teisipäev, 13. september 2005

Kes siis ikkagi kellega koos ja milleks?

Alati on huvitav teada kes kellega käib. Kuivõrd tõepäraselt näitavad aga volikogu valimiste kandidaatide nimekirjad kohalike inimeste vahel kujunenud suhteid? Kui tõsised on need suhted maride-jüride vahel, kes ühe katuse all on end kandidaadiks seadnud? Mis seob ühes nimekirjas kandideerivaid inimesi?

Vormsi puhul tekib küsimus, et kas tõesti on väike, nii 300 liikmeline kogukond oma tõekspidamiste poolest sel määral jagunenud? On hea, kui inimesel on võimalus tegutseda tulenevalt oma maailmavaatest. Eristuvad ideaalis selliselt "suures poiitikas" ka erakonnad. Aga kohalikke probleeme lahendades? Kuivõrd palju saab olla erinevaid arusaamu, lahendusi ja lähenemisi? Ma ei saa siin arvata muud kui et eks ole varsti paista, siis kui nimekirjad oma programmid avaldavad. Miskipärast on tunne, et need on sisult suhteliselt sarnased.

Omamoodi huvitav oleks uurida nimekirjade kujunemist. Näen siin lisaks ühiste põhimõtete ja väärtustele veel mitut võimalust:
1) Nimekirja kujunemist on mõjutanud isikuline vastandumine: oma koht on valitud mitte nii nagu tavapärastes suhetes (olles nendega, kellega TAHAKS), vaid vastandades end mittesobilikega (ei ole kindlasti nendega, kellega EI TAHAKS). Ja kui mitte kellegagi ei sobi (sest kõik näevad ju seda maailma valesti), siis saab ju alati oma nimekirja moodustamist alustada.
2)On inimesi, kes on ühes või teises nimekirjas "juhuslikult".
- üks nimekiri jõudis värbamisega ette ja milleks meelitavast ettepanekust keelduda;
- naaber, sõber või lähedane tegi valiku ja kuhu minagi siis.
On ka nimekirju, milles on ühisrinnet moodustamas tavaelulised konkurendid. Kes on see ühine vaenlane?

Ja isklikud suhted ongi sassis valimistemängus tekkinud rollidega. Paras meelelahutus sügisesse unne vajuvas saareelus.

Pole ka juhus, et on kohalikke aktiviste või populaarsusi, keda kutsutakse nimekirjas kandideerima lihtsalt häältepüüdjatena. Kohalikul tasandil võib sellise käigu mõte olla kindlustada koht volikogus nimekirja juhtoinastele, mitte põhimõtetele ja ideedele. Kahju on sellistest häältepüüdlatest, keda "kasutatakse kui nukku". Eriti kui nad ise seda ei mõista.

Ja hoolimata nimekirjade paljususest käivad asemikekandidaad ringi ja räägivad koostööst. Ei saa aru, miks ei võiks koostööd teha juba praegu ning milleks on vajalik see valimisteaegne eristumine ja vastandumine. Ju siis on niisuguste liitude tekkimiseks kusagil põhjus olemas. Huvitav oleks aga teada kui püsivad need liidud on. Ja kui pikalt jätkub nimekirjasisest "ühtsustunnet" valimistejärgsel perioodil.

1 kommentaar:

  1. Noh, nimekirjad kujunevad siin Vormsis, ja eks mujalgi väiksemates kohtades, peamiselt vaid hetkekasu ja lähemaid perspektiive silmas pidades. Üldiste ja pikemaajaliste huvide esindamisest ja järgimisest pole üldiselt kellelgi halligi. Peaasi, et saaks oma (sageli kahtlastel asjaoludel saadud) metsa paremini ja kiiremini rahaks teha, muu maa aga nn. kinnisvaraarendusega uuteks "lollideküladeks" muuta. Mis üldiste huvide kaitsmisest saab siin rääkida, kui seni vabalt kasutatav olnud seene- ja marjamets muudetakse läbitungimatuks songermaaks ja seni vabal rannaalal on tarad, tõkkepuud, kurjad koerad ja karmid hoiatussildid. Nendest oma huvide kaitsjaist võib tegelikult veel arugi saada, aga on tegelasi, kes on hoopiski väljaspool ja kõrgemal asuvate siin majanduslikke huve omavate isikute tankistideks. Neid Vormsi rahva esindajatena näha on eriti õõvastav.

    VastaKustuta