Vormsi valimispettuse taga hoopis parteihuvid?

Siiamaani arvasin siiralt, et Vormsi valimiste ja tulemustega manipuleerimine siia valijate importimise teel oli tingitud puhtal kujul grupi inimeste ärihuvidest. Kogu aeg näris küll väike kahtlus, et miski on siin mäda: vähegi kõbusamad ärimehed ei saa lihtsalt nii lollid olla, et mitte ette näha rahapaigutamise riske sellisesse sumbunud õhustikuga kohta…

Aga kui seekordsetel valimistel “talvitujatele” ikkagi hävinud IRL ei võta midagi ette oma liikme ia valimispettuse arhitekti Urmas Pau personaalküsimuses, on asi enam vähem selge. Üks punt puha. Peab ikka midagi olulist siin Vormsis olema, kui riskitakse sellega, et kogu parteid võidakse hakata süüdistama valimispettusele kaasaaitamises. Ja vaesekesed ärihuvidega s.h. tuuleäri huvidega inimesed on tõmmatud lihtsalt tanki, eelnevalt muidugi ka nende rahakotti natuke tuulutades…Muidugi võib Urmas kinnitada, et tema õuele Borrby tuuleparki kindlasti ei tule. Ta teab seda.

Omast võttest selili…

Oleks vast Vormsi valimistulemuse esialgne hinnang. Asi läks vist käest ära. Läks liiale. Maskid langesid.

Tehtigi nii räigelt ära, et ma isegi vana vandenõuteoreetikuna niivõrd organiseeritud asja ei kahtlustanud. Valimas käinute arv kasvas eelmiste valimistega võrreldes ca 100 inimese võrra. See näitab, et need juurde sisse kirjutatud 80 inimest valisid 100%. Ja kõigile neile meeldis üks ja ainus olemise viis-talvituda Vormsis.

Järelikult oligi asi täiemahulises valijate importimises, mitte mingis raskematest aegadest tingitud suvitajate huvist praamidotatsiooni järele. Sellest pole veel eriti hullu, et kolm vähem aega saarel elanud endist linnameest volikokku said. Hullem on see, et nad kolm vana olijat siin endast sõltuvaks, sisuliselt oma tankistideks tegid, sest need kolm sissesaanud, ütleme, “tõelist talvitujat” said ka volikokku uute tegijate “orgunnitud” häältega. See on valimistulemusest palja silmaga nähtav.

Vormsis, nagu teisteski väiksemates kohtades, on volikokku valituks osutunud inimesed enam-vähem täpselt ju teadnud, kelle (konkreetse) hääle toel ta seal istub. Side saadiku ja valijate vahel on konkreetne ja toimib. Vahest isegi liialt konkreetne, sest tavaline valija kipub tihtipeale arvama, et tema saadik peab volikogus kaitsma ka tema kui valija isiklikke huve. Ega sellest hästi aru ei saada, et volikogu on (peaks olema) koht, kus otsustatakse üldisi asju üldistest huvidest lähtuvalt. Oma isiklikud asjad peaks ikka ise ära lahendama.

Nüüd on meil siis situatsioon, kus kolm “uut tegijat” kontrollivad veel kolme “vana talvitujat”, mis kokku annab volikogus kahe kolmandikulise enamuse. Päris mugav situatsioon “uute tegijate” jaoks: ise ei peagi palju volikogus tagumikku kulutamas käia- vajalikud otsused lähevad niigi ludinal läbi.

Nii-öelda opositsiooni jäid siis IRL kahe ja kesk ühe kohaga. Kuna kitsamas ringis oli ammu teada, et Meelis kandideerib vaid moe pärast, markeerimaks lihtsalt IRL-i kaubamärgi kohalolekut, siis said nad veel üllatavalt hea tulemuse. Kogusid peaaegu täpselt sama palju hääli kui 2005.a. Aga siis kandideerisid ju veel ka Elle ja Maris, ning Meelis ise tegi hiilgetulemuse oma  ainukese isikumandaadiga. Nendelt kolmelt kokku on kuhugi liikunud 32 häält. Üsna huvitav oleks teada, kuhu. Sest minule tuli juurde vaid 8 häält. No Anule küll kümmekond aga ikka natuke segaseks see asi jääb. IRL-i puhul on muidugi hea see, et seoses Meelise joone alla jäämisega lähevad volikokku need, kes tahtsidki tegelikult sinna minna. Väikeses kohas ei tasuks suurparteide “peibutuspartide” trikke ikka kasutada.

Samas on keskerakonna nimekirja kohta kuulda olnud, et nii eelmisel kui sellel korral valituks osutunud Toivo ei kavatse tegelikult küll koolituskeskuses istumas käia. Sellisel juhul pakuks kõhutunde järgi, et raudse erakonnadistsipliiniga tuntud kesk surub teise koha omaniku Heily asemel volikokku siiski kolmandal positsioonil oleva Aavo. Mis tähendab muidugi seda, et “uued tegijad” saavad sisuliselt juurde veel ühe koha. Just selles mentaalses mõttes, milles ma “uusi tegijaid” “vanadest olijatest” eristan. “Uute tegijate” jaoks on saar ennekõike äri, ettevõtluse, kiire tegutsemise jaoks, “vanadele olijatele” aga eelkõige elamise, olemise, ja natuke järelemõtlikuma tegutsemise jaoks.

Vot siis sellised lood Vormsi volikoguga….Järjest rohkem hakkab mulle meeldima see, et ise volikogust välja jäin. Seal oleks olnud ikka tõeliselt raske olla. Mitte et sinna valitud inimestel midagi viga oleks. Lihtsalt neil (sellel suurel enamusel) on teised, isegi diametraalselt teised, huvid. Üksikkandidaadina oleks saanud midagi ära teha, huvide tasakaalu kallutada vaid siis kui seis oleks “tegijate” ja “olijate” vahel võrdsem.

Aga miks “omast võttest selili”. Ma arvan lihtsalt, et “tegijad” pingutasid ikka kõvasti üle. Vormsi on raske koht raskete inimestega. Midagi siin nii lihtsalt ei lähe, et võtad aga kohaliku võimu üle ja edasi läheb juba lepase reega. Siinsetesse võimusuhetesse investeerimine ei ole kindlasti mitte tulus. Pigem hakkavad varsti ilmnema esimesed kahjud…

Ja tulemus on…

…siis selline

1
Ka Talvel Vormsil
175 valijat 
6 kohta ehk

URMAS PAU
29 valijat
IVO SARAPUU
25 valijat
SVEN RAMMUL
23 valijat
JAAK KAABEL
20 valijat
ARVO ALLIK
17 valijat

OVE KOSKA
12 valijat

2
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
54 valijat
2 kohta

ANU STRENG
17 valijat

KAIDO VALM
13 valijat

3
Eesti Keskerakond
45 valijat 
1 koht ehk

TOIVO HOKKONEN
12 valijat

Üksikkandidaat
13 valijat (need 13 on meil vist Elleniga kahe peale)
0 kohta

KOKKU
287 valijat
9 kohta

 

Jaaa…Peab ikka suurema respektiga nõidadesse suhtuma hakkama…Kust kurat see enn teadis, et mul ikka nii väiksed sansud on…Mitu korda viis jutu sellele, et kas ikka tasub minu poolt hääletada, et hääl läheb äkki kaotsi…

Aga valijad on oma valiku teinud. Ja valijatel on demokraatias alati õigus. Minu siin blogiski väljendatud ideed ja mõtted ei osutunud valituks. Minu tuulepargi vastasus ei leidnud toetust.

Mis mul üle jääb. Nagu kuskil eespool väljendusin, rahva tahtele kulpi lüüa ja edasi teenida. Mida ma ka (täitsa ausalt) teatud kergendustundega ka teen. Tuju läks kohe rõõmsamaks. Arvata võib, et ka edasised blogisissekanded muutuvad järjest rõõmsamaks. Kurdeti ju siin sageli, et lausa kiirgan pessimismi, depressiooni, negativismi…mida kõike veel. Elu on ju tegelikult lill. Valituks osutununa oleks sellise volikogu koosseisu ja jõudude vahekorra  juures raske olla rõõmus ja roosa.

Üks on muidugi kindel, enam ma küll kuhugi ei kandideeri. Aga olukorda analüüsima ja siin kajastama jään rõõmuga edasi.

Tulemusi oodates…

Eks see ennustamine nii segases seisus on üks tänamatu töö küll. Kui neli aastat tagasi sai üsna täpselt isegi isikute tasandil ette ära öeldud, kes saab püünele, kes mitte, siis seekord on kaardipakk ikka väga segi. Selle segamisega alustasid uued tulijad-tegijad sissekirjutustega manipuleerides ja eks isegi sai kontrolliks veel üks segamine tehtud. Tekkis kahtlus, et ässade asukoht oli eelmistel segajatel ära markeeritud.

Ei jäägi muud üle kui jääda algul, nimekirjade selgumise ajal, pakutu juurde

“talvitujad”-4

IRL-2

kesk-2

üksikkandidaat-1

See üksikkandidaat loodaks seekord siis ise olla. Kõrvalolevas küsitluses oli ka üks ja ainuke (mitte mina) nii optimistlik arvaja. Et siis pigem jah. Aga vist väga piiripealne variant. Üldiselt jääks rahule ka paarikümne häälega, mis volikogu kohta küll ilmselt ei anna. Ega see Vormsi asi ajamata jää. Tulevad uued tegijad ja teevad. Saan rahus vanaviisi edasi toimetada.

Minu Programm…

 

enn siin ükspäe küsis, et mihuke on minu programm, et tema ei tea, kas mind ikka valida…Eks ta õige ole, peab olema selge, mida see rahva esindajaks trügiv inimene seal esinduskogus teha tahab, millised on ta eesmärgid. Aga mul üksikkandidaadina oleks küll natuke narr hakata rääkima sellest, kuidas ma viin Vormsi saare koos rahvaga viie rikkaima saare sekka…Oleks selge suurusehullustus. Tuleb võtta mõni konkreetsem ja jõukohasem eesmärk. Hea oleks, kui lahendatav probleem oleks ka aktuaalne ehk päevakohane. Nii võtsingi ette ühe konkreetse asja, probleemi, mis tuli ilmsiks just nende valimiste käigus. Nimelt on selgunud, et mitmed robinal võimule trügivad inimesed kavatsevad meie vaikset ja rahulikku saart õnnistada tuulepargi rajamisega…Mulle see ei sobi kuidagi, ja olen ka päris kindel, et see värk ei sobi väga paljudele neile vormsilastele, kes tahavad siin rahus ja vaikuses nii suvitada kui talvituda. Seega on minu programm alljärgnev…

 

Hea Vormsi rahvas- talvitujad, suvitajad ja muud siin elavad inimesed

Ei tuulepargile Borrbys!

On viimane aeg tulla selle ennetava üleskutsega välja just enne valimisi, sest on selgeid märke sellest, et just nendel valimistel püütakse kaheldavate meetoditega formeerida sellist järgneva volikogu enamust, mis oleks kuulekas kuulama grupi ärimeeste soove rajada Vormsisse tuulepark. Tõenäoliselt Borrby suurele põllule. Kahtlemata on tuuleenergia kasutamine iseenesest hea ja õige idee ja ka pikas perspektiivis hea investeering seda tegevatele ärimeestele. Kasulik on see ka neile, kelle seni kasutamata maale see rajataks. Kuid ülejäänud 99% Vormsi elanikest kaotavad, kaotavad vaikuse ja rahu. Tuuleparkide jaoks on Eestis küllalt tühermaid ja kaugemaid meremadalaid, kus nad kedagi ei häiriks. Tean seda, sest olen hariduselt geoloog, kitsamalt spetsialiteedilt meregeoloog ning olen pikalt töötanud merepõhja ja maapõue uurimisega, kekkonnakaitse ja planeeringutega tegelevates riigi- ning erastruktuurides. Minu meelest ei ole mingit riiklikku ega kogukondlikku vajadust Vormsile tuulepargi rajamiseks. See on puhtalt ärimeeste ja mõne Vormsi maaomaniku erahuvi.
Eriti häiriv on see, kuidas seda erahuvi realiseeritakse. Kuidagi, kas siis kavalusega, suuri lubadusi jagades on tuuleressursist ja teistestki saare ressurssidest (mets, kasutamata karjamaad, turismisektor) huvitatud, viimastel aastatel saarele elama asunud ärihuvidega ettevõtlikud inimesed koondunud saarel juba neli aastat võimul olnud valimisliitu "Ka talvel Vormsil" ning on viimase aasta jooksul ja just enne valimisi massiliselt oma sõpru-tuttavaid saarele sisse kirjutanud. Sõbrad-tuttavad hääletavad  muidugi ju kohalikke olusid täpselt tundmata neid kutsunud sõprade tuttavate poolt. Siin pole midagi taunimisväärsetki, rääkimata seadusevastasusest. Kuid meie valimissüsteem on selline, et selliste kindlate valijahäältega saab väga lihtsalt volikokku, tehes teistel sellesama valimisliidu liikmetel sinna pääsu vastavalt raskemaks. Kuna valimisliidu poolt kokku antud hääled määravad ära selle, mitu kohta valimisliit volikogus saab ja igale valimisliidu liikmele isiklikult antud hääled määravad ära selle, kes konkreetselt saab volikokku, siis on täiesti võimalik, et hiljuti elanike registrisse kantud inimeste hääled annavad valimisliidule "Ka talvel Vormsil"  5 kohta ja seega absoluutse enamuse. Ja need viis kohta võivad suure tõenäosusega kuuluda Teet Vainolale, Ove Koskale, Urmas Paule, Jaak Kaabelile, Ivo Sarapuule. Head toredad mehed kindlasti kõik, kuid neil on ühised ärihuvid nii tuulepargi kui ka muudes asjades. Ja kahjuks varjutavad need ärihuvid kõik muud.
See üleskutse on neile, kes siin elavad nii pikemat kui lühemat aega, kes siin suvitavad pikemat või lühemat aega, eriti aga neile, kes elavad siin ka talvel ja veel rohkem neile, kes kavatsevad siin ka edaspidi elada või suvitada. Just Teie ja Teie laste elukvaliteet saab tuulepargi rajamise ja töölehakkamisega kõige suurema löögi. Seda saaks veel ära hoida sellega kui kõik need, kellele tuulepark pole vastuvõetav, tuleksid valima ja valiks neid väljaspool valimisliitu "Ka talvel Vormsil" kandideerivaid inimesi, kellest on teada, et nad on selle tuulepargi rajamise vastu. Sest kõik hääled, mis on antud "Ka talvel Vormsil" nimekirja poolt, on kahjuks tuulepargi rajamise poolt antud hääled. Siinkohal kutsun ka valimisliidu "Ka talvel Vormsil" nimekirjas kandideerijaid, kes on ise tuulepargi vastu, endid ja nende pooldajaid valima inimesi teistest nimekirjadest. Sest valimisliidu "Ka talvel Vormsil" nimekirjast pääsevad võõraste valijate antud häälte toel volikokku ainult need, kes toetavad tuuleparki. Teil teistel pole mingit lootust. Ja talvisel Vormsil undab metsa kohal kõrguv monstrum....
Tulge valima! Valige vaikus ja rahu! Valige Vormsi tõelised väärtused!

Konkurents kogukonda hävitamas…

Sain ka vist ajalehte. “Lääne Elu” küsis mõned küsimused ja ma siis leheruumi kokkuhoiu mõttes ka lakooniliselt vastasin. Kuna aga “Lääne Elu” juba traditsiooniliselt peab meretaguse valla asju laiemale üldsusele vähehuvitavaks, siis on Vormsi valimisi käsitletud vaid paberväljaandes. Interneti teel kättesaadavas mitte. Ostku lehte, neil ju seal raha kui raba.

Aga sellest raha saamisest, raha saamise eripäradest Vormsi saarel tahakski pikemalt rääkida. Märkisin siis peamise probleemina sisulise koostöö puudumist, ühistegevuse puudumist, ja seda just majanduselus. Selle teema ja selle, kuidas probleemist üle saada, peakski põhjalikumalt lahti seletama. Näidetes toodud ettevõtjate nimed on teadlikult väikese tähega, sest nad on lihtsalt näited. Pole põhjust väikese esitähe pärast solvuda.

Mismoodi siin siis see ettevõtlus ja majanduselu tegelikult käib ja toimib. Jagaks siinse majandussektori laias laastus kaheks: teenindus ja ehitus ning põllumajandus (peamiselt loomapidamine)

Ehituse ja sellega seonduva teenindusega tegelevad põhiliselt  ilmar ja paul. Nemad on konkurendid. Põrnitsevad üksteist altkulmu ja ootavad seda päeva, mil üks neist mingil põhjusel oma tegevuse lõpetab. Võimaluste korral ka ise sellele natuke kaasa aidates. Kaubanduses on olukord juba rõõmsam. Poodi pidasid mart ja jaak. Jaagul õnnestus mardiga kokku leppida ja ta üles osta. Ja mart tegi saarelt sääred, pood kinni ja mõnel inimesel vähem tööd. Nüüd on olukord ettevõtluse seisukohalt parem, sest tüütut konkurenti pole. Elu oleks päris lill kui ka poe klientidel rohkem raha oleks….Aga see MASU, TÄPE ja PUPU ajavad kõiki veeringuid lugema, ja mis veel hullem, kohalikke lausa Haapsalus poes käima. Sest seal on odavam. Kui nüüd eeloleval talvel turiste pole ja kohalikud Haapsalu vahet voorivad, mis siis saab. Pood kinni….

Saeraame oli-on (ei teagi täpselt) kaks. Eraomaniku ivo ja teine riigi oma. Käivad jutud, et kaks on ikka palju ja see riigi oma tuleks ära likvideerida. Ülejäänud Eestis on ju niiviisi metskondades tehtud ja selle ilmse anakronismiga peaks vaba ettevõtluse ja saare majanduse huvides kuidagi lõpetama. Riik on ju halb peremees. Eesti riik veel eriti. Samas kurdab metsaühistu, et seda lõputut ja pidevalt juurdekasvavat Vormsi metsa ei suuda ivo oma saeraamist sellel sajandilgi kindlasti läbi lasta. Täitsa nõus, minu arust oleks isegi kahte uut ja effektiivset saeraami (erinevate sortimentide võimalusega) siia vaja…ja ma ei saa aru, miks metsaühistu selles suunas ei tegutse. Ikka eelistavad saarelt välja vedada palkide vahel olevat õhku ja maksta selle eest praamikompaniile hingehinda. Ja kurdavad, et kulud metsa majandamisel nii suured, et ainuvõimalik on mingigi tulu saamiseks metsa minna võimalikult suure masinaga ja võtta metsast välja ainult suured ja kvaliteetse puiduga puud. Ja aastaajast ei saa ka pidada, sest südatalvel on sel suurel ja raskel masinal ju mujalgi tööd.

Veel on vist paar meest, arvo ja keegi veel, tegevad peamiselt ehituseks vajalike masinate ja seadmete väljarendiga. Eks nemadki põrnitse üksteist altkulmu, nagu siin tavaks.

Turism on küll ainuke sektor, kus siin toimib mingilgi määral konkurents,  elutervem konkurents selle sõna õiges tähenduses. Pakutakse erinevaid võimalusi. On valikut. See on ka arusaadav, turismiettevõtjad liigutavad ju ainult väljastpoolt saart saabuvat raha. Seal, laias maailmas on seda raha teadagi palju rohkem kui siin kohapeal, kohalike käes ringlevat. Selle nimel tasub pingutada. Kuigi koostööd turunduses, saare kui terviku müümises võiks siingi rohkem olla.

Põllumajanduses on tegevaid talunikke, hobitalunikke, pooltalunikke, kurat teab mis talunikke nii kümne- viieteistkümne ringis. Üldiselt kõik nokitsevad omaette, igal ühel mingi traktor või massin aianurgas, no mõnel ka kaks. Kuna pühiliselt tegu loomapidamisega, siis erinevaid elajaid 10 ja 200 vahel. Kuidas kellelgi. Tegelikult mingit arvestatavat koostööd siin pole, kuna aga erinevaid töid on palju ja erinevaidki riistu selleks palju vaja, siis üksteisele teenuseid ju tehakse. Aga selle teenuse hinnaga on alati üks igavene jama. Sest hinnakujundusel on põhiargumendiks see, mis see kõik küll mujal, suures, maailmas maksab. Et kuna siin ju kõik kallim, siis paneme Tallinna hinna ja lisame Vormsi koefitsiendi. Selge siis, miks naabrilt, kel küll selle asja jaoks õigem ja parem masin,  teenust ostma ei kiputa. Parem kuidagi omapäi asjaga hakkama saada.

Ettevõtjatel, olgem ausad, on küll peamine eesmärk teenida kasumit. Ei tule see kasum aga mujalt kui paratamatult teise inimese, kliendi arvelt. Aga miks te naabrit, oma küla inimest, oma saare inimest, oma kogukonda koorite sellega, et tahate temalt kätte saada sama suurt kasuminormi. Meil käib ju küllalt siin turiste, kes tulevad siia täiesti vabatahtlikult ja lasevad end lausa heameelega koorida. Võiks lõpuks omavahel kokku leppida selles, et omavahelistelt tehingutelt kasumit ei võeta. Saareinimesest teenuse või kauba vajaja katab ainult teise saareinimese poolt osutatud teenuse või kauba kulud. Võimatu. Ega vast väga polegi. Kujutame ette, et ilmar, paul, ivo, jaak ja arvo matavad konkurentsi vaenukirve kasvõi prooviks vahepeal maha ja teevad koos ühe ühistu. Omavahel teenuste osutamisel arveldavad edaspidi ainult kulude katmise teel. Kasumit ei võta. Müük ja teenus väljapoole ühistut läheb muidugi vanaviisi edasi ainult selle vahega, et kui teenus väljapoole tehakse ühistu kaudu, siis kasum läheb ühistule ja aasta lõpul jagatakse see kasum ühistu liikmete vahel vastavalt ühistu liikme poolt tehtud kulutuste hulgale. Kui aga ühistu liige tahab teha diili väljapoole üksi, siis palun, kogu kasum küll sulle kuid ühistu teistelt liikmetelt sa selle teenuse tegemiseks vajaliku kauba või allhanke jaoks ühistu liikmele ettenähtud boonust ei saa. Varsti saavad kõik aru, et koos asja ajada on hulga rentaablim. Ja sularaha on hoopis vähem igasugu asjaajamisteks vaja ja makse saab täiesti seaduslikult hoopis vähem maksta ja mis peamine:inimesed hakkavad jälle rohkem üksteisest sõltuma ja edukus on tagatud ainult usalduse ning koostöövaimuga. Asi läheks käima juba ka siis  kui ainult kolm-neligi erineva tegevusvaldkonnaga meest omavahel kokku lepiks. Ühistust väljajäänud ei peaks üksiku hundina siin kaua vastu ja tuleks ise kampa.

Samamoodi võiks koostööd teha ka põllumehed. Edasi võiks need kaks ühistut ühineda ja edasi saab sellisele suurele ühistule võtta juba ka muid, mitte ainult igapäevaseid majanduslikke, vaid ka muid  funktsioone. Kasvõi heakord saarel ja nõrgemate abistamine. Saare kogukond hakkaks lõpuks kogukonnana toimima.

Uued tegijad ja vanad olijad väikesaarel võimu jagamas…

 Avaldan ka siin laiemale lugejaskonnale mõeldud loo valimiste omapärast väikesaarel, siis meie , Vormsi, näitel...

Kes meist ei tahaks olla muutuste maaletoojad. Et näidata võimalusi ka sumbunud õhustikus. Kuid , heade kavatsustega on teatavasti sillutatud põrgutee…
Teatavasti on viimaste valimistega seoses ilmnenud kahtlemata “tegijate” ärihuvidega inimeste soov lüüa kaasa kohalikus poliitikas. Isegi jumalast ja A. Ansipi valitsuse poolt unustatud ääremaadel. Kuna kohapealsetele valijatele (umbusklikele matsidele)  läheb oma eesrindlike ja edumeelsete mõtete ja soovide mahamüümine keerukaks, siis kasutatakse jõuvahekordade muutmiseks valijate importimist. Huvitaval kombel puudub meie kohalikke valimisi reguleerivas seadusandluses praktiliselt paiksustsensust nõudev regulatsioon. Nõue elada, olla seotud kohapealse eluga vaid kaks kuud enne valimisi pole küll mingi tõsiseltvõetav paiksustsensusena käsitletav regulatsioon. Lausa ahvatleb kasutama jokk-skeeme.
Kui meedias põhjalikumalt kajastatud Paldiski juhtum on käsitletav juba kohapeal jupp aega tegutsenud  ärihuvidega seotud grupeeringute omavahelist võitluse ja konkurentsina, samu jokk- skeeme kasutades, siis ääremaadel toimub juba kurat teab mis. “Uued tegijad” sõidavad vanadest kohapeal  tegutsenud ettevõtjatest tankiroomikutega üle. Võitlus käib veel saadaolevate kohapealsete ressursside kasutusõiguse üle. Kohalike, kes on konkreetsel kohal elanud kaua ja kes kavatsevad oma laste kaudu elada koha peal veel kauem, huvi on ressursse kasutada säästlikult ja jätkusuutlikult. “Uute tegijate” huvi on (tõenäoliselt küll võimalike väheste eranditega) hõivata ressurss kiiresti ja kulueffektiivselt. Teisesed, sellega kaasnevad kõrvalnähtused pole enam nende mure. Kui kohalikud, tinglikult vammuses ja päevinäinud autoga ringisõitvad inimesed võtavad ette selleks, et kohapeal kuidagi ellu jääda ja seal edasi elada, siis need teised , piltlikult ülikonnas ja dziibiga uued tegijad võtavad ette selleks, et “surres oleks rohkem asju”. Sellised vastandlikud mentaliteedid siis. Natuke jämedalt öeldud, kuid nii see kahjuks on.
Nende valimistega seoses on see probleem seni ajakirjanduse poolt natuke käsitlust leidnud nelja valla -Lohusuu, Hanila, Ridala ja Vormsi –puhul. Kuid ilmselt on selliseid juhtumeid, küll vast vähem markantsemaid ,  rohkemgi.
Eriti omapärane, huvitav, arvatavasti lausa pretsedenti loov situatsioon on välja kujunenud Vormsi vallas. Saatuse tahtena selle vallaga seotuna, ka käesolevatel valimistel kandideerijana, tuleb tunnistada, et sattusin seda siin tegema väga huvitaval ajal. Vormsi vallas on registreeritud 355 valijat. Täpselt nii suur on ka imporditud valijate abil võimu täielikku ülevõtmist kavandava valimisliidu klantspaberil värvitrükis välja  antud valimislehe tiraaz…Neist 355-st  valijast on ca 80 ehk üle 20% registreeritud valda selle aasta jooksul (1. jaanuarist alates), neist ca pooled ehk 40 aga vahetult enne valijana arvesse minejana registreerimise tähtaja kukkumist. Kuulduste järgi olla olnud kõige viljakam uute valijate saabumise päev lausa 30 uusvormsilasega….Seda plahvatuslikku huvi Vormsile elamise vastu on püütud seletada sellega, et elanike registrisse kantuil on õigus poole odavamale praamipiletile….kuid mida nad vastu sügist ja vahetult enne valimisi just sellest ülesõidu odavusest ikka nii väga huvitatud on. Täiesti selge, kellegi huvides toimub valijate importimine. Ja seda sellistes kogustes, mis nihutab paratamatult paigast kohalike elanike vahelisi aastakümnetega välja kujunenud võimusuhteid. Mitte ainult paigast, vaid tegelikult pea peale. Nende, kontrollitud 40 häälega saab oskuslikult manipuleerides, kohalike endi häältega kombineerides saavutada vähemalt teoreetiliselt, kuid kardan et järjest rohkem ka praktiliselt volikogus absoluutse enamuse. Siis 5 kohta 9-st. Vormsi eripära ongi selles et uued tegijad võtsid üle kohalike meeste valimisliidu, mis annab suurepärase võimaluse imporditavate häältega muuta aegade jooksul välja kujunenud kohalikku hierarhiat juurde tulnud ärihuvidele sobilikus-sõbralikus suunas. Kahjuks on need ärihuvid ühildatavad väga väheste saare seniste kauaaegsemate elanike huvidega. Valdavalt on tegu diametraalselt vastupidiste huvide domineerima hakkamisega.
Milles siis point ja milleks kogu see võimlemine. Vormsi saarel on veel säilinud päris palju ressursse. Saareline asend ja muud tegurid on seni pärssinud nende ressursside kasutuselevõttu. Näiteks metsaressursi kasutuselevõttu on takistanud suured transpordikulud. Kuid kui lähiaastatel tuleb metsamaterjali suurem hinnatõus, mille mõningaid märke on juba näha, siis muutub metsa ülestöötamine ka siin rentaabliks. Selge, et selleks hetkeks oleks metsaärist huvitatud isikul hea olla kohaliku võimu tüüride päris juures või siis vähemalt suht lähedal. Aga selline kulueffektiivsuse seisukohalt piiripealne metsamajandus tähendab paratamatult raskete masinate kasutamist, nende poolt lõhutud metsaaluseid ja teid, risuseid, lausa läbimatuid raielanke…Pole just hea variant kohalikust elanikust või turistist niisama metsasuitajale. Samas on turismi kogu aeg peetud saare arengu mootoriks.
Teiseks on muidugi tuuleressurss. Vormsil polegi veel tuuleparki! Milline eesrindlik vald saaks siis ilma rohelise” energiata! Ja kui nende “maavillaste” esindajatest koosnev volikogu ei taha aru saada eesrindliku mõtte kõrgustest, tuleb see volikogu sobiliku detailplaneeringu läbimineku huvides loomulikult välja vahetada. See, et kogu kasumi võtavad üritusest asja ette võtvad uued investorid ja mõned, seni tulutoovast kasutusest väljas olevate maade omanikud, aga kahjud peavad sisse võtma  kõik ülejäänud saareelanikud, suvitajad ning nende külalised ja turistid, keda kotib. Progress eelkõige. Samas on see kahju otsene, kohe tunnetatav-silmadega näha ja kõrvadega kuuldav. Möödas on jäädavalt ka need ajad, kus Eesti esimene tuulegeneraator Tahkunas oli lausa turismiobjekt. Tulevikus tuldaks Vormsile pigem siis kui Rohuküla sadamast siin mitte ühtki tuulikut ei paistaks…
Kolmandaks on Vormsil veel piisavalt ressurssi ekstensiivseks loomakasvatuseks. Seda põhiliselt rohtu, võssa ja roogu kasvavate rannakarjamaade näol. Kohalikud on siin tasapidi küll, euro-ja muude toetuste mõjul sellel alal ka juba tasapisi arenenud. Kuid juba on märgatav kasvav huvi selle majandusharu vastu nende poolt, kellele loomakasvatus pole äraelamisviis, vaid külm rahateenimisvahend. Raha seadmine peaeesmärgiks viib kiiresti karjamaade (niitude) degredeerumiseni ja lõpptulemusena pole kasulik kellelegi. Rein Kilgi lambapidamisest ja selle võludest on ju paljud kuulnud….Ja turistile on metsateelt rannale jõudes seal lehma ja lambakarja söömas näha kosutav, kuid pidevalt igasugu elajatega rinnutsi seista ja nende vahel laveerida pigem masendav.
Ja neljandaks, ressurssi (ka kasutamata) on kindlasti veel kohalikus turismisektoris. Kuigi loogiliselt oleks peamised võimalused seotud peamiselt loodusturismiga, on uued tegijad võtnud sihikule siiski harjumuspärasema meelelahutusturismi. Eks meelelahutustki on vaja ja teatud piirides toetab see teisi turismiliike ja kogu muud majandust, kuid laastatud metsade, kõrguvate tuulegeneraatorite vihina ja mudaste-sitaste randadega saare võlud ajavad küll jooma, kuid mitte jätkusuutlikult…
Tundub, et sellise Vormsi, mida tunnevad ja tundsid siinsed vanimad olijad, ning mille pärast on siia tulnud ja pidama jäänud viimaste aastakümnete tulijad, saatus on noateral. Muutus võib tulla järsk ja halvasti ette prognoositav. Kõik võib sõltuda lausa ühest häälest tulevases volikogus. Lähinädalad saavad olema suht dramaatilised, aga kindlasti huvitavad…

“Kaabakad ja sead”

Ei, ärge ehmuge, jutt ei tule teist. Pealkiri on pärit Rein Sikult Eesti Päevalehest, kust ma selle ärastasin, no varastasin. Aga täna, valimiste avapäeval, kutsuks kõiki üles tegema ka oma valik. Valik on kindlasti olemas. On võimalus valida “kaabakas”, või siis vähemalt “siga”. Ja tahan ma selle jutumärkidesse asetatud valimistel osalejaid iseloomustavate epiteetide ja pealkirjaga rõhutada ainult üht:ei ma ise valimistel kandideerijana taha ega teisi kandideerijaid kindlasti pea ei kaabakateks või siis sigadeks.

Jutt lihtsalt haakub R. Siku nägemusega (lugege siis kindlasti) kohalikust elust, kohalikest valimistest ja sellega seonduvast. Eks võtame asja ette Vormsi näitel ja räägiks pikemalt ka valimisvõitluse eetikast. Sest kindlasti ja kaugeltki olemata kaabakad, tehakse siiski eetiliselt küsitavaid käike. Põhimõttel-eesmärk pühendab abinõu.

Mis seis meil siis on, juba vähem kui kaks nädalat enne valimispäeval selguvat tõe hetke. Seis on kas lootustandev või sitt. Olenevalt sellest, kuidas hinnata seda, et esmakordselt Vormsi omavalitsemise ajaloos võtavad suure tõenäosusega kohaliku võimu sisuliselt üle inimesed, kes on saarega seotud ainult aasta või paar…Sest, jah, järjest rohkem tundub, et valimisliidu “Ka talvel Vormsil” valimislaev on kaaperdatud ja sellel seilavad võidukalt lõppsadamasse juba uued tegijad….Sellest “Lääne Elu” artiklist saab asjast ja kaaperdamise tehnoloogiast natuke aimu. Pikemalt valgustan seda tehnoloogiat allpool.

Mul endal polegi päris kindlat seisukohta, kas see on hea või halb. Esiteks oleks pragmaatiliselt mõeldes  värsket verd kindlasti vaja, aga teiselt poolt pole ju teada, mida see värske veri vastomandatava võimuga peale kavatseb hakata.…Sest on oht, et kogu kohalik võim läheb väikese grupi ärihuvide teenistusse. Poleks veel midagi hullu, kui see lihtsalt läheb nii olude sunnil, lihtsalt kukub nii välja…Asi on hullem, kui see läheb nii ettekavatsetult, etteplaneeritud tegevuste tulemusena.

Nii-et kahtlusi ja kõhklusi mul on. Just need kahtlused ja kõhklused sundisid mind suht viimasel minutil oma kandidatuuri üksikkandidaadina üles seadma. Sest rohkem ei tarvitse enam ju üldse tulla mingit arvestatavat võimalust saare elus kaasa lüüa. Kulpi lüüa ja edasi teenida (s.t. minu puhul lihtsalt siin edasi elada), isegi siis kui siin hakatakse ei tea mis tükke tegema ei tea kelle huvides…

Ja teist võimalust peale üksikandidaadi ka polnud, sest ainuke seesama reaalselt siinsele võimule pretendeeriv valimisliit “Ka talvel Vormsil” mind oma ridadesse ei tahtnud. Ju oleks ma hääletoojana olnud sobilik küll aga eks oli liiga suur oht selles, et oleksingi saadud valituks. Selleks vajalikud kümmekond isiklikku häält oleks vast kogunud küll. Ju ei sobinud valimisliidu tegelikele kokkupanijatele minu pääs volikokku. Siin ongi võtmeküsimus-miks ma ei sobiks…Ainuke seletus-segaks kedagi, ei oleks piisavalt juhitav ega manipuleeritav. Nii et jäigi ainuke võimalus osaleda üksikkandidaadina.

Siiski nagu rohkem on kahju sellest et IRL loobus siin sisuliselt üldse võimule pürgimast. Sest tulla jäärapäiselt välja parteinimekirjaga teadaolevates kohalikes oludes on teadlik ette alla andmine. Isegi teatud mõttes oma valijate reetmine. Valijate huvid on paratamatult kõige paremini kaitstud siis kui tahetakse saavutada ja saavutataksegi võim. Eelmine periood näitas, et vaevalt oleks olnud võimalik ka koalitsioon keskerakonnaga või sellesama valimisliiduga “Ka talvel Vormsil”. Koalitsioon oleks võimalik vaid tugevamalt positsioonilt, mis on vormsi puhul 4kohta 9-st. See oleks olnud kindlasti saavutatav, kui oleks välja mindud tugeva ja pika alternatiivse valimisliiduna.

Isiklikult on mul üksikkandidaadina valituks osutununa muidugi isegi mugavam. Ei pea tõrjuma süüdistusi, et tahtis ainult võimule, sest ega ju mingit võimu pole ega tule. Koalitsiooni mind ei võeta niikuinii, seda oli ju näha valimisliidu nimekirja kutsumisega. Otsuseid argumentidega mõjutada, vahel vast isegi lollusi blokeerida saaks vast küll. Nii et siinkohal ja esimest korda rõhutan. Valige mind! Ma olen mingigi alternatiiv tasakaalustamaks uute inimeste liialt jõulist ja natuke ebaselgete eesmärkidega tulekut. Või kui mina ei sobi, siis Ellenit. Teist üksikkandidaati. Sest ka tema on sõltumatu. Tallegi pole midagi lubatud. Vastasel korral oleks ka tema “õiges” nimekirjas. Nii-et seekord on vist tegelike ja tõeliste talvitujate huvide tasakaalukaks esindamiseks vajalik saada  volikokku  mõlemad üksikkandidaadid. Kasvõi igaks juhuks. Pealtnäha suht võimatu ülesanne, aga vast siiski veel teostatav.

Nüüd siis lähemalt kaaperdamisest. Kuidas seda tehakse. Valimisseadus oma häälte arvutamise süsteemiga on tegelikult päris lihtne. Kohalikke olusid, suhteid, inimesi , nende eelistusi, neile eelmistel valimistel antud hääli teades on suht lihtne välja arvutada, mitu häält keegi võib saada ja ka seda, mitme häälega keegi volikokku võib pääseda. Laias laastus on nii, et mida pikem on valimisnimekiri, seda väiksema isikliku häälepagasiga võib volikokku saada. Juba 10 isiklikku häält peaks praegusel juhul tagama “Ka talvel Vormsil” liikmele koha volikogus. Seda 10 häält võib siin saada ausalt, oma pikaajalise tegevuse tunnustamise ja populaarsuse olemasolul ja… ,ütleme, natuke vähemausalt, valijaid importides….Sest see, et viimase (valimiseelse) aasta jooksul on Vormsi elanike arv kasvanud neljandiku võrra ainult mõnesajase võiduga praamidotatsioonis tõttu, on jutuke lollidele. Muidugi on tegemist “õigete” valijate importimisega. See oleks tegelikult täiesti aktsepteeritav, kui poleks mingeid vihjeid ega suunavaid jutuajamisi “imporditavatega”. Kutsun sõbrad ja tuttavad registreerima end siia sisse, vald hakkab saama tulumaksu ja sõbrad-tuttavad saavad mul vähemate kuludega külas käia…Täiesti loomulikult osa, ja ilmselt suurem osa valib mind valimistel täiesti vabatahtlikult ja meeldetuletuseta. Kuid praegusel juhul tekib ebavõrdne konkurents valimisliidu sees. Selles liidus olevatele vanadele kohalikele tulevad need vajalikud 10 häält kätte läbi higi ja pisarate, uutele tulijatele aga läbi lõbu ja pillerkaari…On ju selgelt etteennustatav, et ütleme 80-st uuest vormsilasest vähemalt 40 valivad uusi tegijaid vormsilasi..Jagub parasjagu 2-3 tegijale ja võib-olla isegi mõnele väljavalitud “põlisvormsilasele”….Vot selles võimaluses näengi kõige suuremat eetilist probleemi. On täiesti võimalik, et keegi “tõeline talvituja” viiakse volikokku juurdetulnud häältega. See volikogu liige saab olema sõltuv nendest, kes talle hääled  orgunnis.

Õigem, ütleks isegi, et ausam oleks olnud teha päris oma valimisliit  näiteks tingliku nimetusega“Uued tegijad” ja siis importida oma pooldajad. Selle vastu ei oleks mul küll kohe midagi. Ja  oleks ju saanud  ka sealt oma kaks kohta kätte. Praegu tundub aga kogu see värk kohalikega manipuleerimisena, ja ma ei ole päris kindel, et see toimub õilsatel eesmärkidel.

Nii-et kahjuks tundub mulle järjest rohkem, et teile Vormsi mehed-naised, kes te tegelikult kannate seda ka talvel siin elama pidavate inimeste mullegi hästi mõistetavaid arusaamu, tõmmati müts silmini pähe…

Mul isiklikult pole küll uute tulijate-tegijate vastu midagi. Isegi tervitaks neid valla juhtimisel igal tasandil. Ja juhtima nad seda valda suure tõenäosusega hakkavad. Ainuke, mida tahaks ära hoida, on see, et nad ei hakkaks tegema seda liiga suure mõjuvõimuga, kontrollimatult. Selle ärahoidmiseks on veel võimalusi kui valijad ei annaks valimisliidule “Ka talvel Vormsil” üleliia hääli. Oma kolm kohta saavad nad praeguses situatsioonis igast asendist. Ka nelja kohaga ei saa nad veel ülejäänutele täiega pähe istuda.

Kokkuvõtteks võiks siis resümeerida, et kui valijad tunnetavad ohtu uute tulijate võimalike ärihuvide ja eesmärkide ees, tuleks esimeses järjekorras valida üksikkandidaate. Ehk siis mind või Ellenit (meil on neid hääli sissesaamiseks ikka hädasti vaja). Kui meie ei sobi, valige üks tubli inimene Keskerakonna või IRL-i nimekirjast. Kui neid ohutundega valijaid on küllaldaselt, pole sugugi utoopia volikogu sellise jõudude jaotusega: “Ka talvel Vormsil”-3 kohta, IRL-2kohta, Kesk-2kohta pluss 2 üksikkandidaati. Piisavalt tasakaalukas värk. Kõik pole veel kadunud!