Esmaspäev, 26. aprill 2010

Vormsi valla leht tuulepargist

Kuna Vormsi valla ametlik leht on ka lõpuks selle tuulepargi teema käsile võtnud ja see lehenumber on osutunud üsna populaarseks ning seega ei tarvitse iga asjasthuvitatuni jõuda aga ka internetist seda miskipärast lugeda ei saa, siis avaldan ka siin blogis teemakohased kirjutised. Võivad ette tulla pisivead ja pisierinevused ajalehe tekstidest-see pole minu pahatahtlikkus vaid tekstituvastustarkvara viperused…
Alustame vallavanema seisukohaga
Täiendatud 27.04.2010
Vallavalitsus on siiski võimeline suht kiireteks reageeringuteks...Kõik pole veel kadunud...IT-ga  natuke paremal järjel olevate inimeste kontsentratsiooni tõusuga vallavalitsuses asjad natuke siiski liiguvad..Juba on võimalik lugeda valla ametliku lehe pdf varianti ...Isegi kahte. Asi seegi, aga ei oleks ju üleloomulik ettevõtmine, kui artikleid ka kommenteerida annaks...Oleks käsi...
 
Vallavanema veerg
Ilus kevadkuu aprill algas Vormsi rahvale suure pauguga. Kuskilt läksid liikuma jutud justkui oleks vallavalitsus, volikogu ja vallavanem tuuleenergia arendajatega käed löönud ja varsti hakatakse püstitama saarele mitukümmend tuulikut. Iga teemat puudutava koosoleku või ajaleheartikli peale tekkis tige vaidlus netikommentaariumis. Kuna osa kriitikat on sihitud ka minu poole, et ma ei võtvat teemas piisavalt sõna, siis parandan selle vea tänases veerus.
Esiteks mul on häbi sellise netikommentaaride kaudu asjaajamise pärast. Neid kommentaare loeb terve Eesti ja suur osa kommentaaridest teevad silmad ette isegi Delfl kuulsatele leimajatele. Samas pean kiitma protestiallkirjade kogumise aktsiooni, kus tuuleparkide vastased ausalt ja avatult oma arvamust koguvad ja selle ka avalikult teada annavad.
Mida arvan siis mina, vallavanem antud teemast? Kas tsiteerin volikogu esimeest Ivo Sarapuud: «ei taha oma arvamusega rahvast mõjutada.»? Ei. Mina ei ole Vormsi valla elanike häältega volikogusse valitud esindaja. Mina olen täiesti tavalise töökonkursi võitjana asunud saarele omavalitsuse ametnikuks. Minu pädevuses ei ole kujundada oma poliitikat, vaid üritada ellu viia rahva poolt valitud volikogu suuniseid ning täita riigi poolt vallale pandud kohustusi. Seega võin avaldada oma arvamust vabamalt.
Toetan ja olen seda igal pool avalikult öelnud, rohelist energeetikat. Toetan tuulikuid, biojaamu, päikesepaneele, kom posteerimist. mahe-aiand ust-põll und ust-looma p ida-mist, rohelist eluviisi. Nüüd on see ka ametlikult ajalehes.
Olen oma kolme ametikuuga mõistnud, et saarel elab mitu rahvagruppi: kohalikud, põliselanikud, suvitajad, talvelsaarel, rootslased ja venelased. Neil kõigil on õigus oma saarele ja selle käekäigule kaasa rääkida. Natuke naljakas tundub mulle niiöelda kohalike elanike retoorika, et keegi teine ei tea saarest piisavalt ning et nemad ongi need kõige õigemad saareelanikud. Meenutab lähis-ida Palestiina probleemi. Volikogu koosseis peegeldab viimaste valimiste käiku. Ma ei ole märganud ühtegi ametlikku kaebust või käimas uuringut valimispettuse kohta Vorrnsi kohalikel valimistel. Sellegipoolest ehitab opositsioon oma kriitika väitele nagu oleks KaTalvelVorrnsil saanud valimisvõidu pettuse teel. Selline demagoogia arnaneb pigem bolshevistliku propagandaga Vene ajutise yalitsuse kukutamise eel. Aga mis sellele järgnes on meile kahjuks teada.
Mina olen üdini demokraat. Kasvanud üles Rootsis .Ma ei jaga. isegi ei salli väiklust, kolkaklannindust ja klannimajandust-poliitikat. Ma üritan teenida Vormsi rahyast (kõiki loetletud gruppe) õiglaselt ja avatult. Ma pooldan arengut. Ja soovin alustada debatti-arutelu saare edasise arengu teemal.
Täna elab saar riigi dotatsioonist. Kui ei oleks toimunud suurt sissekirjutamiste lainet enne viimaseid valimisi. oleks valla 2010. aasta eelarve tugevas miinuses. Peale kolme kuud ametis ei ole ma kuulnud ühtegi head ideed, kuidas suurendada saarel ettevõtete ja erasektori töökohtade arvu olulisel määral. Olen kuulnud valdavalt soovi, et saarele ei tuleks võõraid, olgu siis ettevõtjaid või tülikaid turiste ja eriti suvitajaid. Sellise mõttemaailmaga jääb Vormsi vald ükskõik missugusele väljast planeeritud arendusplaanile jalgu. Jõuame tagasi tuuleparkide juurde. Miks rääkida vaid tuuleparkidest? Selge on, et tänase seadusandlusega toovad tuulepargid vallale oluliselt vähem kasu kui näiteks tuumajaam. Tuulepark ei lahenda kindlasti saare arenguküsimusi. Mulle teeb muret asjaolu. et pimesi tuulikuteemat lahates jääb saare areng teisejärguliseks..
Praegune meelsus jätab saare vaikselt hääbuma. Saare demograafiat vaadates jätkab rahvaarv kahanemist. kuna enamus elanikke on üle 40 aastased. Kahekümne aasta pärast võib saarelt leida paremal juhul 50 inimest. Riigile tähendaks see kergendust, kuna pole vaja kooli ega liinipraami. On ilus loodus, sinna sekka ka mõned Hullo küla sovjetiaegsed «ehitusmälestised». Noored on lahkunud
Vaadates neid väljakutseid tekib hirm. Saarerahvas ¬või vähemalt kõnekamad kohalikest elanikest, ei taha reaal-susele otsa vaadata ja asju avalikult lahata. See jätab tee lahti kõigile õngitsejatele. Me peame usaldama oma voli-kogu, vallavalitsust ja vallavanemat. Nad tegutsevad valla huve silmas pidades. Ilma selleta ei ole ka usaldust enda vastu. Kui on valimistel hääl antud kaotanud poolele siis ei tasu rusikatega vehkida, vaid leida kokkupuutepunktid ja kompromissid. Soovitan igal saareelanikul kohtuda oma volikogu esindajaga ja avaldada otse oma kodanikuarvamust. Selliselt toimuvad demokraatlikud protsessid enamuses Euroopa riikides ja USA's
IlusaI aprillikuul mõelgem siis natuke saare tulevikust. Kuidas näeme saart viie aasta pärast? Mitu inimest peaks saarel elama? Millest nad elatuvad? Kust tulevad lapsed kooli ja lasteaeda? Kui mitte tuulikud, siis milline peaks välja nägema saare ettevõtlus?
Teie vallavanem clip_image002
.

Vormsi valla leht tuulepargist-järg

Siin siis kaks Vormsi elaniku arvamust-

tuulepargi poolt ….

Miks ma ei anna oma allkirja!

Hullo kaupluses kogutakse allkirju tuulegeneraatorite ehitamise vastu. Kokku on saadud juba paarsada või rohkem allkirja. Vormsi rahvas hääletab jälle nii kui üks mees kõigile ja kõigele vastu. Kas see on tõesti nii, või on Vormsi inimestega järjekordselt manipuleeritud? Nii see tegelikult on! See on protestiaktsioon, ei tea kelle poolt korraldatud sedaviisi kogutud nimekirjadesse võib sattuda ükskõik kes, olenemata sellest. kas ta on poolt või vastu. See meenutab kangesti ühte nõukogudeaegset anekdooti kus rahvas aeti punanurka kokku ja teatati, et homme puuakse neid kõiki üles ... ja hääl rahva hulgast küsis: Kas peame poomisnööri ise kaasa võtma.

Üks SUUR EI lehvib üle väikese Eesti Va-bariigi: ei haridusreformile, ei haldusrefor¬mile, ei prügilale, ei paekarjäärile, ei polügoonile, ei sõjaväelinnakule, ei tuumajaamale, ei gaasitorule, ei tuulegeneraatorile .... ei, ei, ei .... Ei NATO'le, ei eurole, ei vabariigile?

Mis kasu on Vormsi saarest meie vabariigile? Me oleme ülalpeetavad, oleme nagu narkosõltlased, eksisteerime tänu riigi rahasüstidele! Noored isad-emad, kes saavad riigilt lastetoe tust, õpetajad, pensionärid. keskkonnateenistujad, kõik riigipalgalised... need paar palgikoormat talvel ei kompenseeri meie peale tehtud kulutusi, aga ometi tahame ka meie uut laeva, paremaid teid, paremaid elektriliine, suuremat palka, suuremaid pensione, suuremaid lastetoetusi. Suuremaid ... , suuremaid .... , paremaid ..... Kust ee raha siis tuleb?

Vormsi tuulepargi arendajatele: Rääkige inimestega personaalseIt, selgitage, tooge välja kõik positiime. est negatiivset jätkub meil kuh¬jaga.

Vormsi Vallavalitsusele: Olge nii head ja trükkige Vormsi valla elanike nimekirjad korralikult paberile ja jätke sinna ruumi nii poolt¬kui vastuhääletamiseks. üks korralik poolt- või vastuhääletus on siis ja ainult siis hästi õnnestunud, kui poolt- ja vastuhääli on enam-vähem võrdselt, st. tulemus otsustatakse mõne hääle enamusega. Vastasel juhul on tegemist rahvaga manipuleerimisega või tulemuste võltsimisega. Tuletage meelde meie viimaseid presidendivalimisi või kahe suure - Reformi- ja Keskerakonna vägikaikavedu.

Üritagem leida endas positiivset, sest vaatamata kõigele negatiivsele ja umbusaldusele oleme vabariigis Viimase 20 aastaga jõudnud ikkagi kaugemale. kui kunagi varem. Ja siis kui hääletamiseks läheb, usaldagem Vormsi inimesi. Kõik ei olegi nii hull kui esialgu paistab. Me ei ole ju mingid väikesed ja tigedad ja kõverikud orjapõlvlased.

Üle 70 aasta tekib meile võimalus ka midagi välja viia, me hakkame eksportima rohelist energiat. Kellel saab selle vastu midagi olla

Aitab sellest võlgu elamisest! Mõelge. milline värske tuulegeneraatoripuhang üle selle vana ja väsinud saare ... ja saab see kopituse lõhn siit Vormsilt välja tuulutatud! Vormsi 'aab jälle vabariigi kaardile ja tulu tõuseb Vorms maaomanikele ... Neile, kes on oma allkirja juba andnud. Pole hullu! Tunnistage endale olete eksinud ja kivi langeb südamelt Tömmake nimi nimekirjast maha. Igale Vorms talule oma nimeline tuulegeneraator!

PS. Loe see artikkel 3 x läbi, mõtle ja Sinust saab tulihingeline tuulegeneraatorite fänn.

Ükskord me võidame niikuinii!

Aadu Arulo Hosby külast, Rästiku talust

….ja vastu….

Vormsile tuulepark ei sobi

Ongi tõesti aeg tuulepargist Vormsi val­la lehes kirjutada. Projekti ayalikusta­mine toimus 20. märtsil - võiks öelda, et alles siis, kui see oli möödapääsma­tu. Enne seda oldi muiIdugi juba kaua tegutsetud; vaikselt, aga siiski tõhu­salt.

Keegi vist enam ei imesta, milleks eelmisel aastal saarele nii palju inimesi registreerus ja milleks valimised läksid nagu läksid. Tuulepargi pooldajad pidid volikokku saama Hea näide organisee­rimisest on see. et nüüd istub volikogus yormsilastele täiesti tundmatu mees, kes saarel üldse ei ela; ja mitte ainult voliko­gus. vaid ka kolmes komisjonis.

Valimiste ajal tuulepargi pooldajad sellest hiiglaslikust plaanist valijatele mitte midagi ei rääkinud.

Tulemuseks on täielik usaldamatus ja sellepärast toimub ka allkirjade ko­gumine. See on olnud paljude inimeste soov: nii volikogule kui ka maakonna teemaplaneeringuga tegutsejatele peab

selgeks tegema. mis on saare rahva ar­vamus

Mandri poolelt Aulepast on hoiata­vad kogemused: firma on müünud tuu­lepargi edasi, lubadused on jäänud täit­mata ja kohalike inimeste jaoks on tul­nud ainult rikutud elukeskkond, vi­suaalne reostus ja tõsised müraprob­leemid.

Vormsile planeeritav tuulepark oleks kolossaalselt suur ja selle mõju ulatuks üle terve saare. See oleks saa­tuslik näiteks saare merikotkaste popu­latsioonile. Isegi tuulepargi jaoks vaja­liku teedevõrgustiku ehitamine ja kruu­sa vedamine tooks väikese saare jaoks kohutavaid ebameeldivusi, liiklust ja looduse hävitamist.

Tuuleenergia peaks olema roheline energia ja selle argumendiga süüdista­takse neid, kes oma kodu lähedale tuu­leparke ei taha. Aga nii kaua, kui polii­tilises diskussioonis on eesmärgiks ma­janduslik tõus ja tarbimise kasv, ei tee tuulepargid maailma roheliseks. Tuu­leenergiast on lihtsalt saanud üks äri ning tekib kahtlus, kas ärimeeste jaoks

säästev areng on ikka südameasi.

Kõige hullem on see, et tuulepar­kide rajamine suunatakse kõrvaliste­le aladele - «kus inimesi ei ela», na­gu on meile antud mõista - mereäär­setele rannikualade ja ,-äikesaartele. Nendel aladel aga on maastikulised väärtused ja looduse mitmekesisus eriti suured. Seega kaasnevad tuule­pargiga suured - ja lõplikud - kaotu­sed.

Kuidas siis edasi. kui üle poole saa­rel aastaringi elavatest või suvitavatest inimestest on tuulepargi vastu ja and­nud oma allkirja?

On rõhutatud. et tuulepargi tulemi­se või mittetulemise otsustab saare rah­vas. Aga kuna praktiliselt otsuse teeb volikogu, tekib küsimus, kas praegune volikogu on saare rahva tõeline esinda­ja? Kas võimul on inimesed, kes tegut­sevad saare elanikkonna ühiseks hü­vanguks, või on nende eesmärgiks ai­nult oma äri?

Eks neid on mõlemaid ja kui tuleb ot­suste aeg, näeme, kes on kes.

Aura Koivisto

Vormsi valla leht tuulepargist-II

Arendaja seisukoht…

 

Tuuleenergiast talupoja kombel-rahulikult ja läbimõeldult

Taastuvenergeetika üldiselt, ja tuulepargid eriliselt, on pälvinud Eestis peale esimeste tuulikute püstitamist aina enam tähelepanu. Kõige valjuhäälsemate väidetega, mis kohati on äärmiselt meelevaldsed ja absurdsedki, on esinenud muutuste vastased.

Käesolev lühike ülevaade tuuleenergeetikast ja Vormsi tuulepargi projektist käsitleb tuulepargi tugevaid ja nõrku külgi, sellega seotud võimalusi ja ohtusid. Seega asjaolusid, mida peaks meie pikaldast ja arukat maarahvast esivanemate kombel tasakaalukalt uusi ettevõtmisi ja võimalusi põhjalikult ning emotsioonideta vaagiv vormsilane või muu asjast huvitatud eestimaalane tuulepargi projekti kohta enda arvamust luues arvestama.

Majade hajutatus Eesti külades näitab, et eestlane on soovinud mõningast eraldatust et ise mõelda ja otsustada. Ärgem siis nüüdki ilma kaalutlemata otsustagem tuulepargi sobivuse üle Vormsile!

Tuule ja vee energiat on inimesed enda huvides rakendanud tuhandeid aastaid. Vahepeal hoogsalt arenenud fossiilsete kütuste põletamisele rajanev energeetika peab ressursside ammendumise ja nende kasutuselevõtmise pideva kallinemise tõttu välja vahetama jätkusuutlikuma viisi energiat toota.

Päikeselt langeb Maale (maapinnale) energiahulk, mis on võrdne 1800-kordse ülemaailmse energiatarbega. Tuuleenergia ressurss katab maailma energiavajaduse 200-, biomass 20-kordselt. 2006. Aastal oli maailmas installeeritud 4,344 GW elektritootmisvõimsust, millest tuulegeneraatoreid 74 Gw. Võrdluseks hüdrojaamu 867 GW päikeseelektrijaamu 7 Gw.

Tuule abil on tööstusliku1 tasemel elektrit tehtud paar-kolmkümmend aastat Selle ajaga on tuulegeneraatorite tehnoloogia teinud läbi tohutu arengu. Generaatorite töö on muutunud palju vaiksemaks. toodetud kilovatt-tunni (kWh) omahind on langenud tasemele, kus edukalt konkureerib fossiilsetest kütustest toodetud elektri hinnaga - 2006. aasta andmetel pisut üle 70.- Euro/Mwh. Mõningatel andmetel on uue¬mate generaatoritega toodetava tuulelektri omahind langenud alla 6O.-€/MWh. Fossiilsete kütuste tegelikku omahinda, mis arvestaks kaevandamise ja muu saastamise ökoloogilise jalajälje maksumust, ei ole pikka aega monopoolses seisus olnud elektrit tootvad suurettevõtted välja arvutanud (või jätnud tarbijad sellest teavitamata). Väidetavalt on Eestis toodetud põlevkivielektri tegelik omahind 3.- EEK/kWh, S.o. ligikaudu 192.- €/MWh.

Tuulepark toodab keskmiselt 2 kuni 4 GWh aastas iga paigaldatud MW (megavati) kohta. Toodangut suurendab tuule tugevnemine, kuni tuulik saavutab nimivõimsuse (tänapäevastel tuulegeneraatoritel tuulekiirustel 12 m/s, rootori keskpunkti e. «naba» kõrgusel) ja võimalikult ühtlane puhumine nii tugevuse kui suuna mõttes. Et tuul puhub hooti ja muudab suunda siis on tegelik aastatoodang teoreetilisest (s.o. 8760 GWh} MW) alla poole. Toodangut vähendavad ka tehnilistest riketest ja korralistest hooldustest põhjustatud pausid tuulikute töös. Tuulikud lülituvad tööle tuulekiirusel 2.5 kuni 3m/s ja peatatakse tuulekiirusel 25 m/s, purunemise vältimiseks. Tuulepargi oodatav tööiga on 20 aastat, misjärel tehakse kas kapitaalremont, tuulepark demonteeritakse arendaja kulul, nii et sellest ei jää «varemeid», või asendatakse tuulikud uute mudelitega.

Tuulepargiga kaasnevateks negatiivseteks kaasnähtusteks on mõju ümbritsevale keskkonnale: tekkiv müra, valguse ja varju vaheldumine piirkonnas, kuhu tuulikute varjud langevad ja visuaalne «reostus». Viimane sõna on jutumärkides, sest tegemist on n.-ö. maitse küsimusega: suurt osa inimeste ehitistest võib, ka allakirjutanu arvates, lugeda oluliselt inetumaks. Lähimaks näiteks on kasvõi looduses paiknevad elektripostid, mobiilimastid, majakad jms.

Inimeste ja looduse kooseksisteerimiseks tuleb otsida tasakaalu. Tuuleparkide planeerimisel arvestatakse nii müra, varjude kui tuulikute nähtavusega. Tuulikute müratasemed vähenevad pidevalt areneva tehnoloogia tõttu ja viie aasta taguseid mudeleid ei saa võrrelda ei võimsuse ega mürataseme poolest uutega.

Viru- Nigulas ja Aulepas paigaldatud värskete WWD-3 tuulegeneraatorite tuule poole pöördumist saatev terav krigin on erandlik nähtus Euroopas paigaldatud tuuleparkide hulgas ja tootja (Win WinD Oy) kõrvaldab probleemi oma kulul nii kiiresti kui suudab. Vormsi tuuleparki tõenäoliselt WWD-3 paigaldamist ei kaaluta, sest on hulga teisi 3 megavatiseid tuulikuid, mille puhul ei ole taolist müra karta.

Tuulepargiga kaasnevad head küljed on saastevaba ja hajutatult toodetavelekter, sissetulek kohalikele elanikele rendist ning tuuleparki opereerivas ettevõttes töötamisest, soodsam elektri hind Vormsi elanikele. Elektrihinna soodustuse maksab kolmepoolse lepingu põhjal (leping sõlmitakse Ostja - Vormsil asuva tarbija, Müüja - jaotusvõrgu käitaja Fortum AS ja tuulepargi arendaja OÜ Vormsi Tuulepark vahel) kinni tuulepargi arendaja. Selleks ei ole tarvis ehitada uusi elektriliine või alajaama nagu kuulujuttude keerutajad väidavad.

Esimese hüvena alustab arendaja saarele tankla ehitamist juba käesoleval aastal. Seoses käigus oleva nelja maakonna tuuleenergia teemaplaneeringuga on arutuse all üldise korra kehtestamine tuulepargi arendajate ja kohalike omavalitsuste koostööks.

Heaks näiteks on 4 Energia ja Viru-Nigula valla asutaud MTÜ, kuhu kohalike sotsiaalse iseloomuga projektide tarvis kannab elektri¬tootja iga toodetud MWh kohta 5.- EEK. Vormsilaste aktiivsus tuulepargi arendajate ja valla koostöö projektide ettepanekute esitamisel aitaks leida parima võimaliku viisi, kuidas arendajad saaksid kohalikus arengus kaasa lüüa.

Tuulepargiga tekivad turistidel uued võimalused nautida vaadet saarele tuuliku gondlist, s.o. 100m kõrguseit.

Vormsi tuulepargiga kaasneda võivate ohtudena üritavad projekti vastased pakkuda erinevaid peamiselt kuulujuttudel või meelevaldselt loodud seostel põhinevaid nähtusi. Väär on panna 10 merikotka hukkumist Norras püstitatud tuuleparkide süüks palja fakti põhjal, et kotkad surid peale parkide püstitamist. Samaväärselt absurdne on väide, et demokraatliku korra kehtestamine on toonud kaasa autoõnnetustes hukkunud inimeste arvu kasvu!

Ilma põhjaliku analüüsita ei ole mõtet heita kõrvale ühtegi projekti, mis saarel elu edendada aitaks. Planeerimisseadus näeb ette põhjaliku analüüsi projekti kõigi võimalike kahjulike mõjude iseloomu ja ulatuse osas ning peale nende väljaselgitamist projekti avaliku arutelu, misjärel kohalik omavalitsus otsustab planeeringu kehtestamise. Avaliku arutelu käigus esitatud põhjendatud muudatus- ja parandusettepanekud võetakse kindlasti arvesse. Planeering toimub maavanema järelvalve all, mis tagab kontrolli kõigi seaduse nõuete ja protseduuri reeglite täitmise üle.

Teemaplaneeringut ei kehtestata. kui keskkonnamõjude hindamise ja avaliku arutelu tulemusel selgub. et objektiivsed, rõhutan objektiivsed, see tähendab põhjendatud, vastu¬argumendid Vormsi tuulepargi projektile kaaluvad üles projekti toetavad asjaolud. TÕDE SELGUB PLANEERINGU KÄIGUS. Ilma keskkonnamõju hindamiseta ei ole alust arutada ei projekti pooldajate ega vastaste väiteid.Teemaplaneering on protsess, mis lähtub saare tasa¬kaalustatud arengust, looduse, elanike ja tuuleenergeetika kooseksisteerimise harmooniast.

Artikkli juurde lisatuna väike väljavõte Erik Puura, Tartu Ülikool.

PhD (keemiatehnika) MSe (keskkonnakaitse) BSe (geoloogia) isiklikust blogist.

Tervikteksti võimalik lugeda http://erikpuura.wordpress.com/2010/04/11/avalik-kiri-vormsi-rahvale-plaanitud-tuulepargi -kohta!

Avalik kiri Vormsi rahvale plaanitud tuulepargi kohta Posted on 11/04/2010 by erikpuura

Minu poole pöördus Elle Vormsi saarelt küsimusega, mida ma ar¬van sinna tuulepargi rajamise kohta. Selline on minu vastus.

Tuuleenergia kasutamine - kas Vormsi võimalus või oht?

Olen Vormsil käinud vaid korra. 1987. aasta kevadel. See oli geo¬loogiline ekspeditsioon, mis on siiani meeles - fossiilide otsimised merekaldal. majakas, rändrahn nimega Sm en, rõngasristid kalmistul. Kõik oli väga omapärane ja meeldejääv ning kiusatus on kõike seda kümneid aastaid hiljem uue pilguga vaadata.

Kui uue külastuse ajaloleksid saarel tuulegeneraatorid, siis minu arvamus aareelanikest oleks kui tarkadest inimestest, kes oskavad oma re ursse kasutada - sest tuulegeneraatorid pannakse püsti siis ja ainult siis. kui see kohalikele yajalik ja kasulik on.

Vormsi Tuulepark OÜ

Esmaspäev, 12. aprill 2010

Erik Puura ood Vormsi tuulepargile

Jõudsin ära oodata…Pakkusin juba ammu, et keegi võiks argumenteerida ka siinses blogis tuulepargi poolt- sisuliselt ja laiapõhjalisemalt. Et kuskilt tuleb ka mõni tõsisemaltvõetav seisukoht Vormsi tuulepargi toetuseks. Nüüd on see olemas, kirjutatud küll tuulepargi rajamise ülla eesmärgi nimel varjusurmast üles äratatud “Vormsi sõnumitele”, kuid kuna tekst on avaldatud ka loo autori-Erik Puura- keskkonnateemalises avalikus isiklikus blogis, siis ei tohiks olla takistusi selle teksti täies mahus avaldamiseks ka siin. Pealegi on see pealkirjastatud lausa avaliku kirjana Vormsi rahvale..

Mul, ja arvatavasti paljudel Vormsiga seotud inimestel oleks selle  kirja kohta kindlasti üht-teist öelda. Seda ei saa kuidagi operatiivselt teha  “Vormsi Sõnumites”, saab aga teha siin kommentaarides ja loodetavasti ka Erik Puura “Keskkonnaabi” blogi kommentaariumis…nii et avaldage aga arvamust. Mõne aja pärast võtan asja  siin kokku koos omapoolsete kommentaaridega.

Avalik kiri Vormsi rahvale plaanitud tuulepargi kohta
Posted on 11/04/2010 by erikpuura

Minu poole pöördus Elle Vormsi saarelt küsimusega, mida ma arvan sinna tuulepargi rajamise kohta. Selline on minu vastus.

Tuuleenergia kasutamine – kas Vormsi võimalus või oht?

Olen Vormsil käinud vaid korra, 1987. aasta kevadel. See oli geoloogiline ekspeditsioon, mis on siiani meeles – fossiilide otsimised merekaldal, majakas, rändrahn nimega Smen, rõngasristid kalmistul. Kõik oli väga omapärane ja meeldejääv ning kiusatus on kõike seda kümneid aastaid hiljem uue pilguga vaadata.

Kui uue külastuse ajal oleksid saarel tuulegeneraatorid, siis minu arvamus saareelanikest oleks kui tarkadest inimestest, kes oskavad oma ressursse kasutada – sest tuulegeneraatorid pannakse püsti siis ja ainult siis, kui see kohalikele vajalik ja kasulik on.

Ükski inimene meie hulgast ei oska ilma elektrita elada. Iga 100 krooni elektriarvel aga tähendab praegu Eestis 80 kg põlevkivi kaevandamist ja põletamist ning kõiki sellega seonduvaid keskkonnaprobleeme – atmosfääri paisatud gaase, tuhka, kaevandustest välja pumbatud sulfaatiderikast vett. Varem või hiljem aga põlevkivist elektrit enam ei toodeta ning iga inimest peab huvitama, kust elekter siis saadakse. Veelgi enam, ka nafta ja maagaas on maailmas lõpukorral. Lähima paarikümne aasta jooksul näeme me maailmas naftahinna edasisi kõikumisi, bensiini hinna tõus 30 kroonini ja isegi 40 kroonini liitri eest on vägagi tõenäoline. Küsimuseks saab siis, kuidas üldse hakkama saada.

Maailmas on juba väikseid saari, kus kogu transport on üle viidud tuulest akumuleeritavale elektrienergiale. Ka see on Vormsi võimalus – lahendus, mis sobiks järgmiseks 1000 aastaks. Taani, Iisrael ja USA juba arendavad suuri elektriautode rendi ja akulaadimise süsteeme.

Just kõike maailmas toimuvat pika-ajaliselt ette hinnates olen mina kindlal arvamusel, et tuuleenergia arendamine on õige samm. Just see on Eesti rannikualade üks eeliseid võrreldes sisemaaga.

On teada, et hetkel on Eestis tuulegeneraatorite püstitamise taotlusi juba rohkem kui elektrivõrgud jõuavad tootmise juhuslikkuse tõttu ära kasutada. Ja samas on teada, et kohalike elanike protestid järjest suurenevad. Nüüd aga on sedasi, et need piirkonnad, kus arendajad ja kohalikud elanikud kaubale saavad, majanduslikus mõttes ja pikemas perspektiivis kindlasti võidavad. Lisaks otsesele kasule omandavad nad kogemusi, mis tulevikus on ülikasulikud.

Nüüd jõuame tuuleenergia probleemideni. Kõige olulisemad neist on müra ja vaade. Võib-olla olen ma imelik, aga minul teeb vaade tuulegeneraatoritele südame soojaks. Kui juba ilmselt kümmekond aastat tagasi Taani pealinnas Kopenhaagenis maandusin ja aknast tuulikuterivi nägin, mõtlesin – kuidas nemad oskavad ja meie ei oska. Sest ma tean, missugust keskkonnakahju ja riske põhjustavad teised elektri tootmise viisid. Kui Eestis pandi püsti esimesed tuulegeneraatorid, mõtlesin – viimaks ometi.

Aga loomulikult ei ela mina tuulegeneraatori kõrval. Seda ma julgen küll öelda, et mind see vaade ei häiriks. See oleks pigem ülev – me suudame, me saame hakkama järgmised 1000 aastat. Samas kui vaiksel suveõhtul kostuks minu koduni müra, siis see võiks ilmselt närvi ajada küll.

Minu linnakodust vuravad mööda autod, külmaperioodil puhub elutoas õhksoojuspump. Olen isegi selle pumba vuhinaga ära harjunud, sest ta annab efektiivselt sooja. Mul on sellest kasu, ma aktsepteerin seda. Suvilas on naabritel koerad ning lähedalasuvas motellis peetakse suviti sageli öö läbi pidusid. Üsna sageli mõtlen, et tahan rohkem vaikust. Müra on tõsine probleem.

Aga kui tõsine? Kui keegi tuulegeneraatori minu kodu lähedale püsti tahaks panna, siis kõigepealt ma tahaksin seda mürataset enne kuulda. See peaks ju olema võimalik – arendaja viib kohalikud elanikud sarnase tuulepargi lähistele ja igaüks saab kuulda, missugune hääl kostub 500 meetri, 1 kilomeetri, 2 kilomeetri kauguselt sõltuvalt tuule suunast. Saab ehk ka küsida sealsete inimeste kogemusi ja arvamust. Ning kõik selle saab videolinti võtta ning kõigile vormsilastele ette mängida.

Samas mingi müratase tekib ju ikkagi. Ja nüüd tahaksin ma teada, mis ma selle eest saan, kui pean seda aktsepteerima. Ilmselt tahaksin ma pakkumist oma tuleviku elektriarvete osas. Näiteks mingi madala tarbimise juures tuuleperioodidel võiks juhul, kui müratase on olemas, mu elekter üldse tasuta või väga madala hinnaga olla – ja selline kokkulepe võiks olla aastakümneteks. Täpselt nagu õhksoojuspumba mühinat ma aktsepteerin teadmisega, et see on keskmiselt 2-3 korda efektiivsem kui elektriküte. Suurema tarbimise korral sooviksin tunduvat hinnaalandust. Ja nüüd, kui see pakkumine on mulle tehtud, siis mõtleksin veel kord järele. Sest kui ütlen jäägitu ei, saavad samasuguse pakkumise inimesed kusagil mujal ning mina ei pruugi enam kunagi saada. Kas ma olen nendest targem või rumalam?

Me võime muidugi öelda, et raha ei oma mingisugust tähtsust – keskkond on püha ja ülimuslik. Jah, ka nii võib mõelda – aga kas see müra tõepoolest on selline, mis sügavalt häirib, või ei ole seda tegelikult märgatagi? Ning kuu lõpus, kui pangaarve on täiesti kokku kuivanud, võib sellest tingitud stress olla 100 korda suurem kui tuulegeneraatori mühisemisest tekkiv stress. Paljud eestlased seostavad sõna ’raha’ sõnaga ’äri’ ja ’kasumiahnus’, aga tegelikult on raha arvestamine ainuke võimalus võrrelda erinevaid mõjusid, sest inimese mõju praeguste eluviiside juures keskkonnale on kahjuks paratamatu. Hetkel tekitab igaüks meist suure augu põlevkivimaardlas, suure hulga tuhka ning heitgaase. Näiteks juba tekitatud tuha hulk ühe inimese kohta on meil Eestis umbes 200-300 tonni! Kas see on parem? Kui vormsilastel õnnestuks saada kogu oma elekter tuulegeneraatoritest, siis võiksid nad uhkelt öelda: meie enam tuhka ja heitgaase ei tekita. See on suur samm edasi.

Mis aga puutub varjude vaheldumist, mõju põllumajandusele ja põhjaveele, siis need on küll ebaolulised, kui mu maja päris tuulegeneraatori kõrval pole. Seal aga ei tohi see ollagi.

Jah, ilmselt võivad ka linnud hukkuda. Kuid linnud hukkuvad ka tankerite õnnetuste läbi tekkinud naftalaikudes ning elektrijaama aluselistes tuhabasseinides. Kui oluline oleks mõju Vormsil, sellele vastavad juba ornitoloogid.

Ning loomulikult jääb viimane sõna vormsilastele. Minu soovitus on teha mudel, mida oleks võimalik maketilt näha ja lindilt kuulda. Siis oleks tore edasi arutleda.

- – -

Et kohapeal peaks ära käima ja ei maksaks internetimaterjale uskuda, selle tõenduseks lisan kaks täiesti vastandlikku klippi Youtube’ist. Vaadake, kuulake ja hinnake ise, kuidas on võimalik äärmuslikult manipuleerida. Kulutage 7 minutit oma elust ja te ei kahetse! Välja arvatud juhul, kui te ühte neist kahest eelarvamuste tõttu näha ja kuulda ei taha…

1. Negatiivne näide – agressiivne pöördumine kohaliku tuulepargivastase liikumise juhi poolt

2. Positiivne näide – tuulegeneraatori müra võrrelduna teiste müratekitajatega

Kõik sõltub sellest, kui tugevaks taustahääl timmida. Eesti vanasõna ütleb, et ära usu hülge möla. Antud juhul aga on küsimuseks, kes üldse on hüljes. Armsad inimesed, käige juba rajatud analoogsete projektide kohtades ära ja siis otsustage!

Viimane aspekt on seotud võimalike tuludega. Kui olen mandril tähtis tegelane ja saarel on mul puhkepaik, siis võimalik minu jaoks pisike tulu tuulepargist ei lähe mulle üldse korda. Minu sooviks on rahu, vaikus, et saarel oleks üldse võimalikult vähe rahvast jne. Sellised inimesed võivad kaasa minna kampaaniaga, kus kõik tundubki negatiivne. Samas ei tohiks nad unustada, et kõik pole nii vaprad ja ilusad ning saarel võib olla küllaladaselt inimesi, kelle jaoks tuulepark on positiivseks ootuseks.

Kuidas aga on turistidega? See on nn ‘müügitöö’ küsimus. Saar võib end reklaamida puhtaima energia tootja ja kasutajana. Kümnekonna aasta pärast, kui elektriautod on reaalsus, siis naftavaba saarena. See on suhtumise küsimus ja mina ei jätaks kindlasti kohe Vormsile sõitmata põhjusel, et seal on tuulegeneraatorid.

Siiski on käesoleva kirjutise näol tegemist minu isikliku arvamusega, mis võib näha tuleviku maailma ja seoseid palju laiemana kui enamik teisi inimesi.

Reede, 2. aprill 2010

Räpane mäng Vormsi tuulepargi ümber

On mis on, tuleb mis tuleb, aga see tuulepargi saaga, kohalike inimeste võitlus oma elukeskkonna säilitamise eest läheb ajalukku eelkõige just tuulepargi läbisurujate poolt kasutatavate erakordselt räpaste meetodite poolest. Ja ei tea sugugi, et see selliste meetodite arsenal on juba ammendatud…Tulla võib veel mõndagi.
Alustame pealtnäha süütust desinformatsioonist, püüust desorienteerida kohalikke lihtsaid inimesi.
Kohalik maakonnaleht “Lääne Elu” avaldas eile (1.04) artikli selle kohta, et on algatatud allkirjade kogumine tuulepargi vastu. Täiesti neutraalne ja ülevaatlik lugu. Vähemasti “Lääne Elu” kohta. Ja siis selle loo kommentaariumis ilmus järsku üksteise järel 2 sellist kommentaari:
Vormsi volikogu   01.04.2010 (20:23)
Koska poolt (tema ju selleks saarele tuligi); Ivo Sarapuu poolt (tema on seotud talvitujate valimislubadusega ja kokkulepetega, nagu ta ütles), Rammul poolt (majutab Koskat), Kaabel poolt (tal küll suu vett täis selle koha pealt, aga kui vastu oleks, oleks vast juba sõna võtnud - kui ikka on aus mees?), Allik ? (kõikuv hääl, pigem hääletab poolt või jääb tulemata volikokku); Sarapuu Ene ? (väga kõikuv hääl; pigem poolt sest ei jätku julgust neist meestest erinevalt hääletada), Streng vastu (läheb korda ka saarerahva arvamus), Hokkonen vastu (aus saare mees), Valm ? (pigem vastu, aga kas jääb ärarääkijatele kindlaks vastuseisjaks?). Ei taha küll isiklik olla, aga nii on kõige selgemini näha, kuidas tegelikult seisud on ja kuidas väikese volikoguga on kergem soovitud tulemust saada. Ja lõpuks on ju volikogu ja selle liikmed avalikkuse ees vastutavad, mis siin ikka salatseda.

leopold   01.04.2010 (21:24)
Toomas , kirjuta oma nime all kui midagi öelda tahad

Noh, siinse blogi teadaolevalt mitte väga tagasihoidliku autorina arvan, et lgp.”leopold” pidas Toomase all silmas mind…Kuid siinkohal pean esinema avaldusega. Ma nimelt ei kommenteeri peale seda, kui hakkasin rohkem kui 4 ja pool  aastat tagasi seda ja natuke hiljem teist (tomp.wordpress.com) blogi pidama, enam kuskil täiesti anonüümselt. Kasutan ainult blogide pseudonüüme “tom” ja “tomP” ja et end ja oma arvamust isikustada ning teha vahet teiste “tom”-de arvamustega, lisan tavaliselt viite oma blogile. Ja “Lääne Elus” ei kommenteeri ma absoluutselt pärast seda, kui nende ajakirjanik Ivar Soopan arvas end olevat nii kõva mees ja nii tugeva parteilise seljatagusega, et võttis mind ette oma blogis mõnitamiseks…
Aga nüüd asjast endast ja selle taustast, et miks mind igast võimalikust ja võimatust asendist püütakse rünnata.
Kaldun arvama, et selle teise kommentaari autor teadis väga hästi, et seda esimest ei kirjutanud mina. Sest kuigi see on kirjutatud kohalikke olusid ja suhteid hästi tundva isiku poolt, ja üldjuhul on volikogu liikmeid ja nende võimalikku käitumist tuulepargi hääletusel iseloomustatud suht adekvaatselt, on seal selliseid nüansse, millest mul polnud aimugi (näiteks kes pakub Koskale majutust) ja samas vaikitakse selle räpase mängu juures kõige olulisemast asjast: kuidas saavutati selline volikogu koosseis…Ehk siis ennetada mind tegelikult kirjutamaks midagi taolist. anda ette võimalikele lugejatele hinnang, et olen ainult mingi tagaselja susija ja intrigant.  Seega algul pidasin ka täiesti võimalikuks, et need kaks järjestikkust kommentaari kirjutas üks ja sama isik just eesmärgiga diskrediteerida siin seda blogi ja selle autorit. Õnneks see nii ei olnud ja esimese kommentaari autor, Taavi, selgitas seda. Tänud talle.
Eks ma olen mõnevõrra hell juba muidugi, sest ka siin ju ilmub pidevalt anonüümseid kommentaare vähem või rohkem rafineeritud demagoogiliste vihjetega peeglisse vaatamise vajalikkusest, et ka siinne autor valetab, et ka siinne autor ajab mingit oma asja, nii musta, et väljagi öelda ei julge…jne. Eks ära hakkab tüütama, aga teadmiseks neile varastamist elunormiks pidavatele susijatele: ma ei ole teiesugune...
Kuidas aga  need asjad ja võimalikud arengud tuulepargi rajamise küsimuse volikogu hääletusel siis tegelikult on ja tõenäoliselt olema saavad.
Teatavasti kirjutati enne viimaseid valimisi Vormsi valda sisse 80-100 uut elanikku. Ca 1/4 elanikest ja kaugelt rohkem kui 1/4 valijatest, sest uued elanikud olid valdavas enamuses üksikud valimisealised inimesed. Ka nende uute vormsilaste valimisaktiivsus oli erakordselt kõrge. Arvata võib, et selle grupi siseselt lähenes valimisaktiivsus 100%, sest kogu valla aktiivsuse tõstsid nad oma aktiivse osalusega 81%-ni. Ehk siis reaalsetest valijatest moodustasid nad juba ca 1/3. Viimaste kolmede kohalike valimiste, kus 2002. ja 2005. a. valimistel selliseid sissekirjutustrikke praktiliselt ei harrastatud, põgus analüüs näitab, et praktiliselt kõik need 80 või rohkemgi “uute vormsilaste” häält läksid võitnud nimekirja 6 liikmele, ehk siis täpselt neile 6-le inimesele, kes said need 6 kohta Vormsi 9 liikmelises volikogus. Minu arvamus on, et need kohad osteti nende “uute vormsilaste-uute valijate” käest kellegi poolt millegi läbisurumiseks. Üks “see midagi” on kindlasti see tuulepark…eriti räpane on asja juures see, et kindlasti osa volikogu liikmeid, kellele tigutati juurde neid ostetud hääli, mille tulemusena nad siis tegelikult saidki volikokku, suure tõenäosusega ise ei teagi, et osa nendele tulnud hääli on just “sellise” päritoluga. Kuigi aimata ju võiks ja mitte lasta end sesse räpasesse mängu sisse tõmmata. Aga praegu on juba hilja, asja organisaatorid ja nende poolt lollitatud on ühes paadis ja põgeneda pole õieti kuhugi…Arve volikogusse saamise eest esitatakse ja see saab olema krõbe…