Pühapäev, 24. jaanuar 2010

Esimene külalisautor-LE ajakirjanik Ivar Soopan

Loodan, et Ivar ei pahanda, kui panen ka siia üles tema blogist pärineva postituse. Vormsi ja tema inimeste kohta kirjutatakse ju meedias (nii ametlikus e. peavoolu- kui ka erablogides) üldiselt vähe ja kuna lugu paljuski ka just minust, siis Ivarile hästi teadaolev minu nartsissistlik loomus ei saanud muidugi enam asu...Pealegi paistab ta ka inimhingede salasoppide äraaimamises päris tubli asjatundja olevat. Ma olen ikka siin blogis oma isiku kohta tagasisidet saades mõneti segaduses  ja imestunud olnud...Et mis värk on. Osad heidavad ette, et ma kibestunud, negatiivne ja ei vaata üldse peeglisse...Kuhu võiks ikka aeg-ajalt vaadata...Teised jälle, et ma eneseimetlejast nartsissist, kes oma aja ainult peegli ees veedabki...Nüüd siis dr. Soopan pani lõpuks diagnoosi-arenevast skisofreeniast tulenev isiksuse kahestumine. Mille eest olen talle väga tänulik. Tasuta arstiabi kasvõi diagnoosi näol on masu ajal abiks ikka...Pealegi, kui veel haigekassakaartigi pole...
Siin see natuke meditsiiniteemaline lugu koos ühe samuti asja- ja teemakohase kommentaariga on....

Viimane on nädal on olnud meeldivalt töine, aga seepärast ka väsitav. On saanud paljude mõnusate inimestega kohtuda, näiteks roolõikajatega Haeskas. Kirjutan neist laupäevases lehes. Aga kuskil avarustes hingab ka selliseid tegelasi, kelle terves mõistuses on põhjust kahelda. Üks on mu blogilugeja (lehva!), kes  arusaamatul põhjusel on end üles keeranud ühe Lääne Elu artikli peale. Jõudnud selliste vandenõudeni ja järeldusteni, mõeldes välja täiesti oma maailma. Ilmselt on see inimene millegi peale solvunud, aga jumala eest, ei oska aidata. Kui keegi viitsib selle üsnagi veidra juhtumiga õhtut humoorikaks teha, siis siin on minu artikkel Lääne Elus, siin minu vastus vist sama inimese kommentaarile, kes ilmselt torgib praegu kodus nõelaga mu voodoonukku ja siin tema enda blogi.
Üldiselt olen solvunud, kuigi peaks juba paksu nahaga olema. Mulle läheb korda, kui keegi kahtleb mu aususes või erapooletuses. Need on minu kui ajakirjaniku kõige tähtsamaid omadused ja kui ma need ohtu seaksid, poleks mul enam tööd, mida ma armastan. Ja püha müristus, kellegi arvates olen ma seda teinud ja teinud Vormsi valla elanike arvust kirjutades! See oli nii tähtis teema, mille kirjutamisest olen pikka aega unistanud ja nüüd lõpuks sain. Vormsi elanike arv on mu salahuvi, millele pühendan vabad õhtud.  Arvutan siin Muriga, kas eile läks keegi ära parvlaevaga või üle jää ja kas ta elanikeregistrist ikka võeti maha. Kusjuures see “skandaalne” lugu on statistika põhjal kirjutatud kuiv uudis, millele on kommentaari lisanud kahe valla esindajad. Pole isegi mitte arvamuslugu, mille puhul veel mõistaks kellegi ajukrampi. Kokkuvõtlikult, pärast kõiki neid aastaid maailmas ringikihutamist, sõdu, maavärinaid, vulkaanipurskeid, revolutsioone ja rahutusi tulin ära Haapsallu, sattusin siin masendusse, kuid leidsin väljapääsu – kirjutan õige Vormsi elanike arvust. Sest see on nii tähtis teema, mis vajab tähtsustamist vassimise ja ärapoolikusega (huvitav, kelle poole ja mis mõttega?).
Anyway, olin eile üsnagi hämmingus seda kõike lugedes. Laimu vastu on muidugi lihtsaim viis võidelda üht sõbralikku kohtugeissi kokku pannes. Sõpradest juristid saaksid hea koolituse. Või tegemist siiski meditsiinivaldkonnaga?
Posted in Määratlemata

Vastust


  1. Ma klassifitseeriksin selle nähtuse ka pigem meditsiini valdkonda või veel täpsemalt – psühholoogiasse. Esiteks on sinu artikli puhul tõesti tegemist statistiliste andmetega. Tundub, et kodanikul ajas harja punaseks see, et keegi julgeb kiita väljastpoolt saart tulevat suuremat tulumaksu. See on küll sügav psühholoogiline probleem, inimene kannatab alaväärsuskompleksi käes. Tõestust sellele arvamusele saab ta enda blogist, kus ta kirjutab: “olen Vormsi vallale/riigile toonud/säästnud/päästnud miljoneid”. Eks ole, sina Ivar pole aru saanud, et hoopis tema on Liivimaa parim ratsutaja:) Nojah, aga tegelikult on muidugi kurb see eestlaste väiklus. Mis puudutab pettust sissekirjutustega – Rootsil ei ole ka sellist regionaalpoliitikat kui meil või õigemini Rootsi eluga harjunud inimene ei paista teadvat, et meil Eestis ei olegi regionaalpoliitikat. On saanud tavaks, et vallad lausa avalikult kutsuvad suvitajaid enda juurde sisse kirjutama, et tulumaksu rohkem laekuks, sest see on ellujäämise küsimus. Kui mina saarele kolisin, “võtsin kaasa” ka oma noorema tütre, kes elab Tallinnas üürikorterites ja töötab ka Tallinnas. Suures linnas on maksumaksjaid küllalt, milleks neile veel rohkem jätta, et Savisaar saaks seda venelastest pensionäridele sünnipäevaks kinkida? Nii, et kindlasti on paljudel siin ka üsna poliitiline põhjus taga – kui riik ei reguleeri, siis reguleerime ise. Eriti on see probleem saartel, et rahvas voolab välja, aga põliselanikud tahavad kõigele vaatamata siin oma lapsed üles kasvatada ja vanurid ülal pidada. Meil juhtus täna näiteks kohalikus koolis selline lugu, et paljud lapsed ja ka mõned õpetajad jäid lõunasöögist ilma, sest seda lihtsalt ei jätkunud kõigile. Lapsed ei saanud enne süüa kui õhtul kodus, sest bussid ei lähe ju kohe peale tunde neid koju viima! Kusjuures seda on juhtunud juba mitu korda, aga ikka koonerdatakse edasi, nii kaugele on läinud ühes väikeses vallas see elu. Kui mõnes Rootsi koolis juhtuks, et lapsed jääksid söömata, sest toitu on tehtud liiga vähe, siis oleks üleriigiline skandaal. Nii, et me elame väga erinevates kontekstides, see raha, millega meie väikevallad peavad toime tulema, pole rootslase jaoks mingi raha, see on lihtsalt nii väike (tean mida räägin, sest teen rootsi raamatupidamist). Nüüd kui vaadata süüdistusi valimiste kontekstis, siis selle kohta ei oska öelda, kas tõesti nii palju inimesi saab väljast korraga tulla ja mingi vandenõu abil saarel võimu võtta. Igal juhul ei olnud sinu artikkel mingi poliitiliste tagamaade uurimise teema, vaid statistika edastamine lugejatele. Aga nagu näha – kes tahab igal pool tonti näha, see näeb seda isegi statistilistes numbrites.
    Kirjutas: Maire on jaanuar 21, 2010
    at 22:12

Reede, 15. jaanuar 2010

Ivar Soopani “mission impossible”

Jajaa, seda poleks iial uskunud, “Lääne Elu” suhteliselt uus ja kohaliku konnatiigi kontekstis tegelikult päris  staarajakirjanik Ivar Soopan paneb oma renomee täiega kaalule ja tormab kaitsma ette kaotatud asja…Isegi artikli kommentaarides…Huvitav, kelle huvides? Kes ta ära rääkis, sest pole ju võimalik, et ajakirjanik ei näe ise küsitavusi ja vasturääkimisi oma kirjapandud väidetes

Et siis linnamehed tulidki oma paksu tulumaksurahakotiga siin Vormsi pärapõrgus elu uueks looma, rahvast õnneteele viima ja panid oma kaalukate valijahäältega ka õiged inimesed võimule…Kõige naljakam on siinjuures see, et isegi väikeses LE toimetuse kollektiivis on asjale kardinaalselt erinevaid vaateid….Tuletame meelde 2009.a. 1. oktoobri LE, kus L.Ilves kirjutab muu hulgas järgmist

Läänemaal on rahvaarv valimiste eel hoogsalt kasvanud Hanilas, Ridalas ja Vormsis, kuid vaid Hanilas võib see olla seotud valimisvõitlusega.

Vormsi elanike arv on kasvanud tänavu 83 võrra — peaaegu neljandiku jagu. Ridalas on praegu aasta algusega võrreldes 60 inimest rohkem.

Hanila rahvaarv hakkas kasvama paar kuud tagasi, vallas on juures 30–40 elanikku.

Vormsi rahvaarv hakkas kasvama juba aasta alguses, ütles vallasekretär Eidi Leht. Juurde on tulnud 83 elanikku. Aasta alguses oli saarel 320 elanikku, nüüd on 400.

Eidi Lehe andmeil tulid peamiselt juurde tööealised, pensionäre oli neli, lapsi kaks.

Vallasekretäri hinnangul pole põhjus poliitikas. Kui Kihnu Veeteed hakkasid selle aasta alguses kontrollima, kes on Vormsi elanik, hakati ennast Vormsisse sisse kirjutama, sest püsielanikul on laevasõit poole odavam.

Kokkuvõttes, mida siin ajakirjanik rõhutab, mida tahab lugejale öelda, milles lugejaid veenda…. Et Vormsisse kirjutavad inimesed end sisse ainult praamidotatsiooni pärast. Ehk et siit midagi saada….Ei miskit muud motiivi, ei mingeid oma tulumaksuga saarele õnne toovaid inimesi. Raske ju tõesti ka uskuda, et keegi neist 80 end saarele sissekirjutavast inimesest ei märgi selle sissekirjutamise protseduuri juures ära ka seda, et see saar kohe nii hirmsasti meeldib, et heameelega laseks oma tulumaksu pärismaalaste hüvanguks saarele kanda. Et siis siia midagi anda…Kindel see, et sellise altruisti ilmnemisel oleks vallasekretär seda ka ajakirjanikule öelnud. Ma arvan, et kohe eraldi artikkel oleks sest inimesest ilmunud. Positiivseid kangelasi on meie raskel ajal ju vaja.

Ja mida räägib meile nüüd (14, jaanuaril 2010) I. Soopan…

Muu hulgas siis ka seda..

Läänemaa omavalitsustest suurenes inimeste arv vaid kahes — Ridalas ja Vormsis.

Kui kogu Läänemaa rahvastik vähenes mullu 126 inimese võrra, siis Vormsi ja Ridala aitasid rahvastiku vähenemise statistikat helgemaks muuta.

Meil on kõik positiivne — nii loomulik iive kui ka elanikke tuleb juurde,” ütles Ridala valla registripidaja Kaire Viiluste. 1. jaanuari seisuga elas Ridalas 3311 inimest ehk 75 võrra rohkem kui aasta varem.

Ridala vald registreeris mullu 36 lapse sünni ja 23 inimese surma, seega kasvas valla rahvastik sündide arvel 13 inimese võrra. Ridala oli ka eelmisel aastal vald, mille rahvastik suurenes. Mullu tuli juurde 35 inimest.

Vormsis 79 uut hinge

Pisike Vormsi vald teeb ka Ridalale silmad ette — saare elanikke on 399, st 79 võrra rohkem kui 2009. aasta 1. jaanuari seisuga.

Ka Vormsis oli positiivne iive — sündis 3 inimest ja suri 1 —, aga rahvaarvu suurenemise saab kirjutada peamiselt uute täiskasvanud elanike valda sissekirjutamise arvele.

Vallasekretär Eidi Leht ütles, et paljud inimesed registreerisid end valda juba eelmise aasta alguses ja neist on lahkunud vaid mõni.

Leht ütles, et valda on end registreerinud inimesi, kellele Vormsi lihtsalt meeldib. „On ka neid, kes ütlevad: teil on väike, ilus ja korras vald ning tahaks oma panuse anda,” rääkis vallasekretär. Nii jätabki mõni suurepalgaline inimene oma tulumaksu just Vormsi valla hüvanguks.

Nii Vormsi kui ka Ridala valla elanike arv suurenes enne mullu oktoobris olnud valimisi, kuid tõenäoliselt pole rahvastiku kasv sellega seotud.

Pole välistatud, et osa inimesi registreeris end valda just valimiste pärast, et anda oma hääl mõnele konkreetsele inimesele. Enamiku inimeste meelitajaks olid aga ilmselt muud asjaolud. Seda tõestab ka asjaolu, et pärast valimisi pole inimesed end mujale registreerinud.

No ajakirjanik , kui ta on ikka ajakirjanik, võiks ju seda musta valgeks rääkimise asja vähemalt kuidagi viisakamalt teha…Siin on nüüd küll ridamisi kasutatud kallutatud ajakirjandusele iseloomulikke kallutatud arvamuse kujundamise võtteid.

Esiteks: soovitud tulemuse nimel võrreldakse võrreldamatut. Ehk siis situatsiooni Ridalas ja Vormsis. Et siis kui 3300 elanikuga Ridalas ja 400 elanikuga Vormsis tuli aastaga juurde võrdselt ca 75 nägu, tulid nad muidugi peaasjalikult nendesse valdadesse sellepärast, et just neis valdades on rohkem erinevaid toetusi…yeah…right…

Teiseks: artikli suundumust mittetoetavad statistilised andmed vaikitakse maha. Näiteks veel 11. novembri seisuga oli Vormsi elanike registris 404 inimest ja 1. jaanuariks oli järel 399. Tegelikult ju väga kiire protsentuaalne kahanemine vahetult peale valimisi selle pooleteise kuuga, kus aastalõpusaginas on vist muudki teha kui end kuhugi sisse-välja kirjutada….

Ausalt öelda ei saa ajakirjanikust ja ta motiividest sellist lugu kirjutada kohe üldse aru. Ajakirjanik peaks idee järgi otsima tõde. no vähemalt näo võiks teha, et ta seda tõde otsib…Pole midagi lihtsamat (vähemalt ajakirjaniku jaoks) kui otsida üles mõni oma nime ja näoga tegelane, nn. “uus maksumaksja” ja siis tema (allika anonüümsust garanteerides) jutule toetudes kirjutada selline lugu. Et seda pole tehtud, on mul küll karvane tunne, et sellist “uut maksumaksjat”, kes meile õnne õuele toob, polegi olemas. Kohe mitte ühtegi. On olemas hoopis hulgim inimesi hoopis teiste motiividega…Ja nende jutt ja sõnum ajakirjanikuga kohtumisel oleks hoopis teine. Mitte nii seksikas. Ei läheks kokku toimetuse pealiiniga…

Pühapäev, 3. jaanuar 2010

Vormsi vajab ka arengunõunikku

Valla koduleht annab siis asjast niiviisi teada…

Teade!

Vormsi vallavalitsus võtab tööle arendus-ja majandusnõuniku. Nõudmised kandidaadile: kõrgem haridus, projektide kirjutamise ja juhtimise kogemus, inglise keele oskus. Ootame sooviavaldusi e-posti aadressil: vv@vormsi.ee hiljemalt 11. jaanuariks 2010.a.Täiendav info aadressil vv@vormsi.ee

 

Uus võim on asja põhjalikult ja kiiduväärselt ette võtnud. Uue vallavanema kõrvale on tõepoolest vaja ka uut arengunõunikku. See on õige, et kui vallavanem võib tulla väljastpoolt saart, siis arengunõunik lausa peaks tulema väljastpoolt. Arengu küsimustes on kohalikest kivistunud suhetest ja arusaamadest avaram pilk asjale lausa hädavajalik.

Kindlasti leiaks vast ka nende 38 vallavanema konkursil osalenud kandidaadi hulgast sobivaid inimesi. Nii et edutult vallavanemaks kandideerinud-andke aga tuld!

Reede, 1. jaanuar 2010

Hea uue aasta algus

Et pealkiri 1.jaanuari kohta natuke segane? Pole midagi, nii ongi mõeldud. Tahaks lugejaid uue aasta puhul õnnitleda ja samas, aja ja ruumi kokkuhoiu mõttes, rääkida ka asjast.

Ja asi on vast see, et uus aasta Vormsis algab siiski üsna paljutõotavalt. Seda just üleeile toimunud uue vallavanema ja vallavalitsuse esitluse kontekstis…

Mis peamiselt sellist üldist hinnangut andma mõjutas? Eks eelkõige see, et vallarahva ja uute valitsejate kohtumine oli sel praegusel raskel ajal heasoovlik ja ka  heatahtlik. Mõlemalt poolt. Kiuslikke küsimusi ühelt poolt ja võimu kõrguselt ära- ja paikapanemist teiselt poolt ei olnud. Uus vallavanem jättis esmamuljest volikogu istungil (kui valiti) hoopis parema mulje. Kui volikogu istungil paistis ta pea täieliku tankistina vales ja ebamugavas tankis, siis vallarahvaga kohtudes jäi  pinnale mitte põhimõttelagedus vaid kompromissi otsimise püüd…Võib-olla on hea näitleja… eks aeg näitab. Sümpaatne on see, et inimene (vähemalt sõnades) püüab ühildada seni ühildamatuid vastuolusid rannarootsi päritolu enamuse maa omanike ja enamuses maata uusasunike vahel ning vaat et veel suuremat vastuolu Vormsi kui elutsemise paiga ja Vormsi kui tegutsemise paiga paradigmade kummardamise vahel…

Mida veel? Uus vallavalitsuse koosseis näitab samuti kompromissi otsinguid. Vähemalt püüdu otsida kompromissi.. “Talvitujate” nimekirja raames anti neile kobedamatele nimekirja liikmetele, kellele ei jätkunud volikokku saamiseks  ostetud hääli, võimalus osaleda vallavalitsuses. Samuti said volikogus esindatud opositsioonilised nimekirjad kumbki oma ühe koha vallavalitsuses. Nii jäigi volikogus võimulepääsnute tegeliku tahte edasiviijateks valitsusse (ehk “juhtmeteks”) ainult kaks persooni. Vana olijana ja võimu telgitaguseid näinuna võin “uutele tegijatele” küll  hoiatava märkuse teha: väheks kipub jääma-vallavalitsus ei tarvitsegi tulla päris kuulekas….

Nii et jääb oodata teatud põnevusega edasisi arenguid…Hullemaks ei paista küll minevat…