Esmaspäev, 20. september 2010

“Kui võim on rahva käes…siis kelle käes on võim”

Oli see nüüd M. Mikivere retooriline ja mõnes mõttes pateetiline küsimus Loomeliitude pleenumi kõnetoolist “Laulva revolutsiooni” avapauguna.. Igal juhul tuli see mul meelde, kui juba pikemat aega olen jäänud mõtisklema selle üle, kes küll on tegelikult meil siin Vormsis võimul. Need, kes seda võimu reaalselt teostavad, volikogu enamus ja vallavanem, on ju nime ja nägupidi teada, aga meil on teatavasti võim rahva käes , kes esindusdemokraatia vormi kaudu saadab oma esindajad seda reaalset võimu teostama. Ehk siis see tegelik võim oleks nagu nende käes, kes valisid oma häältega praeguse võimu. Aga kes nad on? Milline on nende nimi ja nägu? No ei tea, ei kujuta isegi päris hästi ette, kuigi juba pea 15 aastat saarel elatud ja paaril korral isegi volikokku kandideeritud. No ei tunne inimesi. Aga tahaks teada ja tunda, mis inimesed need on, sest neist sõltub ju praktiliselt kõik siin saarel. Viimane näide oli ju siis, kui nad oleks siia äärepealt tuulepargi püsti pannud…

Nati imelik on see, et see soov , soov tutvuda oma saare valijatega, eriti veel nendega, kes valimistel said oma tahtmise ja tulid võimule, tembeldatakse vaat et kriminaalseks sooviks. Et kui valija tahab jääda anonüümseks, siis teised valijad ei tohi teada isegi nende nime, muudest isikuandmetest rääkimata…

Igatahes millegi taolise Vormsi valijate salajasuse sündroomiga ma kokku puutusin. Otsustage ise, sest peale kohaliku valimiskomisjoni eitavat vastust oma teabenõudele olin sunnitud esitama uue teabenõude Vabariiklikule valimiskomisjonile, mille siinkohal täies mahus ära toon:

Teabenõue

Vabariigi valimiskomisjon

Lossi plats 1a

15165 TAL LINN

val@riigikogu.ee

Vastavalt Kohaliku Omavalitsuse Valimise Seaduses sätestatud valijate nimekirja avalikkuse põhimõttele ja Vormsi vallas üksikkandidaadina nii 2005.a. kui ka 2009.a. valimistel kandideerinuna soovisin Vormsi valla valimiskomisjonilt piiratud hulgas teavet valimiste nimekirja kantud isikute kohta.

Toon selguse huvides selle minu poolt Vormsi valla valimiskomisjonile esitatud teabenõude ära täies mahus

Hullo küla 91301 Vormsi vald (Vormsi vallamaja)

eidi.leht@vormsi.ee

Vormsi valla valimiskomisjonile

Teabenõue

Vastavalt kehtivas Kohaliku Omavalitsuse Volikogu Valimise Seaduses

§ 28. Valijate nimekirja avalikkus

(1) Valija võib kontrollida enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsust.

(2) Pärast valimispäeva võivad valijate nimekirjaga põhjendatud huvi korral selleks vajalikus ulatuses tutvuda erakondade ja valimisliitude volitatud esindajad ning üksikkandidaadid ja nende volitatud esindajad, samuti võib neid kasutada teaduslikul eesmärgil.

[RT I 2002, 68, 407 – jõust. 7.08.2002]

sätestatule

soovin piiratud (ilma delikaatsete isikuandmeteta-ainult valija ees- ja perekonnanimi) väljavõtet Vormsi Valla valijate nimekirjast nii 2005.a. KOV valimistel (valimispäeva-16.10.05-seisuga) kui ka 2009.a. KOV valimistel (valimispäeva-18.10.09-seisuga)

Põhjendus: Olen osalenud mõlemil eelpoolnimetatud KOV valimistel Vormsi vallas üksikkandidaadina ning soovin analüüsida valijaskonna muutusi, valimistulemuse kujunemise põhjusi, seoseid valijaskonna muutuste ja valimistulemuse vahel, eesmärgiga esineda paremini järgmistel kohalikel valimistel.

Paberi kokkuhoiu mõttes sobib ka elektrooniline (näiteks .xls) formaat.

Ette tänades

Toomas Puurmann

Üksikkandidaat Vormsi 2005. ja 2009.a KOV valimistel

Esitatud teabenõudele sain alljärgneva vastuse

vv@vormsi.ee to me

Tere!

Vastus Teie poolt esitatud teabenõudele.

Vabariigi Valimiskomisjoni 7.07.2009 a määruse nr 13 „Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel“ § 15 lõike 3 kohaselt ei väljasta valimiskomisjonid valijate nimekirjade koopiaid.

Lugupidamisega,

Eidi Leht

Vormsi valla valimiskomisjoni esimees

-------- Algne kiri --------

Teema: Teabenõue Vormsi valimiskomisjonile

Kuupäev: Tue, 7 Sep 2010 10:22:15 +0300

Kellelt: Toomas Puurmann <toomasp@gmail.com>

Kellele: eidi.leht@vormsi.ee

Seoses ülaltooduga sooviksin teada, kas Vormsi valimiskomisjoni poolt minu teabenõudele antud eitav vastus on korrektne.

Juhul, kui see on nii, siis kuidas mul on võimalik kasutada mulle seaduse alusel antud õigust tutvuda oma valla valijate nimekirjadega.

Juhul, kui mul on siiski õigus saada soovitud teavet soovitud mahus ja kujul, oleksin tänulik, kui saaksin selle aja kokkuhoiu mõttes otse Teilt, Vabariigi valimiskomisjonilt.

Lugupidamisega

Toomas Puurmann

Vormsi, Rumpo

Reede, 10. september 2010

Õiguskantsler, avita

See viimastel kohalikel valimistel ilmnenud valimistulemustega manipuleerimine hulgaliste fiktiivsete valijate elanike registrisse sissekirjutamise teel on kaugelt suurem ja laialdasem probleem kui kasvõi Vormsil ilmnenud kellegi kiskumatu soov saada kohalike inimeste ühise rahakoti manu. Küsimuse all võib olla ei rohkem ega vähem kui kogu demokraatlik riigikord siin Maarjamaal üldse. Sest demokraatlik riigikord algab just kohtadelt, kohalikel valimistel, kus inimesed peavad teadma ja olema kokku leppinud selles kes valivad, keda valitakse ja millised on protseduurid.

See üldine kokkulepe on fikseeritud rahvahääletusel häälteenamusega vastu võetud EV Põhiseaduses, kus on öeldud:

"Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad"

Ülaltoodud lause mõte peaks ju olema üheselt selge: kohaliku elu üle otsustavad kohalikud inimesed. Ja kohalikud inimesed on need inimeed, kes elavad püsivalt selles kohas.

Põhiseaduse alusel võetakse omakorda vastu seadused, mis peaksid siis ideaalis lahti seletama mõisted ja panema paika täpsemad regulatsioonid.

Kohaliku omavalitsuse valimise seadus sätestab aga:

§ 5. Hääletamis- ja kandideerimisõigus

(1) Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister), asub vastavas vallas või linnas.

(5) Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas.

Väga ebaõnnestunud püsielaniku formuleering. Jääb mulje, et püsielaniku ainus tunnus on see, et tema nimi on kantud vastava omavalitsuse rahvastikuregistrisse. See, kas ta seal ka tegelikult elab, ei paista olevat üldse oluline. Ja seda kasutataksegi ära.

Pelgalt kritiseerimise kõrval pakuks välja ka (omaarust) parema formuleeringu

1) Hääletamisõigus on Eesti kodanikust ja Euroopa Liidu kodanikust vastava valla või linna püsielanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle selle püsiva elukoha aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister).

Mis vahe? Vahe selles, et märge rahvastikuregistris oleks nüüd täiendav püsielanikuks olemise kriteerium, muutmata ära teisi kriteeriume.

Veel. Sama asi kujundlikult.

Kuna  Põhiseadus paneb paika nõude, et tuleb püstitada piirdeaed piiramaks mitteasjaomaste kodanike pääsu asjaomaste kogunemisele, ootaks seaduselt muidugi seda, et see näeks ette, kuhu, milline ja kuidas see aed püstitatakse. Seadus näitab kahjuks ära ainult seda, kus on aiaauk….

Sissekanne rahvastikuregistris ei saa kohe kuidagi olla mingi koha peal elamise ainus tunnus (kui just ei ela registrit pidava asutuse ruumides). See on pelgalt elanike registreerimise vorm, mis saab olema ainult täienduseks tegeliku elukoha määramise kriteeriumitele. Ehk , teisisõnu., ainult sissekandest registris ei tohiks tegeliku elukoha määramisel kohe kuidagi piisata

Nende mõtiskluste tulemusena võtsin südame rindu, ja otsustasin pöörduda antud küsimuses Õiguskantsleri poole: 

 Austatud Õiguskantsler

Vormsi vallas lubati viimastel KOV valimistel valima kümneid (ca 1/3 kogu valijate arvust) ja ühel juhul ka kandideerima vahetult enne valimisi valla elanikeregistrisse kantud inimesi, kes valdavalt tegelikult ei ela, ei ole kunagi elanud ja suure tõenäosusega ei kavatsegi siia elama asuda.
Ma olen osalenud kõikidel KOV valimistel valijana ja kahel viimasel (2005.a ja 2009.a) korral ka kandideerinud üksikkandidaadina, ehk olnud valitav.
EV kehtiv Põhiseadus sätestab:
"Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad"
Minu arusaamise järgi tähendab see põhiseaduse säte seda, et kohaliku elu küsimusi otsustavad ainult reaalselt ja püsivalt koha peal elavad inimesed, mitte need,, kelle ainuke side kohaliku paiga ja eluga on pelk märge kohalike elanike registris.
Seoses sellega, et viimastel KOV valimistel Vormsi vallas osales hulgaliselt inimesi, kes siin ei ela ja kes kohe kindlasti pole püsielanikud, tunnen oma põhiseadusliku õiguse -valida siin püsivalt elavate elanike hulgast ja olla valitud siin püsivalt elavate elanike poolt- riivet.

Samas EV õiguskaitseorganid ja EV erinevad valimiskomisjonid pole taganud seda minu põhiseaduslikku õigust valida kohaliku omavalitsuse valimistel ainult koha peal reaalselt elavate inimeste seast ja minu põhiseaduslikku õigust olla valitud nende ainult koha peal elavate inimeste poolt.

Austusega

Toomas Puurmann

Vormsi , Rumpo

Reede, 3. september 2010

Mis toimub?

 

Või, õigemini, mis toimub, et midagi ei toimu?

Sest varsti on juba aasta möödas viimastest kohalikest valimistest, kus üsna laialdaselt (ja eriti Vormsis) kasutati valimistulemuste mõjutamiseks, soovitud suunas kallutamiseks, suvaliste (või, vastupidi, mitte sugugi nii väga suvaliste) uute elanike-valijate sissekirjutamist mingisse kohalikku kohta. mingisse Kapa-Kohilasse, kasvõi konkreetselt Vormsisse. Halloo, meie rohkearvulised õiguskaitseorganid, kes te olete seatud ja säetud muu hulgas kaitsma ka meie demokraatlikku riigikorda. Kohalik võim kohtadel on ka meie demokraatliku riigikorra osa ja  teostama peavad seda ikka kohalikud inimesed. Teie asi on ju garanteerida, et see tõesti nii ka läheks. See, et kohaliku võimu usurpeerimine aktiivsete jokk-stiilis valimistulemuste manipuleerijate abil hakkab toimuma, oli teile teada ju ammu enne valimisi. Miks muidu avaldati enne valimisi keskajakirjanduses selline, ilmselgelt “struktuuride” sisemusest pärit või vähemalt “struktuuride” poolt initsieeritud üllitis, kus muu hulgas on öeldud:

Võltsimine elukoha andmetega

Kui kogutakse hääli või seatakse kandidaate üles fiktiivse elukoha alusel, mõjutatakse sel moel valimistulemusi.

Kui elukohateade ei ole registrikande tegemiseks sooviavaldaja poolt allkirjastatud, allkiri ei ole õige, püsivat elamist võimaldavad või tõendavad dokumendid on fiktiivsed, võib tegu olla dokumendi võltsimisega.

Elamu või korter, mille aadressi isik elukohateates elukohana märgib, peab olema alaliseks elamiseks kasutatav. Vastasel juhul on see valeandmete esitamine ametiasutusele ning on kuritegu (KarS § 280).

Kui korteri või elamu ehitus on alles pooleli, on üksnes korteri või elamu omanikul õigus taotleda enda ja endaga koos elavate isikute, mitte aga sõprade, tuttavate, töö- või erakonnakaaslaste elamusse sisse registreerimist.

Möönduse saab siin teha ainult juhul, kui viimased on ka varem elanud ja elavad koos nagu üks pere, näidates elukoha aadressina poolelioleva-remonditava elamu või korteri.

Kui isik esitab ametiasutusele elukohateate, samas ei ela alaliselt sel aadressil ehk teisiti öeldes on elukoha andmete registreerimise eesmärgiks mingite soodustuste (näiteks suurem sotsiaaltoetus, madalam sõidupileti hind) või õiguste (näiteks valimisõiguse) saamine, on tegu valeandmete esitamisega.

Juhul kui valda või linna on juba registreeritud isikuid, kes tegelikult seal ei ela, kuid soodustusi ja õigusi kasutavad, võib kohalik omavalitsus esitada politseile või prokuratuurile kuriteoteate kelmuse tunnustel (KarS § 209).

Kuriteoteate võib esitada ka valla või linna püsielanik, kes on antud juhul kannatanu, kuna temale võimaldatav osa soodustuste väärtustest ju selliste saamahimuliste isikute tõttu väheneb.

Et taolisi õigusrikkumisi ära hoida, peaksid kodanikud enne valimisi kontrollima rahvastikuregistris oma elukoha aadressi andmeid. Eriti on seda vaja teha neil, kes on otsustanud hääletusel mitte osaleda.

Mis teha, kui sellised rikkumfsed toimuvad?

Kui te avastate, et teie vaba tahte vastaselt on teie elukoha aadress muutunud, tuleb kohe kirjalikult pöörduda siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna, vajadusel ka politsei poole.

Kõigist juhtumitest, mis teie arvates rikuvad konkreetse isiku valimisvabadust, soovitame teatada politseile kirjalikult, asja võib avalikustada ka meedia vahendusel.

Teade rikkumise kohta olgu kqnkreetne ning kirjeldama toimunut täpselt ja selgelt

Et küsiks siis uuesti, miks midagi ei toimu? Kui uued valimised juba tulekul, uued jokk-skeemid ilmselt hakkamas…Isegi nüüd, kui näiteks Vormsi vallas on realiseerunud kõige halvem stsenaarium, mis ühe demokraatia poole püüdleva riigi omavalitsusüksuste valitsemiskorra jaoks saab olla:kogu kohalik reaalne võim, nii volikogu kui vallavalitsuse tasandil toetub põhiliselt ja peamiselt mitte koha peal elavate inimeste, vaid ainult valimiste tarbeks sissekirjutatud inimeste häältele

Milles probleem? Kas tõesti on kuskil “kallutatud jõud”? Ei kujutaks sellist praegust rahu nagu hästi ette, kui näiteks Savisaar oleks ka Tallinna Lasnamäele terve kolmandiku jao uusi valijaid sisse kirjutanud.