Vormsi tuulepark ja müra

Tuulepargist tulenev kõige olulisem  keskkonnamõju on kahtlemata mürareostus. Selles mõttes veel ka eriti salakaval reostuseliik, et seda ei kuule vahel isegi kõrvaga, silmadega nägemisest ja ninaga haistmisest rääkimata. Asi nimelt selles, et väga suure massiga liikuvate osade omavaheline mõju tekitab inimkõrvale kuuldamatut (kuid alateadlikult tajutavat) madalsageduslikku infraheli. Kui võngete sagedus muutub veel madalamaks (mõne võnkeni sekundis), siis on see tajutav vibratsioonina. Mis, nagu rohkemgi teada, pole ka just tervisele kasulik. Paremini tajuvad seda (infraheli ja algavat vibratsiooni) koerad ja muud erksamate meeltega pudulojused. Tõenäoliselt just sellega on seletatav ka loomade, ja eriti maapinnal elavate loomade-näiteks madude) ebaloomulik käitumine näiteks enne maavärinaid, kui kuskil kaugel juba maakoor hakkab liikuma ja järele andma.
Aga mis ma siin ikka jahun. Kohe hakatakse sõimama, et püüan lihtsalt oma lolluses tark välja näha…Õnneks on nagu tellitult “Postimehes” artikkel Aulepa tuulepargiga seonduvatest  müraprobleemidest ja sealses kommentaariumis ka targemate inimeste asjalikke seisukohavõtte küll ja küll. Et aga “Postimehele”  ei saa saabuva vaikiva ajastu künnisel enam nende kommentaaride säilivuse osas väga kindel olla…ja niikuinii juba kolme kuu pärast, kui vast Vormsi tuulepargiga seonduv võib veel teravamalt päevakorral olla, neid kommentaare enam ei näidata (selline on “postimehe” poliitika), siis kopeerin siia nende arvamusavalduste säilivuse huvides mõned asja selgitavad kommentaarid…
to huviline : Noarootsi valla poolt võin öelda, et ainuke otsene tulu, mis omavalitsuse eelarvesse laekus, oligi lõiv ehitusloa ja kasutusloa väljaandmise eest.
Aulepa juhtum on õudusunenägu, kus ei aita mingid mõõdetud vahemaad ega piirid.Ei piisa kaugusest kilomeeter või kakski.Müra tungib hoonetesse, ei lase magada,ajab ülesse. Nö. ettenähtud detsibellid siin ei kehti,ka vaiksema tuulega on ikkagi müra suur,tuuliku labad löövad läbi õhu, sest need mürakad kasvavad juskui meie õuedelt ülesse pilvedesse. Kohalikud elanikud olid seni kõik terved inimesed,nüüd on kuulda järjest ja enam mingeid tervisehäireid. Kui kümnel inimesel on erinevad haigused, on arusaadav, et igaühel on oma haiguslugu.Kui aga tunnused on kümnel inimesel sarnased, siis on teada, millest.
Vastused on Pärnu lehest. Päris kindel on see. et tegeliku müra või umina tekitavad need hiiglased kui neid on rohkem ja kogu maapind võngub ja vibreerib vastavalt labade pöörlemisele
http://www.youtube.com/watch?v=iyOImGHyJtQ
normaalse elukeskonna poolt : Pole viga, mürareostuse teemal tulebki rääkida nii tuulikutest kui maanteemürast laiemalt. Mina tooksin omalt poolt mürareostusena välja veel koerte klähvimise asulates ja viimase aja moeröögatuse - õhksoojuspumpade paigaldamise naabri akna kõrvale.
Kõik inimesed pole ühesugused, vaevused sõltuvad konkreetsest taustsüsteemist ja tekkinud kontrasti suurusest. Näiteks tudengipõlves magasin aastaid Pärnu mnt. Peda ühikas trammide kolina tõttu värisevas kambris. Harjusin kiiresti! Aga naabrikoera ootamatult algavate haukumishoogudega 10 m kaugusel oma akendest, kuni viimaste aastateni vaikses kuurortlinna kvartalis pole harjunud. Seepärast mõistan hästi kogu senise elu vaid linnulaulu ja tuulekohinat kuulnud külaelanike masendust tuulikute infraheli suhtes. Selle mõju on salakavalam kui konkreetselt mõõdetava liiklusmüra oma. Liiklusmüra kahjulikku mõju inimorganismile on ammu uuritud - seda saab teha sealsamas linnas, kus vastav aparatuur, personal ja katsealused kohe käe-jala juurest võtta. Aga proovi sa mõõta tuulikumüra mõju inimesele! Häiriv heli ei alga ju plaksti kl. 7 hommikul nagu maanteeliiklus, olles pea iga päev konstantne! Samamoodi on ebaregulaarne koerte haukumine. Viimast tuleks uurida otse sündmuskohal, ent kui naabrist koeraomanik taipab, miks võõrad asjapulgad kõrvalkrundil ringi sebivaid ja mingeid 'kaste' üles sätivad, hoiavad nad oma koer lihtsalt paar nädalat toas kinni. Ja jälle saab demagoogitseda, et mida te virisete, loodusenautlejad!
Nii et igal juhul olen nurkaaetud inimeste poolt. Elekrimajanduses tuleb aga suuremat tähelepanu pöörata kokkuhoiule. Praegu võetakse seda valdkonda nagu iga teist suurtootmist - mida rohkem, seda uhkem (saab ka eksportida). Tegelikult on viimane aeg üle minna elektri ja soojuse koostootmisjaamadele maakonnakeskustes jm. üle Eesti. Kui puudub huvi kokku hoida, ei hoita ega leiutata ka alternatiive.
"normaalsele" : Tuulepargid mõjutavad inimese tervist müraga ja valguse vilkumisega. On esinenud õnnetusjuhtumeid. Kiiresti muutuv elukeskkond tekitab stressi. Kõik võimalikud mõjurid pole teada.
Müra on inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Tuulegeneraatorid tekitavad kuuldavat müra, madalsageduslikku müra (10-160 Hz) ja infraheli (alla 20 Hz). Lisandub vibratsioon – tahke keskkonna võnkumine. Need on omavahel üleminevad, potenseerivad nähtused. Suur osa tuulegeneraatori mürast on madalsageduslik. Müra põhjustab unehäireid, ärritatavust, negatiivseid emotsioone. Sageli inimene ei oska väljendada, mis on muutunud, et ta end enam tervena ei tunne. Tuulepargi müra põhjustab unehäireid, peavalu, tinnitust (helin kõrvus), peapööritust, iiveldust, ärritust, mäluhäireid, konsentratsioonihäireid. Öine müra suurendab kardiovaskulaarhaigusi, s.h. hüpertensiooni. Madalsageduslik müra tekitab unehäireid, peavalu, pearinglust, nüstagmet, iiveldust, oksendamist, psüühikahäireid, sh hallutsintsioone.
ILFN (0-500 Hz) põhjustab VAD- i - vibroakustilist haigust – kasvab rakkudevahelise maatriksi (kollageen, elastaan hulk) ilma põletikuprotsessita. Tihenevad süda, veresooned, trahhea, kopsud ja neerud. Seda diagnoositi algselt rasketööstuse töötajatel. Tänapäeval on diagnoositud ka tavaelanikel, sh lastel. VAD kliinilisse pilti kuulub ka depressioon, suurenenud ärritatavus ja agressiivsus, kalduvus isolatsioonile, kognitiivsete võimete vähenemine.
Edasi loe http://www.teletoad.ee/joomla/index.php?option=com_content&view=article&id=61&Itemid=32
wigur : Siin paljud tooviad välja erinevaid müraallikaid, nagu liiklus, lennujaam ja mis kõik. Küll aga ei taipa ühte asja:
Kõik need müraallikad on EBAÜHTLASED. Tuuliku müra aga on REGULAARSE SAGEDUSEGA müra mis mõjub ikka väga halvasti.
Osad jälle väidavad, et magasid öö tuuliku all, ja ei juhtunud midagi. Selleks, et midagi juhtuma/tundma hakkaks on ikka vaja kuu aega tuuliku müratsoonis elada. Siis räägite teist juttu.
Ja millest siis tegelikult probleem: eelpool mainitud unehäired ongi selle kõige kurja juur. Nii peakui on unehäired on põhimõtteliselt kõik inimese tervise garantiid kadunud ja hakkavad tekkima kõiksugu häired nii psüühhikas kui tervises. Ei sooviks nende inimeste nahas olla, kes elavad sellise hulluks ajava müra läheduses. Lennujaam - kuigi oluliselt valjem - on tühi asi, sest lennukid ei maandu ega tõuse regulaarselt iga 5 sekundi tagant ja nii aasta aega jutti.
Nii et mitte müra pole probleem, vaid REGULAARSE SAGEDUSEGA müra. See tapab.

GAH : Mürasageduste ja müra kui enese vahe on selles, et kõik, nii merekohin, kui puudekohin tuule käes paitavad kõrvu, sest see on looduslik. Kuuldes mingit valet nooti, tunned kohe, et midagi on toimumas, kas eemalt tulev vihm või muud. Kuuldes aga pidevat surinat, hävivad inimeste võimed tunnetada ja kuulda loodust. See on kuntslik ja viib harmooniast välja. Täielik jama roheliste poolt. Kus nad nüüd on???? Looduslik hääl on kooskõlas inimese tervikuga, kuntslik aga loodud seda tervikut lõhkuma. Tulemus muidugi ei pea kohe esile kerkima, see võib võtta aastaid, ehk aastakümneid. Hakkavad näiteks sündima järjest nõrgemad lapsed jne.

Kristi Ugam : Madalsageduslikust mürast (mida kõrv ei kuule, aga mis see tervist kahjustav just ongi) ei ole siin juttu. Teaduskirjanduses räägitakse inimelamu ohutust kaugusest 100 korda rootori kõrgus, st antud juhul siis 10 km.

Ah et sellepärast oligi siis tarvis juulis Planeerimisseaduse paragrahv 29.-sse sisse võtta sundvõõrandamine maakonna teemaplnaeeringu alusel ja on nende maakonna teemaplaneeringutega nii kiire ja peab neid Läänemaal, Pärnumaal, Saaremaal ja Hiiumaal praegu tegema sama firma, mis arendajate muudki planeerimist. Kujutage ette jah, kui nelja maakonna elanikud hakkaksid nõudma oma kinnisvara eest kompensatsiooni! Praegu on nii, et Saare maavanem on oma allkirjaga loobunud keskkonnamõju strateegilise hindamise raames igasugustest uuringutest. Nii et kui peaks siiski minema kompenseerimiseks, siis teeb seda Eesti riik, nagu peale viimast okupatsioonigi.

Rannikualade külade tühjaks tegemisega on probleeme olnud varemgi. Et seekord on siis nii, et miks mitte lasta eestlastel vabatahtlikult oma seadused ümber teha, selle asemel, et peaks ähvardama vägede sisse viimisega nagu eelmine kord. Asja eest teist taga pole ju mõtet rahvusvahelise põlu alla sattumisega riskeerida. Täitsa õige. Muidugi peab küsima, kelle seisukohalt...

Vt veel Edward Lucas, The Economisti üks toimetajatest "Uus külm sõda".
Meenutuseks, et Hiiu tuulepargi taga on AS Raunisaar ("kivivare saar"), mille aktsiakapitalist kuulub 88 % Greta Energyle, mis on Kanadas registreeritud vene firma eesotsas lähivälismaal teatud mõjukusega isikutega. Üle Eesti tegutseb Raunistal, mille aktsiakapitalist 90% kuulub Greta Energyle. Raunistali mees palus maakonnateemaplaneeringusse võtta ka võimaluse, et küla keskele tohiks ka ehitada, kui elanikud soovivad.

Aare-Villu Kattel, Hiiu maavalitsuse arengu ja planeerimisosakonna juhataja, kes on selles küsimuses praktiliselt maakonna ainus esindaja (sest maavanem loobus enda selleteemalistest õigustest Saare maavanema kasuks nagu ka Pärnu ja Lääne maavanemad) ei saanud 11. märtsi koosolekul Kärdlas aru, kuidas ma sundvõõrandamisest nii ähmi täis lähen: "Kui tuleb uus võim, siis sundvõõrandatakse ju kõik!?" Ta lisas ka, et kui me hakkame siin arvestama teaduslike uuringute tulemustega, ei saa me siia ju nii palju generaatoreid, kui tahame.

Hiiumaa tuuleelektrijaama minimaalne võimsus, mis tekitaks koos maksude puudumise ja dotatsioonidega mingi kasumimarginaali, oleks 150 MW. Kui hiidlased hakkavad inguma ja tahavad ise ka elektrit, siis siinsesse võrku ühendamine nõuaks nii suuri mahutusi, et park peaks olema oluliselt suurem - on läbi käinud arvud 300-500 MW, mis ei taga veel võrku ühendamist. Et Aulepas siis 39 MW.

Generaatoreid absoluutselt välistavaid alasid olemasolev keskkonnamõju strateegilise hindamise programm ette ei näegi (vt Hendrikson & Ko kodulehelt): on tõenäoliselt sobimatud alad ja sobivamad. Kõik on läbirääkimiste küsimus. Nimetatud ametnik nentis ka, et Hiiumaal läbirääkijat ei ole.

Rõõm tõdeda, et Läänemaa mehed on nii kõvad mehed, et võta eeskuju. Meil ei ole mitte see Eesti, mida me tahtsime, vaid see, mis me ise üksteisele teeme.
Jõudu ja tarkust!