Kolmapäev, 10. november 2010

Vormsis on tulekul erakorralised valimised

Nii see praegune tähtede seis kohalikus võimutaevas paistab näitavat küll. Rahulolematus võimu usurpeerijatega on suur ja ärksamad opositsionäärid ja ka kainemalt mõtlevad praeguse võimu pool olijad saavad väga hästi aru, et selline sundseis kaua püsida saa. Näiteks sellessamas “Pealtnägijas” kõlanud vallasekretäri tunnistus selle kohta, et sellises vastasseisus pole võimalik jätkata kõik neli (praegu küll juba kolm) aastat kuni järgmiste korraliste valimisteni.

Ja tegelikult on Vormsi kohaliku võimukriisi lahendamisel veel olulisem praegune tähtede seis riigivõimu taevas. Ei saa minna vastu üleriigilistele Riigikogu valimistele olukorras, kus veel suhteliselt äsja toimunud kohalikel valimistel ilmnenud pehmelt öeldes protseduurilised demokraatliku valimiskorra rikkumised on jätkuvalt vastava reageeringuta ja lahenduseta pädevate struktuuride poolt.

Kuigi eelmise nädala “Pealtnägija” käsitles nn. valimisturismi probleemi vägagi hillitsetult ja vaoshoitult, vähemalt minu arvates ka natuke ühepoolselt , et mitte öelda natuke kallutatult, oli seal küllaga märke sellest, et probleem on tõsine. Et sellega tegeletakse ja otsitakse ka lahendusi. Kõige olulisem märk oli vast VVK esimehe väide (ma mälu järgi refereerin), et VVK oli olnud omal ajal (ju siis 2005. a.) valmis tühistama esmakordselt nn. valimisturismiga silma paistnud Alajõe valla valimiste tulemused. Asi jäänud katki ainult selle tõttu, et “turiste” kasutasid mõlemad võimule pretendeerivad valimisliidud ja teiseks ei olevat nn. pisivaldades valimistel toimuv nii tähtis üldise riigi demokraatliku aluskorralduse ülesehituses. Etteruttavalt selle teise poole, teise argumendiga, ei tahaks kohe kuidagi nõustuda…Demokraatlik riigikord püsibki kõige pisematel ausalt ja demokraatlikult valitud struktuuridel. Kui juba seal valskus läbi läheb ja seda kõrgemal tasandil tolereeritakse, mis siis veel kõrgematel tasanditel toimub..

Aga jah, sellega, et väga raske on võidelda mingi jokk- stiilis valimispettustega olukorras, kus kõik valimistel osalejad kasutavad sama skeemi, tuleb nõustuda. Ja siinkohal ongi just see Vormsi kaasus hea koht nii-öelda näitliku õppetunni jaoks, kus anda valus ninanips jokk-stiilis valimispettuste harrastajatele. Et kaoks igasugune isu räpaste trikkidega võimu haarata. Olgu see omavalitsus kui väike tahes ja olgu ses omavalitsuses ka kohalikud inimesed ise nii naiivsed kui tahes.

Ka tehniliselt on neid uusi valimisi väga hea ja lihtne korraldada. Nimelt toimuvad ju 4. märtsil 2011 niikuinii korralised Riigikogu valimised ja valimisjaoskond Vormsi vallamajas on niikuinii avatud. Pealegi oli ju praegusel Toompea võimuliidul niikuinii kaugemas tulevikus ühildada nii kohalikud kui ka üleriigilised parlamendivalimised. Saaks ju uut valimiskorda testida…

Laupäev, 6. november 2010

Veel “Pealtnägija” jälgedel

Kuna osa selle blogi lugejaid (nt. Rootsist) vaevalt seda saadet telepurgist nägid ja interneti kaudu siiski telepildi vaatamine veel keerulisevõitu, kopeerin siia saate sõnalise kokkuvõtte. Selle kokkuvõtte originaal asub siin.

Ühtlasi kasutan ka võimalust mõnda asja kommenteerida….

 

03.11.2010 20:42
Mihkel Kärmas

ETV saade "Pealtnägija" lahkas Vormsi näitel nn valimisturismi ehk seda, kuidas Eestis saavad  võõrad ühe valla valimistel manipuleerides piltlikult öeldes ärastada.

Viimased 30 aastat püsis Vormsi elanikkond 300 ja 350 vahel,(isegi 300 ja 320 vahel) kuid 2009. aastal tabas saart ootamatu sissekirjutuste buum ning esimese üheksa kuuga lisandus paberil 79 elanikku. Seetõttu oli Vormsil viimastel kohalike omavalitsuste valimistel tavatu ehk Eesti keskmisest ligi kaks korda kõrgem valimisprotsent - hääletas koguni 83%(vist näpuviga-vvk andmetel 81%) valijaist. Võitis valimisnimekiri "Ka Talvel Vormsil", mis võttis üheksakohalises vallavolikogus kuus kohta ja kontrollib nüüd olukorda.
Suurima isikliku saagi - 29 häält sai praegune vallavanem Urmas Pau ning talle järgnes 25 häälega volikogu esimees Ivo Sarapuu. Argipäeviti metsa ülestöötamisega tegelev Sarapuu on saarel vana tegija, kuid Tallinnas puuviljaäri ajanud Pau on saarel peaaegu uustulnuk.
"Pealtnägija" tõdes, et Pau häältesaak tundub kahtlane, kuna üle poole tema valijatest andsid oma toetuse interneti teel, mis tähendab, et valija ei käinud kohal. (Mittekohalkäijaid võis olla veel palju rohkem, sest osadel eelhääletamise päevadel oli võimalus hääletada mitteelukohajärgselt, statistikat selle kohta kas ei peeta, või pole see kättesaadav)
Ajakirjanikud kõrvutasid kohalike elanike vihjeid ja rahvastikuregistri andmeid ning peilisid välja, et saare suurim valijate maabumine toimus just nimelt majas, kus elab ka vallavanem Pau. Tegemist on endise Teaduste Akadeemia puhkemajaga Borrby külas, kus varem elanud ühele inimesele lisandus mullu veel 11 valijat. Samas ei kuulu hoone siiski vallavanemale, vaid tema sõbrale ja koolivennale, tõdes "Pealtnägija".
Vormsi vallavanem Urmas Pau kinnitas ajakirjanikele, et tema ei ole nn valimisturiste kasutanud. "Need põhjused on väga erinevad, mispärast inimesed end siia registreerivad. Ka ehitustegevus on meil aktiviseerunud oluliselt, ehitatakse juurde suvilaid, inimesed puhkavad siin rohkem," märkis Pau.
Vormsi endise vallavanema Daina Jüristo hinnangul võib enda saarele registreerimise taga olla soov kasutada siin suvitamiseks kohalikele mõeldud sõidusoodustust, mis auto puhul on tuntav.
Ka volikogu esimees Ivo Sarapuu märkis, et saarele pääsemiseks kohalikele mõeldud hinnasoodustus võib olla registreerimise taga. "Kindlasti see odavam pilet meelitab inimest ennast siia sisse kirjutama ja kindlasti on osa inimesi, kes mõtlevad, et milleks tema tulumaks peaks minema kuskile suure linna päratusse kukrusse," ütles Sarapuu.
( Kogu see jutt sissekirjutajate motiivide-põhjuste kohta tundub olevat väga otsitud. Vallasekretär oleks ju võinud seda sissekirjutajatelt otse küsida. Sama moodi võiks ju nüüd arengukava koostamise käigus vald neilt inimestelt küsida, miks te siia kolite. arengu seisukohalt on see ju võtmetähtsusega küsimus. Miks seda ei ole tehtud).

Samas kerkis pärast mullu 18. oktoobril toimunud kohalikke valimisi pinnale pettuse kahtlus, sest saarel pääseb volikokku juba 10 häälega ning end saarele registreerinud 12 inimest on valimistel märkimisväärne jõud.
Võimalikust valimissohist kirjutas oma blogis ka kohalik üksikkandidaat ja teisitimõtleja Toomas Puurmann, kelle hinnangul oli tegemist võimu usurpeerimisega JOKK-stiilis ja valimistulemuste manipuleerimisega. (vaevalt ma siin üksi “teisiti” mõtlen, nagu näidata püütakse. Kindlasti oli hulgem inimesi, kes oleks ka kaamera ees sarnaste arvamustega esinenud. Isegi tean neid mitmeid. Hr. Kärmas polnud siiski neist just väga huvitet)
Nii Sarapuu kui Pau eitavad saarel võimule pääsemiseks valimisturistide kasutamist kategooriliselt. (No sellisel juhul peaks nad mind oma au ja väärikuse kaitseks ning laimu ja valeandmete levitamise eest kohtusse kaebama)
Saare suuruselt teise juurdekasvuga ehk üheksa uue valijaga Diby külas on endine Talleksi puhkekompleks, millel mõne kohaliku väitel polnud mullu suvel ees isegi aknaid. Ka selle hoone omanik on seotud võitjate valimisnimekirjaga.
"Pealtnägija" märkis, et kõige kurioossem lugu juhtus Rumpo külas, kus mullu seisis haagissuvila, kuhu kirjutati sisse kaks uut valijat. Praeguseks on aga heinamaa tühi ning isa ja poeg, kes seal väidetavalt elasid, on uuesti välja kirjutatud. Seda manöövrit seostavad vormsilased Ove Koskaga, kes sai valimistel 12 häält ja volikogu koha ning kes tahab saarele rajada tuuleparki.
Kuigi "Pealtnägija" soovis Koskalt intervjuud, siis ei nõustunud too kaamera ette tulema ning vastuseta jäid ka talle meilitud küsimused.
Valimissohki kahtlustavad kohalikud juhtisid ajakirjanike tähelepanu ka asjaolule, et inimesi sisse kirjutanud ja Vormsi valimiskomisjoni juhtinud Eidi Leht ja valimised võitnud nimekirja esinumber Ivo Sarapuu on elukaaslased.
"Seadus on kõigi jaoks üks ning teiseks on minu mälu järgi minu mehel häältearv enam-vähem stabiilne olnud kogu aeg. Need inimesed, kes tema poolt hääletavad, on ilmselt ikka teada," ütles Leht.
Sarapuu on eelmistel kordadel saanud 11 ja 15 häält ning viimastel valimistel 25 häält, mis tema hinnangul tulenes valijatega tehtud agitatsioonist.
Veel aasta pärast valimisi olid kahtlused nii suured, et saarel kontrollis politsei kahtlasi aadresse, kuid läks sama targalt mandrile tagasi. (Arusaamatu mannetus politsei poolt inimese tegeliku elukoha kindlakstegemisel. Saab ju seda tuvastada ka tunnistajate abiga) 
Vabariigi valimiskomisjoni esimehe Heiki Sibula sõnul jälgitakse valimisturismi fenomeni kasvava murega. "Kuna valimised peavad olema vabad ja ausad, siis ei näi selline tegutsemine kindlasti ausana. Aga et valimisturism mõjutab mängu ainult mõningates väikevaldades, pole tulemusi seetõttu tühistatud," nentis Sibul. (Jaa-jaa, väikesi võib peedistada…Ja rajada sinna näiteks kohalike “rõõmuks” üks kena 1.5 miljardiline tuulepark…Tõesti väike mastaap ja ei tasuks ju orgunnijatel boonuste vähesuse tõttu ette võttagi…)
Pärast viimaseid valimisi käis koos justiitsministeeriumi komisjon, kes arutas muuhulgas ka valimisturismi probleemi. Komisjon möönis, et valimisturism "ohustab riigi demokraatlikke alustalasid", kuid leidis, et ka praegu on vallasekretäril võimalik sissekirjutusest keelduda, kui ta kahtlustab valskust. ( ka politseil oli ja on kõik võimalused sellist asja efektiivselt tõkestada. Paljudel juhtudel aitaks ilmselt sellest, kui mõnd potentsiaalse valimisturismi kahtlusega sissekirjutanud isikut tema motiivide osas politsei poolt lihtsalt küsitleda…Päris “sõrmede sahtli vahele löömisest” rääkimata ..vt. ka seda postitust)
Vormsi vallajuhtide sõnul on aga üks märk, et tegemist polnud konkreetse manipulatsiooniga see, et saare elanike arv on praegu 401 ning uute elanike arvelt saadav täiendav maksutulu umbes üks miljon krooni. (Kuidas see pole manipulatsiooni kinnitus. Need maksumaksjad on ju tegelikult vallavõimudele teada, aga valijatele mitte. Ehk siis valijatel pole aimugi, milliseid kokkuleppeid vallavõim nende uuselanike- ja uusmaksumaksjatega teeb või on juba teinud . Kuni neid valimisturiste nimeliselt ei avalikustata, on see miljon sisuliselt vallavalitsuse must kassa, mitte avalik raha)

Marek Kuul

Kolmapäev, 3. november 2010

Kommentaariks “Pealtnägijale”

Vist peaks  tänaõhtast “Pealtnägijat” natuke kommenteerima ka…kuna mind ju nimepidi vist lausa mitu korda  nimetati…”Teisiti mõtleja” positsioonilt…Ehk siis, hr.Kärmas oli minu arvates oma tavalises  headuses aga päris end ei ületanud ka. Kogu see “valimisturismi” probleemistik sai mingil moel kaardistatud, kuid väga pinnapealselt. Omal ajal, veel geoloogina töötades, oli sellise kaardistamise nimi rekognistseeriv kaardistamine…Ehk siis tuvastatakse, kas on kuskil probleeme, võimalusi, anomaaliaid…Selge see, et Vormsil seoses viimaste valimiste ja kohaliku omavalitsuse toimimise ning demokraatiaga neid probleeme, võimalusi ja anomaaliaid on. Kuid lahendusteks oleks vaja minna süvitsi…Ja süvitsi minna hr. Kärmas ei tahtnud. Seda vast siiski ainult vaadatavust ja tele-aja kontsentreeritust silmas pidades. Sest võib olla tõesti ei pakuks vaatajatele mingit huvi see, et taolise mingi omavalitsuse kohaliku võimu  kaaperdamise taga võib olla mitte ainult mingi grupi ärihuvid, vaid ka näiteks mingi poliitilise jõu, partei, mingid avalikkust pelgavad huvid..
Eks rohkem häirivat oli ka
Esiteks see, et hr. Kärmas nimetas minu teabenõudeid Vormsi  ja Vabariiklikule Valimiskomisjonile ning pöördumist Õiguskantsleri poole järjekindlalt kaebusteks. Et siis kibestunud kodanik pidevalt ja järjekindlalt kaebab kuhugi…Nagu Baskini sketshis..Ma ei ole kuhugi ega kellelegi ega kellegi peale  kaevanud. Veel. Isegi mitte tõepoolest räige demokraatliku valimiskorra – ja tava rikkumise üle Vormsi Vallas. Pöördumises Õiguskantsleri poole tundsin vaid huvi selle vastu, kas minu põhiseaduslikku õigust valida ja olla valitud kohalikul tasandil kohalike PÜSIelanike poolt (just nii on see EV Põhiseaduses defineeritud) pole mitte rikutud sellega, et valimistele lubati isikud, kes pole kunagi siin üldse elanud, rääkimata püsivalt elamisest. Õiguskantsler ei saanud mu küsimusest ega murest aru…Arusaadav, tal on tähtsamatki teha…Valimiskomisjonidele ei kaevanud ma midagi ega kellegi peale…Soovisin teabenõuetega lihtsalt teavet selle kohta, kes on need nn. uued valijad nimeliselt, ilma mingi isikukoodi või elukohaandmeteta… Sellise andmete pärimise õiguse lugesin ma (valimistel kandideerununa) välja seadustest. Mind saadeti sõna otseses mõttes “kukele” nii Vormsi Valimiskomisjoni, Vabariikliku Valimiskomisjoni (hr. Sibul) kui ka Riigikantselei valimiste osakonna juhataja M.Pilvingu poolt…Et mina, kohalikel valimistel kandideerunu ja hääletajana nagu ei võigi teada seda, kes on üldse minu ringkonna valijad. Isegi takkajärgi (peale valimisi) mitte…Loomulikult mul tekib nüüd veel rohkem küsimusi, kes tegelikult on need salapärased Vormsi valijad, kes tegelikult panid pukki praeguse võimu. Mis on nende “uute” valijate, “valimisturistide” tegelikud motiivid valimistel..Minul, siiski sel saarel suhteliselt kaua elanud inimesel, ei olevatki õigus seda teada..
Veel. Suht üllataval kombel oli hr. Kärmase videolõikamise kääride all sisse jäänud lõik Vormsi Vallavolikogu esimehe I.Sarapuu intervjuust, kus ta midagi rääkis sellest, et saarel pole just (saare väikest ühiskonda silmas pidades) teretulnud selline avalik “teisiti” mõtlemine…Selgelt just mind silmas pidades. Kas Vormsi Vallavolikogu esimees ähvardas mind ERR ühes kõige populaarsemas saates…?