Avaldan ka siin laiemale lugejaskonnale mõeldud loo valimiste omapärast väikesaarel, siis meie , Vormsi, näitel...
Kes meist ei tahaks olla muutuste maaletoojad. Et näidata võimalusi ka sumbunud õhustikus. Kuid , heade kavatsustega on teatavasti sillutatud põrgutee…
Teatavasti on viimaste valimistega seoses ilmnenud kahtlemata “tegijate” ärihuvidega inimeste soov lüüa kaasa kohalikus poliitikas. Isegi jumalast ja A. Ansipi valitsuse poolt unustatud ääremaadel. Kuna kohapealsetele valijatele (umbusklikele matsidele) läheb oma eesrindlike ja edumeelsete mõtete ja soovide mahamüümine keerukaks, siis kasutatakse jõuvahekordade muutmiseks valijate importimist. Huvitaval kombel puudub meie kohalikke valimisi reguleerivas seadusandluses praktiliselt paiksustsensust nõudev regulatsioon. Nõue elada, olla seotud kohapealse eluga vaid kaks kuud enne valimisi pole küll mingi tõsiseltvõetav paiksustsensusena käsitletav regulatsioon. Lausa ahvatleb kasutama jokk-skeeme.
Kui meedias põhjalikumalt kajastatud Paldiski juhtum on käsitletav juba kohapeal jupp aega tegutsenud ärihuvidega seotud grupeeringute omavahelist võitluse ja konkurentsina, samu jokk- skeeme kasutades, siis ääremaadel toimub juba kurat teab mis. “Uued tegijad” sõidavad vanadest kohapeal tegutsenud ettevõtjatest tankiroomikutega üle. Võitlus käib veel saadaolevate kohapealsete ressursside kasutusõiguse üle. Kohalike, kes on konkreetsel kohal elanud kaua ja kes kavatsevad oma laste kaudu elada koha peal veel kauem, huvi on ressursse kasutada säästlikult ja jätkusuutlikult. “Uute tegijate” huvi on (tõenäoliselt küll võimalike väheste eranditega) hõivata ressurss kiiresti ja kulueffektiivselt. Teisesed, sellega kaasnevad kõrvalnähtused pole enam nende mure. Kui kohalikud, tinglikult vammuses ja päevinäinud autoga ringisõitvad inimesed võtavad ette selleks, et kohapeal kuidagi ellu jääda ja seal edasi elada, siis need teised , piltlikult ülikonnas ja dziibiga uued tegijad võtavad ette selleks, et “surres oleks rohkem asju”. Sellised vastandlikud mentaliteedid siis. Natuke jämedalt öeldud, kuid nii see kahjuks on.
Nende valimistega seoses on see probleem seni ajakirjanduse poolt natuke käsitlust leidnud nelja valla -Lohusuu, Hanila, Ridala ja Vormsi –puhul. Kuid ilmselt on selliseid juhtumeid, küll vast vähem markantsemaid , rohkemgi.
Eriti omapärane, huvitav, arvatavasti lausa pretsedenti loov situatsioon on välja kujunenud Vormsi vallas. Saatuse tahtena selle vallaga seotuna, ka käesolevatel valimistel kandideerijana, tuleb tunnistada, et sattusin seda siin tegema väga huvitaval ajal. Vormsi vallas on registreeritud 355 valijat. Täpselt nii suur on ka imporditud valijate abil võimu täielikku ülevõtmist kavandava valimisliidu klantspaberil värvitrükis välja antud valimislehe tiraaz…Neist 355-st valijast on ca 80 ehk üle 20% registreeritud valda selle aasta jooksul (1. jaanuarist alates), neist ca pooled ehk 40 aga vahetult enne valijana arvesse minejana registreerimise tähtaja kukkumist. Kuulduste järgi olla olnud kõige viljakam uute valijate saabumise päev lausa 30 uusvormsilasega….Seda plahvatuslikku huvi Vormsile elamise vastu on püütud seletada sellega, et elanike registrisse kantuil on õigus poole odavamale praamipiletile….kuid mida nad vastu sügist ja vahetult enne valimisi just sellest ülesõidu odavusest ikka nii väga huvitatud on. Täiesti selge, kellegi huvides toimub valijate importimine. Ja seda sellistes kogustes, mis nihutab paratamatult paigast kohalike elanike vahelisi aastakümnetega välja kujunenud võimusuhteid. Mitte ainult paigast, vaid tegelikult pea peale. Nende, kontrollitud 40 häälega saab oskuslikult manipuleerides, kohalike endi häältega kombineerides saavutada vähemalt teoreetiliselt, kuid kardan et järjest rohkem ka praktiliselt volikogus absoluutse enamuse. Siis 5 kohta 9-st. Vormsi eripära ongi selles et uued tegijad võtsid üle kohalike meeste valimisliidu, mis annab suurepärase võimaluse imporditavate häältega muuta aegade jooksul välja kujunenud kohalikku hierarhiat juurde tulnud ärihuvidele sobilikus-sõbralikus suunas. Kahjuks on need ärihuvid ühildatavad väga väheste saare seniste kauaaegsemate elanike huvidega. Valdavalt on tegu diametraalselt vastupidiste huvide domineerima hakkamisega.
Milles siis point ja milleks kogu see võimlemine. Vormsi saarel on veel säilinud päris palju ressursse. Saareline asend ja muud tegurid on seni pärssinud nende ressursside kasutuselevõttu. Näiteks metsaressursi kasutuselevõttu on takistanud suured transpordikulud. Kuid kui lähiaastatel tuleb metsamaterjali suurem hinnatõus, mille mõningaid märke on juba näha, siis muutub metsa ülestöötamine ka siin rentaabliks. Selge, et selleks hetkeks oleks metsaärist huvitatud isikul hea olla kohaliku võimu tüüride päris juures või siis vähemalt suht lähedal. Aga selline kulueffektiivsuse seisukohalt piiripealne metsamajandus tähendab paratamatult raskete masinate kasutamist, nende poolt lõhutud metsaaluseid ja teid, risuseid, lausa läbimatuid raielanke…Pole just hea variant kohalikust elanikust või turistist niisama metsasuitajale. Samas on turismi kogu aeg peetud saare arengu mootoriks.
Teiseks on muidugi tuuleressurss. Vormsil polegi veel tuuleparki! Milline eesrindlik vald saaks siis ilma rohelise” energiata! Ja kui nende “maavillaste” esindajatest koosnev volikogu ei taha aru saada eesrindliku mõtte kõrgustest, tuleb see volikogu sobiliku detailplaneeringu läbimineku huvides loomulikult välja vahetada. See, et kogu kasumi võtavad üritusest asja ette võtvad uued investorid ja mõned, seni tulutoovast kasutusest väljas olevate maade omanikud, aga kahjud peavad sisse võtma kõik ülejäänud saareelanikud, suvitajad ning nende külalised ja turistid, keda kotib. Progress eelkõige. Samas on see kahju otsene, kohe tunnetatav-silmadega näha ja kõrvadega kuuldav. Möödas on jäädavalt ka need ajad, kus Eesti esimene tuulegeneraator Tahkunas oli lausa turismiobjekt. Tulevikus tuldaks Vormsile pigem siis kui Rohuküla sadamast siin mitte ühtki tuulikut ei paistaks…
Kolmandaks on Vormsil veel piisavalt ressurssi ekstensiivseks loomakasvatuseks. Seda põhiliselt rohtu, võssa ja roogu kasvavate rannakarjamaade näol. Kohalikud on siin tasapidi küll, euro-ja muude toetuste mõjul sellel alal ka juba tasapisi arenenud. Kuid juba on märgatav kasvav huvi selle majandusharu vastu nende poolt, kellele loomakasvatus pole äraelamisviis, vaid külm rahateenimisvahend. Raha seadmine peaeesmärgiks viib kiiresti karjamaade (niitude) degredeerumiseni ja lõpptulemusena pole kasulik kellelegi. Rein Kilgi lambapidamisest ja selle võludest on ju paljud kuulnud….Ja turistile on metsateelt rannale jõudes seal lehma ja lambakarja söömas näha kosutav, kuid pidevalt igasugu elajatega rinnutsi seista ja nende vahel laveerida pigem masendav.
Ja neljandaks, ressurssi (ka kasutamata) on kindlasti veel kohalikus turismisektoris. Kuigi loogiliselt oleks peamised võimalused seotud peamiselt loodusturismiga, on uued tegijad võtnud sihikule siiski harjumuspärasema meelelahutusturismi. Eks meelelahutustki on vaja ja teatud piirides toetab see teisi turismiliike ja kogu muud majandust, kuid laastatud metsade, kõrguvate tuulegeneraatorite vihina ja mudaste-sitaste randadega saare võlud ajavad küll jooma, kuid mitte jätkusuutlikult…
Tundub, et sellise Vormsi, mida tunnevad ja tundsid siinsed vanimad olijad, ning mille pärast on siia tulnud ja pidama jäänud viimaste aastakümnete tulijad, saatus on noateral. Muutus võib tulla järsk ja halvasti ette prognoositav. Kõik võib sõltuda lausa ühest häälest tulevases volikogus. Lähinädalad saavad olema suht dramaatilised, aga kindlasti huvitavad…
Ruhnu lood 1
10 kuud tagasi
Postitused
Lugesin Toomas teie kirjutist ja jäin päris pikalt mõttesse, et mis siis teie arust on Vormsi saare võlu. Kas ülekasvanud ja mädanevad metsad, roogu ja võssa kasvanud rannaniidud ja olematu ettevõtlus. See tõesti tundub jätkusuutlik :(
VastaKustutaEi maksa ironiseerida. Puutumatul, s.t. omasoodu arenevail loodusel ja maastikel on oma võlu küll, kuid ma eelistaks mõõdukalt ja korralikult hooldatud metsi ja niite. sellisel viisil saavad neid majandada vaid koha peal elavad inimesed. Kahjuks on täielikult ebaõnnestunud omandireformi tulemusena omanikud valdavalt üle mere ja nad ei ole (ja arusaadavalt) suutelisedki hoidma oma omandit majanduslikult tasuvalt ja jätkusuutlikult korras. Seepärast lähebki metsaraiumisel effektiivsete, aga suurte ja raskete masinate kasutamisega (et arusaadavalt kulusid kokku hoida) asi käest ära. Mina siin pidevalt elava ja tihti metsas kondava inimesena eelistan tõesti pigem põtradest rikutud kuusikut või üleküpsenud sanglepikut kui lõputut risu, vett täis vagusid ja muud songermaad. See on minu õigus.
VastaKustutaSee komentaar ei olnud kindlasti mõeldud ironiseerimise eesmärgil. Tahtsin juhtida tähelepanu asjaolule, et mõislikult arendatud ettevõtlus toob saarele ja selle elanikele rohkem kasu kui kahju. Kirve ja käsisaega metsa tegemise talgud on paraku majanduslikult metsaomaniku enesetapp. Loomulikult ei ole mõistlik traktoritega risti üle saare sõitmine lahendus. Metsa mõistlik majandamine on kompromiss looduse ja inimtegevuse vahel.Kontroll tegevuse üle on see mis ohjab inimese loomulikku saamahimu, olenematta sellest on ta siis kohalik või mitte.
VastaKustutaOma kommentaaris tahtsin juhtida tähelepanu asjaolule, et mõistlikku ettevõtluse toetamine ei hävita saart vaid aitab ka kohalikul elanikul ellu jääda. Kaitsta looduses tuleb seda mis on väärt kaitsmist, mitte kaitsta lihtsalt kaitsmise enda nimel.
Ei näe seda mõistlikult arendatud ettevõtlust. Eriti metsamajanduses ja metsade põhihaldaja Rannarootsi metsaühistu poolt. Riigimets ja Ivo on OK. Mitte ei saa aru, miks rannarootslased ei võta ette ja ei too saarele korralikult seadmestatud väikest puidutöötlust. selle asemel, et vedada siit kalli hinnaga välja üle seitsme maa ja mere palkide ja paberipuidu vahel olevat õhku, võiks proovida vähemalt laudade ja prussidega, väiksematest ja rohkem töödeldud vidinatest rääkimata. No 1-2 kõrgelt kvalifitseeritud operaatorit peaks ka sisse tooma, kohalikud jõmmid vast ei vea välja, aga igasugu abitöödeks jälle tööjõudu vast leiaks. See ei tähendaks tingimata ka kirve ja käsisaega raiebrigaadide loomist. Piisaks kahest brigaadist mootorsaagede ja, ütleme, Terry tüüpi kummiroomikutega traktoriga, et praktiliselt aastaringselt ja loodust säästvalt raiuda 3000 tm aastas. See ei kata veel kogu juurdekasvu, aga kas ikka peabki...
VastaKustutaSelle pea 15 aasta jooksul, palju ma siin saarel olnud olen, on mul küll jäänud mulje, et nii maa tagasi saanud rannarootslased kui ka nende huve esindav metsaühistu on lähtunud röövmajanduse ideoloogiast. Võtavad ette, et röövida...Põhjendus, et muidu ei tule kuidagi enam omadega välja, on ju sama, mis ka tavalisel röövlil...Ei lähe ju keegi röövima selle pärast, et teha inimestele head ega ka mitte selle pärast et kiusata inimesi lihtsalt lõbu pärast. Ikka põhjendatakse sellega, et häda sunnib...Vot selline ettevõtlus mulle ei meeldigi. Olgu parem olemata...