Kandidaatide ja nimekirjade nägu

Kandidaatide ja nimekirjade nägu nähtaval?

Kellel seda muidugi üldse on, peale selge ja alasti võimusoovi. Selline tunne tekib küll, kui lugeda äsjailmunud „Vormsi Sõnumeid” , kus end kindlasti tegijateks nimekirjadeks pidavad „Ka talvel Vormsis” ja Keskerakond ei pidanud üldse vajalikuks oma seisukohti olulistes saare arengu küsimustes valijatele tutvustada, jättes pakutud võimaluse kasutamata.
Seega tekibki tunne, et eriti arvestades vastanute vaadete suhtelist ühtelangevust, käib võitlus vaatamata nimekirjade rohkusele tegelikult kahe bloki vahel. Nende, kes midagi saare huvides tahavad ära teha ja nende vahel, kes tahavad ainult võimu omaenda ja sugulaste kitsastes huvides.
Nüüd siis esitatud seisukohtadest lähemalt ja enda subjektiivsed kommentaarid neile

1. Kas Vormsi peab jääma saareks või kas ehitada sild

Respublica pooldab silda, teised mitte. Respublica toodud argumendid arengu kiirenemisest tunduvad ju pealtnäha vettpidavad, aga miks siis Noarootsi vald, mis on sisuliselt saar, ühendatud mandriga kahe teetammiga, on oma arengunäitajatelt viimaste aastate jooksul hoopis kehvem kui Vormsi. Vormsi on juba teist aastat ametliku statistika järgi kogu Läänemaal kõige kiiremalt arenev omavalitsus. See näitab ainult üht, hakkajad inimesed tahavad just saarele.
2. Kas Vormsi peab jääma omaette vallaks
Põhimõtteliselt kõik vastanud pooldavad omaette vallana jätkamist. Ainult seni võimulolnud Isamaaliit on kergelt skeptiline jätkusuutlikkust tagavate inimeste olemasolu suhtes. Eks selleks ole ka põhjust, sest nüüd aktiivselt võimulepürgijad omaaegsed tegelased vaevalt suudavad jätkata Läänemaa kiiremini areneva valla kursil.
Lisada võiks omaltpoolt veel seda, et niipea kui kohalik võim läheb mujale, ei ole enam mingit kontrolli piiramatul sahkerdamisel Vormsi maa ja metsaga.

1. Uued inimesed saarele. Kas, kes, kui palju, kuidas lahendada

Rahvaliit jätab seisukoha enda teada, teised pooldavad,  isegi samas suurusjärgus ja enam vähem samade argumentidega. Erinevus on vaid selles, kas vald peaks ka tulijatele töö muretsemise oma mureks võtma. Siinkohal tahaks rõhutada oma mõtet, et saarele peaks eelkõige olema oodatud need, kes on loomingulised töötajad, kes saavad siin elades töötada interneti vahendusel kaugtöökorras väljapoole. Mingid töökohad teenindussfääris tekivad saarele elanikkonna kasvades iseenesest, vald ei peaks siin väga pingutama. Iseasi on tingimuste loomine just siia elamaasumiseks.

1. Kas, keda ja kuidas planeerite kaasata kohalike asjade otsustamisse

Vastused on siin natuke üldised ja ka kohati põiklevad. Selge see, et keegi ei saa öelda: ei kavatsegi kedagi kaasata. Samas Respublica viide ainult edumeelsetele inimestele viitab omapärasele segregatsioonile ja Rahvaliidu viide Väikesaarte seaduse raamistikule ei anna valijale ka midagi teada. Sest, kui valija peakski olema kursis selle seadusega, siis seal toodud saare üldkoosoleku võimalus on ikka lahja küll. Kihnus on seda proovitud ja mingit entusiasmi see saareelanikes esile ei kutsunud. Rohkem ikka jälle inimeste ja nende arvamusega manipuleerimise vahend. Siinkohal jälle kasutan võimalust rõhutada oma arvamust:
Seoses interneti kättesaadavuse tagamisega lähima aasta jooksul kogu saarel ja samas arvestades ka seda, et palju täieõiguslikke elanikke mitte ei talvitu siin, vaid on tegevad kuskil kaugemal, tuleks sisse viia interneti teel toimiv pidev oluliste küsimuste otsehääletamise protsess, kus nõuandva häälega saaksid osaleda ka maaomanikud ning teised saarega kuidagi seotud, kuid otseselt elanike registrisse mitte kantud inimesed.
5. Kuidas suhtute välismaalastest maaomanikesse ? (ignoreerida, kaasata jms)
Siin püütakse üldjuhul kaasamise rõhutamisega vastustes diplomaatiliselt mööda vaadata (ja ilmaaegu) Vormsi suurimast probleemist: just rannarootslaste järeltulijatele maa tasuta tagastamisest tulenenud segadustest. Küsimus pole ju välismaalastes kui niisugustes ühtselt vaadatuna. Kui ikka siin maa ostnud umbes viiest soomlasest pooled elavad alaliselt siin eeskujuks olevates korras majapidamistes ja teinegi pool käib tihti ning hoiab omandi korras, siis sadadest siin tasuta maa saanud rannarootslastest ja nende järeltulijaist on saarele alaliselt asunud vaid üks ja paarkümmend vast suvitavad. Ülejäänute jaoks on see maanurk vaid koht, kus oma süllekukkunud kinnistul kiiresti mets maha võtta ja siis lagastatud maa edasi müüa. Mis edasi saab ja kuidas kohalikud pärismaalased raielankidel edasi elavad, ei lähe neile korda. Nemad ju siia elama kindlasti ei tule. 15 aastat on neil see võimalus olnud, kuidas ja milleks neid ikka kaasata, kui nad ei taha. Vastupidi, on viimane aeg hakata parandama maa tagastamisega tehtud vigu ja kasutada kõiki seadusega ette nähtud võimalusi maa ebaperemehelikelt omanikelt võõrandamiseks.
6. Volikogu esimees ? (nimi, kui eelistus olemas, tema roll ja kas palgaliseks)
Vastanud nimeliselt kedagi välja ei too, suhteliselt üksmeelselt rõhutatakse volikogu esimehe rolli suurendamist ja ka sel juhul tema töö tasustamist
7. Ideaalne vallavalitsus ? (näiteks vähemalt 3 nime saarega seotud inimeste hulgast, keda nimekirja vallavanema kandidaat kutsuks osalema tulevases vallavalitsuses
Siin kiputakse ka jääma diplomaatiliselt üldsõnalisteks, kardetakse ilmselt kedagi pahandada. Nimesid ei juleta üldjuhul välja tuua. Aga valija, kes ju üldjuhul sellises väikeses kohas teab kõiki tegijaid niikuinii nimepidi, tahaks ju kindlasti teada. Kellega koos tahetaks jätkata. Vana hea komme sundida valijat ostma põrsast kotis. Siinkohal tooks siis veel näiteks ära oma laiendatud eelistused tuginedes ka oma kogemusele vallavalitsuses olemise ajast: Meelis Mägi, Tanel Viks, Annika Ajango, Marju Terro, Karlo Hälvin näiteks siis vallavalitsuse kogemusele tuginedes ja kõrvalt näiteks Ants Varblane, Andres Koch, Ivo Sarapuu, Ada Siilbek. Veel viimase ajani oleks siin nimistus kindlasti olnud ka Ilmar Koppelmaa, Teet Vainola, Arvo Allik. Aga mis teha, tundub et valimiste liginedes on nende kehasse asunud võõrorganism ja käitumine ei tulene enam normaalsetest eetilistest tõekspidamistest, vaid millestki kurjakuulutavast ja vastuvõetamatust.
8. Kas plaanite muudatusi valla ametiasutuse ja allasutuste struktuuris ja koosseisus ? Milliseid
Jälle ümmargused vastused, või jäetakse tulevaste otsuste sisu täpsustamata. Aga varem ilmnenud ja praegused probleemid on ju teada. Milleks pead liiva alla peita. Kuidas valija saaks otsustada.
9. Tulevase vallavalitsuse poliitika valla eelarvest tehtavate hangete ja tööde osas ?  (näit. kas uus vallavalitsus eelistab võimalusel kohalikke tegijaid või mitte)
Üldiselt kaldutakse siiski võimalustel eelistama kohalikke ettevõtjaid, mis ka minu arvates on õige. Ainult Rahvaliit paistab kohalike eelistamise vastu olevat, see ka arusaadav, sest alles nad tahtsid vallavanemat maha võtta, süüdistades teda muude pattude seas ka selles, et vallavanem jagab korruptiivselt lepinguid omadele. Tegelikult liiguvad suurimad korruptiivsed rahad just nn. avalike ja riigihangete raames.
10. Kas vald peaks taotlema ehituskeeluvööndi vähendamist kogu saarel
Üldjuhul ei pooldata, ainult Rahvaliit jätab arvamuse jälle enda teada. Imelik, sest selles üldplaneeringu käigus palju debateeritud küsimuses võiks ju küll oma arvamus olla.
Kas maakasutuse reguleerimiseks kehtestada koormisi ? (näiteks kohustuslikku söötijäänud põllu- ja heinamaade niitmist)
Jälle kõik pooldavad, välja arvatud Rahvaliit, kes jätab vastamata. Eks vist ikka sellepärast, et nende praegune kandidaat Teet Vainola torpedeeris eelmises volikogus vastava ettepaneku elluviimise.
Kas lubada suuri (üle 2 ha) lageraielanke saarel
Kõik ei, välja arvatud jällegi ilma mingi seisukohata Rahvaliit. Ju takistab seisukoha väljaütlemist jällegi see, et nii mõnigi Rahvaliidus kandideerija juba on või kavatseb oma erastatud metsa kiirelt rahaks teha. Ja kiiremini saab raha muidugi kätte, kui on suured pinnad, harvesterid, kännutüügaste ja mudaaukudega lagastatud maa. Mis sest, et ei oma lastele ega teistele saareelanikele ei jää midagi seda väärtuslikku, mis terve korras metsaga kaasas käib.
Kas piirata külastajate arvu külade sees asuvates turismiettevõtetes ?
Siin lähevad arvamused lahku ja selgelt sellest lähtuvalt, kas nimekiri panustab ettevõtjatele või külaelanikele. Rahvaliit muidugi jälle vait. Respublica on kindlalt vastu, sest turistid, kes toovad ettevõtjaile raha, on tähtsamad kui kohalike elanike rahu. Siinkohal tahaks meelde tuletada seda, et turismiettevõtjad müüvad kõigile Vormsi elanikele kuuluvat asja: Vormsi saare ilu ja omapära (Nad ise võivad küll mõelda, et müüvad voodikohta, kuid see pole ju sugugi nii. Kui see oleks nii, siis oleks see voodikoht samaväärne kuskil Maardus ja siin). Ja häda ongi selles, et selle kõigile kuuluva asja mahamüümisest saadava tulu panevad häbenemata oma tasku. Sugugi mitte seda vallaga jagades. Maksude optimeerimine on isegi Vormsis ära õpitud. Kui nüüd siis selle ka nendelesamadele külaelanikele kuuluva asja mahamüümisega tekitatakse külaelanikele veel täiendavaid ebamugavusi lärmi ja tülitajate näol, siis see on ikka häbematus küll.
11.Majandus. Milliseid investeeringuid eelistate ja planeerite?Bensiinijaam ?  tapamaja? uus sadam? turismiinfrastruktuur ? Muud ? Kust leiate vahendid
Üldiselt toetatakse , välja arvatud tapamaja ja bensiinijaam, mida küll erandina just Rahvaliit toetab
12. Kultuuri ja sotsiaalobjektid. Milliseid investeeringuid eelistate ja planeerite?Spordihoone ? hooldekodu? vana vallamaja ? Muud? Kust leiate vahendid
Toetatakse üldiselt spordihoonet ja hooldekodu
13. Eelarve ja maksud
Kas jätkata maakasutus- ja maahooldustoetuste maksmist
Üldiselt toetatakse. Loota on, et sellega toetatakse ka senist poliitikat kohalikku eelarvesse laekuva maamaksu määra jätkuvalt kõrgel hoidmisel. Ainult selle suuresti oma maid halvasti hooldavate maaomanike maksude arvel on võimalik maksta kohalikele toetust.
Kas jätkata ettevõtlustoetuste maksmist
Ka seda toetatakse, v.a. jällegi Rahvaliit, kellel pole seisukohta
Kas kehtestada uusi toetusi, milliseid ? Kui ja, siis kust võtta raha?
Pakutakse transporditoetust (Respublica), täpsustamata küll, kuidas ja kellele. Siis noortele peredele eluasemetoetust valla maa eraldamise näol (Isamaaliit) ning minu poolt vallaelanikele inimeste ülesõidu praamikompensatsiooni. Tuleb ausalt tunnistada, et see oli mõeldud tagamõttega mõnede suvitajate elanike registrisse meelitamiseks. Sest kui juba paar elanikku juurde tuleb, jätkub nende valda laekuvast tulumaksust küllaga nii kompensatsioonide maksmiseks kui jääb veel ülegi.
Rahvaliit ei arva jälle midagi
Kas kehtestada mõni kohalik maks
Maksude osas ollakse skeptilised ja tõepoolest on nende sisseviimine suhteliselt keeruline, eriti arvestades seda, et omi ei tahaks väga nöökida ja võõraid on jälle väga keeruline maksustada. Siiski oleks mingi võimalus müügimaksu näol, kus näiteks hinnale lisanduv ja valla eelarvesse laekuv üks protsent teenindusettevõtete käibest oleks vallale siiski märgatav tulu. Tegelikult maksab enamuse kinni (enamus käivet on siiski turistidelt) saarel käiv turist, kes seda hinnale lisandunud protsenti joomase peaga ei märkagi. Vald aga saaks siiski mingi tulu ka turistidelt ja saaks selle arvelt kinni maksta nende järelt laga koristamise. Praegu aga jääb turismiettevõtetele kasum ja vallale rõõm prügikoristamisel.

See olekski kõik.