Tuuleärikad ikka ärevil…Nüüd siis Hanilas

Vormsis said tuuleärikad kohalike inimeste üksmeelse ja organiseerunud vastuseisu tõttu valusasti vastu näppe. Kuid nad ei anna veel alla, eks tuuliseid kohti ja äraostetavaid kohalikke võimulolijaid leidub mujalgi. Nüüd paistab tuuleärikate surve ja löögi all olevat  Läänemaa lõunaotsas asuv Hanila vald. Konkreetselt siis sealne looduskaunis Kukeranna kant.

Miks ma nimetan suht järjekindlalt tuulikute püstitamisega seotud ärimehi halvakõlaliselt ärikateks. Sel lihtsal põhjusel, et nad käituvad valdavalt oma “äri” ajamisel täpselt samamoodi kui omaaegsed “”Viru” ärikad”. Kelleltki vastutusvõimetult jommis soomlaselt ta teksad vaata et otse jalast ära rebida ja need siis kergeusklikule “lääne elulaadi” ihalejale hingehinnaga maha sahkerdada. Ilma mingi garantiita, et need teksad üldse uuele omanikule sobiks.

Või et laiemalt, mis on ärimehe ja ärika vahe. Mille poolest erineb ärimees ärikast. Eks neid vahesid ja erinevusi ole palju, kuid välja võiks tuua mõned olulisemad. Näiteks ärimeest huvitab asi (äri) just oma võimaliku kaugema perspektiiviga nii enda kui kogu ühiskonna hüvanguks, ärikas huvitub ainult konkreetsest tehingust ja sedagi ainult enda huvidest lähtuvalt. Mis edasi ja teistest saab, on tal savi. Või kui vaadata näiteks mingi äri ettevalmistamise suhtekorraldust ja PR tehnikaid. Tõeline mastaapne ja perspektiivitundega ärimees ei saa endale lubada avalikkuse eksitamist, selleks ostetavate-müüdavate ajakirjanike palkamist, tegelike merkantiilsete eesmärkide varjamist-varem või hiljem tuleb ju kõik välja. Ärikas on aga neist muredest prii, tähtis on ju konkreetne tehing, ja selle tehingu teokssaamise nimel on kõik vahendid head….

Näiteks selline omapärane juhtum “Äripäevas”.

Vormsis läbikukkunud suhtekorralduse kiuste ja lappimiseks ning Hanilasse tuulikute paigutamise läbisurumiseks palgatakse nime poolest ajakirjanik, kes muidugi teeb kohe avalöögiga, Hanila tuuleparki promovale  artiklile pandud  pealkirjaga

-“Vormsi alustas tuuleveskitega võitlemist valest otsast”- nii oma margi kui ka tuulemeeste püha ürituse täiega täis.

Tahaks kohe küsida sellelt Tõnu Talvarilt, et kas tema nn. arvamus ongi selles, et Vormsi rahvas tegi midagi valesti, kui kogunes üldkogule ja otsustas, et nad ei taha tuuleparki oma saarele. Mis tähtsust oleks siin isegi sellest, kui keegi ei tahakski Vormsile tuuleparki rajada. Rahvas on suveräänne otsustama ka preventiivselt, et kellegil ei tuleks sellist lolli mõtet kunagi pähegi. Tõelistel ärimeestel ju ei tulekski. Nemad oskavad riske juhtida ja hinnata. Milleks teha mõttetuid, perspektiivituid kulutusi.Aga ärikatega pole miskit teha. Hüppavad mõttetult siia-sinna. Kõrvus helisemas leitmotiiv:Aulepaga läks ju nii hästi…

Õhusild Vormsi–Vasjuki…

 

Uued Vormsi vallavõimurid võtavad asju ette suurelt. Ütleks et isegi lennukalt. Kui läkski vett vedama plaan panna siin püsti pooleteist miljardilise maksumusega tuulepark, on justkui kompensatsiooniks valminud uus plaan muuta kohalike külameeste heinamaa lennuväljaks. Ilmselt lausa rahvusvaheliseks, sest paljukest neid lennukeid, kes tingimata tahaks just Vormsile lennata, siin Maarjamaal on….

Tuleb kuidagi tuttav ette. Kunagi sajand tagasi kirjutasid Ilf ja Petrov surematuks kellegi Ostap Benderi, kelle paljude geniaalsete ideede hulgas leidus ka mõte teha Venemaa kolkakülast Vasjukist maailma malepealinn. Koos sinna juurde kuuluvate ülimoodsate transpordiühendustega loomulikult. Enam täpselt ei mäleta, aga koos ekspress rongiühendusega Moskvasse oli vist  juba tollal plaanis ka rahvusvaheline lennuühendus

Ajad on muidugi edasi läinud. Kui Vasjuki külamehed kuulasid Benderit ammulisui ja noogutasid innukalt kaasa, siis Vormsi külamehed teritavad juba suht avalikult hangusid. Kahtlustavad muidugi ka veel, et see lennuväli ainult sirmiks mingile muule, hoopis reaalsemale plaanile. Minu arust on ka kahtlane plaan. Sest milleks taotleda seda juba vene ajal varulennuväljana kasutatud heinamaad just munitsipaalomandisse. Lennuk võib ju sama hästi maanduda ka riigi maale.Ju on meestel tõepoolest mingi plaan selleks puhuks, kui lennuäri ei õnnestu. Omavalitsus võib nimelt oma omandit vabalt müüa. Loogiline, et omadele, ja sõbrahinnaga…

Üks motiiv selle lennuväljaga kiirustamises võib veel olla. Nimelt võib tekkida situatsioon, kus praegu võimulolijail tekib füüsiline vajadus oma valijate reaalse ja samuti füüsilise toe järele. Nende valijad aga teatavasti ju pärit kuskilt Tallinnast või selle lähistelt. Vajadusel saarele saab neid vaikselt kuidagi tuua ka meritsi, aga katsu sa neid siit peale siin sigaduste kordasaatmist ka turvaliselt evakueerida…Õhusild Vormsi –Tallinn võib osutuda eluliselt möödapääsmatuks.

Sest miks on Vormsi olnud ja on edasi väga turvaline paik. Kindlasti mitte selle pärast, et siia pätid ei tule või neid siin õldse ei käi. Ei. Pätte käib siin kindlasti hulgim. Kuid nad ei tee siin lihtsalt pätti, sest teavad vägagi hästi: terve nahaga peale pättuse tegemist on siit väga-väga raske pääseda…

“Ühtse Vormsi” üldkogust–takkajärgi..

 

Nüüd, paari päeva möödudes mälestusväärsest ja ajaloolisest Vormsi saare esimesest üldkogust, saab rahulikult vaagida ja analüüsida üldkogul toimunut. Peab kohe ütlema, et kokkuvõttes oli asjas nii positiivset kui negatiivset, oli asju mis vaimustasid, oli asju, mis valmistasid pettumust.

Tähtsaim üldkogu tulemus on muidugi see, et pea 100% tõenäosusega Vormsile tuuleparki ei tule. Tööstuslikku tuuleparki ehk isegi mitte kunagi. Maksimaalne võimalik tuuleenergia kohapealne arendus on nüüdsest kindlasti piiritletud olemasolevate elektriülekandeliinide ja muude süsteemi osade võimega “seedida” kõikuvat tuulkute genereeritavat pinget. See võime pole siin suur. Kuna just ja alles vahetati välja ka vana veealune saart toitev elektrikaabel, on raske leida argumente a’la “saare ja selle elanike vajadustest, energiasõltumatusest”.jne. Igasugune mastaapsema mõttega arendaja ilmumine saarele neis tingimustes ja üldkogu otsuse valguses  oleks kui kepi torkamine herilasepessa..

Vaimustav oli inimeste üksmeel, soov seda üksmeelt saavutada. Ja see, et kõik toimus ilma ülemääraste teravusteta, küll emotsionaalsete kuid samas argumenteeritud inimeste etteastete ja sõnavõttude raamistikus. Esmakordselt oli Vormsi rahvas tõeliselt ühtne.

Samas olen, üllatav küll, ka natuke pettunud sellises ühtsuses, sellises üheülbalises üldkogu hääletustulemuses:154 tuulepargi vastu ja ainult 2 poolt. Seda tulemust võib mõista aga mitte niisama hästi seletada…Mõista võib seetõttu, et selline hääletustulemus tuli ülesköetud emotsioonide toel ja Vormsil eluaset või kinnistut omavate inimeste ühiste huvide baasilt. Sest hetkel realiseerus tavaliselt väga harukordne juhus:praktiliselt kõigil kogunenutel (elanikel ja kinnisvaraomanikel) olid kattuvad huvid. Keegi neist polnud huvitatud elukeskkonna halvenemisest ega oma kinnisvara hinna langusest. Millised halvad asjad oleks tuulepargi idee teostumisel kahtlemata realiseerunud. Ehk massiliselt hääletati siiski põhimõttel: oma nahk on ihule lähemal…Arusaadav ja õigustatud lähenemine, kuid natuke arusaamatu ja isegi seletamatu on see., miks see oma huvide üldiste huvide ees eelistajate suhtarv nii suur oli. Sest kuigi konkreetse Vormsi Tuulepargi rajamise seostamine üldiste huvidega taastuvenergeetika kontekstis pole just hästi argumenteeritav, peaks meie hulgas siiski piisavalt liikuma inimesi, kelle eelistused oleksid üldised ja kogukondlikud, riiklikud, kui soovite, huvid. Väga raske on ette kujutada toimivat kogukonda ja riiki, kus kõik lähtuvad ja langetavad otsuseid vaid omaenda huvidest lähtuvalt. Peab olema mingi kriitiline kogus ühiskondlikult mõtlevaid inimesi, kes peaaegu alati otsustavad, isegi oma huvide kahjuks, ühiste huvide kasuks. Just nende toel oleks demokraatlikult võimalik leida lahendusi, mille taha koonduks rohkem kui pooled otsustajatest.

Ehk siis selle pika ja keerulise jutu kokkuvõtteks, ootasin üldkogult ka sellel juhul, kui “õigesti” hääletajaid Tallinnast ja selle lähistelt siia lisaks juurde ei transpordita , siiski mingit 10-15%-list tuulepargi toetamist. Mis oleks tegelikult sama kindel “ei” ja ega andnuks arendajatele mingit erilist võimalust. Toetushääli tuli aga kümme korda vähem. Seda enam väärivad tunnustust need kaks, kellest üks ka volikogu liige, kes ikkagi söandasid tuulepargi poolt hääletada. Sõltumata isegi tegelikest motiividest, mis neid nii hääletama sundisid.

Selle  tunnustuse vajaduse seletamiseks vaatleks neid võimalikke motiive lähemalt.

Esiteks: nad hääletasid selliselt, sest ongi veendunud, et Vormsi tuulepark on üldistes huvides. Küll konkreetsel juhul ja minu  hinnangul oli see vähe tõenäoline motiiv, kuid samas mingit põhjust seda motiivi päriselt välistada ka pole.Ja kui nii, siis ju väga kiiduväärt.

Teiseks: need kaks tegid lihtsalt pulli, otsisid tähelepanu, et teistest eristuda, et just näpuga näidataks…Juba tõenäolisem variant, aga jällegi tipp-topp motiiv. Pullimehi peab alati olema, isegi nii tõsistes asjades, kui tuulikud Vormsil…

Kolmandaks:Tegemist võis olla kokkuleppe täitmisega, kus kokkulepe seisnes selles, et viimastel valimistel aitasid Vormsile tuuleparki rajada soovivad isikud ja neid toetavad poliitikud kohalikku volikokku mõned kohalikud mehed hilisema tuulepargi toetamise tingimusel Ise peaks seda varianti vast kõige tõenäolisemaks. Pidamata küll midagist sellistest “diilidest”põhimõtteliselt, peab siiski väga hindama kokkulepetest pidamist. Eriti selles valguses, et kui selliseid kokkuleppeid (ja üsna suure tõenäosusega nii oligi) tehti, siis tehti neid ka mõne teise volikoguliikmega. Kes aga kokkuleppest ei pidanud…Igal juhul aktsepteeritav ja positiivne käitumine.

Neljandaks: Mehed olid lihtsalt ära ostetud…Hääletasid tuulepargi poolt ja pärast maksti papp peo peale. Äärmiselt vähe tõenäoline, sest sel juhul oleks asi siiski mastaapsemalt ette võetud ning niiviisi hääletanuid oleks vast rohkem. Aga isegi kui nii oleks…telliti töö, tegi ära, sai pappi…Mis siin ikka nii väga halba..Eriti veel jälle võrreldes nendega, kellelt ka telliti, kuid lõid vedelaks ja ei julenud tellimust täita.

Viiendaks: mehed ajasid värvid segi…Ka siin pole meestele midagi ette heita. Pigem korraldajatele, kes ise varjus olles praadisid publikut ja hääletajaid pikki tunde palava päikese käes..

Nii-et kokkuvõtteks au ja kiitus neile kahele tuulepargi poolt hääletanule, kes julgesid siiski massist eristuda.

Tõsisemaks minnes häirib mind tegelikult veel üks asi. Ma olen nimelt merre rajatavate tuuleparkide põhimõtteline pooldaja. Ja praegune Vormsi pretsedent nii massiivse rahva vastuoluga annab tõesti trumbid kätte nn. “sügavrohelistele” politikaanidele, kes hakkavad rahvast üles kütma ka kaldast kaugel asuvate meretuuleparkide vastu. On ju juba ilmnenud vähemalt mulle täiesti ootamatu vastuseis Neugrundi ja Gretagrundi madalatele planeeritavate tuuleparkidele. Jah, mingil määral kahjustatakse suht haruldaste molluskite, vetikate ja kalade elukeskkonda kuid võrrelda seda oma argumentatsioonis demagoogiliselt inimese elupaikadega oleks vast siiski liiast. Et pea 10 km kaugusel kaldast asuv Neugrundi madala tuulepark risustab pöördumatult Nõva kandi inimeste merevaate ja teeb sellega seal elamise võimatuks…Noo, andke andeks. Vastupidi, just tuulepargi rajamise korral näevad Nõva kandi elanikud lõpuks, kus kandis see kuulus Neugrundi madal ja vana meteoriidikraater ka tegelikult asub…

See tuuleparkide teema siin blogis nüüd suure tõenäosusega lõpeb. Kopeerin siia ajaloo huvides ka kõrvalasunud küsitluse, kas Vormsile tehakse tuulepark või mitte, tulemused:

Jah, kindlasti teevad ära

  13 (15%)

Arvatavasti, pigem jah

  41 (47%)

Vaevalt, pigem ei

  12 (13%)

Ei, sest rahvas on vastu

  20

Nagu näha, alahindasid blogilugejatest vastajad Vormsi rahva tahet, ja selle tahte väljendusoskusi ja oma võimaluste ärakasutamise võimekust…