Teisipäev, 30. märts 2010

Vormsi tuulepark ja visuaalne reostus

Kui nüüd sellise plaani, nagu tuulemehed viimati esitasid, järgi need vehklevate labadega üle metsade ja niitude kõrguvad postid püsti pannakse, tekib üks huvitav küsimus. Nimelt on Vormsil olemas maastikukaitseala, mille erinevad vööndid asuvad Rumpos, Suuremõisas, Saxbys, Rälbys, Dibys, Hosbys…ehk praktiliselt kogu saarel…Maastikukaitseala peaeesmärk on just säilitada maastikku kui tervikut. Kas tõesti tuulik, mis paistab olevat (sest ja kuigi pole tema vundament ilmselt maastikukaitseala formaalsete piiride sees) täpselt sellel maastikul, ei riku siis kuidagi kaitsekorda? Maja, mis ei paista metsa seest väljagi, maastikukaitsealale püstitada ei saa, kuid monstrumit, mis paistab igale poole ja igalt poolt sellel kaitsealusel maastikul, saab otse selle kaitseala piirile ehitada küll…
Ehk siis Vormsi konkreetsetes oludes on tuulikutest tulenev kõige suurem oht just visuaalne reostus. Ja isegi mitte oht ainult kohalikele ja saart külastavatele turistidele nende hingerahu ja neile harjunud vaate säilimisele, vaid oht riigi kõigi rohkearvuliste maastikukaitsealade kaitsekorrale.
Aga mida see visuaalne reostus mitte ainult teoreetiliselt, vaid juba ka praktiliselt tähendab, saab lugeda seda kõike kogenu kirjeldusest
Kui Saksamaale tuuleparkide juurde sõitsin, ootasin, et mind võiks häirida see vuhh-vuhh-vuhh, robotlikult monotoonne tiibade tiirutamine. Esmalt ei saanud aru, miks minu värske internetituttav Jutta Reichardt e-kirjas nimetas, et kõigepealt korraldab ta mulle unbedingt (tingimata, sks) ühe “Horrortour´i” vaatega ümbruskonnale.
Mind huvitas pigem, kuidas mõjub lärm. Horrorituur? Mis siis generaatorites nii halba võiks olla – tuulepark maastikul peaks ju isegi romantiliselt mõjuma… Eestis paistavad need täitsa toredad. Juba Berliinis rongilt maha astudes sain aru: asi on vaates. Lähed närvi, kui horisont ei püsi paigal.
Seda on raske seletada, aga proovige kujutleda asja nii, nagu seda nägin Jutta ja Marco kodu juures: astute värskesse õhku, ringutate majatrepil ja libistate armastava pilgu üle kogu Loodu, päike paistab, tuuleke puhub. Siis langeb pilk aia taha ja takerdub. Seal töötavad kraanasuurused masinad ja muudkui aina töötavad, üldse seisma ei jää. Ka jõuluõhtul mitte.
Üritad abitult metsavaadet nautida, aga tiivikud hakivad kõik su loodusvaated viiludeks: rohelise metsa, põlluserva, pilved taevas. Tunned end nagu tööstuskarjääris. Järelikult viibidki tootmisalal. Seetõttu tahad õhtu saabudes pärast tööpäeva lõppu rahulikumasse kohta minna, koju. Aga kui pead tootmisalal ööbima, kuna seal ongi su kodu? Täpselt nii on Jutta ja Marco juures.

…Täpselt. Täpselt nii saab olema ka Vormsis...

Reede, 26. märts 2010

Vormsi vallavanema ja volikogu esimehe seisukoht Vormsi tuulepargi küsimuses

Oi, kuidas tahaks lugejaid sellest teavitada. Kuid eks ta kergelt keeruline ole. Isegi pärast äsja külastatud nn. infotundi, mis valla kodulehel väljareklaamituna  vaikimisi ju seda nagu lubaks. Sest kellel veel, kui kõrgetel valitud rahvaesindajatel võiks selline seisukoht olemas olla ja mis takistaks seda neil siis ka välja öelda…Kahjuks jäi kogu kohtumisest just see mulje, et on mingi kõrgem jõud, kes ohjab kuskilt kõrgemalt Vormsi rahva poolt valitud võimuesindajate tahet ja ka suuvärki...Volikogu esimees ei tahtnud sel teemal ise üldse mitte midagi rääkida ja lükkas kogu kupatuse meie vallavanemale, kes oli vastavalt oma muusikaprodutsendi pehme elukutse tausta taagale nii tõsise küsimuse selgitamise juures  ilmselt raskustes. No piinlik oli. Vallavanem oli küll (või talle oldi) ette valmistanud Powerpoint esitluse taastuvenergeetika riiklikust tähtsusest ja sinna juurde jutu sellest, kuidas ikka riik tahab ja teeb..ning väiksel Vormsi vallal polegi nagu midagi teha…Kuigi tema isiklikult on väga vastu ja ta saab aru küll, et ka kõik teised on siin vallas vastu…Aga, no midagi pole teha, tuleb oodata, käib nelja maakonna teemaplaneering, ja kuigi ka sellest pole midagi oodata, niikuinii teevad ära,… tuleb ikkagi oodata…Esitage  vallavalitsusse ja volikogusse oma mõtteid ja ettepanekuid…Et siis jumala pärast rahvas ise  ei võtaks ette mingeid aktsioone oma õiguste kaitseks…vaid ikka kooskõlastatult.
Kokkuvõtteks. Asi on tõsisem, kui varem välja paistis. Keegi on suured rahad likku pannud ja õigustatult ootab, et need paisuks. Jutt ootamisest tähendab ainult seda, et oodatakse sobivat momenti asja volikogust läbi liigutamise suhtes…

Kolmapäev, 24. märts 2010

Vormsi tuulepark ja müra

Tuulepargist tulenev kõige olulisem  keskkonnamõju on kahtlemata mürareostus. Selles mõttes veel ka eriti salakaval reostuseliik, et seda ei kuule vahel isegi kõrvaga, silmadega nägemisest ja ninaga haistmisest rääkimata. Asi nimelt selles, et väga suure massiga liikuvate osade omavaheline mõju tekitab inimkõrvale kuuldamatut (kuid alateadlikult tajutavat) madalsageduslikku infraheli. Kui võngete sagedus muutub veel madalamaks (mõne võnkeni sekundis), siis on see tajutav vibratsioonina. Mis, nagu rohkemgi teada, pole ka just tervisele kasulik. Paremini tajuvad seda (infraheli ja algavat vibratsiooni) koerad ja muud erksamate meeltega pudulojused. Tõenäoliselt just sellega on seletatav ka loomade, ja eriti maapinnal elavate loomade-näiteks madude) ebaloomulik käitumine näiteks enne maavärinaid, kui kuskil kaugel juba maakoor hakkab liikuma ja järele andma.
Aga mis ma siin ikka jahun. Kohe hakatakse sõimama, et püüan lihtsalt oma lolluses tark välja näha…Õnneks on nagu tellitult “Postimehes” artikkel Aulepa tuulepargiga seonduvatest  müraprobleemidest ja sealses kommentaariumis ka targemate inimeste asjalikke seisukohavõtte küll ja küll. Et aga “Postimehele”  ei saa saabuva vaikiva ajastu künnisel enam nende kommentaaride säilivuse osas väga kindel olla…ja niikuinii juba kolme kuu pärast, kui vast Vormsi tuulepargiga seonduv võib veel teravamalt päevakorral olla, neid kommentaare enam ei näidata (selline on “postimehe” poliitika), siis kopeerin siia nende arvamusavalduste säilivuse huvides mõned asja selgitavad kommentaarid…
to huviline : Noarootsi valla poolt võin öelda, et ainuke otsene tulu, mis omavalitsuse eelarvesse laekus, oligi lõiv ehitusloa ja kasutusloa väljaandmise eest.
Aulepa juhtum on õudusunenägu, kus ei aita mingid mõõdetud vahemaad ega piirid.Ei piisa kaugusest kilomeeter või kakski.Müra tungib hoonetesse, ei lase magada,ajab ülesse. Nö. ettenähtud detsibellid siin ei kehti,ka vaiksema tuulega on ikkagi müra suur,tuuliku labad löövad läbi õhu, sest need mürakad kasvavad juskui meie õuedelt ülesse pilvedesse. Kohalikud elanikud olid seni kõik terved inimesed,nüüd on kuulda järjest ja enam mingeid tervisehäireid. Kui kümnel inimesel on erinevad haigused, on arusaadav, et igaühel on oma haiguslugu.Kui aga tunnused on kümnel inimesel sarnased, siis on teada, millest.
Vastused on Pärnu lehest. Päris kindel on see. et tegeliku müra või umina tekitavad need hiiglased kui neid on rohkem ja kogu maapind võngub ja vibreerib vastavalt labade pöörlemisele
http://www.youtube.com/watch?v=iyOImGHyJtQ
normaalse elukeskonna poolt : Pole viga, mürareostuse teemal tulebki rääkida nii tuulikutest kui maanteemürast laiemalt. Mina tooksin omalt poolt mürareostusena välja veel koerte klähvimise asulates ja viimase aja moeröögatuse - õhksoojuspumpade paigaldamise naabri akna kõrvale.
Kõik inimesed pole ühesugused, vaevused sõltuvad konkreetsest taustsüsteemist ja tekkinud kontrasti suurusest. Näiteks tudengipõlves magasin aastaid Pärnu mnt. Peda ühikas trammide kolina tõttu värisevas kambris. Harjusin kiiresti! Aga naabrikoera ootamatult algavate haukumishoogudega 10 m kaugusel oma akendest, kuni viimaste aastateni vaikses kuurortlinna kvartalis pole harjunud. Seepärast mõistan hästi kogu senise elu vaid linnulaulu ja tuulekohinat kuulnud külaelanike masendust tuulikute infraheli suhtes. Selle mõju on salakavalam kui konkreetselt mõõdetava liiklusmüra oma. Liiklusmüra kahjulikku mõju inimorganismile on ammu uuritud - seda saab teha sealsamas linnas, kus vastav aparatuur, personal ja katsealused kohe käe-jala juurest võtta. Aga proovi sa mõõta tuulikumüra mõju inimesele! Häiriv heli ei alga ju plaksti kl. 7 hommikul nagu maanteeliiklus, olles pea iga päev konstantne! Samamoodi on ebaregulaarne koerte haukumine. Viimast tuleks uurida otse sündmuskohal, ent kui naabrist koeraomanik taipab, miks võõrad asjapulgad kõrvalkrundil ringi sebivaid ja mingeid 'kaste' üles sätivad, hoiavad nad oma koer lihtsalt paar nädalat toas kinni. Ja jälle saab demagoogitseda, et mida te virisete, loodusenautlejad!
Nii et igal juhul olen nurkaaetud inimeste poolt. Elekrimajanduses tuleb aga suuremat tähelepanu pöörata kokkuhoiule. Praegu võetakse seda valdkonda nagu iga teist suurtootmist - mida rohkem, seda uhkem (saab ka eksportida). Tegelikult on viimane aeg üle minna elektri ja soojuse koostootmisjaamadele maakonnakeskustes jm. üle Eesti. Kui puudub huvi kokku hoida, ei hoita ega leiutata ka alternatiive.

"normaalsele" : Tuulepargid mõjutavad inimese tervist müraga ja valguse vilkumisega. On esinenud õnnetusjuhtumeid. Kiiresti muutuv elukeskkond tekitab stressi. Kõik võimalikud mõjurid pole teada.
Müra on inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Tuulegeneraatorid tekitavad kuuldavat müra, madalsageduslikku müra (10-160 Hz) ja infraheli (alla 20 Hz). Lisandub vibratsioon – tahke keskkonna võnkumine. Need on omavahel üleminevad, potenseerivad nähtused. Suur osa tuulegeneraatori mürast on madalsageduslik. Müra põhjustab unehäireid, ärritatavust, negatiivseid emotsioone. Sageli inimene ei oska väljendada, mis on muutunud, et ta end enam tervena ei tunne. Tuulepargi müra põhjustab unehäireid, peavalu, tinnitust (helin kõrvus), peapööritust, iiveldust, ärritust, mäluhäireid, konsentratsioonihäireid. Öine müra suurendab kardiovaskulaarhaigusi, s.h. hüpertensiooni. Madalsageduslik müra tekitab unehäireid, peavalu, pearinglust, nüstagmet, iiveldust, oksendamist, psüühikahäireid, sh hallutsintsioone.
ILFN (0-500 Hz) põhjustab VAD- i - vibroakustilist haigust – kasvab rakkudevahelise maatriksi (kollageen, elastaan hulk) ilma põletikuprotsessita. Tihenevad süda, veresooned, trahhea, kopsud ja neerud. Seda diagnoositi algselt rasketööstuse töötajatel. Tänapäeval on diagnoositud ka tavaelanikel, sh lastel. VAD kliinilisse pilti kuulub ka depressioon, suurenenud ärritatavus ja agressiivsus, kalduvus isolatsioonile, kognitiivsete võimete vähenemine.
Edasi loe
http://www.teletoad.ee/joomla/index.php?option=com_content&view=article&id=61&Itemid=32
wigur : Siin paljud tooviad välja erinevaid müraallikaid, nagu liiklus, lennujaam ja mis kõik. Küll aga ei taipa ühte asja:
Kõik need müraallikad on EBAÜHTLASED. Tuuliku müra aga on REGULAARSE SAGEDUSEGA müra mis mõjub ikka väga halvasti.
Osad jälle väidavad, et magasid öö tuuliku all, ja ei juhtunud midagi. Selleks, et midagi juhtuma/tundma hakkaks on ikka vaja kuu aega tuuliku müratsoonis elada. Siis räägite teist juttu.
Ja millest siis tegelikult probleem: eelpool mainitud unehäired ongi selle kõige kurja juur. Nii peakui on unehäired on põhimõtteliselt kõik inimese tervise garantiid kadunud ja hakkavad tekkima kõiksugu häired nii psüühhikas kui tervises. Ei sooviks nende inimeste nahas olla, kes elavad sellise hulluks ajava müra läheduses. Lennujaam - kuigi oluliselt valjem - on tühi asi, sest lennukid ei maandu ega tõuse regulaarselt iga 5 sekundi tagant ja nii aasta aega jutti.
Nii et mitte müra pole probleem, vaid REGULAARSE SAGEDUSEGA müra. See tapab.


GAH : Mürasageduste ja müra kui enese vahe on selles, et kõik, nii merekohin, kui puudekohin tuule käes paitavad kõrvu, sest see on looduslik. Kuuldes mingit valet nooti, tunned kohe, et midagi on toimumas, kas eemalt tulev vihm või muud. Kuuldes aga pidevat surinat, hävivad inimeste võimed tunnetada ja kuulda loodust. See on kuntslik ja viib harmooniast välja. Täielik jama roheliste poolt. Kus nad nüüd on???? Looduslik hääl on kooskõlas inimese tervikuga, kuntslik aga loodud seda tervikut lõhkuma. Tulemus muidugi ei pea kohe esile kerkima, see võib võtta aastaid, ehk aastakümneid. Hakkavad näiteks sündima järjest nõrgemad lapsed jne.

Kristi Ugam : Madalsageduslikust mürast (mida kõrv ei kuule, aga mis see tervist kahjustav just ongi) ei ole siin juttu. Teaduskirjanduses räägitakse inimelamu ohutust kaugusest 100 korda rootori kõrgus, st antud juhul siis 10 km.

Ah et sellepärast oligi siis tarvis juulis Planeerimisseaduse paragrahv 29.-sse sisse võtta sundvõõrandamine maakonna teemaplnaeeringu alusel ja on nende maakonna teemaplaneeringutega nii kiire ja peab neid Läänemaal, Pärnumaal, Saaremaal ja Hiiumaal praegu tegema sama firma, mis arendajate muudki planeerimist. Kujutage ette jah, kui nelja maakonna elanikud hakkaksid nõudma oma kinnisvara eest kompensatsiooni! Praegu on nii, et Saare maavanem on oma allkirjaga loobunud keskkonnamõju strateegilise hindamise raames igasugustest uuringutest. Nii et kui peaks siiski minema kompenseerimiseks, siis teeb seda Eesti riik, nagu peale viimast okupatsioonigi.

Rannikualade külade tühjaks tegemisega on probleeme olnud varemgi. Et seekord on siis nii, et miks mitte lasta eestlastel vabatahtlikult oma seadused ümber teha, selle asemel, et peaks ähvardama vägede sisse viimisega nagu eelmine kord. Asja eest teist taga pole ju mõtet rahvusvahelise põlu alla sattumisega riskeerida. Täitsa õige. Muidugi peab küsima, kelle seisukohalt...

Vt veel Edward Lucas, The Economisti üks toimetajatest "Uus külm sõda".
Meenutuseks, et Hiiu tuulepargi taga on AS Raunisaar ("kivivare saar"), mille aktsiakapitalist kuulub 88 % Greta Energyle, mis on Kanadas registreeritud vene firma eesotsas lähivälismaal teatud mõjukusega isikutega. Üle Eesti tegutseb Raunistal, mille aktsiakapitalist 90% kuulub Greta Energyle. Raunistali mees palus maakonnateemaplaneeringusse võtta ka võimaluse, et küla keskele tohiks ka ehitada, kui elanikud soovivad.

Aare-Villu Kattel, Hiiu maavalitsuse arengu ja planeerimisosakonna juhataja, kes on selles küsimuses praktiliselt maakonna ainus esindaja (sest maavanem loobus enda selleteemalistest õigustest Saare maavanema kasuks nagu ka Pärnu ja Lääne maavanemad) ei saanud 11. märtsi koosolekul Kärdlas aru, kuidas ma sundvõõrandamisest nii ähmi täis lähen: "Kui tuleb uus võim, siis sundvõõrandatakse ju kõik!?" Ta lisas ka, et kui me hakkame siin arvestama teaduslike uuringute tulemustega, ei saa me siia ju nii palju generaatoreid, kui tahame.

Hiiumaa tuuleelektrijaama minimaalne võimsus, mis tekitaks koos maksude puudumise ja dotatsioonidega mingi kasumimarginaali, oleks 150 MW. Kui hiidlased hakkavad inguma ja tahavad ise ka elektrit, siis siinsesse võrku ühendamine nõuaks nii suuri mahutusi, et park peaks olema oluliselt suurem - on läbi käinud arvud 300-500 MW, mis ei taga veel võrku ühendamist. Et Aulepas siis 39 MW.

Generaatoreid absoluutselt välistavaid alasid olemasolev keskkonnamõju strateegilise hindamise programm ette ei näegi (vt Hendrikson & Ko kodulehelt): on tõenäoliselt sobimatud alad ja sobivamad. Kõik on läbirääkimiste küsimus. Nimetatud ametnik nentis ka, et Hiiumaal läbirääkijat ei ole.

Rõõm tõdeda, et Läänemaa mehed on nii kõvad mehed, et võta eeskuju. Meil ei ole mitte see Eesti, mida me tahtsime, vaid see, mis me ise üksteisele teeme.
Jõudu ja tarkust!

Teisipäev, 23. märts 2010

Arvamusi Vormsi tuulepargi kohta

Kuna Vormsi tuulepargi teema on jõudnud täna ka peavoolu meediasse, kopeerin siia sealt leitud vormsilaste ja kaasatundjate argumenteeritud arvamusi...

EPL Online
BARBI-JENNY PILVRE-STORGARD
 23. märts 2010 10:21
Pühapäevavormsilase ja talukohaomaniku seisukoht: Vormsi muutub selle projekti teostumise tagajärjel tööstusmaastikuks, kust põgenevad viimasedki noored ja aktiivsed inimesed. Suvitajad ja turistid on seni saarele tulnud puutumatu keskkonna ja inspireeriva ajaloo pärast. See songitakse üles 20 tuuliku rajamisega ja järelikult lahkuvad ka turistid. Kuhu jääb Natura alade linnustik, k.a merikotkad, keda tuulikud igal juhul segavad?
Mis tööstust on Vormsil vaja arendada, et vaja on nii palju elektrit?!? Paberitööstust? Metallisulatamist?
Vormsi elektritarbe rahuldaks üks tuulik. Keegi ühte muidugi ehitama ei hakka, kuna neelud käivad taastuvenergeetika eurorahade järel.
Arvatakse, et vorsmil on mingid naiivsed "kohalikud", kes mujalt tulnud enesekindlatele ettevõtjatele midagi vastu öelda ei taha. Mõnel vormsilasel on vist aga ükskõik, kas müüa maha oma maa, et palju raha --ja kohe --saada, pereliikmed või ükskõik kes.
Uus vallavanem aga peaks selle projektiga nõustumise järel aegsasti järgmist töökohta vaatama hakkama.
Loodetavasti on keskonnaametnikel aru peas. Laupäevane koosolek Vormsi rahvamajas hiilgas sellega, et võimuesindajad puudusid, ei vallavenamt ega volikogu esimeest. Inimesed, kes arendajaga kohtusid, olid projektile täiesti vastu, sest see mõjus täiesti hullumeelselt. Üks soovitus arendaja poolt oli: koledad elektriliinid kaovad ja asemele tulevad ilusad uhked 150 kõrgused betoonpostid.
Selliste tuuleparkide koht on avameres.


UKU SULEV KUUT 23. märts 2010 14:32
Lisan Barbi Pilvre kommentaarile, et vallavanemana ei ole ma kuskil antud projektile ametlikku toetust pakkunud. Tunnistan, et olen taastuvenergia kasutamise poolt. Tuuleenergia projektid arutatakse enne läbi maakondliku teemaplaneeringu raames, enne seda oleks taolise koosoleku ametlik pidamine ennatlik. Olen Barbile pakkunud kohtuda ja sel teemal vestelda, aga paistab, et kergem on lahmida kommentaariumis, kui otse inimestega suhelda. Kahju, pidasin Barbist siiamaani väga lugu.
JAANUS TEDER 23. märts 2010 17:27 
Puhtama elukeskkonna saavutamise sildi all tegeletakse meil (ja üldse Euroliidus) kõige tavalisema ökoterrorismiga. Meenutage kasvõi Hiiumaa juhtumit.
Tuulikud tuleks ehitada suurimate tarbijate lähedusse, ehk kaob siis isu nende ehitamiseks. Tallinn, Tartu, Narva - seal asuvad suurimad tarbijad, järelikult hakkame tuulikuid sinna püstitama!
Selline perspektiiv ei meeldiks?
Looduskauneid kohti meeldiks küll tuulikuid täis ehitada.
 
Delfi täna

Aulepa tuulepargi ohver, tuulepark@gmail.com, 23.03.2010 11:29
Head vormsilased,
palun ärge lubage sel sündida! Vormsi on piisavalt väike saar selleks, et 2 tuuleparki selle saare oleviku ja tuleviku jäädavalt hävitaksid. See ei ole kahjuks liialdus. Olen 37 suve oma elust veetnud Vormsil ja tean, mida ma räägin. Täna elan Aulepa tuulepargi lähinaabruses ja seetõttu samuti tean, mida räägin. Need samad tuulikud, mida Vormsi praamilt ja Vormsi idarannikult Noarootsis vehkimas näete, on hävitamas Noarootsi valla 3 põlist rannarootsi küla. Tuulikud teevad nii kohutavat müra, et nende läheduses elada enam ei saa. Inimesed ei saa öösel magada, on peavalud, unehäired ja stress. Arendajad ja vallavalitsus laiutavad käsi, Terviseametil ei ole raha, et müra mõõta ja professionaalsust, et hinnanguid anda. Mõõtmistulemusteta aga keegi midagi muutma ei hakka. Ja on ka selge, et 1 miljardilist investeeringut keegi lammutama ei hakka. Kinnisvara väärtus on juba langenud, keegi ei soovi ju tulla elama kaunisse maakohta, mille on reostanud mürisev tööstusettevõte.
Selge on ka see, et tänasel päeval ei hakka ükski arendaja, ammugi mitte logistiliselt problemaatilisele Vormsile, enam püstitama madalaid ja väikse võimsusega tuulikuid (nagu näiteks Virtsu esimesed). Kindlasti tulevad tuulikud vähemalt 3 MW-sed, 100m kõrguse mastiga ja 50m raadiusega rootoriga. Ehk siis ulatub laba tipp vähemalt 150m kõrgusele. Paistab ja kostab kaugele!
Kuna Eestis puudub kohustuslik puhverala tuulikute ja elamuala vahel, siis ehitatakse tuulikud ka Vormsile ilmselt 500m kaugusele elamualadest. Ka teile väidetakse rahvakoosolekutel, et 500m on piisav, et müra taustahelidesse kaoks. Ärge uskuge seda, see ei vasta tõele. Tuulikute müra on väga häiriv ka 1-2 km kaugusel ja võimalik, et kaugemalgi. Vormsil kostab müra üle madalate kadakaste Hosby ja Suuremõisa rannamaastike ilmselt kaugele saare keskosa suunas, sest seda ei ole takistamas kõrgeid metsamassiive. Vormsi kaunid kadakased rannamaastikud hävitatakse, külateed lõhutakse hiigelmasinate poolt, teede ehituseks kaevatakse kruusa ja killustiku saamiseks üles suur osa saarest- see on kohutav. Kõik see on juba toimunud Aulepas.
Nõudke oma vallalt, et ta ei algataks oma tänaste teadmiste (pigem lühinägeliku teadmatuse) juures ühtki tuuleenergeetika planeeringut.Oodatagu ära 4 Läänemaa maakonna tuuleenergeetika teempalaneeringu valmimine, ka see on aja võitmine. Nii on juba toimitud näiteks Pärnu maakonnas.
Olge väga umbusklikud ja ettevaatlikud, sest siis, kui tuulepark on püsti, ei ole enam tagasikäiku .
Kes oma kodusaarest vähegi hoolib, võiks külastada näiteks Aulepa tuuleparki (vana-Haapsalu maanteelt pöörata Linnamäelt Roosta suunas, 13x3MW), Esivere-Rõuste tuuleparki (enne Virtsu sadamat, peale Hanila asulat pöörata paremale kaunile kadakasele rannamaastikule, kus vehib 16 hiigeltuulikut- 4x3MW+12X2MW), või Viru-Nigula tuuleparki (Tallinn- Peterburi maantee ääres Viru-Nigula vallas 8 x 3MW). Käige seal tugeva tuulega ja vestelge kohalike elanikega ja siis otsustage!
Guugeldage internetis kasutades märksõnu "Wind turbine, health problems", otsige Youtube´is kasutades märksõnu " Wind turbine", "Shadow flicker", "Noise". Kõik seal kirjeldatu toimub juba ka Eesti suurtes tuuleparkides, aga sellest ei räägita.
Ja selleks, et ka ise Läänemaa tuuleenergeetika tuleviku planeerimisel kaasa rääkida, osalege aktiivselt tuuleenergeetika teemaplaneeringute lähteseisukohtade ning KSH programmi avalikel aruteludel:
Lääne maakond
1) kolmapäeval 31. märtsil 2010 kell 11.00 Lääne maavalitsuse saalis (Lahe 8, Haapsalu)
2) kolmapäeval 31. märtsil 2010 kell 15.00 Noarootsi Vallavalitsus (Pürksi maja nr 9, Noarootsi vald)


Veel sealtsamast.
Jup, 23.03.2010 12:40
Taani on meile hea "õppelabor", et teada saada, mida tähendab massiline tuulikute püstitamine.

http://www.cepos.dk/fileadmin/user...

Saame teada, et tänu nendele tuulikutele saame endale väga kõrge elekrtihinna. Toodetud "tuuleenergia" toetus tuleb kohalikelt tarbijatelt kuid tuuleenergia ise müüakse suures osas (alla turuhinna) naabritele ja kui endal peaks särtsu vaja minema saame naabritelt osta seda soolase turuhinnaga. Väga hea "abipakett" meie vaestele naabritele (ja ka tuuleenergia firmade omanikele).

Ühtlasi on kogu loo juures kõige kurvem see, et nendest tuulikutest pole loodusele mitte mingit kasu, sest nn "traditsionaalsed el-jaamad" tuksusvad samas taktis edasi kuna inimesed tahavad pidevalt elektrit, mitte vastavalt tuule tsüklilisusele (ei aita nad CO2 hulka vähendada ega ka energeetilist julgeolekut suurendada, toimivad hoopiski täpselt vastupidiselt)!

Muidugi iseasi on 3x20=60MW tuulepargi ühendamine elektrivõrku, sest Vormsil puuduvad selleks vastavad võimalused. Sellise koguse kõikuva "särtsu" minema toimetamiseks oleks tarvis vähemalt 110 kV -seid elektriliine, mida aga Vormsil pole!!!

http://www.elering.ee/fileadmin...

Tegelikkuses aga ei aitaks eriti ka 110 kV liini ehitamine Vormsilt Haapsallu või Aulepasse, sest Aulepale rajatud tuulepark on Keila-Lihula liini juba Umbe ajanud ning sinna liini rohkem tuuleenergiat lihtsalt ei mahu!
Ehk vaja oleks ära oodata Sindi-harku 330 kV liini ehitus ning siis ennast kudagi sinna pookida see aga ei saa kohe kindlasti toimuma enne aastat 2020.

Seega peavad nn "Arendajad" kas ootama vähemalt 10 aastat (mis on Vormsi elanikele selge ajavõit) või siis tuleb "arendajatel" ise puuduv elektrivõrk rajada mis aga on suht-koht utoopia, sest elektrivõrgu ehitamine on ikka väga kallis tegevus (nn "Arendajad" pole sellest ka ju huvitatud, sest vastupidiselt "tuulikute - tuuleenergia" eest saadavale kindlale ja soolasele toetusele, liinide ehitamise eest toetusi ei anta).


Ja veel, ka teise poole pealt... 
Mandrimees, 23.03.2010 12:15
Mina mandrimehena ei saa jälle aru, mis me peame oma mandri-ala risustama põlevkivi-elektrijaamadega ja koledate elektriliinidega selle nimel, et mingid virisevad vormsilased meie maa lagastamise hinnaga omale elektrit saavad. Ostku lätlaste või rootslaste käest. Ühtlasi saaks sellega mõned mandrit lagastavad kõrgepingeliinid maha monteerida. Miks meie õue võib elektritootmisega lagastada, aga teie oma ei või. Pealegi on põlevkivijaam kordades hullem (saastavam, tossavam)

Pühapäev, 21. märts 2010

Vormsi tuulepark-ei või jaa…

Eks selle ümber hakka lähema aasta jooksul siin saarel põhiline elu (vähemalt jututeema tasemel)  käima. Eks see blogigi reastab aktsendid ümber ja eks see tuulepargi värk saab ilmselt peateemaks. Siinse põhilise blogipidaja isiklik seisukoht on vanadele lugejatele ilmselt teada. Uued lugejad leiavad selle varasematest postitustest ja kommentaaridest. Nii-et oma isikliku seisukoha edasisel väljatoomisel ja rõhutamisel ma väga vaeva ei näeks. Pealegi, kuna ma peale viimast ebaõnnestumist kohalikel valimistel ( kus just sellele tuulepargi tuleku ohule oli ka mu kampaania üles ehitatud) olen edaspidi lubanud enam mitte kandideerida, siis pole ju mõtet kihutuskõnedega ka mingit uut poliitilist kapitali koguda. Nii-et ma jään edaspidi siin pigem eksperdi, kui asjasthuvitatud kohaliku poliitiku tasandile. Ja kohe, peale siis eilset vallarahva esimest (vast siiski mitte viimast) kohtumist tuulepargi arendajaga võin välja öelda ka oma esialgse seisukoha asjade praeguse käigu ja seisu suhtes: tuulepark Vormsile oleks objektiivselt võimalik, aga mitte praeguse arendajaga…Et siis ma ise vastaks kõrval olevale küsimusele kohalikku keskkonda ja arendaja sellesse suhtumist objektiivselt võrreldes : pigem ei. Kuid…asja perspektiivi hindamisel on (objektiivsetest kriteeriumitest kõrval) ka ju nn. hall tsoon. Ehk siis see niinimetatud kohaliku poliitika tasand, mis tegelikult mõjutab otsuseid igasugu objektiivsete argumentide kiuste kahjuks hoopis rohkem. Selles hallis tsoonis ringlevad puhas raha, käsi-peseb-kätt tehingud, vassimine objektiivsete hinnangute ja näitajatega, manipuleerimine avaliku arvamuse ja lihtsate inimestega. Seda kohalikku suppi piisavalt tundes oleks mu hinnang lõppkokkuvõttes siiski selline: pigem jah, teevadki ära, sõites räigelt üle kohalike inimeste arvamusest ja reaalsetest keskkonnaprobleemidest.

See tuli ilusasti välja eilsel kohtumisel, kus rahvas oli küll üsna üksmeelselt kriitiline, kuid arendaja suhtes täiesti kannatlik, viisakas ja isegi teatud määral (vähemalt väliselt) isegi heatahtlik (nagu öeldakse-kogu seda sitta arvestades)…Ainult ruumist väljudes lubati mõneti krõbedamaid väljendeid, sedagi pominal. Arendaja lubas endale aga ülbust, ignorantsust, räiget demagoogiat, kohalike inimeste alavääristamist…kumas läbi suhtumine, me oleme juba maksnud asja kinni ja üldse on suur vastutulek see, et me teiega siin tagantjärele soostume veel hinna üle arutama ja pretensioone kuulama…Kus te õigel ajal, ehk valimistel, olite…?

Eks siis näis, mis edasi. Igal juhul hoiab see blogi edasistel arengutel silma peal ja on nõus kaasa lööma asja sisulisel arutelul. Siin on võimalik sõna saada nii tuulepargi pooldajatel kui vastastel. Oma arvamusavaldusi võite saata siin lehel leitaval meiliaadressil. Kui nad ei sisalda roppusi ja isiklikke rünnakuid, avaldan need toimetamata kujul.

Neljapäev, 18. märts 2010

Vabatahtlikult hulluravilt tagasi…

Siin mu väheseid ja viljakamaid kommentaatoreid, Paul, muretseb, et mis lahti…Blogi naa kustund olekus. Et kas ma ikka olen veel vabaduses ja evin vaba juurdepääsupunkti internetile. Ja eks mu isiklik hulluarst, blogi kaasautor ja järelevaataja ausa ja erapooletu ajakirjaniku positsioonilt, Ivar Soopan,  looda ka vähemalt  vaikselt, et tülikas patsient on imeliselt paranenud või siis suletud jäädavalt lootusetute hullude kinnisesse osakonda…

Eks tõde ole, nagu ikka, kusagil vahepeal. Vangimajast on asi kaugel, kaugemal kui mõni aasta varem, kui olin (ja isegi mu lapsed olid) struktuuride (kellegi poolt tellitud?) teravdatud tähelepanu all. Praegu ka jälgitakse, aga mõõdukalt. Ütleks isegi, et lihtsalt rutiinselt. Ju arvatakse, et ma pole siiski kehtivale riigikorrale kriitiliselt ohtlik. Nõukaajal oleks öeldud: “skisofreeniliste luuludega nn. dissidendil ilmneb mõningaid paranemise märke…

Aga tõde on siis see, et ma vahepeal vabatahtlikult ja teadlikult pidasin väheke (hm…kaks kuud) siin blogis pausi. Kui kellegile meeldib, siis jah-selleks, et natuke närvi puhata. Et on siis just mul seda kõige rohkem vaja…Pealegi, ega need minu väljaastumised, (kohaliku)võimukriitilised ülesastumised lähe ka kellegile eriti korda…Vormsi rahvas paistab oma valimistel tehtud valikuga  rahul olevat.

Siiski on mu vaikimine ja aja mahavõtmine tingitud peaasjalikult sellest, et otsida ja anda võimalust kokkulepeteks. Niimelt oli ju jaanuari alguses (siingi blogis kajastatud) konkurss valla arengunõuniku ametikohale. Kuna seda tööd sisuliselt varemgi teinud, pakkusin siis ka oma kandidatuuri välja…Et ühendaks, vaatamata erimeelsustest, siiski jõud või nii…

Küll ilma eriliste edulootusteta , pigem ja rohkem sportlikust huvist teada saada, mis kõik välja mõeldakse , et parteiliselt ebasobivaid tõrjuda ja sobivaid soosida. Mul on pealegi olemas lausa kafkalik kogemus tööst Vormsi Vürstiriigi arenduse valdkonnas. Masohhistlikult tahaks lisa…Aga, nagu eespool öeldud, täiesti tõsine motiiv oli ka otsida võimalikke kokkupuutepunkte uue vallavanema ja vallavalitsusega. et mine isahane tea…oli ju uus vallavanemgi jätnud esimestelt avalikelt kokkupuudetelt soodsama mulje, kui esialgselt seda vallavanema avalikku konkursi ja sellel esinenud kirevate peibutuspartide karnevali järel oleks võinud arvata. Ja ega ju uuel vallavalitsuselgi mingit viga küljes pole. Erinevalt volikogust annavad seal mingitki tooni siiski inimesed, keda on raske kahtlustada saare pikemaajaliste huvide teadlikus mahamängimises.

Nii-et kirjutasin avalduse, vallavanem kutsus vestlusele. Läksin, vestlesime. Vestlus möödus, kas just nüüd soojas ja sõbralikus aga valdavalt siiski mõistvas ja konstruktiivses õhkkonnas. Jäin ootama tulemusi…ja jäingi ootama…Eks realiteedid olid ju teada, sellest ka vestlesime ning ega ma ju midagi väga lootnudki. Kuid formaalne vastus: täname osalemast, kahjuks ei osutunud valituks, loodame tulevasele koostööle…jne, oleks olnud ju siiski asjakohane, mingigi asjaajamiskultuuri seisukohalt lausa obligatoorne.

Asjade edasisest käigust sain aimu alles mitme-setme nädala pärast, kui avalikult välja pandud vallavalitsuse istungi protokollist lugesin:

Istungi juhataja tutvustas vallavalitsuse liikmetele, et tööle on võetud arendus-ja majandusnõunik Urmas Pau. Ametikohale laekus kaks sooviavaldust ja peeti kaks töövestlust, mille käigus teine avaldus tagasi võeti.

Wtf…?? Olime ju vallavanemaga sel vestlusel ruumis ainult kahekesi ja selline vestluse tulemust iseloomustav  väljend sai tulla vaid vallavanema suust. Selge see, et selle vallavanemaga pole ilma tunnistajate juuresolekuta või sisselülitatud diktofonita enam võimalik midagi rääkida või arutada. Sest avalduse tagasivõtmisest polnud seal vestlusel mitte poole sõnagagi juttu. Jutt oli ainult sellest, et minu ettepanek oli loomisel oleva majandus- ja arengunõuniku ametikoha erinevad kompetentsid lahutada, ja sel juhul oleks ma rohkem huvitatud sellest arengupoolest, olles nõus sel juhul leppima ka neljandikuga praegusest arengu- ja majandusnõuniku kogupalgast (et siis kolm neljandikku majandusnõunikule ja üks neljandik arengunõunikule) ja et sellisel juhul õnnestuks lahendada ka vana, habemega vaidlus siiani saamata töötasu osas minu varasemast tööperioodist Vormsi valla arendustegevuse valdkonnas. Vallavanem avaldas arvamust, et taoline töökoha lahutamine kaheks, erinevate kompetentside tasandil, ei läheks volikogust mitte läbi. Minu arust küll elementaarne loogika, et ma loobun kandideerimast majandusnõuniku kompetentsi täitmiseks ainult siis kui koht lahutatakse kaheks  ja sel juhul ma kandideeriks ainult arengunõuniku positsioonile. Jutuajamise lõpuks  palus vallavanem esitada ka minu varasema tööperioodi rahaliste segaduste klaarimiseks uue avalduse. Mida ma siis vestlusele järgnenud päeval ka tegin.

Ei läindki kaua aega, kõigest kaks kuud, kui sain oma avaldusele vallavanemalt ka vastuse. Sellel vastusel praegu pikemalt peatumata (valgustan seda minu ja vallavalitsus(t)e ammust vaidlust põhjalikult hiljem) võib vaid öelda, et vastus oli sisuliselt mõnitav. Eks muidugi hulludele tulebki koht kätte näidata, ses mõttes arusaadav, ainult et mu avaldus oli ju esitatud vallavalitsusele, mitte ainult vallavanemale. Mingit viidet sellele, et ka vallavalitsus asjaga kursis oleks, ei kusagil…Nii et ootaks edasi siiski ka vastust vallavalitsuse nimel . Ka formaalsed reeglid on vahel täitmiseks…Isegi Vormsi Vürstiriigis…