervelt 4 (neli) uudishimulikku…Seda imelikum on see, et mida küll kardeti, kui ei viidud avalikult läbi erinevate kandidaatide kuulamisi…Rahvas oleks ju saali ära mahtunud küll…

Vormsi otsib vallavanemat…

…Tikutulega…On teine kaduma läinud….Nali naljaks, aga võitnud valimisliidu lubatud vallavanema sisulise konkursiga leidmine (mitte volikogu poliitilise otsusega)  võibki saada teoks…Müts maha võimule saanud uute tegijate ees, kui nad selle konkursi ausalt ja läbipaistvalt ära teevad ja leiavadki siia valda juhtima inimese, kes suudabki olla nii parteiliselt kui isikute tasandilt no ütleme, vähemalt suhteliselt erapooletu. Suht eraldatud väikest kogukonda ei saa igapäevaselt juhtida ei maailmavaatelis-parteiliselt ega ka isiklik-klannipositsioonilt. Eks see kavatsuste tõsidus seoses konkursiga tule ka kohe varsti välja. Kuidas ja kus reklaamitakse, millised kandidaadid tegelikult tulevad, kas kedagi ebasobivat püütakse mingite nippidega eos ellimineerida….Neli aastat tagasi püüti ka konkurssi teha, aga siis jäi küll lõppkokkuvõttes mulje , et moe pärast ja rahva rahustuseks….Eks ma olen praegugi pigem skeptiline, aga ärgem rutake sündmustest liialt kaugele ette…

Et seda blogi külastatakse üle Eesti siiski vast rohkem kui valla ametlikku kodulehekülge, kopeerin kuulutuse teksti ka siia…

 

VALLAVANEMA TÖÖKUULUTUS


Vormsi on omanäoline väikesaar Läänemeres, mis moodustab koos ümbritsevate laidudega ca 93 ruutkilomeetri suuruse ja 400 elanikuga iseseisva valla Läänemaal. Käesolevaga otsib Vormsi vald vallavanemat, kelle ülesandeks on juhtida saare tasakaalustatud ja terviklikku arengut, säilitades turvalise elukeskkonna, toetades Vormsi loodus- ja kultuuripärandit.

Ootame Sind kandideerima, kui:

· Sul on kõrgharidus

· Sul on meeskonna ja projektide juhtimise kogemus

· Sa valdad eesti ja inglise keelt

· Sind iseloomustab strateegiline mõtlemine, hea läbirääkimiste pidamise oskus, võime iseseisvalt probleeme lahendada

· kõrge stressitaluvus

· Sa oled orienteeritud eesmärkide saavutamisele

· Sul on valmisolek elada saarel

· Sa oskad olla eestvedaja ja meeskonnamängija.

Kasuks tuleb:

· rootsi keele oskus

· eelnev töökogemus avalikus halduses

· teadmised erinevatest EL ja siseriiklikest programmidest ning projektide koostamise, juhtimise ja hindamise alal

Lisainfo : Tööleasumise aeg 01.01.2010.
Avaldus ja CV koos motivatsioonikirjaga palume saata 30. novembriks 2009. a aadressil Vormsi Vallavalitsus, Vormsi vald, Läänemaa või e-kirjaga volikogu@vormsi.ee, märgusõnaga „vallavanem“ .

Lisainformatsioon telefonil 47 24 072 või e-mail volikogu@vormsi.ee

 

Ühinen volikogu üleskutsega ja kutsun üles selle blogi lugejaid (enda ja arvan et ka ennu nimel) tõsiselt kandideerima Vormsi vallavanemaks. Vormsi väärib seda!

Vormsi valimispettuse taga hoopis parteihuvid?

Siiamaani arvasin siiralt, et Vormsi valimiste ja tulemustega manipuleerimine siia valijate importimise teel oli tingitud puhtal kujul grupi inimeste ärihuvidest. Kogu aeg näris küll väike kahtlus, et miski on siin mäda: vähegi kõbusamad ärimehed ei saa lihtsalt nii lollid olla, et mitte ette näha rahapaigutamise riske sellisesse sumbunud õhustikuga kohta…

Aga kui seekordsetel valimistel “talvitujatele” ikkagi hävinud IRL ei võta midagi ette oma liikme ia valimispettuse arhitekti Urmas Pau personaalküsimuses, on asi enam vähem selge. Üks punt puha. Peab ikka midagi olulist siin Vormsis olema, kui riskitakse sellega, et kogu parteid võidakse hakata süüdistama valimispettusele kaasaaitamises. Ja vaesekesed ärihuvidega s.h. tuuleäri huvidega inimesed on tõmmatud lihtsalt tanki, eelnevalt muidugi ka nende rahakotti natuke tuulutades…Muidugi võib Urmas kinnitada, et tema õuele Borrby tuuleparki kindlasti ei tule. Ta teab seda.

Omast võttest selili…

Oleks vast Vormsi valimistulemuse esialgne hinnang. Asi läks vist käest ära. Läks liiale. Maskid langesid.

Tehtigi nii räigelt ära, et ma isegi vana vandenõuteoreetikuna niivõrd organiseeritud asja ei kahtlustanud. Valimas käinute arv kasvas eelmiste valimistega võrreldes ca 100 inimese võrra. See näitab, et need juurde sisse kirjutatud 80 inimest valisid 100%. Ja kõigile neile meeldis üks ja ainus olemise viis-talvituda Vormsis.

Järelikult oligi asi täiemahulises valijate importimises, mitte mingis raskematest aegadest tingitud suvitajate huvist praamidotatsiooni järele. Sellest pole veel eriti hullu, et kolm vähem aega saarel elanud endist linnameest volikokku said. Hullem on see, et nad kolm vana olijat siin endast sõltuvaks, sisuliselt oma tankistideks tegid, sest need kolm sissesaanud, ütleme, “tõelist talvitujat” said ka volikokku uute tegijate “orgunnitud” häältega. See on valimistulemusest palja silmaga nähtav.

Vormsis, nagu teisteski väiksemates kohtades, on volikokku valituks osutunud inimesed enam-vähem täpselt ju teadnud, kelle (konkreetse) hääle toel ta seal istub. Side saadiku ja valijate vahel on konkreetne ja toimib. Vahest isegi liialt konkreetne, sest tavaline valija kipub tihtipeale arvama, et tema saadik peab volikogus kaitsma ka tema kui valija isiklikke huve. Ega sellest hästi aru ei saada, et volikogu on (peaks olema) koht, kus otsustatakse üldisi asju üldistest huvidest lähtuvalt. Oma isiklikud asjad peaks ikka ise ära lahendama.

Nüüd on meil siis situatsioon, kus kolm “uut tegijat” kontrollivad veel kolme “vana talvitujat”, mis kokku annab volikogus kahe kolmandikulise enamuse. Päris mugav situatsioon “uute tegijate” jaoks: ise ei peagi palju volikogus tagumikku kulutamas käia- vajalikud otsused lähevad niigi ludinal läbi.

Nii-öelda opositsiooni jäid siis IRL kahe ja kesk ühe kohaga. Kuna kitsamas ringis oli ammu teada, et Meelis kandideerib vaid moe pärast, markeerimaks lihtsalt IRL-i kaubamärgi kohalolekut, siis said nad veel üllatavalt hea tulemuse. Kogusid peaaegu täpselt sama palju hääli kui 2005.a. Aga siis kandideerisid ju veel ka Elle ja Maris, ning Meelis ise tegi hiilgetulemuse oma  ainukese isikumandaadiga. Nendelt kolmelt kokku on kuhugi liikunud 32 häält. Üsna huvitav oleks teada, kuhu. Sest minule tuli juurde vaid 8 häält. No Anule küll kümmekond aga ikka natuke segaseks see asi jääb. IRL-i puhul on muidugi hea see, et seoses Meelise joone alla jäämisega lähevad volikokku need, kes tahtsidki tegelikult sinna minna. Väikeses kohas ei tasuks suurparteide “peibutuspartide” trikke ikka kasutada.

Samas on keskerakonna nimekirja kohta kuulda olnud, et nii eelmisel kui sellel korral valituks osutunud Toivo ei kavatse tegelikult küll koolituskeskuses istumas käia. Sellisel juhul pakuks kõhutunde järgi, et raudse erakonnadistsipliiniga tuntud kesk surub teise koha omaniku Heily asemel volikokku siiski kolmandal positsioonil oleva Aavo. Mis tähendab muidugi seda, et “uued tegijad” saavad sisuliselt juurde veel ühe koha. Just selles mentaalses mõttes, milles ma “uusi tegijaid” “vanadest olijatest” eristan. “Uute tegijate” jaoks on saar ennekõike äri, ettevõtluse, kiire tegutsemise jaoks, “vanadele olijatele” aga eelkõige elamise, olemise, ja natuke järelemõtlikuma tegutsemise jaoks.

Vot siis sellised lood Vormsi volikoguga….Järjest rohkem hakkab mulle meeldima see, et ise volikogust välja jäin. Seal oleks olnud ikka tõeliselt raske olla. Mitte et sinna valitud inimestel midagi viga oleks. Lihtsalt neil (sellel suurel enamusel) on teised, isegi diametraalselt teised, huvid. Üksikkandidaadina oleks saanud midagi ära teha, huvide tasakaalu kallutada vaid siis kui seis oleks “tegijate” ja “olijate” vahel võrdsem.

Aga miks “omast võttest selili”. Ma arvan lihtsalt, et “tegijad” pingutasid ikka kõvasti üle. Vormsi on raske koht raskete inimestega. Midagi siin nii lihtsalt ei lähe, et võtad aga kohaliku võimu üle ja edasi läheb juba lepase reega. Siinsetesse võimusuhetesse investeerimine ei ole kindlasti mitte tulus. Pigem hakkavad varsti ilmnema esimesed kahjud…

Ja tulemus on…

…siis selline

1
Ka Talvel Vormsil
175 valijat 
6 kohta ehk

URMAS PAU
29 valijat
IVO SARAPUU
25 valijat
SVEN RAMMUL
23 valijat
JAAK KAABEL
20 valijat
ARVO ALLIK
17 valijat

OVE KOSKA
12 valijat

2
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
54 valijat
2 kohta

ANU STRENG
17 valijat

KAIDO VALM
13 valijat

3
Eesti Keskerakond
45 valijat 
1 koht ehk

TOIVO HOKKONEN
12 valijat

Üksikkandidaat
13 valijat (need 13 on meil vist Elleniga kahe peale)
0 kohta

KOKKU
287 valijat
9 kohta

 

Jaaa…Peab ikka suurema respektiga nõidadesse suhtuma hakkama…Kust kurat see enn teadis, et mul ikka nii väiksed sansud on…Mitu korda viis jutu sellele, et kas ikka tasub minu poolt hääletada, et hääl läheb äkki kaotsi…

Aga valijad on oma valiku teinud. Ja valijatel on demokraatias alati õigus. Minu siin blogiski väljendatud ideed ja mõtted ei osutunud valituks. Minu tuulepargi vastasus ei leidnud toetust.

Mis mul üle jääb. Nagu kuskil eespool väljendusin, rahva tahtele kulpi lüüa ja edasi teenida. Mida ma ka (täitsa ausalt) teatud kergendustundega ka teen. Tuju läks kohe rõõmsamaks. Arvata võib, et ka edasised blogisissekanded muutuvad järjest rõõmsamaks. Kurdeti ju siin sageli, et lausa kiirgan pessimismi, depressiooni, negativismi…mida kõike veel. Elu on ju tegelikult lill. Valituks osutununa oleks sellise volikogu koosseisu ja jõudude vahekorra  juures raske olla rõõmus ja roosa.

Üks on muidugi kindel, enam ma küll kuhugi ei kandideeri. Aga olukorda analüüsima ja siin kajastama jään rõõmuga edasi.

Tulemusi oodates…

Eks see ennustamine nii segases seisus on üks tänamatu töö küll. Kui neli aastat tagasi sai üsna täpselt isegi isikute tasandil ette ära öeldud, kes saab püünele, kes mitte, siis seekord on kaardipakk ikka väga segi. Selle segamisega alustasid uued tulijad-tegijad sissekirjutustega manipuleerides ja eks isegi sai kontrolliks veel üks segamine tehtud. Tekkis kahtlus, et ässade asukoht oli eelmistel segajatel ära markeeritud.

Ei jäägi muud üle kui jääda algul, nimekirjade selgumise ajal, pakutu juurde

“talvitujad”-4

IRL-2

kesk-2

üksikkandidaat-1

See üksikkandidaat loodaks seekord siis ise olla. Kõrvalolevas küsitluses oli ka üks ja ainuke (mitte mina) nii optimistlik arvaja. Et siis pigem jah. Aga vist väga piiripealne variant. Üldiselt jääks rahule ka paarikümne häälega, mis volikogu kohta küll ilmselt ei anna. Ega see Vormsi asi ajamata jää. Tulevad uued tegijad ja teevad. Saan rahus vanaviisi edasi toimetada.

Minu Programm…

 

enn siin ükspäe küsis, et mihuke on minu programm, et tema ei tea, kas mind ikka valida…Eks ta õige ole, peab olema selge, mida see rahva esindajaks trügiv inimene seal esinduskogus teha tahab, millised on ta eesmärgid. Aga mul üksikkandidaadina oleks küll natuke narr hakata rääkima sellest, kuidas ma viin Vormsi saare koos rahvaga viie rikkaima saare sekka…Oleks selge suurusehullustus. Tuleb võtta mõni konkreetsem ja jõukohasem eesmärk. Hea oleks, kui lahendatav probleem oleks ka aktuaalne ehk päevakohane. Nii võtsingi ette ühe konkreetse asja, probleemi, mis tuli ilmsiks just nende valimiste käigus. Nimelt on selgunud, et mitmed robinal võimule trügivad inimesed kavatsevad meie vaikset ja rahulikku saart õnnistada tuulepargi rajamisega…Mulle see ei sobi kuidagi, ja olen ka päris kindel, et see värk ei sobi väga paljudele neile vormsilastele, kes tahavad siin rahus ja vaikuses nii suvitada kui talvituda. Seega on minu programm alljärgnev…

 

Hea Vormsi rahvas- talvitujad, suvitajad ja muud siin elavad inimesed

Ei tuulepargile Borrbys!

On viimane aeg tulla selle ennetava üleskutsega välja just enne valimisi, sest on selgeid märke sellest, et just nendel valimistel püütakse kaheldavate meetoditega formeerida sellist järgneva volikogu enamust, mis oleks kuulekas kuulama grupi ärimeeste soove rajada Vormsisse tuulepark. Tõenäoliselt Borrby suurele põllule. Kahtlemata on tuuleenergia kasutamine iseenesest hea ja õige idee ja ka pikas perspektiivis hea investeering seda tegevatele ärimeestele. Kasulik on see ka neile, kelle seni kasutamata maale see rajataks. Kuid ülejäänud 99% Vormsi elanikest kaotavad, kaotavad vaikuse ja rahu. Tuuleparkide jaoks on Eestis küllalt tühermaid ja kaugemaid meremadalaid, kus nad kedagi ei häiriks. Tean seda, sest olen hariduselt geoloog, kitsamalt spetsialiteedilt meregeoloog ning olen pikalt töötanud merepõhja ja maapõue uurimisega, kekkonnakaitse ja planeeringutega tegelevates riigi- ning erastruktuurides. Minu meelest ei ole mingit riiklikku ega kogukondlikku vajadust Vormsile tuulepargi rajamiseks. See on puhtalt ärimeeste ja mõne Vormsi maaomaniku erahuvi.
Eriti häiriv on see, kuidas seda erahuvi realiseeritakse. Kuidagi, kas siis kavalusega, suuri lubadusi jagades on tuuleressursist ja teistestki saare ressurssidest (mets, kasutamata karjamaad, turismisektor) huvitatud, viimastel aastatel saarele elama asunud ärihuvidega ettevõtlikud inimesed koondunud saarel juba neli aastat võimul olnud valimisliitu "Ka talvel Vormsil" ning on viimase aasta jooksul ja just enne valimisi massiliselt oma sõpru-tuttavaid saarele sisse kirjutanud. Sõbrad-tuttavad hääletavad  muidugi ju kohalikke olusid täpselt tundmata neid kutsunud sõprade tuttavate poolt. Siin pole midagi taunimisväärsetki, rääkimata seadusevastasusest. Kuid meie valimissüsteem on selline, et selliste kindlate valijahäältega saab väga lihtsalt volikokku, tehes teistel sellesama valimisliidu liikmetel sinna pääsu vastavalt raskemaks. Kuna valimisliidu poolt kokku antud hääled määravad ära selle, mitu kohta valimisliit volikogus saab ja igale valimisliidu liikmele isiklikult antud hääled määravad ära selle, kes konkreetselt saab volikokku, siis on täiesti võimalik, et hiljuti elanike registrisse kantud inimeste hääled annavad valimisliidule "Ka talvel Vormsil"  5 kohta ja seega absoluutse enamuse. Ja need viis kohta võivad suure tõenäosusega kuuluda Teet Vainolale, Ove Koskale, Urmas Paule, Jaak Kaabelile, Ivo Sarapuule. Head toredad mehed kindlasti kõik, kuid neil on ühised ärihuvid nii tuulepargi kui ka muudes asjades. Ja kahjuks varjutavad need ärihuvid kõik muud.
See üleskutse on neile, kes siin elavad nii pikemat kui lühemat aega, kes siin suvitavad pikemat või lühemat aega, eriti aga neile, kes elavad siin ka talvel ja veel rohkem neile, kes kavatsevad siin ka edaspidi elada või suvitada. Just Teie ja Teie laste elukvaliteet saab tuulepargi rajamise ja töölehakkamisega kõige suurema löögi. Seda saaks veel ära hoida sellega kui kõik need, kellele tuulepark pole vastuvõetav, tuleksid valima ja valiks neid väljaspool valimisliitu "Ka talvel Vormsil" kandideerivaid inimesi, kellest on teada, et nad on selle tuulepargi rajamise vastu. Sest kõik hääled, mis on antud "Ka talvel Vormsil" nimekirja poolt, on kahjuks tuulepargi rajamise poolt antud hääled. Siinkohal kutsun ka valimisliidu "Ka talvel Vormsil" nimekirjas kandideerijaid, kes on ise tuulepargi vastu, endid ja nende pooldajaid valima inimesi teistest nimekirjadest. Sest valimisliidu "Ka talvel Vormsil" nimekirjast pääsevad võõraste valijate antud häälte toel volikokku ainult need, kes toetavad tuuleparki. Teil teistel pole mingit lootust. Ja talvisel Vormsil undab metsa kohal kõrguv monstrum....
Tulge valima! Valige vaikus ja rahu! Valige Vormsi tõelised väärtused!

Konkurents kogukonda hävitamas…

Sain ka vist ajalehte. “Lääne Elu” küsis mõned küsimused ja ma siis leheruumi kokkuhoiu mõttes ka lakooniliselt vastasin. Kuna aga “Lääne Elu” juba traditsiooniliselt peab meretaguse valla asju laiemale üldsusele vähehuvitavaks, siis on Vormsi valimisi käsitletud vaid paberväljaandes. Interneti teel kättesaadavas mitte. Ostku lehte, neil ju seal raha kui raba.

Aga sellest raha saamisest, raha saamise eripäradest Vormsi saarel tahakski pikemalt rääkida. Märkisin siis peamise probleemina sisulise koostöö puudumist, ühistegevuse puudumist, ja seda just majanduselus. Selle teema ja selle, kuidas probleemist üle saada, peakski põhjalikumalt lahti seletama. Näidetes toodud ettevõtjate nimed on teadlikult väikese tähega, sest nad on lihtsalt näited. Pole põhjust väikese esitähe pärast solvuda.

Mismoodi siin siis see ettevõtlus ja majanduselu tegelikult käib ja toimib. Jagaks siinse majandussektori laias laastus kaheks: teenindus ja ehitus ning põllumajandus (peamiselt loomapidamine)

Ehituse ja sellega seonduva teenindusega tegelevad põhiliselt  ilmar ja paul. Nemad on konkurendid. Põrnitsevad üksteist altkulmu ja ootavad seda päeva, mil üks neist mingil põhjusel oma tegevuse lõpetab. Võimaluste korral ka ise sellele natuke kaasa aidates. Kaubanduses on olukord juba rõõmsam. Poodi pidasid mart ja jaak. Jaagul õnnestus mardiga kokku leppida ja ta üles osta. Ja mart tegi saarelt sääred, pood kinni ja mõnel inimesel vähem tööd. Nüüd on olukord ettevõtluse seisukohalt parem, sest tüütut konkurenti pole. Elu oleks päris lill kui ka poe klientidel rohkem raha oleks….Aga see MASU, TÄPE ja PUPU ajavad kõiki veeringuid lugema, ja mis veel hullem, kohalikke lausa Haapsalus poes käima. Sest seal on odavam. Kui nüüd eeloleval talvel turiste pole ja kohalikud Haapsalu vahet voorivad, mis siis saab. Pood kinni….

Saeraame oli-on (ei teagi täpselt) kaks. Eraomaniku ivo ja teine riigi oma. Käivad jutud, et kaks on ikka palju ja see riigi oma tuleks ära likvideerida. Ülejäänud Eestis on ju niiviisi metskondades tehtud ja selle ilmse anakronismiga peaks vaba ettevõtluse ja saare majanduse huvides kuidagi lõpetama. Riik on ju halb peremees. Eesti riik veel eriti. Samas kurdab metsaühistu, et seda lõputut ja pidevalt juurdekasvavat Vormsi metsa ei suuda ivo oma saeraamist sellel sajandilgi kindlasti läbi lasta. Täitsa nõus, minu arust oleks isegi kahte uut ja effektiivset saeraami (erinevate sortimentide võimalusega) siia vaja…ja ma ei saa aru, miks metsaühistu selles suunas ei tegutse. Ikka eelistavad saarelt välja vedada palkide vahel olevat õhku ja maksta selle eest praamikompaniile hingehinda. Ja kurdavad, et kulud metsa majandamisel nii suured, et ainuvõimalik on mingigi tulu saamiseks metsa minna võimalikult suure masinaga ja võtta metsast välja ainult suured ja kvaliteetse puiduga puud. Ja aastaajast ei saa ka pidada, sest südatalvel on sel suurel ja raskel masinal ju mujalgi tööd.

Veel on vist paar meest, arvo ja keegi veel, tegevad peamiselt ehituseks vajalike masinate ja seadmete väljarendiga. Eks nemadki põrnitse üksteist altkulmu, nagu siin tavaks.

Turism on küll ainuke sektor, kus siin toimib mingilgi määral konkurents,  elutervem konkurents selle sõna õiges tähenduses. Pakutakse erinevaid võimalusi. On valikut. See on ka arusaadav, turismiettevõtjad liigutavad ju ainult väljastpoolt saart saabuvat raha. Seal, laias maailmas on seda raha teadagi palju rohkem kui siin kohapeal, kohalike käes ringlevat. Selle nimel tasub pingutada. Kuigi koostööd turunduses, saare kui terviku müümises võiks siingi rohkem olla.

Põllumajanduses on tegevaid talunikke, hobitalunikke, pooltalunikke, kurat teab mis talunikke nii kümne- viieteistkümne ringis. Üldiselt kõik nokitsevad omaette, igal ühel mingi traktor või massin aianurgas, no mõnel ka kaks. Kuna pühiliselt tegu loomapidamisega, siis erinevaid elajaid 10 ja 200 vahel. Kuidas kellelgi. Tegelikult mingit arvestatavat koostööd siin pole, kuna aga erinevaid töid on palju ja erinevaidki riistu selleks palju vaja, siis üksteisele teenuseid ju tehakse. Aga selle teenuse hinnaga on alati üks igavene jama. Sest hinnakujundusel on põhiargumendiks see, mis see kõik küll mujal, suures, maailmas maksab. Et kuna siin ju kõik kallim, siis paneme Tallinna hinna ja lisame Vormsi koefitsiendi. Selge siis, miks naabrilt, kel küll selle asja jaoks õigem ja parem masin,  teenust ostma ei kiputa. Parem kuidagi omapäi asjaga hakkama saada.

Ettevõtjatel, olgem ausad, on küll peamine eesmärk teenida kasumit. Ei tule see kasum aga mujalt kui paratamatult teise inimese, kliendi arvelt. Aga miks te naabrit, oma küla inimest, oma saare inimest, oma kogukonda koorite sellega, et tahate temalt kätte saada sama suurt kasuminormi. Meil käib ju küllalt siin turiste, kes tulevad siia täiesti vabatahtlikult ja lasevad end lausa heameelega koorida. Võiks lõpuks omavahel kokku leppida selles, et omavahelistelt tehingutelt kasumit ei võeta. Saareinimesest teenuse või kauba vajaja katab ainult teise saareinimese poolt osutatud teenuse või kauba kulud. Võimatu. Ega vast väga polegi. Kujutame ette, et ilmar, paul, ivo, jaak ja arvo matavad konkurentsi vaenukirve kasvõi prooviks vahepeal maha ja teevad koos ühe ühistu. Omavahel teenuste osutamisel arveldavad edaspidi ainult kulude katmise teel. Kasumit ei võta. Müük ja teenus väljapoole ühistut läheb muidugi vanaviisi edasi ainult selle vahega, et kui teenus väljapoole tehakse ühistu kaudu, siis kasum läheb ühistule ja aasta lõpul jagatakse see kasum ühistu liikmete vahel vastavalt ühistu liikme poolt tehtud kulutuste hulgale. Kui aga ühistu liige tahab teha diili väljapoole üksi, siis palun, kogu kasum küll sulle kuid ühistu teistelt liikmetelt sa selle teenuse tegemiseks vajaliku kauba või allhanke jaoks ühistu liikmele ettenähtud boonust ei saa. Varsti saavad kõik aru, et koos asja ajada on hulga rentaablim. Ja sularaha on hoopis vähem igasugu asjaajamisteks vaja ja makse saab täiesti seaduslikult hoopis vähem maksta ja mis peamine:inimesed hakkavad jälle rohkem üksteisest sõltuma ja edukus on tagatud ainult usalduse ning koostöövaimuga. Asi läheks käima juba ka siis  kui ainult kolm-neligi erineva tegevusvaldkonnaga meest omavahel kokku lepiks. Ühistust väljajäänud ei peaks üksiku hundina siin kaua vastu ja tuleks ise kampa.

Samamoodi võiks koostööd teha ka põllumehed. Edasi võiks need kaks ühistut ühineda ja edasi saab sellisele suurele ühistule võtta juba ka muid, mitte ainult igapäevaseid majanduslikke, vaid ka muid  funktsioone. Kasvõi heakord saarel ja nõrgemate abistamine. Saare kogukond hakkaks lõpuks kogukonnana toimima.

Uued tegijad ja vanad olijad väikesaarel võimu jagamas…

 Avaldan ka siin laiemale lugejaskonnale mõeldud loo valimiste omapärast väikesaarel, siis meie , Vormsi, näitel...

Kes meist ei tahaks olla muutuste maaletoojad. Et näidata võimalusi ka sumbunud õhustikus. Kuid , heade kavatsustega on teatavasti sillutatud põrgutee…
Teatavasti on viimaste valimistega seoses ilmnenud kahtlemata “tegijate” ärihuvidega inimeste soov lüüa kaasa kohalikus poliitikas. Isegi jumalast ja A. Ansipi valitsuse poolt unustatud ääremaadel. Kuna kohapealsetele valijatele (umbusklikele matsidele)  läheb oma eesrindlike ja edumeelsete mõtete ja soovide mahamüümine keerukaks, siis kasutatakse jõuvahekordade muutmiseks valijate importimist. Huvitaval kombel puudub meie kohalikke valimisi reguleerivas seadusandluses praktiliselt paiksustsensust nõudev regulatsioon. Nõue elada, olla seotud kohapealse eluga vaid kaks kuud enne valimisi pole küll mingi tõsiseltvõetav paiksustsensusena käsitletav regulatsioon. Lausa ahvatleb kasutama jokk-skeeme.
Kui meedias põhjalikumalt kajastatud Paldiski juhtum on käsitletav juba kohapeal jupp aega tegutsenud  ärihuvidega seotud grupeeringute omavahelist võitluse ja konkurentsina, samu jokk- skeeme kasutades, siis ääremaadel toimub juba kurat teab mis. “Uued tegijad” sõidavad vanadest kohapeal  tegutsenud ettevõtjatest tankiroomikutega üle. Võitlus käib veel saadaolevate kohapealsete ressursside kasutusõiguse üle. Kohalike, kes on konkreetsel kohal elanud kaua ja kes kavatsevad oma laste kaudu elada koha peal veel kauem, huvi on ressursse kasutada säästlikult ja jätkusuutlikult. “Uute tegijate” huvi on (tõenäoliselt küll võimalike väheste eranditega) hõivata ressurss kiiresti ja kulueffektiivselt. Teisesed, sellega kaasnevad kõrvalnähtused pole enam nende mure. Kui kohalikud, tinglikult vammuses ja päevinäinud autoga ringisõitvad inimesed võtavad ette selleks, et kohapeal kuidagi ellu jääda ja seal edasi elada, siis need teised , piltlikult ülikonnas ja dziibiga uued tegijad võtavad ette selleks, et “surres oleks rohkem asju”. Sellised vastandlikud mentaliteedid siis. Natuke jämedalt öeldud, kuid nii see kahjuks on.
Nende valimistega seoses on see probleem seni ajakirjanduse poolt natuke käsitlust leidnud nelja valla -Lohusuu, Hanila, Ridala ja Vormsi –puhul. Kuid ilmselt on selliseid juhtumeid, küll vast vähem markantsemaid ,  rohkemgi.
Eriti omapärane, huvitav, arvatavasti lausa pretsedenti loov situatsioon on välja kujunenud Vormsi vallas. Saatuse tahtena selle vallaga seotuna, ka käesolevatel valimistel kandideerijana, tuleb tunnistada, et sattusin seda siin tegema väga huvitaval ajal. Vormsi vallas on registreeritud 355 valijat. Täpselt nii suur on ka imporditud valijate abil võimu täielikku ülevõtmist kavandava valimisliidu klantspaberil värvitrükis välja  antud valimislehe tiraaz…Neist 355-st  valijast on ca 80 ehk üle 20% registreeritud valda selle aasta jooksul (1. jaanuarist alates), neist ca pooled ehk 40 aga vahetult enne valijana arvesse minejana registreerimise tähtaja kukkumist. Kuulduste järgi olla olnud kõige viljakam uute valijate saabumise päev lausa 30 uusvormsilasega….Seda plahvatuslikku huvi Vormsile elamise vastu on püütud seletada sellega, et elanike registrisse kantuil on õigus poole odavamale praamipiletile….kuid mida nad vastu sügist ja vahetult enne valimisi just sellest ülesõidu odavusest ikka nii väga huvitatud on. Täiesti selge, kellegi huvides toimub valijate importimine. Ja seda sellistes kogustes, mis nihutab paratamatult paigast kohalike elanike vahelisi aastakümnetega välja kujunenud võimusuhteid. Mitte ainult paigast, vaid tegelikult pea peale. Nende, kontrollitud 40 häälega saab oskuslikult manipuleerides, kohalike endi häältega kombineerides saavutada vähemalt teoreetiliselt, kuid kardan et järjest rohkem ka praktiliselt volikogus absoluutse enamuse. Siis 5 kohta 9-st. Vormsi eripära ongi selles et uued tegijad võtsid üle kohalike meeste valimisliidu, mis annab suurepärase võimaluse imporditavate häältega muuta aegade jooksul välja kujunenud kohalikku hierarhiat juurde tulnud ärihuvidele sobilikus-sõbralikus suunas. Kahjuks on need ärihuvid ühildatavad väga väheste saare seniste kauaaegsemate elanike huvidega. Valdavalt on tegu diametraalselt vastupidiste huvide domineerima hakkamisega.
Milles siis point ja milleks kogu see võimlemine. Vormsi saarel on veel säilinud päris palju ressursse. Saareline asend ja muud tegurid on seni pärssinud nende ressursside kasutuselevõttu. Näiteks metsaressursi kasutuselevõttu on takistanud suured transpordikulud. Kuid kui lähiaastatel tuleb metsamaterjali suurem hinnatõus, mille mõningaid märke on juba näha, siis muutub metsa ülestöötamine ka siin rentaabliks. Selge, et selleks hetkeks oleks metsaärist huvitatud isikul hea olla kohaliku võimu tüüride päris juures või siis vähemalt suht lähedal. Aga selline kulueffektiivsuse seisukohalt piiripealne metsamajandus tähendab paratamatult raskete masinate kasutamist, nende poolt lõhutud metsaaluseid ja teid, risuseid, lausa läbimatuid raielanke…Pole just hea variant kohalikust elanikust või turistist niisama metsasuitajale. Samas on turismi kogu aeg peetud saare arengu mootoriks.
Teiseks on muidugi tuuleressurss. Vormsil polegi veel tuuleparki! Milline eesrindlik vald saaks siis ilma rohelise” energiata! Ja kui nende “maavillaste” esindajatest koosnev volikogu ei taha aru saada eesrindliku mõtte kõrgustest, tuleb see volikogu sobiliku detailplaneeringu läbimineku huvides loomulikult välja vahetada. See, et kogu kasumi võtavad üritusest asja ette võtvad uued investorid ja mõned, seni tulutoovast kasutusest väljas olevate maade omanikud, aga kahjud peavad sisse võtma  kõik ülejäänud saareelanikud, suvitajad ning nende külalised ja turistid, keda kotib. Progress eelkõige. Samas on see kahju otsene, kohe tunnetatav-silmadega näha ja kõrvadega kuuldav. Möödas on jäädavalt ka need ajad, kus Eesti esimene tuulegeneraator Tahkunas oli lausa turismiobjekt. Tulevikus tuldaks Vormsile pigem siis kui Rohuküla sadamast siin mitte ühtki tuulikut ei paistaks…
Kolmandaks on Vormsil veel piisavalt ressurssi ekstensiivseks loomakasvatuseks. Seda põhiliselt rohtu, võssa ja roogu kasvavate rannakarjamaade näol. Kohalikud on siin tasapidi küll, euro-ja muude toetuste mõjul sellel alal ka juba tasapisi arenenud. Kuid juba on märgatav kasvav huvi selle majandusharu vastu nende poolt, kellele loomakasvatus pole äraelamisviis, vaid külm rahateenimisvahend. Raha seadmine peaeesmärgiks viib kiiresti karjamaade (niitude) degredeerumiseni ja lõpptulemusena pole kasulik kellelegi. Rein Kilgi lambapidamisest ja selle võludest on ju paljud kuulnud….Ja turistile on metsateelt rannale jõudes seal lehma ja lambakarja söömas näha kosutav, kuid pidevalt igasugu elajatega rinnutsi seista ja nende vahel laveerida pigem masendav.
Ja neljandaks, ressurssi (ka kasutamata) on kindlasti veel kohalikus turismisektoris. Kuigi loogiliselt oleks peamised võimalused seotud peamiselt loodusturismiga, on uued tegijad võtnud sihikule siiski harjumuspärasema meelelahutusturismi. Eks meelelahutustki on vaja ja teatud piirides toetab see teisi turismiliike ja kogu muud majandust, kuid laastatud metsade, kõrguvate tuulegeneraatorite vihina ja mudaste-sitaste randadega saare võlud ajavad küll jooma, kuid mitte jätkusuutlikult…
Tundub, et sellise Vormsi, mida tunnevad ja tundsid siinsed vanimad olijad, ning mille pärast on siia tulnud ja pidama jäänud viimaste aastakümnete tulijad, saatus on noateral. Muutus võib tulla järsk ja halvasti ette prognoositav. Kõik võib sõltuda lausa ühest häälest tulevases volikogus. Lähinädalad saavad olema suht dramaatilised, aga kindlasti huvitavad…

“Kaabakad ja sead”

Ei, ärge ehmuge, jutt ei tule teist. Pealkiri on pärit Rein Sikult Eesti Päevalehest, kust ma selle ärastasin, no varastasin. Aga täna, valimiste avapäeval, kutsuks kõiki üles tegema ka oma valik. Valik on kindlasti olemas. On võimalus valida “kaabakas”, või siis vähemalt “siga”. Ja tahan ma selle jutumärkidesse asetatud valimistel osalejaid iseloomustavate epiteetide ja pealkirjaga rõhutada ainult üht:ei ma ise valimistel kandideerijana taha ega teisi kandideerijaid kindlasti pea ei kaabakateks või siis sigadeks.

Jutt lihtsalt haakub R. Siku nägemusega (lugege siis kindlasti) kohalikust elust, kohalikest valimistest ja sellega seonduvast. Eks võtame asja ette Vormsi näitel ja räägiks pikemalt ka valimisvõitluse eetikast. Sest kindlasti ja kaugeltki olemata kaabakad, tehakse siiski eetiliselt küsitavaid käike. Põhimõttel-eesmärk pühendab abinõu.

Mis seis meil siis on, juba vähem kui kaks nädalat enne valimispäeval selguvat tõe hetke. Seis on kas lootustandev või sitt. Olenevalt sellest, kuidas hinnata seda, et esmakordselt Vormsi omavalitsemise ajaloos võtavad suure tõenäosusega kohaliku võimu sisuliselt üle inimesed, kes on saarega seotud ainult aasta või paar…Sest, jah, järjest rohkem tundub, et valimisliidu “Ka talvel Vormsil” valimislaev on kaaperdatud ja sellel seilavad võidukalt lõppsadamasse juba uued tegijad….Sellest “Lääne Elu” artiklist saab asjast ja kaaperdamise tehnoloogiast natuke aimu. Pikemalt valgustan seda tehnoloogiat allpool.

Mul endal polegi päris kindlat seisukohta, kas see on hea või halb. Esiteks oleks pragmaatiliselt mõeldes  värsket verd kindlasti vaja, aga teiselt poolt pole ju teada, mida see värske veri vastomandatava võimuga peale kavatseb hakata.…Sest on oht, et kogu kohalik võim läheb väikese grupi ärihuvide teenistusse. Poleks veel midagi hullu, kui see lihtsalt läheb nii olude sunnil, lihtsalt kukub nii välja…Asi on hullem, kui see läheb nii ettekavatsetult, etteplaneeritud tegevuste tulemusena.

Nii-et kahtlusi ja kõhklusi mul on. Just need kahtlused ja kõhklused sundisid mind suht viimasel minutil oma kandidatuuri üksikkandidaadina üles seadma. Sest rohkem ei tarvitse enam ju üldse tulla mingit arvestatavat võimalust saare elus kaasa lüüa. Kulpi lüüa ja edasi teenida (s.t. minu puhul lihtsalt siin edasi elada), isegi siis kui siin hakatakse ei tea mis tükke tegema ei tea kelle huvides…

Ja teist võimalust peale üksikandidaadi ka polnud, sest ainuke seesama reaalselt siinsele võimule pretendeeriv valimisliit “Ka talvel Vormsil” mind oma ridadesse ei tahtnud. Ju oleks ma hääletoojana olnud sobilik küll aga eks oli liiga suur oht selles, et oleksingi saadud valituks. Selleks vajalikud kümmekond isiklikku häält oleks vast kogunud küll. Ju ei sobinud valimisliidu tegelikele kokkupanijatele minu pääs volikokku. Siin ongi võtmeküsimus-miks ma ei sobiks…Ainuke seletus-segaks kedagi, ei oleks piisavalt juhitav ega manipuleeritav. Nii et jäigi ainuke võimalus osaleda üksikkandidaadina.

Siiski nagu rohkem on kahju sellest et IRL loobus siin sisuliselt üldse võimule pürgimast. Sest tulla jäärapäiselt välja parteinimekirjaga teadaolevates kohalikes oludes on teadlik ette alla andmine. Isegi teatud mõttes oma valijate reetmine. Valijate huvid on paratamatult kõige paremini kaitstud siis kui tahetakse saavutada ja saavutataksegi võim. Eelmine periood näitas, et vaevalt oleks olnud võimalik ka koalitsioon keskerakonnaga või sellesama valimisliiduga “Ka talvel Vormsil”. Koalitsioon oleks võimalik vaid tugevamalt positsioonilt, mis on vormsi puhul 4kohta 9-st. See oleks olnud kindlasti saavutatav, kui oleks välja mindud tugeva ja pika alternatiivse valimisliiduna.

Isiklikult on mul üksikkandidaadina valituks osutununa muidugi isegi mugavam. Ei pea tõrjuma süüdistusi, et tahtis ainult võimule, sest ega ju mingit võimu pole ega tule. Koalitsiooni mind ei võeta niikuinii, seda oli ju näha valimisliidu nimekirja kutsumisega. Otsuseid argumentidega mõjutada, vahel vast isegi lollusi blokeerida saaks vast küll. Nii et siinkohal ja esimest korda rõhutan. Valige mind! Ma olen mingigi alternatiiv tasakaalustamaks uute inimeste liialt jõulist ja natuke ebaselgete eesmärkidega tulekut. Või kui mina ei sobi, siis Ellenit. Teist üksikkandidaati. Sest ka tema on sõltumatu. Tallegi pole midagi lubatud. Vastasel korral oleks ka tema “õiges” nimekirjas. Nii-et seekord on vist tegelike ja tõeliste talvitujate huvide tasakaalukaks esindamiseks vajalik saada  volikokku  mõlemad üksikkandidaadid. Kasvõi igaks juhuks. Pealtnäha suht võimatu ülesanne, aga vast siiski veel teostatav.

Nüüd siis lähemalt kaaperdamisest. Kuidas seda tehakse. Valimisseadus oma häälte arvutamise süsteemiga on tegelikult päris lihtne. Kohalikke olusid, suhteid, inimesi , nende eelistusi, neile eelmistel valimistel antud hääli teades on suht lihtne välja arvutada, mitu häält keegi võib saada ja ka seda, mitme häälega keegi volikokku võib pääseda. Laias laastus on nii, et mida pikem on valimisnimekiri, seda väiksema isikliku häälepagasiga võib volikokku saada. Juba 10 isiklikku häält peaks praegusel juhul tagama “Ka talvel Vormsil” liikmele koha volikogus. Seda 10 häält võib siin saada ausalt, oma pikaajalise tegevuse tunnustamise ja populaarsuse olemasolul ja… ,ütleme, natuke vähemausalt, valijaid importides….Sest see, et viimase (valimiseelse) aasta jooksul on Vormsi elanike arv kasvanud neljandiku võrra ainult mõnesajase võiduga praamidotatsioonis tõttu, on jutuke lollidele. Muidugi on tegemist “õigete” valijate importimisega. See oleks tegelikult täiesti aktsepteeritav, kui poleks mingeid vihjeid ega suunavaid jutuajamisi “imporditavatega”. Kutsun sõbrad ja tuttavad registreerima end siia sisse, vald hakkab saama tulumaksu ja sõbrad-tuttavad saavad mul vähemate kuludega külas käia…Täiesti loomulikult osa, ja ilmselt suurem osa valib mind valimistel täiesti vabatahtlikult ja meeldetuletuseta. Kuid praegusel juhul tekib ebavõrdne konkurents valimisliidu sees. Selles liidus olevatele vanadele kohalikele tulevad need vajalikud 10 häält kätte läbi higi ja pisarate, uutele tulijatele aga läbi lõbu ja pillerkaari…On ju selgelt etteennustatav, et ütleme 80-st uuest vormsilasest vähemalt 40 valivad uusi tegijaid vormsilasi..Jagub parasjagu 2-3 tegijale ja võib-olla isegi mõnele väljavalitud “põlisvormsilasele”….Vot selles võimaluses näengi kõige suuremat eetilist probleemi. On täiesti võimalik, et keegi “tõeline talvituja” viiakse volikokku juurdetulnud häältega. See volikogu liige saab olema sõltuv nendest, kes talle hääled  orgunnis.

Õigem, ütleks isegi, et ausam oleks olnud teha päris oma valimisliit  näiteks tingliku nimetusega“Uued tegijad” ja siis importida oma pooldajad. Selle vastu ei oleks mul küll kohe midagi. Ja  oleks ju saanud  ka sealt oma kaks kohta kätte. Praegu tundub aga kogu see värk kohalikega manipuleerimisena, ja ma ei ole päris kindel, et see toimub õilsatel eesmärkidel.

Nii-et kahjuks tundub mulle järjest rohkem, et teile Vormsi mehed-naised, kes te tegelikult kannate seda ka talvel siin elama pidavate inimeste mullegi hästi mõistetavaid arusaamu, tõmmati müts silmini pähe…

Mul isiklikult pole küll uute tulijate-tegijate vastu midagi. Isegi tervitaks neid valla juhtimisel igal tasandil. Ja juhtima nad seda valda suure tõenäosusega hakkavad. Ainuke, mida tahaks ära hoida, on see, et nad ei hakkaks tegema seda liiga suure mõjuvõimuga, kontrollimatult. Selle ärahoidmiseks on veel võimalusi kui valijad ei annaks valimisliidule “Ka talvel Vormsil” üleliia hääli. Oma kolm kohta saavad nad praeguses situatsioonis igast asendist. Ka nelja kohaga ei saa nad veel ülejäänutele täiega pähe istuda.

Kokkuvõtteks võiks siis resümeerida, et kui valijad tunnetavad ohtu uute tulijate võimalike ärihuvide ja eesmärkide ees, tuleks esimeses järjekorras valida üksikkandidaate. Ehk siis mind või Ellenit (meil on neid hääli sissesaamiseks ikka hädasti vaja). Kui meie ei sobi, valige üks tubli inimene Keskerakonna või IRL-i nimekirjast. Kui neid ohutundega valijaid on küllaldaselt, pole sugugi utoopia volikogu sellise jõudude jaotusega: “Ka talvel Vormsil”-3 kohta, IRL-2kohta, Kesk-2kohta pluss 2 üksikkandidaati. Piisavalt tasakaalukas värk. Kõik pole veel kadunud!

Rahvaasemike kandidaadid selgunud… II

neli aastat tagasi sai seda pealkirja juba kasutatud….Et teema ju sama siis milleks uut pealkirja välja mõelda…

Mu tollane jutt pakuks vist ka praegu huvi, ja tõin ta siin ka täies mahus ära, kursiivis.

kolmapäev, 7. September 2005. a

Rahvaasemike kandidaadid selgunud

Nonii, läheb lahti. Aktiivsus ja tung võimule väikses Vormsis on enneolematu. Lugesin kokku 35 soovijat 9 volikogu kohale,

Nüüd (2009.a.) siis tung veel suurem, 39 soovijat

neist
11 talvituma jäävat kandidaati valimisliidust "Ka Talvel Vormsil" - Ivo Sarapuu, Riima Koch, Andres Koch, Ege Kanarbik, Ellen Mandre, Moonika Vetesina, Arvo Allik, Ilmar Koppelmaa, Peeter Savisto, Ants Streng, Koit Kõiveer

Nüüd aga

Arvo Allik, Jonne Berggren, Jaak Kaabel, Andres Koch, Riima Koch, Risto Koch, Ilmar Koppelmaa, Ove Koska, Ellen Mandre, Priit Orutalu, Lia Ostapenko, Urmas Pau,  Sven Rammul, Ene Rand, Ene Sarapuu, Ivo Sarapuu, Teet Vainola, Ants Varblane

Seekord  siis tervelt 18 talvitujat, kellest 6 on samad ehk jäänud nimekirjale truuks… Pole midagi öelda, Vormsil talvitumine on moodi läinud…Etteruttavalt võib siit ennustada ka üsna kindlat valimisvõitu. Pakuks neile esimese pauguga 4 kohta

8 Isamaaliidu poolt: Jaana Kokk, Alla Lääts, Ada Siilbek, Tanel Viks, Karlo Hälvin, Meelis Mägi, Elle Puurmann, Maris Puurmann

Nüüd

Meelis Mägi, Elle Puurmann?, Anu Streng, Olger Berggren, Siim Grundsten, Ahto Kokk, Koit Kõiveer, Alla Lääts, Ain Ojasoo, Kaido Valm

Sellel kohal ja eelmistest valimistest pärit siseinfo põhjal võib öelda, et Meelise jäärapäisus tingimata ja just “Isamaa” nimekirjaga välja tulla hakkab kätte maksma. Voolavus on suur, valimiste võitmiseks vajalikku pikka nimekirja ei õnnestu kokku panna. Kui nüüd Elle loobumine kinnitust leiab, siis üle kahe koha siit ei tule…

7 Rahvaliidult- Ellen Järv, Ene Sarapuu, Aime Piirsalu, Teet Vainola, Märt Maivel, Harry Rosenblad

Rahvaliit on siis ka Vormsis (nagu mujalgi Eestis) hajunud “talvitajate”, keski ja üksikkandidaatide suunal ega pole sel korral esindatud…

7 Keskerakonnalt- Ahto Kokk, Jüri Pajuste, Rando Raudsepp, Toivo Hokkonen, Ain Streng, Heily Piip, Ervin Kits

Nüüd

Aavo Jüristo, Toivo Hokkonen, Rando Raudsepp, Aime Piirsalu, Heily Piip, Airila Paulus, Jüri Pajuste, Gert Kanarbik, Eedik Kisler

Ega Keskerakondki lähe ka seekord siinseid valimisi võitma. Pigem on tegu suure partei ja tema bosside kangekaelse sooviga näidata, et nad on kõikjal tegijad…2 kohta, sedagi napilt…

1 esindaja Res Publicalt -Mart Marandi ja
1 parteitu üksikkandidaat - mina ise

Seekord 2 üksikkandidaati

Ellen Järv, Toomas Puurmann

Seega siis Res Publica on sulandunud jälgi jätmata “Isamaas” ja tere tulemast Ellenile sõltumatute üksikkandidaatide sekka…Pakuks kahe peale ühte kohta..

No mida arvata? Üldjuhul pikim nimekiri peaks võitma, seega n-ö praeguse võimupartei Isamaaliiduga tunduvad lood vähemalt esialgu kehvavõitu, nimekiri on võrreldes eelmiste valimistega kokku kuivanud, on ärahüpanuid, isegi praeguse vallavalitsuse liikmed ihkavad uue, seni veel teadmata uue vallavanema alla jne. Prognoosida võiks siis kohtade jaotuseks ülevalt alla 3-2-2-2. Kurb küll, aga üksikud jäävad seekord vist välja; koguda üle 20 hääle olukorras, kus igale kandidaadile jagub ainult 5 potentsiaalset valijat, on keeruline.
Nimede järjekorra järgi võib arvata, et Keskerakond panustab Heily Piibule ja Toivo Okkonenile ning Isamaaliit Meelisele ja Ellele. Need neli on seega kindlaimad uue volikogu liikmed. Talvitujate ja Rahvaliidu puhul on kõik lahtine, sest nimekirja sees on nad omavahel selged konkurendid ja sealt tulevad võimalikud 5 saadikut on ettearvamatud ning võivad sõltuda mingist ühest juhuslikust häälest (seda muidugi juhul, kui ei käi must mäng häälte ostmisega)
Kõik on võimalik, sest nagu eespool mainitud, on eetikaga mitmetel kandidaatidel juba alguses probleeme.

Sellele nelja aasta tagusele jutule võiks ka praegu alla kirjutada. Aeg on küll hoopis teine, ja vähemalt parteinimekirjad peaks hääli kaotama üksikkandidaatide ja valimisliitude kasuks…Sellest siis ka  arvestus, et minugi võimalused on täitsa olemas…

Vormsi saarevahi saaga läheb edasi…

Lõpuks siis, vaat et poolteist aastat algsest tähtajast hiljem, sai Lääne Maavalitsus hakkama suure töövõiduga: kinnitas ametisse Vormsi saarevahi…

Olen selle segase ja äärmiselt ebameeldiva asjaajamiskultuuriga värgiga algusest peale seotud olnud ja kinnitan, et ma seda asja päris niiviisi ei jäta. Mitte selles mõttes, et seaksin kuidagi kahtluse alla Jonne pädevuse ja sobivuse sellele kohale. Et ma oleks nagu parem mees. Kaugel sellest. Jonne on kohe kindlasti ja mitmeski mõttes sobivam. Aga eks mulgi ole tugevaid külgi, ja ainuke, mida taotlesin, oli see, et kandidaate võrreldaks ausas ja avalikus konkurentsis. Selline susserdamine ei kõlba kuhugi. Edaspidi taotlen aga juba seda, et susserdajad selgitataks välja ja võetaks vastutusele. Ei muud. Eks natuke kahju küll, aga Vormsi saarevahti minust tõenäoliselt enam kunagi ei saa, kuigi see amet mulle vast  päris sobiks. Isegi siis, kui Jonne mingil põhjusel kunagi loobub. Sest võib jääda mulje, et äkki loobus mingi järjekordse susserdamise tõttu ja saadaks minu peale näpuga näidata. Selline omaenda rikutuse tasemel mõtlemine on maavalitsuses kahjuks väga levinud.

Kuidas see asi siis nii läks? Nüüd kui Jonne on lõpuks kinnitatud, saab sellest juba rääkida. Sest vastasel juhul, kui ma oleks varem valjuhäälselt ja ametlikult protestima hakanud, ei oleks Vormsi omale seda saarevahti kunagi saanud. Protest oleks olnud ainult ettekääne asjaga edasiseks venitamiseks ja saarevahi tarbeks mõeldud sihtotstarbelised summad oleks maavalitsus rõõmsalt oma ametnikele palkadeks ja preemiateks välja maksnud…Masu ajal kulub iga “kokkuhoitud” kopikas ju marjaks ära…

Asi sai alguse siis kuskil poolteist aastat tagasi, kui valitsus eraldas raha väikesaartele saarevahtide palkamiseks. Lläänemaal oli kaks ametikohta – Vormsi ja Osmussaare jaoks. Mujalt on kindlasti tuntuim Jaan Tätte Vilsandi saarevahina. Temagi selline staatus on pärit samast perioodist, Saare maavalitsus tegutses küll mõni kuu kiiremini . Selle järgi, et Tätte tundub ametis olevat juba terve igaviku, saab aru, kui palju aega on selle Vormsi saarevahiga venitatud.

Kuulutati siis konkurss standardsete, ühiste  nõuete järgi välja. Tähtaeg 20.juuni oli vist. Reedene päev. Otsustasin küll suht viimasel minutil konkursil osaleda, aga vähemalt argimõistuse tasandil piisava ajavaruga. panin kirja avalduse ja CV-ga posti neljapäeva, 19. kuupäeva pärastlõunal (hommikupoolikul alles kirjutasin). Arvestusega , et hiljemalt järgmine hommik (reede, 20.kuupäev, tähtaeg) saab kiri postitempli peale ja see tähendaks tähtaja piiridesse mahtumist. Igasugu konkurssidega on ju nii olnud. kuid võta näpust. Umbes nädala pärast laekus maavalitsusest valda kinnitamiseks nimekiri kandidaatidest, kus ka minu nimi kirjas, kuid joone all ja märkega, et avaldus laekus tähtajast hiljem. Mulle endale aga ei mingit teadet stiilis: aitäh osalemise eest kuid kahjuks jäite avalduse esitamisega hiljaks…Nii polnud mul mingit alust ja aega protestida ilmselge kuupäevadega manipuleerimise vastu. Või tõesti pole Vormsi postkontoris kuupäevaga templit, mida kirjale peale lüüa…Füüsiliselt võib see kiri ju meretagusest asukohast tingitud asjaolude tõttu tõepoolest 30 km läbimiseks Vormsi-Haapsalu trassil kulutada mõnikord ka rohkem aega kui kaks päeva…No ja kui siis riigiasutus Eesti Post ei saa kodaniku riigitööle kandideerimise soovi edasitoimetamisega teisele riigiasutusele-riigitöö konkurssi korraldavale maavalitsusele- normaalse ajavahemiku jooksul hakkama, võiks ju kodaniku avaldust ikkagi arvestada. Kõik muud parameetrid olid ju õiged. Enamgi veel-kodanik oli (nagu hiljem selgus) nõuetele vastavuse osas teistest kandidaatidest peajagu üle…Kas riigitööle ei tahetagi enam parimat kandidaati või on primaarne umbusaldus riigiettevõtte “Eesti Post” töökorralduse ja võimekuse  suhtes…Just selline umbusaldus oleks tagantjärele tarkusena teinud minust Vormsi saarevahi…

Igatahes, enne kui arugi sain, oli volikogu kiirkorras kokku kutsutud, saarevahi küsimus kiirkorras päevakorda pandud, minu kandidatuur ellimineeritud ja …siis jäädi pead sügama. Sest minust ülejäänud kandidaadid, ütleme ausalt, olid kraad või kaks nõrgemad või ei vastanud üldse nõuetele. Enam-vähem vastas vaid Tanja (Russakova), keda soovitas siis ka maavalitsus. Vormsi volikogu polnud aga vist valmis naisterahva nimetamisega saarevahiks, ja eks mõnede volikogu liikmete meeles mõlkus juba vist  ka siis   Jonne kandidatuur. Jonne siis ei kandideerinud, kuna oli veel piirivalves tööl. Nii püütigi võtta nagu aeg maha ja tehti maavalitsusele ettepanek see konkurss läbikukkunuks lugeda ja uus konkurss välja kuulutada. Mulle serveeriti seda kui võitlust ja töövõitu minu huvide eest: tuleb uus konkurss samadel tingimustel, minu avaldus on seal esimesena laual, mina ei pea enam midagi tegema ega isegi uut avaldust esitama…No tore. Kuid maavalitsus oli teist meelt: konkurss toimus, konkursile formaalselt vastavaid kandidaate (vähemalt Tanja) oli ja kinnitage ta  aga ära…Tagantjärgi tarkusega peab nentima, et see tähendas maavalitsuse seisukohta: ükskõik kes, peaasi mitte mind, selle blogi üht tagasihoidlikku autorit…Selline läbipaistev surve kohaliku omavalitsuse volikogule tundub küll olevat mõjuvõimuga kauplemine, mis on kriminaalkorras karistatav.

Tollal võtsin asja veel suhteliselt kergelt. Pakkusin ise volikogu liikmetele välja, et kinnitage Tanja ära, Vormsi saab vähemalt ühe töökoha juurde ja inimene tööd. Täiesti selge oli ka see, et ta saaks saarevahi ülesannetega hakkama, pole seal hullu midagi. Nii tehtigi ja jäädi ootama, kunas siis maavanem Tanjaga lepingu ära teeb. Võta aga jälle näpust: Tanja olevat ise loobunud! Seda eelmise aasta sügisel, kui majanduslanguse ja tööpuuduse märgid olid juba selgelt üleval ja oli teada, kui väga oli Tanja kodusaarel tööd tahtnud.

Igatahes jäi see värk väga segaseks ja hakati jälle rääkima uuest konkursist. Millegipärast need rääkimised valla ja maavalitsuse vahel ei edenenud ega mädanenud. Sihtotstarbeline Vormsile töökoha loomise raha aga seisis (või pani selle maavalitsus oma tarbeks pihta). Kuna ma ise ka olin ikkagi natuke veel huvitatud selle asja edenemisest, võtsin ühendust tubli Läänemaa noorpoliitiku L.Luigega, et see siis oma riigikoguliikme positsioonilt saaks äkki maavanemaga jutule. Et mis värk on selle saarevahi ja uue konkursiga. Igatahes see mõjus ja uus konkurss kuulutatigi selle suve algul välja. Lugesin ka kuulutust: täpselt samad tingimused mis eelmisel ja kuskil polnd kirjas, et vanal konkursil hiljaks jäänu peaks esitama paberid uuesti. Nii-et võtsin rahulikult-minu paberid on sellel korral esimesena laual….

Aga nagu ikka siin Vormsis viimasel ajal- nii lihtne see pole…Konkursi tähtajast oli juba mingi nädal või rohkem möödas kui hakkasin natuke muret tundma: vaatamata vaat et igapäevasele suhtlemisele mõne vallavolikogu või vallavalitsuse liikmele, valitses selle uue saarevahi küsimuse ümber jälle kuidagi kurjakuulutav vaikus. Kiikasin siis valla kodulehele, et äkki seal mingi teade väljas…Ja mis ma näen-vahepeal on olnud vallavolikogu istung, kus siis vallavalitsuse toetatud maavalitsuse ettepanekul on saarevahiks nimetatud Jonne…Minu kandidatuurist mitte kuskil mitte sõnagi…Pole midagi öelda, osavalt tehti ära.

Hiljem on omavahel minu küsimiste peale, et miks siis mind poole sõnagagi ei informeeritud järjekordsetest minu osalusega seotud probleemidest  sel konkursil vastatud, et maavanem on minu kandidatuuri vastu ja miskit pole teha…Midagi on omavalitsuse (Vormsi valla) ja maavalitsuse suhetes ikka kapitaalselt mäda, kui maavanem hakkab juba ette kirjutama ka seda, keda Vormsi vald võib valida saarevahiks, keda mitte.

Riigiametnikud on oma parteilistele seljatugedele toetudes ikka päris ülbeks kätte ära läinud. Aga pole viga, küll leidub rohtu nendegi jaoks.

Kutsuks Vormsi võimulolijaid üles avalikustama seda, kuidas see maavalitsuse poolne nihverdamine, susserdamine ja käteväänamine reaalselt käib. Omavalitsus on ikka oma valitsus, riigi esindaja maavalitsus pole mitte ülemus, vaid partner. Igasugu käteväänamine on võimu kuritarvitamine, mõjuvõimuga kauplemine. Siia saab kirjutada anonüümselt, võib ka turvalisele meiliaadressile np3299@puurmann.pri.ee

Jälle üksikkandidaadina….

Niisiis - viisin ka valimispapred vallamajja…Suht viimase minuti otsus, sest sellest valitsevast üksteisele kärukeeramise mentaliteedist ( ja veel silmakirjalikult koostöösoovi sildi all) oli suht villand. Kuid, järele mõeldes, seda mentaliteeti saab murda vaid seestpoolt, ise protsessis osaledes. Aga murdma jälle peab, muidu pole ei endal ega lastel siin saarel mingit tulevikku.

Teine asi, mis tugevasti kallutas sellest valimispullist osa võtma, on mängu ilu. Et asi on üks mäng, näitab see, kuidas läheneti minule kui siiski võimalikule potentsiaalsele kandidaadile…See tähendab…ei lähenetudki….Isegi Valmi Ants, kes veel mõned kuud tagasi oli väge täis juttudega, et kohe on vaja hakata  võimu pöörama ja kandideerima, ei andnud enam näole. Nii et ei ühtki ettepanekut, isegi ääri-veeri jutuajamist mitte. Olgu, vähemalt tõsiseltvõetavat ettepanekut, sest formaalselt ju Meelisega jutt IRL-i nimekirjas kandideerimisest oli küll. Kuid see oli selline mitte sisuline, pigem otse öeldes variserlik ettepanek. Esiteks oli Meelisele teada minu hetkeseisukoht mitte enam selles valimisjandis osaleda; teiseks oli talle väga hästi teada minu suhtumine parteidesse üldse ja IRL-i veel eraldi ning kolmandaks, tolle hetke seisuga oleks olnud jutt kolme Puurmanni kandideerimisest ühes ja samas nimekirjas, mis on ikka täielik nonsenss. Kõige muu kõrval tähendanuks veel see ka seda, et minu reaalsed võimalused selles nimekirjas volikokku saada oleks ju nullilähedased. Lõppkokkuvõttes loevad kohalikel valimistel ainult konkreetselt mulle antud hääled. Mis häda pärast peaks seni Meelise ja Elle poolt hääletanud järsku hääletama minu poolt, kui ma olen samas nimekirjas…Või miks peaks need teised, kes muidu ei hääletaks mitte mingil juhul Meelise või Elle poolt, järsku hääletama minu poolt, kes ma olen ometi samas nimekirjas ja loomulikult ei saa võtta ei  erinevat positsiooni ega nimekirjakaaslasi kuidagi kritiseeridagi…nii-et IRL polnud huvitatud mitte minu reaalsest volikokku pääsemisest, vaid sellest mõnest lisahäälest, mis ma parteile oleks toonud. IRL-i tegelik eesmärk mulle seda ettepanekut tehes võis olla vabalt isegi vastupidine – blokeerida minu pääs volikokku. Sest mujal nimekirjas kandideerides oleks mu võimalused volikokku pääseda märksa suuremad. Küüniline värk.

Ja miks need teised nimekirjade koostajad siis mingit pakkumist ei teinud. Et keegi ei tunnegi mind siin saarel…. Ei ole kuulnud ega näinud…Eks lugu ole ikka selles samas, et nimekirjade koostajad ehk tegelikud otsustajad ei tahaks mind reaalselt volikogus näha…Ma tooks küll nimekirjale hääli, aga äkki liialt palju, võrreldes nimekirjakaaslastega….Risk on liialt suur.

Ega tegelikult ka mõnes teises parteinimekirjas ma vaevalt et oleks muidugi kandideerima soostunud. Ei pea vajalikuks sellises väikses kohas olla mingite kaugete grupihuvide esindajaks. Aga pakkuda oleks võinud ju ikka. Isegi Keskerakond …Asja oleks olnud vähemalt võimalik arutada. Küll aga oleks ma ilmselt vastu võtnud “talvitujate” pakkumise. Kui selline oleks tulnud. Sest eks ma ole ise ka üks kõvemaid siin “talvitujaid”. Võistluse, kes viibib kõige rohkem saarel või kes käib kõige vähem mandril, paneks ma pikalt kinni. Selles mõttes on “talvitujad” sümpaatsed, et kaitsevad varjamatult omi kohalikke elulisi ja reaalseid huve. Ei ole mingid tuimad parteisõdurid, mis järgivad peakontorist antavat parteilist liini.

Nii-et ei jäänudki muud võimalust peale üksikkandidaadi rolli. Pole viga, kui (tõenäoliselt, sest üksikkandidaat peaks saama ikka mitukümmend häält, mis Vormsi kohta kõva sõna) ei pääsegi sisse, siis vähemalt parteinimekirjadelt võtan portsu hääli ära küll. Eks see annab paremad võimalused “talvitujatele”, mis on igal juhul parem kui IRL-i või Keskerakonna diktatuur…