Neljapäev, 24. august 2006

Poliitiline korruptsioon vol1 - Peksari juhtum

Nüüd on siis see Läänemaal ennegi teada olnud tüüpiline poliitilise korruptsiooni juhtum ka keskmeediasse jõudnud.
Hanila vallavanem Arno Peksar vahetas parteid ja astus Keskerakonda. Erinevalt teistest ülekargajatest teatas tema aga otsekoheselt, et tegi seda raha pärast. Valda tulla võivate investeeringute pärast, mis sõltuvad paljus erakonnapoliitikute otsustest. Praegusel võimuvahekordade perioodil siis paljus Keskerakonna poliitikute suvast. Ei hakand siin midagi keerutama maailmavaatelistest väärtustest ja muust jahust. Mitte nagu see Lääne-Viru maavanem, kes maailmavaateliste probleemide pärast juba kolmandat korda parteid vahetab. Kui ikka selline maailmavalu ja eneses selguseotsimine on, kas ei peaks siiski riigiameti asemel hoopis buda mungana Tiibetisse mediteerima minema.
Lühidalt öeldes, teatas Peksar avalikkusele, et talle pakuti Keskerakonna poolt altkäemaksu. Ja et ta oli nõus selle altkäemaksu vastu võtma tingimusega, et see läheb avalikku, valla, rahakotti.
Kas nüüd Peksar tegi selle avalikustamise teadlikult või lapsesuuna, on iseküsimus. Igal juhul õieti tegi. Kuigi kui ta tegi seda lapsesuuna ja tõemeeli loodab niiviisi vallale raha saada, siis tema ja vallarahvas saavad küll pettumuse osaliseks. Just siis sel juhul kui keskerakond tulevaste Hanila valda puudutavate rahastamisotsuste juures ongi. Siis nad ei saa nüüd (peale Peksari lapsesuud) kohe kindlasti midagi. Sest vastasel juhul oleks keskerakond kohe vahel. Kujutage ette, et altkäemaksu andmist kavandavale isikule saab teatavaks, et see, kellele ta altkäemaksu kavatses anda, on vahepeal KAPO –sse pöördunud. Ainult loll teeks nii. Käed pandaks ju kohe raudu.
Loodan, et Peksar on kraad kavalam mees. On välja arvutanud, et keskerakonnaga on tegelikult kööga ja raha jagavad tulevikus hoopis teised mehed. Ja neil meestel on väga lihtne, ohutu ja suure aplombiga poliitilisest erapooletusest seda just Hanila vallale teha. Ja tõsine vallamees, kel tegelikult kama kaks, millisesse parteisse kuuluda, võib ju ka selles põlatud Keskerakonnas olla. Peaasi, et vallale raha tuleb.

Teisipäev, 22. august 2006

Hullo on ilus sõna, ja võib sisse tuua...

Sihuke uudis siis....Alles see oli, kui "elioni" ja vist ka "elisa" sõnade kasutamise eest kenakest pappi nõutati...Tõsi küll, vist nime õigeaegse registreerimise tasuks eraomanike kaukasse. Nüüd oleks võimalus avalikul võimul, omavalitsusel näiteks internetiseerida ja interneti -telofoniseerida vähemalt saare keskasula (Hullo nimelt) või ka kogu saar. Pealegi oleks see vabaturumajandust ülistav ja sümboolnegi: Skype`i vaata et kodumaal mingi internetitelefoni teenust pakkuv firma tegutsemas...

Laupäev, 19. august 2006

Korruptsioonist Vormsi Vürstiriigis-vol1

Ja ka teistes omavalitsustes-vürstiriigikestes.
Sest tavaarusaama järgi on ju need valla- ja linnaomavalitsustegelased läbi ja lõhki korrumpeerunud. Mis on õige ja ei ole ikka päris ka. Sest need „päris isad” istuvad parteikontorites, riigiasutustes, kohtunikutoolidel ja advokatuuris. Väiksemad velled kohtadel täidavad suurte asjade korral vaid „isade” tellimust ja teevad nii-öelda „allhanget”. Eks muidugi natuke liigub ka kohapealset, lokaalset vasakut raha, kaupa ja teenuseid kohalike ametnike kätte. Kuid otsest pappi rahapaki sahtlisse libistamise näol ilmselt siiski vähe. Isegi väga vähe, erinevalt kõrvaltvaatajatele tunduvast. Põhiline korruptsiooni liik kohtadel on see, et teatud inimestele tullakse vastu. Teiste inimeste, ehk siis avalike huvide arvelt. Tullakse vastu neile, kellest on teada, või kes on osavalt märku andnud sellest, et nemad võlgu ei jää. Ega jäägi. Aga võimalusi tasumiseks on ju palju ja kõike ei mõõdeta otseselt rahas.
Valdkondi, kus korruptsioon lokkab, on ka omavalitsuse tasandil mitmeid. Üks olulisemaid on teadagi planeeringud ja ehitustegevuse lubamine, ehk siis kõik kinnisvaraarenduse ja muu sellisega seonduv.
Võtame konkreetse näite Vormsi vallavolikogu istungil toimunust (lõpuks ometi netti jõudnud volikogu istungi protokolli põhjal http://vormsi.ee/saar/valits/protokollid/2006protok/protok_4.htm). Niisiis toimus vallavolikogu istung kus päevakorras oli kohe mitu otsuse eelnõud maa sihtotstarbe muutmise kohta ilma detailplaneeringut nõudmata.
Selgituseks niipalju, et sellise sõnastuse taga on lihtlabane põllu või metsamaa muutmine elamumaaks ja peale sellise otsuse vastuvõtmist ei ole omavalitsusel praktiliselt võimalust kontrollida ja oluliselt mõjutada tulevast ehitustegevust sellel kinnistul. Kõige toimuvaga peavad leppima nii kinnistu otsesed naabrid kui ka kõik need inimesed, kes seni kasutasid seda maad igaüheõiguse alusel rannas või metsas käimiseks või loodusandide korjamiseks. Detailplaneeringu (mis on oma olemuselt kokkulepe naabrite ja avalike huvidega) nõudmisega oleks austatud rahvaasemikud saanud saavutada läbikaalutud, kõigi (sealhulgas oma valijate) huve arvestava lahenduse. Seda ei tehtud. Sest ilmselt arendajad olid nõus loovutama vähemalt osa muidu detailplaneeringutele kuluvatest vahenditest otse rahvaasemikele. Kasulik ju kõigile (s.t. nii arendajale kui rahvaasemikele). Kuidas ja millisel kujul, kes seda teab. Ammugi, kes seda tõestada suudaks. Jutt sinna juurde on ju alati üks: me tulime inimesele lihtsalt vastu. Sellised head sõbralikud inimesed lihtsalt. Eriti Vormsis.
Tehniliselt on selliseid asju lihtsam teha neis väikestes omavalitsustes, kus volikogud on väikesearvulised ja seetõttu otsuste vastuvõtmiseks vajalik häälte arv samuti väike. Siin Vormsis piisab vaid mõnest häälest, eriti kui õnnestub veel opositsioon kuidagi istungilt minema peletada. Kõnealusel istungil see skeem edukalt toimis, opositsiooni algatatud umbusaldusi ei võetud päevakordagi ja ega neil siis muud üle jäänudki,kui saalist välja marssida. Siis sai rahulikult omatahtsi toimetada, ei mingeid küsimusi, ei mingeid põhjendusi, ei mingeid komisjoni arvamusi enam vaja polnudki. Ühehäälselt vormistati asi ära. Head, sõbralikud inimesed lihtsalt sellised. Kõige hullem ongi asja juures see, et volikogudes istubki inimesi, kes tõemeeli arvavad, et inimestele tulebki alati vastu tulla, isegi teiste inimeste huvide arvelt. Neid lihtsameelseid kasutatakse alatult ära. Nii Vormsis kui mujal.
Muudest näidetest korruptsioonist omavalitsustes siis edasistes väljaannetes.

Esmaspäev, 14. august 2006

Olukorrast Vormsi Vürstiriigis-vol 3-suvi2006

Suvi hakkab lõppema. Päike käib madalamalt ka Vormsi Vürstiriigi võssakasvanud randade kohal. Suvi Vormsis on kõrvaltvaatajale tundunud kuidagi unine: ajakirjanduses on Vormsi mainimine haruharv. Kes see ikka huvitub selle kauge ja kohalikegi arvates viletsa maanurga (tõsi küll-EE andmetel rikkuselt Eesti kolmanda ja Läänemaal konkurentsitult esimese) elu-olust ja kohalike kisklemisest võimu pärast. Kuigi kisutakse ju siingi ikka sellesama pärast, nagu ka laialdamist kajastamist leidnud kisklemised rikkuselt veel eespool olevates Viimsi ja Harku valdades; ikka kogutud avaliku maksuraha jaotamise pärast.
Kui umbusaldus vallavõimule Viimsi ja Harku valdades leiab lausa obligatoorset kajastamist kõigis telekanalites ja juhtivates päevalehtedes, siis juba kuu aega tagasi toimunud umbusaldushääletus rikkuselt kolmanda valla-Vormsi- vallavanemale Ene Sarapuule pole sündmusena äramärkimist leidnud vist isegi kohaliku kobrulehe-Lääne Elu-veergudel. No isegi valla enda ametlik teabeleht ja internetilehekülg vaikivad sellest. Eks siis tuleb jälle endal seda rahvavalgustamise tänamatut tööd teha, sest selle eest saab enamasti külavahel sõimata. Tõsi küll, mitte otse, nagu ju võiks, vaid ikka nurga taga ja salamisi, mis siis kuulujuttudena võimendatuna kätte tulevad.. Et mis ta seal kuulutab sellest, mida me siin vaikselt susserdame. Naljakas siiski: avalik võim ajab avaliku raha eest vaikselt ja salaja mingit asja.
Et siis kuskil juuli keskel oli Isamaaliidu fraktsiooni poolt algatatud esimene umbusaldus rahvaliitlasest vallavanema Ene Sarapuu suhtes, mis ettearvatult kolinal läbi kukkus. Esimene seetõttu, et kindlasti ei jää see viimaseks, arvestades Isamaaliidu mandaatide osakaalu (üks kolmandik) Vormsi vallavolikogus. Samas avaldati samuti ebaõnnestunult umbusaldust ka revisjonikomisjoni liikmetele, kes olid just maha saanud igati tähelepanuväärse revisjonikomisjoni aktiga eelmise majandusaasta kohta. Sellesama majandusaasta, kus võimul oli veel praegune opositsioon ja mille tulemuste põhjal ongi Vormsi vald rikkuselt kolmas Eestis. Sellest revisjonikomisjoni aktist tuleb edaspidi veel palju juttu, sellel pikemalt praegu ei peatu.
Mida siis vallavanema tegevuse osas pahaks pandi:
Esiteks muidugi Rahvaliidule nii omane Faktulini tüüpi afäär. Õigem oleks vist öelda, et meil on omal olemas üks kohalik Faktulina. Nimelt selgus (opositsiooni poolt algallikatele lõpuks ligi pääsedes), et endise koolidirektori Aime Piirsalu tööle ennistamine, temale üsna priske kompensatsiooni väljamaksmine ja talle ka uue ametikoha tekitamine ei tulenenud sugugi Töövaidluskomisjoni otsusest, vaid oli otsene vallavanema rahaeraldus vallaeelarvest oma rahvaliitlasest parteikaaslasele. Nimelt oli Töövaidluskomisjon juba teinud otsuse Aime Piirsalu kahjuks ja Vormsi valla kasuks, kui vastselt ametisse nimetatud vallavanem teatas valla nimel kõigi Aime Piirsalu nõudmistega nõustumisest. Eks siin oli tegemist suurema kombinatsiooniga, kus oluline koht oli ka sellel, et Aime Piirsalu loobus pooleks aastaks oma volikogu kohast ja nii sai veel üks rahvaliitlane Teet Vainola volikokku vett segama ja tegelikult koalitsiooni juhtima. Teedu rolli annab kohalikes oludes kahtlemata võrrelda koalitsiooninõukogu esimehe rolliga suures poliitikas. Ilma temata ei toimunud siin küll midagi. Seda suppi, mis ta Piirsalu asendajana kokku keeras, helbivad sõbrad-koalitsioonikaaslased revisjonikomisjonist ja kaasparteilased Rahvaliidust veel kaua. Ega sellega jõutagi enne ühele poole saada, kui terendub uus Vainola volikokku naasmine, seekord juba Ellen Järve asendajana.
Paksu verd ja frustratsiooni tekitas paljudes (eriti õpetajate seas) ka koolidirektori valimine. Kuigi algusest peale oli selge,et tegelikult sobiv inimene on leitud ja töötab asjatundlikult juba aasta direktori kohusetäitjana, jamati lõputult igasugu komisjonide, kontrollide, konkursside ja muu taolise inimese närvide söömisega. Et see inimene mitte ei ole isegi valest parteist, vaid et ta pidavat lävima valede inimestega.
Õigustatult tehti etteheiteid vallavalitsusele ka üldise teabepuuduse osas. See värk siin on küll tõeline naljanumber. Vallas on ametis kaks sekretäri. Üks vallamajas ja volikogul on veel eraldi sekretär. Valla koduleht on nüüd juba neli kuud uuendamata. Ei vallavalitsuse ega volikogu protokolle. Alustati küll valla teabelehe väljaandmisega, aga teave seal on umbes selles stiilis: vald eraldas raha....Ei ole öeldud, kellele ja mille eest ühist raha laiali jagatakse. Või siis kuulujuttude tasemel antud teade, et Rumpo külas hammustavad hobused inimesi. Kui siis teabenõude korras küsisin, keda on hammustatud, vastatigi umbes nii, et oli suuline anonüümne avaldus. Kuidas siin, kus kõik tunnevad kõiki, saab suulist avaldust tehes jääda anonüümseks...mõistus ei võta.
Umbusalduste vahe pidi olema vist kolm kuud. See tähendab, et uut umbusaldust vallavanemale on oodata kuskil oktoobris. Üheks teemaks võib kujuneda Vormsi internetiseerimise inimeste (klientide) jaoks kalli ja tegijatele (Teet Vainola firma) ning seadmete tarnijatele soodsa lahenduse läbisurumine. Võimalik et siit on üsna kõvasti läinud raha (vasakule või paremale) Vormsi reaalsetes oludes ebaotstarbekate ja sobimatute kallihinnaliste antennide peale. Ehk siis:
Vainola tembutab jälle.
Aga täpsemalt juba edaspidi.