Kolmapäev, 14. jaanuar 2009

Rahvas ärkab visalt...

Ei edene suurt midagi. Blogi külastatavus on suht väike, ja needki, kes siia kiikavad, on asukohaga pigem mujal, kui Vormsis. Enn Tallinnast ja Meelis Raplast küll vaatavad...Ja otsinguga satub siia igalt poolt mujaltki...Päris Vormsi kohalik rahvas aga pole praktiliselt esindatud. Imelik, internet ju praegu päris paljudel...Igal juhul tänud Meelisele, kes lahkelt saatis A. Strengi omaenda mõtete edasiarenduse, mille siia ka üles panen.

12. 01.2009

Seisukohtade tutvustus

Käesolevaga vastan enda poolt esitatud küsimustele, mis ma esitasin vallavalitsuse liikmena volikogule oma 14.12.2008.a. pöördumises.

1. Kas volikogu peab prioriteediks püsielanikkonna suurenemise? Mida tuleks selleks teha, et püsielanikkond suureneks?

Mina isiklikult pean kohaliku elu korraldamisel prioriteediks Vormsi püsielanikkonna ja sealhulgas eelkõige kooliealiste laste arvu suurendamist.

Volikogu liikmena lähtun kõigi vallaelu puudutavate probleemidele lahenduste otsimisel sellest, et kõik pakutud lahendused toetaksid ja oleks kooskõlas antud eesmärgi saavutamisega.

Selge on see, et senine piiratud lähenemisega vallaelu juhtimine, kus peamiselt on lähtutud riigi seadustest tulenevate kohustuste täitmistega, ei ole valla arengu seisukohast soovitud tulemusi andnud. Olen seisukohal, et vallaelu korraldamisel ei ole arvestatud piisavalt väikesaarelisusest tulenevate iseärasustega ning sellest tulenevalt on jäetud vallaelanike tegelikud vajadused ja ootused piisava tähelepanuta. Seni vallaelu juhtimises valitsenud seisukoht, et väljaspoole valla otsestesse kohustustesse jäävate küsimuste ja probleemide lahendamisega peavad hakkama saama ettevõtjad ja elanikud ise, on soodustanud olukorra tekkimist, kus aasta – aastalt jääb kogukond järjest nõrgemaks. Arvamus, et väikesaare tingimustes saavad ettevõtjad täita aastaid seisnud tühimikud, on minu meelest selge asjatundmatus või hoopis hoolimatus.

Seda, et väikesaarel ei ole teatud teenuste kättesaadavuse tagamiseks mõtet loota alati ettevõtjate peale kuna selleks ei ole kohapeal turumajanduse normaalseks toimimiseks piisavalt nõudlust ega pakkumist on ammu aru saanud näit. Kihnu Vallavalitsus. Majandusharidusega vallavanem on vallaelu korraldamisel lähtunud seisukohast, et standartsed vallaelu korraldamise põhimõtted ja töökorraldus väikesaare vallajuhtimiseks ei sobi. Lähtutud on seisukohast, et saareelaelanike toimetulek väikesaarel on ka vallajuhtide mure. Väikesaare vallajuhtidele sobivast hoiakust tulenevalt on leitud juba lahendusi, kuidas vajalikud teenused saarerahvale taskukohaseks ja kättesaadavaks teha. Täpsemalt hoiakutest saab lugeda ajaleheartiklist, mille olen manustes lisanud. Juhin tähelepanu sellele, et artikli ilmumise ajal 2006.a. ei olnud veel Kihnu Regionaalarengu Programmi, mille kaudu riik toetab Kihnu valda aastatel 2007-2010 5 milj. EEK aastas.

Teise näite toon lähemalt – Haapsalust. Võiks ju arvata, et ligi 12000 elanikuga linnas toimib vaba turumajandus ja linnakodanikel ning ka linnal endal on võimalik saada kõiki vajalikke teenuseid linna sekkumiseta. Kuid nii see pole.100% linnale kuuluva Haapsalu Linnamajanduse AS kaudu hoitakse korras linnaruum ning osutatakse linnaelanikele avalilikke teenuseid soodsaimatel tingimutel. Registreeritud tegevusaladeks muuhulgas on: haljastustööd, elamute ja elamumajanduse korraldamine, kommunaalteenuste osutamine ja vahendamine jne.

Et Vormsis püsielanikkond suureneks ning seeläbi peatada inimtegevuse hääbumine on minu arvates vaja:

· teha muudatused vallaelu juhtimise põhimõtetes. Esikohale on vaja seada vormsilaste vajaduste ja ootuste rahuldamine. Selleks, et teada saada millised need on tuleks teha vastavaid uuringuid (küsitlusi). Hea juhtimise alla käib ka vajaduste ennetamine ning enne, kui tegelik vajadus tekib on vajalikud lahendused juba ka välja töötatud.

· teha muudatused valla juhtimise struktuuris. Et valla juhtimine oleks efektiivsem s.t. , et vallavanem ja arendusspetsialst ei peaks jooksvalt tegelema igapäevase nn. tulekustutamisega on vaja valla majandusküsimuste lahendamine ja korraldamine üle viia vallale kuuluvasse ettevõttesse. Näit. 100% vallale kuuluva OÜ kaudu hoiaksime korras valla hooned, ja muu kinnisvara, haljasalad, parkimisplatsid, sõiduteed, korralaksime prügimajanduse, vee- ja kanalisatsioonitrasside ning katlamaja majandamist, osutaksime reovee äraveo teenust, varustaksime saart kütusega jne. Samas saaksid vallajuhid täielikult keskenduda valla juhtimis- ja arendustegevusele.

· välja töötada strareegia Vormsi elujõulise püsiasutuse saavutamiseks. Koostöös vastava ala spetsialistidega on vaja välja töötada meetmed eesmärkide saavutamiseks. Muu hulgas vajavad lahendamist võtmeküsimused: a) mis ja kui suured võiks olla need näitajad, mis iseloomustavad Vormsi kogukonna elujõudu?; b) kuidas omanäolisuse väljaarendamiseks ära kasutada veel kasutamata looduskeskkonna – ja kultuuriloost tulenevad arengupotentsiaalid?; c) kuidas lahendada tulevaste vormsilaste elamispindade ja tööhõivega ning lõimisega seotud küsimused?

· muretseda vallale nn. puhverelamispinnad. Selleks, et elanikkonda suurendada on vaja vallal muretseda saarele elama asuda soovijatele elamispinnad, mida tulevane vormsilane saaks kasutada kokkulepitud aja jooksul enne endale püsiva kodu leidmist (ehitamist).

· muuta Vormsi ettevõtlusmaastik võimalikult ettevõtjasõbralikuks

  1. Mida võtab ette volikogu ja mida peaks tegema vallavalitsus, et suurenda elanike sotsiaalset turvatunnet ning, et tagada tänapäevasel tasemel elanikkonnale meditsiiniabi andmine?

Põhjalikuma vastuse esitamise jaoks peaksin teadma, mida ootavad selles osas vallaelanikud, kuid kuna selleteemalisi küsitlusi minule teadaolevalt pole vallas läbi viidud, siis saan esitada ainult oma arvamuse.

Turvatunnet soodustab:

· rahuldavalt korraldatud meditsiinilise abi ja teenuste andmine. Selleks peab vald:

a) tagama väikesaare vajadustele ning tänapäeva nõuetele vastavalt sisustatud med. töötajale tööruumid elanike med. teenindamseks;

b) tagama konkurentsivõimelisele med. töötajale vastava elamispinna;

c) tagama elanikele regulaarse transpordi Haapsallu, et kasutada sealseid med. teenuseid;

d) selgitama laevafirmale, et vormsilaste turvatunde tagamiseks on vajalik, et laev seisaks Sivbys, mitte Rohukülas.

· inimeste omavaheline tihedam suhtlemine. Hea näide on, kuidas inimesd hakkasid omavahel tihedamalt suhtlema ja seejärel üksteise käekäigu vastu rohkem huvi tundma on teisipäevane käsitööhuviliste kokkusaamine koolimajas. Probleem on ainult selles, et mitte kõik inimesed pole käsitööhuvilised. Ka neil, kes seda ei ole, võiks olla kooskäimisvõimalus.

· saareelanike kursisolek vallas toimuvaga ning võimalus teha vajadusel ettepanekuid vallatöö paremaks korraldamiseks

  1. Kas volikogu toetab suvilate massilist ehitamist? Kui jah, kas on arvestatud ka mõjudega, mis see Vormsi looduskeskkonnale ja Vormsi püsielanikele kaasa toob? Kui jah, siis kuidas?

Mina ei toeta suvilate massilist ehitamst. Toetan praegustele ja tulevastele vormsilastele elamute, kõrvalhoonete ja ettevõtluseks vajalike hoonete ehitamist.

  1. Mida peaks volikogu ja vallavalitsus ette võtma, et säilitada Vormsile omapärane maastik ja taimestik?

· soodustama karjatamist, niitmist, puisniitude taastamist;

· koostöös asjatundjatega töötada välja konkreetsetele piirkondadele (kinnistutele) soovituslikud maastiku hoolduse viisid ning teavitama nendest maaomanikke;

· kinnisvaraspetsialistile panna ülesandeks välja töötada võrgustik inimestest (ettevõtjatest), kes on nõus maastikuhooldust tegema ja maaomanikest, kes sooviksid oma maid hooldada lasta ning viia nad omavahel kokku.

· tõstma saareelanike huvi säilitada ja taastada Vormsile omanäoline maastik, taimestik.

Ants Streng

Vormsi Vallavolikogu liige

Lisad

KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS (osaline väljavõte)

§ 2. Kohaliku omavalitsuse mõiste

(1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi

§ 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted

Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel:
1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;
2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas;
3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;
4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;
5) vastutus oma ülesannete täitmise eest;
6) tegevuse avalikkus;
7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.

§ 35. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes

1). Vald või linn võib teenuste osutamiseks asutada valla või linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla või linna arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks.

Eesti regionaalarengu strateegia 2005 – 2015 (osaline väljavõte)

Vabariigi Valitsus seab eesmärgiks, et kõik Eesti regioonid oleksid atraktiivsed paigad nii elamiseks kui äritegevuseks.

Valitsus on seisukohal, et arendusinitsiatiivi rakendamise algatus peab tulema eelkõige kohalikult ja regionaalselt tasandilt ning teatud juhtudel ka riiklikult tasandilt. Seetõttu on Vabariigi Valitsus valmis olema aktiivseks partneriks, toetades kohaliku ja regionaalse tasandi institutsioonide arendusalgatusi. Selleks eraldab Vabariigi Valitsus jätkuvalt spetsiaalseid regionaalpoliitilisi toetusi piirkondade arengu kiirendamiseks. Samuti tagab Vabariigi Valitsus asjakohaste ministeeriumide koostöö erinevate harukondlike poliitikate senisest parema koostoime saavutamiseks piirkondade arengu toetamisel.

Kvaliteetne elukeskkond, ettevõtete ja avaliku sektori aktiivne koostöö ning kogukonnasisesed sidemed muutuvad tulevikus üha olulisemaks piirkondade arenguteguriks. Sellest tulenevalt arenguperspektiivita piirkondi Eestis ei eksisteeri. Oluline on omada igas piirkonnas visiooni kohaliku majanduse edaspidisest arengust ning ideesid selle saavutamiseks. Ilma selleta on väga raske olukorda muuta ning edu saavutada. Tulevikuvisioonid peavad tuginema iga piirkonna individuaalsetele tingimustele, eripärale ja võimalustele. Probleempiirkondade jaoks on oluliseks oskuseks seejuures mõelda ajalises perspektiivis kaugemale ning vajadusel kohandada seniseid arendusstrateegiaid

1 kommentaar:

  1. Pikalt pole seda blogi elus olnud, seepärast ka rahva ärkamine visa. Meelis vaatab, Kadri ka vaatab. Eemal olles tahaks Vormsi eluga ikka kursis olla. Koha peal olles tahaks ikka inimes(te)ga silmast silma kohtuda, mitte internetis naabrimehe blogi lugeda. Seepärast vast "talvitujad" ei loe ega vaata? Jõudu jätkamiseks ning sooviks rohkem positiivseid sõnumeid!

    VastaKustuta