Laupäev, 16. jaanuar 2016

Haldusreform? Kuidas?

Selline oli (peaaegu) üks pealkiri  (peaaegu) 9 aastat tagasi ühele mu blogipostitusele---Aega on läinud omasoodu…, haldusreformiga samamoodi…, minuga kui tolleaegse aktiivse blogijaga samamoodi…ruineerivalt.
Aga on siiski lootust …
Sest just Läänemaal, Kullamaa vallas, on lõpuks sõnastatud (just altpoolt, mitte parteikontoritest tulenev) initsiatiiv teha midagi sellist, mis oleks tõesti üldistes huvides…
Asi läheb huvitavaks…Ei tea küll täpselt, mida Kullamaa mehed-naised oma initsiatiiviga taotlevad, kuid selge on see, et esmane prioriteet on Läänemaa kui ajaloolise koosluse huvid… Mitte ainult kitsavõitu Kullamaa kandi enda omad…See, et Kullamaa oma õigeaegse initsiatiiviga ka oma tarbeks midagi võidab on ju arusaadav. aga kõigil teistel valdadel oli (ja veel on) samasugune võimalus avaldada kaq mingit initsiatiivi ja proovida võtta vedajaroll…
Kahjuks on valdav siiski teiste kohalike vallabosside mõttemaailm, et mis nüüd meie…las reformikad (või nende satraabid) annavad suunad ja tingimused ette….
Avaldan siis siinkohal uuesti peaaegu 9 aastat tagasi mõeldud mõtted, mis (ma loodan) haakuvad selle Kullamaa meeste-naiste initsiatiiviga…

Haldusreform. Kuidas?

Et mitte jääda paljasõnaliseks haldusreformi vajalikkuse propageerijaks, paneks siia oma nägemuse ka konspektiivselt üles.
Esiteks, praegusi administratiivpiire vägivaldselt ei muudeta. Kõik vallad ja muud omavalitsusüksused jäävad ka nimeliselt alles. Igasugune piirimuutus ja ka ühinemine ning nimeküsimused jäävad kohalike endi otsustada.
Teiseks: Muutuks aga otsustamis-ning valitsemismehhanism. Praegused vallavolikogud ja vallavalitsused kaoks. Igas maakonnas valitakse maavolikogu , mis valib ametisse maavanema ja see omakorda moodustab maavalitsuse, mille maavolikogu siis kinnitab. Maavolikogu valitakse näiteks süsteemi järgi, kus igal vallal on üks koht pluss veel kohad vastavalt rahvaarvule. Iga tuhande inimese kohta 1 koht (0-1000 1koht, 1000-2000 2kohta, jne). See teeks maavolikogude keskmiseks suuruseks ca 30 volinikku. Kus ka kõige väiksematel valdadel on vähemalt kaks oma saadikut.
Lisaks nimetab maavanem konkreetse valla saadikute ettepanekul igasse valda ametisse vallavanema. Vallavanem võib omakorda võtta ametisse vastavalt rahvaarvule 1-3 abilist. On nad siis abivallavanema või nõuniku nimetuse või staatusega, pole oluline. Enamus praeguste vallavalitsuste ülesannetest läheks maavalitsuse pädevusse. Vallavanem jääb rohkem vahendajaks maavalitsuse ja valla vahel, kellel siiski säilib ainuotsustusõigus mitmetes otseselt kohalikke inimesi puudutavates asjades.
Seadustatakse kogu riigis vallarahva üldkoosolek kui otsedemokraatia vorm (juba praegu olemas püsiasustusega väikesaarte seaduse kaudu väikesaartel asuvates valdades). Seda võib läbi viia nii füüsiliselt (reaalse rahva kokkukutsumise kaudu) kui ka virtuaalselt internetikeskkonnas e-hääletust kasutades. Selge see, et vähemalt suuremates valdades jääb 50% osaluse kvooruminõude korral põhiliseks just virtuaalne üldkoosolek. Üldkoosolek ei saa loomulikult olla efektiivseks tööorganiks uute lahenduste ja arengukavade väljatöötamisel. Selleks jäävad maavolikogud ja maavalitsused. Küll on üldkoosolek sobilik koht arvamuse avaldamiseks. Üldkoosoleku pädevus ja sekkumisvõimalus realiseeritakse põhiliselt vetoõigusega. Vetoõigus on üldkoosolekul näiteks vallavanema ametissenimetamise suhtes (vallarahva jaoks ebasobiv isik), vallapiiride ja muude administratiivpiiride muutmise suhtes, arengukavade ja üldplaneeringute vastuvõtule, olulise mõjuga objektide rajamise suhtes, võib-olla mõnede teemaplaneeringute kehtestamisele jne.
Kuna põhiseaduse järgi on meil omavalitsusüksusteks vallad ja linnad, nimetatakse maakonnad ametlikult  maavaldadeks ja senised vallad osavaldadeks
Praegused maavanema ülesanded riigi esindajana antakse riigi esindajale mitmest maakonnast koosnevates regioonides (näiteks kas või siis praegused neli).
Mis oleksid selle süsteemi olulisemad plussid.
Esiteks muutuks nii kohalik seadusandlik (maavolikogud) kui täidesaatev võim (maavalitsused) oluliselt professionaalsemateks ja samas väheneb selle tegevusega hõivatud konkreetsete inimeste arv praegusega võrreldes ca 3-5 korda.
Teiseks. Kohalikel inimestel tekib võimalus vetostada ametnike ebaprofessionaalsed või omakasupüüdlikud otsused. Otsedemokraatial tekib võimalus ja väljund just e-võimalusi kasutades.

Kolmandaks realiseeruks just see siiamaani vaikselt aetud regionaalpoliitiline suund, et riik sekkub administratiivselt just regioonide tasandil, jättes maakondliku tasandi puhtalt omavalitsustele.

Reede, 24. juuli 2015

Tuleb jälle blogi pidama asuda....

Kuna Vormsi saare tuleviku osas paistavad olema ees otsustavad ajad (ehitustingimuste ja maakasutuse teemaplaneering ning haldusreform), tuleks nagu midagi teha nii Vormsi elaniku kui kodanikuna. Ega muid võimalusi, kui oma nägemuse ja arvamuse avaldamine ja selle avalik kaitsmine, momendil nagu polegi...
Kuna täna oli Teemaplaneeringu esimene avalik arutelu, ja TP tegijad polnud miskipärast valmis isegi avaldama minu  täiesti avalikult, oma nime all ja õigeaegselt tehtud ettepanekuid, polegi ju muud teha kui teha need teatavaks muude kanalite kaudu...
Tegelikult võib planeeringu tegijatest-konsultantidest täiesti ka aru saada. Kuna minu kõrvalt tulevad ettepanekud ja tellija (vallavalitsuse) ettepanekud on kardinaalselt erinevad...siis surve on suur teha asi siiski tellija materjalist. Otse koosolekul tüli üles kiskuda polnud mingit mõtet, protsess ju käib, mingid vastused -argumendid peaks mulle saadetama, eks siis vaatame edasi...

Ettepanekud olid siis sellised:


Ettepanekud Vormsi valla üldplaneeringu põhisuundade ja juhtotstarbe ning ehitustingimuste täpsustamise teemaplaneeringu lähteseisukohtade osas

1. Konkreetsemalt ja kindlamalt rõhutada seda, et üldplaneeringu põhisuund ja juhtotstarve on kohalikele inimestele privaatse, turvalise ja looduslähedase elukeskkonna säilitamine. 
Uusasustus oleks seega võimalik vaid neis piirkondades, kus ei halvendata kohalike elanike elutingimusi nende kolme kriteeriumi osas.

Sellega seoses võiks ehitustingimuste täpsustamisel 
2. Loobuda Üldplaneeringus kehtestatud normist, kus Vormsi Vallavolikogu võis siiski erandkorras lubada ehitustegevust ilma detailplaneeringuta ka väljaspool ajaloolisi külasid. 
3. Loobuda perspektiivsete hoonestusalade määratlemisest 

Vormsi privaatse elukeskkonna üks olulisemaid väärtusi on avatud ja täisehitamata rannad
Selle säilitamiseks
4. Mitte toetada üldjuhul ranna- ja kaldakaitse ehituskeeluvööndi vähendamist
5. hoida kaldajoon ehitistest võimalikult puutumata(erandkorras lubada paadikuure ja meresõidukeid teenindavaid rajatisi vaid oluliste mereteede lähedale jäävates perspektiivsetes külastussadamates (kui sellised planeeritakse-näiteks Norrby, Förby)

Privaatsuse ja  turvalisuse tugevad häirijad on alalisele asustusele liiga lähedal asuvad avalikud telkimiskohad (näiteks Rumpos)
Üldplaneeringus võiks kehtestada, et

6. Avalikud telkimiskohad rajatakse ainult teatud kaugusele küladest ja muust inimasustusest

Neljapäev, 12. september 2013

Pikkade valimisnimekirjade võltsmaagiast

Nii et selleks korraks on valimisnimekirjad valimisliitude ja erakondade poolt esitatud ja muutused on seal võimalikud vaid lühenemise suunas. Ehk siis kas keegi kandidaat mingitel sisulistel või protseduurilistel põhjustel  tõmmatakse sealt maha või ta loobub ise...

Mõnevõrra üllatuslikult järgiti ka Vormsis (kus valdavad ju valimisliidud -kõige rohkem Läänemaal) suurparteide poliittehnoloogide poolt ettesöödetud valemit: nimekiri peab olema võimalikult pikk ja selle saavutamiseks on lubatud ka kõige jesuiitlikumad lähenemised, ehk isegi avalik pettus...Sest kui kandidaatide nimekirja pikkus ületab suurelt prognoositavalt saadavate volikogu kohtade arvu, petetakse ju osadelt nimekirjas osalejatelt see osalus välja võltslubadusega viia inimene volikokku. Tegelikult on nimekirja kokkupanijail ainuke soov kätte saada kandideerija isiklik hääl (volikokku pääsemise ootuses-lootuses hääletaks ta ju loomulikult ise iseenda eest) ja hea õnne korral ka mõned sugulaste ja tuttavate hääled. Sellistes väikestes, väljakujunenud ja kahjuks ka stagneerunud poliitkäitumisega  kohtades nagu Vormsi töötavad pikad nimekirjad kahjuks selle nimel, et uustulnukatel, värskel verel, pole volikogusse mingit asja. Vanad olijad võtavad kõik...

Konkreetselt Vormsi juurde tagasi tulles... Siin on käesolevatel valimistel esindatud 5 nimekirja:1 parteiline ja neli valimisliitu. 4 neist kasutas selgelt ja hambad ristis, pika nimekirja taktikat, ja meie oma "iseseisva Vormsi Eest" selgelt teistsugust. Kuidas seda taktikat defineerida, jäägu lugeja otsustada.

Meie, nimekirja algatajad, lähtusime nimekirja kokku pannes järgmistest tõsiasjadest:

Absoluutset enamust (ehk 5 kohta 9-st) pole siin Vormsis ilma massiivse pettuseta (nagu eelmistel valimistel) võimalik saavutada. Aga petmine valimistel pole kindlasti meie tee...

Tulevane vallavõim on kindlasti koalitsiooniline, ehk siis eelmiste valimiste pettusega saadud absoluutne vallavõim enam ei kordu...

Positiivsete muutuste saavutamiseks ja edukateks koalitsiooniläbirääkimisteks peame püüdlema 2-4 volikogu koha suunas

Ja võimalusel tuua uusi nägusid siia kohaliku poliitika otsustajate hulka

Esialgne eesmärk oli saada oma nimekirja peale algatajate ja uustulnukatega veel 2-3 juba tuntud volikogu liikme võimekusega tegijat ja koos nendega püüda kuni 4 kohta. Selle 4 kohaga oleksime olnud tõenäoliselt valimiste võitjad ja meil oleks läinud tõenäoliselt vaja ka oma nimekirjast soovitavalt siis "värske verega" volikogu asendusliikmeid. Ehk nimekiri oleks võinud olla nii 6-7 liikmeline. Ehk kõigil nimekirja liikmetel oleks olemas vähemalt potentsiaalne võimalus pääseda volikokku...

Kuna aga läbirääkimised n-ö "vanade kõvade tegijatega" jooksid liiva, jäimegi praeguse ainult 4-liikmelise valimisliidu juurde. Igal juhul säilitame optimismi, loodame saada 2 kohta volikogus, olla hea, vajalik, arvestatav (isegi möödapääsmatu) partner tulevastel koalitsiooniläbirääkimistel ja anda oma valimisliidu liikmetele võimalus järgneva 4-aastalise perioodi jooksul osaleda (kasvõi asendusliikmena) samuti volikogu töös.   

Kolmapäev, 4. september 2013

Iseotsustava Vormsi Eest!

Nonii...Käes on järjekordne KOV valimiste aeg ja kuna korda kolm olevat vanarahva jutu järele kohtuseadus, mõtlesin peale pikka kõhklemist siiski ka kolmandat korda proovida. Küll mitte enam üksikkandidaadina, milline tegevus oli ja on "tänu" meie "demokraatlikule" valimisseadusele suht mõttetu, vaid valimisliidus. Eks ajendiks ole ka see, et esmakordselt minu Vormsil oleku n-ö poliitilises ajaloos on mulle tehtud tõsiseltvõetav ja sisuline pakkumine osaleda kohalikus poliitilises elus. Varem pole mind kampa võetud väidetava olematu parteidistsipliini pärast, või on olnud tegu püüdega saada kätte küll need minule antavad võimalikud hääled, aga välistada samas minu pääs volikokku...

Seekordsete valimiste eel sai küll tehtud (tagantjärgi tarkusega) suht lootusetu katse rääkida ära kõik kohalikud võimulepürgijad leppimaks kokku ja moodustamaks üks ja ainus valimisliit ühe ja ainsa põhimõtte ning kriteeriumi alusel: mängiks vähemalt seekord seda mängu ausalt, ilma valgustkartvate trikitamisteta. See ühe ja ainsa valimisliidu moodustamine oleks viinud siinsed KOV valimised nimekirjavalimiste asemel puhtakujulisteks isikuvalimisteks, kus volikokku pääsenute mandaat oleks selge ja vaieldamatu. Mis oleks usalduse suurendamiseks siinses kogukonnas vähemalt hea. Muidugi ei meeldinud see sogase vee selgitamise mõte ei kusagilt kaugemalt niite tõmbavatele parteiemissaridele ja -komissaridele ega kohapealsetele pettuseihaldajatele ega intriigipunujatele. Loomulikult ei tuld välja...

Peale seda, kui sai selgeks, et eelmiste valimiste trikki pettuste ja pättustega saavutatud enamusliku võimukoalitsiooni ja sisuliselt ja parteiliselt kontrollitava nn.opositsiooniga kavatsetakse korrata, sai tehtud veel üks katse ühendada kõik teised selle uuesti trikitamistega välja tuleva jõu vastu. Näiteks loosungi all: "Ka ausalt on võimalik". Ei midagist. Üldine umbusaldus on kasvanud niivõrd suureks, et kahtlustatakse kõiki ja kõike. Et kõik on pätid. Mina, kes ma teen ettepaneku koonduda selgelt teadaolevate pättide vastu, sealhulgas...

Olgu. Võimalusi midagi ära teha on siiski veel. Kui ei õnnestu koondada kogu kogukonda mingite kõige üldisemate demokraatlike väärtuste alusel (nagu näiteks ausad ja läbipaistvad oma esindajate valimised) või kui ei õnnestu koondada inimesi isegi ühisele vastuseisule selgele susserdamisele, võib proovida koondada inimesi valikuliste, ainult osa, mitte kõiki kogukonna liikmeid  ühendavate väärtuste alusel. 

Täna saigi allkirjastatud koos vallavanem Meeme Veissoniga valimisliidu "Iseotsustava Vormsi Eest" asutamisleping. On ju täiesti selge, et oktoobris valitav volikogu peab langetama kaalukaid otsuseid Vormsi elanike iseotsustamise võime ja määra üle. Meie oleme selle poolt ja valmis edaspidi töötama selle nimel, et see võime ja määr oleks võimalikult suur. Ja kutsume kõiki Vormsi elanikke, kellele on tähtis meie endi mingigi otsustusõiguse säilitamine või soodsate asjaolude korral ka suurendamine korraldamaks ise oma elu-olu, haldamaks ise oma ressursse, arendamaks kohalikku kultuuri just rõhuasetusega siiani  varjusurmas olevale merekultuurile, ühinema meiega kas siis aktiivselt või passiivselt. Meie nimekiri on avatud volikokku kandideerimiseks kõigile neile kes toetavad Vormsi iseotsustamisvõime säilimist ja kes vastustavad susserdamist valimistel.  

Kolmapäev, 9. jaanuar 2013

Tere taas…

Kaua aega pole siia kirjutanud. Vahe on pikaks veninud…aga vast varasemad lugejad leiavad selle koha jälle üles. Ega külatatavus vahepealse pika pausi ajal päris nulli ka langenud. Peamiselt otsingumootorite kaudu on nii 0-10 külaskäiku päevas. Minu kui (ERR ajakirjaniku Ivar Soopani määratluse järgi) paadunud eneseimetleja ehk peenema nimega nartsissisti jaoks on muidugi natuke häiriv see, et siia blogisse jõutakse mitte just eriti minu isiku vastu huvi tundes…Huvi tuntakse miskipärast rohkem meie vallavanema suhtes…

Aga asjast ka. Kuna alanud on KOV valimiste aasta (head uut aastat!) ja valimiste ajal on põnevust rohkem ja eelolevad valimised saavad olema eriti põnevad ja neid kohalikke valimisi olen ma ikka kajastanud …ega nüüdki saa vist teisiti. Kuigi vahepeal tõesti ei viitsinud…ei kirjutada ega mõeldagi selle Vürmsi elu keerdkäikude üle..

Kuna  vahepeal on ka suurel maal sealpool Voosi kurku demokraatia ära kaaperdatud (meil juhtus see juba mitu head aastat tagasi-viimaste KOV valimiste tulemusel) ja demokraatia tagasi saamiseks on president kokku kutsunud lausa Rahva Kogu, siis sai sinna saadetud ka üks ettepanek, millele paluks oma lugejatel siis toetust või laitust näidata

Toon selle siinkohal ka uuesti ära, et ka siinses blogis kommenteerida saaks

Lõpetada valimispettused ja -manipulatsioonid KOV valimistel

Kuigi EV PS sätestab, et KOV valimistel osalevad valijatena ainult antud KOV territooriumil püsivalt elavad inimesed, annab aga kehtiv KOV valimisseadus võimaluse valimistel osaleda kõigil neil, kes on pelgalt kantud konkreetse KOV elanike registrisse. Tehniliselt on võimalik (tänu registrite ja nende üle kontrolli puudulikkusele) olla elanik ja valija ka selles omavalitsuses, kus pole kunagi käidudki ja kus pole ka kinnisvara..
Kuna kohalik võim sõltub elanike ja valijate vähesuse tõttu väga palju juba mõnedest üksikutest konkreetsetest antud häältest, on paljudes valdades täiesti võimalik huvitatud isikutel või gruppidel (näiteks parteidel või ärigrupeeringutel) mõnekümne "imporditud" või "eksporditud" "õieti" hääletava valija abil kaaperdada kohalik võim. Ehk kaaperdada ja naeruvääristada ka demokraatia kohtadel.Selline praktika on järjest laienev ja viimastel valimistel kasutati seda (ajakirjanduse poolt tõestatult) näiteks Alajõe, Paldiski, Kihnu ja Vormsi omavalitsustes.
Sellise praktika, mis sisuliselt ju valimispettus või -manipulatsioon, lõpetamiseks tuleks anda KOV volikogudele õigus (etteantud juriidilistes piirides) kehtestada konkreetse omavalitsuse püsielaniku statuut. Need KOV volikogu poolt püsielanikuks tunnistatud isikud moodustaksid siis ka konkreetse KOV valijaskonna. Valijate nimekirja peaks ja täiendaks samuti kohalik valimiskomisjon. VVK vaid kinnitaks nimekirjad ja lahendaks kaebused ja vaidlused

Pühapäev, 29. juuli 2012

Lugu Ärapanemise Vürstiriigist ehk piinlik on…

…iseenda pärast, et ei suutnud tõkestada järjekordset ärapanemise raundi siinses Vormsi Vürstiriigis….

Ma juba mõtlesin, et võiks selle blogipidamise üldse  ära lõpetada. Valla asjad läksid põhimõtteliselt ju heas suunas ja hästi. Taustaks muidugi selline suht mõõdukas ärapanemine, nagu Vormsi lennuvälja maa-ala äravõtmine kohalikult talunikult ja selle rakendamine IRL-i rikaste sponsorite eralennuharrastuse huvides

…lähedaste pärast, kes on selles värgis (kohaliku kooli direktori mahavõtmise) tõstetud lausa põhitegijate rolli (siiamaani loodan, et nad on selles rollis ainuüksi omast lollusest, mitte millestki kapitaalsemast…)

…koduvalla pärast..kus inimesed lasevad end ära kasutada võõrastes, mitte oma huvides´…kus mingite parteikontorite omavahelised siseheitlused mingi illusoorse võimu ja sellega seotud ametikohtade ümbermängimises omandavad kriitiliselt suure tähenduse…. Jah, Vormsi Põhikooli direktori vahetamise määras ära võimuvõitlus reformierakonnas…kus siis kohalik vallavanem, püüdes poliitiliselt ellu jääda ka pärast IRL-i vältimatut krahhi ja juhtfiguuride kohtu alla minekut, seadis suu sekki mööda…

..kogu EV pärast, kus kõik see ja selline värk on lausa seadustatud

…noo nii piinlik on…

Pühapäev, 9. oktoober 2011

...Ja nii nad tõidki meile tuulepargi...

Kirjutasin siin rohkem kui aasta tagasi, et "vormsi vägi on võitnud tuuleärikate väe..."Teatud uhkusega muidu nii eriilmelise ja vähese koostöömeelega kohaliku rahva üle, kes I saare üldkogul lükkas tagasi ärimeeste ja nende poolt äraostetud vallavalitsejate soovi mingi grupi inimeste kasu nimel rikkuda lootusetult kõigi kohalike saareelanike elukeskkond. Isegi veel sel suvel, kui etendati farssi nimetusega "Vormsi saare II üldkogu" kus püüti saarerahvale kaela määrida uut arengukava, mille ainukeseks originaalseks mõtteks oli tuuleenergeetika prioriteedi ja seega siis tuulepargi tuleku seadustamine, olin täitsa kindel, et see ei lähe neil läbi. Et vallavolinikud, kellest siiski enamus ju kohalikud inimesed ja tegelikult vähemalt kõhutundega tunnetavad nii ohte kui ka tegeliku kohaliku rahva meeleolusid, seda petukaupa arengukava näol läbi ei lase. Ja nüüd ma loen 26. septembri volikogu istungi protokollist, et tervelt 6 (kuus) saare rahva asemikku üheksast kiidab tuulepargi idee arengukava kinnitamise näol heaks!?

Meie kohalikku võimu tublisti investeerinud ärimehed võivad nüüd küll rahulolevalt käsi hõõruda. Kohalikel otudel, minul nende hulgas, on ikka täiega perse lohku tõmmatud. Tulevase tuulepargi võiks nimetada 26. septembri nimeliseks nende poolthääletajate auks. Loodan, et vähemalt nende vaev sai või saab ikka vääriliselt tasutud. Mul on küll tõsimeeli hea meel, kui kellegilgi siin saarel natuke paremini läheb. Et see ka minu arvelt käib...ju tuleb leppida. Tahtsime ju kapitalismi.

Teisipäev, 2. august 2011

Vormsi rahvas vaja välja vahetada...

Sest mida muud on võimalik teha, kui vastamisi on targad valitsejad ja loll rahvas...Demokraatia küll nõuaks, et ka lollidel oleks õigus enda hulgast mõni vähem või rohkem lollim end valitsema valida, kuid kuhu sa sellise demokraatiaga ikka jõuad. Ei saaks siis ju ka praegused valitsejad omale vorsti leivale ega võlgu makstud...
Sellised (naljaga pooleks) kokkuvõtvad mõtted siis tekkisid peale Vormsi saare rahva II üldkogu, kus põhiküsimusena oli päevakorras saare arengukava vastuvõtmine ja boonusena uue Vormsi, targa Vormsi, peenemalt Smart Vormsi tutvustus. Etteruttavalt võiks kohe ära märkida, et tüüpilise vormsilasena ei saanud ise ka pihta, kas mind sinna uude, tarka Vormsisse , ka kaasa võetakse.
Aga siis järjekorras. Üldkogule vastuvõtmisele esitatud uus arengukava on ilus, mahukas, värviline, rohkete tabelite ja illustratsioonidega varustatud dokument. Koostatud selle ala ühe juhtivama konsultatsioonifirma „Geomedia“ poolt R. Noorkõivu juhtimisel. R. Noorkõiv oli ka ise kenasti kohal ja tänas rahvast kaasalöömise eest arengukava aruteludel. Tema ja ka vallavanema sissejuhatavast jutust jäi mulje, et tugevas koostöömeeles on kokku pandud tõesti üks ilus, vajalik ja kõike ja kõiki arvestav asi. Selge siis, et pole siin mõtet pikalt arutada midagi ja asi pandi kohe hääletusele. Mõistmatu rahva hulgas, kes miskipärast ei rutanudki kohe  kätt tõstma, hakkas aga sumin ja vigin: meie ei tea midagi, kas küsida ei võigi...jne. No olgu. Küsida armulikult lubati. Siis keegi tarkpea küsis, et kui meie areng ja tulevik on kõik seotud selle uue, Targa Vormsi, projektiga, siis miks pole seda projekti vastuvõetavas arengukavas mainitudki ja miks isegi tutvustatakse seda uut projekti esmakordselt laiemalt alles peale arengukava formaalset kinnitust esimese päevakorrapunkti all. Selle peale seletati, et see Smart Vormsi tark värk olevat ilusti arengukavas sees, loll rahvas lihtsalt ei oskavat lugeda. Ju ta siis kuskil ridade vahel kuskil oli, sest hilisemas omavahelises vestluses R. Noorkõivuga ei paistnud arengukava tegeliku koostaja optimismi seoses selle projektiga kusagilt. Küsiti siis veel natuke üht-koma-teist ebaolulisemat aga eks rahvas tunnetas ise ära, et asi keeratakse niikuinii vastavaks kõnekäänuga: üks loll võib rohkem küsida kui 100 tarka vastata. Ehk siis saalitäie lolli rahva ja väheste rahva ees seisvate tarkade valitsejate ja ekspertide vastasseisus ei lõpe see üldkogu kunagi...Aga muud tegemised ju ootavad.
Niisiis, seega tekkis soodne moment panna asi uuesti hääletusele ja vallavanem kasutas selle võimaluse ka kohe ära. Mida aga ei tõusnud, olid poolt olemist tähistavad käed. Ja siis tegi vallavanem, et demokraatliku otsustusprotsessi protseduurilisi peensusi mittetundvatele lollidele vormsilastele nende koht kätte näidata, tõeliselt geniaalse käigu. Selle asemel, et küsida: hea küll, tõstku käed need, kes on arengukava vastuvõtmise vastu, konstateeris ta, et üldkogu keeldub hääletamast. Mitte poolt hääletamast, vaid üldse hääletamast. Ja jutul lõpp. Niimoodi vist märgitigi protokolli.
Nüüd tekib huvitav olukord. Igal omavalitsusel peab olema kehtiv arengukava. Ilma selleta on võimatu näiteks saada eelarvesse projektide kaudu lisaraha. Väikesaarte seaduse järgi peab väikesaare omavalitsuse arengukava kinnitama saareelanike üldkogu, mis on idee järgi, sisuliselt, oma tungiva soovitusliku mõju tõttu väikesaare elanike kõrgeim võimuorgan. Nüüd nulliti protseduuriliste nippidega ära see otsustusõigus ja näidati saareelanike üldkogu lollakate otsustusvõimetute inimeste kogumina. Huvitav tõesti, mis edasi meie täielises Vormsi demokraatias juhtuma hakkab...
Edasi üldkogul toimunust. Järgmisena astus püünele kena neidis valges kuues, kes jagas laiali infomaterjale ja pajatas saabuvast tarkade inimeste targast ja energiaküllasest uuest tulevikust iga küla oma tuulegeneraatori tiivikute all, kus porgandite kasvuprotsessi juhitakse nutitelefonist ja interneti kaudu ning kus ummikud praamisadamas lahendab tark broneerimissüsteem...
Seda tuleb küll öelda, et ega tarka panevat neiut palju lollide küsimustega vaevatudki. Vist jõudis kohale, et selline tark tulevik pole niikuinii meie, aborigeenide. jaoks. Tuuakse uued, nutikamad, elanikud. Ainuke lootus, et  mingi kõrvalisem küla kohandatakse meile sobivaks reservaadiks...
Üldkogu lõppes uue perearsti enesetutvustusega. Täitsa asjalik mees tundus olevat, küsimustele vastas konkreetselt ja isegi meile arusaadavas keeles. Nii-et peab pöialt hoidma, et ta targas tulevikus kusagil võrgus ära ei lahustuks, virtuaalseks ei muutuks. Luust ja lihast perearst on ikka parem kui robot. Vähemalt mina oma piiratuses arvan niimoodi....
Sellised muljed siis saare II üldkogult, mis nagu selgub, on valed...Õige pildi saab siit

Esmaspäev, 28. veebruar 2011

Uus valimispettus tulekul

Pole midagi teha, tuleb selle Vormsi valimispettuse, Vormsi valla kohalikelt elanikelt kohaliku võimu teostamise õiguse äravarastamise juurde tagasi tulla. Sest paistab väga sedamoodi, et põhimõtteliselt sama skeemi korrates ja kasutades tahetakse (vähemalt osaliselt)varastada kohalikelt ka õigus saata eelseisvatel valimistel oma saadik Riigikokku. Kui juba korra pettus on läbi läinud, eks siis petetakse ikka ja uuesti…

Asi on siis nimelt selles et Riigikogu valimistel ringkonna tasandil kehtib rahvasaadikuks saamisel enam-vähem samasugune reeglistik nagu on ka kohalikel valimistel. Kohad jaotatakse nimekirjade vahel proportsionaalselt saadud häältele ja nimekirjas endas toimub ümberrivistumine vastavalt sellele, palju hääli mingi konkreetne Tõnis või Alar saab…Ehk siis, kui nimekirja edu või ebaedu ja vastav kohtade hulk ringkonnas on üldiselt teada ja etteennustatav, siis nimekirja enda sees võivad asja otsustada kellegile konkreetsele näole “orgunnitud” mõnisada või isegi ainult mõnikümmend lisahäält.

Meie konkreetses ringkonnas, Läänemaal, on kunagi üsna mõjukas “Isamaa “ nüüd IRL-ks moondununa jäänud päris kehva seisu. Loota võib siit ringkonnast ainult ühte kohta. Ja see üks koht saab tulla, vaadates IRL-i Läänemaa kandidaatide positsioone partei üldnimekirjas, ainult ringkonnamandaadi saamise kaudu. Ja ringkonnamandaati saab edukalt mängida-manipuleerida “õige” inimese kätte.

Kuidas selliseid manipulatsioone-pettusi tehakse, seda sai jälgida siin eelnevalt toodud Valimiskooli sketshis..

Asja veel paremaks illustreerimiseks, puust ja punaselt ettenäitamises, tuleme korraks tagasi Vormsis kohalikel valimistel toimunu juurde. Pealegi siis toimunu seos praeguste Riigikogu valimistega on ilmne.

Nimelt oli IRL-l , nagu muidugi ka teistel parteidel, praeguste Riigikogu valimiste kampaaniaks raha vaja. Väga palju raha vaja. Kui Edgar läks venelastelt raha küsima (ma arvan ka, et eks ta mingis vormis seda siiski tegi), siis meie kohalikud “Ostap Benderid” IRL-i Respublica tiivalt arvasid, et parem tõmmata müts pähe omaenda maksumaksjaile. Neile tuli pähe geniaalne mõte võtta lähenevatel kohalikel valimistel üle mõni ääremaa vald koos vallaeelarvega ja loomulikult koos kohaliku otsustusõigusega paigutada sinna valla territooriumile  sobilikele ja valitud ärimeestele kuuluvaid energia- ja infrastruktuuriobjekte. Loomulikult eeldades, et investeeringueeliseid ja soodustusi saanud ärimehed hiljem ka parteikassasse väga ei sülita.

Mingitel põhjustel osutus selleks väljavalitud ääremaa vallaks just Vormsi vald. Võib arvata, et nende põhjuste hulgas oli võtmetähtsus selles, et siin oli võtta “oma mees Havannas”-praegune vallavanem…Ja tegeliku valiku kaalukeeleks sai siis praeguse vallavanema võimekus veenda ära oma parteiülemused, et selline asi, kohalikelt nende otsustusõiguse kaaperdamine, läheks siin ludinal läbi…need jobud siin ei saa ju tuhkagi aru, kui neile müts silmini tõmmatakse. Nad ei saa aru isegi seda, oli neil müts peas või mitte…

Kurb, kuid tõsi. Nii see ju enam-vähem läkski. Tuulepargi ja lennujaamaga läks küll veel nihu, loomult “bujäänidest” kohalike selgroog veel ei paindunud küllalt sügavale partei ja tema emissari tahte ees, aga vähemalt vallaeelarve on partei teenistuses. Asi seegi.

Kuidas praktiliselt IRL siin selle võimu kaaperdamise teostas? Elementaarne. Suurematel parteidel on nimelt juba olemas päris korralik maksumaksja poolt eraldatav raha. Selle raha kulutamist praktiliselt keegi ei kontrolli ja selle kulutamise otsustavad parteikontori bossid. Et kindlustada oma bossi positsiooni või saada veel suuremaks bossiks, on vaja parteisisestel juhtorganite valimistel saada rohkem hääli. Neid hääli võib aga igalt tänavanurgalt lihtlabaselt osta. Erinevalt häälte ostmisest “päris” valimistel pole parteisisesed valimised kellegi “organi” ega “struktuuri” asi. Nii et asi lihtne ja ohutu. Võtad kaasa mapi ette valmis kirjutatud parteisse astumise ja parteist lahkumise avaldustega, suhteliselt paksu rahakoti (maksumaksja) rahaga…ja lähed tänavale. Raskel majanduslikul ajal leiab ikka inimesi, kes 500 krooni või 50 euro teenimise nimel on valmis allkirjastama need kaks avaldust ja korraks läbi astuma mingist partei Suurkogust või Kongressilt või kusagilt…ja tegema seal õige valiku, mille nad pihkususatud sedelilt vaevaliselt välja veerivad. Aga valimistulemus on see-eest täpselt ette ennustatav. Juhitud demokraatia on alati parem kui mingi anarhiasse kalduv ja ennustamatu otsedemokraatia. Ausalt mängivad vaid lollid. Parteid on oma siseelu organiseerimisel sellest ammu aru saanud ja Respublica äraostmatute poiste geniaalsus seisneb lihtsalt selles, et nemad tabasid esimestena ära: nii võiks ju ka üldse kõiki valimisi korraldada. Pealegi, mingit vastuolu valimisseadusega ju pole. Inimesele 500 krooni pihku, tema isikuandmetega möllida ta kuhugi parteile vajalikku valda sisse, anda talle sedelike valitava nimega ja eks inimene hääletabki eelvalimistel oma tegelikus elukohas või siis interneti teel selle soovitatava isiku poolt. Pole ka ju kartust selle ees, et see 500 krooni saanu tünga teeb: ta ju ei teagi seal vallas kedagi teist nime. Väga väikeste kulude ja vaevaga saab täpselt kalkuleeritud ja soovitud tulemuse. Lõpptulemusena saaksime ideaalselt toimiva juhitud demokraatiaga moodustise, kus omavalitsused on jagatud parteide poolt nende paremate jüngrite vahel läänideks.

Nagu meil siis siin Vormsis viimastel kohalikel valimistel just juhtuski. Vormsi on juhitava demokraatia pilootprojekt, kus terve vald anti praegusele vallavanemale IRL-le osutatud teenete eest lääniks.

Eks meil oli asja praktilisel läbiviimisel muidugi ka kohapealsetest oludest tingitud keerukusi. Suurim neist ju see, et senigi oli kohaliku võimu teostamisel olnud suur roll just IRL-l. Kuid seda varasemat IRL-i (mis ka pigem aatelisema Isamaa poolse taustaga) nimekirja ja selle ümber koondunud inimesi ei saanud sellise selge pättuse teostamiseks kasutada just juba sel ainsamal põhjusel, et neile ei oleks pättus meeldinud ja see pättus nendega ei oleks läinud läbi…No siis võetigi IRL-i Respublica tiiva juhtimisel üle hoopis naiivsete kohalike külameeste punt “Ka Talvel Vormsil”, orgunniti IRL parteikassas oleva (maksumaksja) raha eest sõnakuulelikematele ja “koostööaltimatele” nimekirjas etteotsa tõusmiseks vajalikud hääled ja asi tehtud: 6 kohta 9-st ehk absoluutne enamus, mis võib sisuliselt otsustada kõike, “õigetel” inimestel volikogus olemas, senine IRL sügavas opositsioonis ja täielikult kõrvale tõrjutud…

Kuna asi õnnestus, vajalik kaader, kes siiani valla elanike registris ja hääletab valimistel nii kuidas nimi ette antakse-miks mitte kasutada võimalust Riigikogu valimistel…Pealegi, Tõnis Palts IRL-i Läänemaa piirkonna esinumbrina on ju väärikas inimene, toetanud parteid kindlasti ka rahaliselt, miks mitte toetada tema ringkonnamandaadi saamist ka maksumaksja rahaga hääletustulemustesse investeerimise teel….

No aga ma ei tea. Mulle selline asi igal juhul ei meeldi, ja juba sel põhjusel jätan muidu päris sümpaatse Paltsi poolt hääletamata. Üldse ma ei saa aru, miks IRL-is kahtlemata olemasolevad korralikud inimesed lasevad toimuda selgetel pettustel, pättustel, ebaausatel kombinatsioonidel….Isegi Keskerakonnas saavad inimesed jääda iseendaks, olla bosside arvamuse ja tegude suhtes eriarvamusel, nagu näiteks Laanet siitsamast ringkonnast. Mina igal juhul hääletan, ja kutsun ka oma lugejaid hääletama näiteks Laaneti poolt. Või kui Laanet ei meeldi, siis hääletage ükskõik kelle poolt, välja arvatud IRL-i kandidaadid. Sest see, kuidas IRL kohalikust rahvast ja valijatest üle sõitis, on ikka pretsedenditu… 

Laupäev, 1. jaanuar 2011

Head uut aastat…

…kõigile vormsilastele ja selle blogi lugejatele mujalt suures, Hari ja Voosi kurgu taha jäävas maailmas…

Loodan, et uus aasta tuleb natuke pingevabam, konstruktiivsem, tulevikkuvaatavam. Oma panuse sellesse püüan anda ka selle blogi kaudu, kus ma vähemalt lähiajal, kuni Riigikogu valimisteni, ei kavatse puudutada siinset (saare) kõige teravamat küsimust-võimalikku valimispettust viimastel kohalikel valimistel. Kuna see seni veel kohalik teema seoses lähenevate Riigikogu valimistega ja ka seoses viimase Savisaare ja parteide rahastamisega seotud skandaalile omandab järjest rohkem üleriigilist mastaapi, käsitlen nüüdsest seda teemat oma teises blogis aadressil tomp.wordpress.com

Siin aga on mul kirjutamist küllaga, ei tea kas kevadeks jõuangi…Olen nii palju lubanud…Tarmole olen võlgu ülevaate maamaksu- ja maahooldustoetusega seotud probleemistikust, see tuleb vast nüüd tõesti mõne päeva pärast. Siis seoses selle vana tuulepargi ja lennuvälja ning ähvardava paadisadamate jamaga peaks käsitlema planeerimisküsimusi… Lubanud olen veel mälestusi, miks mind omal ajal arenguprojektide kirjutaja kohalt lahti lasti ja et mis jama siis omal ajal oli nende rannarootslaste maadega, kus ma nagu endise vallavanema D. Jüristo süüdistuste järgi olin mingi kiuslik rahvusviha õhutaja ja tegin vallale ja rahvussuhetele hirmsat kahju…

Asjade rahulik selgeksrääkimine on minu arust alati edumeelne ja konstruktiivne. Seda ma püüangi edaspidi siin teha ja kutsun kõiki lugejaid koos sellelt, asjade selgeksrääkimise baasilt, edasi minema, asja arutama ja õigeid, siin saarel meie ja meie laste tulevikku puudutavaid otsuseid langetama. Sest üks on kindel, peale neid Riigikogu valimisi, ükskõik milline võimukoalitsioon selle järel tekib, haldusreform tehakse ära igal sajal juhul. Kui me oleme siin saarel siin iseotsustamise säilimise üle ühtsed, me võimegi selle tulevase haldusreformi käigus säilitada mingi eristaatuse, mis teeks siinse elu nii meie kui meie laste jaoks perspektiivsemaks..

Veelkord head uut aastat kõigile..

Neljapäev, 23. detsember 2010

Hitler vihastab Eesti parteide rahastamise peale

Panen siia jõulude ja aastavahetuse jaoks üles natuke kergema asja. Asju tulebki võtta väikse huumoriga...

Reede, 10. detsember 2010

Tarmo Saxbyst: Kas praamidotatsioonidega mängitakse valimiste ja Leedo huvides?

Avaldan siinkohal eelmise postituse kommentaariumist pärit ühe blogilugeja mõtteavalduse tema soovil. Võtsin omale küll vabaduse panna selline pealkiri kuid asja tuum paistab just selline olevat…

Teen ettepaneku luua uus arutelu teemal:
Riigikogu eraldas Väinamere Liinidele 23 milj krooni, et langetada praamipileti hinda poole võrra.
Mina küsin, miks Riigikogu määrab rahasid otse ettevõtetele? Milleks on meil regionaalminister, transpordi minister ja nende taga olevad meeskonnad, ministeeriumid kes kohalikke vajadusi paremini peavad teadma? Kas riigikogu on ise kõige targem otsustaja? Nüüd siis selline otsus, et poole odavam pilet peab just ja ainult Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa liinile tulema. Kas tõesti on raha nii palju, et lausa 50% hinnahüppeid korraldada? Kas 5%...10%...15% aastas poleks realistlikumad numbrid? Isegi praamipileti hinna mitte tõstmine kasvavate kütusehindade ja inflatsiooni juures oleks tarbijale suur kingitus.
Loomulikult räägib siin ka kadedus, aga ilmselt teiste saarte elanike häälte arv oli liiga väike, et hakata nende püüdmisega tegelema. Kardetavasti oleks eneseupitamise sõnum selle võrra lahjenenud. Kuigi selline overkill ei saa ometi märkamatuks jääda ka veidi lahjenenult. Samas nii otse Leedo väravasse mängimine jälle paneb mõtted teist pidi liikuma.
Inetu ja ebaeetiline mäng on see nüüd igal juhul, aga mis siis tegelikult toimus?

Teisipäev, 7. detsember 2010

Ruhnlased hädas maavanemaga…Aga meie?

Kaarel Lauk nimetab Ruhnu elu-olu käsitlevas blogis (ruhnlane.blogspot.com) sealset, s.o. siis Saare maavanemat otsesõnu rumalaks inimeseks ja ajukääbikuks…Tegelikult muidugi selle sügise ruhnlaste transpordimurede lahendamisega (õigemini mittelahendamisega) seostatult täiesti põhjendatult ja asja eest… kuid eks selline sõnavalik vast ka minu arust natuke liiast ole ja maavanemale solvav kindlasti. Kuid hakata nüüd päris ajakirjanduses hädaldama ja Kaarlit kohtussekaebamisega ähvardama on vast ka liiast. Kaarel esineb sellise arvamusega grupi ruhnlaste erablogis, mida maavanem võiks (vähemalt endale ebameeldivate postituste korral) rahumeeli ignoreerida. Et ta seda ei tee (s.t. ei ignoreeri) ja tõstab tühjast tüli, näitab vast konkreetse konflikti olemusest ja sisust rohkemgi, et Kaarel tabas märki…

See selleks, mind ajendas rohkem kirjutama see, et tihtipeale on maavanematele nende haldusalas olevad väikesaared tuntavalt nagu ristiks kaelas. Kujuta ette, tahavad meie vaeselt riigilt transpordiühendust mandriga ja mida veel. Kuid riik on seda (ja veel paljusid asju) ju lubanud ja teisalt valdadele hulga kohustusi pannud ja palganud (kõrgepalgalise) maavanema, kes oma tegevusega neid lubaduste ja kohustuste  täitmist garanteeriks. Ja kes jälgiks veel ka selle üle, et need kohapealsed võimud riigi huvide vastu ei töötaks, et riigi seadusi ikka täidetaks ja kohapealsed vürstid oma kasuahnuses ei sõidaks üle vähematest ja väetimatest. Meil siin Vormsis on selle transpordiühendusega ju objektiivselt (mandrile lihtsalt lähemal) lood märksa paremad kuid muud maavanema pädevuses olevate küsimuste lahendamine ei kannata mingit kriitikat. Pea aasta on möödas näiteks sellest, kui muudeti siinsete uute võimude poolt kohaliku maahooldustoetuse sätteid selliselt, et riigi huvidele ja poliitikale tekitati selget kahju ning neid toetusi hakati jagama selliselt muudetud kriteeriumide järgi, et neid saaksid vaid “omad”, mitte need, kes neid vajaksid ja oleks objektiivselt õigustatud. Kui see määrus siin sellisena vastu võeti, olin esialgu täiesti kindel, et maavalitsusest selline juriidiline käkk läbi minna küll ei saa…kohe lajatatakse järelevalve…aga võta näpust…juba aasta varsti möödas ja “omadele” jaotatakse maksumaksja raha täies kaares…Maavanem aga vaatab…näpp suus…Millist sõna või epiteeti tema kohta kasutada…?

Kolmapäev, 1. detsember 2010

Arengukava arutelu eel…Manipulatsiooni ohule mõeldes

 

Olgu kohe alguses öeldud, et ma ei kutsu alljärgnevaga kedagi ei eelolevast laupäevasest ega ka järgnevatest võimalikest taolistest aruteludest eemale hoidma. Vastupidi, taolise, allpool kirjeldatud manipulatsiooni vastu aitabki ja ainult inimeste massiline ja teadlik osavõtt. Teadlik selles mõttes, et ollakse teadlikud kasutatavatest inimestega manipuleerimise võtetest ja ei lasta end nendega haneks tõmmata. Murelikuks teeb mind see, et kui suvise üldkogu ajal see manipulatsioon lõpptulemusena väga ei õnnestunud, siis viimase arengufoorumi ajal õnnestus see juba päris hästi…

Asja selgituseks pöördume korra tagasi suvise üldkogu aega. Nagu kohalkäinud mäletavad, vaevati inimesi põletava päikese all kohustusliku mõttetööga Vormsi arenguteemalise ankeedi täitmisel. Kohustuslik just ses mõttes, et inimesed olid kokku tulnud ju tuulepargi küsimuse üle hääletama, aga enne hääletada ei saa kui ankeedi oled ära täitnud… ja siililegi selge, et saare arengust ja arenguperspektiividest oleks tegelikult mõtet rääkida ainult pärast seda, kui see otsus (ükskõik kummale poole) oleks vastu võetud. Panna frustreeritud  inimesi, kel tõeline hirm võimalike tuulepargiliste tulevikustsenaariumide ees, eelnevalt, siis nagu eeldatavalt objektiivselt ja emotsioonivabalt arutlema ja mõtlema saare arengu üle, on vähemalt küüniline. Kui mitte pahatahtlik. Oleks olnud ju väga normaalne jagada need ankeedid laiali pärast otsuse vastu võtmist, pingest vabanenud, juba positiivselt mõtlevatele inimestele. See on nii elementaarne, et on selge: inimeste praadimisega päikese käes taotleti mingeid muid eesmärke kui asjalikke ettepanekuid saare arenguks…..

Nüüd siis, viimase, oli vist oktoobris toimunud arengufoorumi juurde. Nagu kohalkäinud mäletavad, juhatas koosoleku sisse vallavanem, kes palus fokusseerida arutelu tulevikule, mitte päevakajalisele…Kõik ju tore, vormiliselt õigegi….kui me praktiliselt kõik seal kohalolnud ja teised saareelanikud ei teaks, et ta mõtles selle päevakajalise all tõenäoliselt võimalikku inimeste rahulolematusavaldust praeguse vallavõimu ja isiklikult vallavanema võimule saamise teede ja meetodite üle. Et kas vallas võimule saamise teedel ja meetoditel on puutumus valla arengusse ja arengukava tegemisse?Minu arust on see puutumus otsene. Miks peaks inimesed neile võõra võimu all kokku tulema, et teha mingeid ühiseid plaane. No kui see võim (olgugi võõras) oleks vähemalt üheselt defineeritav ja ta asukoht oleks teada. Nagu nõukaajal oli:valitses vene võim asukohaga Moskvas. Sai ikka kokku tuldud küll, kasvõi köögis, ja igasugu asju arutatud. Isegi võimu sai tublisti kritiseeritud. Nüüd aga, täielises ja demokraatilises Eesti Vabariigis, on ühe väikese vallakese rahval ebasoovitav sellesama valla arengu üle arutamisel kasvõi võimu käest küsida: kes te sihuksed olete, kes teid siia üldse valis? Sest meil toimib kohalik omavalitsus esindusdemokraatia põhimõttel ja valitud seega esindavad kedagi, valitsevad nende nimel. Aga kes on need uued valijad, uued maksumaksjad, uued vormsilased. Kus nad tegelikult resideeruvad? Nende esindajate käes on ju tegelik võim. Nemad, need uued valijad määrasid oma valimiseelistuste ja maksurahaga ära selle, kuhu see saar edasi areneb. See, kes nad on ja kus nad tegelikult elavad, olevat aga riiklik saladus…Seni, kuni pole arusaadavalt praeguse võimu poolt seletatud, kes ja mis motiividel just neid valis seda võimu teostama,kes on need uued maksumaksjad, pole küll mingit mõtet istuda koos saalis ja targa näoga arutada saare arengu üle. Sest saare arengu määravad ja tegelikke valikuid teevad ju hoopis tundmatud tegelased. Kes need tegelased võiks olla? Igasugu hüpoteese võib püstitada. On nad Tallinna keldritest ja kangialustest kokku kraabitud asotsiaalid, kes siis pudeli eest Vormsi valda sisse kirjutati? Vähetõenäoline, sest maksulaekumine olla kasvanud. Asotsiaalidel on maksumaksmisega teatavasti raskusi. On need  ühe kindla ja tuulepargi ning lennuvälja küsimustes ministeeriumi tasandil kompetentse mõjuka parlamendipartei Tallinna piirkonna jüngrid, kes niimoodi panevad oma tagasihoidliku õla alla taastuvenergeetika ja lennunduse arengu võidukäigule... Juba üsna tõenäolisem, sest sellist surnud ja ülekantavate hingede liigutamist on selle partei Tallinna piirkond (tõsi küll-seni veel oma parteisiseste jõuvahekordade klaarimiseks) varemgi kasutanud. On need Ida-Virumaa venelased, keda seesama partei on varemgi nendelsamadel oma parteisisestel oma meeste pukkipanekul kasutanud? Ausalt öeldes tundub see variant hetkel kõige tõenäosem sest on raske ette kujutada meie saare suhtes nii ükskõikseid rahvuskaaslasi, kes olgu siis või oma partei suunistel annab oma hääle abil kellegile tuuleärikale võimaluse siia saarele tuulepark püsti panna… Lihtsale vene inimesele Ida-Virumaalt võib sellise idee mõistliku hüvitise eest vast maha müüa aga küll. Jäävad veel ka, loodetavasti fantastika valdkonda kuuluvad, võimalused, et võim Vormsis on libisenud mõne välisriigi kodanike kätte. Meie valimisseaduse ja elanike registri pidamise selline tõlgendamine, nagu Vormsi puhul tehti, lubab ka seda võimalust täiel määral. Nimelt on elamisloaga välismaalased kohalikel valimistel samasuguste õigustega kui kodanikud. Mulle jääb küll natuke juba arusaamatuks, miks rannarootslased pole siiani oma saart täiesti legaalselt tagasi võtnud ja on selle loovutanud äkki hoopis Tallinna või Ida-Virumaa venelastele. (No eks vist ikka selle pärast, et ei tunne asja jokk ja selle erinevaid variatsioone.) Või äkki siiski juba ongi…Või on alustanud päris piiritagused venelased oma vaikset invasiooni, Eestimaa taasokupeerimist, just meie väikese saare kaudu..

Kogu selle pika jutuga tahan öelda ainult üht: igasugu arengu üle saab sisuliselt rääkida alles pärast seda, kui on selge, kelle käes on tegelik võim. See võim peab olema tuvastatav, et tema käest küsida (kui ta omal initsiatiivil ei taha seda miskipärast avaldada), et millised on tema plaanid ja motiivid. Ei saa olla nii, et kohalik rahvas saab alles takkajärgi teada, et plaanis oli tuulepark…Ei ole mingit mõtet rääkida ilusat juttu arengust ja teha mingeid kavu kui puudub usaldus ja teadmine võimu motiivide osas.

Edasi, nagu koosolekul olnud kindlasti mäletavad, oli koosolekut dirigeerinud eksperdi ettekandest suur osa pühendatud Vormsi valla paranenud maksulaekumistele, mida iseloomustati isegi sõnaga “võimas”…Sõnum ja selle kontekst oli täiesti paigas: uus vallavanem teeb head tööd, uued maksumaksjad toovad raha sisse…See on hea…Kui aga hiljem mõned koosolekust osavõtjad (olid vist pr.Ööbik ja hr. Timusk) tundsid küsimuste esitamiste ajal kahtlevat huvi et kas selline uute maksumaksjate sissetoomine, hm..sisseostmine, sissemeelitamine (me ju ei tea, mis täpselt) oleks valla kaugemat arenguperspektiivi silmas pidades ka jätkusuutlik, siis mingit seisukohavõttu ei saadud ja diskussiooni ei järgnenud. Jälle liiga piinlik teema. Sest see jutt, et rohkem maksumaksjaid ja parem maksulaekumine õigustab kõike, annab indulgentsi igasugu sigadustele …on muidugi täielik pullikaka. Me ju ei tea, kes on need maksumaksjad, millised on need nende motiivid oma maksud siia maksta, on neil mingid kokkulepped vallavanemaga, on neile midagi lubatud, mida tahavad nad oma maksude eest vastu saada..Küsimusi on palju, vastuseid pole. Maksuraha on avalik raha, tema laekumine ja kulutamine peavad olema avalikud ja isikustatavad. See vallavanema jutt, et ega tema ka hästi ei tea, kes ja miks siia maksu maksavad, on täielik häma selleks, et varjata mingeid tegelikke kokkuleppeid. Selliseid kokkuleppeid, mida ei tohiks üldse olla, juba mille olemasolu ise rikub korruptsioonivastast seadust. Heast tavast rääkimata. On küündimatu luule see, et inimesed, ja eriti tõsised maksumaksjad, kirjutavad end Vormsisse sisse mingi praamisoodustuse saamise, Tallinnast Savisaare eest põgenemise või lihtsalt Vormsile hea tegemise motiividel. Nad tahavad siit oma maksude eest ka midagi kopsakamat vastu saada. Loomulikult. Võib juhtuda, et vastu tahavad rohkemgi ja pikaajalisemalt, kui praegu maksudega siia toovad. Igasugu arengukava koostamisel peab ju neid variante ja pakkumisi põhjalikult kaaluma. Mida aga ei taheta teha. Mis viitab arengukava tellijate ja kahjuks ka koostajate ebasiirusele kogu selles mängus “Arengukava koostamine Vormsi vallas”…

Nii et taolistel kogunemistel, sõltumata kokkukutsuvate manipulaatorite tahtest, peaks siiski alustama õigetest küsimustest ja küsima peab neid seni, kuni vastused saadud.

Näiteks hädavajalik on igasugu hinnangute andmiseks ja perspektiivide hindamiseks teada, kes siis valisid Vormsi viimastel valimistel. Seaduse järgi on valijate nimekiri avalik. Üksikisikuna püüdsin seda nimekirja hankida. Saadeti kukele…Kui aga vastav huvi oleks rohkematel inimestel?

Või kui siin koha peal vastuseid ei anta, on siiski võimalus mingiks kollektiivseks initsiatiiviks pädevate organite poole. Mitte midagi teha, lasta omale pähe istuda? See pole ju ometi lahendus.

Kolmapäev, 10. november 2010

Vormsis on tulekul erakorralised valimised

Nii see praegune tähtede seis kohalikus võimutaevas paistab näitavat küll. Rahulolematus võimu usurpeerijatega on suur ja ärksamad opositsionäärid ja ka kainemalt mõtlevad praeguse võimu pool olijad saavad väga hästi aru, et selline sundseis kaua püsida saa. Näiteks sellessamas “Pealtnägijas” kõlanud vallasekretäri tunnistus selle kohta, et sellises vastasseisus pole võimalik jätkata kõik neli (praegu küll juba kolm) aastat kuni järgmiste korraliste valimisteni.

Ja tegelikult on Vormsi kohaliku võimukriisi lahendamisel veel olulisem praegune tähtede seis riigivõimu taevas. Ei saa minna vastu üleriigilistele Riigikogu valimistele olukorras, kus veel suhteliselt äsja toimunud kohalikel valimistel ilmnenud pehmelt öeldes protseduurilised demokraatliku valimiskorra rikkumised on jätkuvalt vastava reageeringuta ja lahenduseta pädevate struktuuride poolt.

Kuigi eelmise nädala “Pealtnägija” käsitles nn. valimisturismi probleemi vägagi hillitsetult ja vaoshoitult, vähemalt minu arvates ka natuke ühepoolselt , et mitte öelda natuke kallutatult, oli seal küllaga märke sellest, et probleem on tõsine. Et sellega tegeletakse ja otsitakse ka lahendusi. Kõige olulisem märk oli vast VVK esimehe väide (ma mälu järgi refereerin), et VVK oli olnud omal ajal (ju siis 2005. a.) valmis tühistama esmakordselt nn. valimisturismiga silma paistnud Alajõe valla valimiste tulemused. Asi jäänud katki ainult selle tõttu, et “turiste” kasutasid mõlemad võimule pretendeerivad valimisliidud ja teiseks ei olevat nn. pisivaldades valimistel toimuv nii tähtis üldise riigi demokraatliku aluskorralduse ülesehituses. Etteruttavalt selle teise poole, teise argumendiga, ei tahaks kohe kuidagi nõustuda…Demokraatlik riigikord püsibki kõige pisematel ausalt ja demokraatlikult valitud struktuuridel. Kui juba seal valskus läbi läheb ja seda kõrgemal tasandil tolereeritakse, mis siis veel kõrgematel tasanditel toimub..

Aga jah, sellega, et väga raske on võidelda mingi jokk- stiilis valimispettustega olukorras, kus kõik valimistel osalejad kasutavad sama skeemi, tuleb nõustuda. Ja siinkohal ongi just see Vormsi kaasus hea koht nii-öelda näitliku õppetunni jaoks, kus anda valus ninanips jokk-stiilis valimispettuste harrastajatele. Et kaoks igasugune isu räpaste trikkidega võimu haarata. Olgu see omavalitsus kui väike tahes ja olgu ses omavalitsuses ka kohalikud inimesed ise nii naiivsed kui tahes.

Ka tehniliselt on neid uusi valimisi väga hea ja lihtne korraldada. Nimelt toimuvad ju 4. märtsil 2011 niikuinii korralised Riigikogu valimised ja valimisjaoskond Vormsi vallamajas on niikuinii avatud. Pealegi oli ju praegusel Toompea võimuliidul niikuinii kaugemas tulevikus ühildada nii kohalikud kui ka üleriigilised parlamendivalimised. Saaks ju uut valimiskorda testida…

Laupäev, 6. november 2010

Veel “Pealtnägija” jälgedel

Kuna osa selle blogi lugejaid (nt. Rootsist) vaevalt seda saadet telepurgist nägid ja interneti kaudu siiski telepildi vaatamine veel keerulisevõitu, kopeerin siia saate sõnalise kokkuvõtte. Selle kokkuvõtte originaal asub siin.

Ühtlasi kasutan ka võimalust mõnda asja kommenteerida….

 

03.11.2010 20:42
Mihkel Kärmas

ETV saade "Pealtnägija" lahkas Vormsi näitel nn valimisturismi ehk seda, kuidas Eestis saavad  võõrad ühe valla valimistel manipuleerides piltlikult öeldes ärastada.

Viimased 30 aastat püsis Vormsi elanikkond 300 ja 350 vahel,(isegi 300 ja 320 vahel) kuid 2009. aastal tabas saart ootamatu sissekirjutuste buum ning esimese üheksa kuuga lisandus paberil 79 elanikku. Seetõttu oli Vormsil viimastel kohalike omavalitsuste valimistel tavatu ehk Eesti keskmisest ligi kaks korda kõrgem valimisprotsent - hääletas koguni 83%(vist näpuviga-vvk andmetel 81%) valijaist. Võitis valimisnimekiri "Ka Talvel Vormsil", mis võttis üheksakohalises vallavolikogus kuus kohta ja kontrollib nüüd olukorda.
Suurima isikliku saagi - 29 häält sai praegune vallavanem Urmas Pau ning talle järgnes 25 häälega volikogu esimees Ivo Sarapuu. Argipäeviti metsa ülestöötamisega tegelev Sarapuu on saarel vana tegija, kuid Tallinnas puuviljaäri ajanud Pau on saarel peaaegu uustulnuk.
"Pealtnägija" tõdes, et Pau häältesaak tundub kahtlane, kuna üle poole tema valijatest andsid oma toetuse interneti teel, mis tähendab, et valija ei käinud kohal. (Mittekohalkäijaid võis olla veel palju rohkem, sest osadel eelhääletamise päevadel oli võimalus hääletada mitteelukohajärgselt, statistikat selle kohta kas ei peeta, või pole see kättesaadav)
Ajakirjanikud kõrvutasid kohalike elanike vihjeid ja rahvastikuregistri andmeid ning peilisid välja, et saare suurim valijate maabumine toimus just nimelt majas, kus elab ka vallavanem Pau. Tegemist on endise Teaduste Akadeemia puhkemajaga Borrby külas, kus varem elanud ühele inimesele lisandus mullu veel 11 valijat. Samas ei kuulu hoone siiski vallavanemale, vaid tema sõbrale ja koolivennale, tõdes "Pealtnägija".
Vormsi vallavanem Urmas Pau kinnitas ajakirjanikele, et tema ei ole nn valimisturiste kasutanud. "Need põhjused on väga erinevad, mispärast inimesed end siia registreerivad. Ka ehitustegevus on meil aktiviseerunud oluliselt, ehitatakse juurde suvilaid, inimesed puhkavad siin rohkem," märkis Pau.
Vormsi endise vallavanema Daina Jüristo hinnangul võib enda saarele registreerimise taga olla soov kasutada siin suvitamiseks kohalikele mõeldud sõidusoodustust, mis auto puhul on tuntav.
Ka volikogu esimees Ivo Sarapuu märkis, et saarele pääsemiseks kohalikele mõeldud hinnasoodustus võib olla registreerimise taga. "Kindlasti see odavam pilet meelitab inimest ennast siia sisse kirjutama ja kindlasti on osa inimesi, kes mõtlevad, et milleks tema tulumaks peaks minema kuskile suure linna päratusse kukrusse," ütles Sarapuu.
( Kogu see jutt sissekirjutajate motiivide-põhjuste kohta tundub olevat väga otsitud. Vallasekretär oleks ju võinud seda sissekirjutajatelt otse küsida. Sama moodi võiks ju nüüd arengukava koostamise käigus vald neilt inimestelt küsida, miks te siia kolite. arengu seisukohalt on see ju võtmetähtsusega küsimus. Miks seda ei ole tehtud).

Samas kerkis pärast mullu 18. oktoobril toimunud kohalikke valimisi pinnale pettuse kahtlus, sest saarel pääseb volikokku juba 10 häälega ning end saarele registreerinud 12 inimest on valimistel märkimisväärne jõud.
Võimalikust valimissohist kirjutas oma blogis ka kohalik üksikkandidaat ja teisitimõtleja Toomas Puurmann, kelle hinnangul oli tegemist võimu usurpeerimisega JOKK-stiilis ja valimistulemuste manipuleerimisega. (vaevalt ma siin üksi “teisiti” mõtlen, nagu näidata püütakse. Kindlasti oli hulgem inimesi, kes oleks ka kaamera ees sarnaste arvamustega esinenud. Isegi tean neid mitmeid. Hr. Kärmas polnud siiski neist just väga huvitet)
Nii Sarapuu kui Pau eitavad saarel võimule pääsemiseks valimisturistide kasutamist kategooriliselt. (No sellisel juhul peaks nad mind oma au ja väärikuse kaitseks ning laimu ja valeandmete levitamise eest kohtusse kaebama)
Saare suuruselt teise juurdekasvuga ehk üheksa uue valijaga Diby külas on endine Talleksi puhkekompleks, millel mõne kohaliku väitel polnud mullu suvel ees isegi aknaid. Ka selle hoone omanik on seotud võitjate valimisnimekirjaga.
"Pealtnägija" märkis, et kõige kurioossem lugu juhtus Rumpo külas, kus mullu seisis haagissuvila, kuhu kirjutati sisse kaks uut valijat. Praeguseks on aga heinamaa tühi ning isa ja poeg, kes seal väidetavalt elasid, on uuesti välja kirjutatud. Seda manöövrit seostavad vormsilased Ove Koskaga, kes sai valimistel 12 häält ja volikogu koha ning kes tahab saarele rajada tuuleparki.
Kuigi "Pealtnägija" soovis Koskalt intervjuud, siis ei nõustunud too kaamera ette tulema ning vastuseta jäid ka talle meilitud küsimused.
Valimissohki kahtlustavad kohalikud juhtisid ajakirjanike tähelepanu ka asjaolule, et inimesi sisse kirjutanud ja Vormsi valimiskomisjoni juhtinud Eidi Leht ja valimised võitnud nimekirja esinumber Ivo Sarapuu on elukaaslased.
"Seadus on kõigi jaoks üks ning teiseks on minu mälu järgi minu mehel häältearv enam-vähem stabiilne olnud kogu aeg. Need inimesed, kes tema poolt hääletavad, on ilmselt ikka teada," ütles Leht.
Sarapuu on eelmistel kordadel saanud 11 ja 15 häält ning viimastel valimistel 25 häält, mis tema hinnangul tulenes valijatega tehtud agitatsioonist.
Veel aasta pärast valimisi olid kahtlused nii suured, et saarel kontrollis politsei kahtlasi aadresse, kuid läks sama targalt mandrile tagasi. (Arusaamatu mannetus politsei poolt inimese tegeliku elukoha kindlakstegemisel. Saab ju seda tuvastada ka tunnistajate abiga) 
Vabariigi valimiskomisjoni esimehe Heiki Sibula sõnul jälgitakse valimisturismi fenomeni kasvava murega. "Kuna valimised peavad olema vabad ja ausad, siis ei näi selline tegutsemine kindlasti ausana. Aga et valimisturism mõjutab mängu ainult mõningates väikevaldades, pole tulemusi seetõttu tühistatud," nentis Sibul. (Jaa-jaa, väikesi võib peedistada…Ja rajada sinna näiteks kohalike “rõõmuks” üks kena 1.5 miljardiline tuulepark…Tõesti väike mastaap ja ei tasuks ju orgunnijatel boonuste vähesuse tõttu ette võttagi…)
Pärast viimaseid valimisi käis koos justiitsministeeriumi komisjon, kes arutas muuhulgas ka valimisturismi probleemi. Komisjon möönis, et valimisturism "ohustab riigi demokraatlikke alustalasid", kuid leidis, et ka praegu on vallasekretäril võimalik sissekirjutusest keelduda, kui ta kahtlustab valskust. ( ka politseil oli ja on kõik võimalused sellist asja efektiivselt tõkestada. Paljudel juhtudel aitaks ilmselt sellest, kui mõnd potentsiaalse valimisturismi kahtlusega sissekirjutanud isikut tema motiivide osas politsei poolt lihtsalt küsitleda…Päris “sõrmede sahtli vahele löömisest” rääkimata ..vt. ka seda postitust)
Vormsi vallajuhtide sõnul on aga üks märk, et tegemist polnud konkreetse manipulatsiooniga see, et saare elanike arv on praegu 401 ning uute elanike arvelt saadav täiendav maksutulu umbes üks miljon krooni. (Kuidas see pole manipulatsiooni kinnitus. Need maksumaksjad on ju tegelikult vallavõimudele teada, aga valijatele mitte. Ehk siis valijatel pole aimugi, milliseid kokkuleppeid vallavõim nende uuselanike- ja uusmaksumaksjatega teeb või on juba teinud . Kuni neid valimisturiste nimeliselt ei avalikustata, on see miljon sisuliselt vallavalitsuse must kassa, mitte avalik raha)

Marek Kuul

Kolmapäev, 3. november 2010

Kommentaariks “Pealtnägijale”

Vist peaks  tänaõhtast “Pealtnägijat” natuke kommenteerima ka…kuna mind ju nimepidi vist lausa mitu korda  nimetati…”Teisiti mõtleja” positsioonilt…Ehk siis, hr.Kärmas oli minu arvates oma tavalises  headuses aga päris end ei ületanud ka. Kogu see “valimisturismi” probleemistik sai mingil moel kaardistatud, kuid väga pinnapealselt. Omal ajal, veel geoloogina töötades, oli sellise kaardistamise nimi rekognistseeriv kaardistamine…Ehk siis tuvastatakse, kas on kuskil probleeme, võimalusi, anomaaliaid…Selge see, et Vormsil seoses viimaste valimiste ja kohaliku omavalitsuse toimimise ning demokraatiaga neid probleeme, võimalusi ja anomaaliaid on. Kuid lahendusteks oleks vaja minna süvitsi…Ja süvitsi minna hr. Kärmas ei tahtnud. Seda vast siiski ainult vaadatavust ja tele-aja kontsentreeritust silmas pidades. Sest võib olla tõesti ei pakuks vaatajatele mingit huvi see, et taolise mingi omavalitsuse kohaliku võimu  kaaperdamise taga võib olla mitte ainult mingi grupi ärihuvid, vaid ka näiteks mingi poliitilise jõu, partei, mingid avalikkust pelgavad huvid..
Eks rohkem häirivat oli ka
Esiteks see, et hr. Kärmas nimetas minu teabenõudeid Vormsi  ja Vabariiklikule Valimiskomisjonile ning pöördumist Õiguskantsleri poole järjekindlalt kaebusteks. Et siis kibestunud kodanik pidevalt ja järjekindlalt kaebab kuhugi…Nagu Baskini sketshis..Ma ei ole kuhugi ega kellelegi ega kellegi peale  kaevanud. Veel. Isegi mitte tõepoolest räige demokraatliku valimiskorra – ja tava rikkumise üle Vormsi Vallas. Pöördumises Õiguskantsleri poole tundsin vaid huvi selle vastu, kas minu põhiseaduslikku õigust valida ja olla valitud kohalikul tasandil kohalike PÜSIelanike poolt (just nii on see EV Põhiseaduses defineeritud) pole mitte rikutud sellega, et valimistele lubati isikud, kes pole kunagi siin üldse elanud, rääkimata püsivalt elamisest. Õiguskantsler ei saanud mu küsimusest ega murest aru…Arusaadav, tal on tähtsamatki teha…Valimiskomisjonidele ei kaevanud ma midagi ega kellegi peale…Soovisin teabenõuetega lihtsalt teavet selle kohta, kes on need nn. uued valijad nimeliselt, ilma mingi isikukoodi või elukohaandmeteta… Sellise andmete pärimise õiguse lugesin ma (valimistel kandideerununa) välja seadustest. Mind saadeti sõna otseses mõttes “kukele” nii Vormsi Valimiskomisjoni, Vabariikliku Valimiskomisjoni (hr. Sibul) kui ka Riigikantselei valimiste osakonna juhataja M.Pilvingu poolt…Et mina, kohalikel valimistel kandideerunu ja hääletajana nagu ei võigi teada seda, kes on üldse minu ringkonna valijad. Isegi takkajärgi (peale valimisi) mitte…Loomulikult mul tekib nüüd veel rohkem küsimusi, kes tegelikult on need salapärased Vormsi valijad, kes tegelikult panid pukki praeguse võimu. Mis on nende “uute” valijate, “valimisturistide” tegelikud motiivid valimistel..Minul, siiski sel saarel suhteliselt kaua elanud inimesel, ei olevatki õigus seda teada..
Veel. Suht üllataval kombel oli hr. Kärmase videolõikamise kääride all sisse jäänud lõik Vormsi Vallavolikogu esimehe I.Sarapuu intervjuust, kus ta midagi rääkis sellest, et saarel pole just (saare väikest ühiskonda silmas pidades) teretulnud selline avalik “teisiti” mõtlemine…Selgelt just mind silmas pidades. Kas Vormsi Vallavolikogu esimees ähvardas mind ERR ühes kõige populaarsemas saates…?

Neljapäev, 21. oktoober 2010

Pealtnägemiseni….

Täna käis siis lõpuks saarel “Pealtnägija” saategrupp M.Kärmasega eesotsas. Teemaks nn. valimisturism, millest siinseski blogis suht palju juttu olnud. Eks siis vast järgmisel kolmapäeval ole näha, palju sellest M. Kärmase väitel juba kevadest töös olnud teemast otseselt Vormsit puudutatakse. Saate hoiakud ja tonaalsus on suht ettearvatavad “tänu” minu kätte natuke kõverteid pidi sattunud üleeelmise vallavanema D. Jüristo , kes olevat juba ka andnud intervjuu “Pealtnägijale”, M. Kärmasele adresseeritud kirja kaudu. Kuna see kiri pole kaugeltki mingi erakiri, vaid pretendeerib lausa Vormsi ühiskondliku elu kõikehõlmavaks analüüsiks, avaldan selle siinkohal täies mahus. Pealegi räägitakse seal kirjas ju peamiselt sellest , kui palju halba nii mina kui mu perekond on siin Vormsil teinud. Eks ma enda kaitseks tulevikus, peale saate eetrisolekut, ikka midagi kostan ka, aga praegu vabandan Daina eest Elleni ees, sest Ellenit puudutav lõik on selgelt ülekohtune. Algul mõtlesin isegi Ellenit puudutava osa välja jätta aga see oleks lõhkunud asja terviklikkuse ja minagi oleks võinud saada selga süüdistuse tendentslikkuses. Siin see kiri siis on…

Lugupeetud hr Kärmas,
Need on mõtted, mis tekkisid pärast meie esimest telefonivestlust 23 septembril.
Eelmises vallavolikogus oli samuti üheksa liiget ja mittemingisuguse üksmeele saavutamine nende vahel polnud võimalik.
Pr Ellen Järv oli volikogu liikmetest ainuke, kel saarel päris oma kodu polegi. Ta elab vanas metskonna majas, mis jäi erastamata ja on jätkuvalt RMK omandis. 2008 aastal teda saadeti pensionile (koht koondati), mis sotsiaalselt aktiivsel ja organiseerimisvõimelisel Jahiseltsi esinaisel oli suur hoop. Jäi ainult töö volikogus, võimalusega ennast  välja elada. „Elleni esinemine“ on saarel saanud käibeväljendiks, mis iseloomustab arutut, kõike ja kõigi süüdistavat tundidepikkust kriiskamist. Seda pidi taluma temaga samast erakonnast kandideerinud vallavanem Ene Sarapuu, seda pidin taluma mina ja, arusaadavalt, tema kaasvolinikud. Et saada sellest aimu, kõige parem on proovida kuulata mõnda katket volikogu istungite lindistustes. Tervet istungi lindistust vaevalt keegi suudab läbi kuulata, sest nad tavaliselt kestsid kuus tundi. 
Perekond Puurmann on olnud poliitiliselt väga, väga aktiivne. Elle ja Toomas ning nende tütar Maris Puurmann on eri aegadel ja eri aktiivsusega osalenud vallaelus. Ajal, kui Elle Puurmann oli volikogu eesotsas, valla juhtimises tehti rida otsuseid, mis ilmselt ei olnud just kõige paremad saare igapäevaelu silmas pidades.: Otsustati mitte tagastada õigusvastaselt võõrandatud maid rootslastele, mis oli väga kahetsusväärne  just rahvussuhteid silmas pidades; samuti kohtuprotsessid võtsid kopsaka summa vallaeelarvest ning rahval tekkis ebaterve suhe võimuga. Vallavanem Meelis Mägi aga seadis sisse väga omapärase vallavalitsuse mudeli, kus antud institutsioon koosnes (ja teatud mõttes jätkuvalt koosneb) mitte valla igapäevaelu juhtivatest ametnikest , vaid täiesti suvalistest inimestest. Valla arengu eest hoolt kandis Toomas Puurmann, kes oli arengunõunik. Enamus projekte, mida ta kirjutas ja mis leidsid kinnitust, suunati MTÜ Läänerannik teostada. Nimetatud MTÜ-d esindavad Meelis Mägi ja Elle Puurmann. (Selle MTÜ tegevus on üleüldse olnud viljakas, aga meetodeid, mida nad kasutasid, ei tohiks õigustada. Aga see on täiesti eraldi teema ja läheb nii rahvusküsimuste kui ka põllumajanduse valdkonna.) Sellel ajal oli veel viimased võimalused aktiivselt erastada maid, metsi ja peremeheta varasid.
2005 aasta valimistel uueks vallavanemaks sai Ene Sarapuu. Selleks ajaks oli leping Toomas Puurmaniga ammu lõpetatud. Ene ise oli ja on tugev struktuurfondide ja nende finantsvõimaluste tundja (praegu Läänemaa LEADER juht) ning alguses erilist abi ka ei vajanud. Volikogu esimeheks sai Ivo Sarapuu (pole omavahel sugulased!), kes ametit on pidanud korduvalt ja edukalt. Tõsi, volikogu töö oli paralüseeritud juba algusest peale – Meelis Mägi, Elle Puurmann ja Maris Jõgeva ei kiitnud heaks ühtegi Ka Talvel Vormsil poolt tulnud ettepanekut, aktiivselt laideti maha ka Rahvaliidu algatusi, tõsi, aega-ajalt liitudes nendega Ka Talvel Vormsil vastu. Kuskil 2006 aasta paiku (vt Toomase blogi, seal on täpsed andmed) Ene Sarapuu palkas arengunõunikuks Urmas Pau. Urmas sai ja saab väga hästi hakkama nii valla igapäeva praktiliste küsimustega, kui ka nt Siseministeeriumi poolt valdadele võimaldatud rahataotlustega. Ta on praktiline äriinimene ja mitmed kohaliku elu erilisused hakkasid riivama tema korraarmastust. Nt hoonete rendilepingud - tasuta ning õigusega neid erastada (ka tasuta). Enamus neist oli juba jäädavalt valla bilansist läinud, aga mõned olid alles (kahjuks just Elle Puurmani omad). Lepinguid katkestati kui vallale kahjulikud.
Igatahes, Urmase vallandamine oli puhas kättemaksu žest (eespool mainitud nelja inimese poolt). Põhjenduseks kokkuhoid, aga summad, mis Urmasele tuli välja maksta, kaugelt ületasid seda, mis ta oleks saanud, kui vallavolikogu oleks olnud nõus ta jätma poole kohaga, millega tema ise oli väga nõus.  Urmasest, kui tegusast inimesest, oli väga lugu pidama hakanud Ivo Sarapuu, Ka Talvel Vormsil ja volikogu esimees, ja juba mai kuus oli täiesti selge, et sügisesteks valimisteks Urmas kandideerib selles valimisliidus.
Hääletajate eest ta  väga muretsema  ei pidanud. Saare tulumaksu laekumistest 88 % moodustavad nende inimeste maksed, keda mitte keegi mitte kunagi pole näinud, välja arvatud Eidi Leht – vallasekretär, kui ta neid sisse kirjutas.  Või, ütleme, vaiksete suvitajate makstud maksud. Neid samu suvitajaid oli olemasolev volikogu jooksutanud, alandanud ja mõnitanud iga kord, kui nad soovisid nt puukuuri ehitada. Urmas oli neile meelde jäänud kui väga mõistlik mees ja miks nad ei oleks pidanud  tema poolt hääletama, kui on täiesti selge, et tema tulekuga asjaajamine vallas muutub inimlikuks. Väga ei usu, et Urmasel, või, veel enam, Ivo Sarapuul oleks kellegi hääli lisaks tarvis olnud. Igatahes, kui keegi ka ennast Urmase pärast sisse kirjutas, siis tegi ta seda püstipäi ja vanaviisi – vallamajas.
Teine lugu on kahe uue mängijaga – Owe Koskaga ja Jaak Kaabliga. Owe on saarel täiesti uus mees, tema omaduses on maatükk, mille peal on vagunelamu. Kontrollimata andmetel selle maatüki ostis ta Jaagu käest. Owe eesmärk oli ja on selge – tuulikud saarel. Ning tema algatusel oli ka terve Ka Talvel Vormsil lubadus ehitada saarele bensiinijaam, tagasihoidlikult ütlemata jättes, et vastutasuks volikogu loa eest tuulikuid püstitada.  On ütlemata selge, et keegi niisama ei hääleta mehe eest, kes on ennast saarel esimest korda sissekirjutanud  vahetult  enne valimisi. 
Mis olid või on Jaagu soovid, ei tea mina öelda.  Ilmselt väga suured ja väga mitmekesised.  Isiklikult arvan, et saare jaoks hukatuslikud, aga, nii „Eesti mõistes“  täiesti tavaline noor ärimees, kes sööb  kõiki ja kõikjalt välja. Ei saa eitada, et tema tegutsemiseks saarel oli MTÜ Läänerannik loonud „suurepärase“  keskkonna.
Selge on see, et eelmise sügise valimistel väga aktiivselt osales 88 % seltskond. Kelle poolt hääletada, oli neil ilmselge – Ka Talvel Vormsil.  Sest teised võimalused ei olnud ei atraktiivsed ega ka vastuvõetavad – enamuse jaoks on Keskerakonna poolt hääletamine välistatud, sest see on see, mille eest nad ju Tallinnast ennast protestimärgiks on välja kirjutanud. IRL, või, ütleme saare-päraselt, Rumpo seltskond assotsieerub arutu rohelisusega ja sama arutute sotsiaalsete teemade esiletõstmisega (praktilise elu loosung oleks:  „Kogu valla raha pensionäridele ja Vormsi lasteaiale!“). Kaks üksikkandidaadi – Toomas Puurmann ja Ellen Järv samuti olid neile vastuvõetamatud.
Ilmselt kõik oleks olnud suurepärane, kui ... kui mitte just kaks uut mängijat, keda Ka Talvel Vormsil oma ridades avasüli vastu oli võtnud. Tuulikute areenile ilmumine ajas tagajalgadele rõhuva enamuse tavalistest võõrhääletajates ehk meie tavalisest 88 %, kes oli hääletanud ühe või teise endale rohkem tuttava Ka Talvel Vormsil kandidaadi poolt. Arusaadavalt nad polnud oodanud, et nende valitud valimisliit hakkab usinalt hävitama saare elukeskkonna, puutumatust ja vaikust – asju, mille pärast nad seda kohta oma suvekoduks olid valinud. See oli liiast ja  www.petitsioon.ee  on selle tõendus. Kas ja kelle poolt nad hääletavad järgmistel valimistel, näitab aeg
.

Esmaspäev, 20. september 2010

“Kui võim on rahva käes…siis kelle käes on võim”

Oli see nüüd M. Mikivere retooriline ja mõnes mõttes pateetiline küsimus Loomeliitude pleenumi kõnetoolist “Laulva revolutsiooni” avapauguna.. Igal juhul tuli see mul meelde, kui juba pikemat aega olen jäänud mõtisklema selle üle, kes küll on tegelikult meil siin Vormsis võimul. Need, kes seda võimu reaalselt teostavad, volikogu enamus ja vallavanem, on ju nime ja nägupidi teada, aga meil on teatavasti võim rahva käes , kes esindusdemokraatia vormi kaudu saadab oma esindajad seda reaalset võimu teostama. Ehk siis see tegelik võim oleks nagu nende käes, kes valisid oma häältega praeguse võimu. Aga kes nad on? Milline on nende nimi ja nägu? No ei tea, ei kujuta isegi päris hästi ette, kuigi juba pea 15 aastat saarel elatud ja paaril korral isegi volikokku kandideeritud. No ei tunne inimesi. Aga tahaks teada ja tunda, mis inimesed need on, sest neist sõltub ju praktiliselt kõik siin saarel. Viimane näide oli ju siis, kui nad oleks siia äärepealt tuulepargi püsti pannud…

Nati imelik on see, et see soov , soov tutvuda oma saare valijatega, eriti veel nendega, kes valimistel said oma tahtmise ja tulid võimule, tembeldatakse vaat et kriminaalseks sooviks. Et kui valija tahab jääda anonüümseks, siis teised valijad ei tohi teada isegi nende nime, muudest isikuandmetest rääkimata…

Igatahes millegi taolise Vormsi valijate salajasuse sündroomiga ma kokku puutusin. Otsustage ise, sest peale kohaliku valimiskomisjoni eitavat vastust oma teabenõudele olin sunnitud esitama uue teabenõude Vabariiklikule valimiskomisjonile, mille siinkohal täies mahus ära toon:

Teabenõue

Vabariigi valimiskomisjon

Lossi plats 1a

15165 TAL LINN

val@riigikogu.ee

Vastavalt Kohaliku Omavalitsuse Valimise Seaduses sätestatud valijate nimekirja avalikkuse põhimõttele ja Vormsi vallas üksikkandidaadina nii 2005.a. kui ka 2009.a. valimistel kandideerinuna soovisin Vormsi valla valimiskomisjonilt piiratud hulgas teavet valimiste nimekirja kantud isikute kohta.

Toon selguse huvides selle minu poolt Vormsi valla valimiskomisjonile esitatud teabenõude ära täies mahus

Hullo küla 91301 Vormsi vald (Vormsi vallamaja)

eidi.leht@vormsi.ee

Vormsi valla valimiskomisjonile

Teabenõue

Vastavalt kehtivas Kohaliku Omavalitsuse Volikogu Valimise Seaduses

§ 28. Valijate nimekirja avalikkus

(1) Valija võib kontrollida enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsust.

(2) Pärast valimispäeva võivad valijate nimekirjaga põhjendatud huvi korral selleks vajalikus ulatuses tutvuda erakondade ja valimisliitude volitatud esindajad ning üksikkandidaadid ja nende volitatud esindajad, samuti võib neid kasutada teaduslikul eesmärgil.

[RT I 2002, 68, 407 – jõust. 7.08.2002]

sätestatule

soovin piiratud (ilma delikaatsete isikuandmeteta-ainult valija ees- ja perekonnanimi) väljavõtet Vormsi Valla valijate nimekirjast nii 2005.a. KOV valimistel (valimispäeva-16.10.05-seisuga) kui ka 2009.a. KOV valimistel (valimispäeva-18.10.09-seisuga)

Põhjendus: Olen osalenud mõlemil eelpoolnimetatud KOV valimistel Vormsi vallas üksikkandidaadina ning soovin analüüsida valijaskonna muutusi, valimistulemuse kujunemise põhjusi, seoseid valijaskonna muutuste ja valimistulemuse vahel, eesmärgiga esineda paremini järgmistel kohalikel valimistel.

Paberi kokkuhoiu mõttes sobib ka elektrooniline (näiteks .xls) formaat.

Ette tänades

Toomas Puurmann

Üksikkandidaat Vormsi 2005. ja 2009.a KOV valimistel

Esitatud teabenõudele sain alljärgneva vastuse

vv@vormsi.ee to me

Tere!

Vastus Teie poolt esitatud teabenõudele.

Vabariigi Valimiskomisjoni 7.07.2009 a määruse nr 13 „Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel“ § 15 lõike 3 kohaselt ei väljasta valimiskomisjonid valijate nimekirjade koopiaid.

Lugupidamisega,

Eidi Leht

Vormsi valla valimiskomisjoni esimees

-------- Algne kiri --------

Teema: Teabenõue Vormsi valimiskomisjonile

Kuupäev: Tue, 7 Sep 2010 10:22:15 +0300

Kellelt: Toomas Puurmann <toomasp@gmail.com>

Kellele: eidi.leht@vormsi.ee

Seoses ülaltooduga sooviksin teada, kas Vormsi valimiskomisjoni poolt minu teabenõudele antud eitav vastus on korrektne.

Juhul, kui see on nii, siis kuidas mul on võimalik kasutada mulle seaduse alusel antud õigust tutvuda oma valla valijate nimekirjadega.

Juhul, kui mul on siiski õigus saada soovitud teavet soovitud mahus ja kujul, oleksin tänulik, kui saaksin selle aja kokkuhoiu mõttes otse Teilt, Vabariigi valimiskomisjonilt.

Lugupidamisega

Toomas Puurmann

Vormsi, Rumpo

Reede, 10. september 2010

Õiguskantsler, avita

See viimastel kohalikel valimistel ilmnenud valimistulemustega manipuleerimine hulgaliste fiktiivsete valijate elanike registrisse sissekirjutamise teel on kaugelt suurem ja laialdasem probleem kui kasvõi Vormsil ilmnenud kellegi kiskumatu soov saada kohalike inimeste ühise rahakoti manu. Küsimuse all võib olla ei rohkem ega vähem kui kogu demokraatlik riigikord siin Maarjamaal üldse. Sest demokraatlik riigikord algab just kohtadelt, kohalikel valimistel, kus inimesed peavad teadma ja olema kokku leppinud selles kes valivad, keda valitakse ja millised on protseduurid.

See üldine kokkulepe on fikseeritud rahvahääletusel häälteenamusega vastu võetud EV Põhiseaduses, kus on öeldud:

"Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad"

Ülaltoodud lause mõte peaks ju olema üheselt selge: kohaliku elu üle otsustavad kohalikud inimesed. Ja kohalikud inimesed on need inimeed, kes elavad püsivalt selles kohas.

Põhiseaduse alusel võetakse omakorda vastu seadused, mis peaksid siis ideaalis lahti seletama mõisted ja panema paika täpsemad regulatsioonid.

Kohaliku omavalitsuse valimise seadus sätestab aga:

§ 5. Hääletamis- ja kandideerimisõigus

(1) Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister), asub vastavas vallas või linnas.

(5) Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas.

Väga ebaõnnestunud püsielaniku formuleering. Jääb mulje, et püsielaniku ainus tunnus on see, et tema nimi on kantud vastava omavalitsuse rahvastikuregistrisse. See, kas ta seal ka tegelikult elab, ei paista olevat üldse oluline. Ja seda kasutataksegi ära.

Pelgalt kritiseerimise kõrval pakuks välja ka (omaarust) parema formuleeringu

1) Hääletamisõigus on Eesti kodanikust ja Euroopa Liidu kodanikust vastava valla või linna püsielanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle selle püsiva elukoha aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister).

Mis vahe? Vahe selles, et märge rahvastikuregistris oleks nüüd täiendav püsielanikuks olemise kriteerium, muutmata ära teisi kriteeriume.

Veel. Sama asi kujundlikult.

Kuna  Põhiseadus paneb paika nõude, et tuleb püstitada piirdeaed piiramaks mitteasjaomaste kodanike pääsu asjaomaste kogunemisele, ootaks seaduselt muidugi seda, et see näeks ette, kuhu, milline ja kuidas see aed püstitatakse. Seadus näitab kahjuks ära ainult seda, kus on aiaauk….

Sissekanne rahvastikuregistris ei saa kohe kuidagi olla mingi koha peal elamise ainus tunnus (kui just ei ela registrit pidava asutuse ruumides). See on pelgalt elanike registreerimise vorm, mis saab olema ainult täienduseks tegeliku elukoha määramise kriteeriumitele. Ehk , teisisõnu., ainult sissekandest registris ei tohiks tegeliku elukoha määramisel kohe kuidagi piisata

Nende mõtiskluste tulemusena võtsin südame rindu, ja otsustasin pöörduda antud küsimuses Õiguskantsleri poole: 

 Austatud Õiguskantsler

Vormsi vallas lubati viimastel KOV valimistel valima kümneid (ca 1/3 kogu valijate arvust) ja ühel juhul ka kandideerima vahetult enne valimisi valla elanikeregistrisse kantud inimesi, kes valdavalt tegelikult ei ela, ei ole kunagi elanud ja suure tõenäosusega ei kavatsegi siia elama asuda.
Ma olen osalenud kõikidel KOV valimistel valijana ja kahel viimasel (2005.a ja 2009.a) korral ka kandideerinud üksikkandidaadina, ehk olnud valitav.
EV kehtiv Põhiseadus sätestab:
"Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad"
Minu arusaamise järgi tähendab see põhiseaduse säte seda, et kohaliku elu küsimusi otsustavad ainult reaalselt ja püsivalt koha peal elavad inimesed, mitte need,, kelle ainuke side kohaliku paiga ja eluga on pelk märge kohalike elanike registris.
Seoses sellega, et viimastel KOV valimistel Vormsi vallas osales hulgaliselt inimesi, kes siin ei ela ja kes kohe kindlasti pole püsielanikud, tunnen oma põhiseadusliku õiguse -valida siin püsivalt elavate elanike hulgast ja olla valitud siin püsivalt elavate elanike poolt- riivet.

Samas EV õiguskaitseorganid ja EV erinevad valimiskomisjonid pole taganud seda minu põhiseaduslikku õigust valida kohaliku omavalitsuse valimistel ainult koha peal reaalselt elavate inimeste seast ja minu põhiseaduslikku õigust olla valitud nende ainult koha peal elavate inimeste poolt.

Austusega

Toomas Puurmann

Vormsi , Rumpo

Reede, 3. september 2010

Mis toimub?

 

Või, õigemini, mis toimub, et midagi ei toimu?

Sest varsti on juba aasta möödas viimastest kohalikest valimistest, kus üsna laialdaselt (ja eriti Vormsis) kasutati valimistulemuste mõjutamiseks, soovitud suunas kallutamiseks, suvaliste (või, vastupidi, mitte sugugi nii väga suvaliste) uute elanike-valijate sissekirjutamist mingisse kohalikku kohta. mingisse Kapa-Kohilasse, kasvõi konkreetselt Vormsisse. Halloo, meie rohkearvulised õiguskaitseorganid, kes te olete seatud ja säetud muu hulgas kaitsma ka meie demokraatlikku riigikorda. Kohalik võim kohtadel on ka meie demokraatliku riigikorra osa ja  teostama peavad seda ikka kohalikud inimesed. Teie asi on ju garanteerida, et see tõesti nii ka läheks. See, et kohaliku võimu usurpeerimine aktiivsete jokk-stiilis valimistulemuste manipuleerijate abil hakkab toimuma, oli teile teada ju ammu enne valimisi. Miks muidu avaldati enne valimisi keskajakirjanduses selline, ilmselgelt “struktuuride” sisemusest pärit või vähemalt “struktuuride” poolt initsieeritud üllitis, kus muu hulgas on öeldud:

Võltsimine elukoha andmetega

Kui kogutakse hääli või seatakse kandidaate üles fiktiivse elukoha alusel, mõjutatakse sel moel valimistulemusi.

Kui elukohateade ei ole registrikande tegemiseks sooviavaldaja poolt allkirjastatud, allkiri ei ole õige, püsivat elamist võimaldavad või tõendavad dokumendid on fiktiivsed, võib tegu olla dokumendi võltsimisega.

Elamu või korter, mille aadressi isik elukohateates elukohana märgib, peab olema alaliseks elamiseks kasutatav. Vastasel juhul on see valeandmete esitamine ametiasutusele ning on kuritegu (KarS § 280).

Kui korteri või elamu ehitus on alles pooleli, on üksnes korteri või elamu omanikul õigus taotleda enda ja endaga koos elavate isikute, mitte aga sõprade, tuttavate, töö- või erakonnakaaslaste elamusse sisse registreerimist.

Möönduse saab siin teha ainult juhul, kui viimased on ka varem elanud ja elavad koos nagu üks pere, näidates elukoha aadressina poolelioleva-remonditava elamu või korteri.

Kui isik esitab ametiasutusele elukohateate, samas ei ela alaliselt sel aadressil ehk teisiti öeldes on elukoha andmete registreerimise eesmärgiks mingite soodustuste (näiteks suurem sotsiaaltoetus, madalam sõidupileti hind) või õiguste (näiteks valimisõiguse) saamine, on tegu valeandmete esitamisega.

Juhul kui valda või linna on juba registreeritud isikuid, kes tegelikult seal ei ela, kuid soodustusi ja õigusi kasutavad, võib kohalik omavalitsus esitada politseile või prokuratuurile kuriteoteate kelmuse tunnustel (KarS § 209).

Kuriteoteate võib esitada ka valla või linna püsielanik, kes on antud juhul kannatanu, kuna temale võimaldatav osa soodustuste väärtustest ju selliste saamahimuliste isikute tõttu väheneb.

Et taolisi õigusrikkumisi ära hoida, peaksid kodanikud enne valimisi kontrollima rahvastikuregistris oma elukoha aadressi andmeid. Eriti on seda vaja teha neil, kes on otsustanud hääletusel mitte osaleda.

Mis teha, kui sellised rikkumfsed toimuvad?

Kui te avastate, et teie vaba tahte vastaselt on teie elukoha aadress muutunud, tuleb kohe kirjalikult pöörduda siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna, vajadusel ka politsei poole.

Kõigist juhtumitest, mis teie arvates rikuvad konkreetse isiku valimisvabadust, soovitame teatada politseile kirjalikult, asja võib avalikustada ka meedia vahendusel.

Teade rikkumise kohta olgu kqnkreetne ning kirjeldama toimunut täpselt ja selgelt

Et küsiks siis uuesti, miks midagi ei toimu? Kui uued valimised juba tulekul, uued jokk-skeemid ilmselt hakkamas…Isegi nüüd, kui näiteks Vormsi vallas on realiseerunud kõige halvem stsenaarium, mis ühe demokraatia poole püüdleva riigi omavalitsusüksuste valitsemiskorra jaoks saab olla:kogu kohalik reaalne võim, nii volikogu kui vallavalitsuse tasandil toetub põhiliselt ja peamiselt mitte koha peal elavate inimeste, vaid ainult valimiste tarbeks sissekirjutatud inimeste häältele

Milles probleem? Kas tõesti on kuskil “kallutatud jõud”? Ei kujutaks sellist praegust rahu nagu hästi ette, kui näiteks Savisaar oleks ka Tallinna Lasnamäele terve kolmandiku jao uusi valijaid sisse kirjutanud.

Laupäev, 21. august 2010

Tuuleärikad ikka ärevil…Nüüd siis Hanilas

Vormsis said tuuleärikad kohalike inimeste üksmeelse ja organiseerunud vastuseisu tõttu valusasti vastu näppe. Kuid nad ei anna veel alla, eks tuuliseid kohti ja äraostetavaid kohalikke võimulolijaid leidub mujalgi. Nüüd paistab tuuleärikate surve ja löögi all olevat  Läänemaa lõunaotsas asuv Hanila vald. Konkreetselt siis sealne looduskaunis Kukeranna kant.

Miks ma nimetan suht järjekindlalt tuulikute püstitamisega seotud ärimehi halvakõlaliselt ärikateks. Sel lihtsal põhjusel, et nad käituvad valdavalt oma “äri” ajamisel täpselt samamoodi kui omaaegsed “”Viru” ärikad”. Kelleltki vastutusvõimetult jommis soomlaselt ta teksad vaata et otse jalast ära rebida ja need siis kergeusklikule “lääne elulaadi” ihalejale hingehinnaga maha sahkerdada. Ilma mingi garantiita, et need teksad üldse uuele omanikule sobiks.

Või et laiemalt, mis on ärimehe ja ärika vahe. Mille poolest erineb ärimees ärikast. Eks neid vahesid ja erinevusi ole palju, kuid välja võiks tuua mõned olulisemad. Näiteks ärimeest huvitab asi (äri) just oma võimaliku kaugema perspektiiviga nii enda kui kogu ühiskonna hüvanguks, ärikas huvitub ainult konkreetsest tehingust ja sedagi ainult enda huvidest lähtuvalt. Mis edasi ja teistest saab, on tal savi. Või kui vaadata näiteks mingi äri ettevalmistamise suhtekorraldust ja PR tehnikaid. Tõeline mastaapne ja perspektiivitundega ärimees ei saa endale lubada avalikkuse eksitamist, selleks ostetavate-müüdavate ajakirjanike palkamist, tegelike merkantiilsete eesmärkide varjamist-varem või hiljem tuleb ju kõik välja. Ärikas on aga neist muredest prii, tähtis on ju konkreetne tehing, ja selle tehingu teokssaamise nimel on kõik vahendid head….

Näiteks selline omapärane juhtum “Äripäevas”.

Vormsis läbikukkunud suhtekorralduse kiuste ja lappimiseks ning Hanilasse tuulikute paigutamise läbisurumiseks palgatakse nime poolest ajakirjanik, kes muidugi teeb kohe avalöögiga, Hanila tuuleparki promovale  artiklile pandud  pealkirjaga

-“Vormsi alustas tuuleveskitega võitlemist valest otsast”- nii oma margi kui ka tuulemeeste püha ürituse täiega täis.

Tahaks kohe küsida sellelt Tõnu Talvarilt, et kas tema nn. arvamus ongi selles, et Vormsi rahvas tegi midagi valesti, kui kogunes üldkogule ja otsustas, et nad ei taha tuuleparki oma saarele. Mis tähtsust oleks siin isegi sellest, kui keegi ei tahakski Vormsile tuuleparki rajada. Rahvas on suveräänne otsustama ka preventiivselt, et kellegil ei tuleks sellist lolli mõtet kunagi pähegi. Tõelistel ärimeestel ju ei tulekski. Nemad oskavad riske juhtida ja hinnata. Milleks teha mõttetuid, perspektiivituid kulutusi.Aga ärikatega pole miskit teha. Hüppavad mõttetult siia-sinna. Kõrvus helisemas leitmotiiv:Aulepaga läks ju nii hästi…

Reede, 13. august 2010

Õhusild Vormsi–Vasjuki…

 

Uued Vormsi vallavõimurid võtavad asju ette suurelt. Ütleks et isegi lennukalt. Kui läkski vett vedama plaan panna siin püsti pooleteist miljardilise maksumusega tuulepark, on justkui kompensatsiooniks valminud uus plaan muuta kohalike külameeste heinamaa lennuväljaks. Ilmselt lausa rahvusvaheliseks, sest paljukest neid lennukeid, kes tingimata tahaks just Vormsile lennata, siin Maarjamaal on….

Tuleb kuidagi tuttav ette. Kunagi sajand tagasi kirjutasid Ilf ja Petrov surematuks kellegi Ostap Benderi, kelle paljude geniaalsete ideede hulgas leidus ka mõte teha Venemaa kolkakülast Vasjukist maailma malepealinn. Koos sinna juurde kuuluvate ülimoodsate transpordiühendustega loomulikult. Enam täpselt ei mäleta, aga koos ekspress rongiühendusega Moskvasse oli vist  juba tollal plaanis ka rahvusvaheline lennuühendus

Ajad on muidugi edasi läinud. Kui Vasjuki külamehed kuulasid Benderit ammulisui ja noogutasid innukalt kaasa, siis Vormsi külamehed teritavad juba suht avalikult hangusid. Kahtlustavad muidugi ka veel, et see lennuväli ainult sirmiks mingile muule, hoopis reaalsemale plaanile. Minu arust on ka kahtlane plaan. Sest milleks taotleda seda juba vene ajal varulennuväljana kasutatud heinamaad just munitsipaalomandisse. Lennuk võib ju sama hästi maanduda ka riigi maale.Ju on meestel tõepoolest mingi plaan selleks puhuks, kui lennuäri ei õnnestu. Omavalitsus võib nimelt oma omandit vabalt müüa. Loogiline, et omadele, ja sõbrahinnaga…

Üks motiiv selle lennuväljaga kiirustamises võib veel olla. Nimelt võib tekkida situatsioon, kus praegu võimulolijail tekib füüsiline vajadus oma valijate reaalse ja samuti füüsilise toe järele. Nende valijad aga teatavasti ju pärit kuskilt Tallinnast või selle lähistelt. Vajadusel saarele saab neid vaikselt kuidagi tuua ka meritsi, aga katsu sa neid siit peale siin sigaduste kordasaatmist ka turvaliselt evakueerida…Õhusild Vormsi –Tallinn võib osutuda eluliselt möödapääsmatuks.

Sest miks on Vormsi olnud ja on edasi väga turvaline paik. Kindlasti mitte selle pärast, et siia pätid ei tule või neid siin õldse ei käi. Ei. Pätte käib siin kindlasti hulgim. Kuid nad ei tee siin lihtsalt pätti, sest teavad vägagi hästi: terve nahaga peale pättuse tegemist on siit väga-väga raske pääseda…

Kolmapäev, 4. august 2010

“Ühtse Vormsi” üldkogust–takkajärgi..

 

Nüüd, paari päeva möödudes mälestusväärsest ja ajaloolisest Vormsi saare esimesest üldkogust, saab rahulikult vaagida ja analüüsida üldkogul toimunut. Peab kohe ütlema, et kokkuvõttes oli asjas nii positiivset kui negatiivset, oli asju mis vaimustasid, oli asju, mis valmistasid pettumust.

Tähtsaim üldkogu tulemus on muidugi see, et pea 100% tõenäosusega Vormsile tuuleparki ei tule. Tööstuslikku tuuleparki ehk isegi mitte kunagi. Maksimaalne võimalik tuuleenergia kohapealne arendus on nüüdsest kindlasti piiritletud olemasolevate elektriülekandeliinide ja muude süsteemi osade võimega “seedida” kõikuvat tuulkute genereeritavat pinget. See võime pole siin suur. Kuna just ja alles vahetati välja ka vana veealune saart toitev elektrikaabel, on raske leida argumente a’la “saare ja selle elanike vajadustest, energiasõltumatusest”.jne. Igasugune mastaapsema mõttega arendaja ilmumine saarele neis tingimustes ja üldkogu otsuse valguses  oleks kui kepi torkamine herilasepessa..

Vaimustav oli inimeste üksmeel, soov seda üksmeelt saavutada. Ja see, et kõik toimus ilma ülemääraste teravusteta, küll emotsionaalsete kuid samas argumenteeritud inimeste etteastete ja sõnavõttude raamistikus. Esmakordselt oli Vormsi rahvas tõeliselt ühtne.

Samas olen, üllatav küll, ka natuke pettunud sellises ühtsuses, sellises üheülbalises üldkogu hääletustulemuses:154 tuulepargi vastu ja ainult 2 poolt. Seda tulemust võib mõista aga mitte niisama hästi seletada…Mõista võib seetõttu, et selline hääletustulemus tuli ülesköetud emotsioonide toel ja Vormsil eluaset või kinnistut omavate inimeste ühiste huvide baasilt. Sest hetkel realiseerus tavaliselt väga harukordne juhus:praktiliselt kõigil kogunenutel (elanikel ja kinnisvaraomanikel) olid kattuvad huvid. Keegi neist polnud huvitatud elukeskkonna halvenemisest ega oma kinnisvara hinna langusest. Millised halvad asjad oleks tuulepargi idee teostumisel kahtlemata realiseerunud. Ehk massiliselt hääletati siiski põhimõttel: oma nahk on ihule lähemal…Arusaadav ja õigustatud lähenemine, kuid natuke arusaamatu ja isegi seletamatu on see., miks see oma huvide üldiste huvide ees eelistajate suhtarv nii suur oli. Sest kuigi konkreetse Vormsi Tuulepargi rajamise seostamine üldiste huvidega taastuvenergeetika kontekstis pole just hästi argumenteeritav, peaks meie hulgas siiski piisavalt liikuma inimesi, kelle eelistused oleksid üldised ja kogukondlikud, riiklikud, kui soovite, huvid. Väga raske on ette kujutada toimivat kogukonda ja riiki, kus kõik lähtuvad ja langetavad otsuseid vaid omaenda huvidest lähtuvalt. Peab olema mingi kriitiline kogus ühiskondlikult mõtlevaid inimesi, kes peaaegu alati otsustavad, isegi oma huvide kahjuks, ühiste huvide kasuks. Just nende toel oleks demokraatlikult võimalik leida lahendusi, mille taha koonduks rohkem kui pooled otsustajatest.

Ehk siis selle pika ja keerulise jutu kokkuvõtteks, ootasin üldkogult ka sellel juhul, kui “õigesti” hääletajaid Tallinnast ja selle lähistelt siia lisaks juurde ei transpordita , siiski mingit 10-15%-list tuulepargi toetamist. Mis oleks tegelikult sama kindel “ei” ja ega andnuks arendajatele mingit erilist võimalust. Toetushääli tuli aga kümme korda vähem. Seda enam väärivad tunnustust need kaks, kellest üks ka volikogu liige, kes ikkagi söandasid tuulepargi poolt hääletada. Sõltumata isegi tegelikest motiividest, mis neid nii hääletama sundisid.

Selle  tunnustuse vajaduse seletamiseks vaatleks neid võimalikke motiive lähemalt.

Esiteks: nad hääletasid selliselt, sest ongi veendunud, et Vormsi tuulepark on üldistes huvides. Küll konkreetsel juhul ja minu  hinnangul oli see vähe tõenäoline motiiv, kuid samas mingit põhjust seda motiivi päriselt välistada ka pole.Ja kui nii, siis ju väga kiiduväärt.

Teiseks: need kaks tegid lihtsalt pulli, otsisid tähelepanu, et teistest eristuda, et just näpuga näidataks…Juba tõenäolisem variant, aga jällegi tipp-topp motiiv. Pullimehi peab alati olema, isegi nii tõsistes asjades, kui tuulikud Vormsil…

Kolmandaks:Tegemist võis olla kokkuleppe täitmisega, kus kokkulepe seisnes selles, et viimastel valimistel aitasid Vormsile tuuleparki rajada soovivad isikud ja neid toetavad poliitikud kohalikku volikokku mõned kohalikud mehed hilisema tuulepargi toetamise tingimusel Ise peaks seda varianti vast kõige tõenäolisemaks. Pidamata küll midagist sellistest “diilidest”põhimõtteliselt, peab siiski väga hindama kokkulepetest pidamist. Eriti selles valguses, et kui selliseid kokkuleppeid (ja üsna suure tõenäosusega nii oligi) tehti, siis tehti neid ka mõne teise volikoguliikmega. Kes aga kokkuleppest ei pidanud…Igal juhul aktsepteeritav ja positiivne käitumine.

Neljandaks: Mehed olid lihtsalt ära ostetud…Hääletasid tuulepargi poolt ja pärast maksti papp peo peale. Äärmiselt vähe tõenäoline, sest sel juhul oleks asi siiski mastaapsemalt ette võetud ning niiviisi hääletanuid oleks vast rohkem. Aga isegi kui nii oleks…telliti töö, tegi ära, sai pappi…Mis siin ikka nii väga halba..Eriti veel jälle võrreldes nendega, kellelt ka telliti, kuid lõid vedelaks ja ei julenud tellimust täita.

Viiendaks: mehed ajasid värvid segi…Ka siin pole meestele midagi ette heita. Pigem korraldajatele, kes ise varjus olles praadisid publikut ja hääletajaid pikki tunde palava päikese käes..

Nii-et kokkuvõtteks au ja kiitus neile kahele tuulepargi poolt hääletanule, kes julgesid siiski massist eristuda.

Tõsisemaks minnes häirib mind tegelikult veel üks asi. Ma olen nimelt merre rajatavate tuuleparkide põhimõtteline pooldaja. Ja praegune Vormsi pretsedent nii massiivse rahva vastuoluga annab tõesti trumbid kätte nn. “sügavrohelistele” politikaanidele, kes hakkavad rahvast üles kütma ka kaldast kaugel asuvate meretuuleparkide vastu. On ju juba ilmnenud vähemalt mulle täiesti ootamatu vastuseis Neugrundi ja Gretagrundi madalatele planeeritavate tuuleparkidele. Jah, mingil määral kahjustatakse suht haruldaste molluskite, vetikate ja kalade elukeskkonda kuid võrrelda seda oma argumentatsioonis demagoogiliselt inimese elupaikadega oleks vast siiski liiast. Et pea 10 km kaugusel kaldast asuv Neugrundi madala tuulepark risustab pöördumatult Nõva kandi inimeste merevaate ja teeb sellega seal elamise võimatuks…Noo, andke andeks. Vastupidi, just tuulepargi rajamise korral näevad Nõva kandi elanikud lõpuks, kus kandis see kuulus Neugrundi madal ja vana meteoriidikraater ka tegelikult asub…

See tuuleparkide teema siin blogis nüüd suure tõenäosusega lõpeb. Kopeerin siia ajaloo huvides ka kõrvalasunud küsitluse, kas Vormsile tehakse tuulepark või mitte, tulemused:

Jah, kindlasti teevad ära

  13 (15%)

Arvatavasti, pigem jah

  41 (47%)

Vaevalt, pigem ei

  12 (13%)

Ei, sest rahvas on vastu

  20

Nagu näha, alahindasid blogilugejatest vastajad Vormsi rahva tahet, ja selle tahte väljendusoskusi ja oma võimaluste ärakasutamise võimekust…