Omast võttest selili…

Oleks vast Vormsi valimistulemuse esialgne hinnang. Asi läks vist käest ära. Läks liiale. Maskid langesid.

Tehtigi nii räigelt ära, et ma isegi vana vandenõuteoreetikuna niivõrd organiseeritud asja ei kahtlustanud. Valimas käinute arv kasvas eelmiste valimistega võrreldes ca 100 inimese võrra. See näitab, et need juurde sisse kirjutatud 80 inimest valisid 100%. Ja kõigile neile meeldis üks ja ainus olemise viis-talvituda Vormsis.

Järelikult oligi asi täiemahulises valijate importimises, mitte mingis raskematest aegadest tingitud suvitajate huvist praamidotatsiooni järele. Sellest pole veel eriti hullu, et kolm vähem aega saarel elanud endist linnameest volikokku said. Hullem on see, et nad kolm vana olijat siin endast sõltuvaks, sisuliselt oma tankistideks tegid, sest need kolm sissesaanud, ütleme, “tõelist talvitujat” said ka volikokku uute tegijate “orgunnitud” häältega. See on valimistulemusest palja silmaga nähtav.

Vormsis, nagu teisteski väiksemates kohtades, on volikokku valituks osutunud inimesed enam-vähem täpselt ju teadnud, kelle (konkreetse) hääle toel ta seal istub. Side saadiku ja valijate vahel on konkreetne ja toimib. Vahest isegi liialt konkreetne, sest tavaline valija kipub tihtipeale arvama, et tema saadik peab volikogus kaitsma ka tema kui valija isiklikke huve. Ega sellest hästi aru ei saada, et volikogu on (peaks olema) koht, kus otsustatakse üldisi asju üldistest huvidest lähtuvalt. Oma isiklikud asjad peaks ikka ise ära lahendama.

Nüüd on meil siis situatsioon, kus kolm “uut tegijat” kontrollivad veel kolme “vana talvitujat”, mis kokku annab volikogus kahe kolmandikulise enamuse. Päris mugav situatsioon “uute tegijate” jaoks: ise ei peagi palju volikogus tagumikku kulutamas käia- vajalikud otsused lähevad niigi ludinal läbi.

Nii-öelda opositsiooni jäid siis IRL kahe ja kesk ühe kohaga. Kuna kitsamas ringis oli ammu teada, et Meelis kandideerib vaid moe pärast, markeerimaks lihtsalt IRL-i kaubamärgi kohalolekut, siis said nad veel üllatavalt hea tulemuse. Kogusid peaaegu täpselt sama palju hääli kui 2005.a. Aga siis kandideerisid ju veel ka Elle ja Maris, ning Meelis ise tegi hiilgetulemuse oma  ainukese isikumandaadiga. Nendelt kolmelt kokku on kuhugi liikunud 32 häält. Üsna huvitav oleks teada, kuhu. Sest minule tuli juurde vaid 8 häält. No Anule küll kümmekond aga ikka natuke segaseks see asi jääb. IRL-i puhul on muidugi hea see, et seoses Meelise joone alla jäämisega lähevad volikokku need, kes tahtsidki tegelikult sinna minna. Väikeses kohas ei tasuks suurparteide “peibutuspartide” trikke ikka kasutada.

Samas on keskerakonna nimekirja kohta kuulda olnud, et nii eelmisel kui sellel korral valituks osutunud Toivo ei kavatse tegelikult küll koolituskeskuses istumas käia. Sellisel juhul pakuks kõhutunde järgi, et raudse erakonnadistsipliiniga tuntud kesk surub teise koha omaniku Heily asemel volikokku siiski kolmandal positsioonil oleva Aavo. Mis tähendab muidugi seda, et “uued tegijad” saavad sisuliselt juurde veel ühe koha. Just selles mentaalses mõttes, milles ma “uusi tegijaid” “vanadest olijatest” eristan. “Uute tegijate” jaoks on saar ennekõike äri, ettevõtluse, kiire tegutsemise jaoks, “vanadele olijatele” aga eelkõige elamise, olemise, ja natuke järelemõtlikuma tegutsemise jaoks.

Vot siis sellised lood Vormsi volikoguga….Järjest rohkem hakkab mulle meeldima see, et ise volikogust välja jäin. Seal oleks olnud ikka tõeliselt raske olla. Mitte et sinna valitud inimestel midagi viga oleks. Lihtsalt neil (sellel suurel enamusel) on teised, isegi diametraalselt teised, huvid. Üksikkandidaadina oleks saanud midagi ära teha, huvide tasakaalu kallutada vaid siis kui seis oleks “tegijate” ja “olijate” vahel võrdsem.

Aga miks “omast võttest selili”. Ma arvan lihtsalt, et “tegijad” pingutasid ikka kõvasti üle. Vormsi on raske koht raskete inimestega. Midagi siin nii lihtsalt ei lähe, et võtad aga kohaliku võimu üle ja edasi läheb juba lepase reega. Siinsetesse võimusuhetesse investeerimine ei ole kindlasti mitte tulus. Pigem hakkavad varsti ilmnema esimesed kahjud…