esmaspäev, 12. detsember 2005

Läänemaal viimasena..

...aga Eestis vast umbes eelviimasena peale Narva sai siis vallavalitsuse kinnitamisega ka Vormsis lõpuks uus võim paika.
Egas midagi, vaatamata siingi tehtud kriitikale igal juhul siiralt edu neile. Väikese lootusega ka, et siiski pooleliolev europrojekt Prestviigi järve tervendamisega seoses jätkuks, samuti munitsipaalinterneti väljaarendamine. Ja veel mingigi lootus tekib, et kuna uuel vallavalitsusel on eeldatavasti paremad suhted maavalitsusega, siis vast ka seal külmutatud Vormsi inimeste maa-asjad hakkavad lahti sulama. Igatahes ruumi konstruktiivseks koostööks on.

pühapäev, 11. detsember 2005

Komisjonid ja varikomisjonid

Nüüdseks peaks vist komisjonide lõplik koosseis olema selgunud ja kinnitust nad saavad homsel volikogu istungil. Seis on nagu ikka vormsi värgi puhul: revisjonikomisjonis pole ühtegi opositsiooni esindajat, rääkimata siis veel hea tava kohaselt antavast komisjoni esimehe kohast ja eelkõige selline jäikus ning ka muude komisjonide opositsiooni poolsete liikmete tõrjumine ongi viinud ainulaadsele situatsioonile Eesti ja võib-olla kogu maailma demokraatlike riikide esinduskogude poliitilises kultuuris. Opositsioon ei ole esindatud kusagil, kus määrajaks on võimulolijad. Ühtegi komisjoni, isegi lihtliikmena, ei kutsutud rahva poolt üsna tugevalt usaldatud Meelist, samuti mitte Ellet,minust rääkimata. Mariski pandi lõplikult sundseisu Jaana mittekutsumisega. Sõnum on muidugi ühene: pole meil teid vaja, saame ise hakkama ja pareminigi veel.
Ilmselt arvestus ongi selline, et nüüd solvuvad, tõmbuvad valla asjadest eemale, ja siis enam ei sega võimu toimetamisi. Nii lihtsalt see vast ka ei lähe. Tänapäeval on sekkumisvõimalusi kohaliku võimu toimetamistesse küllaga. Märksõnadeks teabenõuded, selgitustaotlused, arupärimised, opositsiooniline ajaleht ja kasvõi seesama blog.
Aga sisulist tööd, nagu seda peaks tehtama komisjonides, tahaks opositsionäärid ka teha ja ka seda saab väga edukalt teha interneti vahendusel ja kaasabil. Saigi siis registreeritud veel üks blog aadressil vormsi.blogspirit.com, mis oleks sisuliselt komisjonide töövahend. Mida küll ilmselt "õiged" komisjonide liikmed kasutama ei kipu, aga ju jääb seal siis rohkem ruumi "varikomisjonide" ja "varivalitsuse" jaoks. Olgem mureta, otsuseid hakatakse varem või hiljem tegema just selles virtuaalses ruumis ja seal osalevate inimeste poolt. Sisse saamisel võidakse küsida kasutajatunnust ja parooli, parema puudumisel kasutage "anon"ja "anon".
Ka seal on praegu kommenteerimine vaba, aga isikuid puudutavad kommentaarid palun lahkesti postitada siia blogi, las too ruum jääb töiseks.
Mis puutub aga siin kommenteerimisse, siis ma seletan üle, et kui keegi ütleb krõbedalt kellelegi oma nime all, siis lasku aga käia. Anonüümselt aga võite sõimata ainult mind, kellegi kolmanda kohta anonüümselt öeldu olen sunnitud ära koristama, muidu paneb Lang mind vangi.

neljapäev, 8. detsember 2005

Marionettide paraad


Marionetid on nähtamatute niitide abil liigutatavad hüpiknukud. Nüüd volikogu võimukoalitsiooni koosseisu ja esmaspäeval kinnitatavat vallavalitsuse koosseisu vaadates ja nende inimeste võimalikke sinna kogudesse mineku motiive analüüsides tekib tahtmatult selline võrdlus. Ärge kohe pahandage. Selgitan kohe lähemalt aga enne seda veel üldisem selgitus selle kohta, et kuna volikogu ja vallavalitsuse liikmed teostavad avalikku võimu, siis on nad ka avalikud inimesed. Ja nende nimepidi nimetamine käib asja juurde.
Motiiv avalikus võimus osaleda saab olla ju tegelikult üks ja ainumas: teha midagi ühiste huvide nimel. Just nimelt enda ja teiste (s.o. siis kasvõi valijate) ühiste huvide nimel. Tihtipeale, ja eesti rehepappide praktikas tegelikult vaata et alati on ka väike salajane motiivike endale privaatselt midagi kõrvale panna. Tegelikult polegi sellest midagi hullu, kui nopitakse ühiskatlast pudenenud raasukesi, kasutades oma juuresoleku eelist. Olla usklikum kui rooma paavst on üldse raske, ja seda nõuda keeruline ning mõttetu ja silmakirjalik. Asi ei ole kunagi must-valge ja ei lähe sellest maailm hukka, kui mõne inimese hind on odavam kui teistel. Küll aga on teine asi see, kui lausa suure kulbiga küüniliselt üle teiste peade käiakse manti võtmas.
Vormsis tundub asi veel hoopis hullem olevat, siin ei võeta isegi ise, vaid lastakse lausa võõrad ühisvara kallale ja kummardatakse tänulikult nende poolt näidatud pudenenud raasukeste peale.
Sest mis- ja kelle asja ajavad volikogus Ivo, Arvo, Monika, Toivo, Ellen. Väliselt paistab muidugi, et nad ajavad Teedu asja, kes neid ette ja taha instrueerib ja juhendab. Aga kelle asja ajab Teet? Ainult oma asja kindlasti mitte, sellest oleks kohe aru saadud ja talle koht kätte näidatud. Ju tal on selja taga teisi, varju jäävaid tegijaid, kelle mõju ja võim (vahendid) on piisav eelpoolnimetatud volikogu liikmete kuulekateks käsutäitjateks muutmisel. Sellest on äärmiselt kahju, sest muidu tublidele meestele ja naistele polegi ju muud ette heita kui asjatut riskimist võõraste pattude nimel sest oma rollist kasvõi kogemata väljalangemisel võivad nad rängalt viga saada.
Teet tuntud avantüristina on muidugi ette võtnud tõelise „võimatu missiooni” hoida ohjes kogu kunstlikult loodud võimupüramiidi ja seda oma kõikuvas asendusliikme staatuses. Praegugi paistab tal juba parasjagu muresid olevat Aime tõrjumisel oma seaduslikule kohale asumisel. Oma kaheldamatuid võimeid inimeste mõjutamisel võiks Teet siiski tõepoolest mitte tundmatute „heategijate”, vaid saare üldistes huvides kasutada.
Mis puutub tulevasse vallavalitsusse, siis siin torkavad kohe silma mitu asja.
Esiteks, kogu see jama igasugu konkursside ja muuga näitab vaid üht, paaniliselt otsiti (kellelegi) sobivat vallavanemat ja see viimane teostunud variant oli lihtsalt hädalahendus, sest Ene jääb oma olematu rahva mandaadi poolest tõepoolest nõrgaks eelseisvate keerukate küsimuste lahendamisel. Ju siis kõvemad tegijad olid piisavalt targad oma käsi mitte määrimaks.
Mulle on ette heidetud ja väidetavalt koristati valla kodulehelt viidegi sellele leheküljele just sellepärast, et ma olevat halvasti öelnud uue vallavanema kohta. Ma puudutasin omaarust ainsa negatiivse asjana tema tegusid oma metsa ja maa rahakstegemisel. Siin võin üle seletada.
Inimene, keda pannakse (valitakse) ühise vara järelevaatajaks, peab loomulikult eeskuju näitama oma vara eeskujuliku peremehena. Mets ja maa pole, ega pole olnud kunagi ja kusagil inimese eraomand selle klassikalises tähenduses, sest alati on mingi osa maa ja metsa kasutusõigusest jagatud teiste kogukonna liikmetega. Konkreetselt eesti seaduste järgi näiteks igameheõiguse kaudu. Seega oma metsas hetkekasu nimel lageraide tegemine riivab rängalt teiste inimeste huve, kes ka kasutasid seda ja igati seaduslikult.
Ma olen kaugel sellest, et hakata võimendama külajutte sellest, kuidas keegi oma maad sai. Sest see pole kuigi oluline saare elus ja edasises arengus. Kellegi oma peab ju maa olema. Olulisem on see, kuidas inimene oma saadud varaga (s.o. siis siinses kontekstis oma maa ja metsaga) käitub, kuidas ta arvestab seal teiste huve. Sest segases omandireformi segadikus sõltus maa saamine rohkem juhusest, ajastatusest ja loomulikult asjadel juuresolekust ehk õigeaegsest informatsioonist kui teadlikust ja kavalast sahkerdamisest. Etteheited ja jutud maa saamise kõveratest teedest tulevad valdavalt puhtast ja ehedast kadedusest. Tõeliselt kuritegelikud on teadlikult planeeritud suured skeemid, kus mängus on sajad ja tuhanded hektarid ning sama suurusjärku miljonid kroonid.
Mis puutub uude vallavalitsusse, siis ma mõni aeg tagasi teatavasti pakkusin, et selle kokkupanekuga võib tekkida raskusi ja et korralikud inimesed sinna ei kipu. Nüüd, kui uus vallavalitsus on koos ja suurearvuline ja tulvil korralikest inimestest, peaks vist endale tuhka pähe raputama. Aga ei tee seda mitte, sest arvan edasi, et kõik need korralikud inimesed ei kippunud sinna kohe kuidagi, vaid lasid end ära rääkida. Kahju muidugi, sest needsamad motiivid seal olla jäävad ikka täiesti segaseks. Sest näiteks milliseid häid initsiatiive ei saanud Valvi ja Ege Meelise vallavalitsuse juures ametnikena läbi viia, et nüüd peaks tingimata seal olema. Või pean ma uskuma, et Andres ja Ants Varblane vanade juba vallavanema ametit pidanutena lausa põlevad soovist õlg alla panna Ene juhitavale valitsusele, teades nende kriitilist suhtumist Ene eelmisse valitsemisperioodi. Heakene küll, Strengi Antsust võib aru saada: maja tahaks merele lähemale ehitada. Kuid asjast pisut teadliku naabrimehena võin öelda: sellest vallavalitsuse liikme osast ei tarvitse abi olla. Ainukesena jääb arusaadava ja usutava motiiviga sõelale Ada, keda suhteliselt uue inimese, ühe valdkonna eest vastutajana ja eelmise vallavalitsuse liikmena ka teatud järjepidevuse kandjana on küll raske kahtlustada muus kui õilsates kavatsustes.
Järeldus kipub olema küll selline, et kellelegi on olnud hirmsasti vaja näidata uut vallavalitsust respektaabli ja võimekana. Tegelikku koostöövõimet no kohe kuidagi ei usu. Aga võib-olla eksin.
Järjest rohkem jääb siiski mulje, et see mäng siin on „tants tiigriga”, kusjuures nähtamatu tiigriga. Osalistel tuleks teadmiseks võtta järjest rohkem ümberringi kinnitust leidev tõsiasi, et „väikesed sulid võllas ja suured tõllas”. Muud saatust pole ka kohalikel tegijatel tegelikult loota. Hea, et ise selles supis enam pole.

reede, 2. detsember 2005

Sõnavabadus Vormsi Vürstiriigis

Sihuke väljend tuleb keelele, kui on selgunud sellise pisiasja nagu viite sellelesamusele blogile Vormsi valla kodulehelt ärakoristamise üksikasjad. Nagu on selgunud, avaldas lahkuvale vallavanemale survet kodulehe administraatorile sellealase korralduse andmiseks vastselt võimule pääsenud volikogu esimees Ivo Sarapuu. Tõepoolest, mees tunneb end uues ametis peaaegu jumalana, vähemalt Vormsi Vürstina, näidates alamatele,mis on hea lugeda, mis mitte; milline arvamus on õige, milline vale;kus võib kriitikat teha, kus mitte. Julgen härra volikogu esimehele meelde tuletada, et volikogu esimehe võim piirdub siiski vaid volikogu arvamuse edastamise eelisõigusega, ei midagi enamat. Minu teada pole volikogu päevakorras olnud küsimust sellestsinatsest blogist ja sellest, kas ja kuidas võivad Vormsi valla alamad seda lugeda, kas nad võivad üldse teada, et selline asi on olemas. Ja kui selline asi tulebki päevakorda, siis see näitab alles taset!

Ega midagi kiita pole ka vana, niikuinii nädala pärast lahkuva vallavanema truualamlikus käitumises, kus innukalt "yes, sir" noogutades käed suruti püksiviikidele ja anti korraldus koristada saatanlik viide veel kõlvatumale asjale, kus muide ta ise oli oma vabast tahtest võrdväärne osaline. Sest see blog oli alguses (kuni eilseni) vabatahtlik kollektiivne asi, kus mina olin lihtsalt hulga usinam kirjutaja, aga et teised väga ei kirjutanud....ei tunne endal suurt süüd.

neljapäev, 1. detsember 2005

Opositsiooni blogist ei saanud asja

Nagu näete,on selle blogi olemus (vaata kõrvalasuv kirjeldus ) jälle muutunud. Lootsin endamisi, et sellest saab peale valimisi nii-öelda opositsiooni interneti teel leviv häälekandja, aga võta näpust: asi nii lihtsalt piiratud inimressursi juures ei lähe.

Esiteks ei kujunenud opositsioon uuele võimule vastupidiselt minu ennustatule kuigi ühtseks ega ka eriti arvukaks ja otsib täiesti arusaadavatel põhjustel, väikese kogukonna olemusest tingituna koostöövõimalusi uue vallavõimuga. Seda näitab ära juba uue nii.öelda projekteeritava vallavalitsuse üllatavalt tugev koosseis. Pakkumisi on taktikaliselt õieti tehtud väga paljudele ja mitmedki on need ka vastu võtnud. Ilmselt ainuke inimene nendest, kes on varem valla juures tegev olnud ja kellele midagi pole pakutud, olen mina ise. Selle peale pahandada ja ennast suuresõnaliselt opositsiooniks nimetada oleks ka päris nõme.

Teiseks näitas ära võimaliku opositsiooni suhtumise sellesse blogi see, et kui valla kodulehelt koristati vaikselt viide sellele blogile (nagu seda poleks kunagi olemaski olnud), ei teinud seda peale ühe tähelepaneliku juhulugeja keegi märkamagi. Kuigi kodulehe kajastatava sisu üle käiv võim on ju formaalselt kuni uue vallavalitsuse kinnitamiseni veel vana vallavanema käes , rääkimata teistest,kes ka võinuksid demokraatia ja sõnavabaduse kaitseks natuke häält teha.

Seega ega jäägi muud üle, kui püüda seda blogi ise üleval pidada ja teha veel katse kujundada sellest midagi hüpoteetilise Vormsi Sõprade Seltsi hääle laadset foorumit. Sest selge on see, kohapealsetest tulevikule mõtlevatest inimestest üksi ei piisa päästmaks seda üsna ainulaadset Eestimaa nurgakest randade täisehitamisest ja metsade arutust mahavõtmisest tulenevatest hädadest. Jõudu on juurde vaja!

Kes soovib siin kaasa lüüa oma mõtete ja arvamustega, saatke mulle aadressil toomas@vormsi.ee meil ja ma saadan vastu kutse osalemiseks (nimekiri kõrval -contributors). Nagu näete, esialgu oleme ennuga kahekesi.

laupäev, 26. november 2005

Petlik rahu Vormsi metsas

Ka mujal. Näiteks kohalikus poliitikaski on saabunud imelik vaikusehetk, kus uus vallavanem ei kiirusta sugugi uut vallavalitsust moodustama ja seega ka midagi tegema hakkama, ehk siis igapäevase asjaajamise kõrval ka talle võimu usaldanud volikogu enamuse valimislubadusi täitma jmt.. Praegu on ju nii, et vallavanem on üks inimene aga vallavanema tööd teeb teine. Millegipärast on kuuldavasti uue vallavalitsuse kinnitamine lükatud lausa detsembri teise poolde, mis on isegi Vormsi kohta üsna pretsedenditu juhtum, jättes vallavanema valimise ja tema vallavalitsuse kinnitamise vahele ümmarguselt terve kuu. Ju on probleeme sinna inimeste leidmisega, sest ega korralikud inimesed sinna väga ju kipu, ja neid on siin saarel vaatamata kõigele siiski vast enamus.

Kapogi kinnitas mulle üldise rahu kinnituseks, et nemadki vähemalt minu ja mu pereliikmetega ei tegele. Vaevalt ka kellegi teisega, ju siis keegi mängib siin aeg-ajalt kapot. Liiga paljud inimesed on näinud ja kuulnud. Aga samas ufosidki nähakse.

Mis aga metsa puutub, siis siin jah on vist praegu vaikus. Alles lõppes järjekordne suur lageraie kahel pool Kersleti küla poole viivat teed. See on tõenäoliselt vaikus enne tormi, sest metsa mahavõtjate plaanid selleks talveks on ilmselt grandioossed. Selle vallavanema, kes omagi metsad on kahtlastel firmadel lasknud näotult lagedaks raiuda , võimuloleku ajal tuleb kiirustada. Ei ole siis mingi ime, kui varsti on silmside Hullo ja Kersleti vahel...


esmaspäev, 21. november 2005

Mina ja kapo

Juba kevadest saadik ringlevad saarel visalt kuulujutud, et olen kapo poolt luubi alla võetud. Mitte muidugi ainult mina, vaid kogu kamp pereliikmete ja endise vallavanemaga eesotsas. Et miljon või rohkem on pihta pandud ja äraarvamata hulk muid pahategusid, millest lihtne saareinimene ei julge hästi mõeldagi, rääkimata väljaütlemisest. Suhtusin sellesse seni külma kõhuga, aga kui järjekordne külamees jälle varrukast kinni võttis ja ääri-veeri hakkas kaasatundvalt rääkima mustadest autodest ja läbitungimatu pilguga noormeestest, kes saarel aeg-ajalt asja uurivat, sai mõõt lõpuks täis ja esitasin kapole vastava järelepärimise. Asi peab ju tõsine olema, kui peale külameeste olen seda juttu kuulnud ka kohaliku konstaabli suust. Näis, mis värk siin siis käib.

reede, 18. november 2005

Võimu ülevõtmise masendavad üksikasjad

Jutt on Vormsis võimu ülevõtmisel ilmnenud olematust poliitilisest kultuurist. Algas kõik juba volikogu esimehe ja aseesimehe valimistel, kus võimuenamus kahmas endale ka hea tava järgi opositsioonile kuuluva aseesimehe koha. Edasi läks hullemaks. Puhas poliitiline mäng, rahva, omaenda valijate ja väljastpoolt kandideerinud vallavanemakandidaatide mõnitamine oli nn. konkurss vallavanema leidmiseks. Omaenda probleemide varjamiseks kulutati häbenemata valla raha libakuulutuste trükkimiseks päevalehtedes, heade tõsiste kavatsustega kandideerinud Enda Elbre aega ja raha nn. valijatega kohtumisel, kõigi kohtumisel käinud inimeste aega. See konkurss vallavanema kandidaadi leidmiseks osutus täielikuks blufiks, sest ainukest väljastpoolt tulnud kandidaati ei võtnud ega tahtnudki võtta keegi tõsiselt. Teda mõnitati täiega, esitamata üldse volikogule. See on midagi sellist, mida normaalne mõistus keeldub uskumast. Wormsi wärk.
Milleks valetada inimestele ja lollitada neid,nagu nendest midagi sõltuks. Valimiskampaania on ju ammu läbi.
Ja nüüd siis viimasel volikogu istungil toimunu, kus ammu tegelikult kokku lepitud vallavanema äravalimise kõrval jäeti opositsioon täiesti kõrvale ka revisjonikomisjonist. Ju on varastama asumisega kiire käes. Sellise käitumise tulemuseks on loomulikult see, et opositsiooni jäänud kõrgelt haritud suurte kogemustega inimesed isegi ei osale ühegi komisjoni töös. Kuigi nad olid selleks valmis omaenda aja ja rahakoti arvel.
Muideks, võimulepääsenute läbiv valimislubadus oli rahva suurem kaasamine igasugu otsuste tegemisse....

Vana lõpp. Uue algus

Täna siis saigi võimuküsimus Vormsis lahendatud. Vähemalt esialgu, aga siiski üllatavalt kiiresti ja suurema toetusega (6:3), kui ennustatud. Uus vallavanem on Ene Sarapuu. Uue vallavalitsuse kinnitamine on veel ees aga et seal vaevalt enam erilisi raskusi tuleb, siis võib konstateerida võimu täielikku vahetumist Vormsi vallas ja sulgeda ka valimiste teema selles blogis. Mis ei tähenda kindlasti blogi enda sulgemist. Sest juba registreeritud Vormsi nimeline blogi aadress eeldab asja ülevalhoidmist.
Praeguse seisuga saab sellest blogist loodetavasti vastformeerunud opositsiooni internetiväljund, kus hakatakse süvitsi lahkama kohaliku omavalitsuse tegemisi Vormsi valla näitel. Kuna uus võim on juba andnud märku soovist peatada või hakata lammutama eelmise perioodi tegemisi (üldplaneeringu põhimõtted, maahooldustoetuste süsteem, surnud rannarootslastele maa tagastamise lõpetamine, prügikäitlemise süsteem, looduskeskkonna parandamisse investeerimine, munitsipaalinterneti väljaarendamine jne.), tuleb vastasseis tõenäoliselt äge. Uuel vallavanemal pole ka lootust 100 kriitikavabale päevale, sest ta pole ju mingi uus tegija, vaid juba selles ametis kord olnuna (ja mitte just eriti õnnestunult) on tal jäänud vanadki asjad selgitamata.
Kuna edaspidi käsitletavad konkreetsed kohaliku omavalitsuse tegemised puudutavad samamoodi iga teist omavalitsust ja selle kaudu ka iga inimest, on loota ka huvi üldist suurenemist siin avaldatavate asjade vastu. Siiamaani on kõik läinud kenasti, ei ühtegi pahatahtlikku kommentaari (rotid, kellest siin eelnevalt juttu on olnud, on piisavalt targad selleks, et mitte riskida võimaliku identifitseerimisega), üsna suur lugejahuvi ka ajalehetoimetustes ja muudes huvitavates kohtades (s.h. Rootsi Kuningriigis).

esmaspäev, 14. november 2005

Valimistest nii ja naapidi. Kokkuvõtteks.

Valimistest nii- ja naapidi. Kokkuvõtteks viimane pikem kirjutis.

Kohaliku omavalitsuse valimised Vormsi vallas on siis selleks korraks läbi ja järgmine kord saabub alles nelja aasta pärast. Igaüks on oma valiku teinud; kas siis valijana otsustades kas üldse valida ja kui valida, keda nimelt; või siis volikokku kandideerijana otsustanud seda, kellega koos ja mille nimel seda kõike teha. Neid nüüdseks tehtud valikuid on valijatel võimatu tagasi võtta (kuna oma valitud saadikut kehtiv valimisseadus tagasi kutsuda ei võimalda) ja volikokku pääsenud saadikuil jällegi väga raske muuta. Sest kindlasti ei vaata valijad hästi sellele, kui keegi kergekäeliselt loobub inimeste usaldusega kätte tulnud volikogu kohast või hakkab volikokku saades rääkima hoopis teist juttu, kui sinna kandideerides tegi.
Tulemustest rääkides torkab esimesena silma, et võitjaid nagu polekski. Antud häälte järgi Vormsi kohta päris suure ülekaaluga valimised võitnud valimisliit „Ka talvel Vormsil” sai „tänu” valimisseaduses mandaatide jagamisel kasutatavale d`Hondti metoodikale võrdselt (3) mandaate tublisti vähem hääli saanud Isamaaliidu nimekirjaga ja ei saanud seega volikogus selget enamust.
Ei tea kas see pettumus või miski muu takistas võitnud valimisliitu vastu võtmast õigeaegseid pragmaatilisi otsuseid, kuidas sellises olukorras jätkata, säilitamaks oma näo ja tagades ka võimu stabiilsuse järgnevaks perioodiks. Nimelt pole ju ilmselt mingi saladus, et Isamaaliit oli valmis võimu jagamises selliselt, et valimisliit saaks volikogu esimehe palgalise koha, samuti nende valikul volikogu komisjonide esimeeste kohad, ainukesel tingimusel, et vallavanemana jätkab Meelis. Mõeldav oleks vast olnud ka valimisliidule sobilike muudatuste tegemine tulevases vallavalitsuses. Loomulikult ainult kokkuleppel mõlemale poolele sobivate inimeste leidmisel. Vallavalitsuse, ehk oma meeskonna, kujundab siiski vallavanem ise. Muidu pole ta vallavanem, vaid kellegi hüpiknukk. Selle pragmaatilise lahenduse asemel mindi Isamaaliidu ja vallavanema iga hinna eest kõrvale tõrjumise teele, sõlmides sellealase kokkuleppe Teet Vainolaga Rahvaliidust ja Toivo Hokkoneniga Keskerakonnast. Loomulikult ei saanud Isamaaliit sellise kokkuleppe ilmsikstulekul enam toetada ka Ivo Sarapuu kandidatuuri volikogu esimehe kohale ja seadis üles omapoolse kandidaadi. Kokkulepped pidasid nii volikogu esimehe äravalimisel kui ka järgmisel istungil Meelise vallavanemana mahahääletamisel, ja kriipsõhukese enamusega häältevahekord 5:4 jääb ilmselt pidama vähemalt uue vallavanema (kelle isik on ilmselt Ene Sarapuu näol juba kokku lepitud) äravalimiseni. Konkursi kaudu tulnud teistele mandrilt pärit kandidaatidele (Indrek Paavle ja Enda Elbre) jääb ilmselt statisti tänamatu roll. Iseasi on muidugi edasine asjade käik ja järgnevad volikogu hääletused, sest teades inimeste omavahelisi keerukaid suhteid, on raske ette kujutada algavat konstruktiivset koostööd saare huvides. Edaspidi võib iga oluline hääletus kutsuda esile järjekordse võimukriisi.
Seega ootavad nii valimiste võitjaid oma võimu kindlustamisel kui ka Vormsi rahvast, kes selle mandaadi neile andis, ees keerulised ja ebastabiilsed ajad. Sest kõrvaletõrjutud ja lahkuvalt vallavanemalt oleks ju patt nõuda kasvõi intriigidega võimule tagasitrügimist. See mäng ega isegi palk ei vääri küünlaid ja samad sõnad käivad ka opositsiooni tõrjutud Isamaaliidu nimekirjas volikokku pääsenud Elle, Marise ja Jaana kohta (vast ka olulistel hääletamistel nendega ühinenud Ellen), kes volikogu töös samuti vaevalt midagi rohkemat teevad, kui vaid tugeva opositsioonina uuel võimul silma peal hoiavad ja ilmselgete lolluste läbiminekut püüavad takistada. Kes võtab võimu, see võtab ka vastutuse ja sellest ei õnnestu kuidagi kõrvale hiilida.
Kuidas siis küll sellise valimistulemuse ja ilmse patiseisuni jõuti?
Kõigepealt nüüd tagantjärele tundub, et kogu eelmise perioodi sisuliselt võimul olnud Isamaaliidu nimekiri eesotsas vallavanemaga kas lasi end tahtmatult lõdvaks või mingil põhjusel uue perioodi võimu nii väga ei igatsenudki. Igal juhul nimekiri kuivas kokku, mõni eelmise korra hea häältetooja, nagu Ants Rajando, enam ei kandideerinud ja nii mõnigi nagu Andres Koch, avastas end hoopis konkureerivast nimekirjast. Lisaks veel muudel põhjustel lahkujad. Igal juhul on vähemalt Vormsi puhul raudkindel, et koos inimestega lähevad ka hääled. Kui lisada siia veel ka vallavalitsuse liikmete ja vallaametnike eelistused olla koos oma häältega pigem konkureerivas nimekirjas kui vallavanema omas, siis läks ju Isamaaliidul niigi üle mõistuse hästi. Seda loomulikult tänu vallavanema isiklikule populaarsusele ja selle toel saadud häältele.
Teiseks, need Isamaaliidu nimekirja hädad tulenesid paljuski peamise konkurendi-valimisliidu „Ka talvel Vormsil” heast tööst inimestega just nimekirjade kokkupaneku etapil. Milliseid meetodeid seal inimeste veenmiseks kasutati ja milliseid lubadusi on jagatud, peaks hakkama selguma lähiajal. Igal juhul on huvitav tõsiasi seegi, et üldiselt väikeste kulutustega valimiskampaania käigus andsid kõik nimekirjad välja vähemalt tutvustavad trükised, v.a. võimulolev Isamaaliit, kes ei kulutanud vist sentigi, kuigi võimuloleva ja uuesti võimuletahtja puhul võiks pigem olla vastupidi. Emapartei toetust polnud üldse märgata, kuigi Meelis on ju tegev ka Isamaaliidu maakonnaorganisatsiooni juhina.
Kolmandaks tuleb valimistulemuste mõjutajana siiski märkida ka valimistega seonduvat räpast ja vastikut külge. See on teadlik vale ja laimu levitamine. Seda kasutatakse otse kandideerivate isikute vastu eesmärgiga külvata kahtlusi nende isikuomaduste suhtes, mitte nende vaadete või tõekspidamiste arvustamiseks. Nagu võiks ju valimiskampaaniast oodata.
Sporditerminoloogiast laenatuna: mängitakse meest, aga mitte palli.
Mulle on ette heidetud siinse blogi tekstides avalduvat isiklikku kibestumist. Ei tea kuidas varem, aga praegu valimiste sellest küljest rääkides on see paratamatus.
Sest igal juhul laim on väga isiklik ja sellest saabki rääkida vaid isiklikule kogemusele tuginedes. Seda kogemust oli ikka küllaga.
Algas kõik kenal kesksuvisel ajal, kui aia taha nõjatus naabrimees Jan Kopõlov ja ilma eriliselt tseremoonitsemata kõrgendatul toonil teatas, et Tiit Muistla kurvas juhtumis lasub kogu süü Ellel, kes olevat viinud inimese enesetapuni. Silmagi pilgutamata esitati hoovis viibivaid võõraidki häbenemata (aga võib-olla just neid adressaadina silmas pidadeski) mõrvasüüdistus. Seda, et selline asi võiks olla seotud lähenevate valimistega, pakkus versioonina välja asja menetlenud konstaabel. Ju tal oli paremaid infoallikaid. Ise selle peale kohe ei taibanud tullagi, mõeldes et mees on lihtsalt lolliks läinud. Tagantjärele tarkusena muidugi vana äraproovitud võte; võimalikke tulevasi kandidaate juba varakult poriga loopima hakata, utsitades lihtsameelse omaarust karmi tõtt ütlema. Õiguskaitseorganid hindasid tollase volikogu liikme avaliku laimamise suulise märkuse vääriliseks ja Jan käib edasi ringi kui õige mees kunagi.
Teine juhtum oli juba valimiskampaania käigus, kus Olev Piirsalu hakkas mind noomima selle eest, et meie perest kandideerijad, ja eriti jälle Elle, ostvat hääli kokku. Minu küsimise peale, kus ta sellist jama kuulnud on , vastas tegelikult ausameelne Olev, et õde rääkis. Praegu, teades tegelikku valimistulemust ja häältesaaki, on muidugi asi naljakas. Aga parema tulemuse korral olekski inimestesse külvatud kahtluseuss: näe, juba enne valimisi räägiti, et ostab, kus ta muidu need hääled sai. Vastik.
Kolmas juhtum oli alles hiljaaegu, juba peale valimisi, kus kergelt napsune ja seega täiega oma sõnade ning tegude eest vastutav Valmi Ants esitas ühtse paketina kogu ilmselt valimiste ajal räägitud laimavate kuulujuttude kogumi, kus põhirõhk oli MTÜ Läänerannik kahtlastel, kogu saart ja valda paljaksröövivatel tegemistel, ja tipnes minu otsesõnu vargaks ja petiseks tituleerimisega. Pole just meeldiv kogemus.
Kõige masendavam ongi, et oma rikutuse tasandil igasugu jutte produtseerivad tegelased püüavad jääda ja tihtipeale õnnestunult ise varju, lükates sõnumitoojatena ette kergeusklikke, kes siis omaarust õiget asja ajades vahendavad selget valet. Ja isegi vale allikat ei taha muidu kui kohtu sunnil avaldada.
Reedel saab vast siis valimiskampaania vähemalt ajutiselt kuni esimese võimukriisini siiski läbi ja saaks vähemalt selle blogi kaudugi minna konstruktiivsemaks saare asjade üle rääkimisel. Sest volikogus seda vaevalt tegema hakatakse.

neljapäev, 10. november 2005

Rootsi faktor kohalikus poliitikas:"Me oleme Tallinnast. Me maksame."

Vormsi on vana rannarootsi asuala ja omaaegse kergekäelise maade tagastuspoliitika tõttu on praeguseks ca 70-80 % kogu Vormsi maadest Rootsi Kuningriigi kodanike eravalduses. Osa neist on küll kasutanud algselt väliseestlastele mõeldud võimalust taastada ka eesti kodakondsus, jättes alles asukohamaa kodakondsuse. Ei ole küll kuulnud rannarootslasest, kes oleks loobunud rootsi kodakondsusest eesti kodakondsuse kasuks. Küll on osa neist registreerunud Vormsi valla elanikeks ja osutunud seega ka osalisteks kohalikel valimistel.
Viimastel valimistel olevat nende osavõtt olnud vägagi elav. Omal ajal oli üks päris tore rootsi härrasmees isegi volikogu liige ja mitte ainult liige, vaid valiti lausa esimeheks. Seega olid ajad, kus praegu saarel elav eesti kogukond vaatas maid tagasisaanud rootslaste poole teatud ootuste ja lootustega. Teadagi, investeeringud, töökohad,  - parem ja jõukam elu.
Tegelikkus on osutunud muidugi millekski muuks. Tõsiseid, koostöötahtelisi rannarootsi päritolu investoreid pole küll näha. Äri eesmärgiks on vaid Eesti riigilt tasuta saadud ressursi (maa ja metsa) mahaparseldamises. Häbenemata tõmmatakse nahk üle kõrvade ka oma saatusekaaslastel rannarootslastel endil. Ei ole harvad need juhud, kus suvel oma kinnistut vaatama tulnud omanik sügab tõsiselt kukalt: sellist raiet ma ju omaenda rannarootslaste metsaühistult küll ei tellinud…
Seda lugu ajendas mind kirjutama vana „tuttava” rannarootsi ärimehe –Bo Stenholmi kommentaar „Lääne Elule” ja ka hilisem tema suhtlemine meili teel maa- ja vallavalitsusega seonduvalt metsa üleveo probleemidega Vormsi praamiliinil. Kuna härra Bo Stenholm vastavalt juba väljakujunenud tavale ei jäta ka mind ükskõik kuhu ja kellele suunatud kirjades hea sõnaga meenutamast, kasutan ka juhust tema muresid tirazeerida, avaldades mõned väljavõtted mõnedest tema kirjadest omakasupüüdlikult nendest osadest,kus ka minust juttu.
Eelnevalt ütlen kohe selgelt, et mul pole kavatsustki ilkuda hr. Bo Stenholmi keelekasutuse üle. Tema eesti keel on siiski noorema põlvkonna rannarootslase kohta küllaltki hea ja et ta seda julgeb kasutada, on kiiduväärt. Iseküsimus on tekstide tagant väljatulevad väärtushinnangud ja mõttemaailm. See on see pealkirjas toodud „Me oleme Tallinnast, me maksame”
Veel ka seda, et Bo Stenholmi pahandanud pidevalt viidatav artikkel on mul siin kõrval algusest peale väljas. Mulle küll tundub, et tegu on juba folkloorist tuntud juhusega „Varga peas põleb müts”

Meilivahetusest Vormsi Vallaga

Ma tahan praegu et te vastate kohe miks see on kallem et söita Hiumaale
>vörreldes Vormsile.
>Ma tahan ka vedada välja veel haagise järgmine nädal Svibyst Rootsi
>poole ja ma vajan hinda mis on vöimalik. Kui ma ütlesin Lääne
>Maavalitsusele , ma ei maksa 1.520 EEK.
>Siis me sulgeme vabriku Vormsil ja möned töökohad kaovad. Aga Vormsi
>Vald ja Lääne Maavalitsus ei paista huvitatud sellest üldse.
>Miks ma ei olnud informeeritud üldse hinnatöusu kohta ? Kas see on
>sellepärast ma olen eestirootslane?
>Kas Toomas Puurmann otsustab veel väga palju Vormsil ?? Eestirootslased
>= Välismaalased / sulid...
>" Vööraste kätte " ja muud...
>Ma loodan et see ei ole niimoodi. Aga miks ütles Toomas Kömmus mulle
>telefonil " Eestirootslased on rikkad , nad oskavad maksta.... "
>Ma kirjutasin ka kommentaari Lääne Elule Ants Varblase artikli pärast.
>Ma loodan praegu et keegi vastab minu maili peale siin.
>Sulev Vare , Harri Erman vöi Meeli Mägi.’

>Kommentaar:

>Ma ei arva et Kihnu Veeteed on seriöösne ettevöte. Palun vaheta kohe
>laevaliini. Saarema laevakompanii otsekohe tagasi palun.
>Ma vajan transpordihinda hiljemalt neljapäeval see nädal. Miks on
>ettevötjad Vormsil kui mina karistatud ja sunnitud et sulgeda ? See on
>ka vajalik et alandada maamaksud Vormsil otsekohe sellepärast metsa ja
>pöllukinnistumaahinnad langevad trasnpordihinnatöusu töttu ja
>kompenseerida kinnistuhinnakukkumise eest.

Kirjast kõrgetele ametiisikutele (s.h. peaminister)– oktoober 2004

Mõned põhjused kaebamisc eest:
Ametivõimud on ilmselt tõotanud vähemalt 4 aastat Naturaga ilma et rääkida maaomanikudega ja ilma et informeerida maaomanikke. See on seaduse vastu. Samuti on kaitsealad otsustatud peamiselt Vormsil ilma et rääkida maaomanikudega ja ilma et informeerida maaomanikke. See on ka seaduse vastu.
Eestirootslased on elanud Vormsil peaaegu tuhat aastat ja omavad praegu võibolla vähemalt 70 % saarest
Natura tähendab suured probleemid maaomanikude eest - see on näiteks võimatu et ehitada ja muud.
See tähendab suured väärtusekahjumid.
Vormsi vald ajab kohtuprotsessid eestirootslaste vastu riigi raha ja eestirootslaste maamaksude raha eest
Vaata ka
Eesti Express 2/2 2004 " Meie tahame et see = maad, ei satuks võõraste kätte = eestirootslased. Vormsi valla koduleheküljel oli kaua artikel kirjutatud Toomas Puurmanist = liige õigus ja majanduskomisjonis Vormsi Volikogus , kus ta kirjutab et eestirootslased on " sulid ".
Eestirootslased maksavad väga suured maamaksud Vormsi Vallale aga me ei oska osaleda otsustel saarel üldiselt.
Me näeme ka suure üllatusega et kui Vormsi ja eriti eestirootslaste maa on kattetud Naturaaladega ja Kaitsealadega, üks suur ala
põhjarannal Kärslätti ääres Vormsil on võetud ara Naturast. Omanik on Teet Vainola kes on liige Vormsi Vallavolikogus.
See tükk on tükkeldatud ära kui krundid ja müüdud näiteks ostjatele Tallinnast. Kas just see asi selgitab et see on võetud välja NATURAST? Teine ala mis on võetud ära on Saksbys , mis kuulub Härra Rajando kes on ka liige Vormsi Vallavolikogus.
_Miks on just sellised alad äravöetud Naturast? ja väga suured alad eestirootslaste maad on kattetud Naturaga? Me mõtleme et riik peab uurima mis juhtub Vormsil kohe

Veel kiri sama kõrgetele ametiisikutele – jaanuar 2005-11-10

Ma näen lihtsalt et eestirootslastel kes on elanud Vormsil umbes tuhat aastat ja kes on
eesti kodanikud ei ole võimalust
et mõjutada midagi Vormsil. Hoolimata sellest et me omame umbes 80 % maast Vormsil
ja et me maksame väga
suured maamaksud praegu.
Vormsi Vallavalitsus ja Volikogu on praegu " kontrollitud " perekonnalt Puurmannilt kes
on avalikud vaenlased
eestirootslaste vastu. Toomas Puurmann on näiteks kirjutanud artikli " Vormsi
vallavalitsus jättis sulid maast ilma "
ja Elle Puurmann on öelnud artiklis Eesti Expressis mis puutub maaerastamise Vormsil:
" Meie tahame , et see ei satuks võõraste kätte , kelle) Vormsiga midagi pistimist ei ole.
Las läheb enne juba riigi kätte ".
Vormsi vallavalitsus ajab praegu kui ainus vald Eestis kohtuprotsessid vana
maaomanikkude vastu.
Miks , me ei saa aru. Me ei saa aru kuidas Eesti Riik lubab et Vormsi Vald diskrimineerib
meie rahvast avalikult.
Meil oli vähemusöigused enne sõda ja see küsimus vöiks olla asi EU liidu eest kui
olukorrad ei parane Vormsil kohe.

pühapäev, 6. november 2005

Konkurss! Vajatakse vallavanemat!

Nagu juba eelnevast võis välja lugeda, vajatakse Vormsi saarele hädasti uut vallavanemat. Vastav kuulutus peaks ilmuma nädala algul „Lääne Elus” ja „Postimehes”. Levitan seda teadet ka siin ja siseinfo valdamise tõttu saan ajalehtedes toodud eelistustingimustele lisada veel seda, et mingid sansud on mujalt tulijal vaid siis, kui ta on näiteks hea väljanägemisega parimates aastates meeskodanik. Vallavanemat valiv volikogu enamus (55%) on nimelt naised. Kuna eelnevalt pidi uusi kandidaate näidatama ka vallarahvale (ja taolistele kogunemistele tulevad minu tähelepanekute järgi ka pigem naisterahvad), suurenevad võimalused kenal ja suhtlejal meeskodanikul veelgi. Kuna ka ühte kolmandikku kohti omav opositsiooniline Isamaaliit (kes vist küll ainukesena on huvitatud värskete inimeste ja ideede tulekust saarele) on nüüdsest sisuliselt ilma oma vallavanemakandidaadita, on mujalt tuleval inimesel mingi võimalus saada ka opositsiooni hääled. Nii et kodanikud blogilugejad, vaadake peeglisse ja sobivusel saatke dokumendid. Saar on kena ja kõvema ning karastunud iseloomuga inimesed on siin varemgi mõnegi aasta vastu pidanud. Aga päris omaks saate vast ainult Hullo surnuaias.

reede, 4. november 2005

Vormsi sai uue vallavanema


Ainult nime kahjuks ei tea öelda. See on endiselt kiivalt hoitav saladus, mida tasapisi tahetakse hakata paotama nn. konkursi käigus. Igal juhul hääletati täna lõplikult maha endise vallavanema Meelis Mägi kandidatuur sellesama häältevahekorraga 5:4. Täiesti selge, et Meelis ise mingil konkursimängimisel enam ei osale ja tema kandidatuur saab päevakorrale tulla vaid siis, kui senini ühtne koalitsioon ilmutab murenemise märke. See kindlasti toimub veel enne järgmisi valimisi, aga täpset aega ennustada, millal Meelise ukse taga kraabitakse, on praegu veel keeruline.

kolmapäev, 2. november 2005

Kiire lõppmäng

Spordis mõeldi mitmel alal selline asi välja siis, kui oli näha, et suhteliselt võrdsed vastased veenva ülekaaluga teineteisest jagu ei saa ja selline higine ning aeganõudev pusimine ei pakkunud midagi ka pealtvaatajatele. Poliitikas, eriti kohalikus, oleks ka kena see meetod kasutusele võtta. Milleks panna kuude kaupa, ninast veri väljas, mingi ühe punkti (hääle) pärast ja siis hiljem aastate kaupa või koguni elu lõpuni klattida omavahelisi suhteid. Valijad on oma valiku teinud, valitud rahvaasemikud omavahelised kokkulepped sõlminud, aeg oleks see otse ja keerutamata realiseerida.

Vormsi oludes tähendaks see seda, et asja peaks reedel lõplikult ära otsustama ja vallavanem ära valida. Siin aga püütakse asja venitada isegi sellega, et püütakse takistada vallavanema valimise küsimuse istungi päevakorda võtmist. Kui kardetakse, et Meelis leiab enamuses olevast vastasleerist oma isikliku äraostetava Faktulini, siis võin täie vastutustundega "talvitujaid" rahustada: Meelist ja asja tausta piisavalt hästi tundes julgen küll arvata, et kellelegi mingeid pakkumisi enam ei tehta ja rahvaasemike hääletamiseelistuste ainukesteks motiivideks saab olla vaid teie omavaheliste kokkulepete järgi ning oma valijate tahte ja isikliku südametunnistuse järgi käitumine.

Nii et tooge aga oma vallavanemakandidaat peidust välja, küll ta saab ära valitud. Ja selgus majas ning kõik saavad oma elu hakata uutes tingimustes edasi sättima.

Tõepoolest oleks Meelise osalemine hilisemal nn. konkursil, kus tema sansud on ümmargune null, ainult pullitegemine. Muidugi, minu arust võiks seda pulli teha, saaks siingi veel pikalt asjast kirjutada. Aga näitlejaid pole kuskilt võtta, ise ka ei taha hakata.

esmaspäev, 31. oktoober 2005

Tüüpiline Wormsi wärk

ütleks vast enn selle peale, mis täna toimus. Nimelt laekus mulle mõõdukalt vindine peaaegu naabrimees Valmi Ants ja võttis mu täie tõsidusega ette, kui ennasttäis linnavurle (tõepoolest, ma ainult 9 aastat siin elanud - teatud perioodidel küll isegi aastakaupa saarelt kordagi lahkumata), kes nii halvasti "õigete" vormsi meeste -ju siis "talvitujate" -kohta olevat öelnud. Tema olevat ise lugenud. Selle peale lugesin veel ka siinkirjutatu üle, mine hullu tea, äkki olengi kuskil valimiskampaania ajal kohaliku poliitilise võitluse tuhinas liiale läinud. Aga no ei leia midagi sellist, millest võiks sellist reaktsiooni oodata. Antsu ennast pole ma isegi kuskil nimetanudki. Selge see, et kedagi teist, kes ise nurga taha eelistas jääda, olin ärritanud. Sellisele eide tüüpi nurga tagant ässitajale tahaks küll otse ja krõbedasti öelda. Imelik, kellele ma nüüd veel peale valimisi jalgu jäin. Volikokku ma ei saanud, vallast võtsin ka töölt lahti, et uuel võimul oleks lihtsam omade inimestega jätkata...Keegi kardab, et kandideerin nn. konkursil vallavanemaks? No tõesti vilksataski korraks mõte läbi teha seeläbi see konkurss elavamaks, aga ega ikka ei taha küll. Nii et minu võiks küll rahule jätta, isegi Metsikus Läänes säästeti klaverimängijat. Ja mis muud kui meelelahutus see blogi ülevalpidamine kohaliku põneva poliitilise võitluse kajastamisel ongi. Ja siiamaani on ju kõik olnud vägagi viisakas. Keegi pole ühtegi kurja anonüümset kommentaarigi saatnud, rääkimata otseselt oma pahameele avaldamisest. See võimalus on ju kogu aeg olemas, kui midagi valesti või viltu läheb.

Nüüd aga kipub asi minema kurjaks, sest Ants ei piirdunud ainult minu väidetavate halvastiütlemiste manamisega, vaid esitas veel ka hoopis tõsisemaid ilmselt samast allikast pärit aluseta süüdistusi, mis meie vahva justiitsministri värske seadusandliku initsiatiivi järgi kvalifitseeruvad laimu ja vaenuõhutusena kapo uurimispädevuses.

laupäev, 29. oktoober 2005

Vallavanema konkursi tegelik mõte?

Ei anna rahu see "talvitujate" vallavanema konkursi mõte. Sest see mõte olukorras, kus valimistelsellele kohale rahva usaldusmandaadi saanud pretendent on olemas, tundub ikka piisavalt jabur, et olla tõene. Pealegi pole minu teada keegi kunagi isegi "talvitujatest" Meelist täiesti välistanud. See on olnud ikka rahvaliitlase Vainola ja ka keskerakondlase , eelmise koosseisu saadiku ja praegusesse koosseisu esimese asendusliikmena sisse tuleva Heily Piibu rida. Konkursse muidugi tehakse, aga vahetult pärast valimisi siiski olukorras, kus tõepoolest ei ole kedagi võtta vallavanemaks. Siin tuleb käiku üks "aga" taolisel konkursikorraldamisel: see peab ju saama tehtud kahe kuu jooksul, muidu on valitud rahvaasemike endiga "kööga". Kui ikka vallavanemat pole suudetud selle ajaga valida, tulevad seaduse järgi volikokku hoopis asendusliikmed ja püüavad omakorda selle raske töö ära teha jne. kuni nimekirjade ammendumiseni, misjärel korraldatakse uued valimised.

Vast Vormsis seda rihitaksegi, või siiski piirdub asi vaid selle koosseisu väljavahetamisega.

Nii mõnelegi on ju Vormsi Vallavolikogu koosseisus Teet Vainola, Ene Sarapuu, Heily Piip, Ilmar Koppelmaa, Ants Streng, Koit Kõiveer, Jaana Kokk, Ada Siilbek, Karlo Hälvin hoopis meelepärasem. Ei saa ainult aru, miks praegused volikogu liikmed seda sündida lasevad. Ei tahagi enam olla volikogus...võiks siis ju ise tagasi astuda ja oma koha vabastada. Milleks teisi, kes tahaks volikogus jätkata, kaasa kiskuda...

neljapäev, 27. oktoober 2005

Kõik on selge! Võim ka Vormsis jagatud!

Kõik läks kiiremini, kui arvasin. Tänased hääletused ja arutelu volikogus näitasid (tõenäoliselt isegi kirjalike) võimukokkulepete olemasolu, ja need ei ole ilmsesti ajutised nagu ma eelmises postituses ekslikult arvasin. Samuti peab tunnistama, et külapoliitikute politikaanluse asemel võib siin olla tegu vägagi suure poliitika telgitagustega.

Igal juhul osutus õigeks esialgse ennustuse kolmas, ehk siis arvatud kõige ebatõenäolisem variant: "Talvitujad" ja Rahvaliit leppisid omavahel kokku ja Isamaaliit jäeti kõrvale. Ainukese nüansina pidid nad Rahvaliidu lõhenemise tõttu kaasama ka Keskerakonna oma ainukese volinikuga. Ega ta ilus asjaajamine Rahvaliidu poolt ei olnud, sest vahetult pärast valimisi pakkus Rahvaliit kohaliku maakonna pomo suu läbi end ise Isamaale täiesti vastuvõetavatel tingimustel ja lubas ära rääkida ka Keskerakonna. Nüüd siis nuga selga omaenda poolt välja pakutud volikogu esimehe kandidaadile ja ära nulliti ka teise volikokku pääsenu, Rahvaliidule muuseas kõige rohkem hääli toonud Aime Piirsalu püüdlused midagi volikogus ära teha,sundides teda volikogust lahkuma. Et ruumi teha nüüd aseesimeheks valitud Teet Vainolale.

Nii-et tulemused sellised: häältega 5:4 esimeheks "talvitujate" esinumber Ivo Sarapuu ja aseesimeheks Rahvaliidu nimekirja asendusliige Teet Vainola. See, et ei järgitud head tava anda volikogu aseesimehe koht opositsioonile, oli tegelikult sümptomaatiline ja etteaimatav. Nimelt oli vastküpsenud koalitsioonil tingimata vaja testida oma kokkulepete pidamist.

Hullem on lugu muidugi siis, kui unustatakse ka ära hea komme anda revisjonikomisjoni esimehe koht opositsioonile. Aga millal siin varem on headest kommetest kinni peetud.

Vallavanema lahtikangutamine on muidugi alles ees ja see teema on teadagi valimistulemuste tõttu sensitiivsem. Aga vastavad kokkulepped on sõlmitud ja ära see tehakse. Imelik ja arusaamatu nurgatagune meetod on ainult välja mõeldud - konkurss. Nn. konkursi võitja määrab ju seesama volikogu poliitiline tahe. Huvitav, kas tõesti arvatakse, et Meelis ei kandideerigi, et saaks rahvale öelda: aga ta ise ei tahtnudki ja nüüd peame panema mõne teise. Või on vaja rahvale natukenegi tutvustada kuskilt kohaletoodud "musta hobust". Või ikkagi loodetakse juba kord läbipõrunud vallavanema Teet Vainola ilukõnele ja demagoogiale rahva meelsuse muutmisel. Võiks ikka oma tegelikud kokkulepped kohe realiseerida, mitte etendada komöödiaetendust: "Vormsi rahvas valib omale uut vallavanemat". Pealegi hoiaks ju hulga raha kokku.

No igal juhul juba järgmisel reedel koguneb volikogu vallavanema konkursi väljakuulutamiseks. Eks siis näe.

.

kolmapäev, 26. oktoober 2005

Vormsi politikaanluse tuultes

Ega teisiti seda jama siin oskagi nimetada, sest ega see politikaanlus ju muud tähendagi kui poliitika ajamise sildi all oma tegelikke huve (ehk siis isiklike mammonahuve) kuidagi realiseerida. No mis rahva huve aetavast (olgu siis kasvõi ka ainult talvituva rahva) poliitikast saab nüüd juba kümme päeva pärast valimisi ja vahetult esimese volikogu istungi eel enam rääkida,kuipole tehtud vähimatki katset kokku leppida selles, et valda juhtima nii volikogu kui vallavalitsuse tasandil pääseksid usaldusväärsed ja pädevad inimesed. See oleks ju kõigi huvides, kui tegelikult peetaks silmas oma ilusate valimislubaduste elluviimist. Selle asemel, et kokku leppida silmnähtavas ja tegelikult kaugemas perspektiivis ainuvõimalikus variandis-Meelis jätkab muudetud koosseisuga vallavalitsusega ja volikogus leitakse isikute tasandil just koostööd soosiv variant- jätkatakse katseid tuua vallavanemaks tagasi juba kord selles ametis läbipõrunuid või panna volikogu etteotsa intrigante. Eriti põnev on just praegu väljailmunud uue vallavanema saamiseks läbiviidava konkursi idee. Iseenesest hea idee muutus sellise ajastusega koheselt farsiks, sest valimised ise juba olid vallavanema konkursiks. Ja selle võitis väga veenvalt Meelis. Konkurss vallavanema koha peale on mõeldav ja väga tervitatav valimistevahelisel perioodil, no näiteks kahe aasta pärast. Siis saaks tõesti rahulikult otsida professionaalset ja erapooletut vallajuhti, kellel endal oleks ka võimalus rahulikult asjasse sisse elada ja midagi järgneva kahe aastaga enne järgmisi valimisi ka ära teha. Mis omakorda annaks talle ka kindlasti võimaluse tahtmise korral jätkata. Kindlasti läheks ka Meelis heameelega sellisele variandile, sest igaveseks vallavanemaks ta vaevalt tahakski jääda.

Praegu aga jätkatakse rõõmsalt segaduste tekitamise kursil, kus on ainult kaks arengustsenaariumi.

esiteks: pikka aega ei suudetagi kokku leppida ei volikogu esimehe, ega vallavanema, ega vallavalitsuse koosseisu osas ja selle tulemusena ähvardavad isegi erakorralised uued valimised ja teiseks: intriigide tulemuse ja ajutiste kokkulepetega saavutatakse küll nii volikogu esimehe kui uue vallavanema paikapanek, aga teades neis mängudes osalevaid inimesi, võib sajaprotsendilise kindlusega väita-seda kõike pole kauaks. Varsti kraabitakse Meelise ukse taga....

laupäev, 22. oktoober 2005

Vormsist lausa Päevalehes

Eilses Päevalehe internetiväljaandes, tegelikult küll Viimsi valla maatehinguid käsitleva Annely Ammase artikli kommentaariumis toimus siis selline alljärgnev „mõttevahetus” kellegi „kodanikuga”. Vormsi maffiaperekonna pealikuna julgen arvata vaid üht: ei „Lääne Elu” ega muu ajakirjandus julge teha piuksugi ja see „kodanik” tõmmatakse veel liistule ülemäärase aktiivsuse eest.
Asi ise on seesama, millest olen ka siin kirjutanud (Kiri Ekspressile). Tõin ka lingi sellele uuesti siia kõrvale välja.


kodanik, 16:29 21.10.2005
Olles läbinud kohtuprotsessi,kus sunniti osalema ca 80 õigustatud subjekti Vormsi saarelt ja algatas selle Vormsi isamaalasest Volikogu esinaine Elle Puurman koos vallavanema V.Mägiga ja Ants Rajando koos perekonna liikmetega Toomas Puurmani ja Maris Puurmaniga ja Kristina Rajandoga eesmärgiga lihtsalt võtta ära maa õigustatud subjektidelt -lihtsalt nii otsustatigi,sest Lääne Elus perekonna peana ja sellega lugedes piisavalt õigeks ka esindada Vormsi vallavolikogu võimu Toomas Puurman selgitas ,et maa kulub ära kohalikele.Samas tegelik võim omandireformi spetsialist vallavalitsusest V.Sarapuu tunnistas kohtule saadetud kirjas,et temalt ei ole midagi küsitud ja tema ei osale selles jandis ja arvas,et asja saaks lahendada vastastikku rääkides ja asju kontrollides ,kuid Puurmanid-Rajandod olid visad-tuleb ära võtta.Sellega läks kaasa (või oligi koordineeritud) ei keegi muu,kui Isamaliidu end juhatuse liige Urmas Arumäe ,end.justiitsminister ja advokaadibüroo Concordia omanik ja läbi viijad olid advokaadid Teder,Naaber ja Past.Ehkki asi on lahenenud positiivselt õigustatud subjektidele ,paljuski isiklikule osavõtule aga mis oli HÄMMASTAV SELLES KOHTUPROTSESSIS -SEE LAARLASTELE OMANE ÄRAPANEMISE MÕTTEKÄIK TOODI KA KOHTUSAALI ja asi muutus tihti farssiks ,sest kui olid toodud faktid ,mida Concordia ka ise tunnistas ,siis järgmises instantsis UNUSTAS CONCORDIA ESINDAJA ENDA POOLT PANDUD KIRJA ja TUNNISTATUD FAKTID LIHTSALT ÄRA-*püant on see* ET SEDA TEGI EI KEEGI MUU KUI ISESEISVA EESTI RIIGI RAJAMISE OTSUSTAVAL HETKEL ÕIGUSRIIGI RAJAMISE EEST VASTUTAV JUSTIITSMINISTER ARUMÄE.Uks väike pärl Arumäe firma asajamisest,kus advokaat väitis ,et õigustatud subjekt H.T ei ole üldse huvi tundnud oma maa tagasi saamise vastu ja -kuna kohalik võim (loe perek Puurman ja Rajando) oskavad otsustada paremini kuidas Omandireformi käigus saadud riiklikku ülesannet täita ,siis tuleb H.T lugeda loobunuks ...siis tõuseb kohtusaalis H.T esindajana poeg ülesse ja ütleb,et kas ei saaks asja ära lõpetada ikka selsamal jural,et H.T ei tunne huvi ,kuna * nad on saanud neile tagastamisele määratud maa kohta kinnistamisotsuse kätte Kinnistusametist *" ja nii see laul seal käis.Concordiale tuleb ette heita *suutmatust nagu laarlastele oma riigi valitsemisel *ja seepärast peab IL kord ometi kontrollima oma vanade liikmete suutelisust ja kuivõrd" erapooletud ollakse "Seega karta on,et IL jätkub täpselt sama mida tegid reformikad Viimsis.(image placeholder)(image placeholder)(image placeholder) (image placeholder)

Toomas Puurmann, 17:32 21.10.2005
asja kohta leiate vormsi.blogspot.com(image placeholder)(image placeholder)

kodanik, 20:36 21.10.2005
To Toomas Puurman
Materjal on huvitav ainult 200 valija kohta liialt suurejooneline,aga rõõmustav,et keegi vastas ja püüan proovida (ehk läheb läbi) vastata Teile Lääne Elus.Igatahes volikogu esinaine Elle Puurman ei vötnud kedagi jutule enne kohtuprotsessi -ainult "pani ära".Ûtlen siin kohal ainult kahte asja :esiteks on diskrimineeriv (loen täiesti vastutustundega selle omaseks laarlastele),et miks ei vastatud õigustatud subjektide kirjadele ,*ainult tuima jäisusega ignoreeriti kodanikku*(muide täpselt samuti käitus Arumäe oma klientidega,isegi kui ta oli saanud näit.ettemaksu ja omistas raha tööd tegemata ja selgituse saamise asemel lihtsalt VAIKIS JA EI ANDNUD NÄOLE.Lihtsalt end.justiitsministrilt ei oska ka unes näha sellist madalat käitumist.Loen seda asjade lahendamisviisi omaseks laarlastele ja nimetan seda ÄRAPANEMISEKS.Teiseks miks ei kasuta nii endine volikogu (ja ka tulevane) asjaajamises oma seaduslikke õigusi ja selle tagamiseks vajalikke järelvalve asutusi kasvõi näit.laastava metsaraie üle ,seda on Varblane on teinud ,olen ise oma silmga näinud -miks ei kutsuta kohale keskkonna inspektor ja ajakirjanik ,TVst,aga kui kardate end.keskkonnaministeeriumi ametnikuna Varblane saab soosimist keskkonnaministeeriumist,siis tõstke lärmi.Palun hakake asju ajama ja ärge kiskuge kogu aeg omavahel .(image placeholder)

neljapäev, 20. oktoober 2005

Mängud volikogu liikmestaatusega

Kuna on tõesti kinnitust leidnud Aime loobumine volikogu liikme kohast (algul küll volituste peatamise vormis, aga toodud põhjendused oma kunstlikkusega näitavad siiski muud), siis tekib rida küsimusi Vormsi valimiste sisu ümber. Ei ole ju siinkandis kohast loobumine samalaadne kui Tallinnas, kus ministrid ja riigikogulased peale rahva mandaadi saamist robinal Toompeale tagasi roomavad, jättes teised tegelased linnaasju ajama. Vormsi on küll koht, kus valitakse kindlasti inimest, ja nagu Kadri õieti märkis, valivad pigem just sugulased ja väga head tuttavad. Nüüd nad valisid Aime, aga said Teedu. Sellel asjal, nagu kõikidel teistelgi sündmustel, peab olema oma põhjus, põhjendus.
Mõned võimalikud võiksid olla (kõik on loomulikult ainult oletus, spekulatsioon):
Aime vilistab oma valijatele – siis peaks olema oodata nendepoolset avalikku pahameelt
Aime ja Teet ongi sugulased või mingil muul põhjusel on neil ühed ja samad valijad, siis on tõesti ükskõik
Aime valijad on tegelikult tundmatuks jääda soovivad isikud, kes ei ole ka selle tembu pärast pahased. Aga miks nad siis valisid. Lõhnab halvasti.
Aime oli ainult häälepüüdmiseks (või isegi ostetud häälte vormistamiseks) ettelükatud keha, ja nüüd võeti Teedu näol kasum välja . Lõhnab veel halvemini.
Aime maksis endale antud häältega oma arveid Teedu poolt talle osutatud abi eest selles koolidirektori jamas. Ka valijate ootuste mahamüümise tõttu üsna keskpärane lugu.
Igal juhul on eetilisi küsitavusi veel eelmisel aastal Vormsi Põhikoolis spetsiaalset eetikakursust lugenud inimese käitumises valimiste eel, ajal ja ka pärast küll ja küll.
Nüüd vaadeldes teisi siin toimunud mulle teadaolevaid volikogu liikme kohast loobumisi või volituste peatamisi, tulevad ette vallavanemate vastavad käigud. Nii Ants Varblane omal ajal kui ka Meelis nüüd istuva vallavanemana peatasid oma kuuluvuse ja kindlasti täiesti põhjendatult. Sest vallavanemale annavad inimesed hääle eelkõige sellepärast, et ta jätkaks vallavanemana, mitte et läheks volikokku tarka nägu tegema. Ants loobus pärast vallavanema kohast ilmajäämist lõplikult ka volikogu liikme kohast. Ja selsamal põhjusel tegi just eetilisest seisukohast õieti.
Veel mäletan Sven Rammuli ja tema järel ka ta elukaaslase loobumist eelmise koosseisu algusaegadel. See oli küll üsna segane lugu. Ja jälle oli Teet mängus, kes kolmandana sisse tuli ja nüüd siis äsja veel vägeva lahkumisetenduse korraldas.
Ja Andres Koch lahkus kuskil poole peal, aga tema vähemalt püüdis seda sisuliselt põhjendada.
Ja Marist püüti hoopis volikogust välja süüa. See on küll vastupidine protsess ja hoopis teine teema. Rohkem mina paugupealt ei teagi.
Võib olla keegi teab huvitavamaid juhuseid varasemast perioodist.

kolmapäev, 19. oktoober 2005

Kõik kordub...

Kõik kordub..ainult mõnede uute tegijatega


Võrreldes kolme aasta taguseid valimistulemusi praegustega, on näha, et  toonased kaotajad on mõndagi õppinud (eriti töös valijatega ja nimekirjade kokkupaneku kunstis) ja võitjad loorberitele puhkama jäädes kaotasid valvsuse ja ka siis positsiooni. Isamaaliit on valimiste selge kaotaja, vaatamata oma saavutatud eelmise korraga võrdsele kolmele kohale. Sest eelmises volikogus oli kolm kohta seitsmest aga selles koosseisus kolm kohta üheksast. Ainult väikene ime, ehk mõni hääl jäi puudu seisust, kus valimisliit „Ka talvel Vormsil” oleks saanud 4 kohta ja Isamaaliit pidanuks leppima kahega. Sellisel juhul ei oleks võimu juurde küll asja olnud. Praeguses intrigeerivas seisus on aga (eriti ka arvestades senise Isamaaliidu  vallavanema suurt isiklikku populaarsust ja häältesaaki) siiski kõik variandid endiselt võimalikud.
Huvitav on võrrelda kandidaatide häälesaaki  ja selle muutusi eelmistel ja praegustel valimistel.
Vallavanema heast tulemusest (kasvatas selle rohkem kui kahekordseks) oli juba juttu ja see on ka normaalne asjade käik, kui vallas on asjad enam-vähem korras.
Valimised võitnud nimekirja juhtnumbri Ivo Sarapuu häälte tõhus kasv on ka hästi seletatav kogu nimekirja töö ja hea tulemusega.
Huvitavamad  ja raskesti seletatavad tulemused (just edukate hulgast) on Rahvaliidu kandidaadi Teet Vainola neljakordne populaarsuse tõus . Raske uskuda, et vallavanema, keda ta veel enne valimisi maha tahtis võtta, arvelt, sest vallavanemgi ju kasvatas kõvasti populaarsust. Edukaimad debüüdid olid kahtlemata Aime Piirsalul ja Hullo trahteri puhvetipidajal Monika Vetesinal, kes esimest korda kandideerides ületasid isegi Teedu häälesaagi. Debütandid on ennegi Vormsis häid tulemusi saanud, nii et sellele leiduks hea otsimise korral isegi põhjus.
Suurimad põrujad  olid eelmise koosseisu aegsed volikogu esimehed (õigemini naised) Ellen Järv oma kolmekordse ja Elle Puurmann kahekordse langusega. Tundub, et rahvas armastab siiski tagasivalimisel rohkem täitevvõimu (vallavanemat), kui enda poolt otse valituid volikogu juhatajaid.
Teised varem osalenud tegid vist nüüd mälu järgi meelde tuletades enam-vähem oma tulemuse ära.
Debütantidest oli kahtlemata kehv esitus mul endal, ainuke ehteestlaslik lohutus, et Mart Marandil läks veel kehvemini.
Nüüd neid tulemusi veel lähemalt vaadates tekib küll mõte, et uue volikogu esimeheks tahtsid saada eelkõige Rahvaliidust esilekerkinud uued tähed Aime Piirsalu ja Teet Vainola, kes lahendasid selle omavahelise konkurentsi rahumeelselt Aime volikogust taandumisega.
Muidugi Teedu tõus volikogu esimeheks  teeb tõenäoliselt võimatuks Meelise  jätkamise vallavanemana. Kuulda on kõlakaid, et selleks puhuks tuuakse tagasi eelmine vallavanem Ants Varblane. Sellises seisus täiesti loogiline samm, sest ega kedagi teist pole ju tõepoolest võtta. Nii et seoses Aime Piirsalu ootamatu lahkumisega volikogust on suund varem esitatud prognoosi kolmandana esitatud  võimaluse täitumise poole.
Kuigi…, asi on veel noor. Eelmiste valimiste järgselt kestis taoline kammajaa volikogu esimeeste ja vallavanemate valimisega peaaegu kaks kuud.

esmaspäev, 17. oktoober 2005

Asi on huvitav ja intrigeeriv, esimene prognoos

Valimistulemused on tulnud ja nagu oligi arvata, kõik otsad on veel lahti. Kuna rohkem määravad siinkandis siiski isikud, siis on väga oluline just volikokku pääsenud ja nende omavaheline klapp. Võimalikud on laias laastus kolm suhteliselt võrdset ja tõenäolist varianti ja lugematu arv vähemtõenäolisemaid variante. Panen nad enda arvamuse järgi järjekorda alates kõige tõenäolisemast.
1. Koalitsiooni moodustavad Isamaaliit ja Rahvaliit. Küll ainult 5 häält 9-st, aga siiski piisav, eriti kui arvestada seda, et Isamaaliit püsis nii keerulises kohas kui Vormsi võimul kogu eelmise valitsemisperioodi jooksul omades ainult 3 häält seitsmest.
Volikogu esimehe koht läheks Rahvaliidule ja vallavanem Isamaaliidust. Kuna vastavad ambitsioonid on kindlasti olemas, ei tohikski detailides kokkuleppimine olla suur küsimus.
2. Isamaaliit+"Talvitujad". Ka täiesti tõenäoline aga eriti pole näha volikogu esimehe kandidatuuri "talvitujate" poolt. Mis võiks viia mõttele, et hoopis volikogu esimees Isamaaliidust (kust siis ükskõik kes kolmest võiks selleks olla) ja vallavanem "talvitujatest". See oleks ka häälte arvu järgi loogiline, sest "talvitujad " kogusid siiski märgatavalt rohkem hääli. Aga siiski suhteliselt keeruline ja asjatut segadust tekitav kombinatsioon, mis ei tarvitse Isamaaliitu sugugi rahuldada.Lihtsam on minna kohe opositsiooni.
3. Isamaaliit jäetakse üldse võimukoalitsioonist välja ja "talvitujad" ning Rahvaliit lepivad omavahel kenasti kokku, mis oleks asja selguse huvides täiesti tervitatav, aga mida siiski hästi ei usuks. Opositsioon tugeva Isamaaliidu esinduse näol volikogus ja samuti rahva hulgas (populaarse vallavanema kõrvaletõrjumise pärast) on ilmselt talumatu.
Nii-et tundub esimene variant praegu see õige olevat. Eks näis.

laupäev, 15. oktoober 2005

Esialgsed tulemused

Esialgsed (vist juba päris õiged)tulemused KOV valimistel Vormsis

„Ka talvel Vormsis” -3 kohta
1.Ivo Sarapuu
2.Arvo Allik
3.Monika Vetesina
Isamaaliit-3 kohta
1.Meelis Mägi
2.Elle Puurmann
3.Maris Puurmann
Keskerakond -1koht

1.Toivo Okkonen
2.
Rahvaliit -2kohta
1.Aime Piirsalu 2. Ellen Järv



Nii et prognoos läks enam-vähem, et mitte öelda täpselt täppi, vast lähevad ka edaspidiste arengute prognoosid.

Viimane agitatsioon

Sai siis ka leheke viimase agitatsiooniga tehtud ja postkastidesse sokutatud. Kuna asja huvides pole enda mina mõtet väga tõsta, sai rõhutud just üldise aktiivsuse suurendamise ja senise suuna jätkamise osas, mis on tõepoolest ohus. Paljugi ripub ära vallavanema isikust ja sellega on lood tõesti keerulised.
Panen selle üleskutse siia blogi ka üles, põhimõtteliselt ju jõuab veel ka mujalt valima tulla.
Siin see on.


Head Vormsi valijad;

eriti need, kes pole veel jõudnud valida
ja need, kes ei ole veel otsustanud , kas üldse valima minna.

Alljärgnev on eelkõige üleskutse minna kindlasti valima, vaatamata halvale ilmale.
Ja hilisema pettumuse ärahoidmiseks valige kindlasti kindlaid inimesi, keda usaldate, kelle poole saate hiljem otse pöörduda ja kellelt ka aru pärida.
Aga mitte nimekirju, sest nimekirjade kaudu püüdlevad siin võimule ka üpriski räpaste meetoditega kavalad ja võimu- ning mammonaahned tegelased ning seega võite saada oma valikuga hoopis vastumeelse saadiku.
Seda eriti sellepärast, et need valimised pole Vormsi jaoks tavapärased , mille kohta saab hiljem öelda: nagu oligi arvata, niikuinii midagi ei muutu. Seekord muutub, ja kipub ähvardava tõenäosusega muutuma halvemuse suunas, kui veel viimasel hetkel sellele vastu ei hakata.
Küllap olete nõus, et viimastel aastatel on asi siiski üldiselt edenenud. On ka kuidagi vastu suudetud seista maa ja metsa lausalisele mahaparseldamisele ja sellega säilitatud harjumuspärast elukeskkonda. Selle elukeskkonna pärast, lugupeetud valijad, te kõik ju siin elategi.
Nüüd aga on selle edenemise taga olnud noore vallavanema ja ta mõttekaaslaste vastu ette võetud reeturlik rünnak nii vanade kõigele vastuolijate ning kahjuks ka omaenda vallavalitsuse liikmete ning alluvate ametnike poolt. Eesmärgiga allutada vallavanem oma tahtmiste, millel on vähe ühist kogu vallarahva tahtmiste ja soovidega, läbisurumiseks.
Seda halvemuse suunas muutumist saab ära hoida ainult tugeva valijate toetusega otse isiklikult praegusele vallavanemale, hääletades tema poolt. Siis on tal tugev seljatagune, otse rahvalt saadud mandaat, sellele kõigele vastu seista. Sest Teil on tegelikult praegu harvaesinev võimalus valida omale otse vallavanemat, sest juba praegu on selge see, et Meelis Mägi jätkab eelpooltoodud asjaolude tõttu vallavanemana ainult selge otsese rahva poolse toetuse korral. Teisi väljaöeldud vallavanemakandidaate ju polegi ja see tähendab ainult seda, et kahtlemata kõigis nimekirjades olevate sümpaatsete inimeste poolt hääletades võite anda oma hääle tegelikult samas nimekirjas olevale ebasümpaatsele tegelasele, kes toob omakorda volikokku pääsedes vallavanemaks hoopis tundmatu või Teile absoluutselt vastuvõetamatu vallavanemakandidaadi . Valimissüsteem on lihtsalt selline. Ja selle peale mängitaksegi, lollitades valijat koostöölubaduste ja igaühe eest hoolitsemisega.
Valija seisukohalt on sellises kohas nagu Vormsi kindlaim siiski hääletada neid isikuid, kelle puhul on kindel, et see hääl ei lähe valija jaoks kaotsi. Need on siis Meelis ainukese tõsiseltvõetava vallavanemakandidaadina, mina ise ainukese üksikkandidaadina ja Mart Marandi, kui Respublica ainus esindaja.
Siit siis palve minna kindlasti valima, ja kui vähegi võimalik, valida vallavanemana tagasi Meelis Mägi. Kui ei sobi mingil põhjusel tema, hääletage siis minu või Mart Marandi poolt. Oleme vähemalt mehed oma näo ja habemega, mitte mingi osake nimekirjast.
Nimekirja kuuluva kandidaadi puhul peate olema vähemalt ise kindel, et just tema pääseb Teid esindama, muidu võite pettuda rängalt.
Järgmine kord on see võimalus otseselt kaasa lüüa valla asjades alles nelja aasta pärast ja vahepeal võite jõuda mitu korda end kiruda, miks küll jälle nii läks.

Toomas Puurmann
Nr. 133  (üksikkandidaat)
Veel olukorrast Vormsi vallas enne ja pärast valimisi saate lugeda internetist aadressil vormsi.blogspot.com

neljapäev, 13. oktoober 2005

Viimane prognoos

Viimane prognoos

Kohe algul nimekirjade esitamise ajal prognoosisin võimalikke valimistulemusi Vormsis. Kordan kiirelt üle: „Talvitujad” kolm kohta ja ülejäänud 3 suuremat nimekirja igaüks kaks. Nüüd , kolm päeva enne valimisi ja peale eelhääletamist polegi eriti põhjust prognoosi muuta. Vast ainult „tänu” eriti jaburale vallavanema mahavõtmiskampaaniale nädal enne valimisi kaotavad kas siis Rahvaliit või Keskerakond ühe koha Isamaaliidu kasuks, ehk siis tulevases volikogus oleks nii valimisliidul „Ka talvel Vormsil” ja Isamaaliidul kolm ja Keskerakonnal ning Rahvaliidul kahepeale kokku ka kolm kohta.
Hoopis huvitavam on praegusel etapil prognoosida valimistejärgset perioodi. Igal juhul tõotavad algavad võimukõnelused, ehk siis Vormsi puhul ainult läbirääkimised vallavanema koha üle tulla erakordselt pingelised. Sest raske on uskuda, et teised nimekirjad peale Isamaaliidu on omavahel kokku leppinud mingis salajases uues vallavanemakandidaadis keda siis esitletakse valijatele peale valimisi. Eks loodetakse jõupositsioonilt Meelisega kokku leppida, toetudes tegelikult ekslikule arvamusele (nagu ikka oma rikutuse piirides), et võimu nimel on ta kõigeks valmis. Tegelikult on Meelisel vägagi keeruline üldse läbirääkimislaua taha minna, sest seal vastas võivad väga tõenäoliselt istet võtta äsjased umbusaldajad. Millest on neil rääkida läbinisti „korrumpeerunud” vallavanemaga, keda ei kannatanud ametis hoida nädalatki enne valimisi? Või mida peab Meelis nendega rääkima? Et ta nüüd „korrumpeerub” õiges suunas? Asjata lootus. Samas ega sugugi kergemad ole ka läbirääkimised „talvitujatega”. Seal võivad ju vastas istuda äsjased kaasvõitlejad vallavalitsusest ja alluvate ametnike hulgast, kes valimiste tuhinas oma ülemusele kõhklematult noa selga lõid. No mida.
See Vormsi vallavanema koht noorele arenevale mehele vaevalt nii tähtis on, et ükskõik kellega ja ükskõik mis tingimustel see amet vastu võtta. Kui kokkulepe Meelise vallavanemana jätkamises sünnib, siis ilmselt hoopis Isamaaliidu tingimustel. Aga milleks seda tralli selliste „umbusaldamiste”, reetmiste ja muu inetuga siis üldse vaja oli?

esmaspäev, 10. oktoober 2005

Kandidaatide ja nimekirjade nägu

Kandidaatide ja nimekirjade nägu nähtaval?

Kellel seda muidugi üldse on, peale selge ja alasti võimusoovi. Selline tunne tekib küll, kui lugeda äsjailmunud „Vormsi Sõnumeid” , kus end kindlasti tegijateks nimekirjadeks pidavad „Ka talvel Vormsis” ja Keskerakond ei pidanud üldse vajalikuks oma seisukohti olulistes saare arengu küsimustes valijatele tutvustada, jättes pakutud võimaluse kasutamata.
Seega tekibki tunne, et eriti arvestades vastanute vaadete suhtelist ühtelangevust, käib võitlus vaatamata nimekirjade rohkusele tegelikult kahe bloki vahel. Nende, kes midagi saare huvides tahavad ära teha ja nende vahel, kes tahavad ainult võimu omaenda ja sugulaste kitsastes huvides.
Nüüd siis esitatud seisukohtadest lähemalt ja enda subjektiivsed kommentaarid neile
  1. Kas Vormsi peab jääma saareks või kas ehitada sild
Respublica pooldab silda, teised mitte. Respublica toodud argumendid arengu kiirenemisest tunduvad ju pealtnäha vettpidavad, aga miks siis Noarootsi vald, mis on sisuliselt saar, ühendatud mandriga kahe teetammiga, on oma arengunäitajatelt viimaste aastate jooksul hoopis kehvem kui Vormsi. Vormsi on juba teist aastat ametliku statistika järgi kogu Läänemaal kõige kiiremalt arenev omavalitsus. See näitab ainult üht, hakkajad inimesed tahavad just saarele.
2. Kas Vormsi peab jääma omaette vallaks
Põhimõtteliselt kõik vastanud pooldavad omaette vallana jätkamist. Ainult seni võimulolnud Isamaaliit on kergelt skeptiline jätkusuutlikkust tagavate inimeste olemasolu suhtes. Eks selleks ole ka põhjust, sest nüüd aktiivselt võimulepürgijad omaaegsed tegelased vaevalt suudavad jätkata Läänemaa kiiremini areneva valla kursil.
Lisada võiks omaltpoolt veel seda, et niipea kui kohalik võim läheb mujale, ei ole enam mingit kontrolli piiramatul sahkerdamisel Vormsi maa ja metsaga.
  1. Uued inimesed saarele. Kas, kes, kui palju, kuidas lahendada
Rahvaliit jätab seisukoha enda teada, teised pooldavad,  isegi samas suurusjärgus ja enam vähem samade argumentidega. Erinevus on vaid selles, kas vald peaks ka tulijatele töö muretsemise oma mureks võtma. Siinkohal tahaks rõhutada oma mõtet, et saarele peaks eelkõige olema oodatud need, kes on loomingulised töötajad, kes saavad siin elades töötada interneti vahendusel kaugtöökorras väljapoole. Mingid töökohad teenindussfääris tekivad saarele elanikkonna kasvades iseenesest, vald ei peaks siin väga pingutama. Iseasi on tingimuste loomine just siia elamaasumiseks.
  1. Kas, keda ja kuidas planeerite kaasata kohalike asjade otsustamisse
Vastused on siin natuke üldised ja ka kohati põiklevad. Selge see, et keegi ei saa öelda: ei kavatsegi kedagi kaasata. Samas Respublica viide ainult edumeelsetele inimestele viitab omapärasele segregatsioonile ja Rahvaliidu viide Väikesaarte seaduse raamistikule ei anna valijale ka midagi teada. Sest, kui valija peakski olema kursis selle seadusega, siis seal toodud saare üldkoosoleku võimalus on ikka lahja küll. Kihnus on seda proovitud ja mingit entusiasmi see saareelanikes esile ei kutsunud. Rohkem ikka jälle inimeste ja nende arvamusega manipuleerimise vahend. Siinkohal jälle kasutan võimalust rõhutada oma arvamust:
Seoses interneti kättesaadavuse tagamisega lähima aasta jooksul kogu saarel ja samas arvestades ka seda, et palju täieõiguslikke elanikke mitte ei talvitu siin, vaid on tegevad kuskil kaugemal, tuleks sisse viia interneti teel toimiv pidev oluliste küsimuste otsehääletamise protsess, kus nõuandva häälega saaksid osaleda ka maaomanikud ning teised saarega kuidagi seotud, kuid otseselt elanike registrisse mitte kantud inimesed.
5. Kuidas suhtute välismaalastest maaomanikesse ? (ignoreerida, kaasata jms)
Siin püütakse üldjuhul kaasamise rõhutamisega vastustes diplomaatiliselt mööda vaadata (ja ilmaaegu) Vormsi suurimast probleemist: just rannarootslaste järeltulijatele maa tasuta tagastamisest tulenenud segadustest. Küsimus pole ju välismaalastes kui niisugustes ühtselt vaadatuna. Kui ikka siin maa ostnud umbes viiest soomlasest pooled elavad alaliselt siin eeskujuks olevates korras majapidamistes ja teinegi pool käib tihti ning hoiab omandi korras, siis sadadest siin tasuta maa saanud rannarootslastest ja nende järeltulijaist on saarele alaliselt asunud vaid üks ja paarkümmend vast suvitavad. Ülejäänute jaoks on see maanurk vaid koht, kus oma süllekukkunud kinnistul kiiresti mets maha võtta ja siis lagastatud maa edasi müüa. Mis edasi saab ja kuidas kohalikud pärismaalased raielankidel edasi elavad, ei lähe neile korda. Nemad ju siia elama kindlasti ei tule. 15 aastat on neil see võimalus olnud, kuidas ja milleks neid ikka kaasata, kui nad ei taha. Vastupidi, on viimane aeg hakata parandama maa tagastamisega tehtud vigu ja kasutada kõiki seadusega ette nähtud võimalusi maa ebaperemehelikelt omanikelt võõrandamiseks.
6. Volikogu esimees ? (nimi, kui eelistus olemas, tema roll ja kas palgaliseks)
Vastanud nimeliselt kedagi välja ei too, suhteliselt üksmeelselt rõhutatakse volikogu esimehe rolli suurendamist ja ka sel juhul tema töö tasustamist
7. Ideaalne vallavalitsus ? (näiteks vähemalt 3 nime saarega seotud inimeste hulgast, keda nimekirja vallavanema kandidaat kutsuks osalema tulevases vallavalitsuses
Siin kiputakse ka jääma diplomaatiliselt üldsõnalisteks, kardetakse ilmselt kedagi pahandada. Nimesid ei juleta üldjuhul välja tuua. Aga valija, kes ju üldjuhul sellises väikeses kohas teab kõiki tegijaid niikuinii nimepidi, tahaks ju kindlasti teada. Kellega koos tahetaks jätkata. Vana hea komme sundida valijat ostma põrsast kotis. Siinkohal tooks siis veel näiteks ära oma laiendatud eelistused tuginedes ka oma kogemusele vallavalitsuses olemise ajast: Meelis Mägi, Tanel Viks, Annika Ajango, Marju Terro, Karlo Hälvin näiteks siis vallavalitsuse kogemusele tuginedes ja kõrvalt näiteks Ants Varblane, Andres Koch, Ivo Sarapuu, Ada Siilbek. Veel viimase ajani oleks siin nimistus kindlasti olnud ka Ilmar Koppelmaa, Teet Vainola, Arvo Allik. Aga mis teha, tundub et valimiste liginedes on nende kehasse asunud võõrorganism ja käitumine ei tulene enam normaalsetest eetilistest tõekspidamistest, vaid millestki kurjakuulutavast ja vastuvõetamatust.
8. Kas plaanite muudatusi valla ametiasutuse ja allasutuste struktuuris ja koosseisus ? Milliseid
Jälle ümmargused vastused, või jäetakse tulevaste otsuste sisu täpsustamata. Aga varem ilmnenud ja praegused probleemid on ju teada. Milleks pead liiva alla peita. Kuidas valija saaks otsustada.
9. Tulevase vallavalitsuse poliitika valla eelarvest tehtavate hangete ja tööde osas ?  (näit. kas uus vallavalitsus eelistab võimalusel kohalikke tegijaid või mitte)
Üldiselt kaldutakse siiski võimalustel eelistama kohalikke ettevõtjaid, mis ka minu arvates on õige. Ainult Rahvaliit paistab kohalike eelistamise vastu olevat, see ka arusaadav, sest alles nad tahtsid vallavanemat maha võtta, süüdistades teda muude pattude seas ka selles, et vallavanem jagab korruptiivselt lepinguid omadele. Tegelikult liiguvad suurimad korruptiivsed rahad just nn. avalike ja riigihangete raames.
10. Kas vald peaks taotlema ehituskeeluvööndi vähendamist kogu saarel
Üldjuhul ei pooldata, ainult Rahvaliit jätab arvamuse jälle enda teada. Imelik, sest selles üldplaneeringu käigus palju debateeritud küsimuses võiks ju küll oma arvamus olla.
Kas maakasutuse reguleerimiseks kehtestada koormisi ? (näiteks kohustuslikku söötijäänud põllu- ja heinamaade niitmist)
Jälle kõik pooldavad, välja arvatud Rahvaliit, kes jätab vastamata. Eks vist ikka sellepärast, et nende praegune kandidaat Teet Vainola torpedeeris eelmises volikogus vastava ettepaneku elluviimise.
Kas lubada suuri (üle 2 ha) lageraielanke saarel
Kõik ei, välja arvatud jällegi ilma mingi seisukohata Rahvaliit. Ju takistab seisukoha väljaütlemist jällegi see, et nii mõnigi Rahvaliidus kandideerija juba on või kavatseb oma erastatud metsa kiirelt rahaks teha. Ja kiiremini saab raha muidugi kätte, kui on suured pinnad, harvesterid, kännutüügaste ja mudaaukudega lagastatud maa. Mis sest, et ei oma lastele ega teistele saareelanikele ei jää midagi seda väärtuslikku, mis terve korras metsaga kaasas käib.
Kas piirata külastajate arvu külade sees asuvates turismiettevõtetes ?
Siin lähevad arvamused lahku ja selgelt sellest lähtuvalt, kas nimekiri panustab ettevõtjatele või külaelanikele. Rahvaliit muidugi jälle vait. Respublica on kindlalt vastu, sest turistid, kes toovad ettevõtjaile raha, on tähtsamad kui kohalike elanike rahu. Siinkohal tahaks meelde tuletada seda, et turismiettevõtjad müüvad kõigile Vormsi elanikele kuuluvat asja: Vormsi saare ilu ja omapära (Nad ise võivad küll mõelda, et müüvad voodikohta, kuid see pole ju sugugi nii. Kui see oleks nii, siis oleks see voodikoht samaväärne kuskil Maardus ja siin). Ja häda ongi selles, et selle kõigile kuuluva asja mahamüümisest saadava tulu panevad häbenemata oma tasku. Sugugi mitte seda vallaga jagades. Maksude optimeerimine on isegi Vormsis ära õpitud. Kui nüüd siis selle ka nendelesamadele külaelanikele kuuluva asja mahamüümisega tekitatakse külaelanikele veel täiendavaid ebamugavusi lärmi ja tülitajate näol, siis see on ikka häbematus küll.
11.Majandus. Milliseid investeeringuid eelistate ja planeerite?Bensiinijaam ?  tapamaja? uus sadam? turismiinfrastruktuur ? Muud ? Kust leiate vahendid
Üldiselt toetatakse , välja arvatud tapamaja ja bensiinijaam, mida küll erandina just Rahvaliit toetab
12. Kultuuri ja sotsiaalobjektid. Milliseid investeeringuid eelistate ja planeerite?Spordihoone ? hooldekodu? vana vallamaja ? Muud? Kust leiate vahendid
Toetatakse üldiselt spordihoonet ja hooldekodu
13. Eelarve ja maksud
Kas jätkata maakasutus- ja maahooldustoetuste maksmist
Üldiselt toetatakse. Loota on, et sellega toetatakse ka senist poliitikat kohalikku eelarvesse laekuva maamaksu määra jätkuvalt kõrgel hoidmisel. Ainult selle suuresti oma maid halvasti hooldavate maaomanike maksude arvel on võimalik maksta kohalikele toetust.
Kas jätkata ettevõtlustoetuste maksmist
Ka seda toetatakse, v.a. jällegi Rahvaliit, kellel pole seisukohta
Kas kehtestada uusi toetusi, milliseid ? Kui ja, siis kust võtta raha?
Pakutakse transporditoetust (Respublica), täpsustamata küll, kuidas ja kellele. Siis noortele peredele eluasemetoetust valla maa eraldamise näol (Isamaaliit) ning minu poolt vallaelanikele inimeste ülesõidu praamikompensatsiooni. Tuleb ausalt tunnistada, et see oli mõeldud tagamõttega mõnede suvitajate elanike registrisse meelitamiseks. Sest kui juba paar elanikku juurde tuleb, jätkub nende valda laekuvast tulumaksust küllaga nii kompensatsioonide maksmiseks kui jääb veel ülegi.
Rahvaliit ei arva jälle midagi
Kas kehtestada mõni kohalik maks
Maksude osas ollakse skeptilised ja tõepoolest on nende sisseviimine suhteliselt keeruline, eriti arvestades seda, et omi ei tahaks väga nöökida ja võõraid on jälle väga keeruline maksustada. Siiski oleks mingi võimalus müügimaksu näol, kus näiteks hinnale lisanduv ja valla eelarvesse laekuv üks protsent teenindusettevõtete käibest oleks vallale siiski märgatav tulu. Tegelikult maksab enamuse kinni (enamus käivet on siiski turistidelt) saarel käiv turist, kes seda hinnale lisandunud protsenti joomase peaga ei märkagi. Vald aga saaks siiski mingi tulu ka turistidelt ja saaks selle arvelt kinni maksta nende järelt laga koristamise. Praegu aga jääb turismiettevõtetele kasum ja vallale rõõm prügikoristamisel.

See olekski kõik.

laupäev, 8. oktoober 2005

Läheb lahti viimane vaatus...

...Kus siis nüüd esmaspäeval eelmistel valimistel 2 valija toetuse saanud praeguste valimiste Rahvaliidu kandidaat Teet Vainola ja siis 4 valija toetuse saanud Keskerakonna kandidaat Heily Piip avaldavad oma parteide toetusel umbusaldust praegusele vallavanemale Meelis Mägile. Valimisteni jääb vähem kui nädal…Issanda loomaaed on imeline oma püüdlustes ajakirjanike diktofonide ja fotoobjektiivide poole, kes kohale lubanud tulla. Normaalsetel inimestel on võimalus oma suhtumist näidata juba samast päevast nii eelhääletamisel kui e-hääletamisel…

reede, 30. september 2005

Õpetlik lugu

Nooh, seal Mikitamäel on ka päris kõvad tegijad. http://www.postimees.ee/300905/online_uudised/178633.php. Aga Vormsi meeste ja naiste vastu nad küll ei saa. Siin võetakse vallavanem maha 10. skp. ehk siis vähem kui nädal enne valimisi. Seda annab kohe üle lüüa.

Asjast ammu aeg...


Valimised lähenevad….aga asjast endast, ehk sellest, milleks neid valimisi korraldatakse, väga ei räägitagi. Peaks ju käima kõva diskussioon järgmise 4 aasta tegemiste üle end tegijateks pakkujate vahel. Seni on ju jutt olnud väga üldsõnaline. Viimane aeg oleks minna konkreetseks ja esitada oma nägemus. Pole ka kuulda, et keegi tahaks korraldada mingit avalikku koosolekut, kus kõik saaksid oma seisukohti valijatele tutvustada. Pealegi tahaks see tõesti väga head ettevalmistust. Seega valimistele pühendatud „Vormsi Sõnumite” järgmises numbris võiks keskenduda saare probleemidele ja nende lahendamise erinevatele teedele, erinevatele valikutele. Probleemid on ju üldiselt teada ja iga nimekiri võiks neid ka veel tõstatada. Iga valija saaks siis esitatud seisukohtade järgi teha oma valiku. Ja ka hiljem kontrollida, kas tema valitud seltskond ka teeb nii, nagu lubasid. Kui nimekirja sees üksmeelt ei saavuta, pole ju midagi hullu, kui tuuakse nimeliselt ära ka eriarvamused. Niikuinii on väikeses kohas sisuliselt isikuvalimised ja inimesi huvitab just kindla isiku seisukoht. Ainult sõnavahust peaks hoiduma leheruumi huvides. Asja võiks esitada ülevaatliku küsimustikuna, kus kõigi valimistel osalejate arvamused mingi asja kohta on ühes reas ja seega võrreldavad. Ehk siis vastus „ei” või „ja” ja ühelauseline põhjendus „miks”.
Midagi seesugust:

Küsimused  teemade kaupa               Vastused 1.nimekiri     Vastused 2.nimekiri     jne

1.Põhiküsimused
Kas Vormsi peab jääma saareks (ehk kas ehitada sild?)
Kas Vormsi peab jääma omaette vallaks (ühinemine)

2. Kes on „õige” vormsilane, ehk keda saarega seotud inimestest tunnustada ja toetada rohkem

3. Uued inimesed saarele?
Kas, kes, kui palju, kuidas lahendada?

  1. demokraatia ja elanike otsustusprotsessi kaasamine
Ettepanekud, kuidas seda teha

5. suhtumine rootslastest maaomanikesse, ehk millist poliitikat nende suhtes planeerite
(ignoreerida, kaasata, ahistada jmt?)

6. Volikogu esimees (nimi, kui eelistus olemas, tema roll ja kas palgaliseks)

7. „Unelmate” vallavalitsus (näiteks vähemalt 3 nime kuidagi saarega seotud inimeste hulgast, keda nimekirja vallavanema kandidaat kutsuks osalema tulevases vallavalitsuses, kui tal oleks täiesti vaba valik)

8. Vallaametnikud? (Kas planeeritakse muutusi, ja milliseid)

9. Tulevase vallavalitsuse poliitika valla kulul tehtavate hangete ja tööde osas, ehk kas vallavalitsus eelistab kohalikke tegijaid või mitte.

10. Maakasutus ja planeerimine
Kas lubada otse ranna äärde ehitamist (kas vald peaks riigilt taotlema ehituspiirangu vähendamist)
Kas maakasutuse reguleerimiseks kehtestada koormisi (näiteks kohustuslikku söötijäänud heinamaade niitmist)
Kas lubada suuri (üle 2 ha) raielanke (planeeringu muutmine selles küsimuses)
Kas seada külades asuvatele turismiettevõtetele piiranguid külastajate arvu osas
Muud

  1. Majandus
Kas toetada bensiinijaama ehitamist
Tapamaja ehitamist
Uue sadama rajamist
Turismiinfrastruktuuri rajamist
Muud

  1. Eelarve ja maksud
Kas jätkata Maamaksu- ja ettevõtlustoetuste ja kompensatsioonide maksmist.
Kas kehtestada uusi toetusi, milliseid (kui ja, siis kust võtta raha)
Kas kehtestada mõni kohalik maks
Veel midagi

  1. Haridus, kultuur, sotsiaalpoliitika: Investeeringud?
Spordihoone?
Hooldekodu?
Midagi muud



Arvata võib, et valijaid huvitaks vastused neile ja veel teistelegi küsimustele, mille sõnastamist ja lisamist ma ootaks.

neljapäev, 29. september 2005

Salajane lindistus Vormsi Vallavolikogu erakorraliselt istungilt

Nii Teet arvas, kui ma vallavanemale umbusalduse avalduse üleandmist kuulates oma pihuarvutiga internetilevi kontrollisin. Hea, et arvutit ära ei võetud ja vaadatud, mis seal sees on.
Aga muidu, mis sinna lindile siis oleks võinud jääda:
Endisele koolidirektorile tehti liiga, et lahti lasti,
vald (vallavanem) raiskas hirmsalt raha, kui talle kompensatsiooni maksis, lapsed nutavad, lapsevanemad on shokis, korruptsioon lokkab, ainult vallavalitsuse liikmed saavad lepinguid ja raha..Enam-vähem kõik. Ühesõnaga, ei kannata kuidagi kahte nädalat valimisteni oodata. Lohutuseks Teedule niipalju, et asi siiski edeneb. Ma juba võtsin kriitikat kuulda ja katkestasin vallaga lepingu. Saavad teised ka rahapaja juurde...

teisipäev, 27. september 2005

Kiri ekspressile seoses Savisaare ja Vormsiga

Teie EE-s käsitletud probleem tulenevalt KOV korralduse seaduse tõlgendamisest on lihtsalt üks näide mitmetimõistetavatest seadustest, millega tuleb KOV tasandil maadelda. Ja veel suhteliselt süütu näide, sest KOV-l jääb alati võimalus (kui muidugi tahetakse asju õieti s. t. ausalt ajada) sellisel juhul igaks juhuks vajalik vallavalitsuse liige kasvõi haigevoodist välja ajada või siis kasvõi telefoni teel arvamust küsida. Hilisemal vaidlusel asjaks seegi. Suurem jama on selles, et taolised asjad kirjutatakse seadustesse sisse ilmselt nimme. Ei saa ju olla, et targad inimesed (kelleks juristid kahtlemata on) koostavad lollakaid, süüdimatuid normatiivdokumente. Taoline asi annab aga teenistust (nii legaalset kui korruptiivset) loendamatutele tsunfti liikmetele, vallasekretärist riigikohtunikuni välja, vahepealsetest nurga- ja pärisadvokaatidest rääkimata.
Tegelikult ma tahtsin Teile kirjutada hoopis tõsisemast juhtumist KOV korralduse seaduse (KOKS) ja teiste seaduste tõlgendamisest sellega koosmõjus, mille järelmid (mis on ka seotud rahasummade poolest hoopis ulatuslikumad) vapustavad eesti ühiskonda varem või hiljem, ükskõik kui kaua selle avalikustamist püütakse edasi lükata.
Jutt on seaduse (Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse)alusel antud (seega õiguslikus mõttes seadusega samaväärne akt)
Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2002. a määrusega nr 189 maa tagastamisega seotud  toimingute tähtaegadest, kus muuhulgas p.56 (tegelikult põhiregulatsioonina) öeldakse:

Kohalik omavalitsus teatab tähtaja koos käesolevas korras sätestatud vajalike toimingute loeteluga õigustatud subjektile kirjalikult. Kui tähtaegselt ei ole võimalik maa tagastamise toiminguid lõpule viia, võib kohalik omavalitsus enne tähtaja möödumist otsustada tähtaja pikendamise. Õigustatud subjekt võib taotleda tähtaja pikendamist, näidates ära takistavad põhjused ja esitades tõendid nende olemasolu kohta. Kui kohalik omavalitsus leiab, et toimingute tegemata või lõpetamata jätmine ei olenenud õigustatud subjekti tahtest, pikendab ta maa tagastamise toimingute lõpuleviimise tähtaega. Kui näidatud takistavad põhjused ei ole mõjuvad või õigustatud subjekt ei taotle tähtaja pikendamist, loeb kohalik omavalitsus isiku omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 7 alusel nõudest loobunuks ja lõpetab korraldusega tagastamismenetluse.

Konkreetses vallas (kes korraldab seal maa- ja omandireformi riikliku ülesandena ja järelikult peab järgima ka riigi huve) saab määrust lugedes tekkida vaid kaks küsimust:
1. Kumb omavalitsusorgan, kas vallavalitsus või volikogu peaks sellega tegelema ja
2. Kuidas seda teha konkreetsete õigustatud subjektidega suheldes, et nende seaduslikud õigused saada pikendust oleks tagatud ja samas ka riigi huvid oleks kaitstud.

1. küsimuse osas tuleb loomulikult pöörduda KOKS-i poole, mille
§ 22. Volikogu pädevus punkt 2 ütleb
(2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele
ja
§ 30. Valla- ja linnavalitsuse pädevus
4) lahendab küsimusi, mis on käesoleva seaduse § 22 2. lõike alusel delegeeritud valitsusele.

Asi ju selge, ilma mingi keerulise tõlgenduseta.

2. küsimuse osas tuleb aru saada seaduse mõttest. Ka see ei tohiks olla keerukas. See on ju ilmselt selge, et pikendus tuleb anda neile, kellel on asjaajamised veninud neist endist mitteolenevate objektiivsete asjaolude tõttu ja loomulikult need pikenduste taotlejad peavad selliste asjaolude olemasolu ka kuidagi tõendama. Muud juhtumid lõpetatakse ja maa läheb riigi omandisse. Elementaarne.

Aga sõna otseses mõttes täiega korrumpeerunud Eesti õigussüsteemi jaoks pole siin midagi lihtsat. Vastupidi, seadused on mingi lolli, andestamatu  juhuse tõttu saanud liiga selged. Keegi nolk ei ole algteksti koostamisel ülesandest aru saanud. Või trehvas sinna tõepoolest aus jurist. Vaevalt, sellist eksemplari pole vist olemas, isegi Advokatuuri aukohtu liikmete seas.
Nii võib ju tõepoolest maa minnagi riigile, kuigi tahtjaid on teisigi, hoopis väärikamaid.

Ja kui siis juhtuski veel selline apsakas, et ühes konkreetses Vormsi vallas täitiski vallavõim oma ülesandeid vastavalt seaduse sättele ja mõttele, siis läks lahti:

1. Maavanema järelevalve, sest "teate, te lollakad seal Vormsis pole aru saanud, et seaduseandja on teinud kogemata vea, kirjutades sinna sõnaühendi "kohalik omavalitsus", tegelikult ta mõtles muidugi vallavalitsust. Et niipalju peaks teil seal küll oidu olema aru saamaks, mis seaduseandja tegelikult mõtles. Seepärast on selline käitumine täiesti seadusevastane ja tuleb karmilt tõkestada. Otsus tuleb tühistada, kui õigustühine algusest peale.
Jutt on järelevalve kehtestamisest Vormsi vallavolikogu otsusele, mis reguleeris tähtaegade pikendamise küsimust ja selline jutt ei ole nali, vaid maavanema põhiargumente. Selle jabura argumendiga mindi isegi kohtusse! ja kohus kordas seda kuulekalt.
2. Maavalitsuse ja advokaadibüroode palavikuline tegevus võimalike hagejate otsimisel ja kogumisel (isegi juba surnud esitasid hagi) ning kolme erineva kohtuprotsessi algatamisel Vormsi vallavõimude vastu, kus lõpptulemus oli juba suhteliselt algul protsessi ja kohtuniku juttu ning nägu jälgides ette teada (kohtunik oli muide kõigil kolmel protsessil üks ja ainus). Teevad ära. Tegidki. Kohus tunnistas kõigil kolmel korral vallavolikogu sekkumise eelpooltoodud VV määrusega nr.189 ettenähtud toimingutesse õigustühiseks algusest peale pädevuse puudumise tõttu. Ringkonnakohus takkapihta sedasama. Kohtuasi 2-3/649/04 (1. astme kohtuasi 3-471/04). Segaseks jäi ainult see, kas selline kohtu otsus käib ainult ilmselgelt aktiivsetest idiootidest koosneva Vormsi rahva poolt valitud vallavolikogu kohta, keda mingil tingimusel ei või lasta midagi otsustada, või laieneb kõigile volikogudele, kes mujal valdades analoogilisi otsuseid vastu võtsid ja ellu viisid. Ju vist ainult Vormsi kohta, sest pole kuulnud, et kusagil mujal mõni volikogu oleks selle pretsedendi tulemusena oma otsuseid ise tühistanud.
Siiski mingi lootus oli Riigikohtul, et no seal on ju ikka auväärsed ja mõtlevad inimesed, kes peatavad sellise seaduste ja rahva poolt valitud võimuorganite üle irvitamise. Aga võta näpust. Riigikohus ei võtnud asja isegi menetlusse, vilistades rõõmsalt Halduskohtumenetluse seadustiku  § 60 p.2-le, mis ütleb
§ 60. Kaebuse menetlusse võtmine

(1) Riigikohus võtab kaebuse menetlusse, kui:

1) kaebuses vaidlustatakse materiaalõiguse normi kohaldamise õigsust või taotletakse kohtulahendi tühistamist kohtumenetluse seaduste sätete olulise rikkumise tõttu, mis on toonud kaasa või oleks võinud kaasa tuua ebaõige kohtulahendi;

2) Riigikohtu otsus on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohalt.

sest see, et teile seal kaugel Vormsis tehti täiesti külmalt ja erandlikult liiga, ei koti ju kedagi. Pealegi ju meie siin Riigikohtus ju tõlgendame seadusi, ka neid, mis käivad meie endi kohta. Meil on õigusriik.

Peale seda rauges ka survest räsitud volikogu tahe õiglust jalule seada. Kaua sa seda riigi asja ikka ajad, kui kõik riiki ennast esindavad institutsioonid on vastu. Minna Euroopa kohtusse oma riigi vastu oma riigi huve kaitsma. Jäi minemata, kuigi oleks pidanud.

Nüüd tekib seda juttu lugedes õigustatult küsimusi. Aga milles asi? Point?
Lihtne ja elementaarne meie täielises eesti vabariigis. Hulk maid, kümneid tuhandeid hektareid, oli ripakil. Ja vallavalitsuste kaudu on korruptiivseid asjaajamisi ikka lihtsam toimetada, kui hakata volikogudes klaarima, kus võib esineda isegi opositsioon. Seepärast oligi vaja toetada mõtet vallavalitsuste prioriteedist nende asjadega tegelemisel ja näidata koht kätte isepäisele Vormsi vallavolikogule, kes ei jaganud neid maid välja vasakule ja paremale, vaid tahtis jätta riigile. Eesti riigil pole mingeid maid vaja, ametnikud teavad seda une pealt.

Lootes, et Te olete selle pikavõitu kirja siiamaani siiski läbi lugenud, ei taha ma Teilt muud ,kui vastaksite, et Te seda tegite. Ma olen ses suhtes juba mõnevõrra hell, sest Teie kolleegidelt Madis Jürgenilt, Sulev Vedlerilt, Janar Filippovilt, Anneli Ammaselt, Priit Hõbemäelt, Kai Kalamehelt, Toivo Tänavsuult, Toomas Kümmelilt ja veel mõnelt ning ka päeva- ja nädalalehtede peatoimetajatelt pole ma hoopis lühemate sama teemat käsitlevate kirjadele saanud paremal juhul mingit vastust, halvemal juhul aga paranoiasüüdistuse. Probleem on ju tühine.
Ma ei taotle selle või selle osade avaldamist ja olen otse vastu avaldamisele Hillar Kohvi rubriigis. Uuriv ajakirjandus võiks, kui Savisaarest aega üle jääb, teemaga tegelda. See on ainuke soov.
Saadan koopia ka eelpoolnimetatud adressaatidele ja lisaks veel Kesknädalale, sest kõhutunde järgi tunnevad nemad vast teema vastu huvi.
Samuti teen kättesaadavaks blogis aadressil vormsi.blogspot.com

Parimat

Toomas Puurmann
Vormsi Vallavalitsuse liige aastatel 2002-2005

esmaspäev, 26. september 2005

Rotid läksid liikvele....

Rott on tark loom. Tal on  ettevaatlikkust, intuitsiooni aimata ette  võimalikke jamasid tulevikus jne. Ega ilmaasjata  räägita lugusid rottide lahkumisest  laevadelt, mis hiljem upuvad ja sellest kui raske on neist ikkagi lahti saada sel juhul, kui rotile su elamine on miskipärast meeltmööda.
Need mõtted tulid pähe, kui sai teatavaks Rahvaliidu ja Keskerakonna initsiatiiv  meil vallavanem veel kaks nädalat enne valimisi maha võtta. Seesama vallavanem, kellele seesama Rahvaliit tegi mõni nädal tagasi ettepaneku nende nimekirjas kandideerida ja seejärel loomulikult ka vallavanemana jätkata. Ja ega ka Keskerakond pole varem  midagi  talle eriti ette heitnud. Pigem vastupidi; et ikke teeks koostööd ja kõik oleks võimalik edaspidisegi jätkamise suhtes. No ja nüüd siis selline kiire…Nii kiire, et  volikogu esimees ei suvatsenud volikogu liikmetega  isegi konsulteerida  kõigile sobiliku  istungi aja suhtes, vaid umbusaldajad määrasid selle aja lihtsalt ise. Huvitav, kes siin volikogu üldse juhib?
Mingi põhjus peab ju olema. Vaevalt on selleks äpardunud endise koolidirektori vägisi tagasisurumine. Pealegi  tähendaks ju usalduse täielikult minetanud kõva protsessija  ennistamine tema toetajatele tõenäoliselt häälte kadu eelseisvatel valimistel. See saab olla ainult ettekääne. Tegelikult on kellelgi millegagi väga kiire ja ei kannata oodata valimiste tulemusi. Või ei olda tulemustes sugugi kindlad. Mingid rottide asjad on vaja korda ajada ja  vallavanemaga ei saadud vist kaubale… Seepärast siis sõeluvadki rottide sulased umbusaldusavaldustega. Rotid ise jäävad muidugi varjule.

kolmapäev, 21. september 2005

Arusaamatu lugu koostööpakkumisega

Eelmise nädala lõpul sai siis härjal sarvist kinni võetud ja arvestades enamuse kandidaatide üsna selgelt väljendatud soovi teha saare arengu huvides igati koostööd, sai siis tehtud alljärgnev pöördumine osalevate nimekirjade poole. Parteinimekirjade puhul sai saadetud see pöördumine ka piirkonna ja keskkontoritesse, sest loomulikult peaks ka nemad olema asjaga kursis. Aga…siiamaani pole küll mingit tagasisidet, ühtki meili aadressivea tõttu tagasi ka ei tulnud. Ausalt öeldes olen hämmelduses..Panen selle siis siia blogi üles.

Ivo Sarapuu" <ivo@vormsi.ee>, "Andres Koch" <andreskoch@hot.ee>, "Aimar Altossaar" <aimar@isamaaliit.ee>, Meelis Mägi <hullo@hot.ee>, "Lea Kiivit" <Lea@erl.ee>, Einar Pärnpuu <einar@kullamaa.ee>, Ellen Järv <ellen58@hot.ee>, "Jaanus Karilaid" <jaanus@keskerakond.ee>, "Kadri Must" <kadri@keskerakond.ee>, "Ahto Kokk Kallasvee <ahto.kokk@mail.ee>Teet" <teet.kallasvee@haapsalulv.ee>, "Ott Lumi" <ott.lumi@respublica.ee>, "Mart Marrandi" itc@itc.ee

Pöördumine KOV 16.oktoobri 2005 valimistel Vormsi vallas kandideerivate parteide ja kodanike valimisliitude poole.

Maareformi tupikseisust Vormsi saarel.

Teatavasti oli Vormsi saar enne II Maailmasõda kompaktse rannarootsi asustusega ala. Vastavalt taastatud Eesti Vabariigi omandireformi aluspõhimõtetele tagastati siit sõja ajal vabatahtlikult lahkunud rannarootslastele (sellal Eesti kodanikud) ja nende järglastele maa täies ulatuses, arvestamata , kas vahepeal Rootsi Kuningriigi kodanikeks saanud Eesti omandireformi subjektid taastavad ka Eesti kodakondsuse. See võimalus neil oli. Tekkis olukord, kus enamus Vormsi maast läks tagastamise korras tasuta välismaalastele, samal ajal kui saare praegune eesti kodanikest eestlaste kogukond sai maad vaid omaaegse taluseaduse ja hilisemate erastamisvoorude kaudu. Seda loomulikult ainult raha, ja mitte väikese eest.
Olukorda on komplitseerinud asjaolu, et seoses Vormsi valla võimuorganite katsega tõkestada õiguslike vahenditega veel vabade maade üleminekut tegelike subjektidega nõrgalt või üldse mitte seotud spekulantide kätte võtsid Eesti Vabariigi riigiorganid (sic!) (Lääne maavalitsus ja Maa-amet neid kureerivate ministeeriumide täielikul teadmisel) ette paistab et koordineeritud „karistusoperatsiooni” vastupuikleva ja sõnakuulmatu omavalitsuse karistamiseks.
Selle tulemusena:
1. Vormsi vallas jäi läbi viimata viimane metsamaade erastamise voor. Tõenäoliselt ainukesena Eesti Vabariigis ei saanud Vormsi valla elanikud kasutada nendele seadusega tagatud õigust erastada oma tarbeks riigile mittevajalikku metsamaad. Meetodiks oli idamaiselt isevalitsuslik maavanema otsus juba erastamiseks eraldatud maade toimikuid valda tagasi mitte saata. Otsene Vormsi elanikele tehtud majanduslik kahju on lihtsalt väljaarvutatav: selle ca 45 ha metsamaa erastamishinna ja praeguse turuhinna vahe.
2. Teiseks, maavanem pani kalevi alla ka vabade põllumaade kasutusvaldusesse andmise toimikud, mistõttu lokkavad Vormsi saarel umbrohustunud söötis põllud, heinamaid on vähe, kasutamata jäävad kopsakad EL põllumajandus ja keskkonnatoetused. Juba ainuüksi nende toetuste kasutamatajätmise arvel võib arvestada märkimisväärse majandusliku kahju tekitamisega ikka nendelesamadele eestlastest Vormsi elanikele, sest rootslastest maaomanikke paistab huvitavat ainult oma metsamaal kasvava metsa kiire rahakstegemine.
3. Lääne maavalitsuse maaosakond ei suutnud kuidagi tähtaegselt vormistada valla ettepanekuid vabade elamukruntide oksjonilepanekuks. Selle maavalitsuse „regionaalpoliitilise initsiatiivi” tulemusena jäi Eestimaa kõige hõredamini asustatud omavalitsus ilma ilmselt paljudest uusasukatest, kes oleks heameelega toonud uut hingamist siinsesse natuke sumbunud õhustikku ja ka maksuraha valla eelarvesse.
4. Kolgata tee oli üldplaneeringu lõplik kinnitamine. Mingi formaalsuse pärast pidurdati vähemalt aasta üldplaneeringu sätetele tuginevaid maade munitsipaliseerimistaotlusi ja muudeti keeruliseks kehtivat üldplaneeringut nõudvate suuremate projektitaotluste esitamine.
5. Riigi Maa-amet kasutab iga pisimatki võimalust seada Vormsi omavalitsusele tõkkeid ja piiranguid jätkuvalt riigi omanduses oleva maa kasutamiseks omavalitsuse ülesannete täitmiseks.
Arvestades eeltoodut, oleks väga vajalik Vormsi vallas eelolevaks 4-aastaseks perioodiks valitsemisvastutust taotlevatel poliitilistel jõududel selgitada ja täpsustada oma seisukohti selles küsimuses, otsida kokkupuutepunkte ja nende baasil planeerida ühistegevust eeloleval valitsemisperioodil.
Seepärast:
Kas on vaja midagi teha neis maaküsimustes Vormsi elanikke puudutava ebaõigluse pehmendamiseks?
          Kuidas seda teha?
          Ja milliseid meetodeid kasutades?

Minu ettepanek oleks:
  1. Teha ühisavaldus asjaomastele riigistruktuuridele

  2. Pöörduda õiguskantsleri poole riigistruktuuride tegevuse õiguslikkuse kontrollimiseks

  3. Õigusrikkumise kahtluse kinnitusel uuel vallavolikogul ja vallavalitsusel pöörduda kohtusse Vormsi valla elanike õiguste kaitsel


Toomas Puurmann
Kandidaat nr. 133
Vormsi valimisringkond