Arusaamatu lugu koostööpakkumisega

Eelmise nädala lõpul sai siis härjal sarvist kinni võetud ja arvestades enamuse kandidaatide üsna selgelt väljendatud soovi teha saare arengu huvides igati koostööd, sai siis tehtud alljärgnev pöördumine osalevate nimekirjade poole. Parteinimekirjade puhul sai saadetud see pöördumine ka piirkonna ja keskkontoritesse, sest loomulikult peaks ka nemad olema asjaga kursis. Aga…siiamaani pole küll mingit tagasisidet, ühtki meili aadressivea tõttu tagasi ka ei tulnud. Ausalt öeldes olen hämmelduses..Panen selle siis siia blogi üles.

Ivo Sarapuu" <ivo@vormsi.ee>, "Andres Koch" <andreskoch@hot.ee>, "Aimar Altossaar" <aimar@isamaaliit.ee>, Meelis Mägi <hullo@hot.ee>, "Lea Kiivit" <Lea@erl.ee>, Einar Pärnpuu <einar@kullamaa.ee>, Ellen Järv <ellen58@hot.ee>, "Jaanus Karilaid" <jaanus@keskerakond.ee>, "Kadri Must" <kadri@keskerakond.ee>, "Ahto Kokk Kallasvee <ahto.kokk@mail.ee>Teet" <teet.kallasvee@haapsalulv.ee>, "Ott Lumi" <ott.lumi@respublica.ee>, "Mart Marrandi" itc@itc.ee

Pöördumine KOV 16.oktoobri 2005 valimistel Vormsi vallas kandideerivate parteide ja kodanike valimisliitude poole.

Maareformi tupikseisust Vormsi saarel.

Teatavasti oli Vormsi saar enne II Maailmasõda kompaktse rannarootsi asustusega ala. Vastavalt taastatud Eesti Vabariigi omandireformi aluspõhimõtetele tagastati siit sõja ajal vabatahtlikult lahkunud rannarootslastele (sellal Eesti kodanikud) ja nende järglastele maa täies ulatuses, arvestamata , kas vahepeal Rootsi Kuningriigi kodanikeks saanud Eesti omandireformi subjektid taastavad ka Eesti kodakondsuse. See võimalus neil oli. Tekkis olukord, kus enamus Vormsi maast läks tagastamise korras tasuta välismaalastele, samal ajal kui saare praegune eesti kodanikest eestlaste kogukond sai maad vaid omaaegse taluseaduse ja hilisemate erastamisvoorude kaudu. Seda loomulikult ainult raha, ja mitte väikese eest.
Olukorda on komplitseerinud asjaolu, et seoses Vormsi valla võimuorganite katsega tõkestada õiguslike vahenditega veel vabade maade üleminekut tegelike subjektidega nõrgalt või üldse mitte seotud spekulantide kätte võtsid Eesti Vabariigi riigiorganid (sic!) (Lääne maavalitsus ja Maa-amet neid kureerivate ministeeriumide täielikul teadmisel) ette paistab et koordineeritud „karistusoperatsiooni” vastupuikleva ja sõnakuulmatu omavalitsuse karistamiseks.
Selle tulemusena:
1. Vormsi vallas jäi läbi viimata viimane metsamaade erastamise voor. Tõenäoliselt ainukesena Eesti Vabariigis ei saanud Vormsi valla elanikud kasutada nendele seadusega tagatud õigust erastada oma tarbeks riigile mittevajalikku metsamaad. Meetodiks oli idamaiselt isevalitsuslik maavanema otsus juba erastamiseks eraldatud maade toimikuid valda tagasi mitte saata. Otsene Vormsi elanikele tehtud majanduslik kahju on lihtsalt väljaarvutatav: selle ca 45 ha metsamaa erastamishinna ja praeguse turuhinna vahe.
2. Teiseks, maavanem pani kalevi alla ka vabade põllumaade kasutusvaldusesse andmise toimikud, mistõttu lokkavad Vormsi saarel umbrohustunud söötis põllud, heinamaid on vähe, kasutamata jäävad kopsakad EL põllumajandus ja keskkonnatoetused. Juba ainuüksi nende toetuste kasutamatajätmise arvel võib arvestada märkimisväärse majandusliku kahju tekitamisega ikka nendelesamadele eestlastest Vormsi elanikele, sest rootslastest maaomanikke paistab huvitavat ainult oma metsamaal kasvava metsa kiire rahakstegemine.
3. Lääne maavalitsuse maaosakond ei suutnud kuidagi tähtaegselt vormistada valla ettepanekuid vabade elamukruntide oksjonilepanekuks. Selle maavalitsuse „regionaalpoliitilise initsiatiivi” tulemusena jäi Eestimaa kõige hõredamini asustatud omavalitsus ilma ilmselt paljudest uusasukatest, kes oleks heameelega toonud uut hingamist siinsesse natuke sumbunud õhustikku ja ka maksuraha valla eelarvesse.
4. Kolgata tee oli üldplaneeringu lõplik kinnitamine. Mingi formaalsuse pärast pidurdati vähemalt aasta üldplaneeringu sätetele tuginevaid maade munitsipaliseerimistaotlusi ja muudeti keeruliseks kehtivat üldplaneeringut nõudvate suuremate projektitaotluste esitamine.
5. Riigi Maa-amet kasutab iga pisimatki võimalust seada Vormsi omavalitsusele tõkkeid ja piiranguid jätkuvalt riigi omanduses oleva maa kasutamiseks omavalitsuse ülesannete täitmiseks.
Arvestades eeltoodut, oleks väga vajalik Vormsi vallas eelolevaks 4-aastaseks perioodiks valitsemisvastutust taotlevatel poliitilistel jõududel selgitada ja täpsustada oma seisukohti selles küsimuses, otsida kokkupuutepunkte ja nende baasil planeerida ühistegevust eeloleval valitsemisperioodil.
Seepärast:
Kas on vaja midagi teha neis maaküsimustes Vormsi elanikke puudutava ebaõigluse pehmendamiseks?
          Kuidas seda teha?
          Ja milliseid meetodeid kasutades?

Minu ettepanek oleks:

1. Teha ühisavaldus asjaomastele riigistruktuuridele


2. Pöörduda õiguskantsleri poole riigistruktuuride tegevuse õiguslikkuse kontrollimiseks


3. Õigusrikkumise kahtluse kinnitusel uuel vallavolikogul ja vallavalitsusel pöörduda kohtusse Vormsi valla elanike õiguste kaitsel

Toomas Puurmann
Kandidaat nr. 133
Vormsi valimisringkond