Reede, 30. september 2005

Õpetlik lugu

Nooh, seal Mikitamäel on ka päris kõvad tegijad. http://www.postimees.ee/300905/online_uudised/178633.php. Aga Vormsi meeste ja naiste vastu nad küll ei saa. Siin võetakse vallavanem maha 10. skp. ehk siis vähem kui nädal enne valimisi. Seda annab kohe üle lüüa.

Asjast ammu aeg...


Valimised lähenevad….aga asjast endast, ehk sellest, milleks neid valimisi korraldatakse, väga ei räägitagi. Peaks ju käima kõva diskussioon järgmise 4 aasta tegemiste üle end tegijateks pakkujate vahel. Seni on ju jutt olnud väga üldsõnaline. Viimane aeg oleks minna konkreetseks ja esitada oma nägemus. Pole ka kuulda, et keegi tahaks korraldada mingit avalikku koosolekut, kus kõik saaksid oma seisukohti valijatele tutvustada. Pealegi tahaks see tõesti väga head ettevalmistust. Seega valimistele pühendatud „Vormsi Sõnumite” järgmises numbris võiks keskenduda saare probleemidele ja nende lahendamise erinevatele teedele, erinevatele valikutele. Probleemid on ju üldiselt teada ja iga nimekiri võiks neid ka veel tõstatada. Iga valija saaks siis esitatud seisukohtade järgi teha oma valiku. Ja ka hiljem kontrollida, kas tema valitud seltskond ka teeb nii, nagu lubasid. Kui nimekirja sees üksmeelt ei saavuta, pole ju midagi hullu, kui tuuakse nimeliselt ära ka eriarvamused. Niikuinii on väikeses kohas sisuliselt isikuvalimised ja inimesi huvitab just kindla isiku seisukoht. Ainult sõnavahust peaks hoiduma leheruumi huvides. Asja võiks esitada ülevaatliku küsimustikuna, kus kõigi valimistel osalejate arvamused mingi asja kohta on ühes reas ja seega võrreldavad. Ehk siis vastus „ei” või „ja” ja ühelauseline põhjendus „miks”.
Midagi seesugust:

Küsimused  teemade kaupa               Vastused 1.nimekiri     Vastused 2.nimekiri     jne

1.Põhiküsimused
Kas Vormsi peab jääma saareks (ehk kas ehitada sild?)
Kas Vormsi peab jääma omaette vallaks (ühinemine)

2. Kes on „õige” vormsilane, ehk keda saarega seotud inimestest tunnustada ja toetada rohkem

3. Uued inimesed saarele?
Kas, kes, kui palju, kuidas lahendada?

  1. demokraatia ja elanike otsustusprotsessi kaasamine
Ettepanekud, kuidas seda teha

5. suhtumine rootslastest maaomanikesse, ehk millist poliitikat nende suhtes planeerite
(ignoreerida, kaasata, ahistada jmt?)

6. Volikogu esimees (nimi, kui eelistus olemas, tema roll ja kas palgaliseks)

7. „Unelmate” vallavalitsus (näiteks vähemalt 3 nime kuidagi saarega seotud inimeste hulgast, keda nimekirja vallavanema kandidaat kutsuks osalema tulevases vallavalitsuses, kui tal oleks täiesti vaba valik)

8. Vallaametnikud? (Kas planeeritakse muutusi, ja milliseid)

9. Tulevase vallavalitsuse poliitika valla kulul tehtavate hangete ja tööde osas, ehk kas vallavalitsus eelistab kohalikke tegijaid või mitte.

10. Maakasutus ja planeerimine
Kas lubada otse ranna äärde ehitamist (kas vald peaks riigilt taotlema ehituspiirangu vähendamist)
Kas maakasutuse reguleerimiseks kehtestada koormisi (näiteks kohustuslikku söötijäänud heinamaade niitmist)
Kas lubada suuri (üle 2 ha) raielanke (planeeringu muutmine selles küsimuses)
Kas seada külades asuvatele turismiettevõtetele piiranguid külastajate arvu osas
Muud

  1. Majandus
Kas toetada bensiinijaama ehitamist
Tapamaja ehitamist
Uue sadama rajamist
Turismiinfrastruktuuri rajamist
Muud

  1. Eelarve ja maksud
Kas jätkata Maamaksu- ja ettevõtlustoetuste ja kompensatsioonide maksmist.
Kas kehtestada uusi toetusi, milliseid (kui ja, siis kust võtta raha)
Kas kehtestada mõni kohalik maks
Veel midagi

  1. Haridus, kultuur, sotsiaalpoliitika: Investeeringud?
Spordihoone?
Hooldekodu?
Midagi muud



Arvata võib, et valijaid huvitaks vastused neile ja veel teistelegi küsimustele, mille sõnastamist ja lisamist ma ootaks.

Neljapäev, 29. september 2005

Salajane lindistus Vormsi Vallavolikogu erakorraliselt istungilt

Nii Teet arvas, kui ma vallavanemale umbusalduse avalduse üleandmist kuulates oma pihuarvutiga internetilevi kontrollisin. Hea, et arvutit ära ei võetud ja vaadatud, mis seal sees on.
Aga muidu, mis sinna lindile siis oleks võinud jääda:
Endisele koolidirektorile tehti liiga, et lahti lasti,
vald (vallavanem) raiskas hirmsalt raha, kui talle kompensatsiooni maksis, lapsed nutavad, lapsevanemad on shokis, korruptsioon lokkab, ainult vallavalitsuse liikmed saavad lepinguid ja raha..Enam-vähem kõik. Ühesõnaga, ei kannata kuidagi kahte nädalat valimisteni oodata. Lohutuseks Teedule niipalju, et asi siiski edeneb. Ma juba võtsin kriitikat kuulda ja katkestasin vallaga lepingu. Saavad teised ka rahapaja juurde...

Teisipäev, 27. september 2005

Kiri ekspressile seoses Savisaare ja Vormsiga

Teie EE-s käsitletud probleem tulenevalt KOV korralduse seaduse tõlgendamisest on lihtsalt üks näide mitmetimõistetavatest seadustest, millega tuleb KOV tasandil maadelda. Ja veel suhteliselt süütu näide, sest KOV-l jääb alati võimalus (kui muidugi tahetakse asju õieti s. t. ausalt ajada) sellisel juhul igaks juhuks vajalik vallavalitsuse liige kasvõi haigevoodist välja ajada või siis kasvõi telefoni teel arvamust küsida. Hilisemal vaidlusel asjaks seegi. Suurem jama on selles, et taolised asjad kirjutatakse seadustesse sisse ilmselt nimme. Ei saa ju olla, et targad inimesed (kelleks juristid kahtlemata on) koostavad lollakaid, süüdimatuid normatiivdokumente. Taoline asi annab aga teenistust (nii legaalset kui korruptiivset) loendamatutele tsunfti liikmetele, vallasekretärist riigikohtunikuni välja, vahepealsetest nurga- ja pärisadvokaatidest rääkimata.
Tegelikult ma tahtsin Teile kirjutada hoopis tõsisemast juhtumist KOV korralduse seaduse (KOKS) ja teiste seaduste tõlgendamisest sellega koosmõjus, mille järelmid (mis on ka seotud rahasummade poolest hoopis ulatuslikumad) vapustavad eesti ühiskonda varem või hiljem, ükskõik kui kaua selle avalikustamist püütakse edasi lükata.
Jutt on seaduse (Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse)alusel antud (seega õiguslikus mõttes seadusega samaväärne akt)
Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2002. a määrusega nr 189 maa tagastamisega seotud  toimingute tähtaegadest, kus muuhulgas p.56 (tegelikult põhiregulatsioonina) öeldakse:

Kohalik omavalitsus teatab tähtaja koos käesolevas korras sätestatud vajalike toimingute loeteluga õigustatud subjektile kirjalikult. Kui tähtaegselt ei ole võimalik maa tagastamise toiminguid lõpule viia, võib kohalik omavalitsus enne tähtaja möödumist otsustada tähtaja pikendamise. Õigustatud subjekt võib taotleda tähtaja pikendamist, näidates ära takistavad põhjused ja esitades tõendid nende olemasolu kohta. Kui kohalik omavalitsus leiab, et toimingute tegemata või lõpetamata jätmine ei olenenud õigustatud subjekti tahtest, pikendab ta maa tagastamise toimingute lõpuleviimise tähtaega. Kui näidatud takistavad põhjused ei ole mõjuvad või õigustatud subjekt ei taotle tähtaja pikendamist, loeb kohalik omavalitsus isiku omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 7 alusel nõudest loobunuks ja lõpetab korraldusega tagastamismenetluse.

Konkreetses vallas (kes korraldab seal maa- ja omandireformi riikliku ülesandena ja järelikult peab järgima ka riigi huve) saab määrust lugedes tekkida vaid kaks küsimust:
1. Kumb omavalitsusorgan, kas vallavalitsus või volikogu peaks sellega tegelema ja
2. Kuidas seda teha konkreetsete õigustatud subjektidega suheldes, et nende seaduslikud õigused saada pikendust oleks tagatud ja samas ka riigi huvid oleks kaitstud.

1. küsimuse osas tuleb loomulikult pöörduda KOKS-i poole, mille
§ 22. Volikogu pädevus punkt 2 ütleb
(2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele
ja
§ 30. Valla- ja linnavalitsuse pädevus
4) lahendab küsimusi, mis on käesoleva seaduse § 22 2. lõike alusel delegeeritud valitsusele.

Asi ju selge, ilma mingi keerulise tõlgenduseta.

2. küsimuse osas tuleb aru saada seaduse mõttest. Ka see ei tohiks olla keerukas. See on ju ilmselt selge, et pikendus tuleb anda neile, kellel on asjaajamised veninud neist endist mitteolenevate objektiivsete asjaolude tõttu ja loomulikult need pikenduste taotlejad peavad selliste asjaolude olemasolu ka kuidagi tõendama. Muud juhtumid lõpetatakse ja maa läheb riigi omandisse. Elementaarne.

Aga sõna otseses mõttes täiega korrumpeerunud Eesti õigussüsteemi jaoks pole siin midagi lihtsat. Vastupidi, seadused on mingi lolli, andestamatu  juhuse tõttu saanud liiga selged. Keegi nolk ei ole algteksti koostamisel ülesandest aru saanud. Või trehvas sinna tõepoolest aus jurist. Vaevalt, sellist eksemplari pole vist olemas, isegi Advokatuuri aukohtu liikmete seas.
Nii võib ju tõepoolest maa minnagi riigile, kuigi tahtjaid on teisigi, hoopis väärikamaid.

Ja kui siis juhtuski veel selline apsakas, et ühes konkreetses Vormsi vallas täitiski vallavõim oma ülesandeid vastavalt seaduse sättele ja mõttele, siis läks lahti:

1. Maavanema järelevalve, sest "teate, te lollakad seal Vormsis pole aru saanud, et seaduseandja on teinud kogemata vea, kirjutades sinna sõnaühendi "kohalik omavalitsus", tegelikult ta mõtles muidugi vallavalitsust. Et niipalju peaks teil seal küll oidu olema aru saamaks, mis seaduseandja tegelikult mõtles. Seepärast on selline käitumine täiesti seadusevastane ja tuleb karmilt tõkestada. Otsus tuleb tühistada, kui õigustühine algusest peale.
Jutt on järelevalve kehtestamisest Vormsi vallavolikogu otsusele, mis reguleeris tähtaegade pikendamise küsimust ja selline jutt ei ole nali, vaid maavanema põhiargumente. Selle jabura argumendiga mindi isegi kohtusse! ja kohus kordas seda kuulekalt.
2. Maavalitsuse ja advokaadibüroode palavikuline tegevus võimalike hagejate otsimisel ja kogumisel (isegi juba surnud esitasid hagi) ning kolme erineva kohtuprotsessi algatamisel Vormsi vallavõimude vastu, kus lõpptulemus oli juba suhteliselt algul protsessi ja kohtuniku juttu ning nägu jälgides ette teada (kohtunik oli muide kõigil kolmel protsessil üks ja ainus). Teevad ära. Tegidki. Kohus tunnistas kõigil kolmel korral vallavolikogu sekkumise eelpooltoodud VV määrusega nr.189 ettenähtud toimingutesse õigustühiseks algusest peale pädevuse puudumise tõttu. Ringkonnakohus takkapihta sedasama. Kohtuasi 2-3/649/04 (1. astme kohtuasi 3-471/04). Segaseks jäi ainult see, kas selline kohtu otsus käib ainult ilmselgelt aktiivsetest idiootidest koosneva Vormsi rahva poolt valitud vallavolikogu kohta, keda mingil tingimusel ei või lasta midagi otsustada, või laieneb kõigile volikogudele, kes mujal valdades analoogilisi otsuseid vastu võtsid ja ellu viisid. Ju vist ainult Vormsi kohta, sest pole kuulnud, et kusagil mujal mõni volikogu oleks selle pretsedendi tulemusena oma otsuseid ise tühistanud.
Siiski mingi lootus oli Riigikohtul, et no seal on ju ikka auväärsed ja mõtlevad inimesed, kes peatavad sellise seaduste ja rahva poolt valitud võimuorganite üle irvitamise. Aga võta näpust. Riigikohus ei võtnud asja isegi menetlusse, vilistades rõõmsalt Halduskohtumenetluse seadustiku  § 60 p.2-le, mis ütleb
§ 60. Kaebuse menetlusse võtmine

(1) Riigikohus võtab kaebuse menetlusse, kui:

1) kaebuses vaidlustatakse materiaalõiguse normi kohaldamise õigsust või taotletakse kohtulahendi tühistamist kohtumenetluse seaduste sätete olulise rikkumise tõttu, mis on toonud kaasa või oleks võinud kaasa tuua ebaõige kohtulahendi;

2) Riigikohtu otsus on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohalt.

sest see, et teile seal kaugel Vormsis tehti täiesti külmalt ja erandlikult liiga, ei koti ju kedagi. Pealegi ju meie siin Riigikohtus ju tõlgendame seadusi, ka neid, mis käivad meie endi kohta. Meil on õigusriik.

Peale seda rauges ka survest räsitud volikogu tahe õiglust jalule seada. Kaua sa seda riigi asja ikka ajad, kui kõik riiki ennast esindavad institutsioonid on vastu. Minna Euroopa kohtusse oma riigi vastu oma riigi huve kaitsma. Jäi minemata, kuigi oleks pidanud.

Nüüd tekib seda juttu lugedes õigustatult küsimusi. Aga milles asi? Point?
Lihtne ja elementaarne meie täielises eesti vabariigis. Hulk maid, kümneid tuhandeid hektareid, oli ripakil. Ja vallavalitsuste kaudu on korruptiivseid asjaajamisi ikka lihtsam toimetada, kui hakata volikogudes klaarima, kus võib esineda isegi opositsioon. Seepärast oligi vaja toetada mõtet vallavalitsuste prioriteedist nende asjadega tegelemisel ja näidata koht kätte isepäisele Vormsi vallavolikogule, kes ei jaganud neid maid välja vasakule ja paremale, vaid tahtis jätta riigile. Eesti riigil pole mingeid maid vaja, ametnikud teavad seda une pealt.

Lootes, et Te olete selle pikavõitu kirja siiamaani siiski läbi lugenud, ei taha ma Teilt muud ,kui vastaksite, et Te seda tegite. Ma olen ses suhtes juba mõnevõrra hell, sest Teie kolleegidelt Madis Jürgenilt, Sulev Vedlerilt, Janar Filippovilt, Anneli Ammaselt, Priit Hõbemäelt, Kai Kalamehelt, Toivo Tänavsuult, Toomas Kümmelilt ja veel mõnelt ning ka päeva- ja nädalalehtede peatoimetajatelt pole ma hoopis lühemate sama teemat käsitlevate kirjadele saanud paremal juhul mingit vastust, halvemal juhul aga paranoiasüüdistuse. Probleem on ju tühine.
Ma ei taotle selle või selle osade avaldamist ja olen otse vastu avaldamisele Hillar Kohvi rubriigis. Uuriv ajakirjandus võiks, kui Savisaarest aega üle jääb, teemaga tegelda. See on ainuke soov.
Saadan koopia ka eelpoolnimetatud adressaatidele ja lisaks veel Kesknädalale, sest kõhutunde järgi tunnevad nemad vast teema vastu huvi.
Samuti teen kättesaadavaks blogis aadressil vormsi.blogspot.com

Parimat

Toomas Puurmann
Vormsi Vallavalitsuse liige aastatel 2002-2005

Esmaspäev, 26. september 2005

Rotid läksid liikvele....

Rott on tark loom. Tal on  ettevaatlikkust, intuitsiooni aimata ette  võimalikke jamasid tulevikus jne. Ega ilmaasjata  räägita lugusid rottide lahkumisest  laevadelt, mis hiljem upuvad ja sellest kui raske on neist ikkagi lahti saada sel juhul, kui rotile su elamine on miskipärast meeltmööda.
Need mõtted tulid pähe, kui sai teatavaks Rahvaliidu ja Keskerakonna initsiatiiv  meil vallavanem veel kaks nädalat enne valimisi maha võtta. Seesama vallavanem, kellele seesama Rahvaliit tegi mõni nädal tagasi ettepaneku nende nimekirjas kandideerida ja seejärel loomulikult ka vallavanemana jätkata. Ja ega ka Keskerakond pole varem  midagi  talle eriti ette heitnud. Pigem vastupidi; et ikke teeks koostööd ja kõik oleks võimalik edaspidisegi jätkamise suhtes. No ja nüüd siis selline kiire…Nii kiire, et  volikogu esimees ei suvatsenud volikogu liikmetega  isegi konsulteerida  kõigile sobiliku  istungi aja suhtes, vaid umbusaldajad määrasid selle aja lihtsalt ise. Huvitav, kes siin volikogu üldse juhib?
Mingi põhjus peab ju olema. Vaevalt on selleks äpardunud endise koolidirektori vägisi tagasisurumine. Pealegi  tähendaks ju usalduse täielikult minetanud kõva protsessija  ennistamine tema toetajatele tõenäoliselt häälte kadu eelseisvatel valimistel. See saab olla ainult ettekääne. Tegelikult on kellelgi millegagi väga kiire ja ei kannata oodata valimiste tulemusi. Või ei olda tulemustes sugugi kindlad. Mingid rottide asjad on vaja korda ajada ja  vallavanemaga ei saadud vist kaubale… Seepärast siis sõeluvadki rottide sulased umbusaldusavaldustega. Rotid ise jäävad muidugi varjule.

Kolmapäev, 21. september 2005

Arusaamatu lugu koostööpakkumisega

Eelmise nädala lõpul sai siis härjal sarvist kinni võetud ja arvestades enamuse kandidaatide üsna selgelt väljendatud soovi teha saare arengu huvides igati koostööd, sai siis tehtud alljärgnev pöördumine osalevate nimekirjade poole. Parteinimekirjade puhul sai saadetud see pöördumine ka piirkonna ja keskkontoritesse, sest loomulikult peaks ka nemad olema asjaga kursis. Aga…siiamaani pole küll mingit tagasisidet, ühtki meili aadressivea tõttu tagasi ka ei tulnud. Ausalt öeldes olen hämmelduses..Panen selle siis siia blogi üles.

Ivo Sarapuu" <ivo@vormsi.ee>, "Andres Koch" <andreskoch@hot.ee>, "Aimar Altossaar" <aimar@isamaaliit.ee>, Meelis Mägi <hullo@hot.ee>, "Lea Kiivit" <Lea@erl.ee>, Einar Pärnpuu <einar@kullamaa.ee>, Ellen Järv <ellen58@hot.ee>, "Jaanus Karilaid" <jaanus@keskerakond.ee>, "Kadri Must" <kadri@keskerakond.ee>, "Ahto Kokk Kallasvee <ahto.kokk@mail.ee>Teet" <teet.kallasvee@haapsalulv.ee>, "Ott Lumi" <ott.lumi@respublica.ee>, "Mart Marrandi" itc@itc.ee

Pöördumine KOV 16.oktoobri 2005 valimistel Vormsi vallas kandideerivate parteide ja kodanike valimisliitude poole.

Maareformi tupikseisust Vormsi saarel.

Teatavasti oli Vormsi saar enne II Maailmasõda kompaktse rannarootsi asustusega ala. Vastavalt taastatud Eesti Vabariigi omandireformi aluspõhimõtetele tagastati siit sõja ajal vabatahtlikult lahkunud rannarootslastele (sellal Eesti kodanikud) ja nende järglastele maa täies ulatuses, arvestamata , kas vahepeal Rootsi Kuningriigi kodanikeks saanud Eesti omandireformi subjektid taastavad ka Eesti kodakondsuse. See võimalus neil oli. Tekkis olukord, kus enamus Vormsi maast läks tagastamise korras tasuta välismaalastele, samal ajal kui saare praegune eesti kodanikest eestlaste kogukond sai maad vaid omaaegse taluseaduse ja hilisemate erastamisvoorude kaudu. Seda loomulikult ainult raha, ja mitte väikese eest.
Olukorda on komplitseerinud asjaolu, et seoses Vormsi valla võimuorganite katsega tõkestada õiguslike vahenditega veel vabade maade üleminekut tegelike subjektidega nõrgalt või üldse mitte seotud spekulantide kätte võtsid Eesti Vabariigi riigiorganid (sic!) (Lääne maavalitsus ja Maa-amet neid kureerivate ministeeriumide täielikul teadmisel) ette paistab et koordineeritud „karistusoperatsiooni” vastupuikleva ja sõnakuulmatu omavalitsuse karistamiseks.
Selle tulemusena:
1. Vormsi vallas jäi läbi viimata viimane metsamaade erastamise voor. Tõenäoliselt ainukesena Eesti Vabariigis ei saanud Vormsi valla elanikud kasutada nendele seadusega tagatud õigust erastada oma tarbeks riigile mittevajalikku metsamaad. Meetodiks oli idamaiselt isevalitsuslik maavanema otsus juba erastamiseks eraldatud maade toimikuid valda tagasi mitte saata. Otsene Vormsi elanikele tehtud majanduslik kahju on lihtsalt väljaarvutatav: selle ca 45 ha metsamaa erastamishinna ja praeguse turuhinna vahe.
2. Teiseks, maavanem pani kalevi alla ka vabade põllumaade kasutusvaldusesse andmise toimikud, mistõttu lokkavad Vormsi saarel umbrohustunud söötis põllud, heinamaid on vähe, kasutamata jäävad kopsakad EL põllumajandus ja keskkonnatoetused. Juba ainuüksi nende toetuste kasutamatajätmise arvel võib arvestada märkimisväärse majandusliku kahju tekitamisega ikka nendelesamadele eestlastest Vormsi elanikele, sest rootslastest maaomanikke paistab huvitavat ainult oma metsamaal kasvava metsa kiire rahakstegemine.
3. Lääne maavalitsuse maaosakond ei suutnud kuidagi tähtaegselt vormistada valla ettepanekuid vabade elamukruntide oksjonilepanekuks. Selle maavalitsuse „regionaalpoliitilise initsiatiivi” tulemusena jäi Eestimaa kõige hõredamini asustatud omavalitsus ilma ilmselt paljudest uusasukatest, kes oleks heameelega toonud uut hingamist siinsesse natuke sumbunud õhustikku ja ka maksuraha valla eelarvesse.
4. Kolgata tee oli üldplaneeringu lõplik kinnitamine. Mingi formaalsuse pärast pidurdati vähemalt aasta üldplaneeringu sätetele tuginevaid maade munitsipaliseerimistaotlusi ja muudeti keeruliseks kehtivat üldplaneeringut nõudvate suuremate projektitaotluste esitamine.
5. Riigi Maa-amet kasutab iga pisimatki võimalust seada Vormsi omavalitsusele tõkkeid ja piiranguid jätkuvalt riigi omanduses oleva maa kasutamiseks omavalitsuse ülesannete täitmiseks.
Arvestades eeltoodut, oleks väga vajalik Vormsi vallas eelolevaks 4-aastaseks perioodiks valitsemisvastutust taotlevatel poliitilistel jõududel selgitada ja täpsustada oma seisukohti selles küsimuses, otsida kokkupuutepunkte ja nende baasil planeerida ühistegevust eeloleval valitsemisperioodil.
Seepärast:
Kas on vaja midagi teha neis maaküsimustes Vormsi elanikke puudutava ebaõigluse pehmendamiseks?
          Kuidas seda teha?
          Ja milliseid meetodeid kasutades?

Minu ettepanek oleks:
  1. Teha ühisavaldus asjaomastele riigistruktuuridele

  2. Pöörduda õiguskantsleri poole riigistruktuuride tegevuse õiguslikkuse kontrollimiseks

  3. Õigusrikkumise kahtluse kinnitusel uuel vallavolikogul ja vallavalitsusel pöörduda kohtusse Vormsi valla elanike õiguste kaitsel


Toomas Puurmann
Kandidaat nr. 133
Vormsi valimisringkond

Laupäev, 17. september 2005

Valimised Vormsi moodi

EPL-i ajakirjanik Rein Sikk kirjutas mõni päev tagasi positiivse loo Peipsiääre vallast, kus ca 1000 vallaelanikku (enamus vene vanausulised muideks) leppisid praeguste vallavõimude eestvedamisel kenasti kokku, et nendeks valimisteks tehakse üks ja ainus nimekiri, kus kõik, kes vähegi tahavad kodukoha eest midagi ära teha, saavad seal kandideerida. Ja asi toimib, ei leidunud kedagi, kes oleks tingimata tahtnud omaette asja ajada ja kedagi ei ärritanud ka Rahvaliidu keha, mille kaubamärgi alla nad seal koondusid. Ei teki vist kahtlustki, et seal tahetaks valimiste kaudu kellelegi isiklikult ära teha ja on kindel, et rahvas on tõepoolest ühise asja eest väljas. Noh, aga nemad on ju vanausulised ning aegade hämarusest säilitanud oma kogukondlikkuse ja sellega seotud väärtused. Venelased pealegi.
Siin, Eestimaa teise veere peal paistab küll tegu olevat hoopis teise, kiusliku rahvatõuga, kelle tahtmisi ja soove ei oska keegi ära arvata, veel vähem mingi platvormina ühise nimetaja alla viia. Sest lugedes nüüd avaldatud esimesi märguandeid erinevate kandideerivate seltskondade plaanide, tahtmiste, kandideerimispõhjuste kohta võib jääda päris nõutuks. Eelmise perioodi võimu peaaegu ei kritiseeritagi, tundub et vallavanemaga ollakse rahul, igal juhul keegi ei nimetagi kedagi asemele, mingeid uusi algatusi ei pakuta, ainult parteikontorites ette valmistatud üldsõnaline vaht demokraatiast ja rahva huvide eest seismisest. Aga ometigi hüppasid isegi tegutseva vallavalitsuse liikmed teise nimekirja. Mitmed lugupeetud eelmised valimised pikalt võitnud nimekirja esindajad ei kandideeri või isegi hüppasid konkureerivasse nimekirja. Mis viga on? Selline käitumine viitab ju nagu sellele, et eelmine võim on teinud suuri vigu, lausa pankrotistunud. Miks neid möödalaskmisi siis välja ei tooda?
Kus vaikitakse tõelistest põhjustest, sinna tulevad paratamatult asemele spekulatsioonid. Üks võimalus on see, et siin kohapeal pole keegi midagi saanud, millele ta arvab endal olevat võõrandamatu õiguse. Aga et neid nii palju on.
Teiseks on võimalus, et praegune vallavõim on kellelgi kaugemalt jalus oma mustade asjade ajamisel, ja kohalikud on oma tärganud suure poliitilise teadlikkusega lihtsalt marionettideks, „tankistideks”. Eks siin selle metsa ja maa ümber liigub ju igasugu tegelasi. Eriti kummastav on maakonnatasandi riigiametnike sekkumine. Oleme ju nii mõnedki kuulnud tubli tegutseja kohaliku mehe kurtmist peale maakonnas vajalike lubade järel käimist, et talle olevat lausa kahes kohas öeldud: kui te oma vallas asju korda ei saa oma „rohelistega”, siis näed sa vajalikke lube kui oma kõrvu. Mees siis kohe järgmisel päeval opositsiooni poolele korra loomist ette valmistama.
Isegi korrakaitseametnikud tunduvad olevat politiseerunud. Kui ikka politseikonstaabel karistab just valimisteks ajastatud räpaste valesüüdistuste ja kuulujuttude levitajat leebeima suulise noomitusega, siis tähendab see ju selget sõnumit ja poliitilist seisukohavõttu: nende vastu on kõik vahendid head ja õiged.
Eks tõenäoliselt ole ühendanud oma jõu ja mõistuse valimisnimekirjade kokkupanekul saamamehed siit- ja sealtpoolt Voosi kurku. Tõeliselt kahju on ainult sellest, et neil nii palju asjast mitte aru saavaid kaasajooksikuid on.

Neljapäev, 15. september 2005

Üksikkandidaadi monoloog


Miks üldse?                    Miks üldse kandideeritakse? Eks vast ikka sellepärast, et midagi ära teha üldistes, või vähemalt oma valijate grupi huvides. Vähemalt nii peaks ja võiks olla. Ilmselt ei oleks kandideerinud, kui oleks lastud rahulikult jätkata valla projekte kirjutava spetsialistina. Aga pärast nn. revisjonikomisjoni rünnakut minu juhitavate valdkondade ja ka isiku vastu ei jäägi muud üle, kui suurte sõnadega öeldes pöörduda töö jätkamise huvides otse rahva poole.
Miks üksikkandidaadina?          Aga kuhu?. Peale Isamaaliidu ei tundnud keegi ka huvi. Aga Isamaaliit on kahjuks vaatamata teatud  sümpaatiale parteina välistatud selle Vormsit valusalt puudutava varasema rootslastele maa tagastamise poliitika väljatöötamise ja elluviimise tõttu. Ja minna ennast ise pakkuma mingit müstilist õiget talvituvat vormsilast otsivasse valimisliitu, mille liikumapanevateks jõududeks paistab olevat hoopis võõrastekartus ja kadedus end siiralt ja jäädavalt saarega siduda kavatsevate viimasel ajal tulnud ja edaspidigi tulevate uute edukamate inimeste vastu. Kuigi just nende inimeste maksudest valla eelarvesse laekuvast rahast võtavad just mõned talvitujate nimekirja kuulujad valla tellimusi saades hea noosi. Rahvaliit? Seal kandideerijate hulgas on neidki, kes on laskunud valekaebusteni ja mindki puudutavate räpaste kuulujuttude levitamiseni ühe saareelaniku surma kohta, politseikonstaabli hinnangul just tulevasi valimisi silmas pidades. Keskerakond? Tänan. Ei, ja õigesti vist tegin, nagu viimasel ajal kuulda-lugeda. No ja Respublica on siin ju naljanumber oma Külapoe võlglastele panustamisega.
Millised eesmärgid ja plaanid?          Üksikandidaadina ei saa mu eesmärgiks olla tulla võimule ja täita mingeid kindlaid lubadusi. Küll aga saab lubada osalust millegi läbiviimisel, ideid, tegevusi ja näidata taotletavaid eesmärke.
Vormsi hädad ja probleemid tulenevad Vormsi puhul kohalike inimeste jaoks ebaõiglasest, ebaõnnestunud ja saare arengut oluliselt pärssinud maareformist. Rannarootslastele maa tagastamine sellises ulatuses oli suur viga. Omandireformi läbiviimisel oleks pidanud tagastamise subjektideks olema vaid Eestimaale segastel aegadel kohalejäänud kodanikud ja põgenenud ning vabatahtlikult lahkunute hulgast vaid need, kes oleks taastanud esimesel võimalusel oma Eesti kodakondsuse, loobudes topeltkodakondsusest. See oleks pidanud käima võrdsel määral nii väliseestlaste, rannarootslaste kui baltisakslaste kohta. Tagantjärele tarkus? Loomulikult, aga midagi pole teha ja tuleb lähtuda olukorrast, kus vähemalt 2/3 Vormsi maadest on sellest süllekukkunud kingitusest tegelikult mitte hoolivate välismaalaste käes ja osa ülejäänugi ümber tiirleb üksjagu kahtlasi kodumaiseid ja välismaiseid tegelasi, et mitte öelda sulisid.
Kuid sellegi allesjääva maafondi mõistlikul kasutamisel saaks ära teha paljugi. Kõigepealt tuleb lahendada allesjäänud vaba maaga seotud juriidilised probleemid, nõudes riigilt välja kasvõi kohtu korras saamatajäänud maad kohalikele erastamiseks ja kasutusvaldusesse andmiseks ning samuti saamata jäänud elamumaad uusasukate tarbeks. Laiendada tuleks ka munitsipaalmaade osakaalu. Nendele maadele toetudes saaks tuua saarele uue regionaalpoliitilise initsiatiivina neid noori loomingulistest töötajatest perekondi, kellel töötegemine käib kaugtöö korras kodus. Kes ei käi töösooviga vallavalitsuse ust kulutamas ja kindlasti toovad sisse rohkem, kui vallalt saavad
Olemasolevate kohalike elanike käsutuses olevate ja erastatavate ning kasutusvaldusesse antavate maade baasil saaks hakata kasvatama Vormsi jaoks mingit uudset (tegelikult unustatud vana) mitmekülgse kasutusega põllumajanduskultuuri, nagu näiteks kanep
Mõõdukalt saaks laiendada ka juba arenema hakanud ekstensiivset loomakasvatust ja selle produktidel põhinevat käsitööd.
Mõõdukas põllupidamine ja loomakasvatus ei kahjusta Vormsi tuntust turismisaarena, vaid just vääristavad teda sellisena. Küll tuleks hakata piirama ühepäeva massiturismi suurte bussidega (erand vast kevadistele kooliekskursioonidele) ja lokaliseerida massiüritused (kokkutulekud, suvepäevad) elamutest kaugemale.
Minu nägemuse järgi võiks Vormsi olla koht inimestele, kes tahavad siin elada, elada oma valitud aastaajal ja kes ei muutuks rahvavaenlasteks ainuüksi soovi tõttu sõita Hispaaniasse talvituma
Mis varem hästi?               Üldplaneeringu läbisurumine kohapealse arusaamatu vastuseisu ja maavalitsuse kaigaste kodarasse loopimise kiuste
Prügikäitlemise süsteem
Maahooldus- ja ettevõtlustoetuste süsteemi sisseviimine kohaliku elu edendamiseks
Mis kehvemini?               Ei ole tõkestatud ebaseaduslikku ja hoolimatut metsaraiet
Maatükke jagatakse liiga väikesteks kruntideks, ainult maaomaniku huvide järgimisel
Maade tagastamisvaidluses jäädi poolele teele, oleks pidanud minema Euroopa kohtuni välja.
Tulevane vallavanem?          Praeguses seisus võiks Meelis vabalt jätkata, olles vaid kindlameelsem ametnike ohjamisel. Perspektiivis võiks olla konkursi alusel väljastpoolt tuleva sõltumatu administraatori palkamine, kes viiks üldistes küsimustes vastuvaidlemata ellu volikogu enamuse tahet.

Kandidaat nr.133     Toomas Puurmann     Veel mõtteid ja arvamusi http://vormsi.blogspot.com/

Teisipäev, 13. september 2005

Kes siis ikkagi kellega koos ja milleks?

Alati on huvitav teada kes kellega käib. Kuivõrd tõepäraselt näitavad aga volikogu valimiste kandidaatide nimekirjad kohalike inimeste vahel kujunenud suhteid? Kui tõsised on need suhted maride-jüride vahel, kes ühe katuse all on end kandidaadiks seadnud? Mis seob ühes nimekirjas kandideerivaid inimesi?

Vormsi puhul tekib küsimus, et kas tõesti on väike, nii 300 liikmeline kogukond oma tõekspidamiste poolest sel määral jagunenud? On hea, kui inimesel on võimalus tegutseda tulenevalt oma maailmavaatest. Eristuvad ideaalis selliselt "suures poiitikas" ka erakonnad. Aga kohalikke probleeme lahendades? Kuivõrd palju saab olla erinevaid arusaamu, lahendusi ja lähenemisi? Ma ei saa siin arvata muud kui et eks ole varsti paista, siis kui nimekirjad oma programmid avaldavad. Miskipärast on tunne, et need on sisult suhteliselt sarnased.

Omamoodi huvitav oleks uurida nimekirjade kujunemist. Näen siin lisaks ühiste põhimõtete ja väärtustele veel mitut võimalust:
1) Nimekirja kujunemist on mõjutanud isikuline vastandumine: oma koht on valitud mitte nii nagu tavapärastes suhetes (olles nendega, kellega TAHAKS), vaid vastandades end mittesobilikega (ei ole kindlasti nendega, kellega EI TAHAKS). Ja kui mitte kellegagi ei sobi (sest kõik näevad ju seda maailma valesti), siis saab ju alati oma nimekirja moodustamist alustada.
2)On inimesi, kes on ühes või teises nimekirjas "juhuslikult".
- üks nimekiri jõudis värbamisega ette ja milleks meelitavast ettepanekust keelduda;
- naaber, sõber või lähedane tegi valiku ja kuhu minagi siis.
On ka nimekirju, milles on ühisrinnet moodustamas tavaelulised konkurendid. Kes on see ühine vaenlane?

Ja isklikud suhted ongi sassis valimistemängus tekkinud rollidega. Paras meelelahutus sügisesse unne vajuvas saareelus.

Pole ka juhus, et on kohalikke aktiviste või populaarsusi, keda kutsutakse nimekirjas kandideerima lihtsalt häältepüüdjatena. Kohalikul tasandil võib sellise käigu mõte olla kindlustada koht volikogus nimekirja juhtoinastele, mitte põhimõtetele ja ideedele. Kahju on sellistest häältepüüdlatest, keda "kasutatakse kui nukku". Eriti kui nad ise seda ei mõista.

Ja hoolimata nimekirjade paljususest käivad asemikekandidaad ringi ja räägivad koostööst. Ei saa aru, miks ei võiks koostööd teha juba praegu ning milleks on vajalik see valimisteaegne eristumine ja vastandumine. Ju siis on niisuguste liitude tekkimiseks kusagil põhjus olemas. Huvitav oleks aga teada kui püsivad need liidud on. Ja kui pikalt jätkub nimekirjasisest "ühtsustunnet" valimistejärgsel perioodil.

Esmaspäev, 12. september 2005

Liisutõmbamise müsteerium

Nii-et nüüdseks on kandidaadid saanud numbrid ja nimed on ka internetis ametlikult väljas (siingi kõrval link olemas). Numbrisaamise värk käis aga seepuhku liisuvõtmise teel, sest eelmiste valimiste aegu olla eri parteilased paremate numbrite saamise tuhinas Tallinnas kaklusse pöörand ja selle asja üleriigilise korduse ärahoidmiseks see asi välja mõeldigi.
Meil läks laupäevane liisuvõtmine nagu õlitatult: huvilisi õigeks ajaks peale minu kohale ei ilmunud ja valimiskomisjon toimetas asja kiirelt ära. Peale kandidaatide enda imeliku huvipuuduse jäi paar asjaolu selles toimetuses siiski veel kripeldama.
Esiteks oleks vast kümmekond minutit võinud võimalikke hilinejaid oodata, nüüd jäi natuke hilinenud vallavanemal võimalus näha vaid tema nimekirjale ebasoodsat lõpptulemust ja teiseks oleks soliidsem olnud (juba varem sellele mõeldes) otse ümbrikega õiendama määrata siiski need valimiskomisjoni liikmed, kellel ei oleks olnud huvide konflikti.
Nüüd läks nii, nagu taolistel juhtudel minema kipub, võitjaks osutus "Ka talvel Vormsis", kuigi valimiskomisjoni esimehele ja liisuvõtjale on see vist natuke piinlik tulemus.

Kolmapäev, 7. september 2005

Rahvaasemike kandidaadid selgunud

Nonii, läheb lahti. Aktiivsus ja tung võimule väikses Vormsis on enneolematu. Lugesin kokku 35 soovijat 9 volikogu kohale, neist
11 talvituma jäävat kandidaati valimisliidust "Ka Talvel Vormsil" - Ivo Sarapuu, Riima Koch, Andres Koch, Ege Kanarbik, Ellen Mandre, Moonika Vetesina, Arvo Allik, Ilmar Koppelmaa, Peeter Savisto, Ants Streng, Koit Kõiveer
8 Isamaaliidu poolt: Jaana Kokk, Alla Lääts, Ada Siilbek, Tanel Viks, Karlo Hälvin, Meelis Mägi, Elle Puurmann, Maris Puurmann
7 Rahvaliidult- Ellen Järv, Ene Sarapuu, Aime Piirsalu, Teet Vainola, Märt Maivel, Harry Rosenblad
7 Keskerakonnalt- Ahto Kokk, Jüri Pajuste, Rando Raudsepp, Toivo Hokkonen, Ain Streng, Heily Piip, Ervin Kits
1 esindaja Res Publicalt -Mart Marandi ja
1 parteitu üksikkandidaat - mina ise
No mida arvata? Üldjuhul pikim nimekiri peaks võitma, seega n-ö praeguse võimupartei Isamaaliiduga tunduvad lood vähemalt esialgu kehvavõitu, nimekiri on võrreldes eelmiste valimistega kokku kuivanud, on ärahüpanuid, isegi praeguse vallavalitsuse liikmed ihkavad uue, seni veel teadmata uue vallavanema alla jne. Prognoosida võiks siis kohtade jaotuseks ülevalt alla 3-2-2-2. Kurb küll, aga üksikud jäävad seekord vist välja; koguda üle 20 hääle olukorras, kus igale kandidaadile jagub ainult 5 potentsiaalset valijat, on keeruline.
Nimede järjekorra järgi võib arvata, et Keskerakond panustab Heily Piibule ja Toivo Okkonenile ning Isamaaliit Meelisele ja Ellele. Need neli on seega kindlaimad uue volikogu liikmed. Talvitujate ja Rahvaliidu puhul on kõik lahtine, sest nimekirja sees on nad omavahel selged konkurendid ja sealt tulevad võimalikud 5 saadikut on ettearvamatud ning võivad sõltuda mingist ühest juhuslikust häälest (seda muidugi juhul, kui ei käi must mäng häälte ostmisega)
Kõik on võimalik, sest nagu eespool mainitud, on eetikaga mitmetel kandidaatidel juba alguses probleeme.