Vormsi valla leht tuulepargist-II

Arendaja seisukoht…

 

Tuuleenergiast talupoja kombel-rahulikult ja läbimõeldult

Taastuvenergeetika üldiselt, ja tuulepargid eriliselt, on pälvinud Eestis peale esimeste tuulikute püstitamist aina enam tähelepanu. Kõige valjuhäälsemate väidetega, mis kohati on äärmiselt meelevaldsed ja absurdsedki, on esinenud muutuste vastased.

Käesolev lühike ülevaade tuuleenergeetikast ja Vormsi tuulepargi projektist käsitleb tuulepargi tugevaid ja nõrku külgi, sellega seotud võimalusi ja ohtusid. Seega asjaolusid, mida peaks meie pikaldast ja arukat maarahvast esivanemate kombel tasakaalukalt uusi ettevõtmisi ja võimalusi põhjalikult ning emotsioonideta vaagiv vormsilane või muu asjast huvitatud eestimaalane tuulepargi projekti kohta enda arvamust luues arvestama.

Majade hajutatus Eesti külades näitab, et eestlane on soovinud mõningast eraldatust et ise mõelda ja otsustada. Ärgem siis nüüdki ilma kaalutlemata otsustagem tuulepargi sobivuse üle Vormsile!

Tuule ja vee energiat on inimesed enda huvides rakendanud tuhandeid aastaid. Vahepeal hoogsalt arenenud fossiilsete kütuste põletamisele rajanev energeetika peab ressursside ammendumise ja nende kasutuselevõtmise pideva kallinemise tõttu välja vahetama jätkusuutlikuma viisi energiat toota.

Päikeselt langeb Maale (maapinnale) energiahulk, mis on võrdne 1800-kordse ülemaailmse energiatarbega. Tuuleenergia ressurss katab maailma energiavajaduse 200-, biomass 20-kordselt. 2006. Aastal oli maailmas installeeritud 4,344 GW elektritootmisvõimsust, millest tuulegeneraatoreid 74 Gw. Võrdluseks hüdrojaamu 867 GW päikeseelektrijaamu 7 Gw.

Tuule abil on tööstusliku1 tasemel elektrit tehtud paar-kolmkümmend aastat Selle ajaga on tuulegeneraatorite tehnoloogia teinud läbi tohutu arengu. Generaatorite töö on muutunud palju vaiksemaks. toodetud kilovatt-tunni (kWh) omahind on langenud tasemele, kus edukalt konkureerib fossiilsetest kütustest toodetud elektri hinnaga - 2006. aasta andmetel pisut üle 70.- Euro/Mwh. Mõningatel andmetel on uue¬mate generaatoritega toodetava tuulelektri omahind langenud alla 6O.-€/MWh. Fossiilsete kütuste tegelikku omahinda, mis arvestaks kaevandamise ja muu saastamise ökoloogilise jalajälje maksumust, ei ole pikka aega monopoolses seisus olnud elektrit tootvad suurettevõtted välja arvutanud (või jätnud tarbijad sellest teavitamata). Väidetavalt on Eestis toodetud põlevkivielektri tegelik omahind 3.- EEK/kWh, S.o. ligikaudu 192.- €/MWh.

Tuulepark toodab keskmiselt 2 kuni 4 GWh aastas iga paigaldatud MW (megavati) kohta. Toodangut suurendab tuule tugevnemine, kuni tuulik saavutab nimivõimsuse (tänapäevastel tuulegeneraatoritel tuulekiirustel 12 m/s, rootori keskpunkti e. «naba» kõrgusel) ja võimalikult ühtlane puhumine nii tugevuse kui suuna mõttes. Et tuul puhub hooti ja muudab suunda siis on tegelik aastatoodang teoreetilisest (s.o. 8760 GWh} MW) alla poole. Toodangut vähendavad ka tehnilistest riketest ja korralistest hooldustest põhjustatud pausid tuulikute töös. Tuulikud lülituvad tööle tuulekiirusel 2.5 kuni 3m/s ja peatatakse tuulekiirusel 25 m/s, purunemise vältimiseks. Tuulepargi oodatav tööiga on 20 aastat, misjärel tehakse kas kapitaalremont, tuulepark demonteeritakse arendaja kulul, nii et sellest ei jää «varemeid», või asendatakse tuulikud uute mudelitega.

Tuulepargiga kaasnevateks negatiivseteks kaasnähtusteks on mõju ümbritsevale keskkonnale: tekkiv müra, valguse ja varju vaheldumine piirkonnas, kuhu tuulikute varjud langevad ja visuaalne «reostus». Viimane sõna on jutumärkides, sest tegemist on n.-ö. maitse küsimusega: suurt osa inimeste ehitistest võib, ka allakirjutanu arvates, lugeda oluliselt inetumaks. Lähimaks näiteks on kasvõi looduses paiknevad elektripostid, mobiilimastid, majakad jms.

Inimeste ja looduse kooseksisteerimiseks tuleb otsida tasakaalu. Tuuleparkide planeerimisel arvestatakse nii müra, varjude kui tuulikute nähtavusega. Tuulikute müratasemed vähenevad pidevalt areneva tehnoloogia tõttu ja viie aasta taguseid mudeleid ei saa võrrelda ei võimsuse ega mürataseme poolest uutega.

Viru- Nigulas ja Aulepas paigaldatud värskete WWD-3 tuulegeneraatorite tuule poole pöördumist saatev terav krigin on erandlik nähtus Euroopas paigaldatud tuuleparkide hulgas ja tootja (Win WinD Oy) kõrvaldab probleemi oma kulul nii kiiresti kui suudab. Vormsi tuuleparki tõenäoliselt WWD-3 paigaldamist ei kaaluta, sest on hulga teisi 3 megavatiseid tuulikuid, mille puhul ei ole taolist müra karta.

Tuulepargiga kaasnevad head küljed on saastevaba ja hajutatult toodetavelekter, sissetulek kohalikele elanikele rendist ning tuuleparki opereerivas ettevõttes töötamisest, soodsam elektri hind Vormsi elanikele. Elektrihinna soodustuse maksab kolmepoolse lepingu põhjal (leping sõlmitakse Ostja - Vormsil asuva tarbija, Müüja - jaotusvõrgu käitaja Fortum AS ja tuulepargi arendaja OÜ Vormsi Tuulepark vahel) kinni tuulepargi arendaja. Selleks ei ole tarvis ehitada uusi elektriliine või alajaama nagu kuulujuttude keerutajad väidavad.

Esimese hüvena alustab arendaja saarele tankla ehitamist juba käesoleval aastal. Seoses käigus oleva nelja maakonna tuuleenergia teemaplaneeringuga on arutuse all üldise korra kehtestamine tuulepargi arendajate ja kohalike omavalitsuste koostööks.

Heaks näiteks on 4 Energia ja Viru-Nigula valla asutaud MTÜ, kuhu kohalike sotsiaalse iseloomuga projektide tarvis kannab elektri¬tootja iga toodetud MWh kohta 5.- EEK. Vormsilaste aktiivsus tuulepargi arendajate ja valla koostöö projektide ettepanekute esitamisel aitaks leida parima võimaliku viisi, kuidas arendajad saaksid kohalikus arengus kaasa lüüa.

Tuulepargiga tekivad turistidel uued võimalused nautida vaadet saarele tuuliku gondlist, s.o. 100m kõrguseit.

Vormsi tuulepargiga kaasneda võivate ohtudena üritavad projekti vastased pakkuda erinevaid peamiselt kuulujuttudel või meelevaldselt loodud seostel põhinevaid nähtusi. Väär on panna 10 merikotka hukkumist Norras püstitatud tuuleparkide süüks palja fakti põhjal, et kotkad surid peale parkide püstitamist. Samaväärselt absurdne on väide, et demokraatliku korra kehtestamine on toonud kaasa autoõnnetustes hukkunud inimeste arvu kasvu!

Ilma põhjaliku analüüsita ei ole mõtet heita kõrvale ühtegi projekti, mis saarel elu edendada aitaks. Planeerimisseadus näeb ette põhjaliku analüüsi projekti kõigi võimalike kahjulike mõjude iseloomu ja ulatuse osas ning peale nende väljaselgitamist projekti avaliku arutelu, misjärel kohalik omavalitsus otsustab planeeringu kehtestamise. Avaliku arutelu käigus esitatud põhjendatud muudatus- ja parandusettepanekud võetakse kindlasti arvesse. Planeering toimub maavanema järelvalve all, mis tagab kontrolli kõigi seaduse nõuete ja protseduuri reeglite täitmise üle.

Teemaplaneeringut ei kehtestata. kui keskkonnamõjude hindamise ja avaliku arutelu tulemusel selgub. et objektiivsed, rõhutan objektiivsed, see tähendab põhjendatud, vastu¬argumendid Vormsi tuulepargi projektile kaaluvad üles projekti toetavad asjaolud. TÕDE SELGUB PLANEERINGU KÄIGUS. Ilma keskkonnamõju hindamiseta ei ole alust arutada ei projekti pooldajate ega vastaste väiteid.Teemaplaneering on protsess, mis lähtub saare tasa¬kaalustatud arengust, looduse, elanike ja tuuleenergeetika kooseksisteerimise harmooniast.

Artikkli juurde lisatuna väike väljavõte Erik Puura, Tartu Ülikool.

PhD (keemiatehnika) MSe (keskkonnakaitse) BSe (geoloogia) isiklikust blogist.

Tervikteksti võimalik lugeda http://erikpuura.wordpress.com/2010/04/11/avalik-kiri-vormsi-rahvale-plaanitud-tuulepargi -kohta!

Avalik kiri Vormsi rahvale plaanitud tuulepargi kohta Posted on 11/04/2010 by erikpuura

Minu poole pöördus Elle Vormsi saarelt küsimusega, mida ma ar¬van sinna tuulepargi rajamise kohta. Selline on minu vastus.

Tuuleenergia kasutamine - kas Vormsi võimalus või oht?

Olen Vormsil käinud vaid korra. 1987. aasta kevadel. See oli geo¬loogiline ekspeditsioon, mis on siiani meeles - fossiilide otsimised merekaldal. majakas, rändrahn nimega Sm en, rõngasristid kalmistul. Kõik oli väga omapärane ja meeldejääv ning kiusatus on kõike seda kümneid aastaid hiljem uue pilguga vaadata.

Kui uue külastuse ajaloleksid saarel tuulegeneraatorid, siis minu arvamus aareelanikest oleks kui tarkadest inimestest, kes oskavad oma re ursse kasutada - sest tuulegeneraatorid pannakse püsti siis ja ainult siis. kui see kohalikele yajalik ja kasulik on.

Vormsi Tuulepark OÜ