Reede, 10. september 2010

Õiguskantsler, avita

See viimastel kohalikel valimistel ilmnenud valimistulemustega manipuleerimine hulgaliste fiktiivsete valijate elanike registrisse sissekirjutamise teel on kaugelt suurem ja laialdasem probleem kui kasvõi Vormsil ilmnenud kellegi kiskumatu soov saada kohalike inimeste ühise rahakoti manu. Küsimuse all võib olla ei rohkem ega vähem kui kogu demokraatlik riigikord siin Maarjamaal üldse. Sest demokraatlik riigikord algab just kohtadelt, kohalikel valimistel, kus inimesed peavad teadma ja olema kokku leppinud selles kes valivad, keda valitakse ja millised on protseduurid.

See üldine kokkulepe on fikseeritud rahvahääletusel häälteenamusega vastu võetud EV Põhiseaduses, kus on öeldud:

"Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad"

Ülaltoodud lause mõte peaks ju olema üheselt selge: kohaliku elu üle otsustavad kohalikud inimesed. Ja kohalikud inimesed on need inimeed, kes elavad püsivalt selles kohas.

Põhiseaduse alusel võetakse omakorda vastu seadused, mis peaksid siis ideaalis lahti seletama mõisted ja panema paika täpsemad regulatsioonid.

Kohaliku omavalitsuse valimise seadus sätestab aga:

§ 5. Hääletamis- ja kandideerimisõigus

(1) Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister), asub vastavas vallas või linnas.

(5) Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas.

Väga ebaõnnestunud püsielaniku formuleering. Jääb mulje, et püsielaniku ainus tunnus on see, et tema nimi on kantud vastava omavalitsuse rahvastikuregistrisse. See, kas ta seal ka tegelikult elab, ei paista olevat üldse oluline. Ja seda kasutataksegi ära.

Pelgalt kritiseerimise kõrval pakuks välja ka (omaarust) parema formuleeringu

1) Hääletamisõigus on Eesti kodanikust ja Euroopa Liidu kodanikust vastava valla või linna püsielanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle selle püsiva elukoha aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister).

Mis vahe? Vahe selles, et märge rahvastikuregistris oleks nüüd täiendav püsielanikuks olemise kriteerium, muutmata ära teisi kriteeriume.

Veel. Sama asi kujundlikult.

Kuna  Põhiseadus paneb paika nõude, et tuleb püstitada piirdeaed piiramaks mitteasjaomaste kodanike pääsu asjaomaste kogunemisele, ootaks seaduselt muidugi seda, et see näeks ette, kuhu, milline ja kuidas see aed püstitatakse. Seadus näitab kahjuks ära ainult seda, kus on aiaauk….

Sissekanne rahvastikuregistris ei saa kohe kuidagi olla mingi koha peal elamise ainus tunnus (kui just ei ela registrit pidava asutuse ruumides). See on pelgalt elanike registreerimise vorm, mis saab olema ainult täienduseks tegeliku elukoha määramise kriteeriumitele. Ehk , teisisõnu., ainult sissekandest registris ei tohiks tegeliku elukoha määramisel kohe kuidagi piisata

Nende mõtiskluste tulemusena võtsin südame rindu, ja otsustasin pöörduda antud küsimuses Õiguskantsleri poole: 

 Austatud Õiguskantsler

Vormsi vallas lubati viimastel KOV valimistel valima kümneid (ca 1/3 kogu valijate arvust) ja ühel juhul ka kandideerima vahetult enne valimisi valla elanikeregistrisse kantud inimesi, kes valdavalt tegelikult ei ela, ei ole kunagi elanud ja suure tõenäosusega ei kavatsegi siia elama asuda.
Ma olen osalenud kõikidel KOV valimistel valijana ja kahel viimasel (2005.a ja 2009.a) korral ka kandideerinud üksikkandidaadina, ehk olnud valitav.
EV kehtiv Põhiseadus sätestab:
"Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad"
Minu arusaamise järgi tähendab see põhiseaduse säte seda, et kohaliku elu küsimusi otsustavad ainult reaalselt ja püsivalt koha peal elavad inimesed, mitte need,, kelle ainuke side kohaliku paiga ja eluga on pelk märge kohalike elanike registris.
Seoses sellega, et viimastel KOV valimistel Vormsi vallas osales hulgaliselt inimesi, kes siin ei ela ja kes kohe kindlasti pole püsielanikud, tunnen oma põhiseadusliku õiguse -valida siin püsivalt elavate elanike hulgast ja olla valitud siin püsivalt elavate elanike poolt- riivet.

Samas EV õiguskaitseorganid ja EV erinevad valimiskomisjonid pole taganud seda minu põhiseaduslikku õigust valida kohaliku omavalitsuse valimistel ainult koha peal reaalselt elavate inimeste seast ja minu põhiseaduslikku õigust olla valitud nende ainult koha peal elavate inimeste poolt.

Austusega

Toomas Puurmann

Vormsi , Rumpo

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar