Siin see natuke meditsiiniteemaline lugu koos ühe samuti asja- ja teemakohase kommentaariga on....
Viimane on nädal on olnud meeldivalt töine, aga seepärast ka väsitav. On saanud paljude mõnusate inimestega kohtuda, näiteks roolõikajatega Haeskas. Kirjutan neist laupäevases lehes. Aga kuskil avarustes hingab ka selliseid tegelasi, kelle terves mõistuses on põhjust kahelda. Üks on mu blogilugeja (lehva!), kes arusaamatul põhjusel on end üles keeranud ühe Lääne Elu artikli peale. Jõudnud selliste vandenõudeni ja järeldusteni, mõeldes välja täiesti oma maailma. Ilmselt on see inimene millegi peale solvunud, aga jumala eest, ei oska aidata. Kui keegi viitsib selle üsnagi veidra juhtumiga õhtut humoorikaks teha, siis siin on minu artikkel Lääne Elus, siin minu vastus vist sama inimese kommentaarile, kes ilmselt torgib praegu kodus nõelaga mu voodoonukku ja siin tema enda blogi.
Üldiselt olen solvunud, kuigi peaks juba paksu nahaga olema. Mulle läheb korda, kui keegi kahtleb mu aususes või erapooletuses. Need on minu kui ajakirjaniku kõige tähtsamaid omadused ja kui ma need ohtu seaksid, poleks mul enam tööd, mida ma armastan. Ja püha müristus, kellegi arvates olen ma seda teinud ja teinud Vormsi valla elanike arvust kirjutades! See oli nii tähtis teema, mille kirjutamisest olen pikka aega unistanud ja nüüd lõpuks sain. Vormsi elanike arv on mu salahuvi, millele pühendan vabad õhtud. Arvutan siin Muriga, kas eile läks keegi ära parvlaevaga või üle jää ja kas ta elanikeregistrist ikka võeti maha. Kusjuures see “skandaalne” lugu on statistika põhjal kirjutatud kuiv uudis, millele on kommentaari lisanud kahe valla esindajad. Pole isegi mitte arvamuslugu, mille puhul veel mõistaks kellegi ajukrampi. Kokkuvõtlikult, pärast kõiki neid aastaid maailmas ringikihutamist, sõdu, maavärinaid, vulkaanipurskeid, revolutsioone ja rahutusi tulin ära Haapsallu, sattusin siin masendusse, kuid leidsin väljapääsu – kirjutan õige Vormsi elanike arvust. Sest see on nii tähtis teema, mis vajab tähtsustamist vassimise ja ärapoolikusega (huvitav, kelle poole ja mis mõttega?).
Anyway, olin eile üsnagi hämmingus seda kõike lugedes. Laimu vastu on muidugi lihtsaim viis võidelda üht sõbralikku kohtugeissi kokku pannes. Sõpradest juristid saaksid hea koolituse. Või tegemist siiski meditsiinivaldkonnaga?
Posted in Määratlemata
Vastust
-
Ma klassifitseeriksin selle nähtuse ka pigem meditsiini valdkonda või veel täpsemalt – psühholoogiasse. Esiteks on sinu artikli puhul tõesti tegemist statistiliste andmetega. Tundub, et kodanikul ajas harja punaseks see, et keegi julgeb kiita väljastpoolt saart tulevat suuremat tulumaksu. See on küll sügav psühholoogiline probleem, inimene kannatab alaväärsuskompleksi käes. Tõestust sellele arvamusele saab ta enda blogist, kus ta kirjutab: “olen Vormsi vallale/riigile toonud/säästnud/päästnud miljoneid”. Eks ole, sina Ivar pole aru saanud, et hoopis tema on Liivimaa parim ratsutaja:) Nojah, aga tegelikult on muidugi kurb see eestlaste väiklus. Mis puudutab pettust sissekirjutustega – Rootsil ei ole ka sellist regionaalpoliitikat kui meil või õigemini Rootsi eluga harjunud inimene ei paista teadvat, et meil Eestis ei olegi regionaalpoliitikat. On saanud tavaks, et vallad lausa avalikult kutsuvad suvitajaid enda juurde sisse kirjutama, et tulumaksu rohkem laekuks, sest see on ellujäämise küsimus. Kui mina saarele kolisin, “võtsin kaasa” ka oma noorema tütre, kes elab Tallinnas üürikorterites ja töötab ka Tallinnas. Suures linnas on maksumaksjaid küllalt, milleks neile veel rohkem jätta, et Savisaar saaks seda venelastest pensionäridele sünnipäevaks kinkida? Nii, et kindlasti on paljudel siin ka üsna poliitiline põhjus taga – kui riik ei reguleeri, siis reguleerime ise. Eriti on see probleem saartel, et rahvas voolab välja, aga põliselanikud tahavad kõigele vaatamata siin oma lapsed üles kasvatada ja vanurid ülal pidada. Meil juhtus täna näiteks kohalikus koolis selline lugu, et paljud lapsed ja ka mõned õpetajad jäid lõunasöögist ilma, sest seda lihtsalt ei jätkunud kõigile. Lapsed ei saanud enne süüa kui õhtul kodus, sest bussid ei lähe ju kohe peale tunde neid koju viima! Kusjuures seda on juhtunud juba mitu korda, aga ikka koonerdatakse edasi, nii kaugele on läinud ühes väikeses vallas see elu. Kui mõnes Rootsi koolis juhtuks, et lapsed jääksid söömata, sest toitu on tehtud liiga vähe, siis oleks üleriigiline skandaal. Nii, et me elame väga erinevates kontekstides, see raha, millega meie väikevallad peavad toime tulema, pole rootslase jaoks mingi raha, see on lihtsalt nii väike (tean mida räägin, sest teen rootsi raamatupidamist). Nüüd kui vaadata süüdistusi valimiste kontekstis, siis selle kohta ei oska öelda, kas tõesti nii palju inimesi saab väljast korraga tulla ja mingi vandenõu abil saarel võimu võtta. Igal juhul ei olnud sinu artikkel mingi poliitiliste tagamaade uurimise teema, vaid statistika edastamine lugejatele. Aga nagu näha – kes tahab igal pool tonti näha, see näeb seda isegi statistilistes numbrites.
Kirjutas: Maire on jaanuar 21, 2010
at 22:12