Neljapäev, 23. detsember 2010

Hitler vihastab Eesti parteide rahastamise peale

Panen siia jõulude ja aastavahetuse jaoks üles natuke kergema asja. Asju tulebki võtta väikse huumoriga...

Reede, 10. detsember 2010

Tarmo Saxbyst: Kas praamidotatsioonidega mängitakse valimiste ja Leedo huvides?

Avaldan siinkohal eelmise postituse kommentaariumist pärit ühe blogilugeja mõtteavalduse tema soovil. Võtsin omale küll vabaduse panna selline pealkiri kuid asja tuum paistab just selline olevat…

Teen ettepaneku luua uus arutelu teemal:
Riigikogu eraldas Väinamere Liinidele 23 milj krooni, et langetada praamipileti hinda poole võrra.
Mina küsin, miks Riigikogu määrab rahasid otse ettevõtetele? Milleks on meil regionaalminister, transpordi minister ja nende taga olevad meeskonnad, ministeeriumid kes kohalikke vajadusi paremini peavad teadma? Kas riigikogu on ise kõige targem otsustaja? Nüüd siis selline otsus, et poole odavam pilet peab just ja ainult Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa liinile tulema. Kas tõesti on raha nii palju, et lausa 50% hinnahüppeid korraldada? Kas 5%...10%...15% aastas poleks realistlikumad numbrid? Isegi praamipileti hinna mitte tõstmine kasvavate kütusehindade ja inflatsiooni juures oleks tarbijale suur kingitus.
Loomulikult räägib siin ka kadedus, aga ilmselt teiste saarte elanike häälte arv oli liiga väike, et hakata nende püüdmisega tegelema. Kardetavasti oleks eneseupitamise sõnum selle võrra lahjenenud. Kuigi selline overkill ei saa ometi märkamatuks jääda ka veidi lahjenenult. Samas nii otse Leedo väravasse mängimine jälle paneb mõtted teist pidi liikuma.
Inetu ja ebaeetiline mäng on see nüüd igal juhul, aga mis siis tegelikult toimus?

Teisipäev, 7. detsember 2010

Ruhnlased hädas maavanemaga…Aga meie?

Kaarel Lauk nimetab Ruhnu elu-olu käsitlevas blogis (ruhnlane.blogspot.com) sealset, s.o. siis Saare maavanemat otsesõnu rumalaks inimeseks ja ajukääbikuks…Tegelikult muidugi selle sügise ruhnlaste transpordimurede lahendamisega (õigemini mittelahendamisega) seostatult täiesti põhjendatult ja asja eest… kuid eks selline sõnavalik vast ka minu arust natuke liiast ole ja maavanemale solvav kindlasti. Kuid hakata nüüd päris ajakirjanduses hädaldama ja Kaarlit kohtussekaebamisega ähvardama on vast ka liiast. Kaarel esineb sellise arvamusega grupi ruhnlaste erablogis, mida maavanem võiks (vähemalt endale ebameeldivate postituste korral) rahumeeli ignoreerida. Et ta seda ei tee (s.t. ei ignoreeri) ja tõstab tühjast tüli, näitab vast konkreetse konflikti olemusest ja sisust rohkemgi, et Kaarel tabas märki…

See selleks, mind ajendas rohkem kirjutama see, et tihtipeale on maavanematele nende haldusalas olevad väikesaared tuntavalt nagu ristiks kaelas. Kujuta ette, tahavad meie vaeselt riigilt transpordiühendust mandriga ja mida veel. Kuid riik on seda (ja veel paljusid asju) ju lubanud ja teisalt valdadele hulga kohustusi pannud ja palganud (kõrgepalgalise) maavanema, kes oma tegevusega neid lubaduste ja kohustuste  täitmist garanteeriks. Ja kes jälgiks veel ka selle üle, et need kohapealsed võimud riigi huvide vastu ei töötaks, et riigi seadusi ikka täidetaks ja kohapealsed vürstid oma kasuahnuses ei sõidaks üle vähematest ja väetimatest. Meil siin Vormsis on selle transpordiühendusega ju objektiivselt (mandrile lihtsalt lähemal) lood märksa paremad kuid muud maavanema pädevuses olevate küsimuste lahendamine ei kannata mingit kriitikat. Pea aasta on möödas näiteks sellest, kui muudeti siinsete uute võimude poolt kohaliku maahooldustoetuse sätteid selliselt, et riigi huvidele ja poliitikale tekitati selget kahju ning neid toetusi hakati jagama selliselt muudetud kriteeriumide järgi, et neid saaksid vaid “omad”, mitte need, kes neid vajaksid ja oleks objektiivselt õigustatud. Kui see määrus siin sellisena vastu võeti, olin esialgu täiesti kindel, et maavalitsusest selline juriidiline käkk läbi minna küll ei saa…kohe lajatatakse järelevalve…aga võta näpust…juba aasta varsti möödas ja “omadele” jaotatakse maksumaksja raha täies kaares…Maavanem aga vaatab…näpp suus…Millist sõna või epiteeti tema kohta kasutada…?

Kolmapäev, 1. detsember 2010

Arengukava arutelu eel…Manipulatsiooni ohule mõeldes

 

Olgu kohe alguses öeldud, et ma ei kutsu alljärgnevaga kedagi ei eelolevast laupäevasest ega ka järgnevatest võimalikest taolistest aruteludest eemale hoidma. Vastupidi, taolise, allpool kirjeldatud manipulatsiooni vastu aitabki ja ainult inimeste massiline ja teadlik osavõtt. Teadlik selles mõttes, et ollakse teadlikud kasutatavatest inimestega manipuleerimise võtetest ja ei lasta end nendega haneks tõmmata. Murelikuks teeb mind see, et kui suvise üldkogu ajal see manipulatsioon lõpptulemusena väga ei õnnestunud, siis viimase arengufoorumi ajal õnnestus see juba päris hästi…

Asja selgituseks pöördume korra tagasi suvise üldkogu aega. Nagu kohalkäinud mäletavad, vaevati inimesi põletava päikese all kohustusliku mõttetööga Vormsi arenguteemalise ankeedi täitmisel. Kohustuslik just ses mõttes, et inimesed olid kokku tulnud ju tuulepargi küsimuse üle hääletama, aga enne hääletada ei saa kui ankeedi oled ära täitnud… ja siililegi selge, et saare arengust ja arenguperspektiividest oleks tegelikult mõtet rääkida ainult pärast seda, kui see otsus (ükskõik kummale poole) oleks vastu võetud. Panna frustreeritud  inimesi, kel tõeline hirm võimalike tuulepargiliste tulevikustsenaariumide ees, eelnevalt, siis nagu eeldatavalt objektiivselt ja emotsioonivabalt arutlema ja mõtlema saare arengu üle, on vähemalt küüniline. Kui mitte pahatahtlik. Oleks olnud ju väga normaalne jagada need ankeedid laiali pärast otsuse vastu võtmist, pingest vabanenud, juba positiivselt mõtlevatele inimestele. See on nii elementaarne, et on selge: inimeste praadimisega päikese käes taotleti mingeid muid eesmärke kui asjalikke ettepanekuid saare arenguks…..

Nüüd siis, viimase, oli vist oktoobris toimunud arengufoorumi juurde. Nagu kohalkäinud mäletavad, juhatas koosoleku sisse vallavanem, kes palus fokusseerida arutelu tulevikule, mitte päevakajalisele…Kõik ju tore, vormiliselt õigegi….kui me praktiliselt kõik seal kohalolnud ja teised saareelanikud ei teaks, et ta mõtles selle päevakajalise all tõenäoliselt võimalikku inimeste rahulolematusavaldust praeguse vallavõimu ja isiklikult vallavanema võimule saamise teede ja meetodite üle. Et kas vallas võimule saamise teedel ja meetoditel on puutumus valla arengusse ja arengukava tegemisse?Minu arust on see puutumus otsene. Miks peaks inimesed neile võõra võimu all kokku tulema, et teha mingeid ühiseid plaane. No kui see võim (olgugi võõras) oleks vähemalt üheselt defineeritav ja ta asukoht oleks teada. Nagu nõukaajal oli:valitses vene võim asukohaga Moskvas. Sai ikka kokku tuldud küll, kasvõi köögis, ja igasugu asju arutatud. Isegi võimu sai tublisti kritiseeritud. Nüüd aga, täielises ja demokraatilises Eesti Vabariigis, on ühe väikese vallakese rahval ebasoovitav sellesama valla arengu üle arutamisel kasvõi võimu käest küsida: kes te sihuksed olete, kes teid siia üldse valis? Sest meil toimib kohalik omavalitsus esindusdemokraatia põhimõttel ja valitud seega esindavad kedagi, valitsevad nende nimel. Aga kes on need uued valijad, uued maksumaksjad, uued vormsilased. Kus nad tegelikult resideeruvad? Nende esindajate käes on ju tegelik võim. Nemad, need uued valijad määrasid oma valimiseelistuste ja maksurahaga ära selle, kuhu see saar edasi areneb. See, kes nad on ja kus nad tegelikult elavad, olevat aga riiklik saladus…Seni, kuni pole arusaadavalt praeguse võimu poolt seletatud, kes ja mis motiividel just neid valis seda võimu teostama,kes on need uued maksumaksjad, pole küll mingit mõtet istuda koos saalis ja targa näoga arutada saare arengu üle. Sest saare arengu määravad ja tegelikke valikuid teevad ju hoopis tundmatud tegelased. Kes need tegelased võiks olla? Igasugu hüpoteese võib püstitada. On nad Tallinna keldritest ja kangialustest kokku kraabitud asotsiaalid, kes siis pudeli eest Vormsi valda sisse kirjutati? Vähetõenäoline, sest maksulaekumine olla kasvanud. Asotsiaalidel on maksumaksmisega teatavasti raskusi. On need  ühe kindla ja tuulepargi ning lennuvälja küsimustes ministeeriumi tasandil kompetentse mõjuka parlamendipartei Tallinna piirkonna jüngrid, kes niimoodi panevad oma tagasihoidliku õla alla taastuvenergeetika ja lennunduse arengu võidukäigule... Juba üsna tõenäolisem, sest sellist surnud ja ülekantavate hingede liigutamist on selle partei Tallinna piirkond (tõsi küll-seni veel oma parteisiseste jõuvahekordade klaarimiseks) varemgi kasutanud. On need Ida-Virumaa venelased, keda seesama partei on varemgi nendelsamadel oma parteisisestel oma meeste pukkipanekul kasutanud? Ausalt öeldes tundub see variant hetkel kõige tõenäosem sest on raske ette kujutada meie saare suhtes nii ükskõikseid rahvuskaaslasi, kes olgu siis või oma partei suunistel annab oma hääle abil kellegile tuuleärikale võimaluse siia saarele tuulepark püsti panna… Lihtsale vene inimesele Ida-Virumaalt võib sellise idee mõistliku hüvitise eest vast maha müüa aga küll. Jäävad veel ka, loodetavasti fantastika valdkonda kuuluvad, võimalused, et võim Vormsis on libisenud mõne välisriigi kodanike kätte. Meie valimisseaduse ja elanike registri pidamise selline tõlgendamine, nagu Vormsi puhul tehti, lubab ka seda võimalust täiel määral. Nimelt on elamisloaga välismaalased kohalikel valimistel samasuguste õigustega kui kodanikud. Mulle jääb küll natuke juba arusaamatuks, miks rannarootslased pole siiani oma saart täiesti legaalselt tagasi võtnud ja on selle loovutanud äkki hoopis Tallinna või Ida-Virumaa venelastele. (No eks vist ikka selle pärast, et ei tunne asja jokk ja selle erinevaid variatsioone.) Või äkki siiski juba ongi…Või on alustanud päris piiritagused venelased oma vaikset invasiooni, Eestimaa taasokupeerimist, just meie väikese saare kaudu..

Kogu selle pika jutuga tahan öelda ainult üht: igasugu arengu üle saab sisuliselt rääkida alles pärast seda, kui on selge, kelle käes on tegelik võim. See võim peab olema tuvastatav, et tema käest küsida (kui ta omal initsiatiivil ei taha seda miskipärast avaldada), et millised on tema plaanid ja motiivid. Ei saa olla nii, et kohalik rahvas saab alles takkajärgi teada, et plaanis oli tuulepark…Ei ole mingit mõtet rääkida ilusat juttu arengust ja teha mingeid kavu kui puudub usaldus ja teadmine võimu motiivide osas.

Edasi, nagu koosolekul olnud kindlasti mäletavad, oli koosolekut dirigeerinud eksperdi ettekandest suur osa pühendatud Vormsi valla paranenud maksulaekumistele, mida iseloomustati isegi sõnaga “võimas”…Sõnum ja selle kontekst oli täiesti paigas: uus vallavanem teeb head tööd, uued maksumaksjad toovad raha sisse…See on hea…Kui aga hiljem mõned koosolekust osavõtjad (olid vist pr.Ööbik ja hr. Timusk) tundsid küsimuste esitamiste ajal kahtlevat huvi et kas selline uute maksumaksjate sissetoomine, hm..sisseostmine, sissemeelitamine (me ju ei tea, mis täpselt) oleks valla kaugemat arenguperspektiivi silmas pidades ka jätkusuutlik, siis mingit seisukohavõttu ei saadud ja diskussiooni ei järgnenud. Jälle liiga piinlik teema. Sest see jutt, et rohkem maksumaksjaid ja parem maksulaekumine õigustab kõike, annab indulgentsi igasugu sigadustele …on muidugi täielik pullikaka. Me ju ei tea, kes on need maksumaksjad, millised on need nende motiivid oma maksud siia maksta, on neil mingid kokkulepped vallavanemaga, on neile midagi lubatud, mida tahavad nad oma maksude eest vastu saada..Küsimusi on palju, vastuseid pole. Maksuraha on avalik raha, tema laekumine ja kulutamine peavad olema avalikud ja isikustatavad. See vallavanema jutt, et ega tema ka hästi ei tea, kes ja miks siia maksu maksavad, on täielik häma selleks, et varjata mingeid tegelikke kokkuleppeid. Selliseid kokkuleppeid, mida ei tohiks üldse olla, juba mille olemasolu ise rikub korruptsioonivastast seadust. Heast tavast rääkimata. On küündimatu luule see, et inimesed, ja eriti tõsised maksumaksjad, kirjutavad end Vormsisse sisse mingi praamisoodustuse saamise, Tallinnast Savisaare eest põgenemise või lihtsalt Vormsile hea tegemise motiividel. Nad tahavad siit oma maksude eest ka midagi kopsakamat vastu saada. Loomulikult. Võib juhtuda, et vastu tahavad rohkemgi ja pikaajalisemalt, kui praegu maksudega siia toovad. Igasugu arengukava koostamisel peab ju neid variante ja pakkumisi põhjalikult kaaluma. Mida aga ei taheta teha. Mis viitab arengukava tellijate ja kahjuks ka koostajate ebasiirusele kogu selles mängus “Arengukava koostamine Vormsi vallas”…

Nii et taolistel kogunemistel, sõltumata kokkukutsuvate manipulaatorite tahtest, peaks siiski alustama õigetest küsimustest ja küsima peab neid seni, kuni vastused saadud.

Näiteks hädavajalik on igasugu hinnangute andmiseks ja perspektiivide hindamiseks teada, kes siis valisid Vormsi viimastel valimistel. Seaduse järgi on valijate nimekiri avalik. Üksikisikuna püüdsin seda nimekirja hankida. Saadeti kukele…Kui aga vastav huvi oleks rohkematel inimestel?

Või kui siin koha peal vastuseid ei anta, on siiski võimalus mingiks kollektiivseks initsiatiiviks pädevate organite poole. Mitte midagi teha, lasta omale pähe istuda? See pole ju ometi lahendus.

Kolmapäev, 10. november 2010

Vormsis on tulekul erakorralised valimised

Nii see praegune tähtede seis kohalikus võimutaevas paistab näitavat küll. Rahulolematus võimu usurpeerijatega on suur ja ärksamad opositsionäärid ja ka kainemalt mõtlevad praeguse võimu pool olijad saavad väga hästi aru, et selline sundseis kaua püsida saa. Näiteks sellessamas “Pealtnägijas” kõlanud vallasekretäri tunnistus selle kohta, et sellises vastasseisus pole võimalik jätkata kõik neli (praegu küll juba kolm) aastat kuni järgmiste korraliste valimisteni.

Ja tegelikult on Vormsi kohaliku võimukriisi lahendamisel veel olulisem praegune tähtede seis riigivõimu taevas. Ei saa minna vastu üleriigilistele Riigikogu valimistele olukorras, kus veel suhteliselt äsja toimunud kohalikel valimistel ilmnenud pehmelt öeldes protseduurilised demokraatliku valimiskorra rikkumised on jätkuvalt vastava reageeringuta ja lahenduseta pädevate struktuuride poolt.

Kuigi eelmise nädala “Pealtnägija” käsitles nn. valimisturismi probleemi vägagi hillitsetult ja vaoshoitult, vähemalt minu arvates ka natuke ühepoolselt , et mitte öelda natuke kallutatult, oli seal küllaga märke sellest, et probleem on tõsine. Et sellega tegeletakse ja otsitakse ka lahendusi. Kõige olulisem märk oli vast VVK esimehe väide (ma mälu järgi refereerin), et VVK oli olnud omal ajal (ju siis 2005. a.) valmis tühistama esmakordselt nn. valimisturismiga silma paistnud Alajõe valla valimiste tulemused. Asi jäänud katki ainult selle tõttu, et “turiste” kasutasid mõlemad võimule pretendeerivad valimisliidud ja teiseks ei olevat nn. pisivaldades valimistel toimuv nii tähtis üldise riigi demokraatliku aluskorralduse ülesehituses. Etteruttavalt selle teise poole, teise argumendiga, ei tahaks kohe kuidagi nõustuda…Demokraatlik riigikord püsibki kõige pisematel ausalt ja demokraatlikult valitud struktuuridel. Kui juba seal valskus läbi läheb ja seda kõrgemal tasandil tolereeritakse, mis siis veel kõrgematel tasanditel toimub..

Aga jah, sellega, et väga raske on võidelda mingi jokk- stiilis valimispettustega olukorras, kus kõik valimistel osalejad kasutavad sama skeemi, tuleb nõustuda. Ja siinkohal ongi just see Vormsi kaasus hea koht nii-öelda näitliku õppetunni jaoks, kus anda valus ninanips jokk-stiilis valimispettuste harrastajatele. Et kaoks igasugune isu räpaste trikkidega võimu haarata. Olgu see omavalitsus kui väike tahes ja olgu ses omavalitsuses ka kohalikud inimesed ise nii naiivsed kui tahes.

Ka tehniliselt on neid uusi valimisi väga hea ja lihtne korraldada. Nimelt toimuvad ju 4. märtsil 2011 niikuinii korralised Riigikogu valimised ja valimisjaoskond Vormsi vallamajas on niikuinii avatud. Pealegi oli ju praegusel Toompea võimuliidul niikuinii kaugemas tulevikus ühildada nii kohalikud kui ka üleriigilised parlamendivalimised. Saaks ju uut valimiskorda testida…

Laupäev, 6. november 2010

Veel “Pealtnägija” jälgedel

Kuna osa selle blogi lugejaid (nt. Rootsist) vaevalt seda saadet telepurgist nägid ja interneti kaudu siiski telepildi vaatamine veel keerulisevõitu, kopeerin siia saate sõnalise kokkuvõtte. Selle kokkuvõtte originaal asub siin.

Ühtlasi kasutan ka võimalust mõnda asja kommenteerida….

 

03.11.2010 20:42
Mihkel Kärmas

ETV saade "Pealtnägija" lahkas Vormsi näitel nn valimisturismi ehk seda, kuidas Eestis saavad  võõrad ühe valla valimistel manipuleerides piltlikult öeldes ärastada.

Viimased 30 aastat püsis Vormsi elanikkond 300 ja 350 vahel,(isegi 300 ja 320 vahel) kuid 2009. aastal tabas saart ootamatu sissekirjutuste buum ning esimese üheksa kuuga lisandus paberil 79 elanikku. Seetõttu oli Vormsil viimastel kohalike omavalitsuste valimistel tavatu ehk Eesti keskmisest ligi kaks korda kõrgem valimisprotsent - hääletas koguni 83%(vist näpuviga-vvk andmetel 81%) valijaist. Võitis valimisnimekiri "Ka Talvel Vormsil", mis võttis üheksakohalises vallavolikogus kuus kohta ja kontrollib nüüd olukorda.
Suurima isikliku saagi - 29 häält sai praegune vallavanem Urmas Pau ning talle järgnes 25 häälega volikogu esimees Ivo Sarapuu. Argipäeviti metsa ülestöötamisega tegelev Sarapuu on saarel vana tegija, kuid Tallinnas puuviljaäri ajanud Pau on saarel peaaegu uustulnuk.
"Pealtnägija" tõdes, et Pau häältesaak tundub kahtlane, kuna üle poole tema valijatest andsid oma toetuse interneti teel, mis tähendab, et valija ei käinud kohal. (Mittekohalkäijaid võis olla veel palju rohkem, sest osadel eelhääletamise päevadel oli võimalus hääletada mitteelukohajärgselt, statistikat selle kohta kas ei peeta, või pole see kättesaadav)
Ajakirjanikud kõrvutasid kohalike elanike vihjeid ja rahvastikuregistri andmeid ning peilisid välja, et saare suurim valijate maabumine toimus just nimelt majas, kus elab ka vallavanem Pau. Tegemist on endise Teaduste Akadeemia puhkemajaga Borrby külas, kus varem elanud ühele inimesele lisandus mullu veel 11 valijat. Samas ei kuulu hoone siiski vallavanemale, vaid tema sõbrale ja koolivennale, tõdes "Pealtnägija".
Vormsi vallavanem Urmas Pau kinnitas ajakirjanikele, et tema ei ole nn valimisturiste kasutanud. "Need põhjused on väga erinevad, mispärast inimesed end siia registreerivad. Ka ehitustegevus on meil aktiviseerunud oluliselt, ehitatakse juurde suvilaid, inimesed puhkavad siin rohkem," märkis Pau.
Vormsi endise vallavanema Daina Jüristo hinnangul võib enda saarele registreerimise taga olla soov kasutada siin suvitamiseks kohalikele mõeldud sõidusoodustust, mis auto puhul on tuntav.
Ka volikogu esimees Ivo Sarapuu märkis, et saarele pääsemiseks kohalikele mõeldud hinnasoodustus võib olla registreerimise taga. "Kindlasti see odavam pilet meelitab inimest ennast siia sisse kirjutama ja kindlasti on osa inimesi, kes mõtlevad, et milleks tema tulumaks peaks minema kuskile suure linna päratusse kukrusse," ütles Sarapuu.
( Kogu see jutt sissekirjutajate motiivide-põhjuste kohta tundub olevat väga otsitud. Vallasekretär oleks ju võinud seda sissekirjutajatelt otse küsida. Sama moodi võiks ju nüüd arengukava koostamise käigus vald neilt inimestelt küsida, miks te siia kolite. arengu seisukohalt on see ju võtmetähtsusega küsimus. Miks seda ei ole tehtud).

Samas kerkis pärast mullu 18. oktoobril toimunud kohalikke valimisi pinnale pettuse kahtlus, sest saarel pääseb volikokku juba 10 häälega ning end saarele registreerinud 12 inimest on valimistel märkimisväärne jõud.
Võimalikust valimissohist kirjutas oma blogis ka kohalik üksikkandidaat ja teisitimõtleja Toomas Puurmann, kelle hinnangul oli tegemist võimu usurpeerimisega JOKK-stiilis ja valimistulemuste manipuleerimisega. (vaevalt ma siin üksi “teisiti” mõtlen, nagu näidata püütakse. Kindlasti oli hulgem inimesi, kes oleks ka kaamera ees sarnaste arvamustega esinenud. Isegi tean neid mitmeid. Hr. Kärmas polnud siiski neist just väga huvitet)
Nii Sarapuu kui Pau eitavad saarel võimule pääsemiseks valimisturistide kasutamist kategooriliselt. (No sellisel juhul peaks nad mind oma au ja väärikuse kaitseks ning laimu ja valeandmete levitamise eest kohtusse kaebama)
Saare suuruselt teise juurdekasvuga ehk üheksa uue valijaga Diby külas on endine Talleksi puhkekompleks, millel mõne kohaliku väitel polnud mullu suvel ees isegi aknaid. Ka selle hoone omanik on seotud võitjate valimisnimekirjaga.
"Pealtnägija" märkis, et kõige kurioossem lugu juhtus Rumpo külas, kus mullu seisis haagissuvila, kuhu kirjutati sisse kaks uut valijat. Praeguseks on aga heinamaa tühi ning isa ja poeg, kes seal väidetavalt elasid, on uuesti välja kirjutatud. Seda manöövrit seostavad vormsilased Ove Koskaga, kes sai valimistel 12 häält ja volikogu koha ning kes tahab saarele rajada tuuleparki.
Kuigi "Pealtnägija" soovis Koskalt intervjuud, siis ei nõustunud too kaamera ette tulema ning vastuseta jäid ka talle meilitud küsimused.
Valimissohki kahtlustavad kohalikud juhtisid ajakirjanike tähelepanu ka asjaolule, et inimesi sisse kirjutanud ja Vormsi valimiskomisjoni juhtinud Eidi Leht ja valimised võitnud nimekirja esinumber Ivo Sarapuu on elukaaslased.
"Seadus on kõigi jaoks üks ning teiseks on minu mälu järgi minu mehel häältearv enam-vähem stabiilne olnud kogu aeg. Need inimesed, kes tema poolt hääletavad, on ilmselt ikka teada," ütles Leht.
Sarapuu on eelmistel kordadel saanud 11 ja 15 häält ning viimastel valimistel 25 häält, mis tema hinnangul tulenes valijatega tehtud agitatsioonist.
Veel aasta pärast valimisi olid kahtlused nii suured, et saarel kontrollis politsei kahtlasi aadresse, kuid läks sama targalt mandrile tagasi. (Arusaamatu mannetus politsei poolt inimese tegeliku elukoha kindlakstegemisel. Saab ju seda tuvastada ka tunnistajate abiga) 
Vabariigi valimiskomisjoni esimehe Heiki Sibula sõnul jälgitakse valimisturismi fenomeni kasvava murega. "Kuna valimised peavad olema vabad ja ausad, siis ei näi selline tegutsemine kindlasti ausana. Aga et valimisturism mõjutab mängu ainult mõningates väikevaldades, pole tulemusi seetõttu tühistatud," nentis Sibul. (Jaa-jaa, väikesi võib peedistada…Ja rajada sinna näiteks kohalike “rõõmuks” üks kena 1.5 miljardiline tuulepark…Tõesti väike mastaap ja ei tasuks ju orgunnijatel boonuste vähesuse tõttu ette võttagi…)
Pärast viimaseid valimisi käis koos justiitsministeeriumi komisjon, kes arutas muuhulgas ka valimisturismi probleemi. Komisjon möönis, et valimisturism "ohustab riigi demokraatlikke alustalasid", kuid leidis, et ka praegu on vallasekretäril võimalik sissekirjutusest keelduda, kui ta kahtlustab valskust. ( ka politseil oli ja on kõik võimalused sellist asja efektiivselt tõkestada. Paljudel juhtudel aitaks ilmselt sellest, kui mõnd potentsiaalse valimisturismi kahtlusega sissekirjutanud isikut tema motiivide osas politsei poolt lihtsalt küsitleda…Päris “sõrmede sahtli vahele löömisest” rääkimata ..vt. ka seda postitust)
Vormsi vallajuhtide sõnul on aga üks märk, et tegemist polnud konkreetse manipulatsiooniga see, et saare elanike arv on praegu 401 ning uute elanike arvelt saadav täiendav maksutulu umbes üks miljon krooni. (Kuidas see pole manipulatsiooni kinnitus. Need maksumaksjad on ju tegelikult vallavõimudele teada, aga valijatele mitte. Ehk siis valijatel pole aimugi, milliseid kokkuleppeid vallavõim nende uuselanike- ja uusmaksumaksjatega teeb või on juba teinud . Kuni neid valimisturiste nimeliselt ei avalikustata, on see miljon sisuliselt vallavalitsuse must kassa, mitte avalik raha)

Marek Kuul

Kolmapäev, 3. november 2010

Kommentaariks “Pealtnägijale”

Vist peaks  tänaõhtast “Pealtnägijat” natuke kommenteerima ka…kuna mind ju nimepidi vist lausa mitu korda  nimetati…”Teisiti mõtleja” positsioonilt…Ehk siis, hr.Kärmas oli minu arvates oma tavalises  headuses aga päris end ei ületanud ka. Kogu see “valimisturismi” probleemistik sai mingil moel kaardistatud, kuid väga pinnapealselt. Omal ajal, veel geoloogina töötades, oli sellise kaardistamise nimi rekognistseeriv kaardistamine…Ehk siis tuvastatakse, kas on kuskil probleeme, võimalusi, anomaaliaid…Selge see, et Vormsil seoses viimaste valimiste ja kohaliku omavalitsuse toimimise ning demokraatiaga neid probleeme, võimalusi ja anomaaliaid on. Kuid lahendusteks oleks vaja minna süvitsi…Ja süvitsi minna hr. Kärmas ei tahtnud. Seda vast siiski ainult vaadatavust ja tele-aja kontsentreeritust silmas pidades. Sest võib olla tõesti ei pakuks vaatajatele mingit huvi see, et taolise mingi omavalitsuse kohaliku võimu  kaaperdamise taga võib olla mitte ainult mingi grupi ärihuvid, vaid ka näiteks mingi poliitilise jõu, partei, mingid avalikkust pelgavad huvid..
Eks rohkem häirivat oli ka
Esiteks see, et hr. Kärmas nimetas minu teabenõudeid Vormsi  ja Vabariiklikule Valimiskomisjonile ning pöördumist Õiguskantsleri poole järjekindlalt kaebusteks. Et siis kibestunud kodanik pidevalt ja järjekindlalt kaebab kuhugi…Nagu Baskini sketshis..Ma ei ole kuhugi ega kellelegi ega kellegi peale  kaevanud. Veel. Isegi mitte tõepoolest räige demokraatliku valimiskorra – ja tava rikkumise üle Vormsi Vallas. Pöördumises Õiguskantsleri poole tundsin vaid huvi selle vastu, kas minu põhiseaduslikku õigust valida ja olla valitud kohalikul tasandil kohalike PÜSIelanike poolt (just nii on see EV Põhiseaduses defineeritud) pole mitte rikutud sellega, et valimistele lubati isikud, kes pole kunagi siin üldse elanud, rääkimata püsivalt elamisest. Õiguskantsler ei saanud mu küsimusest ega murest aru…Arusaadav, tal on tähtsamatki teha…Valimiskomisjonidele ei kaevanud ma midagi ega kellegi peale…Soovisin teabenõuetega lihtsalt teavet selle kohta, kes on need nn. uued valijad nimeliselt, ilma mingi isikukoodi või elukohaandmeteta… Sellise andmete pärimise õiguse lugesin ma (valimistel kandideerununa) välja seadustest. Mind saadeti sõna otseses mõttes “kukele” nii Vormsi Valimiskomisjoni, Vabariikliku Valimiskomisjoni (hr. Sibul) kui ka Riigikantselei valimiste osakonna juhataja M.Pilvingu poolt…Et mina, kohalikel valimistel kandideerunu ja hääletajana nagu ei võigi teada seda, kes on üldse minu ringkonna valijad. Isegi takkajärgi (peale valimisi) mitte…Loomulikult mul tekib nüüd veel rohkem küsimusi, kes tegelikult on need salapärased Vormsi valijad, kes tegelikult panid pukki praeguse võimu. Mis on nende “uute” valijate, “valimisturistide” tegelikud motiivid valimistel..Minul, siiski sel saarel suhteliselt kaua elanud inimesel, ei olevatki õigus seda teada..
Veel. Suht üllataval kombel oli hr. Kärmase videolõikamise kääride all sisse jäänud lõik Vormsi Vallavolikogu esimehe I.Sarapuu intervjuust, kus ta midagi rääkis sellest, et saarel pole just (saare väikest ühiskonda silmas pidades) teretulnud selline avalik “teisiti” mõtlemine…Selgelt just mind silmas pidades. Kas Vormsi Vallavolikogu esimees ähvardas mind ERR ühes kõige populaarsemas saates…?

Neljapäev, 21. oktoober 2010

Pealtnägemiseni….

Täna käis siis lõpuks saarel “Pealtnägija” saategrupp M.Kärmasega eesotsas. Teemaks nn. valimisturism, millest siinseski blogis suht palju juttu olnud. Eks siis vast järgmisel kolmapäeval ole näha, palju sellest M. Kärmase väitel juba kevadest töös olnud teemast otseselt Vormsit puudutatakse. Saate hoiakud ja tonaalsus on suht ettearvatavad “tänu” minu kätte natuke kõverteid pidi sattunud üleeelmise vallavanema D. Jüristo , kes olevat juba ka andnud intervjuu “Pealtnägijale”, M. Kärmasele adresseeritud kirja kaudu. Kuna see kiri pole kaugeltki mingi erakiri, vaid pretendeerib lausa Vormsi ühiskondliku elu kõikehõlmavaks analüüsiks, avaldan selle siinkohal täies mahus. Pealegi räägitakse seal kirjas ju peamiselt sellest , kui palju halba nii mina kui mu perekond on siin Vormsil teinud. Eks ma enda kaitseks tulevikus, peale saate eetrisolekut, ikka midagi kostan ka, aga praegu vabandan Daina eest Elleni ees, sest Ellenit puudutav lõik on selgelt ülekohtune. Algul mõtlesin isegi Ellenit puudutava osa välja jätta aga see oleks lõhkunud asja terviklikkuse ja minagi oleks võinud saada selga süüdistuse tendentslikkuses. Siin see kiri siis on…

Lugupeetud hr Kärmas,
Need on mõtted, mis tekkisid pärast meie esimest telefonivestlust 23 septembril.
Eelmises vallavolikogus oli samuti üheksa liiget ja mittemingisuguse üksmeele saavutamine nende vahel polnud võimalik.
Pr Ellen Järv oli volikogu liikmetest ainuke, kel saarel päris oma kodu polegi. Ta elab vanas metskonna majas, mis jäi erastamata ja on jätkuvalt RMK omandis. 2008 aastal teda saadeti pensionile (koht koondati), mis sotsiaalselt aktiivsel ja organiseerimisvõimelisel Jahiseltsi esinaisel oli suur hoop. Jäi ainult töö volikogus, võimalusega ennast  välja elada. „Elleni esinemine“ on saarel saanud käibeväljendiks, mis iseloomustab arutut, kõike ja kõigi süüdistavat tundidepikkust kriiskamist. Seda pidi taluma temaga samast erakonnast kandideerinud vallavanem Ene Sarapuu, seda pidin taluma mina ja, arusaadavalt, tema kaasvolinikud. Et saada sellest aimu, kõige parem on proovida kuulata mõnda katket volikogu istungite lindistustes. Tervet istungi lindistust vaevalt keegi suudab läbi kuulata, sest nad tavaliselt kestsid kuus tundi. 
Perekond Puurmann on olnud poliitiliselt väga, väga aktiivne. Elle ja Toomas ning nende tütar Maris Puurmann on eri aegadel ja eri aktiivsusega osalenud vallaelus. Ajal, kui Elle Puurmann oli volikogu eesotsas, valla juhtimises tehti rida otsuseid, mis ilmselt ei olnud just kõige paremad saare igapäevaelu silmas pidades.: Otsustati mitte tagastada õigusvastaselt võõrandatud maid rootslastele, mis oli väga kahetsusväärne  just rahvussuhteid silmas pidades; samuti kohtuprotsessid võtsid kopsaka summa vallaeelarvest ning rahval tekkis ebaterve suhe võimuga. Vallavanem Meelis Mägi aga seadis sisse väga omapärase vallavalitsuse mudeli, kus antud institutsioon koosnes (ja teatud mõttes jätkuvalt koosneb) mitte valla igapäevaelu juhtivatest ametnikest , vaid täiesti suvalistest inimestest. Valla arengu eest hoolt kandis Toomas Puurmann, kes oli arengunõunik. Enamus projekte, mida ta kirjutas ja mis leidsid kinnitust, suunati MTÜ Läänerannik teostada. Nimetatud MTÜ-d esindavad Meelis Mägi ja Elle Puurmann. (Selle MTÜ tegevus on üleüldse olnud viljakas, aga meetodeid, mida nad kasutasid, ei tohiks õigustada. Aga see on täiesti eraldi teema ja läheb nii rahvusküsimuste kui ka põllumajanduse valdkonna.) Sellel ajal oli veel viimased võimalused aktiivselt erastada maid, metsi ja peremeheta varasid.
2005 aasta valimistel uueks vallavanemaks sai Ene Sarapuu. Selleks ajaks oli leping Toomas Puurmaniga ammu lõpetatud. Ene ise oli ja on tugev struktuurfondide ja nende finantsvõimaluste tundja (praegu Läänemaa LEADER juht) ning alguses erilist abi ka ei vajanud. Volikogu esimeheks sai Ivo Sarapuu (pole omavahel sugulased!), kes ametit on pidanud korduvalt ja edukalt. Tõsi, volikogu töö oli paralüseeritud juba algusest peale – Meelis Mägi, Elle Puurmann ja Maris Jõgeva ei kiitnud heaks ühtegi Ka Talvel Vormsil poolt tulnud ettepanekut, aktiivselt laideti maha ka Rahvaliidu algatusi, tõsi, aega-ajalt liitudes nendega Ka Talvel Vormsil vastu. Kuskil 2006 aasta paiku (vt Toomase blogi, seal on täpsed andmed) Ene Sarapuu palkas arengunõunikuks Urmas Pau. Urmas sai ja saab väga hästi hakkama nii valla igapäeva praktiliste küsimustega, kui ka nt Siseministeeriumi poolt valdadele võimaldatud rahataotlustega. Ta on praktiline äriinimene ja mitmed kohaliku elu erilisused hakkasid riivama tema korraarmastust. Nt hoonete rendilepingud - tasuta ning õigusega neid erastada (ka tasuta). Enamus neist oli juba jäädavalt valla bilansist läinud, aga mõned olid alles (kahjuks just Elle Puurmani omad). Lepinguid katkestati kui vallale kahjulikud.
Igatahes, Urmase vallandamine oli puhas kättemaksu žest (eespool mainitud nelja inimese poolt). Põhjenduseks kokkuhoid, aga summad, mis Urmasele tuli välja maksta, kaugelt ületasid seda, mis ta oleks saanud, kui vallavolikogu oleks olnud nõus ta jätma poole kohaga, millega tema ise oli väga nõus.  Urmasest, kui tegusast inimesest, oli väga lugu pidama hakanud Ivo Sarapuu, Ka Talvel Vormsil ja volikogu esimees, ja juba mai kuus oli täiesti selge, et sügisesteks valimisteks Urmas kandideerib selles valimisliidus.
Hääletajate eest ta  väga muretsema  ei pidanud. Saare tulumaksu laekumistest 88 % moodustavad nende inimeste maksed, keda mitte keegi mitte kunagi pole näinud, välja arvatud Eidi Leht – vallasekretär, kui ta neid sisse kirjutas.  Või, ütleme, vaiksete suvitajate makstud maksud. Neid samu suvitajaid oli olemasolev volikogu jooksutanud, alandanud ja mõnitanud iga kord, kui nad soovisid nt puukuuri ehitada. Urmas oli neile meelde jäänud kui väga mõistlik mees ja miks nad ei oleks pidanud  tema poolt hääletama, kui on täiesti selge, et tema tulekuga asjaajamine vallas muutub inimlikuks. Väga ei usu, et Urmasel, või, veel enam, Ivo Sarapuul oleks kellegi hääli lisaks tarvis olnud. Igatahes, kui keegi ka ennast Urmase pärast sisse kirjutas, siis tegi ta seda püstipäi ja vanaviisi – vallamajas.
Teine lugu on kahe uue mängijaga – Owe Koskaga ja Jaak Kaabliga. Owe on saarel täiesti uus mees, tema omaduses on maatükk, mille peal on vagunelamu. Kontrollimata andmetel selle maatüki ostis ta Jaagu käest. Owe eesmärk oli ja on selge – tuulikud saarel. Ning tema algatusel oli ka terve Ka Talvel Vormsil lubadus ehitada saarele bensiinijaam, tagasihoidlikult ütlemata jättes, et vastutasuks volikogu loa eest tuulikuid püstitada.  On ütlemata selge, et keegi niisama ei hääleta mehe eest, kes on ennast saarel esimest korda sissekirjutanud  vahetult  enne valimisi. 
Mis olid või on Jaagu soovid, ei tea mina öelda.  Ilmselt väga suured ja väga mitmekesised.  Isiklikult arvan, et saare jaoks hukatuslikud, aga, nii „Eesti mõistes“  täiesti tavaline noor ärimees, kes sööb  kõiki ja kõikjalt välja. Ei saa eitada, et tema tegutsemiseks saarel oli MTÜ Läänerannik loonud „suurepärase“  keskkonna.
Selge on see, et eelmise sügise valimistel väga aktiivselt osales 88 % seltskond. Kelle poolt hääletada, oli neil ilmselge – Ka Talvel Vormsil.  Sest teised võimalused ei olnud ei atraktiivsed ega ka vastuvõetavad – enamuse jaoks on Keskerakonna poolt hääletamine välistatud, sest see on see, mille eest nad ju Tallinnast ennast protestimärgiks on välja kirjutanud. IRL, või, ütleme saare-päraselt, Rumpo seltskond assotsieerub arutu rohelisusega ja sama arutute sotsiaalsete teemade esiletõstmisega (praktilise elu loosung oleks:  „Kogu valla raha pensionäridele ja Vormsi lasteaiale!“). Kaks üksikkandidaadi – Toomas Puurmann ja Ellen Järv samuti olid neile vastuvõetamatud.
Ilmselt kõik oleks olnud suurepärane, kui ... kui mitte just kaks uut mängijat, keda Ka Talvel Vormsil oma ridades avasüli vastu oli võtnud. Tuulikute areenile ilmumine ajas tagajalgadele rõhuva enamuse tavalistest võõrhääletajates ehk meie tavalisest 88 %, kes oli hääletanud ühe või teise endale rohkem tuttava Ka Talvel Vormsil kandidaadi poolt. Arusaadavalt nad polnud oodanud, et nende valitud valimisliit hakkab usinalt hävitama saare elukeskkonna, puutumatust ja vaikust – asju, mille pärast nad seda kohta oma suvekoduks olid valinud. See oli liiast ja  www.petitsioon.ee  on selle tõendus. Kas ja kelle poolt nad hääletavad järgmistel valimistel, näitab aeg
.

Esmaspäev, 20. september 2010

“Kui võim on rahva käes…siis kelle käes on võim”

Oli see nüüd M. Mikivere retooriline ja mõnes mõttes pateetiline küsimus Loomeliitude pleenumi kõnetoolist “Laulva revolutsiooni” avapauguna.. Igal juhul tuli see mul meelde, kui juba pikemat aega olen jäänud mõtisklema selle üle, kes küll on tegelikult meil siin Vormsis võimul. Need, kes seda võimu reaalselt teostavad, volikogu enamus ja vallavanem, on ju nime ja nägupidi teada, aga meil on teatavasti võim rahva käes , kes esindusdemokraatia vormi kaudu saadab oma esindajad seda reaalset võimu teostama. Ehk siis see tegelik võim oleks nagu nende käes, kes valisid oma häältega praeguse võimu. Aga kes nad on? Milline on nende nimi ja nägu? No ei tea, ei kujuta isegi päris hästi ette, kuigi juba pea 15 aastat saarel elatud ja paaril korral isegi volikokku kandideeritud. No ei tunne inimesi. Aga tahaks teada ja tunda, mis inimesed need on, sest neist sõltub ju praktiliselt kõik siin saarel. Viimane näide oli ju siis, kui nad oleks siia äärepealt tuulepargi püsti pannud…

Nati imelik on see, et see soov , soov tutvuda oma saare valijatega, eriti veel nendega, kes valimistel said oma tahtmise ja tulid võimule, tembeldatakse vaat et kriminaalseks sooviks. Et kui valija tahab jääda anonüümseks, siis teised valijad ei tohi teada isegi nende nime, muudest isikuandmetest rääkimata…

Igatahes millegi taolise Vormsi valijate salajasuse sündroomiga ma kokku puutusin. Otsustage ise, sest peale kohaliku valimiskomisjoni eitavat vastust oma teabenõudele olin sunnitud esitama uue teabenõude Vabariiklikule valimiskomisjonile, mille siinkohal täies mahus ära toon:

Teabenõue

Vabariigi valimiskomisjon

Lossi plats 1a

15165 TAL LINN

val@riigikogu.ee

Vastavalt Kohaliku Omavalitsuse Valimise Seaduses sätestatud valijate nimekirja avalikkuse põhimõttele ja Vormsi vallas üksikkandidaadina nii 2005.a. kui ka 2009.a. valimistel kandideerinuna soovisin Vormsi valla valimiskomisjonilt piiratud hulgas teavet valimiste nimekirja kantud isikute kohta.

Toon selguse huvides selle minu poolt Vormsi valla valimiskomisjonile esitatud teabenõude ära täies mahus

Hullo küla 91301 Vormsi vald (Vormsi vallamaja)

eidi.leht@vormsi.ee

Vormsi valla valimiskomisjonile

Teabenõue

Vastavalt kehtivas Kohaliku Omavalitsuse Volikogu Valimise Seaduses

§ 28. Valijate nimekirja avalikkus

(1) Valija võib kontrollida enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsust.

(2) Pärast valimispäeva võivad valijate nimekirjaga põhjendatud huvi korral selleks vajalikus ulatuses tutvuda erakondade ja valimisliitude volitatud esindajad ning üksikkandidaadid ja nende volitatud esindajad, samuti võib neid kasutada teaduslikul eesmärgil.

[RT I 2002, 68, 407 – jõust. 7.08.2002]

sätestatule

soovin piiratud (ilma delikaatsete isikuandmeteta-ainult valija ees- ja perekonnanimi) väljavõtet Vormsi Valla valijate nimekirjast nii 2005.a. KOV valimistel (valimispäeva-16.10.05-seisuga) kui ka 2009.a. KOV valimistel (valimispäeva-18.10.09-seisuga)

Põhjendus: Olen osalenud mõlemil eelpoolnimetatud KOV valimistel Vormsi vallas üksikkandidaadina ning soovin analüüsida valijaskonna muutusi, valimistulemuse kujunemise põhjusi, seoseid valijaskonna muutuste ja valimistulemuse vahel, eesmärgiga esineda paremini järgmistel kohalikel valimistel.

Paberi kokkuhoiu mõttes sobib ka elektrooniline (näiteks .xls) formaat.

Ette tänades

Toomas Puurmann

Üksikkandidaat Vormsi 2005. ja 2009.a KOV valimistel

Esitatud teabenõudele sain alljärgneva vastuse

vv@vormsi.ee to me

Tere!

Vastus Teie poolt esitatud teabenõudele.

Vabariigi Valimiskomisjoni 7.07.2009 a määruse nr 13 „Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel“ § 15 lõike 3 kohaselt ei väljasta valimiskomisjonid valijate nimekirjade koopiaid.

Lugupidamisega,

Eidi Leht

Vormsi valla valimiskomisjoni esimees

-------- Algne kiri --------

Teema: Teabenõue Vormsi valimiskomisjonile

Kuupäev: Tue, 7 Sep 2010 10:22:15 +0300

Kellelt: Toomas Puurmann <toomasp@gmail.com>

Kellele: eidi.leht@vormsi.ee

Seoses ülaltooduga sooviksin teada, kas Vormsi valimiskomisjoni poolt minu teabenõudele antud eitav vastus on korrektne.

Juhul, kui see on nii, siis kuidas mul on võimalik kasutada mulle seaduse alusel antud õigust tutvuda oma valla valijate nimekirjadega.

Juhul, kui mul on siiski õigus saada soovitud teavet soovitud mahus ja kujul, oleksin tänulik, kui saaksin selle aja kokkuhoiu mõttes otse Teilt, Vabariigi valimiskomisjonilt.

Lugupidamisega

Toomas Puurmann

Vormsi, Rumpo

Reede, 10. september 2010

Õiguskantsler, avita

See viimastel kohalikel valimistel ilmnenud valimistulemustega manipuleerimine hulgaliste fiktiivsete valijate elanike registrisse sissekirjutamise teel on kaugelt suurem ja laialdasem probleem kui kasvõi Vormsil ilmnenud kellegi kiskumatu soov saada kohalike inimeste ühise rahakoti manu. Küsimuse all võib olla ei rohkem ega vähem kui kogu demokraatlik riigikord siin Maarjamaal üldse. Sest demokraatlik riigikord algab just kohtadelt, kohalikel valimistel, kus inimesed peavad teadma ja olema kokku leppinud selles kes valivad, keda valitakse ja millised on protseduurid.

See üldine kokkulepe on fikseeritud rahvahääletusel häälteenamusega vastu võetud EV Põhiseaduses, kus on öeldud:

"Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad"

Ülaltoodud lause mõte peaks ju olema üheselt selge: kohaliku elu üle otsustavad kohalikud inimesed. Ja kohalikud inimesed on need inimeed, kes elavad püsivalt selles kohas.

Põhiseaduse alusel võetakse omakorda vastu seadused, mis peaksid siis ideaalis lahti seletama mõisted ja panema paika täpsemad regulatsioonid.

Kohaliku omavalitsuse valimise seadus sätestab aga:

§ 5. Hääletamis- ja kandideerimisõigus

(1) Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister), asub vastavas vallas või linnas.

(5) Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas.

Väga ebaõnnestunud püsielaniku formuleering. Jääb mulje, et püsielaniku ainus tunnus on see, et tema nimi on kantud vastava omavalitsuse rahvastikuregistrisse. See, kas ta seal ka tegelikult elab, ei paista olevat üldse oluline. Ja seda kasutataksegi ära.

Pelgalt kritiseerimise kõrval pakuks välja ka (omaarust) parema formuleeringu

1) Hääletamisõigus on Eesti kodanikust ja Euroopa Liidu kodanikust vastava valla või linna püsielanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle selle püsiva elukoha aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister).

Mis vahe? Vahe selles, et märge rahvastikuregistris oleks nüüd täiendav püsielanikuks olemise kriteerium, muutmata ära teisi kriteeriume.

Veel. Sama asi kujundlikult.

Kuna  Põhiseadus paneb paika nõude, et tuleb püstitada piirdeaed piiramaks mitteasjaomaste kodanike pääsu asjaomaste kogunemisele, ootaks seaduselt muidugi seda, et see näeks ette, kuhu, milline ja kuidas see aed püstitatakse. Seadus näitab kahjuks ära ainult seda, kus on aiaauk….

Sissekanne rahvastikuregistris ei saa kohe kuidagi olla mingi koha peal elamise ainus tunnus (kui just ei ela registrit pidava asutuse ruumides). See on pelgalt elanike registreerimise vorm, mis saab olema ainult täienduseks tegeliku elukoha määramise kriteeriumitele. Ehk , teisisõnu., ainult sissekandest registris ei tohiks tegeliku elukoha määramisel kohe kuidagi piisata

Nende mõtiskluste tulemusena võtsin südame rindu, ja otsustasin pöörduda antud küsimuses Õiguskantsleri poole: 

 Austatud Õiguskantsler

Vormsi vallas lubati viimastel KOV valimistel valima kümneid (ca 1/3 kogu valijate arvust) ja ühel juhul ka kandideerima vahetult enne valimisi valla elanikeregistrisse kantud inimesi, kes valdavalt tegelikult ei ela, ei ole kunagi elanud ja suure tõenäosusega ei kavatsegi siia elama asuda.
Ma olen osalenud kõikidel KOV valimistel valijana ja kahel viimasel (2005.a ja 2009.a) korral ka kandideerinud üksikkandidaadina, ehk olnud valitav.
EV kehtiv Põhiseadus sätestab:
"Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad"
Minu arusaamise järgi tähendab see põhiseaduse säte seda, et kohaliku elu küsimusi otsustavad ainult reaalselt ja püsivalt koha peal elavad inimesed, mitte need,, kelle ainuke side kohaliku paiga ja eluga on pelk märge kohalike elanike registris.
Seoses sellega, et viimastel KOV valimistel Vormsi vallas osales hulgaliselt inimesi, kes siin ei ela ja kes kohe kindlasti pole püsielanikud, tunnen oma põhiseadusliku õiguse -valida siin püsivalt elavate elanike hulgast ja olla valitud siin püsivalt elavate elanike poolt- riivet.

Samas EV õiguskaitseorganid ja EV erinevad valimiskomisjonid pole taganud seda minu põhiseaduslikku õigust valida kohaliku omavalitsuse valimistel ainult koha peal reaalselt elavate inimeste seast ja minu põhiseaduslikku õigust olla valitud nende ainult koha peal elavate inimeste poolt.

Austusega

Toomas Puurmann

Vormsi , Rumpo

Reede, 3. september 2010

Mis toimub?

 

Või, õigemini, mis toimub, et midagi ei toimu?

Sest varsti on juba aasta möödas viimastest kohalikest valimistest, kus üsna laialdaselt (ja eriti Vormsis) kasutati valimistulemuste mõjutamiseks, soovitud suunas kallutamiseks, suvaliste (või, vastupidi, mitte sugugi nii väga suvaliste) uute elanike-valijate sissekirjutamist mingisse kohalikku kohta. mingisse Kapa-Kohilasse, kasvõi konkreetselt Vormsisse. Halloo, meie rohkearvulised õiguskaitseorganid, kes te olete seatud ja säetud muu hulgas kaitsma ka meie demokraatlikku riigikorda. Kohalik võim kohtadel on ka meie demokraatliku riigikorra osa ja  teostama peavad seda ikka kohalikud inimesed. Teie asi on ju garanteerida, et see tõesti nii ka läheks. See, et kohaliku võimu usurpeerimine aktiivsete jokk-stiilis valimistulemuste manipuleerijate abil hakkab toimuma, oli teile teada ju ammu enne valimisi. Miks muidu avaldati enne valimisi keskajakirjanduses selline, ilmselgelt “struktuuride” sisemusest pärit või vähemalt “struktuuride” poolt initsieeritud üllitis, kus muu hulgas on öeldud:

Võltsimine elukoha andmetega

Kui kogutakse hääli või seatakse kandidaate üles fiktiivse elukoha alusel, mõjutatakse sel moel valimistulemusi.

Kui elukohateade ei ole registrikande tegemiseks sooviavaldaja poolt allkirjastatud, allkiri ei ole õige, püsivat elamist võimaldavad või tõendavad dokumendid on fiktiivsed, võib tegu olla dokumendi võltsimisega.

Elamu või korter, mille aadressi isik elukohateates elukohana märgib, peab olema alaliseks elamiseks kasutatav. Vastasel juhul on see valeandmete esitamine ametiasutusele ning on kuritegu (KarS § 280).

Kui korteri või elamu ehitus on alles pooleli, on üksnes korteri või elamu omanikul õigus taotleda enda ja endaga koos elavate isikute, mitte aga sõprade, tuttavate, töö- või erakonnakaaslaste elamusse sisse registreerimist.

Möönduse saab siin teha ainult juhul, kui viimased on ka varem elanud ja elavad koos nagu üks pere, näidates elukoha aadressina poolelioleva-remonditava elamu või korteri.

Kui isik esitab ametiasutusele elukohateate, samas ei ela alaliselt sel aadressil ehk teisiti öeldes on elukoha andmete registreerimise eesmärgiks mingite soodustuste (näiteks suurem sotsiaaltoetus, madalam sõidupileti hind) või õiguste (näiteks valimisõiguse) saamine, on tegu valeandmete esitamisega.

Juhul kui valda või linna on juba registreeritud isikuid, kes tegelikult seal ei ela, kuid soodustusi ja õigusi kasutavad, võib kohalik omavalitsus esitada politseile või prokuratuurile kuriteoteate kelmuse tunnustel (KarS § 209).

Kuriteoteate võib esitada ka valla või linna püsielanik, kes on antud juhul kannatanu, kuna temale võimaldatav osa soodustuste väärtustest ju selliste saamahimuliste isikute tõttu väheneb.

Et taolisi õigusrikkumisi ära hoida, peaksid kodanikud enne valimisi kontrollima rahvastikuregistris oma elukoha aadressi andmeid. Eriti on seda vaja teha neil, kes on otsustanud hääletusel mitte osaleda.

Mis teha, kui sellised rikkumfsed toimuvad?

Kui te avastate, et teie vaba tahte vastaselt on teie elukoha aadress muutunud, tuleb kohe kirjalikult pöörduda siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna, vajadusel ka politsei poole.

Kõigist juhtumitest, mis teie arvates rikuvad konkreetse isiku valimisvabadust, soovitame teatada politseile kirjalikult, asja võib avalikustada ka meedia vahendusel.

Teade rikkumise kohta olgu kqnkreetne ning kirjeldama toimunut täpselt ja selgelt

Et küsiks siis uuesti, miks midagi ei toimu? Kui uued valimised juba tulekul, uued jokk-skeemid ilmselt hakkamas…Isegi nüüd, kui näiteks Vormsi vallas on realiseerunud kõige halvem stsenaarium, mis ühe demokraatia poole püüdleva riigi omavalitsusüksuste valitsemiskorra jaoks saab olla:kogu kohalik reaalne võim, nii volikogu kui vallavalitsuse tasandil toetub põhiliselt ja peamiselt mitte koha peal elavate inimeste, vaid ainult valimiste tarbeks sissekirjutatud inimeste häältele

Milles probleem? Kas tõesti on kuskil “kallutatud jõud”? Ei kujutaks sellist praegust rahu nagu hästi ette, kui näiteks Savisaar oleks ka Tallinna Lasnamäele terve kolmandiku jao uusi valijaid sisse kirjutanud.

Laupäev, 21. august 2010

Tuuleärikad ikka ärevil…Nüüd siis Hanilas

Vormsis said tuuleärikad kohalike inimeste üksmeelse ja organiseerunud vastuseisu tõttu valusasti vastu näppe. Kuid nad ei anna veel alla, eks tuuliseid kohti ja äraostetavaid kohalikke võimulolijaid leidub mujalgi. Nüüd paistab tuuleärikate surve ja löögi all olevat  Läänemaa lõunaotsas asuv Hanila vald. Konkreetselt siis sealne looduskaunis Kukeranna kant.

Miks ma nimetan suht järjekindlalt tuulikute püstitamisega seotud ärimehi halvakõlaliselt ärikateks. Sel lihtsal põhjusel, et nad käituvad valdavalt oma “äri” ajamisel täpselt samamoodi kui omaaegsed “”Viru” ärikad”. Kelleltki vastutusvõimetult jommis soomlaselt ta teksad vaata et otse jalast ära rebida ja need siis kergeusklikule “lääne elulaadi” ihalejale hingehinnaga maha sahkerdada. Ilma mingi garantiita, et need teksad üldse uuele omanikule sobiks.

Või et laiemalt, mis on ärimehe ja ärika vahe. Mille poolest erineb ärimees ärikast. Eks neid vahesid ja erinevusi ole palju, kuid välja võiks tuua mõned olulisemad. Näiteks ärimeest huvitab asi (äri) just oma võimaliku kaugema perspektiiviga nii enda kui kogu ühiskonna hüvanguks, ärikas huvitub ainult konkreetsest tehingust ja sedagi ainult enda huvidest lähtuvalt. Mis edasi ja teistest saab, on tal savi. Või kui vaadata näiteks mingi äri ettevalmistamise suhtekorraldust ja PR tehnikaid. Tõeline mastaapne ja perspektiivitundega ärimees ei saa endale lubada avalikkuse eksitamist, selleks ostetavate-müüdavate ajakirjanike palkamist, tegelike merkantiilsete eesmärkide varjamist-varem või hiljem tuleb ju kõik välja. Ärikas on aga neist muredest prii, tähtis on ju konkreetne tehing, ja selle tehingu teokssaamise nimel on kõik vahendid head….

Näiteks selline omapärane juhtum “Äripäevas”.

Vormsis läbikukkunud suhtekorralduse kiuste ja lappimiseks ning Hanilasse tuulikute paigutamise läbisurumiseks palgatakse nime poolest ajakirjanik, kes muidugi teeb kohe avalöögiga, Hanila tuuleparki promovale  artiklile pandud  pealkirjaga

-“Vormsi alustas tuuleveskitega võitlemist valest otsast”- nii oma margi kui ka tuulemeeste püha ürituse täiega täis.

Tahaks kohe küsida sellelt Tõnu Talvarilt, et kas tema nn. arvamus ongi selles, et Vormsi rahvas tegi midagi valesti, kui kogunes üldkogule ja otsustas, et nad ei taha tuuleparki oma saarele. Mis tähtsust oleks siin isegi sellest, kui keegi ei tahakski Vormsile tuuleparki rajada. Rahvas on suveräänne otsustama ka preventiivselt, et kellegil ei tuleks sellist lolli mõtet kunagi pähegi. Tõelistel ärimeestel ju ei tulekski. Nemad oskavad riske juhtida ja hinnata. Milleks teha mõttetuid, perspektiivituid kulutusi.Aga ärikatega pole miskit teha. Hüppavad mõttetult siia-sinna. Kõrvus helisemas leitmotiiv:Aulepaga läks ju nii hästi…

Reede, 13. august 2010

Õhusild Vormsi–Vasjuki…

 

Uued Vormsi vallavõimurid võtavad asju ette suurelt. Ütleks et isegi lennukalt. Kui läkski vett vedama plaan panna siin püsti pooleteist miljardilise maksumusega tuulepark, on justkui kompensatsiooniks valminud uus plaan muuta kohalike külameeste heinamaa lennuväljaks. Ilmselt lausa rahvusvaheliseks, sest paljukest neid lennukeid, kes tingimata tahaks just Vormsile lennata, siin Maarjamaal on….

Tuleb kuidagi tuttav ette. Kunagi sajand tagasi kirjutasid Ilf ja Petrov surematuks kellegi Ostap Benderi, kelle paljude geniaalsete ideede hulgas leidus ka mõte teha Venemaa kolkakülast Vasjukist maailma malepealinn. Koos sinna juurde kuuluvate ülimoodsate transpordiühendustega loomulikult. Enam täpselt ei mäleta, aga koos ekspress rongiühendusega Moskvasse oli vist  juba tollal plaanis ka rahvusvaheline lennuühendus

Ajad on muidugi edasi läinud. Kui Vasjuki külamehed kuulasid Benderit ammulisui ja noogutasid innukalt kaasa, siis Vormsi külamehed teritavad juba suht avalikult hangusid. Kahtlustavad muidugi ka veel, et see lennuväli ainult sirmiks mingile muule, hoopis reaalsemale plaanile. Minu arust on ka kahtlane plaan. Sest milleks taotleda seda juba vene ajal varulennuväljana kasutatud heinamaad just munitsipaalomandisse. Lennuk võib ju sama hästi maanduda ka riigi maale.Ju on meestel tõepoolest mingi plaan selleks puhuks, kui lennuäri ei õnnestu. Omavalitsus võib nimelt oma omandit vabalt müüa. Loogiline, et omadele, ja sõbrahinnaga…

Üks motiiv selle lennuväljaga kiirustamises võib veel olla. Nimelt võib tekkida situatsioon, kus praegu võimulolijail tekib füüsiline vajadus oma valijate reaalse ja samuti füüsilise toe järele. Nende valijad aga teatavasti ju pärit kuskilt Tallinnast või selle lähistelt. Vajadusel saarele saab neid vaikselt kuidagi tuua ka meritsi, aga katsu sa neid siit peale siin sigaduste kordasaatmist ka turvaliselt evakueerida…Õhusild Vormsi –Tallinn võib osutuda eluliselt möödapääsmatuks.

Sest miks on Vormsi olnud ja on edasi väga turvaline paik. Kindlasti mitte selle pärast, et siia pätid ei tule või neid siin õldse ei käi. Ei. Pätte käib siin kindlasti hulgim. Kuid nad ei tee siin lihtsalt pätti, sest teavad vägagi hästi: terve nahaga peale pättuse tegemist on siit väga-väga raske pääseda…

Kolmapäev, 4. august 2010

“Ühtse Vormsi” üldkogust–takkajärgi..

 

Nüüd, paari päeva möödudes mälestusväärsest ja ajaloolisest Vormsi saare esimesest üldkogust, saab rahulikult vaagida ja analüüsida üldkogul toimunut. Peab kohe ütlema, et kokkuvõttes oli asjas nii positiivset kui negatiivset, oli asju mis vaimustasid, oli asju, mis valmistasid pettumust.

Tähtsaim üldkogu tulemus on muidugi see, et pea 100% tõenäosusega Vormsile tuuleparki ei tule. Tööstuslikku tuuleparki ehk isegi mitte kunagi. Maksimaalne võimalik tuuleenergia kohapealne arendus on nüüdsest kindlasti piiritletud olemasolevate elektriülekandeliinide ja muude süsteemi osade võimega “seedida” kõikuvat tuulkute genereeritavat pinget. See võime pole siin suur. Kuna just ja alles vahetati välja ka vana veealune saart toitev elektrikaabel, on raske leida argumente a’la “saare ja selle elanike vajadustest, energiasõltumatusest”.jne. Igasugune mastaapsema mõttega arendaja ilmumine saarele neis tingimustes ja üldkogu otsuse valguses  oleks kui kepi torkamine herilasepessa..

Vaimustav oli inimeste üksmeel, soov seda üksmeelt saavutada. Ja see, et kõik toimus ilma ülemääraste teravusteta, küll emotsionaalsete kuid samas argumenteeritud inimeste etteastete ja sõnavõttude raamistikus. Esmakordselt oli Vormsi rahvas tõeliselt ühtne.

Samas olen, üllatav küll, ka natuke pettunud sellises ühtsuses, sellises üheülbalises üldkogu hääletustulemuses:154 tuulepargi vastu ja ainult 2 poolt. Seda tulemust võib mõista aga mitte niisama hästi seletada…Mõista võib seetõttu, et selline hääletustulemus tuli ülesköetud emotsioonide toel ja Vormsil eluaset või kinnistut omavate inimeste ühiste huvide baasilt. Sest hetkel realiseerus tavaliselt väga harukordne juhus:praktiliselt kõigil kogunenutel (elanikel ja kinnisvaraomanikel) olid kattuvad huvid. Keegi neist polnud huvitatud elukeskkonna halvenemisest ega oma kinnisvara hinna langusest. Millised halvad asjad oleks tuulepargi idee teostumisel kahtlemata realiseerunud. Ehk massiliselt hääletati siiski põhimõttel: oma nahk on ihule lähemal…Arusaadav ja õigustatud lähenemine, kuid natuke arusaamatu ja isegi seletamatu on see., miks see oma huvide üldiste huvide ees eelistajate suhtarv nii suur oli. Sest kuigi konkreetse Vormsi Tuulepargi rajamise seostamine üldiste huvidega taastuvenergeetika kontekstis pole just hästi argumenteeritav, peaks meie hulgas siiski piisavalt liikuma inimesi, kelle eelistused oleksid üldised ja kogukondlikud, riiklikud, kui soovite, huvid. Väga raske on ette kujutada toimivat kogukonda ja riiki, kus kõik lähtuvad ja langetavad otsuseid vaid omaenda huvidest lähtuvalt. Peab olema mingi kriitiline kogus ühiskondlikult mõtlevaid inimesi, kes peaaegu alati otsustavad, isegi oma huvide kahjuks, ühiste huvide kasuks. Just nende toel oleks demokraatlikult võimalik leida lahendusi, mille taha koonduks rohkem kui pooled otsustajatest.

Ehk siis selle pika ja keerulise jutu kokkuvõtteks, ootasin üldkogult ka sellel juhul, kui “õigesti” hääletajaid Tallinnast ja selle lähistelt siia lisaks juurde ei transpordita , siiski mingit 10-15%-list tuulepargi toetamist. Mis oleks tegelikult sama kindel “ei” ja ega andnuks arendajatele mingit erilist võimalust. Toetushääli tuli aga kümme korda vähem. Seda enam väärivad tunnustust need kaks, kellest üks ka volikogu liige, kes ikkagi söandasid tuulepargi poolt hääletada. Sõltumata isegi tegelikest motiividest, mis neid nii hääletama sundisid.

Selle  tunnustuse vajaduse seletamiseks vaatleks neid võimalikke motiive lähemalt.

Esiteks: nad hääletasid selliselt, sest ongi veendunud, et Vormsi tuulepark on üldistes huvides. Küll konkreetsel juhul ja minu  hinnangul oli see vähe tõenäoline motiiv, kuid samas mingit põhjust seda motiivi päriselt välistada ka pole.Ja kui nii, siis ju väga kiiduväärt.

Teiseks: need kaks tegid lihtsalt pulli, otsisid tähelepanu, et teistest eristuda, et just näpuga näidataks…Juba tõenäolisem variant, aga jällegi tipp-topp motiiv. Pullimehi peab alati olema, isegi nii tõsistes asjades, kui tuulikud Vormsil…

Kolmandaks:Tegemist võis olla kokkuleppe täitmisega, kus kokkulepe seisnes selles, et viimastel valimistel aitasid Vormsile tuuleparki rajada soovivad isikud ja neid toetavad poliitikud kohalikku volikokku mõned kohalikud mehed hilisema tuulepargi toetamise tingimusel Ise peaks seda varianti vast kõige tõenäolisemaks. Pidamata küll midagist sellistest “diilidest”põhimõtteliselt, peab siiski väga hindama kokkulepetest pidamist. Eriti selles valguses, et kui selliseid kokkuleppeid (ja üsna suure tõenäosusega nii oligi) tehti, siis tehti neid ka mõne teise volikoguliikmega. Kes aga kokkuleppest ei pidanud…Igal juhul aktsepteeritav ja positiivne käitumine.

Neljandaks: Mehed olid lihtsalt ära ostetud…Hääletasid tuulepargi poolt ja pärast maksti papp peo peale. Äärmiselt vähe tõenäoline, sest sel juhul oleks asi siiski mastaapsemalt ette võetud ning niiviisi hääletanuid oleks vast rohkem. Aga isegi kui nii oleks…telliti töö, tegi ära, sai pappi…Mis siin ikka nii väga halba..Eriti veel jälle võrreldes nendega, kellelt ka telliti, kuid lõid vedelaks ja ei julenud tellimust täita.

Viiendaks: mehed ajasid värvid segi…Ka siin pole meestele midagi ette heita. Pigem korraldajatele, kes ise varjus olles praadisid publikut ja hääletajaid pikki tunde palava päikese käes..

Nii-et kokkuvõtteks au ja kiitus neile kahele tuulepargi poolt hääletanule, kes julgesid siiski massist eristuda.

Tõsisemaks minnes häirib mind tegelikult veel üks asi. Ma olen nimelt merre rajatavate tuuleparkide põhimõtteline pooldaja. Ja praegune Vormsi pretsedent nii massiivse rahva vastuoluga annab tõesti trumbid kätte nn. “sügavrohelistele” politikaanidele, kes hakkavad rahvast üles kütma ka kaldast kaugel asuvate meretuuleparkide vastu. On ju juba ilmnenud vähemalt mulle täiesti ootamatu vastuseis Neugrundi ja Gretagrundi madalatele planeeritavate tuuleparkidele. Jah, mingil määral kahjustatakse suht haruldaste molluskite, vetikate ja kalade elukeskkonda kuid võrrelda seda oma argumentatsioonis demagoogiliselt inimese elupaikadega oleks vast siiski liiast. Et pea 10 km kaugusel kaldast asuv Neugrundi madala tuulepark risustab pöördumatult Nõva kandi inimeste merevaate ja teeb sellega seal elamise võimatuks…Noo, andke andeks. Vastupidi, just tuulepargi rajamise korral näevad Nõva kandi elanikud lõpuks, kus kandis see kuulus Neugrundi madal ja vana meteoriidikraater ka tegelikult asub…

See tuuleparkide teema siin blogis nüüd suure tõenäosusega lõpeb. Kopeerin siia ajaloo huvides ka kõrvalasunud küsitluse, kas Vormsile tehakse tuulepark või mitte, tulemused:

Jah, kindlasti teevad ära

  13 (15%)

Arvatavasti, pigem jah

  41 (47%)

Vaevalt, pigem ei

  12 (13%)

Ei, sest rahvas on vastu

  20

Nagu näha, alahindasid blogilugejatest vastajad Vormsi rahva tahet, ja selle tahte väljendusoskusi ja oma võimaluste ärakasutamise võimekust…

Teisipäev, 27. juuli 2010

Vormsi saigi uue vallavanema

 

Kelleks on tänasest IRL-I liige Urmas Pau….Selle ajaloolise hetke puhul tasub meenutada tema teed vallavanemaks. Vormsi saarele ilmus ta esialgu suht märkamatult kuskil 3-4 aastat tagasi, omandades endise Eesti NSV TA suvilakompleksi Borrby külas. Kuid peagi oli ta niisama suht märkamatult asunud valla arendusnõuniku positsioonile. Natuke enne 2009. a. kohalikke valimisi ta sellelt kohalt küll miskipärast koondati, kuid koondamise põhjus oli vast pigem masust tingitud valla eelarveprobleemid kui tööga mittetoimetulek. Ja pealegi, eks koondamisrahad ju maksti ning saigi rahulikult valmistuda 2009. a. kohalikeks valimisteks. Ja see valmistumine oli tõepoolest pikk, põhjalik ja süstemaatiline. Tal õnnestus mingi nipiga ära rääkida kohalike väga vanade olijate ning võõraste (kusjuures võõrasteks peetakse siin tavaliselt veel ka 10  ja rohkema staaziga vormsilasi) suhtes üsna umbusklike meeste-naiste valimisliit “Ka Talvel Vormsil” ning viiski selle liidu edukalt valimisvõiduni. Ja mitte ainult valimisvõiduni, vaid lausa absoluutse valimisvõiduni. 6 kohta üheksaliikmelisest volikogust.. Jah, kuid meetodid…

Nimelt kirjutati viimaste valimiste aastal Vormsi valda sisse kuskil 80-90 uut elanikku, vaat et 100%-liselt valimisealist.. Kuulu järgi vast isegi kolmandik nendest praeguse vallavanema avaratesse ruumidesse. Nüüd, takkajärgi teades detailset valimistulemust ja omades ise siinsete 4 viimase kohaliku valimise kogemust valitava, valija ja kiibitsejana, olen ilmselt piisavalt pädev eksperthinnanguks, kuhu ja kellele need 90  uue ja tundmatu (sest vaevalt keegi neid uusi aktiivseid valijaid peale vallasekretäri või U.Pau enda oma ihusilmaga näinud on) valija häält läksid.

Niisiis, valimisliidu “Ka Talvel Vormsil” detailne tulemus (VVK andmetel) on siin:

URMAS PAU -29  kokku, 14 paberil, 15 elektroonilist

Pakuks, et U.Pau ei koguks koha pealt rohkem kui 4 häält. Praegu juba ilmselt veelgi vähem. Seega toetasid värsked sissekirjutatud teda ca 25 häälega. Kaudselt toetab seda väidet ka ebatavaliselt suur tema poolt just elektrooniliselt hääletanute protsent

IVO SARAPUU 25, 22, 3

vallavolikogu esimees Ivo on vana tegija kohalikus poliitikas, võitnud valimisliidu (formaalne?) juht. Varasematel valimistel on ta saanud regulaarselt 10-15 häält ja osutunud ka valituks. Pakuks, et praegu sai ta ca 10 häält juurde neilt uusvalijatelt

SVEN RAMMUL 23, 21, 2

Ka varem kandideerinud ja osutunud ka valituks kuskil 10 või mõne rohkema häälega. Seega ka tema sai ca 10 häält kuskilt mujalt

JAAK KAABEL 20 16 4

Ainult paar aastat saarel tegutsenud mees, kes varem siis kandideerinud pole, aga kuna ta tööandja ja üldse tegus mees, vast 5 häält koguks ka ilma “viagrata”. seega ca 15 häält mujalt

ARVO ALLIK 17, 13, 4

Vana kala kohalikus poliitikas, kogub tavaliselt 10 hääle ringis. Kuna tema oli kõige häälekam siseopositsionäär “talvitujate” ridades, siis on ka mõnevõrra loomulik, et “uusvormsilaste” hääli jagus talle vaid ca 5. Needki ilmselt halastushääled, et oleks vait ja ei möliseks.

OVE KOSKA 12, 5, 7

Tuulemees, kellest kuulsid ja kelle nime vormsilased valdavalt lugesid esimest korda valimissedelilt. aga keegi võib.olla tõesti teadis-tundis. nii-et siit ca 10 mujalt tulnud valijaeelistust. Sümptomaatiline on jällegi suur elektrooniliste häälte osakaal.

Need ülal toodud 6 härrasmeest said siis Vormsi rahvalt mandaadi juhtimaks valda järgmisel 4-l aastal. Liidaks nüüd mu väljapakutud eksperthinnangute väärtused kokku:25 pluss (ei leia klaviatuurilt pluss märki) 10 pluss.10 pluss  15 pluss 5 pluss 10

Saan 75. Loogiline, sest ega asi ju hinnanguline ja kindel on ka see, et ega kõik need 90 aasta jooksul sissekirjutatut polnud ju “valimisturistid”. Ehk neil oli mingi muu ja mõistlikum motiiv siia saarele sisse kirjutamiseks. Sest ma pean lausa väärakaks teguviisi kirjutada ennast tundmatusse kohta sisse ja panna oma häältega pukki kohalikele vastuvõtmatuid tegelasi.

Kuna U. Pau pole juba ammu (seoses vallavalitsusse minekuga) ise volikogu liige, siis on tema asendusliige alljärgnev

JONNE BERGGREN 9, 8, 1

Tema oli siis ka valitseva liidu ainus volikogulane, kes seda tsirkust kaasa tegema ei soostunud ja ainukesena volikogu istungilt puudus. Oli ka põhjust selg sirge hoida sest tema valimistulemuses ei paista no “kahtlasi” hääli kusagilt. Jonne oma 10 hääle ringis võtab, see ammu teada

Toon ajaloo huvides ära ka kõigi teiste (volikogust) üle jäänu “Ka Talvel Vormsil” liikme valimistulemused. Neile praegu kahjuks hääli ei jagund. Võib-olla järgmistel valimistel, kui õnnestuks rohkem aktiivseid valijaid sisse kirjutada…

ENE SARAPUU 7 5 2

ILMAR KOPPELMAA 6 6 0

ANTS VARBLANE 4 2 2

PRIIT ORUTALU 4 2 2

RISTO KOCH 4 3 1

ENE RAND 3 1 2

LIA OSTAPENKO 3 2 1

ANDRES KOCH 3 1 2

TEET VAINOLA 2 0 2

ELLEN MANDRE 2 2 0

RIIMA KOCH 2 2 0

Võim saigi lubatud kahe kuuga paika!. Ausalt öelda, ega oodanud nii tugevat parteidistsipliini ja eeldasin hoopis pikemat segadusteperioodi ja U. Pau igikestvat asendaja staatust. Aga müts maha effektiivse oma tahte läbisurumise ees. Õnnitlused.

Pühapäev, 25. juuli 2010

Vormsi saare üldkogu tõenäoline stsenaarium…

Peaaegu täpselt nädala pärast, pühapäeval, 1. augustil, hommikupoolikul ajavahemikus10-13, toimub siis esimene saareelanike üldkogu saare ajaloos…

Selle korraldajate poolt paikapandud ajakava ja ettepandud päevakorra (vt.allpool) järgi võib päris julgelt spekuleerida selle üle, mida üldkogult tahetakse ja kuidas selle tegelik käik võiks kujuneda…

 

Sellest, et üldkogu kokku kutsumise eesmärgiks on teada saada rahva tõeline arvamus tuulepargist Vormsi saarel, võite edasi unistada. Kahtlemata on üldkogu eesmärgiks   saada minimaalnegi põhjus või ajend või ettekääne selleks, et volikogu liikmetel oleks väiksemate südametunnistuspiinadega võimalik algatada valla üldplaneeringu muutmine tuulepargi ehitamise võimalikkuse kaalumiseks. Etteruttavalt, kui juba kaalumiseks läheb, siis on kindlalt teada ka see, kuhu kaalud langevad …Igasugu planeeringute praktika meie vastava seadusandluse tingimustes kinnitab seda.

Samas on see  tuulemeeste viimane võimalus, ja ega nad seda võimalust kergelt ära anna. Neid võib isegi mõista. Aga omad vitsad peksavad, valisid lihtsalt valed partnerid.

Ja viimane võimalus selle pärast, et käimasoleva nelja maakonna teemaplaneeringu peale reaalselt loota pole mõtet. Esiteks tunnistab see teemaplaneering ülima tõenäosusega Vormsi maismaa tuulikute rajamise seisukohalt väheperspektiivikaks ja teiseks jõustub see teemaplaneering ka tuulepargi rahastajate seisukohalt liialt hilja.

Nii-et üldkogult tuleb, nui neljaks, kätte saada kasvõi hillitsetud ja segaselt sõnastatud toetus taastuvenergia kasutamisele Vormsi vallas. Et siis volinikud saaksid rahva arvamuse rusikaga vastu rinda tagudes algatada planeeringu ia võtta vastu väljateenitud tasu…Kui aga planeeringu muutmine on volikogust juba läbi läinud, on edasine juba “delo tehniki”. Nagu venelased (muuseas, ka tuulepargi rajamise rahastajad) ütlevad…

Kuidas see tulemus siis tõenäoliselt saavutatakse.

Esiteks, üldkogul osalejate kvaliteedi ja kvantiteedi kontrolli all hoidmisega. Nagu tähele panite, toimub üldkogu pühapäeva hommiku-, mitte õhtupoolikul. Õhta poole nimelt saaks suhteliselt mugavalt osaleda ka need paljud “mittetalvitujatest” aktiivsed tuulikuvastased, kes tuleks lõunase praamiga ja saaks õhtul kenasti tagasi. Pühapäeva hommikul praam ju teatavasti ei käi ja praegune üldkogul käimine tähendab sisuliselt juba kahe päevast ajakulu. Ma arvan siiski, et mandrilt tulijaid siiski ja muidugi on, aga need on pigem kirglikud tuulikupooldajad ja eks nende vaev ja kulu saab ka tasutud…

Teiseks, ma arvan, saali kogunenud siiski üsna suurt massi ohjatakse professionaalselt. Selleks on tõenäoliselt palgatud proffist koosolekujuhataja, kes ei lase asja huvidele võõrastel mõtetel eriti kõlada, surub samuti palgatud proffidest ja autoriteetidest temaatiliste ettekannete esitajatega asja sisuliselt akadeemilise arutelu-seminari raamidesse…Kõik need kogunenud külamutid-taadid saavad pärast kolmetunnist väsitavat ajuloputust aru, et see taastuva energia värk on üks kihvt värk….ja üleüldse oleks parem, kui rutem sealt palavast saalist minema saaks…Et lõpuks ka millegi üle hääletati, ei tule enam hiljem meeldegi…

Kas sellist asjade käiku oleks võimalik kuidagi mõjutada-muuta. Tegelikult on tõesti üks võimalus. See on nimelt selles, et mitte mingil juhul nõustuda hääletamisele tuleva küsimuse ebamäärase sõnastusega, vaid selgelt nõuda selget sõnastust. Ega paremat sellest: tahate tuuleparki-ei taha tuuleparki, ju polegi. Ja hääletada võiks kaks korda. Kohe alguses, enne spetsialistide etteastet, ja lõpus, pärast spetsialistide ettekannet. Viimane hääletus tühistaks loomulikult esimese. Näitaks, kui palju siis spetsialistide esitatud argumendid tegelikult asja mõjutavad. Kellel saaks selle ettepaneku vastu midagi olla.

Ja mitte mingil juhul ei tohiks lubada salajast hääletust. Tuulepark saarel on küll viimane asi, mille kohta arvamuse omamine peaks olema kaitstud hääletamise salastamisega.

Ehk siis, kui üldkogule kogunenud enamus ei lase endaga manipuleerida, siis õnnestuks seda (manipuleerimist) vast ka vältida. Kui aga hääletustulemus näitab mitte ainult tuulikupooldajate võitu, vaid isegi nende minimaalset või mõõdukat kaotust, pole enam suurt midagi teha. Volinikele on see piisav ettekääne ja “rahva tahte” arvestamine, et planeeringu muutmine siiski algatada…

Kolmapäev, 21. juuli 2010

Vormsi saare üldkogu ja rannarootslaste huvid

 

Hea Vormsilane,

Oled oodatud esimesele Vormsi Üldkogule, mis toimub

l.augustil 2010 a. kell 10.00 rahvamajas.

Üldkogu on oma seisukohtadega suunanäitajaks Volikogule ja Vallavalitsusele peamiselt just nendes küsimustes, mille osas ei ole vastust kehtivates valla põhidokumentides nagu arengukava ja üldplaneering. Palun tule kindlasti kohale, sest Sinust sõltub otseselt meie kodusaare tulevik!

Päevakava:

1. 10.00 - 11.30 Saare arengu küsimused

2. 11.45 - 13.00 Taastuvenergia kasutamise võimalused ja saare energeetiline sõltumatus

NB! Registreerimine Üldkogule algab 9.30 ja selleks võta palun kaasa isikut tõendav dokument!

 

Selline on siis Vormsisse sisse registreeritud (elukoha registrisse kantud) inimestele saadetud teade-kutse üldkogu kokkukutsumise kohta.

Kuna ka valla kodulehel pole siiani (vähemalt kergesti leitavat ja pilkupüüdvat) teadet selle üldkogu toimumise kohta, tekib väikesi kahtlusi, et seda püütakse korraldada eelkõige valitutele ja liigseid silmi-kõrvu kohale ei tahetagi. Kuigi juba printsiibilt peaks selline asi olema kõigile asjahuvilistele vaba ja näiteks maa-ning suvilaomanike rohke osavõtt igati tervitatav, sõltumata formaalsest sissekirjutusest. Milleks selline dokumentide kontrolli rõhutamine, kui üldkogul vastuvõetavad võimalikud otsused on niikuinii volikogule ainult soovituslikud…Kas soovitus, mille andmisel-formeerimisel osaleksid ka maa- ja suvilaomanikud, oleks kuidagi halvem kui see, mille andmisel võivad kaalukeeleks osutuda inimesed, kelle ainukeseks seoseks saarega on pelk sissekirjutatuse fakt…Teadmata motiividel…Pealegi kui veel ka kehtiv valla põhimäärus lubaks maaomanikel ka seaduslikult osaleda üldkogu töös…

Minus küll süveneb veendumus, et üldkogu manipuleerimise kaudu tahetaksegi tagaukse kaudu see tuulepark meile maale tuua…Ehk siis eelkõige maa- ja suvilaomanikelt midagi olulist ära võtta. Maaomanikelt rohkem, suvilaomanikelt natuke vähem. Maaomanikelt rohkem seetõttu, et Vormsi maaomandi peamine väärtus on tema likviidsus ja hind. Ehk kas seda omandit oleks võimalik vajadusel kiiresti müüa ja mis hinda oleks selle eest võimalik saada. No selge see, et siia tuulepargi  püstiajamisel on Vormsis asuvat maatükki praktiliselt võimatu müüa, või kui siis ainult poolmuidu ära anda. Kuna aga Vormsis on maaomanikeks peaasjalikult rannarootslased, siis käib see tuulepargi püstitamine eelkõige ju nende huvide vastu.

Suvilaomanikud kaotavad natuke vähem, sest kuna nende suvila esmane väärtus (nende jaoks) pole mitte hind, vaid pigem midagi emotsionaalset. Kuigi ka emotsioonidel on muidugi olemas hind, võib selle igahommikuse tuulikulaba vilkumisega ilmselt ka kuidagi harjuda…

Seda imelikum, et muidu päris aktiivselt oma õiguste eest seisvad rannarootslased lasevad omale mütsi järjekordselt pähe tõmmata. Järjekordselt seetõttu, et näiteks maahooldustoetuste korra muutmisega aasta alguses olid ka nemad just suurimad kaotajad. Neile tehti põhiliselt nende endi makstud maamaksude ümber jaotamisel ikka päris külmalt ära, kehtestades varjatud maamaksu soodustused vaid hoolikalt valitud grupile, kus rannarootslasi praktiliselt pole. Kuigi see maahooldustoetuste määrus oleks kergesti vaidlustatav nii maavanema kui õiguskantsleri juures, lasti asjal miskipärast sündida. Tundub, et rannarootslased on siinsetele asjadele lõplikult käega löönud…

Esmaspäev, 19. juuli 2010

Vallavanem jäi (veel) valimata…

…ja kui nii –probleemi lahendamise asemel probleemi edasillükkamine -edasi läheb, jätkataksegi vallavanema kohusetäitja Urmas Pau’ga. IRL-I jaoks siis ilmselt võiduka lõpuni. Sest mis tähtsust on suure ja mõjuka partei seisukohalt see, kas nende  käpa all oleva valla nende mehe kaelas ripub ametiraha või mitte…Vallaelanike maksurahad on nende jagada, aasta pärast toimuvaid presidendivalimisi saab ka (nii väikese valla kohta ebaproportsionaalselt palju) mõjutada…

Vormiliselt oli siis seekord tegu volikogu kvoorumi puudumisega, ehk volikogu liikmete boikotiga ja varjatud mittenõustumisega ettepandud vallavanema kandidatuuriga. Eks see asi siiski sägise poole põnevamaks läheb, sest volikogu on juba praegu sisuliselt teovõimetu ja mingil hetkel peab selle olukorra ka seaduse järgi lahendama, ehk siis volikogu praegused liikmed kaotaksid mandaadi ja asemele tuleksid nimekirjadest asendusliikmed. Siiski vaevalt see asi nii kaugele läheb,…volikogu koha kaotamise hirmus valitakse lõpuks vallavanemaks ära isegi Urmas Pau…

Teisipäev, 6. juuli 2010

Aura ja Risto: tuulepark ikkagi tulemas-tagaukse kaudu…

 

Olen vist olnud ülearu optimistlik…selles, et tuuleärimehed on mõistuse ja südame häält kuulda võtnud ja aru saanud, et see tuulepark siia saarele ei lähe kohe mette…Ja kui isegi tuli teade plaanist korraldada saare üldkogu sellesama tuulepargi küsimuses, võtsin asja suht rahulikult. Rahvas on ju oma negatiivset suhtumist näidanud, ja küllap teeb ta seda siis ka üldkogul. Ega küll küllale liiga ei tee ja täiendav demokraatlik otsustus- ja kaasamisprotseduur tuleks ainult kasuks. Kuid…saatan on teatavasti peidus detailides. Järele mõeldes, leitsakuliselt –suviselt rammetu  saare üldkogu 1.augustil võib suure tõenäosusega tulla tema vahetute korraldajate nägu…Nagu need asjad ikka käivad. Informeeritakse , teavitatakse, agiteeritakse kohale tulema ja “õiget” arvamust avaldama “õigeid” inimesi. Ehk siis ilmselt on alust tuulepargi vastaste allkirjade kogumise initsiaatorite Aura ja Risto kahtlustel-kartustel, et see üldkogu ei ole teps mitte kokku kutsutud selleks, et saada teada rahva tegelikku arvamust, vaid ikka eelkõige selleks, et saada mingi legitiimne ettekääne rahva arvamusest möödavaatamiseks…

Alljärgnevalt Aura ja Risto vastavasisuline kiri valla ja maakonna ametimeestele täies mahus

3 juunil 2010

Vormsi Vallavolikogu

Vormsi Vallavalitsus

Teabeks: Lääne Maavalitsus

Vormsilaste allkirjad saarele tuulepargi ehitamise vastu

Vormsi Vallavolikogu on otsutanud, et Vormsi saarele kavandatava tuulepargi rajamise küsimuses korraldatakse saare üldkogu 1. augustil 2010. Praeguses olukorras tekitab selline aktiivsus saarerahva arvamuse selgitamiseks küsimusi, isegi kahtlusi.

Kindlasti on kõik volikogu liikmed teadlikud, et selle aasta kevadel korraldati allkirjade kogumine Vormsi saarele tuulepargi ehitamise vastu. Petitsioon oli allkirjastamiseks nii saarel Hullo kaupluses kui ka internetis. Allkirjade kogumisest kirjutati nii ajalehes Lääne Elu kui ka valla omas infolehes. See kodanikualgatus ei ole mingil juhul saanud volikogu liikmetele kahe silma vahelt jääda. Kui volikogul oleks siiralt huvi rahva arvamus välja selgitada, oleks olnud väga lihtne petitsiooni tulemust küsida.

Tulemus on see, et valdav osa vormsilastest andsid oma allkirja - niisiis tuuleparki Vormsi saarele ei taheta. Allakirjutanuid oli kokku 867, nendest saarel kirjutati 303, internetis 564.

Vormsi valda on registreeritud üle 400 inimese, kuigi on teada, et tegelikult elab saarel aastaringselt vaid umbes 150 inimest. Neist 150 inimesest suur enamus on petitsioonile alla kirjutanud, puudu on ainult umbes 20 nime. Samuti on Vormsi suvemajaomanikud - suvitajad päris üksmeelselt tuulepargi vastu.

Allkirjad toovad selgelt välja, mis on saarerahva valdav arvamus Vormsile tuulepargi rajamise kohta. Saare rahvas on üles näidanud oma aktiivsust ja väljendanud oma arvamust. Sellest hoolimata, et petitsioonidel pole juriidilist väärtust, on igas demokraatlikus riigis neil siiski kaalukust, kui tehakse otsuseid kogukonda puudutavates küsimustes.

Arvatavasti kõik oma allkirja andunud inimesed tahavad nüüd volikogult selgitust. Palume siis kirjalikult vastust ja küsime järgmist:

Miks volikogu ei ole allkirjade kogumise tulemuse vastu huvi tundnud, vaid selle asemel hakkas üldkogu korraldama?

Mida volikogu arvab petitsiooni tulemusest? Kas see ei ole tähelepanuväärne? Kas üldkogu on selles küsimuses veel tõesti vajalik ja milleks?

Lugupidamisega,

Aura Koivisto Risto Sauso

Fällarna, Vormsi, 91304 Läänemaa

Lisad:

Ei tuulepargile Vormsil petitsiooni allkirjad

Kommentaariks veel niipalju, et sellise võimaliku manipuleerimise vastu aitab vaid ka tuulepargi vastaste (kes ka minu arvamuse kohaselt on tegelikult suures ülekaalus) aktiivne, teadlik ja ettevalmistatud osavõtt saarerahva 1.augusti üldkogust. Pärast võib olla hilja…

Pühapäev, 27. juuni 2010

Keskerakond toob Vormsile bensujaama …

 

See värk ja trall Vormsi oma bensujaama üle võtab ikka päris grotesksed vormid. Nüüd on siis ka keskerakonna populistid haistnud võimalust. Tegelikult tuleb neid, Ratast, Seppikut, Laanetit, tunnustada. Teevad seda, mida poliitikud peaksidki kogu aeg tegema: naeruvääristama konkurentide veel suuremat populismi. Sest selles on neil õigus-mingi eraettevõtja siia saarele seda bensujaama ausate kavatsustega ei tee. Need tuulepargi maaletoojad mehed on oma bensujaama lubamisega tühipaljad petised, kes loodavad Vormsi maksumaksjate raha omavalitsuselt dotatsioonide kujul välja petta. Ilma dotatsioonita pole siin majanduslikult võimalik bensukat pidada. Ja kui nüüd keskerakondlased pakuvad riiki selleks dotatsioonide allikaks, on see vähemalt mingi mõte, millel on vähemalt mingi sisu. Iseasi muidugi on see, et eks nad ise ka tea, et riik lähiajal vaevalt nii jõukaks saab, et saareelanike bensiini hakkaks kinni maksma. kui arstiabigi ei suudeta tagada. Ehk siis see bensujaama lubamise samm on populism mis populism….

Esmaspäev, 21. juuni 2010

Tulekul on saare üldkogu tuulepargi küsimuses

 

Järgmisel esmaspäeval otsustatakse volikogus saare üldkogu kokkukutsumine.

Otsuse projektist:

Üldkogu kokkukutsumine

Lähtudes Püsiasustusega väikesaarte seaduse § 5 ja Vormsi valla põhimääruse § 5 ja § 6 Vormsi Vallavolikogu

otsustab:

  1. Kutsuda kokku Vormsi saare üldkogu 1. augustil 2010.

  2. Vallavalitsusel saata kutse kõigile üldkogu hääleõiguslikele Vormsi püsielanikele 18. juuliks 2010.

Kuigi ma ise olin veel mõni aeg tagasi päris skeptiline üldkogu võimaluste osas väljendada saareelanike tegelikke arvamusi ja hoiakuid, just kvoorumi kokkusaamise problemaatika pärast, olen natuke optimistlikumaks muutunud ja toetaks ka volikogu seda initsiatiivi. Kuna üldkogu kutsutakse kokku põhiliselt ikka  tuulepargi küsimuse pärast, ja allkirjade andmise intensiivsuse järgi oli kodanikuinitsiatiivi taastärkamise märke natuke juba näha, tulebki äkki kvoorum kokku. Ja kui juba kvoorum koos, siis on ka tuulepargi pooldajatel oma võimalus olemas. Nimelt on  neil ju ca 100 kindlat poolthäält taskus ja tuulepargi vastu on rohtu ainult siis, kui ka vastalised aktiivselt üldkogu tööst osa võtavad. Ehk siis vähemalt 100 nägu peab ka tuulepargi vastastel olema välja panna. Nii-et kvoorum võib külla ja kapaga täis tulla ja üldkogu esindab väga representatiivselt ja autoriteetselt saareelanike arvamust. Selle vastu enam volikogu ei saa ja vast saavad ka saareelanikud oma asjade otsustamise võimalikkusest maitse suhu. Täitsa põnev saab olema.

Neljapäev, 10. juuni 2010

Vormsi võimu anatoomiast

Nüüd on see siis käes…Esmakordselt iseseisvusaja algusest on reaalne võim siin väikesaarel libisenud inimeste kätte, kellel pole vaja enam isegi vähemalt osa kohalike inimeste huvide esindamise viigilehte. Seni varjatud huvid röövida kohalikku ressurssi kohalike endi sinisilmsust ja asjatundmatust ära kasutades on saanud avalikuks. Ega ju polegi enam mingit mõtet edasi varjata, teeselda ja rääkida midagi Vormsi rahva, Vormsi elanike, Vormsi püsielanike, Vormsil suvitajate, kasvõi isegi “talvitujate” või rannarootslaste kitsamate huvide esindamisest. Nüüdsest töötab kogu kohaliku võimu (küll hirmsasti logisev) masinavärk ainult ühe partei huvides. Meie järjest enam parteistuvas ühiskonnas on ju saanud juba normiks, et riik jaotatakse maakondade tasandil.valitsejate poolt läänideks. Tegelikult inimesi see reaalselt väga ei puuduta, sest läänihärradel (maavanematel) pole tegelikult märkimisväärset reaalset võimu. Kupjad on, aga piitsa pole…Nüüdsest on siis esmakordselt üks vald lääniks antud, läänihärra (küll läbi raskuste) võimule pandud. Ja see, et ega tal ikka piitsa pole, on naiivne lootus. See piits on pikk ja terav, ulatub iga rahulolematuni…

Kuidas oma orjameelsuses siin nii kaugele jõuti, et senine siinne suht vabade inimeste  olemine nii lihtsalt käest anti? See tahab selgitamist, ajas tagasi minemist ja põhjalikku lahkamist. Alustaks sellega nüüd.

Eks see võimu masinavärgi lahkamine ole tavalisele normaalsele inimesele sama ebameeldiv kogemus kui sea või mõne muu elaja lahkamine. Eriti veel Vormsis, kus see kohaliku võimu masinavärk on ammu nii rikkis ja teatud protsessidest tulenevalt roppu haisu levitav, et võib vabalt võrrelda ammulõpnud sea lahkamisega. Ega ilmaasjata öelda, et see poliitikavärk on nagu vorsti tegeminegi-omaenda hea enesetunde nimel ei maksaks lähedalt vaadatagi. Aga eks keegi peab ka seda tööd tegema, sest ajakirjandus, see nn. “demokraatia valvekoer” ja idee järgi võimu sigaduste üle järelevaataja, ei tee oma tööd ammu enam teps mitte. Suurepärane näide sellest on see, kuidas pressis kajastati Uku Sulev Kuudi vallavanema ametist mahavõtmist. Küll kiirelt,  aga samas hästi pealiskaudselt. Kõik üleriigilised väljaanded avaldasid pea sõna-sõnalt ühe ja sama ametliku teadaande (võrrelge, kes viitsib - viited kõrval). Sõnum pööblile, et unustage kiiremini. Iga pisimgi asja iseloomustav ja avav, kõnekas ja intrigeeriv detail tekitaks lugejais tarbetuid küsimusi. Pole vaja, kui värve ja lõhnu tahate, tegelge Saagimi, Madonna ja kes nad seal on, ihupesuga…

Ega palju parem polnud ka kohaliku maakonnataseme kobrulehe, “Lääne Elu”, käsitlus . Nii juhtkirjas kui vastavas teemaartiklis  on kontrollitud sõnastusega püütud sedasama ametlikku teadaannet lihtsalt laiemalt ja sõnaohtramalt ümber jutustada. tegelikele probleemidele ja intriigidele vaid ähmased vihjed. Pole ka midagi imestada, kui maakonnalehtedest peaks valima kõige parteilisema väljaande, oleks see konkurentsitult “Lääne Elu”. Põhjused peituvad nii selgelt parteilistes omanikes kui ka ajakirjanikes. Nii et kui me tahame sellest lehest mingit tõde, siis saame vaid parteilist tõde. Ühe partei tõde.

Kogu see peavoolu meedia käitumine, kus kõik kanalid üksmeelselt avaldavad Uku-Sulev Kuudi mahavõtmise kohta vaid sõna.sõnalt ühe ja sama ametliku teadaande ilma mingite omapoolsete kommentaarideta on tuttav küll. Nõukaajast. Siis  saime “Rahva Häälest”, “Noorte Häälest”, “Edasist”, “Töörahva Võidust” ja ei mäletagi millest veel täpselt sama moodi teada näiteks Poliitbüroo otsusest selle kohta, et sm. Hrushtshov osutus siiski voluntaristiks ja revisionistiks ning ta on tagandatud kõigist ametitest…Aeg on ikka kõvasti edasi läinud. Kui tollal käis taoline info doseerimine ühe partei diktatuuri tingimustes ikka kõige kõrgemate ülemuste kohta, väiksemaid (kindlasti ka tolleaegset Vormsi külanõukogu esimeest tema mahavõtmise korral) oleks kohalikes lehtedes kotitud ikka mahlakamalt. Mitme partei diktatuur teeb ajakirjanikud ikka päris sõna- ja teovõimetuks. Ilmselt küsidagi ei julge, rääkimata mingi muu, peale ametliku, parteikontori aktsepti saanud,  informatsiooni edastamisest.

Nüüd asja juurde, IRL (varem “Isamaa”) on siinset isemeelset rahvast tahtnud oma käpa alla saada ammu. Kuid päriselt see ikkagi vist tegijate vähese suutlikkuse tõttu ei õnnestunud ja seepärast vahetati viimastel valimistel hobuseid. Kuidagi märkamatult oli saarele ja koheselt ka vallavalitsusse end sisse seadnud praegu siis pukki pandud vallavanem, no olgu, kohusetäitja, “Respublica” (2003) taustaga IRL liige. Kuid, oh aegu ja kombeid, ta ei kandideerinud  mitte IRL nimekirjas, mida juhtis parteihierarhias temast kõrgemal asetsev endine vallavanem, muuseas varem väga suure isikliku toetusega vallavanem, vaid kaaperdas hoopistükkis koos mõne oma ka rohkem linnamehest mõttekaaslasega kohalike meeste valimisliidu “Ka Talvel Vormsil”. Nimetatud seltskond kohalikke, täiesti normaalseid inimesi, oli seni saarel olnud just IRL-i ,kohati üsna vihane, kohalik konkurent . Kohe, kui nimekirjad valimisteks olid selgunud, oli kõigil kohaliku elu nüanssidega kursis olevatel inimestel selge, et KTV (Uku Kuudi tabav lühend) võidab pikalt valimised ja IRL enda ametlik nimekiri kaotab. Nii juhtuski, ja veel masendava ülekaaluga. KTV sai absoluutse enamuse volikogus. Ei valimiste eel, ajal ja järel pole IRL parteigenossed oma liikme sellist oputunistlikku tegevust isegi mitte arvustanud, rääkimata hukkamõistmisest või veel sanktsioonidest…. Näiteks Keskerakond heitis kõik need oma liikmed, kes kandideerisid partei tahte vastaselt mitte partei vaid mõne kohaliku valimisliidu nimekirjas, paugupealt erakonnast välja. Järeldus: üks punt puha, praeguse vallavanema (olgu, kohusetäitja) tegevus võimu haaramisel osaliselt kohalike naiivikutest külameeste kätega oli kooskõlastatud IRL parteijuhtkonna kõige kõrgemal tasemel. Vastasel juhul poleks IRL mingi partei, vaid suvaline kamp pätte, kes teevad loomulikult tünga ka omadele. Eriti tähelepanuväärselt küünilised olid (peale kohalike lollitamise ja värviliste klantstrükiste) ka võimulepürgimise muud meetodid. Nimelt kirjutati valimiseelsel perioodil saare elanikena ja seega ka valijatena saarele sisse ca 100 uut tublit saarlast ja loomulikult ka tublit valijat, kes ei eksi kunagi ja alati hääletavad õige partei poolt. Ulualust vaata et poolele uuele teadlikule kontingendile oli lahkesti nõus pakkuma praegune vallavanem isiklikult…Mis seal sanitaarnormidest, õilsa eesmärgi ja saare edasise arengu huvides võib natuke kannatada küll…

Siinkohal remargina tuleks märkida, et 100 uue valija, kes pealegi ka hääletavad 100% ja !00% hääletavad nii kui vaja, lisandumine Vormsi “demokraatliku omavalitsemise” konteksti nihutab võimupositsioone samavõrra kui Tallinnas 50 000 samasuguste “uute elanike ja valijate” lisandumisel. Mis kära oleks tõusnud, kui Edgar oleks enne valimisi Tallinna munitsipaalpindadele 50000 Ida-virumaa venelast sisse kirjutanud.

Ausalt öelda, jupp aega murdsin pead, et kus ta need oma “valijad” leidis, mis kontingent see selline on, kuidas üldse on sellist kogust sobivaid inimesi, (kel on ükskõik, kes ei esita liigseid küsimusi, teevad nurisemata kõik need protseduurid, mida neilt nõutakse), leida. Raske on ette kujutada, et respektaabel inimene, tulevane vallavanem ja kohaliku avaliku võimu käilakuju, kes kuu aja pärast kätleb meie presidendiga, on roomanud mööda kangialuseid ja tagahoove, värvates asotsiaale…Ühe inimese võimetest jääks selgelt väheks, siin peab taga olema organisatsioon, nii vaimne kui materiaalne ressurss. Lõpuks mul plahvatas, hüpotees sündis, ja tõuke selleks andis NO99 hiljem palju laineid löönud etenduse-projekti “Ühtne Eesti” esialgsel presentatsioonil Tiit Ojasoo suu läbi lausutu. Tiit Ojasoo nimelt selgitas, millised nähtused meie poliitilises kultuuris teatrirahvast kõige rohkem häirivad ja millepärast nad üldse selle asja ette võtsid. Ta tõi (umbes, tagantjärgi meeldetuletatult) sellise näite: jalutan mina (Ojasoo) IRL suurkogu aegu mööda “Solarise” keskusest…Nurga taga tõmbab närviliselt ja murelikult suitsu lihtne vene mees…”Mis mureks?”.” Kurat , lubati 700, anti ainult 500 …”

Asi selles, et osad IRL piirkondlikud organisatsioonid on moodustanud omale nn. “tagurpidi parteilaste” rünnakrühmad. Tagurpidi ses mõttes, et parteisse on värvatud uusi liikmeid, kes mitte ei maksa ise parteile (liikmemaksu) vaid neile maksab partei teatud delikaatsete ülesannete täitmise eest. No näiteks, et tuleksid igasugu suurkogule kindlasti kohale ja hääletaks seal nii nagu vaja. Nagu kättepistetud sedelil kirjas…Lükates partei juhtkonda , seega ka partei rahakotile (maksumaksja armust üsna priskele…) lähemale teatud konkreetseid isikuid, kes siis kättevõidetut oma vasallidega loomulikult ka jagavad…

Tundub, IRL jaanuarikuise suurkogu ja märtsikuise Tallinna linnaorganisatsiooni üldkogu ümber toimunut jälgides, et selliseid raha eest hääletamas käivaid isikuid on kellegi funktsionääri andmebaasis sadu…Siit ka hüpotees, et sadakond neist said lisaülesande end valijana Vormsi valda sisse kirjutada …ja loomulikult said selle ülesande täitmisel ka lisaboonuse…

Sellega seletub ka see, et valla maksulaekumine ongi natuke paranenud ning miks sisse kirjutanud inimesed kirjutasid end sisse üksinda, mitte peredena…. Sest need inimesed pole mingid sissetulekuta asotsiaalid, vaid normaalsed pereisad, kes teenivad kättesaadavate, küll  jokk-meetoditega, raskel ajal perele natuke lisa. Neid inimesi endid ei mõistaks ma mingil juhul hukka. Nemad ei taha meile halba, pigem head, kuid täiesti võõrana, kohalikke olusid absoluutselt teadmata-tundmata nad loomulikult ju ei sekku. Kuigi neil oleks selleks täielik õigus. Sest just nemad on siin meil võimul…Aga ainult formaalselt. tegelikult on ainuvõimul IRL ja koha peal esindab ja teostab võimu täie karmusega partei täievoliline emissar..

Teisipäev, 1. juuni 2010

Võimumängud Vormsis jätkuvad hoogsalt

Nagu lugeda IRL-sõbralikust "Lääne Elust", ei rahulda partei energeetikaettevõtjatest rahastajaid enam sitzpresidendina pukki pandud senise muusikust kohaliku vallavanema tegevus (või tegevusetus)..ja...maha tuleb ta siis ju võtta...Eks see oli ju nii vist küll algul mõeldudki, et pehme muusikukuvandiga Uku-Sulev Kuut silub ja varjestab mõnd aega räpase valimisvõitluse tagajärjel võimule tulnud "Isamaa" rüüstajate soove ja tahtmisi...Ning siis taandub viisakalt ja kenasti. Mõistagi ka kena kompensatsiooni eest...Aga midagi on seal vist läinud nihu. Kas oli algselt kokku lepitud pikema aja peale või on vallavanemal vaatamata vigastusele veel küllalt selgroogu...igal juhul riskitakse miskipärast avaliku tüliga. Või on see lihtsalt oma möödalaskmiste eest patuoina otsimise ja markeerimise viis.
Aga maha see Uku meil järgmisel esmaspäeval (eee...parandatud...teisipäeval) võetakse. Ja siiski "omal soovil", sest kes see ikka kompensatsioonist loobub...Asemele ei panda kedagi.No pannakse kohusetäitja. Sest nii ongi (oli arvatavasti algusest peale) plaanis. Kogu see jura vallavanema konkursiga kõigi oma 38 kandidaadiga oli üks näitemäng, et mängida vald IRL-i ees kohuse täitja kätte...

Teisipäev, 11. mai 2010

Seis tuulepargirindel: Tuleb-ei tule. Pigem juba ei…

…kuigi ka seni suht võrdsete võimalustega kulgenud kõrval asuv küsitlus näitab pigem vastupidist tendentsi- inimesed kalduvad juba rohkem arvama, et see park siia ära siiski tehakse. Asi paistab mõnede märkide järgi siiski helgem….ja samas…päris viimaste märkide järgi juba süngem jälle…

Need helgemad märgid on see, et Vormsi rahvas (sõna otseses mõttes) väljendab oma arvamust Hullo kaupluses tuulepargi vastu allkirju andes väga aktiivselt. Antud allkirjade arv ligineb juba 300-le , mis tähendab praegust allkirjade kogumise sesooni (kevadtalv siiski) arvestades seda, et vastu on kindlasti rohkem kui pool siin talvitujatest, ehk neist kõige õigematest püsielanikest ja ilmselt ka rohkem kui pool siin saarel suvekodu omavatest inimestest (osa neist ikka käib oma kinnisvara vaatamas ka vaiksel perioodil). Turistide ja (või) muidu juhuslike inimeste  (ka naljameeste) allkirjade osakaal on ilmselt väga väike. Mis viib mõttele (ja on viinud ilmselt samale mõttele ka võimulolijaid), et ka enamus Vormsi valla valijaid on tuulepargi vastu…Mis omakorda tähendab seda, et hetke vallavõim on natuke murelik oma tuleviku pärast…Arvaks, et leitmotiiviks otsustajatel on juba…s…a sest tuulepargist, peaasi et kuidagi võimul püsiks….Siit siis need vallavanema ja volikogu enamuse uued “huvitavad” initsiatiivid: et otsustama peaks saare elanike  üldkogu, et peaks uuesti (korrektsemalt…õigemalt…hmm?) inimeste arvamust küsima ja et üleüldse oleks parim tuulepargi arendaja Vormsi vald ise…Aega püütakse silmnähtavalt maha võtta…No juba sportlikust huvist tahaks näha, kas tõesti arendaja laseb kohalikel võsapoliitikutel omale mütsi pähe tõmmata…Igasugune viivitus üldplaneeringu muudatuse algatamise, teemaplaneeringu ootuse rõhutamisega viib arendaja siin konkreetsetes oludes reaalselt kahjumite kuhjumisse ja raha päästmiseks on vaja otsustada märksa kiiremini…Mis ma tahan öelda? Loodan, et arendaja lööb lihtsalt käega…ja tuuleparki ei tulegi….

Ja kui see nii tõesti on, on see eelkõige Aura ja Risto teene. Nemad olid vastaliste allkirjade kogumise initsiaatorid. Eestlastest endist on teadu- ja hädapärast küll allkirjade andjaid…kuid mitte enam vastutusvõimelisi kodanikuinitsiatiivi algatajaid…Risto auto olevat eelmisel ööl ise süttinud ja maha põlenud…? On see juhus või koguni märk?

Reede, 7. mai 2010

“Vormsi Sõnumid” samuti tuulepargist-asjade käik ja viimased arengud…

Viimati sai siin avaldatud-kopeeritud tuulepargi teemalisi arvamusavaldusi valla ametlikult lehelt “Vormsi-Ormse”. Jätkaks alternatiivse (tinglikult opositsioonilise) väljaande “Vormsi Sõnumites” nr.39 avaldatuga. Siin on lõpuks paberi peal ilmunud ka Erik Puura avalik kiri Vormsi rahvale, mis algselt ilmus pea kuu aega tagasi E. Puura isiklikus blogis “Keskkonnaabi” ja koheselt sai see avaldatud ka siinses blogis (nüüdseks kuskil tagapool). Sellepärast ma seda rohkem ei kopeeri ja samuti jätan taasesitamata arendaja R. Tamme seisukoha, mis on sisuliselt juba avaldatud valla ametlikus lehes ja siingi dubleeritud (ka kuskil tagapool, kuid leitav)…

Alustaks “Vormsi Sõnumites” leidunud kokkuvõttega asjade senisest ametlikust käigust ja kodanikuinitsiatiividest…

Vormsi tuulepargist

Oma 26. augusti 2009 korraldusega algatas Lääne

maavanem maakondliku tuuleenergeetika teemaplaneeringu. Planeeringu teostajaks on Lääne Maavalitsus ja konsultatsiooniettevõte Hendrikson & Ko.

Oma valimiseelsel avalikul koosolekul rahvamajas teatas valimisliidu Ka Talvel Vormsil juht Ivo Sarapuu nimekirja liikmeid tutvustades, et neil on nimekirjas veel üks mees, kes tahab arendada Vormsil tuuleenergeetikat ja on lubanud saarele tanklat.

6. novembril 2009 a esitas OÜ Vormsi Tuulepark Riigimetsa Majandamise Keskusele taotluse

maismaa tuulepargi rajamiseks Vormsile; kaasasoleval joonisel on 14 tuulikut Suuremõisa rannikualal. Igatahes oma ettepanekutes maakonna teemaplaneeringu keskkonnamõjude hindamise programmi osas on RMK seisukohal, et majandatavad riigimetsad lugeda tuuleenergia tootmiseks tõenäoliselt sobimatuteks aladeks.

1. veebruaril 2010 a esitas Skypower OÜ, kes vastavalt OÜ-ga Vormsi Tuulepark sõlmitud lepingule juhib Vormsi saarele tuulepargi rajamise projekti, kirja Keskkonnaametlile, milles palutakse esialgset seisukohta tuulepargi kokkusobivusest kaitse– ja hoiualadest tingitud piirangutega. Kaasasolevale kaardile on märgitud 18 tuuliku ligikaudsed asukohad Suuremõisa rannikul ja Söderbys. Oma vastuskirjas kinnitab Keskkonnaamet seisukohta, et Vormsi tuulepargi planeerimine on võimalik üksnes kooskõlas maakondliku tuuleenergeetika teemaplaneeringuga.

20. märtsil esitles OÜ Skypower juhatuse liige Randar Tamm Vormsi rahvamajas Vormsi tuulepargi projekti; kaardil on 21 tuuliku esialgsed asukohad.

Skypower (http://www.skypower.ee/et/Skypower) meeskonnaliikmete osalusel on valminud taastuvenergia projektid Soomes ja Eestis,

investeeringute mahus 150 miljonit €; nende projekteeritud on ka Aulepa tuulepark.

Maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringuga seonduvad materjalid on kättesaadavad internetis planeeringuportaalis http://4maakonnatuuleenergia.hendrikson.ee/. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi avalik arutelu toimus 31. märtsil, praegu toimub planeeringu eskiislahenduse koostamine.

Vormsi vallavanem vastas oma 24. märtsil Lääne Maavalitsusele saadetud kirjas tuuleparke välistavate alade kohta, et Vormsi valla üldplaneering ei näe ette tuuleparkide ehitamist Vormsi saarel, arvestada tuleb sellega, et vastavalt maakonnaplaneeringule on kogu Vormsi saar miljööväärtuslik ala ning et Vormsi valla arengukavas ei ole võimalike tegevustena kavandatud tuuleparkide rajamist Vormsi saarele. Samas lisatakse, viidates Püsiasustusega väikesaarte seadusele, et kuna Vormsi saare üldkogu ei ole andnud arvamust tuulparkide rajamise kohta Vormsi saarel, on täna Vormsi valla territoorium tervikuna tuuleparke välistav ala.

Vormsi vallavolikogu 3. mai istungil tutvustas vallavanem Uku Kuut oma ettepanekut, et Vormsi vald võiks ise tegeleda tuulepargi arendamisega. Tuulepargi rajamist näeb vallavanem võimalusena arendada Vormsil ettevõtlust. Tema sõnul on energiafirma nõus maksma vallale 27-30 milj. tuulepargi rajamiseks ning hiljem igal aastal laekuks 1,5 milj. ettevõtluse toetuseks (võrdluseks: praegu arendaja poolt lubatud tankla maksaks vaid 2 milj.). Vallavanem ootab volikogult selget suunist.

Volikogu esimehe Ivo Sarapuu arvamus on, et otsuse tuulepargi rajamise kohta peaks tegema üldkogu, mis arvestab kõigi huvigruppide arvamust ning mis plaanitakse läbi viia suvel.

Kodanikuinitsiatiiv-allkirjade kogumine ja tulemused

Ei tuulepargile meie saarel!

Vormsi saare loodus, selle ilu ja saarel valitsev rahu on meile, kes me elame siin suvel, talvel või

aastaringi, suur väärtus. See on asendamatu. Selle üle ei ole võimalik kaubelda. Me ei taha oma majade, metsade, niitude ja põldude kohale rohkem kui 100 meetri kõrgusi pöörlevaid tuulikuid. Nende rajamine hävitaks inimeste, lindude, loomade ja taimede elukeskkonna. Vormsi tulevikuks ei tohi saada hingetu tehnomaastik, vaid loodus- ja inimsõbralik saareelanike elukeskkond ning vaikust, rahu ja looduselamusi otsivate saare külaliste sihtpunkt.

Märts 2010

272 allkirja

ja Interneti vahendusel http://petitsioon.ee/tuulepark-vormsil on petitsioonil 564 allkirja

(4. mai seisuga)