kolmapäev, 28. jaanuar 2009

KÜLAS KÄIGUST

Noo harjunult naljakas ikka - lõpptulemusena, aegu hiljem, wõiwad selle kohtumise põhjal mõned öelda nõnna: Wormsi rahwas pooldas seda tuliselt. Ühe inimese ütlemist rahwa seismisekohaks on ju möödanikust pääle tehtud...

Lauri Luik ja Vormsi saare rahvas...

Juba nädal saab ajast, kui saart külastasid noored reformikad eesotsas Riigikogu liikme Lauri Luigega. Osalesin üritusel ja algul mõtlesin ka muljeid jagada. Kuid kuna midagi erilist ega väga muljetavaldavat ju polnud, ei osanudki midagi nagu öelda. Aga kuna nüüdseks on L.Luik oma blogis asjast ise juttu teinud, siis mõnda asja tasuks vast vastukaaluks selgitada.

Olgu kohe ära öeldud, et Lauri koos teiste noorte reformikatega (vastavad teatud näitajate osas kahtlemata nn. "poliitbroilerite" kategooriale) jätsid üldiselt hea mulje. Igal juhul parema kui varem eeldasin. Obligatoorne partei peajoone jutt ja promo oli natuke tüütuvõitu kuid ärakannatatav. Tuleb aru saada noorest mehest, kes on saanud oma kõrge positsiooni ühiskonnas eelkõige tänu just oma parteile (Luik sai Riigikokku tänu sellele, et oli partei üldnimekirjaS väga kõrgel viiendal kohal). Poiss ise paistab olevat usaldust väärt-ilma irooniata. Sest see jutt, mida ta rääkis selgelt omaenda nimel, oli arukas ja mõistlik. Tugines maailmavaatele, mida ma hindaks kui "mõõdukas liberaal".

Teine lugu on nüüd sellega, kuidas Luik oma blogis seda kohtumist kajastab. Jääb mulje, et kohtumine oli lihtsalt selline sõbralik ja soe...Tegelikult oli see kohtumine sõbralik ja soe ainult sellepärast, et seal polnud peaaegu üldse rahvast, kõvematest kraaklejatest rääkimata. Kui ikka nelja noore ja sõnaosava reformika vastas on neli külainimest, kellele pakutakse ka kommi, küpsist, karastusjooki, toimub kohtumine ikka sõbralikus õhkkonnas...Noori reformikaid peaks häirima natuke ka see, et kohalikud võimuesindajadki suhtusid siiski riigis juhtpositsioonil oleva partei esindajate suht haruldasse külaskäiku enam kui leigelt...Ja Lauri võiks oma blogiski rohkem rääkida sellest, mis juttu nad järgmisel hommikul vallamajas vallavanemaga rääkisid. Muidu jääb mulje, et aetaksegi kahte poliitikat. populistlikku kommide ja käpsistega rahvapoliitikat ja tegelikku kabinetipoliitikat tegelike otsustajatega...

Siit tuleneb ka võimalus meie poliitilise vähkkasvaja, poliitilise korruptsiooni arenguks. Sest oli üks asi, mis mind Lauri jutus tõsiselt häiris. see, et ta esitas ennast tõsise ja kõva lobbistina...et ajab asjad välja. Meil ei ole majoritaarne valimissüsteem , kus on loomulik, et piirkonnast valitud saadik esindabki selgelt oma ringkonna valijate huvisid, ja selgelt teiste valijate huvide arvelt. Liialt väike riik. Rahvaesindaja peaks kõigepealt vaatama üldisi, kogu riiki puudutavaid asju. Neid asju tuleb ajada maksimaalselt ühtlaselt ja õiglaselt. Nii, et ääremaad ei kannataks. Vormsi saar kannatab kõige rohkem just saare püsielanike seisukohalt ebaõiglase omandireformi tõttu...Auu, Lauri...

esmaspäev, 19. jaanuar 2009

Vallamajas natuke juba liigutatakse...

Nüüd, rohkem kui kuu möödumisel A.Strengi avalikust pöördumisest ja pärast veel tema enda poolsest asja taganttorkimisest stiilis "ise küsin-ise vastan" on ka vallamajas nende avalike asjade üle paistab et natuke juuredud, ja vastuski kokku pandud. Tegelikult polegi kõige hullem...On natuke asja üle mõeldud küll ja ka suht inimlikus keeles kirja pandud...Ei anna võrreldagi nende vastustega, mis endal aegade jooksul sealt vallamajast saada on õnnestunud... Aga siin see on...

Tere,

Tahaksime vallamaja poolt ühineda tekkinud aruteluga ja võibolla anda vastust mõnele küsimusele.

Oleme samuti mõelnud, et vallavara haldamisega võiks tegeleda selleks eraldi loodud üksus. Kihnus olid OÜ loomiseks küll veidi teised põhjused nagu on kirjas ka vastavas ajaleheartiklis ja meil on täna enamik teenuseid, mida vald ise korraldama ei peaks juba sisseostetud kohalikelt ettevõtjatelt. Majanduslikust seisukohast on sellisele skeemile üleminek Vormsi tänases situatsioonis vallaeelarvele selgelt kulukam ja arvestades ka kohaliku ettevõtluse taset nendes valdkondades, siis on ka lisakonkurentsi tekitamine ja nii mõnegi tänase kohalikust ettevõtjast lepingupartneri suhtes mittekorrektne käitumine. Luues täna 100% vallale (kes on suurim, stabiilne, teatud teenuste vajaja Vormsil) kuuluva ettevõtte erinevate teenuste osutamiseks lõhume me ära parima, soodsa ettevõtluskeskkonna kasvulava.

Oleme mõelnud SA Vormsi Maja loomise peale, kus osalised oleksid külaseltsid, MTÜ Vormsi Kodukant, Käsitöö Selts ja muud huvitatud MTÜ-d ning seltsid ja mille eesmärk oleks rahastada projektide abil ja valla toel nt vana vallamaja renoveerimist multifunktsionaalseks teeninduskeskuseks ning sotsiaalkorterite ja puhverelamispinna jaoks praeguse vallamaja renoveerimist. Niisugune ühinguid ja seltse haarav SA oleks vaba valimiste mõjudest, oleks puhtalt kodanikualgatuselt tekkinud ja tulevikus edasi arenedes võiks omada seda jõudu ja võimsust, mida hetkel omab Kihnus olev OÜ.

Oleme tõsiselt mõelnud võimalusele valla sotsiaalstruktuuri osalisele üleminekule kolmandale sektorile: ehk siis rahvakeeli - koduhooldus, eakate kokkukäimiste organiseerimine ja muu taoline läheks üle mõnele MTÜ-le, vald edaspidi nii-öelda ostaks teenuseid. Mõte on hetkel küll võrdlemisi uus ja võib alguses võõristus tekkitada, aga kui järele mõelda ... Peame siin kindlasti lisama, et sellist ümberkorraldust saadaksid väga arvestusväärsed rahalised toetused erinevatest fondidest ja EU vahenditest.

Kahtlemata on võimalik korraldada küsitlusi, et selgitada vormsilaste vajadusi. Siinkohal on kindlasti võimalik koopereeruda mõne ülikooliga, kes otsib endale uuringute baasi ning on põhimõtteliselt nõus omapoolt uuringuid rahastama. Peaksime tegema eelnevalt omale selgeks, kes on vormsilane, kas ainult need, kes elavad saarel aastaringselt, kas need, kes on registreerinud end Vormsi elanikuks, kas need, kes omavad saarel maad või kõik eelnevad kokku, kes on need inimesed, kes peaksid kaasa rääkima Vormsi tuleviku küsimustes? Kui me korraldame küsitlusi, kas ei peaks nendes kaasama ka kõiki maaomanikke ja neid inimesi, kes maksavad 88 % valla eelarvesse laekuvast tulumaksust, aga saarel püsivalt ei ela?

Meditsiini küsimustes ennekõike tuleks arvestada Eesti Vabariigi Haigekassa töökorraldusega, põhimõttetega ja rahastamisega ning kehtiva seadusandlusega. Eelmise aasta lõpus ajakirjanduse väljaannetes ilmusid tõdemused, et Eestis on turvaline elada ainult Tartus ja Tallinnas; seda meditsiiniteenuste kättesaadavuse mõttes. Meil on olemas praamiühendus mandriga kaks korda päevas ja järelikult ka võimalus külastada arsti Haapsalus (miks mitte ka Tallinnas) igal tööpäeval. Sellist teoreetilist võimalust ei ole paljudes mandri valdades, küladest rääkimata, sest neil puudub igasugune ühistransport. Seoses pideva survega ja etteheidetega, et vald ei ole midagi teinud ega ei taha teha nt pensionäridele med. teenuste ja poes käimise tagamiseks Haapsalus, oleme nüüd jaanuaris korraldanud sõite Haapsallu. Seoses tervise probleemidega neid on siiani kasutanud ainult üks inimene. Siinkohal peame juhtima tähelepanu ka asjaolule, et sellise püsiva transpordi korraldamine mingile kindlale isikute grupile väljaspool sotsiaalteenuste raame on põhiseaduse vastane, mis ei luba eristada inimesi vanuselise piiranguga sellise tasuta teenuse osutamisel,

Täielikult toetame seisukohta, et praam seisaks siin Svibys. Sellel nädalal on plaanis läbirääkimised Kihnu Veeteed'ega, arutame, mis kuupäevast see oleks reaalne. Praegu tundub, et sügisest: kevaditi ikka praam hakkab seisma siin ja siis sellest sügisest jääbki siia.

Maastikute hooldamiseks peaksime tõhustama koostööd Vormsi Kodukandi Ühinguga. Vallamaja on nõus korraldama suhtlusringe maaomanikega ja omapoolt aidata seletada praegust majandusliku olukorda ja tuleviku perspektiive.

Järgmise valla arengukava koostamisse peaks kindlasti kaasama võimalikult palju valla elanike ja neid ühendavaid organisatsioone ning kogenud eksperte.

Lugupidamisega,

Daina, Urmas, Valvi, Riima, Eidi   

kolmapäev, 14. jaanuar 2009

Rahvas ärkab visalt...

Ei edene suurt midagi. Blogi külastatavus on suht väike, ja needki, kes siia kiikavad, on asukohaga pigem mujal, kui Vormsis. Enn Tallinnast ja Meelis Raplast küll vaatavad...Ja otsinguga satub siia igalt poolt mujaltki...Päris Vormsi kohalik rahvas aga pole praktiliselt esindatud. Imelik, internet ju praegu päris paljudel...Igal juhul tänud Meelisele, kes lahkelt saatis A. Strengi omaenda mõtete edasiarenduse, mille siia ka üles panen.

12. 01.2009

Seisukohtade tutvustus

Käesolevaga vastan enda poolt esitatud küsimustele, mis ma esitasin vallavalitsuse liikmena volikogule oma 14.12.2008.a. pöördumises.

1. Kas volikogu peab prioriteediks püsielanikkonna suurenemise? Mida tuleks selleks teha, et püsielanikkond suureneks?

Mina isiklikult pean kohaliku elu korraldamisel prioriteediks Vormsi püsielanikkonna ja sealhulgas eelkõige kooliealiste laste arvu suurendamist.

Volikogu liikmena lähtun kõigi vallaelu puudutavate probleemidele lahenduste otsimisel sellest, et kõik pakutud lahendused toetaksid ja oleks kooskõlas antud eesmärgi saavutamisega.

Selge on see, et senine piiratud lähenemisega vallaelu juhtimine, kus peamiselt on lähtutud riigi seadustest tulenevate kohustuste täitmistega, ei ole valla arengu seisukohast soovitud tulemusi andnud. Olen seisukohal, et vallaelu korraldamisel ei ole arvestatud piisavalt väikesaarelisusest tulenevate iseärasustega ning sellest tulenevalt on jäetud vallaelanike tegelikud vajadused ja ootused piisava tähelepanuta. Seni vallaelu juhtimises valitsenud seisukoht, et väljaspoole valla otsestesse kohustustesse jäävate küsimuste ja probleemide lahendamisega peavad hakkama saama ettevõtjad ja elanikud ise, on soodustanud olukorra tekkimist, kus aasta – aastalt jääb kogukond järjest nõrgemaks. Arvamus, et väikesaare tingimustes saavad ettevõtjad täita aastaid seisnud tühimikud, on minu meelest selge asjatundmatus või hoopis hoolimatus.

Seda, et väikesaarel ei ole teatud teenuste kättesaadavuse tagamiseks mõtet loota alati ettevõtjate peale kuna selleks ei ole kohapeal turumajanduse normaalseks toimimiseks piisavalt nõudlust ega pakkumist on ammu aru saanud näit. Kihnu Vallavalitsus. Majandusharidusega vallavanem on vallaelu korraldamisel lähtunud seisukohast, et standartsed vallaelu korraldamise põhimõtted ja töökorraldus väikesaare vallajuhtimiseks ei sobi. Lähtutud on seisukohast, et saareelaelanike toimetulek väikesaarel on ka vallajuhtide mure. Väikesaare vallajuhtidele sobivast hoiakust tulenevalt on leitud juba lahendusi, kuidas vajalikud teenused saarerahvale taskukohaseks ja kättesaadavaks teha. Täpsemalt hoiakutest saab lugeda ajaleheartiklist, mille olen manustes lisanud. Juhin tähelepanu sellele, et artikli ilmumise ajal 2006.a. ei olnud veel Kihnu Regionaalarengu Programmi, mille kaudu riik toetab Kihnu valda aastatel 2007-2010 5 milj. EEK aastas.

Teise näite toon lähemalt – Haapsalust. Võiks ju arvata, et ligi 12000 elanikuga linnas toimib vaba turumajandus ja linnakodanikel ning ka linnal endal on võimalik saada kõiki vajalikke teenuseid linna sekkumiseta. Kuid nii see pole.100% linnale kuuluva Haapsalu Linnamajanduse AS kaudu hoitakse korras linnaruum ning osutatakse linnaelanikele avalilikke teenuseid soodsaimatel tingimutel. Registreeritud tegevusaladeks muuhulgas on: haljastustööd, elamute ja elamumajanduse korraldamine, kommunaalteenuste osutamine ja vahendamine jne.

Et Vormsis püsielanikkond suureneks ning seeläbi peatada inimtegevuse hääbumine on minu arvates vaja:

· teha muudatused vallaelu juhtimise põhimõtetes. Esikohale on vaja seada vormsilaste vajaduste ja ootuste rahuldamine. Selleks, et teada saada millised need on tuleks teha vastavaid uuringuid (küsitlusi). Hea juhtimise alla käib ka vajaduste ennetamine ning enne, kui tegelik vajadus tekib on vajalikud lahendused juba ka välja töötatud.

· teha muudatused valla juhtimise struktuuris. Et valla juhtimine oleks efektiivsem s.t. , et vallavanem ja arendusspetsialst ei peaks jooksvalt tegelema igapäevase nn. tulekustutamisega on vaja valla majandusküsimuste lahendamine ja korraldamine üle viia vallale kuuluvasse ettevõttesse. Näit. 100% vallale kuuluva OÜ kaudu hoiaksime korras valla hooned, ja muu kinnisvara, haljasalad, parkimisplatsid, sõiduteed, korralaksime prügimajanduse, vee- ja kanalisatsioonitrasside ning katlamaja majandamist, osutaksime reovee äraveo teenust, varustaksime saart kütusega jne. Samas saaksid vallajuhid täielikult keskenduda valla juhtimis- ja arendustegevusele.

· välja töötada strareegia Vormsi elujõulise püsiasutuse saavutamiseks. Koostöös vastava ala spetsialistidega on vaja välja töötada meetmed eesmärkide saavutamiseks. Muu hulgas vajavad lahendamist võtmeküsimused: a) mis ja kui suured võiks olla need näitajad, mis iseloomustavad Vormsi kogukonna elujõudu?; b) kuidas omanäolisuse väljaarendamiseks ära kasutada veel kasutamata looduskeskkonna – ja kultuuriloost tulenevad arengupotentsiaalid?; c) kuidas lahendada tulevaste vormsilaste elamispindade ja tööhõivega ning lõimisega seotud küsimused?

· muretseda vallale nn. puhverelamispinnad. Selleks, et elanikkonda suurendada on vaja vallal muretseda saarele elama asuda soovijatele elamispinnad, mida tulevane vormsilane saaks kasutada kokkulepitud aja jooksul enne endale püsiva kodu leidmist (ehitamist).

· muuta Vormsi ettevõtlusmaastik võimalikult ettevõtjasõbralikuks

  1. Mida võtab ette volikogu ja mida peaks tegema vallavalitsus, et suurenda elanike sotsiaalset turvatunnet ning, et tagada tänapäevasel tasemel elanikkonnale meditsiiniabi andmine?

Põhjalikuma vastuse esitamise jaoks peaksin teadma, mida ootavad selles osas vallaelanikud, kuid kuna selleteemalisi küsitlusi minule teadaolevalt pole vallas läbi viidud, siis saan esitada ainult oma arvamuse.

Turvatunnet soodustab:

· rahuldavalt korraldatud meditsiinilise abi ja teenuste andmine. Selleks peab vald:

a) tagama väikesaare vajadustele ning tänapäeva nõuetele vastavalt sisustatud med. töötajale tööruumid elanike med. teenindamseks;

b) tagama konkurentsivõimelisele med. töötajale vastava elamispinna;

c) tagama elanikele regulaarse transpordi Haapsallu, et kasutada sealseid med. teenuseid;

d) selgitama laevafirmale, et vormsilaste turvatunde tagamiseks on vajalik, et laev seisaks Sivbys, mitte Rohukülas.

· inimeste omavaheline tihedam suhtlemine. Hea näide on, kuidas inimesd hakkasid omavahel tihedamalt suhtlema ja seejärel üksteise käekäigu vastu rohkem huvi tundma on teisipäevane käsitööhuviliste kokkusaamine koolimajas. Probleem on ainult selles, et mitte kõik inimesed pole käsitööhuvilised. Ka neil, kes seda ei ole, võiks olla kooskäimisvõimalus.

· saareelanike kursisolek vallas toimuvaga ning võimalus teha vajadusel ettepanekuid vallatöö paremaks korraldamiseks

  1. Kas volikogu toetab suvilate massilist ehitamist? Kui jah, kas on arvestatud ka mõjudega, mis see Vormsi looduskeskkonnale ja Vormsi püsielanikele kaasa toob? Kui jah, siis kuidas?

Mina ei toeta suvilate massilist ehitamst. Toetan praegustele ja tulevastele vormsilastele elamute, kõrvalhoonete ja ettevõtluseks vajalike hoonete ehitamist.

  1. Mida peaks volikogu ja vallavalitsus ette võtma, et säilitada Vormsile omapärane maastik ja taimestik?

· soodustama karjatamist, niitmist, puisniitude taastamist;

· koostöös asjatundjatega töötada välja konkreetsetele piirkondadele (kinnistutele) soovituslikud maastiku hoolduse viisid ning teavitama nendest maaomanikke;

· kinnisvaraspetsialistile panna ülesandeks välja töötada võrgustik inimestest (ettevõtjatest), kes on nõus maastikuhooldust tegema ja maaomanikest, kes sooviksid oma maid hooldada lasta ning viia nad omavahel kokku.

· tõstma saareelanike huvi säilitada ja taastada Vormsile omanäoline maastik, taimestik.

Ants Streng

Vormsi Vallavolikogu liige

Lisad

KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS (osaline väljavõte)

§ 2. Kohaliku omavalitsuse mõiste

(1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi

§ 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted

Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel:
1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;
2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas;
3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;
4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;
5) vastutus oma ülesannete täitmise eest;
6) tegevuse avalikkus;
7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.

§ 35. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes

1). Vald või linn võib teenuste osutamiseks asutada valla või linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla või linna arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks.

Eesti regionaalarengu strateegia 2005 – 2015 (osaline väljavõte)

Vabariigi Valitsus seab eesmärgiks, et kõik Eesti regioonid oleksid atraktiivsed paigad nii elamiseks kui äritegevuseks.

Valitsus on seisukohal, et arendusinitsiatiivi rakendamise algatus peab tulema eelkõige kohalikult ja regionaalselt tasandilt ning teatud juhtudel ka riiklikult tasandilt. Seetõttu on Vabariigi Valitsus valmis olema aktiivseks partneriks, toetades kohaliku ja regionaalse tasandi institutsioonide arendusalgatusi. Selleks eraldab Vabariigi Valitsus jätkuvalt spetsiaalseid regionaalpoliitilisi toetusi piirkondade arengu kiirendamiseks. Samuti tagab Vabariigi Valitsus asjakohaste ministeeriumide koostöö erinevate harukondlike poliitikate senisest parema koostoime saavutamiseks piirkondade arengu toetamisel.

Kvaliteetne elukeskkond, ettevõtete ja avaliku sektori aktiivne koostöö ning kogukonnasisesed sidemed muutuvad tulevikus üha olulisemaks piirkondade arenguteguriks. Sellest tulenevalt arenguperspektiivita piirkondi Eestis ei eksisteeri. Oluline on omada igas piirkonnas visiooni kohaliku majanduse edaspidisest arengust ning ideesid selle saavutamiseks. Ilma selleta on väga raske olukorda muuta ning edu saavutada. Tulevikuvisioonid peavad tuginema iga piirkonna individuaalsetele tingimustele, eripärale ja võimalustele. Probleempiirkondade jaoks on oluliseks oskuseks seejuures mõelda ajalises perspektiivis kaugemale ning vajadusel kohandada seniseid arendusstrateegiaid

reede, 9. jaanuar 2009

Rahvas ärkab...

See vormsi rahvas pole väga aldis oma mõtete ja arvamuste väljaütlemistele. Avalikult.Ja eriti kirjalikus vormis. Rohkem ikka nurga taga, omavahel, ja pigem joogisena...mille tulemusel igasugune suust-suhu edasiantav informatsioon loomulikult ka moondub. Kontrollida ja asja õiendada sellisel juhul on suht lootusetu. Sellepärast ongi tänuväärne, et mõni veel võtab ikka vaevaks oma nime all ja kirjalikult üldisi ja sisult ju avalikke asju arutada. Otsa tegid juba jupp aega tagasi küll lahti meie oma välismaalased , "oma" soomlased Risto ja Aura...Aga see, kui usinalt kohalikud sinna oma nime alla panid, oli küll märkimisväärne ja mingit muutust tähendav. Sel suvel oli vist ka juhus, et ringles J. Koka avalik kiri või pöördumine. Mulle vilksamisi näidati...Aga kas ka arutati kuskil, volikogus või kusagil, ega ei teagi. Seda kirja mul kahjuks pole, kuid püüan hankida. Et siis siia üles panna. Sest see siin on küll piisavalt avalik koht, kus sellised asjad võiks üleval olla. Valla kodulehekülg seda mulle seletamatutel asjaoludel pole...Seal pole kohta isegi viitele sellele blogile...

See eest õnnestus suht keerulisi teid pidi saada koopia ühe põlisema vormsilase A. Strengi suht murelikust pöördumisest volikogu poole. Kuna seal pole kriipsuvõrdki midagi isiklikku, ainult kõiki puudutav üldine mure saare ja rahva pärast, panen selle siia üles...

 

Vormsi Vallavolikogule

Pöördumine

Lugupeetud Vormsi Vallavolikogu liikmed!

Pöördun teie poole, kuna leian, et senine vallatöö ja vallaelu korraldamine on olnud aastaid puudulik ning arvan, et volikogu sekkumiseta arenguid paremusele pöörata pole võimalik. Olles järjest teises vallavalitsuse koosseisus, näen, et vallavalitsuse sisulist ja efektiivset tööd takistab vallavolikogu liikmete enamuse ühise seisukoha tutvustamata jätmine nii vallavalitsusele, kui ka vallaametnikele Vormsi Valla arenguid puudutavatel teemadel. Niikaua, kui volikogu ei ole vallavalitsuse liikmetele, vallaametnikele, vallaelanikele tutvustanud volikogu seisukohti, millest lähtuda otsuste tegemisel, jätkub pinnapealne ja sihipäratu vallaelu korraldamine.

Peamist probleemi näen selles, et osa vallavalitsuse, kui ka mõned volikogu liikmed ei lähtu otsuste ja ettepanekute tegemisel kehtivast Vormsi Valla Arengukava eesmärkidest ja arendustegevuse põhimõtetest.

Vallaametnikud ei pööra tihti tähelepanu valdkondade arendamisele, mille kaudu on võimalik pidurdada Vormsi hääbumist ning saavutada arengukavas seatud eesmärgid. Selle asemel esitatakse oma isiklikust maailmavaatest ja hoiakutest tulenevaid ettepanekuid, eelnõusid, projekte, mis ei ole kooskõlas arengukava eesmärkidega. Samas on volikogu igaaastaselt premeerinud vallaametnikke palgatõusu ja preemiatega, hindamata enne nii vallavalitsuse, kui vallaametnike töö tulemuslikkust. Toon mõned näited, kuidas eesmärke ignoreeritakse:

Näide 1.Arengukava tegevuskava näeb ette Prästvike järve koelmualas

veevahetustingimuste parandamise eesmärgil projekteeritud n.n. suurprojekti jätkamist. Selle asemel, et tegelda projektiga, mis tagaks parema veevahetuse järves, koostati vaheprojekt, mille jaoks pole mingit vajadust ning mida ei näe ette ka tegevuskava ning projekti elluviimisel võib kindlalt väita, et tegu on 90% osas maksumaksja (euroopa) raha (240000EEK) "tuulde" loopimisega, sest tegevuskavas seatud eesmärke selle projekti elluviimisega ei saavutata.

Näide 2. Me kõik teame, et Vormsi suurim väärtus on omanäoline maastik, rikkalik

taimestik ja linnustik. Teame ka, et rikkalik taimestik ja kaunid maastikud on saavutatud peamiselt karjatamise ja muu inimtegevusega seotud pikaajalise tegevuste tulemusena. Kõik see sajanditepikkuse töö tulemusel saavutatu on viimastel kümnenditel hakanud oma väärtust kaotama, kuna enam ei leidu piisavalt inimesi, kes on nõus Vormsi keerulistes majandustingimustes vähetasuva ja füüsiliselt raske loomakasvatusega tegelema. Arengukava näeb siin ette, et looduskeskkonna säilitamise eesmärgil on vaja toetada loomapidajaid, et tagada maastike hooldus läbi karjatamise (heinavarumise). Vald on käitunud ka siin hoolimatult, asumata sisulistesse läbirääkimistesse loomapidajatega, et saavutada kokkulepped, mis rahuldaks osapooli. Vastutustundmatult võeti vastu otsused, mille tagajärel seisavad valla bilansis olevad põllumajandushooned tühjalt, samal ajal, kui loomapidajate varutud hein on muutunud väljas seistes suures osas loomasöödaks kõlbmatuks. Vallajuhtide tegevus peaks olema suunatud sellele, et tekkiks loomapidamisest huvitatuid juurde, kuid kahjuks on tulemused vastupidised.

Näide 3. 2001. a. koostatud arengukava näeb ette vajadust suurendada sotsiaalset turvatunnet, tõsta med. teenuse kvaliteeti. Arengukava koostamise ajal oli Vormsis igal argipäeval töötav velskripunkt, apteegipunkt, med töötaja. Saarel oli üldhooldust vajavatele elanikele hooldekodu. Tänaseks ei ole neist alles ühtegi. Arusaamatuks jääb, miks sellises olukorras lükkavad otsustajad tagasi ettepanekuid, mis leevendaks oluliselt tekkinud olukorda.

Siin pean silmas enda esitatud ettepanekuid seoses vallapoolse regulaarse transpordi korraldamisega Haapsallu.

Osalesin Läänemaa Arengu Konverentsil, kus tõstatati vajadus siduda Vormsi saar tihedamini Haapsaluga, et Vormsi elanikel oleks võimalus osa saada maakonnakeskuses pakutavatest teenustest ja muudest võimalustest, mida kohapeal ei pakuta

Pealiskaudne suhtumine ja eesmärgi tu tegevus on omane ka ehitustegevuse korraldamises, eeskätt selles osas, mis puudutab suvekodude ehitamiseks "rohelise" tee andmisse. Uute suvekodude ehitamise buumi peaks vallajuhid suhtuma ettevaatlikult mitmel põhjusel. Toon mõned minu meelest olulisemad põhjused:

1.Lepingutes vedajaga (Kihnu Veeteed) oli vedaja kohustuste arvestuste aluseks üleveomahtude osas peamiselt püsielanike, saare ettevõtjate, vallavalitsuse poolt ettenähtud vajaduste ning sel ajal Vormsil suvekodu omavate inimeste vajaduste rahuldamine. Lepingu tingimuste aluseks võeti Saaremaa Laevakompanii viimase aasta veomaht, siiani ei ole lepingut mahtude(reiside arvu) osas suurendatud proportsioonis n.n. suvevormsilaste arvu suurenemisega. Harjumaa vallad on läinud seda teed, et nõuavad kinnisvara arendajatelt panustamist infrastruktuuri. Paralleeli tõmmates võiks Vormsi Vald enne ehitusloa väljaandmist suvekodu rajajatelt oodata, et nad seisaks selle eest, et laevafirma soostuks vedusid korraldama senisest suuremas mahus;

2.Jätkuv surve ehitada suvekodusid, selleks mittesobivatesse kohtadesse ( põldudele, metsa jne), vähendab loodusmaastike atraktiivsust, mitmekesisust.

3.Muutub maakasutuse otstarve, mis aastate pärast võib saada takistuseks uute töökohtade loomisel või teeb vajadusel võimatuks maa kasutuselevõtu esialgsel eesmärgil, mis on vastuolus arengukava eesmärkidega.

Pean vajalikuks, et volikogu tutvustaks oma seisukohti järgmistes olulistes küsimustes:

1.Kas volikogu peab prioriteediks püsielanikkonna suurenemise, nagu seda näeb ette kehtiv arengukava. Kui jah, siis mida tuleks selleks teha?

2.Mida võtab ette volikogu ja mida peaks tegema vallavalitsus, et suurenda elanike sotsiaalset turvatunnet ning, et tagada tänapäevasel tasemel elanikkonnale meditsiiniabi andmine?

3.Kas volikogu toetab suvilate massilist ehitamist? Kui jah, kas on arvestatud ka mõjudega, mis see Vormsi looduskeskkonnale ja Vormsi püsielanikele kaasa toob? Kui jah, siis kuidas?

4.Mida peaks volikogu ja vallavalitsus ette võtma, et säilitada Vormsile omapärane maastik ja taimestik?

Sihipäratu arendustegevuse vältimiseks pean vajalikuks, et volikogu töötaks aasta lõpul välja järgmise aasta tegevussuunad vallavalitsusele ja vallaametnikele, mis oleksid kooskõlas pikemaajalise arengukava eesmärkidega. On vajalik, et volikogu hindaks lõppenud aasta arengukava eesmärkide täitmise tulemuslikkust arengukavas välja toodud olulisemate näitajate põhjal.

Lugupidamisega

Ants Streng

Lisa pöördumisele 15.12.2008

Pean vajalikuks selgitada, et minu pöördumise ( 14.12.08) eesmärk oli juhtida tähelepanu vallaelu juhtimise vigadele paljude aastate jooksul ( praktiliselt kogu iseseisvusaeg), mille tagajärjel on tagasiminek olnud pidev olulisemate valla arengut kajastavate näitajate (elanike arv, kooliealiste ja noorte osatähtsus elanikkonnast, elanike elatustase, jt.) ja looduskeskkonna olukorra osas. Loodan väga, et minu pöördumine ei too kaasa sügavaid lahkhelisid, vaid annab tõuke ühiste asjakohaste arutelude ja tegevuste korraldamiseks, mille eesmärgiks on jõuda lahendusteni, mis suunaks valla arendustegevuse soovitud eesmärkide saavutamisele. Olen veendunud, et meie kogukond on tänaseks nii nõrk, et killustumine ja kapseldumine erinevatesse erakondadesse ( valimisliitudesse), tekitab ja süvendab lõhesid inimestevahelises suhetes, mis võtab meilt võimaluse kehvas olukorras vajalikke lahendusi leida.

Kuna olen osalenud kahe vallavalitsuse koosseisus, siis näen, et arendustegevuse taandarengu põhjused on suures osas eelkõige selles, et enamus vallavalitsuse ja volikogu liikmetest, kui ka vallaametnikest ei ole kursis vallatöö aluseks olevate dokumentidega, ei teata enda kohustusi ja õigusi ning puuduvad vajalikud teadmised ja nägemus piirkonna (väikesaare) normaalse elukorralduse alustest laiemalt.

Pean esmatähtsaks korraldada kõigile huvilistele ja eelkõige volikogu ja vallavalitsuse liikmetele, vallaametnikele õppepäev (ad), milles osalemise tulemusel on võimalik saavutada asjatundlikum ja efektiivsem vallaelu juhtimine.

Vormsi Vald võiks pöörduda koolitaja(te) leidmiseks abi saamiseks näiteks TaJJinna Ülikooli Haapsalu Kolledzi poole, kuna minu teada on piirkonnas asuvatele kõrgtaseme õppeasutustele antud kohustus tegelda uurimis- ja arendustööga regiooni hüvanguks.

Samuti oleks oluline kutsuda asjatundjad tutvustama kehtivat Eesti Vabariigi Regionaalarengu Strareegiat ja regionaalarengu uusimaid suundumusi ja võimalusi, et saada valla arengutegevuse korraldamiseks vajalikku informatsiooni ja nõuandeid.

Lugupidamisega

Ants Streng, Vormsi Vallavalitsuse liige

Avaldage julgelt oma arvamusi, kulla saarerahvas. Reeglid on lihtsad. Kommenteerimine on kõigile vaba, ka anonüümselt. Halvasti öelda võib ainult blogi autori kohta. Kõik ükskõik kui inetult minu kohta käivad asjad ma jätan siia üles, teiste, ehk kolmandate isikute sõimamine pole aga lubatud. Need kommentaarid kustutan kas täielikult või osaliselt. Mina ise püüan olla maksimaalselt konstruktiivne, isegi põhjendatud kriitikast püüan hoiduda. Nii et karta pole vast midagi. Muidugi, kui mind rünnatakse allapoole vööd, ei jää vastulöök siiski tulemata. Seda ei maksaks loota...

neljapäev, 8. jaanuar 2009

Head uut alanud...

Alustaks seda vahepeal tublisti takerdunud blogipidamise asja meenutuse ja väljavõtetega Presidendi aastavahetuskõnest...

Meie ma­jan­du­se mõõdumär­ki­de jär­gi võib al­gav aas­ta tul­la Ees­ti­le sel sa­jan­dil kõige kee­ru­li­sem. Me tä­na al­les las­ku­me ma­jan­dus­lan­gu­se oru põhja. Kui pikk on org ja kui kau­gel tõus – ma ei tea. Me kee­gi ei tea.

Me tea­me, et Ees­ti uus tõus tu­leb, kui os­ka­me en­das säi­li­ta­da mee­le­kind­lust ja mit­te ka­hel­da pea­mi­ses: oma rii­gis ja iseen­da os­kus­tes. Al­gav aas­ta on kui jär­je­kord­ne Ees­ti küpsu­sek­sam. See sel­gi­tab, mi­da me väärt ole­me; kui tar­gad ja kui et­tenä­ge­li­kud me ole­me; kas meie vaim peab vas­tu ka ras­ke­le aja­le

Aas­ta 2009 on ju ka in­no­vat­sioo­niaas­ta: uu­te idee­de, loo­va mõtle­mi­se ja teist­moo­di te­gut­se­mi­se aas­ta. Ai­nult meie ise saa­me ot­sus­ta­da, kui­das me eda­si lä­he­me.

Arvan, et Presidendi mõtted riigi ees seisvatest probleemidest sobivad päris hästi ka Vormsi väikese vürstiriigi konteksti...Ilmselt just see, alanud aasta, saab ka siin olema vähemalt mingis mõttes murranguline. Suure tõenäosusega otsustatakse just sellel alanud aastal , kas siinmail jätkatakse iseseisva omaotsustamisega, ja kui, siis mil määral. Kas muidugi üldse kohalikku arvamust keegi ka küsib. Aga kui ei küsitagi, arvamust võib ju ikka avaldada. Tegelikult lausa peaks. Ainult nii saab natukenegi mõjutada asjade käiku...See koht on siin just nende arvamuste jaoks

Ja veel ütles President...

Mit­te üks­ki ras­kus ei õigus­ta kõrval­tee­de ot­si­mist au­sa­le va­lit­se­mi­se­le, au­sa­le äri­le ja ko­da­ni­kuau­su­se­le. Hoo­pis õigem on va­ba­ne­da ülea­ru­sest ede­vu­sest, ah­nu­sest, võimui­hast, ka­de­du­sest ja muu­dest pa­he­dest.

Meil tu­leb va­ba­de ini­mes­te­na seis­ta vas­tu ag­res­siiv­se la­ba­su­se ja pseu­do­va­li­ku­te tul­va­le. Vas­tas­ti­ku­se ma­hat­ram­pi­mi­se ja mürgi­se ti­ge­du­se ase­mel va­ja­me me al­ga­val aas­tal üle kõige mõist­mist, mõtle­mist ja ja­lu­leai­ta­mist.

Tä­na ei ole enam üks­tei­se ma­ha­te­ge­mi­se või ku­na­gis­test lu­ba­dus­test kramp­li­ku kin­ni­hoid­mi­se aeg. Tä­na tu­leb igaühel meist oma plaa­ne kor­ri­gee­ri­da, unis­tu­si ja lu­ba­du­si tu­le­vik­ku lüka­ta

...Rasked ajad on tõepoolest tulemas, eks neist ei pääse ka siin, mere taga. Kuid alati on raskemate aegadega suurenenud ka ühtekuuluvustunne, üksteise toetamine. Loodame sellele ka siinmail, vahepeal ongi läinud ülemäära ärapanemiseks...