teisipäev, 11. mai 2010

Seis tuulepargirindel: Tuleb-ei tule. Pigem juba ei…

…kuigi ka seni suht võrdsete võimalustega kulgenud kõrval asuv küsitlus näitab pigem vastupidist tendentsi- inimesed kalduvad juba rohkem arvama, et see park siia ära siiski tehakse. Asi paistab mõnede märkide järgi siiski helgem….ja samas…päris viimaste märkide järgi juba süngem jälle…

Need helgemad märgid on see, et Vormsi rahvas (sõna otseses mõttes) väljendab oma arvamust Hullo kaupluses tuulepargi vastu allkirju andes väga aktiivselt. Antud allkirjade arv ligineb juba 300-le , mis tähendab praegust allkirjade kogumise sesooni (kevadtalv siiski) arvestades seda, et vastu on kindlasti rohkem kui pool siin talvitujatest, ehk neist kõige õigematest püsielanikest ja ilmselt ka rohkem kui pool siin saarel suvekodu omavatest inimestest (osa neist ikka käib oma kinnisvara vaatamas ka vaiksel perioodil). Turistide ja (või) muidu juhuslike inimeste  (ka naljameeste) allkirjade osakaal on ilmselt väga väike. Mis viib mõttele (ja on viinud ilmselt samale mõttele ka võimulolijaid), et ka enamus Vormsi valla valijaid on tuulepargi vastu…Mis omakorda tähendab seda, et hetke vallavõim on natuke murelik oma tuleviku pärast…Arvaks, et leitmotiiviks otsustajatel on juba…s…a sest tuulepargist, peaasi et kuidagi võimul püsiks….Siit siis need vallavanema ja volikogu enamuse uued “huvitavad” initsiatiivid: et otsustama peaks saare elanike  üldkogu, et peaks uuesti (korrektsemalt…õigemalt…hmm?) inimeste arvamust küsima ja et üleüldse oleks parim tuulepargi arendaja Vormsi vald ise…Aega püütakse silmnähtavalt maha võtta…No juba sportlikust huvist tahaks näha, kas tõesti arendaja laseb kohalikel võsapoliitikutel omale mütsi pähe tõmmata…Igasugune viivitus üldplaneeringu muudatuse algatamise, teemaplaneeringu ootuse rõhutamisega viib arendaja siin konkreetsetes oludes reaalselt kahjumite kuhjumisse ja raha päästmiseks on vaja otsustada märksa kiiremini…Mis ma tahan öelda? Loodan, et arendaja lööb lihtsalt käega…ja tuuleparki ei tulegi….

Ja kui see nii tõesti on, on see eelkõige Aura ja Risto teene. Nemad olid vastaliste allkirjade kogumise initsiaatorid. Eestlastest endist on teadu- ja hädapärast küll allkirjade andjaid…kuid mitte enam vastutusvõimelisi kodanikuinitsiatiivi algatajaid…Risto auto olevat eelmisel ööl ise süttinud ja maha põlenud…? On see juhus või koguni märk?

reede, 7. mai 2010

“Vormsi Sõnumid” samuti tuulepargist-asjade käik ja viimased arengud…

Viimati sai siin avaldatud-kopeeritud tuulepargi teemalisi arvamusavaldusi valla ametlikult lehelt “Vormsi-Ormse”. Jätkaks alternatiivse (tinglikult opositsioonilise) väljaande “Vormsi Sõnumites” nr.39 avaldatuga. Siin on lõpuks paberi peal ilmunud ka Erik Puura avalik kiri Vormsi rahvale, mis algselt ilmus pea kuu aega tagasi E. Puura isiklikus blogis “Keskkonnaabi” ja koheselt sai see avaldatud ka siinses blogis (nüüdseks kuskil tagapool). Sellepärast ma seda rohkem ei kopeeri ja samuti jätan taasesitamata arendaja R. Tamme seisukoha, mis on sisuliselt juba avaldatud valla ametlikus lehes ja siingi dubleeritud (ka kuskil tagapool, kuid leitav)…

Alustaks “Vormsi Sõnumites” leidunud kokkuvõttega asjade senisest ametlikust käigust ja kodanikuinitsiatiividest…

Vormsi tuulepargist

Oma 26. augusti 2009 korraldusega algatas Lääne

maavanem maakondliku tuuleenergeetika teemaplaneeringu. Planeeringu teostajaks on Lääne Maavalitsus ja konsultatsiooniettevõte Hendrikson & Ko.

Oma valimiseelsel avalikul koosolekul rahvamajas teatas valimisliidu Ka Talvel Vormsil juht Ivo Sarapuu nimekirja liikmeid tutvustades, et neil on nimekirjas veel üks mees, kes tahab arendada Vormsil tuuleenergeetikat ja on lubanud saarele tanklat.

6. novembril 2009 a esitas OÜ Vormsi Tuulepark Riigimetsa Majandamise Keskusele taotluse

maismaa tuulepargi rajamiseks Vormsile; kaasasoleval joonisel on 14 tuulikut Suuremõisa rannikualal. Igatahes oma ettepanekutes maakonna teemaplaneeringu keskkonnamõjude hindamise programmi osas on RMK seisukohal, et majandatavad riigimetsad lugeda tuuleenergia tootmiseks tõenäoliselt sobimatuteks aladeks.

1. veebruaril 2010 a esitas Skypower OÜ, kes vastavalt OÜ-ga Vormsi Tuulepark sõlmitud lepingule juhib Vormsi saarele tuulepargi rajamise projekti, kirja Keskkonnaametlile, milles palutakse esialgset seisukohta tuulepargi kokkusobivusest kaitse– ja hoiualadest tingitud piirangutega. Kaasasolevale kaardile on märgitud 18 tuuliku ligikaudsed asukohad Suuremõisa rannikul ja Söderbys. Oma vastuskirjas kinnitab Keskkonnaamet seisukohta, et Vormsi tuulepargi planeerimine on võimalik üksnes kooskõlas maakondliku tuuleenergeetika teemaplaneeringuga.

20. märtsil esitles OÜ Skypower juhatuse liige Randar Tamm Vormsi rahvamajas Vormsi tuulepargi projekti; kaardil on 21 tuuliku esialgsed asukohad.

Skypower (http://www.skypower.ee/et/Skypower) meeskonnaliikmete osalusel on valminud taastuvenergia projektid Soomes ja Eestis,

investeeringute mahus 150 miljonit €; nende projekteeritud on ka Aulepa tuulepark.

Maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringuga seonduvad materjalid on kättesaadavad internetis planeeringuportaalis http://4maakonnatuuleenergia.hendrikson.ee/. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi avalik arutelu toimus 31. märtsil, praegu toimub planeeringu eskiislahenduse koostamine.

Vormsi vallavanem vastas oma 24. märtsil Lääne Maavalitsusele saadetud kirjas tuuleparke välistavate alade kohta, et Vormsi valla üldplaneering ei näe ette tuuleparkide ehitamist Vormsi saarel, arvestada tuleb sellega, et vastavalt maakonnaplaneeringule on kogu Vormsi saar miljööväärtuslik ala ning et Vormsi valla arengukavas ei ole võimalike tegevustena kavandatud tuuleparkide rajamist Vormsi saarele. Samas lisatakse, viidates Püsiasustusega väikesaarte seadusele, et kuna Vormsi saare üldkogu ei ole andnud arvamust tuulparkide rajamise kohta Vormsi saarel, on täna Vormsi valla territoorium tervikuna tuuleparke välistav ala.

Vormsi vallavolikogu 3. mai istungil tutvustas vallavanem Uku Kuut oma ettepanekut, et Vormsi vald võiks ise tegeleda tuulepargi arendamisega. Tuulepargi rajamist näeb vallavanem võimalusena arendada Vormsil ettevõtlust. Tema sõnul on energiafirma nõus maksma vallale 27-30 milj. tuulepargi rajamiseks ning hiljem igal aastal laekuks 1,5 milj. ettevõtluse toetuseks (võrdluseks: praegu arendaja poolt lubatud tankla maksaks vaid 2 milj.). Vallavanem ootab volikogult selget suunist.

Volikogu esimehe Ivo Sarapuu arvamus on, et otsuse tuulepargi rajamise kohta peaks tegema üldkogu, mis arvestab kõigi huvigruppide arvamust ning mis plaanitakse läbi viia suvel.

Kodanikuinitsiatiiv-allkirjade kogumine ja tulemused

Ei tuulepargile meie saarel!

Vormsi saare loodus, selle ilu ja saarel valitsev rahu on meile, kes me elame siin suvel, talvel või

aastaringi, suur väärtus. See on asendamatu. Selle üle ei ole võimalik kaubelda. Me ei taha oma majade, metsade, niitude ja põldude kohale rohkem kui 100 meetri kõrgusi pöörlevaid tuulikuid. Nende rajamine hävitaks inimeste, lindude, loomade ja taimede elukeskkonna. Vormsi tulevikuks ei tohi saada hingetu tehnomaastik, vaid loodus- ja inimsõbralik saareelanike elukeskkond ning vaikust, rahu ja looduselamusi otsivate saare külaliste sihtpunkt.

Märts 2010

272 allkirja

ja Interneti vahendusel http://petitsioon.ee/tuulepark-vormsil on petitsioonil 564 allkirja

(4. mai seisuga)

Vormsi püsielanik Vormsi tuulepargist…

 

Veel mõned tuulepargi teemalised artiklid “Vormsi Sõnumitest” nr. 39, ühe püsielaniku, J.Koka, arvamus

MIKS EI?

Kahtlemata on tuuleenergia vajalik, puhas ja perspektiivne energiaallikas, aga küllap ka tulus teenimisallikas. Teema kütab kirgi, kus elanikud võitlevad oma kodukoha ja selle looduse eest, poliitikud sõlmitud kokkulepete ja arendajad (tulusa) arendusprojekti eest. Tegelikult ei sõdita ju mitte tuuleenergia vastu, vaid selle vastu, kuhu ja kuidas plaanitakse (ja juba on rajatud) üsnagi suuri tuuleparke ning nendega kaasnevate probleemide vastu.

Olen Vormsi tuulepargi vastu minagi, miks? Valisin Vormsi oma koduks seetõttu, et just siin on õige maamiljöö – armsad, lihtsad puitmajad, rikas looduskeskkond, rahulik ja loomulik elurütm ilma suurema kära ning mürata. Selle nimel olen ju teadlikult loobunud paljudest hüvedest, mis kättesaadavad, lausa enesestmõistetavad suurel maal, eelkõige valikute ja pakutavate teenuste osas (kauplused, kultuuri- ja meelelahutusasutused, teenindusettevõtted, arstiabi, haridus jne.). Olen päris kindel, et just samadel põhjustel elavad siin pea kõik pered, kelle üks ja ainus kodu on Vormsil, aga ka suvekodude omanikud.

Üha rohkem ollakse kimpus kõikvõimaliku reostusega, nüüd juba ka müra- ja valgusreostusega. Täna on Vormsi veel koht, kus kuuleb üle saare rõõmsat linnulaulu, metsas puude kohinat, vabas rannas mere mühinat – loomulikke loodushääli nende loomulikus keskkonnas. Siin võib veel kuulda vaikust ja tajuda loomulikku valgust. Kas see peab olema kaduv väärtus

või on mõtet seista nende väärtuste, kaasaja kaduvate loodusvarade eest? Kindlasti on mõtet, kõigi nende jaoks, kes siin elavad, kes siin suvitavad, samuti puhkajate jaoks, kes ehedat loodust ja maaelu nautima või avastama tulevad, aga ka nende jaoks, keda veel sündinudki ei ole, nii vormsilaste, eestimaalaste kui ka heaolumaadest pärit eurooplaste jaoks. Püsielanikega väikesaared peaks siiski säilitama oma loomuliku maastikupildi. Üks pisike saar jääb lihtsalt liiga kitsaks, et sinna mahutada üksteist häirimata tuulepark, saare kogukond, linnustik ja mõnus puhkekoht. Mitte kuidagi ei usu, et üle saare laiutav tuulepark meelitaks saarele juurde uusi elanikke või puhkajaid, aitaks kaasa kohapealse ettevõtluse arendamisele. Võib hoopis juhtuda, et saare, oma kodupaiga, on sunnitud jätma nii linnud kui inimesed ja looduskaunist vaikusesaarest saab kõrgele ja kaugele ulatuvate elektrigeneraatoritega undav tööstusmaastik. Kurb perspektiiv …

Loodan väga, et rohelise energia nimel ei ohverdata Eesti kauneid, omanäolisi püsiasustusega väikesaari ja et hea tahtmise korral leiab tuuleenergia tootmiseks teisigi tuuliseid kohti.

Jana Kokk

Vormsi püsielanik

Anto Raukas Vormsi tuulepargist

 

Jätkaks “Vormsi Sõnumites” nr.39 käsitletud  tuulepargi temaatikat seal avaldatud akadeemik A. Raukase arvamusavaldusega…

Tõtt tuuleparkidest

Raske on leida tuuletööstusele kohatumat nime kui tuulepark. Park on teatavasti aiakujunduslikult korrastatud maastikuala, kuhu inimesed lähevad puhkama ja looduse ilu nautima. Aga mida sa naudid, kui sinu pea umber vuhisevad veskitiivad. Saksa liidumaal Schleswig-Holsteinis on praegu üle 2800 tuulegeneraatori ning neid tuleb aiva juurde. Saksamaal kokku on tuulikuid juba rohkem kui 20 000. Nende vastu võitlemiseks on loodud ühendus Gegenwind. Midagi sarnast sünnib praegu ka Eestis.

Energeetika on iga riigi põhialus ja tegutsemise suunisteks on riiklikud arengukavad. Praegu sünnivad need meil kahjuks Euroopa Liidu diktaadikepi all. 15. detsembril 2004 kinnitati Riigikogus “Kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava aastani 2015”, kuid Euroopa Liidu ambitsioonikad ja kohati arulagedad eesmärgid sundisid seda muutma. 10. jaanuaril 2008 käivitas Vabariigi Valitsus uue elektrimajanduse arengukava koostamise aastani 2018, mis kiideti valitsuses heaks 26. veebruaril 2009. Ühe võimaliku stsenaariumi kohaselt paigaldatakse Narva elektrijaamadesse lisaks töös olevatele keevkihtplokkidele kaks täiendavat 300 MW võimsusega plokki, ühtlasi kavandatakse ehitada ligi 400 MW ulatuses tuulikuid ja sama võimsuse ulatuses gaasiturbiine.

Vastavalt varasemale Eesti kütuse- ja energiamajanduse riiklikule arengukavale peeti võimalikuks tuulegeneraatorite installeerimist vaid 90

– 100 MW ulatuses, kuid rõhutati, et sellega kaasneks elektrisüsteemi talitluse kvalitatiivne halvenemine. Tehniliseks piiriks tuulegeneraatorite paigaldamisel Eesti elektrisüsteemis loetakse 400-500 MW, kuid selle saavutamiseks on vaja väga suuri eelnevaid investeeringuid. Tuuleenergia integreerimine elektrivõrku on keeruline tehniline ülesanne, kusjuures määravaks on piisavate välisühenduste ja läbilaskevõimsuste olemasolu naabersüsteemidega. Iga võrguarendus (uus ülekandeliin, suurema võimsusega trafod alajaamades, kompensatsioonijaamade ehitus jne) on röögatult kallis ja seda tuuleenergeetika edendajad ise rajada ei taha. Tahetakse saada vaid hõlptulu suurte dotatsioonide kaudu, sest oma kõrge hinna tõttu ei ole tuuleenergia ilma maksumaksja taskust tulevate kompensatsioonideta konkurentsivõimeline.

Populistid kinnitavad, et mõnesajale ruutkilomeetrile paigutatud kaasaegsed tuulikud võiksid katta kogu Eesti elektrienergia tarbe. Kuid tuult on sisemaal tagasihoidlikult ja tuuleenergiat saab edukalt toota vaid saartel, rannikualadel ja avameres, kus tarbijad on kaugel. Tuult on hooti, ta on väga ebaühtlane ja nõuab silumiseks suuri täiendavaid energiaressursse. Pealegi on tuulegeneraatorite ehitamine väikse tootlikkuse juures väga kallis. Osooni saadetes paljukiidetud Taani saab tuulest vaid 14% äärmiselt kallist elektrit ja riigi elektritariifid on Euroopas kõige kõrgemad. Taani müüb tuuleelektrit alla omahinna ja saab seda mängu mängida seetõttu, et ta on ühendatud Saksamaa, Norra ja Rootsi võimsatesse võrkudesse, mis tema toodangu suured kõikumised balansseerib. Eestil sellist võimalust ei ole.

Kui tuult napib, ollakse sunnitud lühikese etteteatamisajaga käivitama toetusjaamu, mis on ebaökonoomne. Kui tuuleenergiat on aga ülearu, võib see süsteemi ülekoormata ja põhjustada elektriavariisid ja seda on juhtunud nii Saksamaal kui ka teistes riikides korduvalt. Kui USA-s tahetakse aastal 2030 saada 20% elektrienergiat tuulefarmidest, vajaks see 60 miljardi dollari suurust investeeringut, 20 350 km uusi ülekandeliine. Kes rajab uued ülekandeliinid ja alajaamad Vormsil ning kes ehitab sinna kompensatsioonijaama? Kas libekeelne arendaja?

Me ei saa loota, et Eesti põlevkivijaamad suudaksid tuuleenergia ebatasasusi katta. Tallinna Tehnikaülikoolis I. Palu poolt tehtud arvutustest järeldub, et tuuleenergia osakaalu tõstmisel 50 – 250 MW-ni ei ole Narva jaamad võimelised tuulikute energiatoodangu ebatasasusi kompenseerima ning on vaja ehitada uusi gaasijaamu, mis seab meid sõltuvusse Venemaa gaasitarnetest.

Tuuleenergial on kolm ilmselgelt kahjulikku mõjurit: lärm, varjud ja infraheli, lisaks paljusid häiriv tehnomaastik, oht lindudele ja ebamõistlik hind, mida taastuvenergeetika lisatasuna on juba tunnetanud kõik Eesti elanikud. Täpsustamist vajaks, kui kaua ja millistest allikatest kaetakse Vormsi elanikele lubatud odavam elekter. Pärast dotatsiooni äralangemist jäävad tuulikud ju üsna suure tõenäosusega seisma.

Energiatootmises nagu mujalgi peab turumajanduse tingimustes valitsema vaba konkurents ja kui üks energialiik pole piisavalt elujõuline, siis ei saa seda ka arutult doteerida, sest just vaba konkurentsi kaudu tuleb tagada energiatootmise efektiivsus ja lõpptarbijale stabiilne taskukohane hind. Ja siin pole tuuleenergial palju kaasa rääkida. See aga ei tähenda, et me ei peaks tuuleenergiat mõistlikes piirides toetama. Kui lahendatakse tuuleenergia salvestamise probleem, näiteks pumpelektrijaamades, võib tuuleenergia ka Eesti tingimustes muutuda kasumlikuks. Kuid sinnani jääb meil veel käia pikk tee.

Kuidas peaksid asjasse suhtuma Vormsi elanikud? Kõigepealt peaks arendajalt küsima, mis kasu saarerahvas sellest saab ja millistest allikatest kaetakse saarerahvale odav elekter ning vajalikud ülekandeliinid ja balansseerivad võimsused? Lubada on lihtne, aga lubadusi täita on hoopis keerukam Lisaksin juurde, et aastani 2030 jääb maailma mastaabis tuuleenergeetika täiesti perifeerseks – igal juhul alla 5% kogutoodangust. Eesti on seni tuuleenergeetika arendamisel olnud eesrindlik ja on seda teinud Euroopa Liidu keskmisest oluliselt rohkem. Kuid ebamõistlikkusel on piir ja seda piiri peavad Vormsi elanikud ise tunnetama.

Anto Raukas

akadeemik