teisipäev, 29. detsember 2009
Uue vallavanema ilmutamine Vormsi rahvale
HEA VORMSILANE,
30.detsembril 2009 kell 11.00 kutsun Sind rahvamajja kohtuma/tutvuma ning Vormsi asja arutama ametisse asunud vallavanema ja uue vallavalitsusega.
Uku Sulev Kuut
Vallavanem
Omalt poolt loodan ka rohket vallakodanike poolset osavõttu, ja aktiivset osavõttu...Sest järgmist korda, kus vallavalitsejatega saab silmast silma kohtuda, ei tarvitse enam niipea tulla. Seda on mu pea 15 aastane vormsil elamise kogemus küll näidanud. Veel rohkem loodan muidugi oma ihusilmaga näha kasvõi ühtki neist poliitiliselt väga aktiivsest 100-st valla uusasukast, kelle poolt valimistel antud häältega tänane vallavõim ju paigas ongi....Mingi loogika ju selles on, et nad peaks olema väga huvitatud vaatama üle, mis värk selle kättevõidetud võimuga siiski on. Pealegi sõit siia saarele tallinnast ja lähiümbrusest on hetkel neile valijatele ka väga mugav ja kiire. Praamidotatsioon on sissekirjutusega ju kätte võidetud ja pealegi ka jää kannab...
esmaspäev, 21. detsember 2009
Vormsi saigi uue vallavanema - Uku Sulev Kuut
(pilt ka,
et küla vahel uue vallavanema ära tunneks)
Jaa, teatud mõttes uus ajaarvamine on alanud. Vähemalt Vormsi kohaliku oma- ja isevalitsuse kontekstis. Endassetõmbunud, võõraste suhtes umbusklik Vormsi kogukond on valinud vallavanemaks väljast tulnu, no inimese, kes pole varem saarel üldse elanud. Vähemalt selle praeguse EV ajal ja vaevalt see teisiti oli ka I EV ajal sest eks see rannarootsi ühiskond oli veel suletum. Kohe tuleks ära öelda see, et uus vallavanem lubas siiski hakata täieliseks saare elanikuks. Ma sain küll nii aru, et siis sissekirjutuse kui ka füüsilise asukoha ehk elamise järgi. No oleks ka imelik kui suht vaese valla pea ja kõige suuremat palka saava inimese tulumaks läheks kuhugi teise omavalitsuse kaukasse.
Ja valiti see mees ka harvanähtavas volikogu üksmeeles: 7 häält kaheksast kohalolnud üheksaliikmelise volikogu liikmest. Vastaskandidaadist senine vallavanem Daina. Jüristo sai vaid ühe hääle. Tõenäoliselt keskerakonna ainsalt esindajalt volikogus- T. Okkonenilt. Vähemalt varem on kuulda olnud, et keskerakond (kus kandideeris ja kogus ka kenasti hääli Daina abikaasa) toetab Dainat. See oli ka ainuke selgelt märgatav teatud mõttes poliitiline moment praeguses valimistulemuses. Mille üle on mul hea meel. Kartsin hullemat. Sest uus vallavanem on küll rahvaliitliku taustaga (kandideerinud Rahvaliidu nimekirjas nii parlamendi- kui kohalikel valimistel), kuid Rahvaliidu praegust seisu ja seda, et praegu hääletasid tema poolt nii IRL kui reformierakondlike seostega volikogu liikmed, arvestades näitab see pigem seda, et suure poliitika parteilised mõjutused ja parteiline käteväänamine kohaliku poliitika ajamisel jäävad siin vast edaspidi tulemata.
Lõpp hea, kõik hea…Aga eks kogu see kaks kuud kestnud uue vallavanema valimise protsess natuke imelik oli küll…Algas kõik kenasti, avalik konkurss ja puha…Ja siis sumbus kõik uuesti kabinetivaikusse. Isegi kandideerijate nimesid ei antud kohalikule rahvale teada…Ajakirjandusest vilksatas korra läbi, et lausa 38 kandidaati olla olnud. Aga nimed…riigisaladus või isikuandmete kaitse või ei tea mis. Olla olnud väga tugeva omavalitsusliku ja juhikogemustega kandideerijaid…Hea küll, minuni, kes ma siiski natuke rohkem informeeritud kui keskmine vormsilane, jõudis näiteks inf, et kandideeris ka Deiw Rahumägi, kunagine Siseministeeriumi asekantsler. Millega tema näiteks põrus, et isegi volikogu lõpphääletuseni ei jõudnud, pole keegi selgitanud…Muidugi, volikogu polegi kohustatud midagi rahvaga arutama, Valisite meid valimistel ära ja nüüd pidage mokk maas. Kuid taolisel juhul poleks ju olnud vajadust anda asjale nimeks avalik konkurss…Et siis seda avalikkust oleks oodanud rohkem.
Ja muidugi täiesti hämmastav oli veel kogu asja juures see, et ega tegelikult muidu just selles küsimuses väga kirglikke Vormsi inimesi enam ei huvitagi, kes see kaugelt tulnud ja ju võõras mees neid siin neli järgmist aastat valitsema hakkab. Nimelt oli võimalikku uut vallavanemat volikogu istungile vaatama tulnud tervelt 4 (neli) uudishimulikku…Seda imelikum on see, et mida küll kardeti, kui ei viidud avalikult läbi erinevate kandidaatide kuulamisi…Rahvas oleks ju saali ära mahtunud küll…
teisipäev, 10. november 2009
Vormsi otsib vallavanemat…
…Tikutulega…On teine kaduma läinud….Nali naljaks, aga võitnud valimisliidu lubatud vallavanema sisulise konkursiga leidmine (mitte volikogu poliitilise otsusega) võibki saada teoks…Müts maha võimule saanud uute tegijate ees, kui nad selle konkursi ausalt ja läbipaistvalt ära teevad ja leiavadki siia valda juhtima inimese, kes suudabki olla nii parteiliselt kui isikute tasandilt no ütleme, vähemalt suhteliselt erapooletu. Suht eraldatud väikest kogukonda ei saa igapäevaselt juhtida ei maailmavaatelis-parteiliselt ega ka isiklik-klannipositsioonilt. Eks see kavatsuste tõsidus seoses konkursiga tule ka kohe varsti välja. Kuidas ja kus reklaamitakse, millised kandidaadid tegelikult tulevad, kas kedagi ebasobivat püütakse mingite nippidega eos ellimineerida….Neli aastat tagasi püüti ka konkurssi teha, aga siis jäi küll lõppkokkuvõttes mulje , et moe pärast ja rahva rahustuseks….Eks ma olen praegugi pigem skeptiline, aga ärgem rutake sündmustest liialt kaugele ette…
Et seda blogi külastatakse üle Eesti siiski vast rohkem kui valla ametlikku kodulehekülge, kopeerin kuulutuse teksti ka siia…
VALLAVANEMA TÖÖKUULUTUS
Vormsi on omanäoline väikesaar Läänemeres, mis moodustab koos ümbritsevate laidudega ca 93 ruutkilomeetri suuruse ja 400 elanikuga iseseisva valla Läänemaal. Käesolevaga otsib Vormsi vald vallavanemat, kelle ülesandeks on juhtida saare tasakaalustatud ja terviklikku arengut, säilitades turvalise elukeskkonna, toetades Vormsi loodus- ja kultuuripärandit.
Ootame Sind kandideerima, kui:
· Sul on kõrgharidus
· Sul on meeskonna ja projektide juhtimise kogemus
· Sa valdad eesti ja inglise keelt
· Sind iseloomustab strateegiline mõtlemine, hea läbirääkimiste pidamise oskus, võime iseseisvalt probleeme lahendada
· kõrge stressitaluvus
· Sa oled orienteeritud eesmärkide saavutamisele
· Sul on valmisolek elada saarel
· Sa oskad olla eestvedaja ja meeskonnamängija.
Kasuks tuleb:
· rootsi keele oskus
· eelnev töökogemus avalikus halduses
· teadmised erinevatest EL ja siseriiklikest programmidest ning projektide koostamise, juhtimise ja hindamise alal
Lisainfo : Tööleasumise aeg 01.01.2010.
Avaldus ja CV koos motivatsioonikirjaga palume saata 30. novembriks 2009. a aadressil Vormsi Vallavalitsus, Vormsi vald, Läänemaa või e-kirjaga volikogu@vormsi.ee, märgusõnaga „vallavanem“ .
Lisainformatsioon telefonil 47 24 072 või e-mail volikogu@vormsi.ee
Ühinen volikogu üleskutsega ja kutsun üles selle blogi lugejaid (enda ja arvan et ka ennu nimel) tõsiselt kandideerima Vormsi vallavanemaks. Vormsi väärib seda!
laupäev, 24. oktoober 2009
Vormsi valimispettuse taga hoopis parteihuvid?
Siiamaani arvasin siiralt, et Vormsi valimiste ja tulemustega manipuleerimine siia valijate importimise teel oli tingitud puhtal kujul grupi inimeste ärihuvidest. Kogu aeg näris küll väike kahtlus, et miski on siin mäda: vähegi kõbusamad ärimehed ei saa lihtsalt nii lollid olla, et mitte ette näha rahapaigutamise riske sellisesse sumbunud õhustikuga kohta…
Aga kui seekordsetel valimistel “talvitujatele” ikkagi hävinud IRL ei võta midagi ette oma liikme ia valimispettuse arhitekti Urmas Pau personaalküsimuses, on asi enam vähem selge. Üks punt puha. Peab ikka midagi olulist siin Vormsis olema, kui riskitakse sellega, et kogu parteid võidakse hakata süüdistama valimispettusele kaasaaitamises. Ja vaesekesed ärihuvidega s.h. tuuleäri huvidega inimesed on tõmmatud lihtsalt tanki, eelnevalt muidugi ka nende rahakotti natuke tuulutades…Muidugi võib Urmas kinnitada, et tema õuele Borrby tuuleparki kindlasti ei tule. Ta teab seda.
kolmapäev, 21. oktoober 2009
Omast võttest selili…
Oleks vast Vormsi valimistulemuse esialgne hinnang. Asi läks vist käest ära. Läks liiale. Maskid langesid.
Tehtigi nii räigelt ära, et ma isegi vana vandenõuteoreetikuna niivõrd organiseeritud asja ei kahtlustanud. Valimas käinute arv kasvas eelmiste valimistega võrreldes ca 100 inimese võrra. See näitab, et need juurde sisse kirjutatud 80 inimest valisid 100%. Ja kõigile neile meeldis üks ja ainus olemise viis-talvituda Vormsis.
Järelikult oligi asi täiemahulises valijate importimises, mitte mingis raskematest aegadest tingitud suvitajate huvist praamidotatsiooni järele. Sellest pole veel eriti hullu, et kolm vähem aega saarel elanud endist linnameest volikokku said. Hullem on see, et nad kolm vana olijat siin endast sõltuvaks, sisuliselt oma tankistideks tegid, sest need kolm sissesaanud, ütleme, “tõelist talvitujat” said ka volikokku uute tegijate “orgunnitud” häältega. See on valimistulemusest palja silmaga nähtav.
Vormsis, nagu teisteski väiksemates kohtades, on volikokku valituks osutunud inimesed enam-vähem täpselt ju teadnud, kelle (konkreetse) hääle toel ta seal istub. Side saadiku ja valijate vahel on konkreetne ja toimib. Vahest isegi liialt konkreetne, sest tavaline valija kipub tihtipeale arvama, et tema saadik peab volikogus kaitsma ka tema kui valija isiklikke huve. Ega sellest hästi aru ei saada, et volikogu on (peaks olema) koht, kus otsustatakse üldisi asju üldistest huvidest lähtuvalt. Oma isiklikud asjad peaks ikka ise ära lahendama.
Nüüd on meil siis situatsioon, kus kolm “uut tegijat” kontrollivad veel kolme “vana talvitujat”, mis kokku annab volikogus kahe kolmandikulise enamuse. Päris mugav situatsioon “uute tegijate” jaoks: ise ei peagi palju volikogus tagumikku kulutamas käia- vajalikud otsused lähevad niigi ludinal läbi.
Nii-öelda opositsiooni jäid siis IRL kahe ja kesk ühe kohaga. Kuna kitsamas ringis oli ammu teada, et Meelis kandideerib vaid moe pärast, markeerimaks lihtsalt IRL-i kaubamärgi kohalolekut, siis said nad veel üllatavalt hea tulemuse. Kogusid peaaegu täpselt sama palju hääli kui 2005.a. Aga siis kandideerisid ju veel ka Elle ja Maris, ning Meelis ise tegi hiilgetulemuse oma ainukese isikumandaadiga. Nendelt kolmelt kokku on kuhugi liikunud 32 häält. Üsna huvitav oleks teada, kuhu. Sest minule tuli juurde vaid 8 häält. No Anule küll kümmekond aga ikka natuke segaseks see asi jääb. IRL-i puhul on muidugi hea see, et seoses Meelise joone alla jäämisega lähevad volikokku need, kes tahtsidki tegelikult sinna minna. Väikeses kohas ei tasuks suurparteide “peibutuspartide” trikke ikka kasutada.
Samas on keskerakonna nimekirja kohta kuulda olnud, et nii eelmisel kui sellel korral valituks osutunud Toivo ei kavatse tegelikult küll koolituskeskuses istumas käia. Sellisel juhul pakuks kõhutunde järgi, et raudse erakonnadistsipliiniga tuntud kesk surub teise koha omaniku Heily asemel volikokku siiski kolmandal positsioonil oleva Aavo. Mis tähendab muidugi seda, et “uued tegijad” saavad sisuliselt juurde veel ühe koha. Just selles mentaalses mõttes, milles ma “uusi tegijaid” “vanadest olijatest” eristan. “Uute tegijate” jaoks on saar ennekõike äri, ettevõtluse, kiire tegutsemise jaoks, “vanadele olijatele” aga eelkõige elamise, olemise, ja natuke järelemõtlikuma tegutsemise jaoks.
Vot siis sellised lood Vormsi volikoguga….Järjest rohkem hakkab mulle meeldima see, et ise volikogust välja jäin. Seal oleks olnud ikka tõeliselt raske olla. Mitte et sinna valitud inimestel midagi viga oleks. Lihtsalt neil (sellel suurel enamusel) on teised, isegi diametraalselt teised, huvid. Üksikkandidaadina oleks saanud midagi ära teha, huvide tasakaalu kallutada vaid siis kui seis oleks “tegijate” ja “olijate” vahel võrdsem.
Aga miks “omast võttest selili”. Ma arvan lihtsalt, et “tegijad” pingutasid ikka kõvasti üle. Vormsi on raske koht raskete inimestega. Midagi siin nii lihtsalt ei lähe, et võtad aga kohaliku võimu üle ja edasi läheb juba lepase reega. Siinsetesse võimusuhetesse investeerimine ei ole kindlasti mitte tulus. Pigem hakkavad varsti ilmnema esimesed kahjud…
esmaspäev, 19. oktoober 2009
Ja tulemus on…
…siis selline
1
Ka Talvel Vormsil
175 valijat
6 kohta ehk
URMAS PAU
29 valijat
IVO SARAPUU
25 valijat
SVEN RAMMUL
23 valijat
JAAK KAABEL
20 valijat
ARVO ALLIK
17 valijat
OVE KOSKA
12 valijat
2
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
54 valijat
2 kohta
ANU STRENG
17 valijat
KAIDO VALM
13 valijat
3
Eesti Keskerakond
45 valijat
1 koht ehk
TOIVO HOKKONEN
12 valijat
Üksikkandidaat
13 valijat (need 13 on meil vist Elleniga kahe peale)
0 kohta
KOKKU
287 valijat
9 kohta
Jaaa…Peab ikka suurema respektiga nõidadesse suhtuma hakkama…Kust kurat see enn teadis, et mul ikka nii väiksed sansud on…Mitu korda viis jutu sellele, et kas ikka tasub minu poolt hääletada, et hääl läheb äkki kaotsi…
Aga valijad on oma valiku teinud. Ja valijatel on demokraatias alati õigus. Minu siin blogiski väljendatud ideed ja mõtted ei osutunud valituks. Minu tuulepargi vastasus ei leidnud toetust.
Mis mul üle jääb. Nagu kuskil eespool väljendusin, rahva tahtele kulpi lüüa ja edasi teenida. Mida ma ka (täitsa ausalt) teatud kergendustundega ka teen. Tuju läks kohe rõõmsamaks. Arvata võib, et ka edasised blogisissekanded muutuvad järjest rõõmsamaks. Kurdeti ju siin sageli, et lausa kiirgan pessimismi, depressiooni, negativismi…mida kõike veel. Elu on ju tegelikult lill. Valituks osutununa oleks sellise volikogu koosseisu ja jõudude vahekorra juures raske olla rõõmus ja roosa.
Üks on muidugi kindel, enam ma küll kuhugi ei kandideeri. Aga olukorda analüüsima ja siin kajastama jään rõõmuga edasi.
pühapäev, 18. oktoober 2009
Tulemusi oodates…
Eks see ennustamine nii segases seisus on üks tänamatu töö küll. Kui neli aastat tagasi sai üsna täpselt isegi isikute tasandil ette ära öeldud, kes saab püünele, kes mitte, siis seekord on kaardipakk ikka väga segi. Selle segamisega alustasid uued tulijad-tegijad sissekirjutustega manipuleerides ja eks isegi sai kontrolliks veel üks segamine tehtud. Tekkis kahtlus, et ässade asukoht oli eelmistel segajatel ära markeeritud.
Ei jäägi muud üle kui jääda algul, nimekirjade selgumise ajal, pakutu juurde
“talvitujad”-4
IRL-2
kesk-2
üksikkandidaat-1
See üksikkandidaat loodaks seekord siis ise olla. Kõrvalolevas küsitluses oli ka üks ja ainuke (mitte mina) nii optimistlik arvaja. Et siis pigem jah. Aga vist väga piiripealne variant. Üldiselt jääks rahule ka paarikümne häälega, mis volikogu kohta küll ilmselt ei anna. Ega see Vormsi asi ajamata jää. Tulevad uued tegijad ja teevad. Saan rahus vanaviisi edasi toimetada.
laupäev, 17. oktoober 2009
Minu Programm…
enn siin ükspäe küsis, et mihuke on minu programm, et tema ei tea, kas mind ikka valida…Eks ta õige ole, peab olema selge, mida see rahva esindajaks trügiv inimene seal esinduskogus teha tahab, millised on ta eesmärgid. Aga mul üksikkandidaadina oleks küll natuke narr hakata rääkima sellest, kuidas ma viin Vormsi saare koos rahvaga viie rikkaima saare sekka…Oleks selge suurusehullustus. Tuleb võtta mõni konkreetsem ja jõukohasem eesmärk. Hea oleks, kui lahendatav probleem oleks ka aktuaalne ehk päevakohane. Nii võtsingi ette ühe konkreetse asja, probleemi, mis tuli ilmsiks just nende valimiste käigus. Nimelt on selgunud, et mitmed robinal võimule trügivad inimesed kavatsevad meie vaikset ja rahulikku saart õnnistada tuulepargi rajamisega…Mulle see ei sobi kuidagi, ja olen ka päris kindel, et see värk ei sobi väga paljudele neile vormsilastele, kes tahavad siin rahus ja vaikuses nii suvitada kui talvituda. Seega on minu programm alljärgnev…
Hea Vormsi rahvas- talvitujad, suvitajad ja muud siin elavad inimesed
Ei tuulepargile Borrbys!
On viimane aeg tulla selle ennetava üleskutsega välja just enne valimisi, sest on selgeid märke sellest, et just nendel valimistel püütakse kaheldavate meetoditega formeerida sellist järgneva volikogu enamust, mis oleks kuulekas kuulama grupi ärimeeste soove rajada Vormsisse tuulepark. Tõenäoliselt Borrby suurele põllule. Kahtlemata on tuuleenergia kasutamine iseenesest hea ja õige idee ja ka pikas perspektiivis hea investeering seda tegevatele ärimeestele. Kasulik on see ka neile, kelle seni kasutamata maale see rajataks. Kuid ülejäänud 99% Vormsi elanikest kaotavad, kaotavad vaikuse ja rahu. Tuuleparkide jaoks on Eestis küllalt tühermaid ja kaugemaid meremadalaid, kus nad kedagi ei häiriks. Tean seda, sest olen hariduselt geoloog, kitsamalt spetsialiteedilt meregeoloog ning olen pikalt töötanud merepõhja ja maapõue uurimisega, kekkonnakaitse ja planeeringutega tegelevates riigi- ning erastruktuurides. Minu meelest ei ole mingit riiklikku ega kogukondlikku vajadust Vormsile tuulepargi rajamiseks. See on puhtalt ärimeeste ja mõne Vormsi maaomaniku erahuvi.
Eriti häiriv on see, kuidas seda erahuvi realiseeritakse. Kuidagi, kas siis kavalusega, suuri lubadusi jagades on tuuleressursist ja teistestki saare ressurssidest (mets, kasutamata karjamaad, turismisektor) huvitatud, viimastel aastatel saarele elama asunud ärihuvidega ettevõtlikud inimesed koondunud saarel juba neli aastat võimul olnud valimisliitu "Ka talvel Vormsil" ning on viimase aasta jooksul ja just enne valimisi massiliselt oma sõpru-tuttavaid saarele sisse kirjutanud. Sõbrad-tuttavad hääletavad muidugi ju kohalikke olusid täpselt tundmata neid kutsunud sõprade tuttavate poolt. Siin pole midagi taunimisväärsetki, rääkimata seadusevastasusest. Kuid meie valimissüsteem on selline, et selliste kindlate valijahäältega saab väga lihtsalt volikokku, tehes teistel sellesama valimisliidu liikmetel sinna pääsu vastavalt raskemaks. Kuna valimisliidu poolt kokku antud hääled määravad ära selle, mitu kohta valimisliit volikogus saab ja igale valimisliidu liikmele isiklikult antud hääled määravad ära selle, kes konkreetselt saab volikokku, siis on täiesti võimalik, et hiljuti elanike registrisse kantud inimeste hääled annavad valimisliidule "Ka talvel Vormsil" 5 kohta ja seega absoluutse enamuse. Ja need viis kohta võivad suure tõenäosusega kuuluda Teet Vainolale, Ove Koskale, Urmas Paule, Jaak Kaabelile, Ivo Sarapuule. Head toredad mehed kindlasti kõik, kuid neil on ühised ärihuvid nii tuulepargi kui ka muudes asjades. Ja kahjuks varjutavad need ärihuvid kõik muud.
See üleskutse on neile, kes siin elavad nii pikemat kui lühemat aega, kes siin suvitavad pikemat või lühemat aega, eriti aga neile, kes elavad siin ka talvel ja veel rohkem neile, kes kavatsevad siin ka edaspidi elada või suvitada. Just Teie ja Teie laste elukvaliteet saab tuulepargi rajamise ja töölehakkamisega kõige suurema löögi. Seda saaks veel ära hoida sellega kui kõik need, kellele tuulepark pole vastuvõetav, tuleksid valima ja valiks neid väljaspool valimisliitu "Ka talvel Vormsil" kandideerivaid inimesi, kellest on teada, et nad on selle tuulepargi rajamise vastu. Sest kõik hääled, mis on antud "Ka talvel Vormsil" nimekirja poolt, on kahjuks tuulepargi rajamise poolt antud hääled. Siinkohal kutsun ka valimisliidu "Ka talvel Vormsil" nimekirjas kandideerijaid, kes on ise tuulepargi vastu, endid ja nende pooldajaid valima inimesi teistest nimekirjadest. Sest valimisliidu "Ka talvel Vormsil" nimekirjast pääsevad võõraste valijate antud häälte toel volikokku ainult need, kes toetavad tuuleparki. Teil teistel pole mingit lootust. Ja talvisel Vormsil undab metsa kohal kõrguv monstrum....
Tulge valima! Valige vaikus ja rahu! Valige Vormsi tõelised väärtused!
neljapäev, 15. oktoober 2009
Konkurents kogukonda hävitamas…
Sain ka vist ajalehte. “Lääne Elu” küsis mõned küsimused ja ma siis leheruumi kokkuhoiu mõttes ka lakooniliselt vastasin. Kuna aga “Lääne Elu” juba traditsiooniliselt peab meretaguse valla asju laiemale üldsusele vähehuvitavaks, siis on Vormsi valimisi käsitletud vaid paberväljaandes. Interneti teel kättesaadavas mitte. Ostku lehte, neil ju seal raha kui raba.
Aga sellest raha saamisest, raha saamise eripäradest Vormsi saarel tahakski pikemalt rääkida. Märkisin siis peamise probleemina sisulise koostöö puudumist, ühistegevuse puudumist, ja seda just majanduselus. Selle teema ja selle, kuidas probleemist üle saada, peakski põhjalikumalt lahti seletama. Näidetes toodud ettevõtjate nimed on teadlikult väikese tähega, sest nad on lihtsalt näited. Pole põhjust väikese esitähe pärast solvuda.
Mismoodi siin siis see ettevõtlus ja majanduselu tegelikult käib ja toimib. Jagaks siinse majandussektori laias laastus kaheks: teenindus ja ehitus ning põllumajandus (peamiselt loomapidamine)
Ehituse ja sellega seonduva teenindusega tegelevad põhiliselt ilmar ja paul. Nemad on konkurendid. Põrnitsevad üksteist altkulmu ja ootavad seda päeva, mil üks neist mingil põhjusel oma tegevuse lõpetab. Võimaluste korral ka ise sellele natuke kaasa aidates. Kaubanduses on olukord juba rõõmsam. Poodi pidasid mart ja jaak. Jaagul õnnestus mardiga kokku leppida ja ta üles osta. Ja mart tegi saarelt sääred, pood kinni ja mõnel inimesel vähem tööd. Nüüd on olukord ettevõtluse seisukohalt parem, sest tüütut konkurenti pole. Elu oleks päris lill kui ka poe klientidel rohkem raha oleks….Aga see MASU, TÄPE ja PUPU ajavad kõiki veeringuid lugema, ja mis veel hullem, kohalikke lausa Haapsalus poes käima. Sest seal on odavam. Kui nüüd eeloleval talvel turiste pole ja kohalikud Haapsalu vahet voorivad, mis siis saab. Pood kinni….
Saeraame oli-on (ei teagi täpselt) kaks. Eraomaniku ivo ja teine riigi oma. Käivad jutud, et kaks on ikka palju ja see riigi oma tuleks ära likvideerida. Ülejäänud Eestis on ju niiviisi metskondades tehtud ja selle ilmse anakronismiga peaks vaba ettevõtluse ja saare majanduse huvides kuidagi lõpetama. Riik on ju halb peremees. Eesti riik veel eriti. Samas kurdab metsaühistu, et seda lõputut ja pidevalt juurdekasvavat Vormsi metsa ei suuda ivo oma saeraamist sellel sajandilgi kindlasti läbi lasta. Täitsa nõus, minu arust oleks isegi kahte uut ja effektiivset saeraami (erinevate sortimentide võimalusega) siia vaja…ja ma ei saa aru, miks metsaühistu selles suunas ei tegutse. Ikka eelistavad saarelt välja vedada palkide vahel olevat õhku ja maksta selle eest praamikompaniile hingehinda. Ja kurdavad, et kulud metsa majandamisel nii suured, et ainuvõimalik on mingigi tulu saamiseks metsa minna võimalikult suure masinaga ja võtta metsast välja ainult suured ja kvaliteetse puiduga puud. Ja aastaajast ei saa ka pidada, sest südatalvel on sel suurel ja raskel masinal ju mujalgi tööd.
Veel on vist paar meest, arvo ja keegi veel, tegevad peamiselt ehituseks vajalike masinate ja seadmete väljarendiga. Eks nemadki põrnitse üksteist altkulmu, nagu siin tavaks.
Turism on küll ainuke sektor, kus siin toimib mingilgi määral konkurents, elutervem konkurents selle sõna õiges tähenduses. Pakutakse erinevaid võimalusi. On valikut. See on ka arusaadav, turismiettevõtjad liigutavad ju ainult väljastpoolt saart saabuvat raha. Seal, laias maailmas on seda raha teadagi palju rohkem kui siin kohapeal, kohalike käes ringlevat. Selle nimel tasub pingutada. Kuigi koostööd turunduses, saare kui terviku müümises võiks siingi rohkem olla.
Põllumajanduses on tegevaid talunikke, hobitalunikke, pooltalunikke, kurat teab mis talunikke nii kümne- viieteistkümne ringis. Üldiselt kõik nokitsevad omaette, igal ühel mingi traktor või massin aianurgas, no mõnel ka kaks. Kuna pühiliselt tegu loomapidamisega, siis erinevaid elajaid 10 ja 200 vahel. Kuidas kellelgi. Tegelikult mingit arvestatavat koostööd siin pole, kuna aga erinevaid töid on palju ja erinevaidki riistu selleks palju vaja, siis üksteisele teenuseid ju tehakse. Aga selle teenuse hinnaga on alati üks igavene jama. Sest hinnakujundusel on põhiargumendiks see, mis see kõik küll mujal, suures, maailmas maksab. Et kuna siin ju kõik kallim, siis paneme Tallinna hinna ja lisame Vormsi koefitsiendi. Selge siis, miks naabrilt, kel küll selle asja jaoks õigem ja parem masin, teenust ostma ei kiputa. Parem kuidagi omapäi asjaga hakkama saada.
Ettevõtjatel, olgem ausad, on küll peamine eesmärk teenida kasumit. Ei tule see kasum aga mujalt kui paratamatult teise inimese, kliendi arvelt. Aga miks te naabrit, oma küla inimest, oma saare inimest, oma kogukonda koorite sellega, et tahate temalt kätte saada sama suurt kasuminormi. Meil käib ju küllalt siin turiste, kes tulevad siia täiesti vabatahtlikult ja lasevad end lausa heameelega koorida. Võiks lõpuks omavahel kokku leppida selles, et omavahelistelt tehingutelt kasumit ei võeta. Saareinimesest teenuse või kauba vajaja katab ainult teise saareinimese poolt osutatud teenuse või kauba kulud. Võimatu. Ega vast väga polegi. Kujutame ette, et ilmar, paul, ivo, jaak ja arvo matavad konkurentsi vaenukirve kasvõi prooviks vahepeal maha ja teevad koos ühe ühistu. Omavahel teenuste osutamisel arveldavad edaspidi ainult kulude katmise teel. Kasumit ei võta. Müük ja teenus väljapoole ühistut läheb muidugi vanaviisi edasi ainult selle vahega, et kui teenus väljapoole tehakse ühistu kaudu, siis kasum läheb ühistule ja aasta lõpul jagatakse see kasum ühistu liikmete vahel vastavalt ühistu liikme poolt tehtud kulutuste hulgale. Kui aga ühistu liige tahab teha diili väljapoole üksi, siis palun, kogu kasum küll sulle kuid ühistu teistelt liikmetelt sa selle teenuse tegemiseks vajaliku kauba või allhanke jaoks ühistu liikmele ettenähtud boonust ei saa. Varsti saavad kõik aru, et koos asja ajada on hulga rentaablim. Ja sularaha on hoopis vähem igasugu asjaajamisteks vaja ja makse saab täiesti seaduslikult hoopis vähem maksta ja mis peamine:inimesed hakkavad jälle rohkem üksteisest sõltuma ja edukus on tagatud ainult usalduse ning koostöövaimuga. Asi läheks käima juba ka siis kui ainult kolm-neligi erineva tegevusvaldkonnaga meest omavahel kokku lepiks. Ühistust väljajäänud ei peaks üksiku hundina siin kaua vastu ja tuleks ise kampa.
Samamoodi võiks koostööd teha ka põllumehed. Edasi võiks need kaks ühistut ühineda ja edasi saab sellisele suurele ühistule võtta juba ka muid, mitte ainult igapäevaseid majanduslikke, vaid ka muid funktsioone. Kasvõi heakord saarel ja nõrgemate abistamine. Saare kogukond hakkaks lõpuks kogukonnana toimima.
esmaspäev, 12. oktoober 2009
Uued tegijad ja vanad olijad väikesaarel võimu jagamas…
Kes meist ei tahaks olla muutuste maaletoojad. Et näidata võimalusi ka sumbunud õhustikus. Kuid , heade kavatsustega on teatavasti sillutatud põrgutee…
Teatavasti on viimaste valimistega seoses ilmnenud kahtlemata “tegijate” ärihuvidega inimeste soov lüüa kaasa kohalikus poliitikas. Isegi jumalast ja A. Ansipi valitsuse poolt unustatud ääremaadel. Kuna kohapealsetele valijatele (umbusklikele matsidele) läheb oma eesrindlike ja edumeelsete mõtete ja soovide mahamüümine keerukaks, siis kasutatakse jõuvahekordade muutmiseks valijate importimist. Huvitaval kombel puudub meie kohalikke valimisi reguleerivas seadusandluses praktiliselt paiksustsensust nõudev regulatsioon. Nõue elada, olla seotud kohapealse eluga vaid kaks kuud enne valimisi pole küll mingi tõsiseltvõetav paiksustsensusena käsitletav regulatsioon. Lausa ahvatleb kasutama jokk-skeeme.
Kui meedias põhjalikumalt kajastatud Paldiski juhtum on käsitletav juba kohapeal jupp aega tegutsenud ärihuvidega seotud grupeeringute omavahelist võitluse ja konkurentsina, samu jokk- skeeme kasutades, siis ääremaadel toimub juba kurat teab mis. “Uued tegijad” sõidavad vanadest kohapeal tegutsenud ettevõtjatest tankiroomikutega üle. Võitlus käib veel saadaolevate kohapealsete ressursside kasutusõiguse üle. Kohalike, kes on konkreetsel kohal elanud kaua ja kes kavatsevad oma laste kaudu elada koha peal veel kauem, huvi on ressursse kasutada säästlikult ja jätkusuutlikult. “Uute tegijate” huvi on (tõenäoliselt küll võimalike väheste eranditega) hõivata ressurss kiiresti ja kulueffektiivselt. Teisesed, sellega kaasnevad kõrvalnähtused pole enam nende mure. Kui kohalikud, tinglikult vammuses ja päevinäinud autoga ringisõitvad inimesed võtavad ette selleks, et kohapeal kuidagi ellu jääda ja seal edasi elada, siis need teised , piltlikult ülikonnas ja dziibiga uued tegijad võtavad ette selleks, et “surres oleks rohkem asju”. Sellised vastandlikud mentaliteedid siis. Natuke jämedalt öeldud, kuid nii see kahjuks on.
Nende valimistega seoses on see probleem seni ajakirjanduse poolt natuke käsitlust leidnud nelja valla -Lohusuu, Hanila, Ridala ja Vormsi –puhul. Kuid ilmselt on selliseid juhtumeid, küll vast vähem markantsemaid , rohkemgi.
Eriti omapärane, huvitav, arvatavasti lausa pretsedenti loov situatsioon on välja kujunenud Vormsi vallas. Saatuse tahtena selle vallaga seotuna, ka käesolevatel valimistel kandideerijana, tuleb tunnistada, et sattusin seda siin tegema väga huvitaval ajal. Vormsi vallas on registreeritud 355 valijat. Täpselt nii suur on ka imporditud valijate abil võimu täielikku ülevõtmist kavandava valimisliidu klantspaberil värvitrükis välja antud valimislehe tiraaz…Neist 355-st valijast on ca 80 ehk üle 20% registreeritud valda selle aasta jooksul (1. jaanuarist alates), neist ca pooled ehk 40 aga vahetult enne valijana arvesse minejana registreerimise tähtaja kukkumist. Kuulduste järgi olla olnud kõige viljakam uute valijate saabumise päev lausa 30 uusvormsilasega….Seda plahvatuslikku huvi Vormsile elamise vastu on püütud seletada sellega, et elanike registrisse kantuil on õigus poole odavamale praamipiletile….kuid mida nad vastu sügist ja vahetult enne valimisi just sellest ülesõidu odavusest ikka nii väga huvitatud on. Täiesti selge, kellegi huvides toimub valijate importimine. Ja seda sellistes kogustes, mis nihutab paratamatult paigast kohalike elanike vahelisi aastakümnetega välja kujunenud võimusuhteid. Mitte ainult paigast, vaid tegelikult pea peale. Nende, kontrollitud 40 häälega saab oskuslikult manipuleerides, kohalike endi häältega kombineerides saavutada vähemalt teoreetiliselt, kuid kardan et järjest rohkem ka praktiliselt volikogus absoluutse enamuse. Siis 5 kohta 9-st. Vormsi eripära ongi selles et uued tegijad võtsid üle kohalike meeste valimisliidu, mis annab suurepärase võimaluse imporditavate häältega muuta aegade jooksul välja kujunenud kohalikku hierarhiat juurde tulnud ärihuvidele sobilikus-sõbralikus suunas. Kahjuks on need ärihuvid ühildatavad väga väheste saare seniste kauaaegsemate elanike huvidega. Valdavalt on tegu diametraalselt vastupidiste huvide domineerima hakkamisega.
Milles siis point ja milleks kogu see võimlemine. Vormsi saarel on veel säilinud päris palju ressursse. Saareline asend ja muud tegurid on seni pärssinud nende ressursside kasutuselevõttu. Näiteks metsaressursi kasutuselevõttu on takistanud suured transpordikulud. Kuid kui lähiaastatel tuleb metsamaterjali suurem hinnatõus, mille mõningaid märke on juba näha, siis muutub metsa ülestöötamine ka siin rentaabliks. Selge, et selleks hetkeks oleks metsaärist huvitatud isikul hea olla kohaliku võimu tüüride päris juures või siis vähemalt suht lähedal. Aga selline kulueffektiivsuse seisukohalt piiripealne metsamajandus tähendab paratamatult raskete masinate kasutamist, nende poolt lõhutud metsaaluseid ja teid, risuseid, lausa läbimatuid raielanke…Pole just hea variant kohalikust elanikust või turistist niisama metsasuitajale. Samas on turismi kogu aeg peetud saare arengu mootoriks.
Teiseks on muidugi tuuleressurss. Vormsil polegi veel tuuleparki! Milline eesrindlik vald saaks siis ilma rohelise” energiata! Ja kui nende “maavillaste” esindajatest koosnev volikogu ei taha aru saada eesrindliku mõtte kõrgustest, tuleb see volikogu sobiliku detailplaneeringu läbimineku huvides loomulikult välja vahetada. See, et kogu kasumi võtavad üritusest asja ette võtvad uued investorid ja mõned, seni tulutoovast kasutusest väljas olevate maade omanikud, aga kahjud peavad sisse võtma kõik ülejäänud saareelanikud, suvitajad ning nende külalised ja turistid, keda kotib. Progress eelkõige. Samas on see kahju otsene, kohe tunnetatav-silmadega näha ja kõrvadega kuuldav. Möödas on jäädavalt ka need ajad, kus Eesti esimene tuulegeneraator Tahkunas oli lausa turismiobjekt. Tulevikus tuldaks Vormsile pigem siis kui Rohuküla sadamast siin mitte ühtki tuulikut ei paistaks…
Kolmandaks on Vormsil veel piisavalt ressurssi ekstensiivseks loomakasvatuseks. Seda põhiliselt rohtu, võssa ja roogu kasvavate rannakarjamaade näol. Kohalikud on siin tasapidi küll, euro-ja muude toetuste mõjul sellel alal ka juba tasapisi arenenud. Kuid juba on märgatav kasvav huvi selle majandusharu vastu nende poolt, kellele loomakasvatus pole äraelamisviis, vaid külm rahateenimisvahend. Raha seadmine peaeesmärgiks viib kiiresti karjamaade (niitude) degredeerumiseni ja lõpptulemusena pole kasulik kellelegi. Rein Kilgi lambapidamisest ja selle võludest on ju paljud kuulnud….Ja turistile on metsateelt rannale jõudes seal lehma ja lambakarja söömas näha kosutav, kuid pidevalt igasugu elajatega rinnutsi seista ja nende vahel laveerida pigem masendav.
Ja neljandaks, ressurssi (ka kasutamata) on kindlasti veel kohalikus turismisektoris. Kuigi loogiliselt oleks peamised võimalused seotud peamiselt loodusturismiga, on uued tegijad võtnud sihikule siiski harjumuspärasema meelelahutusturismi. Eks meelelahutustki on vaja ja teatud piirides toetab see teisi turismiliike ja kogu muud majandust, kuid laastatud metsade, kõrguvate tuulegeneraatorite vihina ja mudaste-sitaste randadega saare võlud ajavad küll jooma, kuid mitte jätkusuutlikult…
Tundub, et sellise Vormsi, mida tunnevad ja tundsid siinsed vanimad olijad, ning mille pärast on siia tulnud ja pidama jäänud viimaste aastakümnete tulijad, saatus on noateral. Muutus võib tulla järsk ja halvasti ette prognoositav. Kõik võib sõltuda lausa ühest häälest tulevases volikogus. Lähinädalad saavad olema suht dramaatilised, aga kindlasti huvitavad…
neljapäev, 8. oktoober 2009
“Kaabakad ja sead”
Ei, ärge ehmuge, jutt ei tule teist. Pealkiri on pärit Rein Sikult Eesti Päevalehest, kust ma selle ärastasin, no varastasin. Aga täna, valimiste avapäeval, kutsuks kõiki üles tegema ka oma valik. Valik on kindlasti olemas. On võimalus valida “kaabakas”, või siis vähemalt “siga”. Ja tahan ma selle jutumärkidesse asetatud valimistel osalejaid iseloomustavate epiteetide ja pealkirjaga rõhutada ainult üht:ei ma ise valimistel kandideerijana taha ega teisi kandideerijaid kindlasti pea ei kaabakateks või siis sigadeks.
Jutt lihtsalt haakub R. Siku nägemusega (lugege siis kindlasti) kohalikust elust, kohalikest valimistest ja sellega seonduvast. Eks võtame asja ette Vormsi näitel ja räägiks pikemalt ka valimisvõitluse eetikast. Sest kindlasti ja kaugeltki olemata kaabakad, tehakse siiski eetiliselt küsitavaid käike. Põhimõttel-eesmärk pühendab abinõu.
Mis seis meil siis on, juba vähem kui kaks nädalat enne valimispäeval selguvat tõe hetke. Seis on kas lootustandev või sitt. Olenevalt sellest, kuidas hinnata seda, et esmakordselt Vormsi omavalitsemise ajaloos võtavad suure tõenäosusega kohaliku võimu sisuliselt üle inimesed, kes on saarega seotud ainult aasta või paar…Sest, jah, järjest rohkem tundub, et valimisliidu “Ka talvel Vormsil” valimislaev on kaaperdatud ja sellel seilavad võidukalt lõppsadamasse juba uued tegijad….Sellest “Lääne Elu” artiklist saab asjast ja kaaperdamise tehnoloogiast natuke aimu. Pikemalt valgustan seda tehnoloogiat allpool.
Mul endal polegi päris kindlat seisukohta, kas see on hea või halb. Esiteks oleks pragmaatiliselt mõeldes värsket verd kindlasti vaja, aga teiselt poolt pole ju teada, mida see värske veri vastomandatava võimuga peale kavatseb hakata.…Sest on oht, et kogu kohalik võim läheb väikese grupi ärihuvide teenistusse. Poleks veel midagi hullu, kui see lihtsalt läheb nii olude sunnil, lihtsalt kukub nii välja…Asi on hullem, kui see läheb nii ettekavatsetult, etteplaneeritud tegevuste tulemusena.
Nii-et kahtlusi ja kõhklusi mul on. Just need kahtlused ja kõhklused sundisid mind suht viimasel minutil oma kandidatuuri üksikkandidaadina üles seadma. Sest rohkem ei tarvitse enam ju üldse tulla mingit arvestatavat võimalust saare elus kaasa lüüa. Kulpi lüüa ja edasi teenida (s.t. minu puhul lihtsalt siin edasi elada), isegi siis kui siin hakatakse ei tea mis tükke tegema ei tea kelle huvides…
Ja teist võimalust peale üksikandidaadi ka polnud, sest ainuke seesama reaalselt siinsele võimule pretendeeriv valimisliit “Ka talvel Vormsil” mind oma ridadesse ei tahtnud. Ju oleks ma hääletoojana olnud sobilik küll aga eks oli liiga suur oht selles, et oleksingi saadud valituks. Selleks vajalikud kümmekond isiklikku häält oleks vast kogunud küll. Ju ei sobinud valimisliidu tegelikele kokkupanijatele minu pääs volikokku. Siin ongi võtmeküsimus-miks ma ei sobiks…Ainuke seletus-segaks kedagi, ei oleks piisavalt juhitav ega manipuleeritav. Nii et jäigi ainuke võimalus osaleda üksikkandidaadina.
Siiski nagu rohkem on kahju sellest et IRL loobus siin sisuliselt üldse võimule pürgimast. Sest tulla jäärapäiselt välja parteinimekirjaga teadaolevates kohalikes oludes on teadlik ette alla andmine. Isegi teatud mõttes oma valijate reetmine. Valijate huvid on paratamatult kõige paremini kaitstud siis kui tahetakse saavutada ja saavutataksegi võim. Eelmine periood näitas, et vaevalt oleks olnud võimalik ka koalitsioon keskerakonnaga või sellesama valimisliiduga “Ka talvel Vormsil”. Koalitsioon oleks võimalik vaid tugevamalt positsioonilt, mis on vormsi puhul 4kohta 9-st. See oleks olnud kindlasti saavutatav, kui oleks välja mindud tugeva ja pika alternatiivse valimisliiduna.
Isiklikult on mul üksikkandidaadina valituks osutununa muidugi isegi mugavam. Ei pea tõrjuma süüdistusi, et tahtis ainult võimule, sest ega ju mingit võimu pole ega tule. Koalitsiooni mind ei võeta niikuinii, seda oli ju näha valimisliidu nimekirja kutsumisega. Otsuseid argumentidega mõjutada, vahel vast isegi lollusi blokeerida saaks vast küll. Nii et siinkohal ja esimest korda rõhutan. Valige mind! Ma olen mingigi alternatiiv tasakaalustamaks uute inimeste liialt jõulist ja natuke ebaselgete eesmärkidega tulekut. Või kui mina ei sobi, siis Ellenit. Teist üksikkandidaati. Sest ka tema on sõltumatu. Tallegi pole midagi lubatud. Vastasel korral oleks ka tema “õiges” nimekirjas. Nii-et seekord on vist tegelike ja tõeliste talvitujate huvide tasakaalukaks esindamiseks vajalik saada volikokku mõlemad üksikkandidaadid. Kasvõi igaks juhuks. Pealtnäha suht võimatu ülesanne, aga vast siiski veel teostatav.
Nüüd siis lähemalt kaaperdamisest. Kuidas seda tehakse. Valimisseadus oma häälte arvutamise süsteemiga on tegelikult päris lihtne. Kohalikke olusid, suhteid, inimesi , nende eelistusi, neile eelmistel valimistel antud hääli teades on suht lihtne välja arvutada, mitu häält keegi võib saada ja ka seda, mitme häälega keegi volikokku võib pääseda. Laias laastus on nii, et mida pikem on valimisnimekiri, seda väiksema isikliku häälepagasiga võib volikokku saada. Juba 10 isiklikku häält peaks praegusel juhul tagama “Ka talvel Vormsil” liikmele koha volikogus. Seda 10 häält võib siin saada ausalt, oma pikaajalise tegevuse tunnustamise ja populaarsuse olemasolul ja… ,ütleme, natuke vähemausalt, valijaid importides….Sest see, et viimase (valimiseelse) aasta jooksul on Vormsi elanike arv kasvanud neljandiku võrra ainult mõnesajase võiduga praamidotatsioonis tõttu, on jutuke lollidele. Muidugi on tegemist “õigete” valijate importimisega. See oleks tegelikult täiesti aktsepteeritav, kui poleks mingeid vihjeid ega suunavaid jutuajamisi “imporditavatega”. Kutsun sõbrad ja tuttavad registreerima end siia sisse, vald hakkab saama tulumaksu ja sõbrad-tuttavad saavad mul vähemate kuludega külas käia…Täiesti loomulikult osa, ja ilmselt suurem osa valib mind valimistel täiesti vabatahtlikult ja meeldetuletuseta. Kuid praegusel juhul tekib ebavõrdne konkurents valimisliidu sees. Selles liidus olevatele vanadele kohalikele tulevad need vajalikud 10 häält kätte läbi higi ja pisarate, uutele tulijatele aga läbi lõbu ja pillerkaari…On ju selgelt etteennustatav, et ütleme 80-st uuest vormsilasest vähemalt 40 valivad uusi tegijaid vormsilasi..Jagub parasjagu 2-3 tegijale ja võib-olla isegi mõnele väljavalitud “põlisvormsilasele”….Vot selles võimaluses näengi kõige suuremat eetilist probleemi. On täiesti võimalik, et keegi “tõeline talvituja” viiakse volikokku juurdetulnud häältega. See volikogu liige saab olema sõltuv nendest, kes talle hääled orgunnis.
Õigem, ütleks isegi, et ausam oleks olnud teha päris oma valimisliit näiteks tingliku nimetusega“Uued tegijad” ja siis importida oma pooldajad. Selle vastu ei oleks mul küll kohe midagi. Ja oleks ju saanud ka sealt oma kaks kohta kätte. Praegu tundub aga kogu see värk kohalikega manipuleerimisena, ja ma ei ole päris kindel, et see toimub õilsatel eesmärkidel.
Nii-et kahjuks tundub mulle järjest rohkem, et teile Vormsi mehed-naised, kes te tegelikult kannate seda ka talvel siin elama pidavate inimeste mullegi hästi mõistetavaid arusaamu, tõmmati müts silmini pähe…
Mul isiklikult pole küll uute tulijate-tegijate vastu midagi. Isegi tervitaks neid valla juhtimisel igal tasandil. Ja juhtima nad seda valda suure tõenäosusega hakkavad. Ainuke, mida tahaks ära hoida, on see, et nad ei hakkaks tegema seda liiga suure mõjuvõimuga, kontrollimatult. Selle ärahoidmiseks on veel võimalusi kui valijad ei annaks valimisliidule “Ka talvel Vormsil” üleliia hääli. Oma kolm kohta saavad nad praeguses situatsioonis igast asendist. Ka nelja kohaga ei saa nad veel ülejäänutele täiega pähe istuda.
Kokkuvõtteks võiks siis resümeerida, et kui valijad tunnetavad ohtu uute tulijate võimalike ärihuvide ja eesmärkide ees, tuleks esimeses järjekorras valida üksikkandidaate. Ehk siis mind või Ellenit (meil on neid hääli sissesaamiseks ikka hädasti vaja). Kui meie ei sobi, valige üks tubli inimene Keskerakonna või IRL-i nimekirjast. Kui neid ohutundega valijaid on küllaldaselt, pole sugugi utoopia volikogu sellise jõudude jaotusega: “Ka talvel Vormsil”-3 kohta, IRL-2kohta, Kesk-2kohta pluss 2 üksikkandidaati. Piisavalt tasakaalukas värk. Kõik pole veel kadunud!
esmaspäev, 14. september 2009
Rahvaasemike kandidaadid selgunud… II
neli aastat tagasi sai seda pealkirja juba kasutatud….Et teema ju sama siis milleks uut pealkirja välja mõelda…
Mu tollane jutt pakuks vist ka praegu huvi, ja tõin ta siin ka täies mahus ära, kursiivis.
kolmapäev, 7. September 2005. a
Rahvaasemike kandidaadid selgunud
Nonii, läheb lahti. Aktiivsus ja tung võimule väikses Vormsis on enneolematu. Lugesin kokku 35 soovijat 9 volikogu kohale,
Nüüd (2009.a.) siis tung veel suurem, 39 soovijat
neist
11 talvituma jäävat kandidaati valimisliidust "Ka Talvel Vormsil" - Ivo Sarapuu, Riima Koch, Andres Koch, Ege Kanarbik, Ellen Mandre, Moonika Vetesina, Arvo Allik, Ilmar Koppelmaa, Peeter Savisto, Ants Streng, Koit Kõiveer
Nüüd aga
Arvo Allik, Jonne Berggren, Jaak Kaabel, Andres Koch, Riima Koch, Risto Koch, Ilmar Koppelmaa, Ove Koska, Ellen Mandre, Priit Orutalu, Lia Ostapenko, Urmas Pau, Sven Rammul, Ene Rand, Ene Sarapuu, Ivo Sarapuu, Teet Vainola, Ants Varblane
Seekord siis tervelt 18 talvitujat, kellest 6 on samad ehk jäänud nimekirjale truuks… Pole midagi öelda, Vormsil talvitumine on moodi läinud…Etteruttavalt võib siit ennustada ka üsna kindlat valimisvõitu. Pakuks neile esimese pauguga 4 kohta
8 Isamaaliidu poolt: Jaana Kokk, Alla Lääts, Ada Siilbek, Tanel Viks, Karlo Hälvin, Meelis Mägi, Elle Puurmann, Maris Puurmann
Nüüd
Meelis Mägi, Elle Puurmann?, Anu Streng, Olger Berggren, Siim Grundsten, Ahto Kokk, Koit Kõiveer, Alla Lääts, Ain Ojasoo, Kaido Valm
Sellel kohal ja eelmistest valimistest pärit siseinfo põhjal võib öelda, et Meelise jäärapäisus tingimata ja just “Isamaa” nimekirjaga välja tulla hakkab kätte maksma. Voolavus on suur, valimiste võitmiseks vajalikku pikka nimekirja ei õnnestu kokku panna. Kui nüüd Elle loobumine kinnitust leiab, siis üle kahe koha siit ei tule…
7 Rahvaliidult- Ellen Järv, Ene Sarapuu, Aime Piirsalu, Teet Vainola, Märt Maivel, Harry Rosenblad
Rahvaliit on siis ka Vormsis (nagu mujalgi Eestis) hajunud “talvitajate”, keski ja üksikkandidaatide suunal ega pole sel korral esindatud…
7 Keskerakonnalt- Ahto Kokk, Jüri Pajuste, Rando Raudsepp, Toivo Hokkonen, Ain Streng, Heily Piip, Ervin Kits
Nüüd
Aavo Jüristo, Toivo Hokkonen, Rando Raudsepp, Aime Piirsalu, Heily Piip, Airila Paulus, Jüri Pajuste, Gert Kanarbik, Eedik Kisler
Ega Keskerakondki lähe ka seekord siinseid valimisi võitma. Pigem on tegu suure partei ja tema bosside kangekaelse sooviga näidata, et nad on kõikjal tegijad…2 kohta, sedagi napilt…
1 esindaja Res Publicalt -Mart Marandi ja
1 parteitu üksikkandidaat - mina ise
Seekord 2 üksikkandidaati
Ellen Järv, Toomas Puurmann
Seega siis Res Publica on sulandunud jälgi jätmata “Isamaas” ja tere tulemast Ellenile sõltumatute üksikkandidaatide sekka…Pakuks kahe peale ühte kohta..
No mida arvata? Üldjuhul pikim nimekiri peaks võitma, seega n-ö praeguse võimupartei Isamaaliiduga tunduvad lood vähemalt esialgu kehvavõitu, nimekiri on võrreldes eelmiste valimistega kokku kuivanud, on ärahüpanuid, isegi praeguse vallavalitsuse liikmed ihkavad uue, seni veel teadmata uue vallavanema alla jne. Prognoosida võiks siis kohtade jaotuseks ülevalt alla 3-2-2-2. Kurb küll, aga üksikud jäävad seekord vist välja; koguda üle 20 hääle olukorras, kus igale kandidaadile jagub ainult 5 potentsiaalset valijat, on keeruline.
Nimede järjekorra järgi võib arvata, et Keskerakond panustab Heily Piibule ja Toivo Okkonenile ning Isamaaliit Meelisele ja Ellele. Need neli on seega kindlaimad uue volikogu liikmed. Talvitujate ja Rahvaliidu puhul on kõik lahtine, sest nimekirja sees on nad omavahel selged konkurendid ja sealt tulevad võimalikud 5 saadikut on ettearvamatud ning võivad sõltuda mingist ühest juhuslikust häälest (seda muidugi juhul, kui ei käi must mäng häälte ostmisega)
Kõik on võimalik, sest nagu eespool mainitud, on eetikaga mitmetel kandidaatidel juba alguses probleeme.
Sellele nelja aasta tagusele jutule võiks ka praegu alla kirjutada. Aeg on küll hoopis teine, ja vähemalt parteinimekirjad peaks hääli kaotama üksikkandidaatide ja valimisliitude kasuks…Sellest siis ka arvestus, et minugi võimalused on täitsa olemas…
neljapäev, 10. september 2009
Vormsi saarevahi saaga läheb edasi…
Lõpuks siis, vaat et poolteist aastat algsest tähtajast hiljem, sai Lääne Maavalitsus hakkama suure töövõiduga: kinnitas ametisse Vormsi saarevahi…
Olen selle segase ja äärmiselt ebameeldiva asjaajamiskultuuriga värgiga algusest peale seotud olnud ja kinnitan, et ma seda asja päris niiviisi ei jäta. Mitte selles mõttes, et seaksin kuidagi kahtluse alla Jonne pädevuse ja sobivuse sellele kohale. Et ma oleks nagu parem mees. Kaugel sellest. Jonne on kohe kindlasti ja mitmeski mõttes sobivam. Aga eks mulgi ole tugevaid külgi, ja ainuke, mida taotlesin, oli see, et kandidaate võrreldaks ausas ja avalikus konkurentsis. Selline susserdamine ei kõlba kuhugi. Edaspidi taotlen aga juba seda, et susserdajad selgitataks välja ja võetaks vastutusele. Ei muud. Eks natuke kahju küll, aga Vormsi saarevahti minust tõenäoliselt enam kunagi ei saa, kuigi see amet mulle vast päris sobiks. Isegi siis, kui Jonne mingil põhjusel kunagi loobub. Sest võib jääda mulje, et äkki loobus mingi järjekordse susserdamise tõttu ja saadaks minu peale näpuga näidata. Selline omaenda rikutuse tasemel mõtlemine on maavalitsuses kahjuks väga levinud.
Kuidas see asi siis nii läks? Nüüd kui Jonne on lõpuks kinnitatud, saab sellest juba rääkida. Sest vastasel juhul, kui ma oleks varem valjuhäälselt ja ametlikult protestima hakanud, ei oleks Vormsi omale seda saarevahti kunagi saanud. Protest oleks olnud ainult ettekääne asjaga edasiseks venitamiseks ja saarevahi tarbeks mõeldud sihtotstarbelised summad oleks maavalitsus rõõmsalt oma ametnikele palkadeks ja preemiateks välja maksnud…Masu ajal kulub iga “kokkuhoitud” kopikas ju marjaks ära…
Asi sai alguse siis kuskil poolteist aastat tagasi, kui valitsus eraldas raha väikesaartele saarevahtide palkamiseks. Lläänemaal oli kaks ametikohta – Vormsi ja Osmussaare jaoks. Mujalt on kindlasti tuntuim Jaan Tätte Vilsandi saarevahina. Temagi selline staatus on pärit samast perioodist, Saare maavalitsus tegutses küll mõni kuu kiiremini . Selle järgi, et Tätte tundub ametis olevat juba terve igaviku, saab aru, kui palju aega on selle Vormsi saarevahiga venitatud.
Kuulutati siis konkurss standardsete, ühiste nõuete järgi välja. Tähtaeg 20.juuni oli vist. Reedene päev. Otsustasin küll suht viimasel minutil konkursil osaleda, aga vähemalt argimõistuse tasandil piisava ajavaruga. panin kirja avalduse ja CV-ga posti neljapäeva, 19. kuupäeva pärastlõunal (hommikupoolikul alles kirjutasin). Arvestusega , et hiljemalt järgmine hommik (reede, 20.kuupäev, tähtaeg) saab kiri postitempli peale ja see tähendaks tähtaja piiridesse mahtumist. Igasugu konkurssidega on ju nii olnud. kuid võta näpust. Umbes nädala pärast laekus maavalitsusest valda kinnitamiseks nimekiri kandidaatidest, kus ka minu nimi kirjas, kuid joone all ja märkega, et avaldus laekus tähtajast hiljem. Mulle endale aga ei mingit teadet stiilis: aitäh osalemise eest kuid kahjuks jäite avalduse esitamisega hiljaks…Nii polnud mul mingit alust ja aega protestida ilmselge kuupäevadega manipuleerimise vastu. Või tõesti pole Vormsi postkontoris kuupäevaga templit, mida kirjale peale lüüa…Füüsiliselt võib see kiri ju meretagusest asukohast tingitud asjaolude tõttu tõepoolest 30 km läbimiseks Vormsi-Haapsalu trassil kulutada mõnikord ka rohkem aega kui kaks päeva…No ja kui siis riigiasutus Eesti Post ei saa kodaniku riigitööle kandideerimise soovi edasitoimetamisega teisele riigiasutusele-riigitöö konkurssi korraldavale maavalitsusele- normaalse ajavahemiku jooksul hakkama, võiks ju kodaniku avaldust ikkagi arvestada. Kõik muud parameetrid olid ju õiged. Enamgi veel-kodanik oli (nagu hiljem selgus) nõuetele vastavuse osas teistest kandidaatidest peajagu üle…Kas riigitööle ei tahetagi enam parimat kandidaati või on primaarne umbusaldus riigiettevõtte “Eesti Post” töökorralduse ja võimekuse suhtes…Just selline umbusaldus oleks tagantjärele tarkusena teinud minust Vormsi saarevahi…
Igatahes, enne kui arugi sain, oli volikogu kiirkorras kokku kutsutud, saarevahi küsimus kiirkorras päevakorda pandud, minu kandidatuur ellimineeritud ja …siis jäädi pead sügama. Sest minust ülejäänud kandidaadid, ütleme ausalt, olid kraad või kaks nõrgemad või ei vastanud üldse nõuetele. Enam-vähem vastas vaid Tanja (Russakova), keda soovitas siis ka maavalitsus. Vormsi volikogu polnud aga vist valmis naisterahva nimetamisega saarevahiks, ja eks mõnede volikogu liikmete meeles mõlkus juba vist ka siis Jonne kandidatuur. Jonne siis ei kandideerinud, kuna oli veel piirivalves tööl. Nii püütigi võtta nagu aeg maha ja tehti maavalitsusele ettepanek see konkurss läbikukkunuks lugeda ja uus konkurss välja kuulutada. Mulle serveeriti seda kui võitlust ja töövõitu minu huvide eest: tuleb uus konkurss samadel tingimustel, minu avaldus on seal esimesena laual, mina ei pea enam midagi tegema ega isegi uut avaldust esitama…No tore. Kuid maavalitsus oli teist meelt: konkurss toimus, konkursile formaalselt vastavaid kandidaate (vähemalt Tanja) oli ja kinnitage ta aga ära…Tagantjärgi tarkusega peab nentima, et see tähendas maavalitsuse seisukohta: ükskõik kes, peaasi mitte mind, selle blogi üht tagasihoidlikku autorit…Selline läbipaistev surve kohaliku omavalitsuse volikogule tundub küll olevat mõjuvõimuga kauplemine, mis on kriminaalkorras karistatav.
Tollal võtsin asja veel suhteliselt kergelt. Pakkusin ise volikogu liikmetele välja, et kinnitage Tanja ära, Vormsi saab vähemalt ühe töökoha juurde ja inimene tööd. Täiesti selge oli ka see, et ta saaks saarevahi ülesannetega hakkama, pole seal hullu midagi. Nii tehtigi ja jäädi ootama, kunas siis maavanem Tanjaga lepingu ära teeb. Võta aga jälle näpust: Tanja olevat ise loobunud! Seda eelmise aasta sügisel, kui majanduslanguse ja tööpuuduse märgid olid juba selgelt üleval ja oli teada, kui väga oli Tanja kodusaarel tööd tahtnud.
Igatahes jäi see värk väga segaseks ja hakati jälle rääkima uuest konkursist. Millegipärast need rääkimised valla ja maavalitsuse vahel ei edenenud ega mädanenud. Sihtotstarbeline Vormsile töökoha loomise raha aga seisis (või pani selle maavalitsus oma tarbeks pihta). Kuna ma ise ka olin ikkagi natuke veel huvitatud selle asja edenemisest, võtsin ühendust tubli Läänemaa noorpoliitiku L.Luigega, et see siis oma riigikoguliikme positsioonilt saaks äkki maavanemaga jutule. Et mis värk on selle saarevahi ja uue konkursiga. Igatahes see mõjus ja uus konkurss kuulutatigi selle suve algul välja. Lugesin ka kuulutust: täpselt samad tingimused mis eelmisel ja kuskil polnd kirjas, et vanal konkursil hiljaks jäänu peaks esitama paberid uuesti. Nii-et võtsin rahulikult-minu paberid on sellel korral esimesena laual….
Aga nagu ikka siin Vormsis viimasel ajal- nii lihtne see pole…Konkursi tähtajast oli juba mingi nädal või rohkem möödas kui hakkasin natuke muret tundma: vaatamata vaat et igapäevasele suhtlemisele mõne vallavolikogu või vallavalitsuse liikmele, valitses selle uue saarevahi küsimuse ümber jälle kuidagi kurjakuulutav vaikus. Kiikasin siis valla kodulehele, et äkki seal mingi teade väljas…Ja mis ma näen-vahepeal on olnud vallavolikogu istung, kus siis vallavalitsuse toetatud maavalitsuse ettepanekul on saarevahiks nimetatud Jonne…Minu kandidatuurist mitte kuskil mitte sõnagi…Pole midagi öelda, osavalt tehti ära.
Hiljem on omavahel minu küsimiste peale, et miks siis mind poole sõnagagi ei informeeritud järjekordsetest minu osalusega seotud probleemidest sel konkursil vastatud, et maavanem on minu kandidatuuri vastu ja miskit pole teha…Midagi on omavalitsuse (Vormsi valla) ja maavalitsuse suhetes ikka kapitaalselt mäda, kui maavanem hakkab juba ette kirjutama ka seda, keda Vormsi vald võib valida saarevahiks, keda mitte.
Riigiametnikud on oma parteilistele seljatugedele toetudes ikka päris ülbeks kätte ära läinud. Aga pole viga, küll leidub rohtu nendegi jaoks.
Kutsuks Vormsi võimulolijaid üles avalikustama seda, kuidas see maavalitsuse poolne nihverdamine, susserdamine ja käteväänamine reaalselt käib. Omavalitsus on ikka oma valitsus, riigi esindaja maavalitsus pole mitte ülemus, vaid partner. Igasugu käteväänamine on võimu kuritarvitamine, mõjuvõimuga kauplemine. Siia saab kirjutada anonüümselt, võib ka turvalisele meiliaadressile np3299@puurmann.pri.ee
kolmapäev, 9. september 2009
Jälle üksikkandidaadina….
Niisiis - viisin ka valimispapred vallamajja…Suht viimase minuti otsus, sest sellest valitsevast üksteisele kärukeeramise mentaliteedist ( ja veel silmakirjalikult koostöösoovi sildi all) oli suht villand. Kuid, järele mõeldes, seda mentaliteeti saab murda vaid seestpoolt, ise protsessis osaledes. Aga murdma jälle peab, muidu pole ei endal ega lastel siin saarel mingit tulevikku.
Teine asi, mis tugevasti kallutas sellest valimispullist osa võtma, on mängu ilu. Et asi on üks mäng, näitab see, kuidas läheneti minule kui siiski võimalikule potentsiaalsele kandidaadile…See tähendab…ei lähenetudki….Isegi Valmi Ants, kes veel mõned kuud tagasi oli väge täis juttudega, et kohe on vaja hakata võimu pöörama ja kandideerima, ei andnud enam näole. Nii et ei ühtki ettepanekut, isegi ääri-veeri jutuajamist mitte. Olgu, vähemalt tõsiseltvõetavat ettepanekut, sest formaalselt ju Meelisega jutt IRL-i nimekirjas kandideerimisest oli küll. Kuid see oli selline mitte sisuline, pigem otse öeldes variserlik ettepanek. Esiteks oli Meelisele teada minu hetkeseisukoht mitte enam selles valimisjandis osaleda; teiseks oli talle väga hästi teada minu suhtumine parteidesse üldse ja IRL-i veel eraldi ning kolmandaks, tolle hetke seisuga oleks olnud jutt kolme Puurmanni kandideerimisest ühes ja samas nimekirjas, mis on ikka täielik nonsenss. Kõige muu kõrval tähendanuks veel see ka seda, et minu reaalsed võimalused selles nimekirjas volikokku saada oleks ju nullilähedased. Lõppkokkuvõttes loevad kohalikel valimistel ainult konkreetselt mulle antud hääled. Mis häda pärast peaks seni Meelise ja Elle poolt hääletanud järsku hääletama minu poolt, kui ma olen samas nimekirjas…Või miks peaks need teised, kes muidu ei hääletaks mitte mingil juhul Meelise või Elle poolt, järsku hääletama minu poolt, kes ma olen ometi samas nimekirjas ja loomulikult ei saa võtta ei erinevat positsiooni ega nimekirjakaaslasi kuidagi kritiseeridagi…nii-et IRL polnud huvitatud mitte minu reaalsest volikokku pääsemisest, vaid sellest mõnest lisahäälest, mis ma parteile oleks toonud. IRL-i tegelik eesmärk mulle seda ettepanekut tehes võis olla vabalt isegi vastupidine – blokeerida minu pääs volikokku. Sest mujal nimekirjas kandideerides oleks mu võimalused volikokku pääseda märksa suuremad. Küüniline värk.
Ja miks need teised nimekirjade koostajad siis mingit pakkumist ei teinud. Et keegi ei tunnegi mind siin saarel…. Ei ole kuulnud ega näinud…Eks lugu ole ikka selles samas, et nimekirjade koostajad ehk tegelikud otsustajad ei tahaks mind reaalselt volikogus näha…Ma tooks küll nimekirjale hääli, aga äkki liialt palju, võrreldes nimekirjakaaslastega….Risk on liialt suur.
Ega tegelikult ka mõnes teises parteinimekirjas ma vaevalt et oleks muidugi kandideerima soostunud. Ei pea vajalikuks sellises väikses kohas olla mingite kaugete grupihuvide esindajaks. Aga pakkuda oleks võinud ju ikka. Isegi Keskerakond …Asja oleks olnud vähemalt võimalik arutada. Küll aga oleks ma ilmselt vastu võtnud “talvitujate” pakkumise. Kui selline oleks tulnud. Sest eks ma ole ise ka üks kõvemaid siin “talvitujaid”. Võistluse, kes viibib kõige rohkem saarel või kes käib kõige vähem mandril, paneks ma pikalt kinni. Selles mõttes on “talvitujad” sümpaatsed, et kaitsevad varjamatult omi kohalikke elulisi ja reaalseid huve. Ei ole mingid tuimad parteisõdurid, mis järgivad peakontorist antavat parteilist liini.
Nii-et ei jäänudki muud võimalust peale üksikkandidaadi rolli. Pole viga, kui (tõenäoliselt, sest üksikkandidaat peaks saama ikka mitukümmend häält, mis Vormsi kohta kõva sõna) ei pääsegi sisse, siis vähemalt parteinimekirjadelt võtan portsu hääli ära küll. Eks see annab paremad võimalused “talvitujatele”, mis on igal juhul parem kui IRL-i või Keskerakonna diktatuur…
esmaspäev, 31. august 2009
Uuele ringile!
On jah mõnedele (ja tegelikult arusaadavalt) probleem, et siin on kõik kogu maailmale lahti...Kogu maailm näeb, mida nad siin susserdavad...blogi neljaaastase ajaloo jooksul on siia sattutud 53 riigist...Eks ole seal juhuslikke valikuid kuid peaasjalikult tähendab see vast seda, et Vormsiga kuidagi seotud inimesed reisivad palju. Samas inimeste soovi arutada asja mõnevõrra eraldatumalt, omaette, võib täiesti mõista. Selleks on nüüd uuendus, paralleelselt on olemas aadress wormsi.blogspot. com (kaksiswega), kuhu pääsevad ligi ainult kutse saanud inimesed. Kutse saamiseks tuleb saata meil aadressile ennjatom@aol.com ja märkida selles oma päris nimi ja seotus Vormsiga. Boonuseks julgeks niipalju lubada, et vast suudan ennule augu pähe rääkida, et seal hakkab ta tihemini suhtlema inimesi huvitavatel teemadel.
Siin aga jätkub kõik vanaviisi, kõik on vaba ja maailmale lahti. Kommenteerimisel peaks ainult arvestama valimisperioodi iseärasustega. Põhjendatult võib võtta hambusse inimesed kes kas siis juba teostavad avalikku võimu (vallavalitsejad) või siis taotlevad seda (kandideerivad valimistel). Iga vald peab tundma oma kangelasi...Kuid anonüümsed kolmandate isikute (räigemad) ründamised ma siiski kustutan. Oma nime all ja vastutusel võiks vast siiski just valimisperioodil võimuesindajale või selleks saada tahtjale öelda mida tahes ja ükskõik mis sõnadega...Kes aga lihtsalt sõimata tahab, võib seda minu kulul vabalt teha...olen suht immuunne.
teisipäev, 7. aprill 2009
Täna, aga möödanikus
Proviisori „süü“ seisnes selles, et ta avas üldkasutatava raamatukogu. Surma ähvardusel pidi Raupach sulgema lugemistoa uksed ja unustama „saatanliku“ ettevõtmise.
Hernhuutlased pühitsesid võitu Ridala pastoraadis, tänades ja kiites Jumalat, kes neile „abikäe ulatas ja rohusegaja taltsaks tegi.“
kolmapäev, 28. jaanuar 2009
KÜLAS KÄIGUST
Lauri Luik ja Vormsi saare rahvas...
Juba nädal saab ajast, kui saart külastasid noored reformikad eesotsas Riigikogu liikme Lauri Luigega. Osalesin üritusel ja algul mõtlesin ka muljeid jagada. Kuid kuna midagi erilist ega väga muljetavaldavat ju polnud, ei osanudki midagi nagu öelda. Aga kuna nüüdseks on L.Luik oma blogis asjast ise juttu teinud, siis mõnda asja tasuks vast vastukaaluks selgitada.
Olgu kohe ära öeldud, et Lauri koos teiste noorte reformikatega (vastavad teatud näitajate osas kahtlemata nn. "poliitbroilerite" kategooriale) jätsid üldiselt hea mulje. Igal juhul parema kui varem eeldasin. Obligatoorne partei peajoone jutt ja promo oli natuke tüütuvõitu kuid ärakannatatav. Tuleb aru saada noorest mehest, kes on saanud oma kõrge positsiooni ühiskonnas eelkõige tänu just oma parteile (Luik sai Riigikokku tänu sellele, et oli partei üldnimekirjaS väga kõrgel viiendal kohal). Poiss ise paistab olevat usaldust väärt-ilma irooniata. Sest see jutt, mida ta rääkis selgelt omaenda nimel, oli arukas ja mõistlik. Tugines maailmavaatele, mida ma hindaks kui "mõõdukas liberaal".
Teine lugu on nüüd sellega, kuidas Luik oma blogis seda kohtumist kajastab. Jääb mulje, et kohtumine oli lihtsalt selline sõbralik ja soe...Tegelikult oli see kohtumine sõbralik ja soe ainult sellepärast, et seal polnud peaaegu üldse rahvast, kõvematest kraaklejatest rääkimata. Kui ikka nelja noore ja sõnaosava reformika vastas on neli külainimest, kellele pakutakse ka kommi, küpsist, karastusjooki, toimub kohtumine ikka sõbralikus õhkkonnas...Noori reformikaid peaks häirima natuke ka see, et kohalikud võimuesindajadki suhtusid siiski riigis juhtpositsioonil oleva partei esindajate suht haruldasse külaskäiku enam kui leigelt...Ja Lauri võiks oma blogiski rohkem rääkida sellest, mis juttu nad järgmisel hommikul vallamajas vallavanemaga rääkisid. Muidu jääb mulje, et aetaksegi kahte poliitikat. populistlikku kommide ja käpsistega rahvapoliitikat ja tegelikku kabinetipoliitikat tegelike otsustajatega...
Siit tuleneb ka võimalus meie poliitilise vähkkasvaja, poliitilise korruptsiooni arenguks. Sest oli üks asi, mis mind Lauri jutus tõsiselt häiris. see, et ta esitas ennast tõsise ja kõva lobbistina...et ajab asjad välja. Meil ei ole majoritaarne valimissüsteem , kus on loomulik, et piirkonnast valitud saadik esindabki selgelt oma ringkonna valijate huvisid, ja selgelt teiste valijate huvide arvelt. Liialt väike riik. Rahvaesindaja peaks kõigepealt vaatama üldisi, kogu riiki puudutavaid asju. Neid asju tuleb ajada maksimaalselt ühtlaselt ja õiglaselt. Nii, et ääremaad ei kannataks. Vormsi saar kannatab kõige rohkem just saare püsielanike seisukohalt ebaõiglase omandireformi tõttu...Auu, Lauri...
esmaspäev, 19. jaanuar 2009
Vallamajas natuke juba liigutatakse...
Tere,
Tahaksime vallamaja poolt ühineda tekkinud aruteluga ja võibolla anda vastust mõnele küsimusele.
Oleme samuti mõelnud, et vallavara haldamisega võiks tegeleda selleks eraldi loodud üksus. Kihnus olid OÜ loomiseks küll veidi teised põhjused nagu on kirjas ka vastavas ajaleheartiklis ja meil on täna enamik teenuseid, mida vald ise korraldama ei peaks juba sisseostetud kohalikelt ettevõtjatelt. Majanduslikust seisukohast on sellisele skeemile üleminek Vormsi tänases situatsioonis vallaeelarvele selgelt kulukam ja arvestades ka kohaliku ettevõtluse taset nendes valdkondades, siis on ka lisakonkurentsi tekitamine ja nii mõnegi tänase kohalikust ettevõtjast lepingupartneri suhtes mittekorrektne käitumine. Luues täna 100% vallale (kes on suurim, stabiilne, teatud teenuste vajaja Vormsil) kuuluva ettevõtte erinevate teenuste osutamiseks lõhume me ära parima, soodsa ettevõtluskeskkonna kasvulava.
Oleme mõelnud SA Vormsi Maja loomise peale, kus osalised oleksid külaseltsid, MTÜ Vormsi Kodukant, Käsitöö Selts ja muud huvitatud MTÜ-d ning seltsid ja mille eesmärk oleks rahastada projektide abil ja valla toel nt vana vallamaja renoveerimist multifunktsionaalseks teeninduskeskuseks ning sotsiaalkorterite ja puhverelamispinna jaoks praeguse vallamaja renoveerimist. Niisugune ühinguid ja seltse haarav SA oleks vaba valimiste mõjudest, oleks puhtalt kodanikualgatuselt tekkinud ja tulevikus edasi arenedes võiks omada seda jõudu ja võimsust, mida hetkel omab Kihnus olev OÜ.
Oleme tõsiselt mõelnud võimalusele valla sotsiaalstruktuuri osalisele üleminekule kolmandale sektorile: ehk siis rahvakeeli - koduhooldus, eakate kokkukäimiste organiseerimine ja muu taoline läheks üle mõnele MTÜ-le, vald edaspidi nii-öelda ostaks teenuseid. Mõte on hetkel küll võrdlemisi uus ja võib alguses võõristus tekkitada, aga kui järele mõelda ... Peame siin kindlasti lisama, et sellist ümberkorraldust saadaksid väga arvestusväärsed rahalised toetused erinevatest fondidest ja EU vahenditest.
Kahtlemata on võimalik korraldada küsitlusi, et selgitada vormsilaste vajadusi. Siinkohal on kindlasti võimalik koopereeruda mõne ülikooliga, kes otsib endale uuringute baasi ning on põhimõtteliselt nõus omapoolt uuringuid rahastama. Peaksime tegema eelnevalt omale selgeks, kes on vormsilane, kas ainult need, kes elavad saarel aastaringselt, kas need, kes on registreerinud end Vormsi elanikuks, kas need, kes omavad saarel maad või kõik eelnevad kokku, kes on need inimesed, kes peaksid kaasa rääkima Vormsi tuleviku küsimustes? Kui me korraldame küsitlusi, kas ei peaks nendes kaasama ka kõiki maaomanikke ja neid inimesi, kes maksavad 88 % valla eelarvesse laekuvast tulumaksust, aga saarel püsivalt ei ela?
Meditsiini küsimustes ennekõike tuleks arvestada Eesti Vabariigi Haigekassa töökorraldusega, põhimõttetega ja rahastamisega ning kehtiva seadusandlusega. Eelmise aasta lõpus ajakirjanduse väljaannetes ilmusid tõdemused, et Eestis on turvaline elada ainult Tartus ja Tallinnas; seda meditsiiniteenuste kättesaadavuse mõttes. Meil on olemas praamiühendus mandriga kaks korda päevas ja järelikult ka võimalus külastada arsti Haapsalus (miks mitte ka Tallinnas) igal tööpäeval. Sellist teoreetilist võimalust ei ole paljudes mandri valdades, küladest rääkimata, sest neil puudub igasugune ühistransport. Seoses pideva survega ja etteheidetega, et vald ei ole midagi teinud ega ei taha teha nt pensionäridele med. teenuste ja poes käimise tagamiseks Haapsalus, oleme nüüd jaanuaris korraldanud sõite Haapsallu. Seoses tervise probleemidega neid on siiani kasutanud ainult üks inimene. Siinkohal peame juhtima tähelepanu ka asjaolule, et sellise püsiva transpordi korraldamine mingile kindlale isikute grupile väljaspool sotsiaalteenuste raame on põhiseaduse vastane, mis ei luba eristada inimesi vanuselise piiranguga sellise tasuta teenuse osutamisel,
Täielikult toetame seisukohta, et praam seisaks siin Svibys. Sellel nädalal on plaanis läbirääkimised Kihnu Veeteed'ega, arutame, mis kuupäevast see oleks reaalne. Praegu tundub, et sügisest: kevaditi ikka praam hakkab seisma siin ja siis sellest sügisest jääbki siia.
Maastikute hooldamiseks peaksime tõhustama koostööd Vormsi Kodukandi Ühinguga. Vallamaja on nõus korraldama suhtlusringe maaomanikega ja omapoolt aidata seletada praegust majandusliku olukorda ja tuleviku perspektiive.
Järgmise valla arengukava koostamisse peaks kindlasti kaasama võimalikult palju valla elanike ja neid ühendavaid organisatsioone ning kogenud eksperte.
Lugupidamisega,
Daina, Urmas, Valvi, Riima, Eidi
kolmapäev, 14. jaanuar 2009
Rahvas ärkab visalt...
Ei edene suurt midagi. Blogi külastatavus on suht väike, ja needki, kes siia kiikavad, on asukohaga pigem mujal, kui Vormsis. Enn Tallinnast ja Meelis Raplast küll vaatavad...Ja otsinguga satub siia igalt poolt mujaltki...Päris Vormsi kohalik rahvas aga pole praktiliselt esindatud. Imelik, internet ju praegu päris paljudel...Igal juhul tänud Meelisele, kes lahkelt saatis A. Strengi omaenda mõtete edasiarenduse, mille siia ka üles panen.
12. 01.2009
Seisukohtade tutvustus
Käesolevaga vastan enda poolt esitatud küsimustele, mis ma esitasin vallavalitsuse liikmena volikogule oma 14.12.2008.a. pöördumises.
1. Kas volikogu peab prioriteediks püsielanikkonna suurenemise? Mida tuleks selleks teha, et püsielanikkond suureneks?
Mina isiklikult pean kohaliku elu korraldamisel prioriteediks Vormsi püsielanikkonna ja sealhulgas eelkõige kooliealiste laste arvu suurendamist.
Volikogu liikmena lähtun kõigi vallaelu puudutavate probleemidele lahenduste otsimisel sellest, et kõik pakutud lahendused toetaksid ja oleks kooskõlas antud eesmärgi saavutamisega.
Selge on see, et senine piiratud lähenemisega vallaelu juhtimine, kus peamiselt on lähtutud riigi seadustest tulenevate kohustuste täitmistega, ei ole valla arengu seisukohast soovitud tulemusi andnud. Olen seisukohal, et vallaelu korraldamisel ei ole arvestatud piisavalt väikesaarelisusest tulenevate iseärasustega ning sellest tulenevalt on jäetud vallaelanike tegelikud vajadused ja ootused piisava tähelepanuta. Seni vallaelu juhtimises valitsenud seisukoht, et väljaspoole valla otsestesse kohustustesse jäävate küsimuste ja probleemide lahendamisega peavad hakkama saama ettevõtjad ja elanikud ise, on soodustanud olukorra tekkimist, kus aasta – aastalt jääb kogukond järjest nõrgemaks. Arvamus, et väikesaare tingimustes saavad ettevõtjad täita aastaid seisnud tühimikud, on minu meelest selge asjatundmatus või hoopis hoolimatus.
Seda, et väikesaarel ei ole teatud teenuste kättesaadavuse tagamiseks mõtet loota alati ettevõtjate peale kuna selleks ei ole kohapeal turumajanduse normaalseks toimimiseks piisavalt nõudlust ega pakkumist on ammu aru saanud näit. Kihnu Vallavalitsus. Majandusharidusega vallavanem on vallaelu korraldamisel lähtunud seisukohast, et standartsed vallaelu korraldamise põhimõtted ja töökorraldus väikesaare vallajuhtimiseks ei sobi. Lähtutud on seisukohast, et saareelaelanike toimetulek väikesaarel on ka vallajuhtide mure. Väikesaare vallajuhtidele sobivast hoiakust tulenevalt on leitud juba lahendusi, kuidas vajalikud teenused saarerahvale taskukohaseks ja kättesaadavaks teha. Täpsemalt hoiakutest saab lugeda ajaleheartiklist, mille olen manustes lisanud. Juhin tähelepanu sellele, et artikli ilmumise ajal 2006.a. ei olnud veel Kihnu Regionaalarengu Programmi, mille kaudu riik toetab Kihnu valda aastatel 2007-2010 5 milj. EEK aastas.
Teise näite toon lähemalt – Haapsalust. Võiks ju arvata, et ligi 12000 elanikuga linnas toimib vaba turumajandus ja linnakodanikel ning ka linnal endal on võimalik saada kõiki vajalikke teenuseid linna sekkumiseta. Kuid nii see pole.100% linnale kuuluva Haapsalu Linnamajanduse AS kaudu hoitakse korras linnaruum ning osutatakse linnaelanikele avalilikke teenuseid soodsaimatel tingimutel. Registreeritud tegevusaladeks muuhulgas on: haljastustööd, elamute ja elamumajanduse korraldamine, kommunaalteenuste osutamine ja vahendamine jne.
Et Vormsis püsielanikkond suureneks ning seeläbi peatada inimtegevuse hääbumine on minu arvates vaja:
· teha muudatused vallaelu juhtimise põhimõtetes. Esikohale on vaja seada vormsilaste vajaduste ja ootuste rahuldamine. Selleks, et teada saada millised need on tuleks teha vastavaid uuringuid (küsitlusi). Hea juhtimise alla käib ka vajaduste ennetamine ning enne, kui tegelik vajadus tekib on vajalikud lahendused juba ka välja töötatud.
· teha muudatused valla juhtimise struktuuris. Et valla juhtimine oleks efektiivsem s.t. , et vallavanem ja arendusspetsialst ei peaks jooksvalt tegelema igapäevase nn. tulekustutamisega on vaja valla majandusküsimuste lahendamine ja korraldamine üle viia vallale kuuluvasse ettevõttesse. Näit. 100% vallale kuuluva OÜ kaudu hoiaksime korras valla hooned, ja muu kinnisvara, haljasalad, parkimisplatsid, sõiduteed, korralaksime prügimajanduse, vee- ja kanalisatsioonitrasside ning katlamaja majandamist, osutaksime reovee äraveo teenust, varustaksime saart kütusega jne. Samas saaksid vallajuhid täielikult keskenduda valla juhtimis- ja arendustegevusele.
· välja töötada strareegia Vormsi elujõulise püsiasutuse saavutamiseks. Koostöös vastava ala spetsialistidega on vaja välja töötada meetmed eesmärkide saavutamiseks. Muu hulgas vajavad lahendamist võtmeküsimused: a) mis ja kui suured võiks olla need näitajad, mis iseloomustavad Vormsi kogukonna elujõudu?; b) kuidas omanäolisuse väljaarendamiseks ära kasutada veel kasutamata looduskeskkonna – ja kultuuriloost tulenevad arengupotentsiaalid?; c) kuidas lahendada tulevaste vormsilaste elamispindade ja tööhõivega ning lõimisega seotud küsimused?
· muretseda vallale nn. puhverelamispinnad. Selleks, et elanikkonda suurendada on vaja vallal muretseda saarele elama asuda soovijatele elamispinnad, mida tulevane vormsilane saaks kasutada kokkulepitud aja jooksul enne endale püsiva kodu leidmist (ehitamist).
· muuta Vormsi ettevõtlusmaastik võimalikult ettevõtjasõbralikuks
- Mida võtab ette volikogu ja mida peaks tegema vallavalitsus, et suurenda elanike sotsiaalset turvatunnet ning, et tagada tänapäevasel tasemel elanikkonnale meditsiiniabi andmine?
Põhjalikuma vastuse esitamise jaoks peaksin teadma, mida ootavad selles osas vallaelanikud, kuid kuna selleteemalisi küsitlusi minule teadaolevalt pole vallas läbi viidud, siis saan esitada ainult oma arvamuse.
Turvatunnet soodustab:
· rahuldavalt korraldatud meditsiinilise abi ja teenuste andmine. Selleks peab vald:
a) tagama väikesaare vajadustele ning tänapäeva nõuetele vastavalt sisustatud med. töötajale tööruumid elanike med. teenindamseks;
b) tagama konkurentsivõimelisele med. töötajale vastava elamispinna;
c) tagama elanikele regulaarse transpordi Haapsallu, et kasutada sealseid med. teenuseid;
d) selgitama laevafirmale, et vormsilaste turvatunde tagamiseks on vajalik, et laev seisaks Sivbys, mitte Rohukülas.
· inimeste omavaheline tihedam suhtlemine. Hea näide on, kuidas inimesd hakkasid omavahel tihedamalt suhtlema ja seejärel üksteise käekäigu vastu rohkem huvi tundma on teisipäevane käsitööhuviliste kokkusaamine koolimajas. Probleem on ainult selles, et mitte kõik inimesed pole käsitööhuvilised. Ka neil, kes seda ei ole, võiks olla kooskäimisvõimalus.
· saareelanike kursisolek vallas toimuvaga ning võimalus teha vajadusel ettepanekuid vallatöö paremaks korraldamiseks
- Kas volikogu toetab suvilate massilist ehitamist? Kui jah, kas on arvestatud ka mõjudega, mis see Vormsi looduskeskkonnale ja Vormsi püsielanikele kaasa toob? Kui jah, siis kuidas?
Mina ei toeta suvilate massilist ehitamst. Toetan praegustele ja tulevastele vormsilastele elamute, kõrvalhoonete ja ettevõtluseks vajalike hoonete ehitamist.
- Mida peaks volikogu ja vallavalitsus ette võtma, et säilitada Vormsile omapärane maastik ja taimestik?
· soodustama karjatamist, niitmist, puisniitude taastamist;
· koostöös asjatundjatega töötada välja konkreetsetele piirkondadele (kinnistutele) soovituslikud maastiku hoolduse viisid ning teavitama nendest maaomanikke;
· kinnisvaraspetsialistile panna ülesandeks välja töötada võrgustik inimestest (ettevõtjatest), kes on nõus maastikuhooldust tegema ja maaomanikest, kes sooviksid oma maid hooldada lasta ning viia nad omavahel kokku.
· tõstma saareelanike huvi säilitada ja taastada Vormsile omanäoline maastik, taimestik.
Ants Streng
Vormsi Vallavolikogu liige
Lisad
KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS (osaline väljavõte)
§ 2. Kohaliku omavalitsuse mõiste
(1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi
§ 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted
Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel:
1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;
2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas;
3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;
4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;
5) vastutus oma ülesannete täitmise eest;
6) tegevuse avalikkus;
7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.
§ 35. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes
1). Vald või linn võib teenuste osutamiseks asutada valla või linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla või linna arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks.
Eesti regionaalarengu strateegia 2005 – 2015 (osaline väljavõte)
Vabariigi Valitsus seab eesmärgiks, et kõik Eesti regioonid oleksid atraktiivsed paigad nii elamiseks kui äritegevuseks.
Valitsus on seisukohal, et arendusinitsiatiivi rakendamise algatus peab tulema eelkõige kohalikult ja regionaalselt tasandilt ning teatud juhtudel ka riiklikult tasandilt. Seetõttu on Vabariigi Valitsus valmis olema aktiivseks partneriks, toetades kohaliku ja regionaalse tasandi institutsioonide arendusalgatusi. Selleks eraldab Vabariigi Valitsus jätkuvalt spetsiaalseid regionaalpoliitilisi toetusi piirkondade arengu kiirendamiseks. Samuti tagab Vabariigi Valitsus asjakohaste ministeeriumide koostöö erinevate harukondlike poliitikate senisest parema koostoime saavutamiseks piirkondade arengu toetamisel.
Kvaliteetne elukeskkond, ettevõtete ja avaliku sektori aktiivne koostöö ning kogukonnasisesed sidemed muutuvad tulevikus üha olulisemaks piirkondade arenguteguriks. Sellest tulenevalt arenguperspektiivita piirkondi Eestis ei eksisteeri. Oluline on omada igas piirkonnas visiooni kohaliku majanduse edaspidisest arengust ning ideesid selle saavutamiseks. Ilma selleta on väga raske olukorda muuta ning edu saavutada. Tulevikuvisioonid peavad tuginema iga piirkonna individuaalsetele tingimustele, eripärale ja võimalustele. Probleempiirkondade jaoks on oluliseks oskuseks seejuures mõelda ajalises perspektiivis kaugemale ning vajadusel kohandada seniseid arendusstrateegiaid
reede, 9. jaanuar 2009
Rahvas ärkab...
See vormsi rahvas pole väga aldis oma mõtete ja arvamuste väljaütlemistele. Avalikult.Ja eriti kirjalikus vormis. Rohkem ikka nurga taga, omavahel, ja pigem joogisena...mille tulemusel igasugune suust-suhu edasiantav informatsioon loomulikult ka moondub. Kontrollida ja asja õiendada sellisel juhul on suht lootusetu. Sellepärast ongi tänuväärne, et mõni veel võtab ikka vaevaks oma nime all ja kirjalikult üldisi ja sisult ju avalikke asju arutada. Otsa tegid juba jupp aega tagasi küll lahti meie oma välismaalased , "oma" soomlased Risto ja Aura...Aga see, kui usinalt kohalikud sinna oma nime alla panid, oli küll märkimisväärne ja mingit muutust tähendav. Sel suvel oli vist ka juhus, et ringles J. Koka avalik kiri või pöördumine. Mulle vilksamisi näidati...Aga kas ka arutati kuskil, volikogus või kusagil, ega ei teagi. Seda kirja mul kahjuks pole, kuid püüan hankida. Et siis siia üles panna. Sest see siin on küll piisavalt avalik koht, kus sellised asjad võiks üleval olla. Valla kodulehekülg seda mulle seletamatutel asjaoludel pole...Seal pole kohta isegi viitele sellele blogile...
See eest õnnestus suht keerulisi teid pidi saada koopia ühe põlisema vormsilase A. Strengi suht murelikust pöördumisest volikogu poole. Kuna seal pole kriipsuvõrdki midagi isiklikku, ainult kõiki puudutav üldine mure saare ja rahva pärast, panen selle siia üles...
Vormsi Vallavolikogule
Pöördumine
Lugupeetud Vormsi Vallavolikogu liikmed!
Pöördun teie poole, kuna leian, et senine vallatöö ja vallaelu korraldamine on olnud aastaid puudulik ning arvan, et volikogu sekkumiseta arenguid paremusele pöörata pole võimalik. Olles järjest teises vallavalitsuse koosseisus, näen, et vallavalitsuse sisulist ja efektiivset tööd takistab vallavolikogu liikmete enamuse ühise seisukoha tutvustamata jätmine nii vallavalitsusele, kui ka vallaametnikele Vormsi Valla arenguid puudutavatel teemadel. Niikaua, kui volikogu ei ole vallavalitsuse liikmetele, vallaametnikele, vallaelanikele tutvustanud volikogu seisukohti, millest lähtuda otsuste tegemisel, jätkub pinnapealne ja sihipäratu vallaelu korraldamine.
Peamist probleemi näen selles, et osa vallavalitsuse, kui ka mõned volikogu liikmed ei lähtu otsuste ja ettepanekute tegemisel kehtivast Vormsi Valla Arengukava eesmärkidest ja arendustegevuse põhimõtetest.
Vallaametnikud ei pööra tihti tähelepanu valdkondade arendamisele, mille kaudu on võimalik pidurdada Vormsi hääbumist ning saavutada arengukavas seatud eesmärgid. Selle asemel esitatakse oma isiklikust maailmavaatest ja hoiakutest tulenevaid ettepanekuid, eelnõusid, projekte, mis ei ole kooskõlas arengukava eesmärkidega. Samas on volikogu igaaastaselt premeerinud vallaametnikke palgatõusu ja preemiatega, hindamata enne nii vallavalitsuse, kui vallaametnike töö tulemuslikkust. Toon mõned näited, kuidas eesmärke ignoreeritakse:
Näide 1.Arengukava tegevuskava näeb ette Prästvike järve koelmualas
veevahetustingimuste parandamise eesmärgil projekteeritud n.n. suurprojekti jätkamist. Selle asemel, et tegelda projektiga, mis tagaks parema veevahetuse järves, koostati vaheprojekt, mille jaoks pole mingit vajadust ning mida ei näe ette ka tegevuskava ning projekti elluviimisel võib kindlalt väita, et tegu on 90% osas maksumaksja (euroopa) raha (240000EEK) "tuulde" loopimisega, sest tegevuskavas seatud eesmärke selle projekti elluviimisega ei saavutata.
Näide 2. Me kõik teame, et Vormsi suurim väärtus on omanäoline maastik, rikkalik
taimestik ja linnustik. Teame ka, et rikkalik taimestik ja kaunid maastikud on saavutatud peamiselt karjatamise ja muu inimtegevusega seotud pikaajalise tegevuste tulemusena. Kõik see sajanditepikkuse töö tulemusel saavutatu on viimastel kümnenditel hakanud oma väärtust kaotama, kuna enam ei leidu piisavalt inimesi, kes on nõus Vormsi keerulistes majandustingimustes vähetasuva ja füüsiliselt raske loomakasvatusega tegelema. Arengukava näeb siin ette, et looduskeskkonna säilitamise eesmärgil on vaja toetada loomapidajaid, et tagada maastike hooldus läbi karjatamise (heinavarumise). Vald on käitunud ka siin hoolimatult, asumata sisulistesse läbirääkimistesse loomapidajatega, et saavutada kokkulepped, mis rahuldaks osapooli. Vastutustundmatult võeti vastu otsused, mille tagajärel seisavad valla bilansis olevad põllumajandushooned tühjalt, samal ajal, kui loomapidajate varutud hein on muutunud väljas seistes suures osas loomasöödaks kõlbmatuks. Vallajuhtide tegevus peaks olema suunatud sellele, et tekkiks loomapidamisest huvitatuid juurde, kuid kahjuks on tulemused vastupidised.
Näide 3. 2001. a. koostatud arengukava näeb ette vajadust suurendada sotsiaalset turvatunnet, tõsta med. teenuse kvaliteeti. Arengukava koostamise ajal oli Vormsis igal argipäeval töötav velskripunkt, apteegipunkt, med töötaja. Saarel oli üldhooldust vajavatele elanikele hooldekodu. Tänaseks ei ole neist alles ühtegi. Arusaamatuks jääb, miks sellises olukorras lükkavad otsustajad tagasi ettepanekuid, mis leevendaks oluliselt tekkinud olukorda.
Siin pean silmas enda esitatud ettepanekuid seoses vallapoolse regulaarse transpordi korraldamisega Haapsallu.
Osalesin Läänemaa Arengu Konverentsil, kus tõstatati vajadus siduda Vormsi saar tihedamini Haapsaluga, et Vormsi elanikel oleks võimalus osa saada maakonnakeskuses pakutavatest teenustest ja muudest võimalustest, mida kohapeal ei pakuta
Pealiskaudne suhtumine ja eesmärgi tu tegevus on omane ka ehitustegevuse korraldamises, eeskätt selles osas, mis puudutab suvekodude ehitamiseks "rohelise" tee andmisse. Uute suvekodude ehitamise buumi peaks vallajuhid suhtuma ettevaatlikult mitmel põhjusel. Toon mõned minu meelest olulisemad põhjused:
1.Lepingutes vedajaga (Kihnu Veeteed) oli vedaja kohustuste arvestuste aluseks üleveomahtude osas peamiselt püsielanike, saare ettevõtjate, vallavalitsuse poolt ettenähtud vajaduste ning sel ajal Vormsil suvekodu omavate inimeste vajaduste rahuldamine. Lepingu tingimuste aluseks võeti Saaremaa Laevakompanii viimase aasta veomaht, siiani ei ole lepingut mahtude(reiside arvu) osas suurendatud proportsioonis n.n. suvevormsilaste arvu suurenemisega. Harjumaa vallad on läinud seda teed, et nõuavad kinnisvara arendajatelt panustamist infrastruktuuri. Paralleeli tõmmates võiks Vormsi Vald enne ehitusloa väljaandmist suvekodu rajajatelt oodata, et nad seisaks selle eest, et laevafirma soostuks vedusid korraldama senisest suuremas mahus;
2.Jätkuv surve ehitada suvekodusid, selleks mittesobivatesse kohtadesse ( põldudele, metsa jne), vähendab loodusmaastike atraktiivsust, mitmekesisust.
3.Muutub maakasutuse otstarve, mis aastate pärast võib saada takistuseks uute töökohtade loomisel või teeb vajadusel võimatuks maa kasutuselevõtu esialgsel eesmärgil, mis on vastuolus arengukava eesmärkidega.
Pean vajalikuks, et volikogu tutvustaks oma seisukohti järgmistes olulistes küsimustes:
1.Kas volikogu peab prioriteediks püsielanikkonna suurenemise, nagu seda näeb ette kehtiv arengukava. Kui jah, siis mida tuleks selleks teha?
2.Mida võtab ette volikogu ja mida peaks tegema vallavalitsus, et suurenda elanike sotsiaalset turvatunnet ning, et tagada tänapäevasel tasemel elanikkonnale meditsiiniabi andmine?
3.Kas volikogu toetab suvilate massilist ehitamist? Kui jah, kas on arvestatud ka mõjudega, mis see Vormsi looduskeskkonnale ja Vormsi püsielanikele kaasa toob? Kui jah, siis kuidas?
4.Mida peaks volikogu ja vallavalitsus ette võtma, et säilitada Vormsile omapärane maastik ja taimestik?
Sihipäratu arendustegevuse vältimiseks pean vajalikuks, et volikogu töötaks aasta lõpul välja järgmise aasta tegevussuunad vallavalitsusele ja vallaametnikele, mis oleksid kooskõlas pikemaajalise arengukava eesmärkidega. On vajalik, et volikogu hindaks lõppenud aasta arengukava eesmärkide täitmise tulemuslikkust arengukavas välja toodud olulisemate näitajate põhjal.
Lugupidamisega
Ants Streng
Lisa pöördumisele 15.12.2008
Pean vajalikuks selgitada, et minu pöördumise ( 14.12.08) eesmärk oli juhtida tähelepanu vallaelu juhtimise vigadele paljude aastate jooksul ( praktiliselt kogu iseseisvusaeg), mille tagajärjel on tagasiminek olnud pidev olulisemate valla arengut kajastavate näitajate (elanike arv, kooliealiste ja noorte osatähtsus elanikkonnast, elanike elatustase, jt.) ja looduskeskkonna olukorra osas. Loodan väga, et minu pöördumine ei too kaasa sügavaid lahkhelisid, vaid annab tõuke ühiste asjakohaste arutelude ja tegevuste korraldamiseks, mille eesmärgiks on jõuda lahendusteni, mis suunaks valla arendustegevuse soovitud eesmärkide saavutamisele. Olen veendunud, et meie kogukond on tänaseks nii nõrk, et killustumine ja kapseldumine erinevatesse erakondadesse ( valimisliitudesse), tekitab ja süvendab lõhesid inimestevahelises suhetes, mis võtab meilt võimaluse kehvas olukorras vajalikke lahendusi leida.
Kuna olen osalenud kahe vallavalitsuse koosseisus, siis näen, et arendustegevuse taandarengu põhjused on suures osas eelkõige selles, et enamus vallavalitsuse ja volikogu liikmetest, kui ka vallaametnikest ei ole kursis vallatöö aluseks olevate dokumentidega, ei teata enda kohustusi ja õigusi ning puuduvad vajalikud teadmised ja nägemus piirkonna (väikesaare) normaalse elukorralduse alustest laiemalt.
Pean esmatähtsaks korraldada kõigile huvilistele ja eelkõige volikogu ja vallavalitsuse liikmetele, vallaametnikele õppepäev (ad), milles osalemise tulemusel on võimalik saavutada asjatundlikum ja efektiivsem vallaelu juhtimine.
Vormsi Vald võiks pöörduda koolitaja(te) leidmiseks abi saamiseks näiteks TaJJinna Ülikooli Haapsalu Kolledzi poole, kuna minu teada on piirkonnas asuvatele kõrgtaseme õppeasutustele antud kohustus tegelda uurimis- ja arendustööga regiooni hüvanguks.
Samuti oleks oluline kutsuda asjatundjad tutvustama kehtivat Eesti Vabariigi Regionaalarengu Strareegiat ja regionaalarengu uusimaid suundumusi ja võimalusi, et saada valla arengutegevuse korraldamiseks vajalikku informatsiooni ja nõuandeid.
Lugupidamisega
Ants Streng, Vormsi Vallavalitsuse liige
Avaldage julgelt oma arvamusi, kulla saarerahvas. Reeglid on lihtsad. Kommenteerimine on kõigile vaba, ka anonüümselt. Halvasti öelda võib ainult blogi autori kohta. Kõik ükskõik kui inetult minu kohta käivad asjad ma jätan siia üles, teiste, ehk kolmandate isikute sõimamine pole aga lubatud. Need kommentaarid kustutan kas täielikult või osaliselt. Mina ise püüan olla maksimaalselt konstruktiivne, isegi põhjendatud kriitikast püüan hoiduda. Nii et karta pole vast midagi. Muidugi, kui mind rünnatakse allapoole vööd, ei jää vastulöök siiski tulemata. Seda ei maksaks loota...
neljapäev, 8. jaanuar 2009
Head uut alanud...
Alustaks seda vahepeal tublisti takerdunud blogipidamise asja meenutuse ja väljavõtetega Presidendi aastavahetuskõnest...
Meie majanduse mõõdumärkide järgi võib algav aasta tulla Eestile sel sajandil kõige keerulisem. Me täna alles laskume majanduslanguse oru põhja. Kui pikk on org ja kui kaugel tõus – ma ei tea. Me keegi ei tea.
Me teame, et Eesti uus tõus tuleb, kui oskame endas säilitada meelekindlust ja mitte kahelda peamises: oma riigis ja iseenda oskustes. Algav aasta on kui järjekordne Eesti küpsuseksam. See selgitab, mida me väärt oleme; kui targad ja kui ettenägelikud me oleme; kas meie vaim peab vastu ka raskele ajale
Aasta 2009 on ju ka innovatsiooniaasta: uute ideede, loova mõtlemise ja teistmoodi tegutsemise aasta. Ainult meie ise saame otsustada, kuidas me edasi läheme.
Arvan, et Presidendi mõtted riigi ees seisvatest probleemidest sobivad päris hästi ka Vormsi väikese vürstiriigi konteksti...Ilmselt just see, alanud aasta, saab ka siin olema vähemalt mingis mõttes murranguline. Suure tõenäosusega otsustatakse just sellel alanud aastal , kas siinmail jätkatakse iseseisva omaotsustamisega, ja kui, siis mil määral. Kas muidugi üldse kohalikku arvamust keegi ka küsib. Aga kui ei küsitagi, arvamust võib ju ikka avaldada. Tegelikult lausa peaks. Ainult nii saab natukenegi mõjutada asjade käiku...See koht on siin just nende arvamuste jaoks
Ja veel ütles President...
Mitte ükski raskus ei õigusta kõrvalteede otsimist ausale valitsemisele, ausale ärile ja kodanikuaususele. Hoopis õigem on vabaneda ülearusest edevusest, ahnusest, võimuihast, kadedusest ja muudest pahedest.
Meil tuleb vabade inimestena seista vastu agressiivse labasuse ja pseudovalikute tulvale. Vastastikuse mahatrampimise ja mürgise tigeduse asemel vajame me algaval aastal üle kõige mõistmist, mõtlemist ja jaluleaitamist.
Täna ei ole enam üksteise mahategemise või kunagistest lubadustest krampliku kinnihoidmise aeg. Täna tuleb igaühel meist oma plaane korrigeerida, unistusi ja lubadusi tulevikku lükata
...Rasked ajad on tõepoolest tulemas, eks neist ei pääse ka siin, mere taga. Kuid alati on raskemate aegadega suurenenud ka ühtekuuluvustunne, üksteise toetamine. Loodame sellele ka siinmail, vahepeal ongi läinud ülemäära ärapanemiseks...