EPL Online
BARBI-JENNY PILVRE-STORGARD
23. märts 2010 10:21
Pühapäevavormsilase ja talukohaomaniku seisukoht: Vormsi muutub selle projekti teostumise tagajärjel tööstusmaastikuks, kust põgenevad viimasedki noored ja aktiivsed inimesed. Suvitajad ja turistid on seni saarele tulnud puutumatu keskkonna ja inspireeriva ajaloo pärast. See songitakse üles 20 tuuliku rajamisega ja järelikult lahkuvad ka turistid. Kuhu jääb Natura alade linnustik, k.a merikotkad, keda tuulikud igal juhul segavad?
Mis tööstust on Vormsil vaja arendada, et vaja on nii palju elektrit?!? Paberitööstust? Metallisulatamist?
Vormsi elektritarbe rahuldaks üks tuulik. Keegi ühte muidugi ehitama ei hakka, kuna neelud käivad taastuvenergeetika eurorahade järel.
Arvatakse, et vorsmil on mingid naiivsed "kohalikud", kes mujalt tulnud enesekindlatele ettevõtjatele midagi vastu öelda ei taha. Mõnel vormsilasel on vist aga ükskõik, kas müüa maha oma maa, et palju raha --ja kohe --saada, pereliikmed või ükskõik kes.
Uus vallavanem aga peaks selle projektiga nõustumise järel aegsasti järgmist töökohta vaatama hakkama.
Loodetavasti on keskonnaametnikel aru peas. Laupäevane koosolek Vormsi rahvamajas hiilgas sellega, et võimuesindajad puudusid, ei vallavenamt ega volikogu esimeest. Inimesed, kes arendajaga kohtusid, olid projektile täiesti vastu, sest see mõjus täiesti hullumeelselt. Üks soovitus arendaja poolt oli: koledad elektriliinid kaovad ja asemele tulevad ilusad uhked 150 kõrgused betoonpostid.
Selliste tuuleparkide koht on avameres.
UKU SULEV KUUT 23. märts 2010 14:32
Lisan Barbi Pilvre kommentaarile, et vallavanemana ei ole ma kuskil antud projektile ametlikku toetust pakkunud. Tunnistan, et olen taastuvenergia kasutamise poolt. Tuuleenergia projektid arutatakse enne läbi maakondliku teemaplaneeringu raames, enne seda oleks taolise koosoleku ametlik pidamine ennatlik. Olen Barbile pakkunud kohtuda ja sel teemal vestelda, aga paistab, et kergem on lahmida kommentaariumis, kui otse inimestega suhelda. Kahju, pidasin Barbist siiamaani väga lugu.
Tuulikud tuleks ehitada suurimate tarbijate lähedusse, ehk kaob siis isu nende ehitamiseks. Tallinn, Tartu, Narva - seal asuvad suurimad tarbijad, järelikult hakkame tuulikuid sinna püstitama!
Selline perspektiiv ei meeldiks?
Looduskauneid kohti meeldiks küll tuulikuid täis ehitada.
Delfi täna JAANUS TEDER 23. märts 2010 17:27
Puhtama elukeskkonna saavutamise sildi all tegeletakse meil (ja üldse Euroliidus) kõige tavalisema ökoterrorismiga. Meenutage kasvõi Hiiumaa juhtumit.Tuulikud tuleks ehitada suurimate tarbijate lähedusse, ehk kaob siis isu nende ehitamiseks. Tallinn, Tartu, Narva - seal asuvad suurimad tarbijad, järelikult hakkame tuulikuid sinna püstitama!
Selline perspektiiv ei meeldiks?
Looduskauneid kohti meeldiks küll tuulikuid täis ehitada.
Aulepa tuulepargi ohver, tuulepark@gmail.com, 23.03.2010 11:29
Head vormsilased,
palun ärge lubage sel sündida! Vormsi on piisavalt väike saar selleks, et 2 tuuleparki selle saare oleviku ja tuleviku jäädavalt hävitaksid. See ei ole kahjuks liialdus. Olen 37 suve oma elust veetnud Vormsil ja tean, mida ma räägin. Täna elan Aulepa tuulepargi lähinaabruses ja seetõttu samuti tean, mida räägin. Need samad tuulikud, mida Vormsi praamilt ja Vormsi idarannikult Noarootsis vehkimas näete, on hävitamas Noarootsi valla 3 põlist rannarootsi küla. Tuulikud teevad nii kohutavat müra, et nende läheduses elada enam ei saa. Inimesed ei saa öösel magada, on peavalud, unehäired ja stress. Arendajad ja vallavalitsus laiutavad käsi, Terviseametil ei ole raha, et müra mõõta ja professionaalsust, et hinnanguid anda. Mõõtmistulemusteta aga keegi midagi muutma ei hakka. Ja on ka selge, et 1 miljardilist investeeringut keegi lammutama ei hakka. Kinnisvara väärtus on juba langenud, keegi ei soovi ju tulla elama kaunisse maakohta, mille on reostanud mürisev tööstusettevõte.
Selge on ka see, et tänasel päeval ei hakka ükski arendaja, ammugi mitte logistiliselt problemaatilisele Vormsile, enam püstitama madalaid ja väikse võimsusega tuulikuid (nagu näiteks Virtsu esimesed). Kindlasti tulevad tuulikud vähemalt 3 MW-sed, 100m kõrguse mastiga ja 50m raadiusega rootoriga. Ehk siis ulatub laba tipp vähemalt 150m kõrgusele. Paistab ja kostab kaugele!
Kuna Eestis puudub kohustuslik puhverala tuulikute ja elamuala vahel, siis ehitatakse tuulikud ka Vormsile ilmselt 500m kaugusele elamualadest. Ka teile väidetakse rahvakoosolekutel, et 500m on piisav, et müra taustahelidesse kaoks. Ärge uskuge seda, see ei vasta tõele. Tuulikute müra on väga häiriv ka 1-2 km kaugusel ja võimalik, et kaugemalgi. Vormsil kostab müra üle madalate kadakaste Hosby ja Suuremõisa rannamaastike ilmselt kaugele saare keskosa suunas, sest seda ei ole takistamas kõrgeid metsamassiive. Vormsi kaunid kadakased rannamaastikud hävitatakse, külateed lõhutakse hiigelmasinate poolt, teede ehituseks kaevatakse kruusa ja killustiku saamiseks üles suur osa saarest- see on kohutav. Kõik see on juba toimunud Aulepas.
Nõudke oma vallalt, et ta ei algataks oma tänaste teadmiste (pigem lühinägeliku teadmatuse) juures ühtki tuuleenergeetika planeeringut.Oodatagu ära 4 Läänemaa maakonna tuuleenergeetika teempalaneeringu valmimine, ka see on aja võitmine. Nii on juba toimitud näiteks Pärnu maakonnas.
Olge väga umbusklikud ja ettevaatlikud, sest siis, kui tuulepark on püsti, ei ole enam tagasikäiku .
Kes oma kodusaarest vähegi hoolib, võiks külastada näiteks Aulepa tuuleparki (vana-Haapsalu maanteelt pöörata Linnamäelt Roosta suunas, 13x3MW), Esivere-Rõuste tuuleparki (enne Virtsu sadamat, peale Hanila asulat pöörata paremale kaunile kadakasele rannamaastikule, kus vehib 16 hiigeltuulikut- 4x3MW+12X2MW), või Viru-Nigula tuuleparki (Tallinn- Peterburi maantee ääres Viru-Nigula vallas 8 x 3MW). Käige seal tugeva tuulega ja vestelge kohalike elanikega ja siis otsustage!
Guugeldage internetis kasutades märksõnu "Wind turbine, health problems", otsige Youtube´is kasutades märksõnu " Wind turbine", "Shadow flicker", "Noise". Kõik seal kirjeldatu toimub juba ka Eesti suurtes tuuleparkides, aga sellest ei räägita.
Ja selleks, et ka ise Läänemaa tuuleenergeetika tuleviku planeerimisel kaasa rääkida, osalege aktiivselt tuuleenergeetika teemaplaneeringute lähteseisukohtade ning KSH programmi avalikel aruteludel:
Lääne maakond
1) kolmapäeval 31. märtsil 2010 kell 11.00 Lääne maavalitsuse saalis (Lahe 8, Haapsalu)
2) kolmapäeval 31. märtsil 2010 kell 15.00 Noarootsi Vallavalitsus (Pürksi maja nr 9, Noarootsi vald)
Veel sealtsamast.
Jup, 23.03.2010 12:40
Taani on meile hea "õppelabor", et teada saada, mida tähendab massiline tuulikute püstitamine.
http://www.cepos.dk/fileadmin/user...
Saame teada, et tänu nendele tuulikutele saame endale väga kõrge elekrtihinna. Toodetud "tuuleenergia" toetus tuleb kohalikelt tarbijatelt kuid tuuleenergia ise müüakse suures osas (alla turuhinna) naabritele ja kui endal peaks särtsu vaja minema saame naabritelt osta seda soolase turuhinnaga. Väga hea "abipakett" meie vaestele naabritele (ja ka tuuleenergia firmade omanikele).
Ühtlasi on kogu loo juures kõige kurvem see, et nendest tuulikutest pole loodusele mitte mingit kasu, sest nn "traditsionaalsed el-jaamad" tuksusvad samas taktis edasi kuna inimesed tahavad pidevalt elektrit, mitte vastavalt tuule tsüklilisusele (ei aita nad CO2 hulka vähendada ega ka energeetilist julgeolekut suurendada, toimivad hoopiski täpselt vastupidiselt)!
Muidugi iseasi on 3x20=60MW tuulepargi ühendamine elektrivõrku, sest Vormsil puuduvad selleks vastavad võimalused. Sellise koguse kõikuva "särtsu" minema toimetamiseks oleks tarvis vähemalt 110 kV -seid elektriliine, mida aga Vormsil pole!!!
http://www.elering.ee/fileadmin...
Tegelikkuses aga ei aitaks eriti ka 110 kV liini ehitamine Vormsilt Haapsallu või Aulepasse, sest Aulepale rajatud tuulepark on Keila-Lihula liini juba Umbe ajanud ning sinna liini rohkem tuuleenergiat lihtsalt ei mahu!
Ehk vaja oleks ära oodata Sindi-harku 330 kV liini ehitus ning siis ennast kudagi sinna pookida see aga ei saa kohe kindlasti toimuma enne aastat 2020.
Seega peavad nn "Arendajad" kas ootama vähemalt 10 aastat (mis on Vormsi elanikele selge ajavõit) või siis tuleb "arendajatel" ise puuduv elektrivõrk rajada mis aga on suht-koht utoopia, sest elektrivõrgu ehitamine on ikka väga kallis tegevus (nn "Arendajad" pole sellest ka ju huvitatud, sest vastupidiselt "tuulikute - tuuleenergia" eest saadavale kindlale ja soolasele toetusele, liinide ehitamise eest toetusi ei anta).
Ja veel, ka teise poole pealt...
Mandrimees, 23.03.2010 12:15
Mina mandrimehena ei saa jälle aru, mis me peame oma mandri-ala risustama põlevkivi-elektrijaamadega ja koledate elektriliinidega selle nimel, et mingid virisevad vormsilased meie maa lagastamise hinnaga omale elektrit saavad. Ostku lätlaste või rootslaste käest. Ühtlasi saaks sellega mõned mandrit lagastavad kõrgepingeliinid maha monteerida. Miks meie õue võib elektritootmisega lagastada, aga teie oma ei või. Pealegi on põlevkivijaam kordades hullem (saastavam, tossavam)
Postitused
Siin on nüüd näha kuidas tekib n.ö. vale arusaam asjadest ja kuidas püütakse mõjutada inimesi. Nüüd siis me ei pea enam neid noori kes trügivad saarele elama ajama ära praami randudes. Oligi juba tüütu kohustus olla igal praamil vastas.150 meetrised betoonpostid??? Pole kuulnudki ja ei olnud ka juttu kogunemisel! Kus koha pealt selline täpne info Barbie? Kotkaste ja lindude koha pealt on õigus-nendega peab arvestama ja ka inimestega kes jäävad n.ö. tuuliku lähedusse.Genn
VastaKustutaIse kohalolnuna, ja Barbi kaitseks, tuleb nentida, et Barbi käsitleb asja faktitäpsemalt kui seda tegi arendaja ise. nimelt arendaja (vist-ei anna ka pead) tõesti ei öelnud numbrit 150, kuid tegelikult on tegu just sellise kõrgusega. Nimelt on ju Vormsis sama arendaja kui Aulepas ja plaanitakse püstitada samu 3MW generaatoreid...Tõestuseks väide Lääne Elust, leitav internetist...
VastaKustuta"kolmapäeval sai püsti Aulepa tuulepargi esimene 150 meetri kõrgusel asuv tuulegeneraator."
Miks on Lahutatud Barbie poes teistest kallim? Kuna sealt tuleb kaasa ka Genni maja ja auto.
VastaKustutaAga lugege edasi palun ja tehke matemaatilisi tehteid. 45 meetrit pluss 55 meetrit on koolis õpitu järgi 100 meetrit. Süvenege asjasse,ärge lahmige inimesed.
VastaKustutaSellises mahus tuulepargi rajamisel on nii väiksele saare visuaalile ilmselgelt monopoliseeriv mõju.
VastaKustutaAga visuaal on peamine komponent turismimajandusest - eriti säärase idüllilise saare nagu Vormsi. Müüaksegi ju idülli, vaikust ja rahu, mitte vuhisevaid tuulikuid ja eksportelektrit.
Lisaks kujutab tuulepark ka ohtu linnustikule (mis on jällegi üks turismikomponendist).
Seega säärase tuulepargi kahju ulatus kohalikule turismimajutusele ületab suure tõenäosusega kohalikule kogukonnale toodetavad kasu üsna suuresti.
Aga olge valmis retoorikaks stiilis "jälle need krdi kohalikud pidurdavad arengut" või "näe tahan tulla arendada, aga kohalikud ja suvitajad ei lase" -- sellest ärge laske heituda, sest mujal Euroopas on ammu säärane kapitali kaanonite aeg möödas ja küllab jõuab see maailmavaateline muutus ka meie Ida-Euroopalikule õuele.
Jõudu enda õiguste eest seismisel.
A.
Mina olen Aulepa tuulepargi ohver,elan Aulepa tuulepargi läheduses. Kogu oma teadliku elu suved olen veetnud Vormsil, seetõttu on see saar mulle kirjeldamatult südamelähedane ja tahaksin samuti teha kõik, et selline košmaar nagu Aulepas või Hanilas Vormsit ei tabaks.
VastaKustutaKa mina kasutasin oma kommentaarides kõrgust 150m. Eestis on kõrgeimad tuulikud täna 100m mastiga ja need on enamasti WinWind 3 MW tuulikud. Nii Viru-Nigulasse, Aulepasse kui Hanila valda Esivere-Rõuste tuuleparki on just sellised püsti pandud. Hanilas on ka saksa tootja Enercon tuulikuid, mis on 2 MW võimsusega ja vist ka veidi väiksema rootori diameetriga, aga kui nad seal 16-kesi koos vehklevad, siis visuaalselt suurt vahet ei ole. Ehk siis-kui teie arendaja mainis 3MW, siis ilmselt on need just 100m mastiga (Aulepas näiteks 43m betooni ja 57m metalli),lisandub laba pikkus 50m (reeglina on suurte tuulikute rootori diameeter ehk siis kahe laba pikkus kokku 100m). See teebki kokku 150m.
WinWIndi tuulikutest saab lugeda siit http://www.winwind.fi/english/tuotteet-3mw-general.html. Enerconi omadest siit http://www.enercon.de/en/_home.htm. Eestis on ka Vestase ja Nordexi tuulikuid http://www.vestas.com/, http://www.nordex-online.com/en.
Sama arendaja esindaja viibis ka 4 maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu avakoosolekul 11.märtsil Haapsalus ja paistis silma äärmiselt üleoleva ja ignorantse suhtumisega kohalike elanike murede suhtes. See "missiooniga" mees mõistis hukka Suur-Nõmmküla külaseltsi esindajate kurtmise Aulepa tuulepargi talumatu müra üle ja kahtles selles, et meiesugused kaeblejad üldse elektritarbimist väärt võiksid olla.
Infot kogu protsessi kohta veel liiga vähe aga sada tarkka juba lahmivad. Tulge mõistusele. Tuleb välja, et me eestlased ikka jube targad ja ülejäänud euroopa liitu kuuluvad riigid täis täiesti lolle inimesi. Kui keegi on näinud näidendit "Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola" siis meenutage seda repliiki "omaenese tarkusest"
VastaKustutakultuurihuviline
NB! Kui teile püütakse määrida retoorikat stiilis "teile ju hakkab ka roheline elekter tulema", siis oponeerigem nii:
VastaKustutaroheline on see tuuleenergia tehnoloogia, millel on madalad ülekandekulud (st detsenraliseeritud tootmine) ja mis minimaliseerib oma tegevuse keskkonnamõjud.
Nagu näiteks:
"Rootsi ettevõte Home Energy andis hiljuti teada uut tüüpi kerakujulise tuuleturbiini valmimisest. Venturi efektile toetudes suudab selline struktuur tuulest kätte saada rohkem energiat kui tavapärased tuuleturbiinid."
Selline tuuleturbiin suudab elektrit toota ka väga madalate tuulekiiruste juures, on tavapärasest tõhusam ning töötab vaiksemalt, mis muudab selle sobivaks väiksemamahulise energiavajaduse rahuldamiseks, näiteks kodudes.
http://www.ap3.ee/?PublicationId=35b55189-7df3-45ad-8e49-0e2500734cff
TO Markki: Vormsi Tuulepargiga seonduvat inimest ei viibinud 11,märtsil Haapsalus.Miks levitada valeinformatsiooni Markki?
VastaKustutaJah, viibis küll. Tunnistajaid oli seal paarikümne inimese ringis. Kahjuks ma ei mäleta selle mehe nime, aga ta ütles et ta on volitatud esindama Vormsi Tuuleparki. Vormsi Tuulepark figureeris ka osavõtjate registreerimislehel.
VastaKustutaKui sa Anonüümne, oled äkki ise see volitatud isik, siis mina istusin sinu vasakul käel, laua otsas.Kui sa ei ole sama isik, siis vabandust.Kui tõesti on mingi probleem sellega seoses, siis võib küsida Lääne Maavalitsusest osalejate registreerimislehte.
Vaikse valla rahvas protesteerib ägedalt uue kaevanduse vastu.
VastaKustutaMaidla jääb Tallinnast umbes niisama kaugele kui Pärnu. Jupp maad autoga sõita. Põlevkivikaevandus pidi Maidlasse tulema juba 25 aastat tagasi, inimesed on selle unustanud ja vahepeal seal elu kenasti järje peale seadnud. Nüüd ähvardab idüll puruneda.
Maidla valla Oandu külast pärit Erki Tärno märkis esmaspäeva pärastlõunal märtsikuises lumesajus majakarbi ülemisele palgireale aampalkide kohti. Kui märgitud, saeb sälgud sisse ja laseb lae õigesse kohta. Tärno valis puud vanaisade talu metsast tulevase kodu jaoks, aga keskkonnaministeerium keelas majaehituse ära.
Metsast palgid toodud, esimene ring paikagi pandud, läks mees valda luba küsima. Riigi põlevkivivarudel elavad inimesed peavad maakasutuse keskkonnaministeeriumiga kooskõlastama, see aga põllumaa muutmiseks elamumaaks luba ei andnud, mis oli nii majaperemehele kui ka vallaametnikele ebameeldiv üllatus.
«Esimeses kirjas öeldi, et siia tuleb kaevanduse kaldšaht, teises kirjas öeldi, et on ebaselge, mis siia tuleb, aga maja ma siia ehitada ei tohi,» rääkis Tärno.
Terve Maidla valla aluse maapinna võiks tühjaks kaevata, et põlevkivi elektriks või õliks ajada. Tärno loodab nüüd kahekordse majakarbi valmis raiuda, et see mõnes teises kohas püsti panna.
järg:
VastaKustutaÖöpäevaringne müra
Kui külmast kohmetanud sõrmedega loodi ja pliiatsit hoidev Tärno jutustab oma ebaõnnest pigem kiretult, siis Lüganuse keskkooli ajalooõpetaja Tiina Heinla tundeid vaka all ei hoia.
«Tahtsin rajada endale unistuste kodu, aga nad hakkavad nüüd kilomeetri kaugusel mu majast ööpäev läbi kolistama,» ütles Heinla.
Kolme lapsega Heinlate pere elab sealmail üle kümne aasta. Heinla koliks kaevandusvallast sootuks minema. Aga selleks pole raha, säästud on läinud vana talumaja remondiks ning nüüd pole lootustki, et keegi tulevase rikastusvabriku naabrusesse endale kinnistut osta tahaks.
Kui Heinla sellest räägib, tulevad talle pisarad silma. Ta otsib jopetaskust taskurätiku, palub mitu korda vabandust, et ei suuda end tagasi hoida.
Õigupoolest pole veel lõplikult selge, kas enam kui 6000 hektarit haarava allmaakaevanduse rikastusvabrik tuleb Heinla kodust Sirtsi külast kilomeetri kaugusele või hoopis valla teise serva, Aidu karjääri äärde. Esimene variant on Eesti Energia Kaevanduste jaoks majanduslikult soodsam, aga teine jääks vanadest küladest kaugemale.
Vesi kaob kaevust
Maidla valla Metsanurga Seltsi liige Marje Talvis võtab kohalike ebakindluse tuleviku ees kokku: «Ma ei usu Eesti Energia lubadusi. Kui Eesti Energia saab loa kopa maha lüüa, siis edasine on neile juba ükskõik.»
Talvise enda kodutalu kaev jääb kaevanduse avamise järel kuivaks. Eesti Energia lubab vedada kõikide majapidamisteni veetorustiku. Ülipikkades torudes kipub vesi tarbijate vähesuse tõttu aga roiskuma. Puhta vee saamiseks peab esmalt sadu liitreid seisnud vett välja laskma.
Maidla vallamaja Savala külas on kõrgetesse hangedesse mattunud. Esmaspäeval oli sealmail üle kümne kraadi külma, aga vallamaja eest läbi jooksev Purtse jõgi ei lase sellest ennast häirida ega külmu talvel kunagi. Seda põhjusel, et Purtsesse pumpab vett Eesti Energia naabruses olev Aidu kaevandus. Põhjavees on nii palju soojakraade, et sellest jätkub jõe talv läbi lahtihoidmiseks.
Maidla volikogu esimees Enno Vinni on valda juhtinud 20 aastat. Mõne aasta eest omandas ta veel teise kõrghariduse, õigusteaduses. Maidla vallavalitsus on juba Eesti riigiga kaevanduste pärast kohut käinud. Eelmisel nädalal korraldas vallavalitsus kohalikele inimestele näiteks koolituse, kuidas lugeda ja mõista keerulisi keskkonnamõjude hindamise dokumente.
Vinni teab, mida kaevandus inimestega teeb. Valla idaservas tegutseb praegu Aidu karjäär. Kunagi olid selle asemel aga külad ja põllud. «Mu lapsepõlv möödus seal, see oli ilus Lahemaad meenutav ala, liivane pinnas, männimets, kanarbik,» meenutas Vinni.
«See oli siseriiklik küüditamine, kolhoosivolinikud kutsuti koosolekule ja inimesed pidi ise käe tõstma, et on nõus majapidamise loovutamisega karjäärile,» rääkis Vinni eelmise sajandi 60ndail avatud karjääri rajamisest. Tema vanavanemate ja ka isatalu jäi põlevkivikarjäärile jalgu.
Maidla vallas elab ligi 900 inimest, neist 550 elab tulevase allmaakaevanduse alal. Uus-Kiviõli kaevanduse avamisel on kohalikel inimestel vaid hääleõigus, asja otsustab valitsus.
Mis see kaevanduse jutt siia puutub, see ei ole asjakohane. Jutt käib tuulikutest meie armsal saarel. Tehku seal Ida-Virumaal mida tahavad, nii-kui nii seal enamuses venelased.
VastaKustuta