Kõik kordub..ainult mõnede uute tegijatega
Võrreldes kolme aasta taguseid valimistulemusi praegustega, on näha, et toonased kaotajad on mõndagi õppinud (eriti töös valijatega ja nimekirjade kokkupaneku kunstis) ja võitjad loorberitele puhkama jäädes kaotasid valvsuse ja ka siis positsiooni. Isamaaliit on valimiste selge kaotaja, vaatamata oma saavutatud eelmise korraga võrdsele kolmele kohale. Sest eelmises volikogus oli kolm kohta seitsmest aga selles koosseisus kolm kohta üheksast. Ainult väikene ime, ehk mõni hääl jäi puudu seisust, kus valimisliit „Ka talvel Vormsil” oleks saanud 4 kohta ja Isamaaliit pidanuks leppima kahega. Sellisel juhul ei oleks võimu juurde küll asja olnud. Praeguses intrigeerivas seisus on aga (eriti ka arvestades senise Isamaaliidu vallavanema suurt isiklikku populaarsust ja häältesaaki) siiski kõik variandid endiselt võimalikud.
Huvitav on võrrelda kandidaatide häälesaaki ja selle muutusi eelmistel ja praegustel valimistel.
Vallavanema heast tulemusest (kasvatas selle rohkem kui kahekordseks) oli juba juttu ja see on ka normaalne asjade käik, kui vallas on asjad enam-vähem korras.
Valimised võitnud nimekirja juhtnumbri Ivo Sarapuu häälte tõhus kasv on ka hästi seletatav kogu nimekirja töö ja hea tulemusega.
Huvitavamad ja raskesti seletatavad tulemused (just edukate hulgast) on Rahvaliidu kandidaadi Teet Vainola neljakordne populaarsuse tõus . Raske uskuda, et vallavanema, keda ta veel enne valimisi maha tahtis võtta, arvelt, sest vallavanemgi ju kasvatas kõvasti populaarsust. Edukaimad debüüdid olid kahtlemata Aime Piirsalul ja Hullo trahteri puhvetipidajal Monika Vetesinal, kes esimest korda kandideerides ületasid isegi Teedu häälesaagi. Debütandid on ennegi Vormsis häid tulemusi saanud, nii et sellele leiduks hea otsimise korral isegi põhjus.
Suurimad põrujad olid eelmise koosseisu aegsed volikogu esimehed (õigemini naised) Ellen Järv oma kolmekordse ja Elle Puurmann kahekordse langusega. Tundub, et rahvas armastab siiski tagasivalimisel rohkem täitevvõimu (vallavanemat), kui enda poolt otse valituid volikogu juhatajaid.
Teised varem osalenud tegid vist nüüd mälu järgi meelde tuletades enam-vähem oma tulemuse ära.
Debütantidest oli kahtlemata kehv esitus mul endal, ainuke ehteestlaslik lohutus, et Mart Marandil läks veel kehvemini.
Nüüd neid tulemusi veel lähemalt vaadates tekib küll mõte, et uue volikogu esimeheks tahtsid saada eelkõige Rahvaliidust esilekerkinud uued tähed Aime Piirsalu ja Teet Vainola, kes lahendasid selle omavahelise konkurentsi rahumeelselt Aime volikogust taandumisega.
Muidugi Teedu tõus volikogu esimeheks teeb tõenäoliselt võimatuks Meelise jätkamise vallavanemana. Kuulda on kõlakaid, et selleks puhuks tuuakse tagasi eelmine vallavanem Ants Varblane. Sellises seisus täiesti loogiline samm, sest ega kedagi teist pole ju tõepoolest võtta. Nii et seoses Aime Piirsalu ootamatu lahkumisega volikogust on suund varem esitatud prognoosi kolmandana esitatud võimaluse täitumise poole.
Kuigi…, asi on veel noor. Eelmiste valimiste järgselt kestis taoline kammajaa volikogu esimeeste ja vallavanemate valimisega peaaegu kaks kuud.
Ruhnu lood 1
10 kuud tagasi
Kui Ants valitakse tagasi vallavanemaks, siis võib tee valda rohtu kasvada. Sellel mehel on inimestega suhtlemisel tõsised probleemid, nii ma endistest aegadest vähemalt mäletan. Aga Toomasel õigus - "Asi" on veel noor.
VastaKustutaVallavanema töö ei ole ainult valitsuslaua taga istumine. See peaks olema midagi rohkemat.Just nimelt, et tuleb inimestega suhelda. Seda nii emakeeles ja kena kui ka mõni võõrkeel suus oleks.Saarel käib ju võõramaalasi ka päris palju.Samas oleks kena kui ka mõistust oleks.Vallavanemal lasub ju suur vastutus(kui mõned sellest aru ei ole veel saanud).Kui midagi on hästi siis eriti seda ei panda tähelegi-see oleks nagu nii loomulik.Aga kui eksitakse siis seda näpuga näitamist on kahekordselt ja pannakse juurdegi. Ja paneb imestama, et nii vähe hinnatakse praeguse vallavanema tööd.Mälu on inimestel ikka lühike küll.Ja tema jätkamine oleks vastutulek saarerahvale.Ei mäleta sellist aega kui inimesed valisust kiidaksid, siinkohal Meelise saadud hääled valimistel räägivad ise enda eest.
VastaKustutaTavaliselt ei pane tähelegi, et hingame iga päev õhku. Aga kui õhku ei ole-kaua peame vastu?
Vormsi peale mõeldes on minul küll selline tunne, et "töö valijatega" tähendab tegelikult "tööd sõprade ja sugulastega". Muidugi ei saa eitada, et teatud hulk valijaid teeb oma valiku muudel kaalutlustel. Igal valimistel on üks kandidaatidest saanud 30 häält või rohkem (Juhan Ranne sai küll 47!!) ning teised võtavad ikka oma (sugulaste ja sõprade) hääled.
VastaKustutaMõned näited:
Heily on kandideerinud 1996. saadik, saanud eelnevatel kordadel 7-8-4 häält; Leili on saanud 13-11-8 häält (Arvol sel aastal umbes sama palju hääli); Olev sai 1993. aastal 11 häält (sama arvu hääli sai Aime sel aastal). 1993. aastal kogusid Ants ja Ain kokku 19 häält, sel aastal said Streng &Co 17 häält.
Minu järeldused on tegelikult meelevaldsed. Ilmselt oleks see sotsioloogilise uurimise teema: " kuidas Vormsil asjad käivad".
Aga kas panite tähele, et sel aastal esmakordselt Teet ja Ene ühes nimekirjas?
Isiklikult minu jaoks oli üllatav Aime loobumine volikogu liikme kohast. Kuigi ilmselt ka Teet on ambitsioonikas (selle tunnistuseks umbusalduse avaldamine enne valimisi; et saaks lehte ja pildile).
Aga ikkagi oleks põnev teada, mida küla peal räägitakse ja kes kellega käib?