Veel kaubandusest...ja natuke muust

Eelmise kaubanduse teemalise sõnavõtuga sain mööda päid ja jalgu põhjendusega, et jagan ainult aluseta solvanguid, ei tunne hinnakujunduse aluseid jne.
Möönan et kasutasin võib-olla liialt krõbedaid väljendeid asja põhjalikult lahti seletamata. Teen seda nüüd selgitamaks, et minu eesmärk ei olnud kindlasti ainult kellelegi halvasti öelda.
Nagu teada, on juba päris pikka aega olnud Vormsis kaks poodi: ajalooline Hullo pood, mille ruume rendib vallalt poepidajana Tarbijate Ühistu (ehk kohalikud) ja Külapood, mille ruumid on kapitalirendi tulemusena praeguseks poeomaniku (firma Tallinnast, mille nimi vist muutub) omanduses. Külapood on kahtlemata majandanud end paremini, aga vallarahva seisukohalt kõrgete hindade ja tööjõukulude arvel kokkuhoidmisega. Tööjõud on aga ju jälle kohalik rahvas. Hullo pood on majandamise mõttes laskunud jälle teise äärmusse: maksnud praktiliselt kogu sissetuleku välja palkadena oma hoopis rohkearvulistematele müüjatele ja jäänud võlgu vallale isegi ruumide rendiraha. Selle võla ja ka rentniku ilmse tahtmatuse tõttu investeerida poeruumide viimiseks tänapäevastele nõuetele vastavaks ei ole ka ruumide omanik (vald) kiirustanud hädavajaliku remondiga. Tulemuseks tervisekaitse inspektsiooni antud viimane pikendus (1. Juuli?-võin eksida)
Mida võiks (ehk oleks normaalne ja soovitatav) taolises olukorras tegema vald (ehk peale viimaseid valimisi vallas võimule tulnud inimesed) ja mida tegelikult tehakse.
Vallavõim on avalikke kõigi vallaelanike huve teeniv võim. Kaubandusega seoses on need avalikud huvid madalad hinnad ja võimalikult palju töökohti. Neid huve peabki vallavõim kaitsma. Seda kaitsta saab vaba hinnakujunduse juures vaid konkurentsi soodustades. Vallal on olemas oma ettevõtlustoetuse süsteem (mille koostamise võtmeisik ma veel ise omal ajal olin), mis sobiks pisikese poekese avamiseks näiteks mõnes muus külas kui Hullo. Väga vabalt võiks see töötada ainult suveperioodil mõne ettevõtliku suvitaja poolt peetuna. Või küladevahelise kauplusbussi käivitamiseks. See olukord, kus pensionärid käivad Haapsalust igapäevaseid tarbekaupu tarimas, pole ju normaalne. Käe otsas leivakoti vedamine mere tagant tuleb millegipärast odavam kui oma poest ostmine!
Vallavõim oleks pidanud Hullo poe olukorra puhul ise kokku leppima tervisekaitsega veel mõnekuise pikenduse osas (sügiseni) ja seejärel poeruumid remontima. Kui Hullo poepidaja ei oleks ka sügiseks oma rendivõlga õiendanud ega poeruumide remonti investeerida tahtnud, siis oleks pidanud neile rendilepingu üles ütlema ja uue rentniku leidma. Kui ei oleks kuidagi selleks suveks vanade poepidajatega kaubale saanud, oli ka piisavalt aega juba selleks suveks uue rentniku leidmiseks, milleks oleks pidanud rendikonkursi läbi viima juba jaanuaris-veebruaris.
Praegu jääb küll mulje mängust ühte väravasse, eesmärgiga mängida kasvõi üheks suveks kaubandusmonopol Vormsis ühe konkreetse tegija kätte. Loosi läheks ühe poe suvel saadud kasum, mis Vormsi tingimustes on sisuliselt poe aastakasum (talvel tullakse vaevalt ots-otsaga kokku). Ja see ei ole väike taskuraha...
Sest milleks oli vaja hämada tervisekaitse seisukohaga, nagu tähendaks see Hullo poe vältimatut ja kohest sulgemist, milleks mõjutada Hullo poeomanikust tarbiaühistu liikmeid just vabatahtliku poe sulgemise osas ise välja kuulutatava pankroti kaudu. Vormsi rahvas teeks nagu jälle märgi maha mingi erakordselt nürimeelse lollusega: omaenda kohalike, isegi siin talvituvate, inimeste poolt peetav pood otsustab vabatahtlikult minna pankrotti vahetult enne erakordset kasumit tõotavat suvehooaega. Miks erakordset? Sest inimeste ostujõud ja kulutamistahe on haripunktis, siseturism kindlasti tõuseb ka äreva olukorra tõttu mujal maailmas.
Ja siis veel see kiirkorras läbi viidud konkursi nimeline farss uue poeruumide rentniku leidmiseks. Esiteks oleks selle läbi pidanud viima juba talvel ja piisava eelinformatsiooniga ka saarelt väljapoole. Sest kui vallavõim juba leiab, et kohalikud ei ole pädevad poodi pidama, tuleb neid otsida mujalt. Mitte jätta ainult muljet , et näe otsime ja tegutseme küll poe päästmiseks, aga kuidagi ei tule välja.
Selline asi saab toimuda ainult kahel võimalusel: kas vallavalitsuses on täielikud jobud või tegutsevad nad varjatud aga äraarvatavatel eesmärkidel. Ma kaugeltki ei arva, et nad on seal jobud, vaid ikka seda, et teatud eesmärkidel, kus omakasu ja osutatud poliitilise toetuse eest arvete tasumine on jätkuvalt märkimisväärsel kohal.
Seega jään oma eelmises seda teemat käsitlevas kirjutises toodud seisukohtade juurde, küll aga vabandan Külapoe pidajate ees selle pärast, et eelmisest kirjutisest võis jääda petlik mulje, nagu oleks nii Külapood kui vallavalitsus võrdselt vastutavad tekkinud olukorra eest. Ei, ka mina olen seisukohal, et kui soodustusi avaliku võimu poolt antakse, on see eelkõige andja probleem.
Samas tuletan Külapoe pidajatele seda küll meelde, et arenenud kapitalismi tingimustes oleks mõistlik ära jätta udujutt vajadusest varustada elanikkonda esmatarbekaupadega ja sellest, et hinnad määratakse just nimelt sellised vastu tulles kohalike elanike vajadustele. Teie äri toimib siin maksimaalse kasumi saavutamise eesmärgil ja selle tarbeks on rakendatud nii hinnakujundus, palgapoliitika kui ka suhete hoidmine kohaliku võimuga. See on täiesti loomulik ja normaalne ning seda pole mingil põhjusel vaja häbeneda.

Blogindusest Vormsi Vürstiriigis

Kuna see minu blogimise värk on jälle teravalt päevakorda tõusnud (vt.allpool oleva postituse kommentaare) ja ajab kellegil ikka harja väga punaseks, siis on vist asjakohane panna siia üles ka sellel nädalal minu poolt Vormsi vallavolikogule esitatud teabenõue, mis puudutab just seda blogi. Aeg näitab, kas sellest asjast saab Eesti esimene blogi puudutav kohtuasi, igal juhul mujal maailmas blogimise eest ja pärast seda usinasti tehakse.



Vormsi Vallavolikogule
Toomas Puurmann
Vormsi valla elanik
Teabenõue

2005. a. novembris eemaldati Vormsi vallavalitsuse korraldusel Vormsi valla interneti koduleheküljelt suunaviide (link) minu nimele registreeritud internetipäevikule (blogile). Minu kohesele teabenõude vormis esitatud selgitusetaotlusele vallavalitsusest ei vastatudki. Mitteametlikult põhjendati taolist otsust tollase vallavanema Meelis Mägi poolt Vormsi vallavolikogu vastvalitud esimehe Ivo Sarapuu rahulolematusega selles internetipäevikus avaldatud arvamuste ja seisukohtadega.
5.12.2005 pöördusin nimetatud küsimuses Õiguskantsleri poole, kuna tundsin, et minu põhiseaduslikku õigust omada ja avaldada vabalt oma arvamust on riivatud.
Õiguskantsler teatas oma 10.01.2006 allkirjastatud vastusega, et ta võtab minu avalduse menetlusse ja pöördub asjaolude selgitamiseks Vormsi vallavanema poole ning teavitab mind edasisest menetluskäigust.
Kuna rohkem kui kolme kuu jooksul pole ma saanud mingit teavet asja menetluse käigust ning ilmselt pole ka Õiguskantslerile midagi selgitatud, pöördun enne uuesti Õiguskantsleri poole pöördumist Vormsi Vallavolikogu poole selgituste saamiseks alljärgnevas:
1. Kas Vormsi vallavolikogu esimees Ivo Sarapuu esindas tollal vastavat korraldust andes volikogu või ainult enda kui volikogu esimehe arvamust.
2. Kui volikogu polnud tookord asjast informeeritud, siis milline on volikogu seisukoht erinevate arvamusavalduste lubatavuse kohta üldiselt ja konkreetse juhtumi kohta eraldi
3. Kas volikogu esimehel või volikogu liikmetel on olnud selle juhtumi (viite aadressile vormsi.blogspot.com kõrvaldamine Vormsi valla koduleheküljelt) teemalisi jutuajamisi teiste ametiisikutega väljastpoolt Vormsi valda.

17. aprill 2006

Toomas Puurmann

Kaubandusest Vormsi Vürstiriigis

Pood väikesaarel on vast kõige olulisem asutus üldse. Kaugelt olulisem, kui mingi vallavalitsus. Seda on kõigile hädasti vaja, eriti talvituvatele elanikele, ka pensionäridele ning teistele vähemkindlustatutele, kellel liikumine mandri poodi keerukam. Sest põhitoidus ja muud esmatarbekaubad ei tule kellelgi enam ammu ei merest ega põllult, vaid ikka poest.

Hinnad on meil arenenud kapitalismi tingimustes vabad ja see tähendab seda, et poepidaja küsib kauba eest maksimaalse hinna, täpselt sellise, millisega see kaup lõpuks ära ostetakse. Ehk siis hinna määravad just jõukamad tarbijad. Meil siin on nendeks loomulikult saart väisavad turistid. Ainuke asi, mis natukegi hoiab hindu lakke ronimast, oleks erinevate poepidajate vaheline konkurents ja sealt väike hindade korrigeerimine languse suunas, et võita konkurenti hoopis käibe kasvu läbi.

Meil on selle konkurentsiga kogu aeg natuke kehva olnud, aga kaks poodi on siiani siiski olnud. Sedagi on selgelt vähe, sest isegi Ruhnus hoopis väiksema elanikkonna ja ka väiksema turistide arvu juures on ruumi ja kasumit kahele poele. Ja seda tarbija jaoks märgatavalt odavamate hindadega. Kusjuures veel kauba transpordikulud sinna on ju märgatavalt suuremad.

Nüüd on siis uute vallavõimude initsiatiivil ajalooline Hullo pood välja suretatud. Jääb ainult üks, kus poepidaja hääletas nende poolt, kes lubasid kaitsta "õigeid" talvituvaid vormsilasi Selge see, et tulevane hinnatõus saab poepidamise monopoli saavutanu poolt vähemalt osaliselt senistele Hullo poe pidajatele ja asja orgunnivatele vallavõimudele isiklikult kompenseeritud, kas siis varjatud soodustuste või ka otsese rahasüstiga. Kui konkurendi turult eemaldamine ülesostmise teel on sihuke leebem ja igal pool maailmas kahjuks väga levinud ausast konkurentsist möödahiilimise vorm, siis vallaametnike hoogne sekkumine kaubandusse kellegi monopoli saavutamise huvides saab olla vaid ehe korruptsioon.

Kõige jubedam on ju asja juures see, et ega raha ametnike vastava teenuse eest kinnimaksmiseks ei tule ju poepidajalt. See tuleb neilt, kes peavad kinni maksma kaupadele poe monopoolse seisundi tõttu lisatud juurdehindluse. Mida rohkem kohalik inimene on sunnitud kohalikku poodi külastama, seda enam põhjendamata andamit viib ta poepidajale, kes siis selle edastab sellise olukorra tekitanud ametnikele. Seda andamit hakkavad maksma loomulikult kõik monopoolsest poest kaupu ostvad inimesed, nii turistid kui kohalikud. Kui turisti jaoks tähendab see üldjuhul vaid mõnekümne krooni suurust lisakulu, siis kohalike inimeste jaoks on see summa aasta peale kindlasti sadades, kui mitte tuhat ja rohkem krooni. Suhteliselt, võrreldes oma sissetulekutega, kaotavad kõige rohkem pensionärid sest enamus nende napist sissetulekust jõuab lõpuks just ju kohalikku poodi. Suurema elujõuga mobiilsemad saareelanikud püüavad lahendada seda olmeprobleemi mandri kaupmeestele raha viimisega, aga ega kõike ja alati saa ka mandrilt vedada.

Suhteliselt lihtne arvutus tüüpilise pensionäri kohta võiks ju olla järgmine; pensioni saab kuskil 3000 krooni kuus, kohalikku poodi viib sellest tagasihoidlikult arvestades ca 1000 krooni kuus, monopolist tulenev hinnalisand on vähemalt 5%, see teeb sellest 1000 kroonist ca 50 krooni kuus ja aastas seega 600 krooni.

Kuidagi tuttava suurusjärguga summa. Savisaar ju ANDIS pensionäridele üleeelmistel valimistel 500 ja eelmistel 700. Nüüd siis Vormsil võimulolev koalitsioon,kus sees ka Keskerakond, VÕTAB üsna madala kelmuse teel selle raha pensionäridelt.

Üldisest Eesti elust nüüd mujal (tomp.wordpress.com)

Kolisin juba jupp aega tagasi üldisemate, mitte just otse Vormsi kohalikku poliitikat puudutavate, mõtteavaldustega mujale. Aadressile tomp.wordpress.com. Sest vist võiks need asjad natuke lahus hoida ja kuna too koht on ka mugavam käsitleda, saigi nii tehtud. Et miks selline vast mitte kõige parema kõlaline aadressikuju. Aga eks see tuleneb oma nimest, lühidusetaotlusest ja ka sellest, et postitused kipuvadki üldjuhul olema sellised mõttevälgatused, mõttetombud. Mitte üksikud ühe lausega väljendatavad ega mitte ka pikad analüüsid. Mida ei viitsi kirjutada, kuigi vist peaks. Aga on olemas sekeldaja (sekeldaja.blogspot.com), kes teeb seda kindlasti paremini.
Vormsi värk jääb siia. Vormsi värk seostes Eesti värgiga läheb mõlemasse ja Eesti ja muu värk siis sinna.

Huvitavad paralleelid

Ekspress seadis oma ajakirjaniku Tarmo Vahteri kirjatüki kaudu kahtluse alla riigiprokurör Kurmi motiivid seoses parvlaeva "Estonia" hukkumisega seonduvaga tegeleva komisjoni juhtimisega. Et riigiprokurör ajaks nagu mingit oma asja, tahaks poliitikasse ja nii edasi. Mõnevõrra imelik on otsida muid, sealhulgas alatuid motiive riigiprokuröri tegevuses, kes uurib ca 850 inimese hukuga seotud õnnetuse asjaolusid, ja kellel tekkis silmnähtavalt õigustatult rida seni vastuseta jäänud küsimusi. Et siis Ekspress teab, et riigiprokuröri ei huvitagi tõde võimaliku kuritöö kohta vaid midagi muud.

Vägisi joonistuvad välja paralleelid aastatetaguse Vormsi maavaidluse teemaga, kus Ekspressi ajakirjanik Madis Jürgen püüdis kogu teemat näidata kui ahnete Vormsi valla rahvaesindajate soovi üle lüüa oma kasuks vaeste rannarootslaste maad. Kuigi ainukeseks tegelikuks motiiviks oli püüd tagastamise käigus ripakile jäänud maade päästmine Eesti riigile nii omamaiste kui välismaiste sahkerdajate, otse öeldes riigivaraste käest (avalik.blogspirit.com).

Paralleelideks on see, et mõlemil juhul on huvigrupid, kelle kasuks Ekspressi "sõltumatu" ajakirjandus tegutseb, Rootsis ja tekib ka küsimus, kas H.H.Luik ikkagi tegelikult ostis rootslaste käest oma ajalehe kontrolliõiguse tagasi, või on ta lihtsalt nende variisik, tankist.