Neljapäev, 8. jaanuar 2009

Head uut alanud...

Alustaks seda vahepeal tublisti takerdunud blogipidamise asja meenutuse ja väljavõtetega Presidendi aastavahetuskõnest...

Meie ma­jan­du­se mõõdumär­ki­de jär­gi võib al­gav aas­ta tul­la Ees­ti­le sel sa­jan­dil kõige kee­ru­li­sem. Me tä­na al­les las­ku­me ma­jan­dus­lan­gu­se oru põhja. Kui pikk on org ja kui kau­gel tõus – ma ei tea. Me kee­gi ei tea.

Me tea­me, et Ees­ti uus tõus tu­leb, kui os­ka­me en­das säi­li­ta­da mee­le­kind­lust ja mit­te ka­hel­da pea­mi­ses: oma rii­gis ja iseen­da os­kus­tes. Al­gav aas­ta on kui jär­je­kord­ne Ees­ti küpsu­sek­sam. See sel­gi­tab, mi­da me väärt ole­me; kui tar­gad ja kui et­tenä­ge­li­kud me ole­me; kas meie vaim peab vas­tu ka ras­ke­le aja­le

Aas­ta 2009 on ju ka in­no­vat­sioo­niaas­ta: uu­te idee­de, loo­va mõtle­mi­se ja teist­moo­di te­gut­se­mi­se aas­ta. Ai­nult meie ise saa­me ot­sus­ta­da, kui­das me eda­si lä­he­me.

Arvan, et Presidendi mõtted riigi ees seisvatest probleemidest sobivad päris hästi ka Vormsi väikese vürstiriigi konteksti...Ilmselt just see, alanud aasta, saab ka siin olema vähemalt mingis mõttes murranguline. Suure tõenäosusega otsustatakse just sellel alanud aastal , kas siinmail jätkatakse iseseisva omaotsustamisega, ja kui, siis mil määral. Kas muidugi üldse kohalikku arvamust keegi ka küsib. Aga kui ei küsitagi, arvamust võib ju ikka avaldada. Tegelikult lausa peaks. Ainult nii saab natukenegi mõjutada asjade käiku...See koht on siin just nende arvamuste jaoks

Ja veel ütles President...

Mit­te üks­ki ras­kus ei õigus­ta kõrval­tee­de ot­si­mist au­sa­le va­lit­se­mi­se­le, au­sa­le äri­le ja ko­da­ni­kuau­su­se­le. Hoo­pis õigem on va­ba­ne­da ülea­ru­sest ede­vu­sest, ah­nu­sest, võimui­hast, ka­de­du­sest ja muu­dest pa­he­dest.

Meil tu­leb va­ba­de ini­mes­te­na seis­ta vas­tu ag­res­siiv­se la­ba­su­se ja pseu­do­va­li­ku­te tul­va­le. Vas­tas­ti­ku­se ma­hat­ram­pi­mi­se ja mürgi­se ti­ge­du­se ase­mel va­ja­me me al­ga­val aas­tal üle kõige mõist­mist, mõtle­mist ja ja­lu­leai­ta­mist.

Tä­na ei ole enam üks­tei­se ma­ha­te­ge­mi­se või ku­na­gis­test lu­ba­dus­test kramp­li­ku kin­ni­hoid­mi­se aeg. Tä­na tu­leb igaühel meist oma plaa­ne kor­ri­gee­ri­da, unis­tu­si ja lu­ba­du­si tu­le­vik­ku lüka­ta

...Rasked ajad on tõepoolest tulemas, eks neist ei pääse ka siin, mere taga. Kuid alati on raskemate aegadega suurenenud ka ühtekuuluvustunne, üksteise toetamine. Loodame sellele ka siinmail, vahepeal ongi läinud ülemäära ärapanemiseks...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar