Veel kaubandusest...ja natuke muust

Eelmise kaubanduse teemalise sõnavõtuga sain mööda päid ja jalgu põhjendusega, et jagan ainult aluseta solvanguid, ei tunne hinnakujunduse aluseid jne.
Möönan et kasutasin võib-olla liialt krõbedaid väljendeid asja põhjalikult lahti seletamata. Teen seda nüüd selgitamaks, et minu eesmärk ei olnud kindlasti ainult kellelegi halvasti öelda.
Nagu teada, on juba päris pikka aega olnud Vormsis kaks poodi: ajalooline Hullo pood, mille ruume rendib vallalt poepidajana Tarbijate Ühistu (ehk kohalikud) ja Külapood, mille ruumid on kapitalirendi tulemusena praeguseks poeomaniku (firma Tallinnast, mille nimi vist muutub) omanduses. Külapood on kahtlemata majandanud end paremini, aga vallarahva seisukohalt kõrgete hindade ja tööjõukulude arvel kokkuhoidmisega. Tööjõud on aga ju jälle kohalik rahvas. Hullo pood on majandamise mõttes laskunud jälle teise äärmusse: maksnud praktiliselt kogu sissetuleku välja palkadena oma hoopis rohkearvulistematele müüjatele ja jäänud võlgu vallale isegi ruumide rendiraha. Selle võla ja ka rentniku ilmse tahtmatuse tõttu investeerida poeruumide viimiseks tänapäevastele nõuetele vastavaks ei ole ka ruumide omanik (vald) kiirustanud hädavajaliku remondiga. Tulemuseks tervisekaitse inspektsiooni antud viimane pikendus (1. Juuli?-võin eksida)
Mida võiks (ehk oleks normaalne ja soovitatav) taolises olukorras tegema vald (ehk peale viimaseid valimisi vallas võimule tulnud inimesed) ja mida tegelikult tehakse.
Vallavõim on avalikke kõigi vallaelanike huve teeniv võim. Kaubandusega seoses on need avalikud huvid madalad hinnad ja võimalikult palju töökohti. Neid huve peabki vallavõim kaitsma. Seda kaitsta saab vaba hinnakujunduse juures vaid konkurentsi soodustades. Vallal on olemas oma ettevõtlustoetuse süsteem (mille koostamise võtmeisik ma veel ise omal ajal olin), mis sobiks pisikese poekese avamiseks näiteks mõnes muus külas kui Hullo. Väga vabalt võiks see töötada ainult suveperioodil mõne ettevõtliku suvitaja poolt peetuna. Või küladevahelise kauplusbussi käivitamiseks. See olukord, kus pensionärid käivad Haapsalust igapäevaseid tarbekaupu tarimas, pole ju normaalne. Käe otsas leivakoti vedamine mere tagant tuleb millegipärast odavam kui oma poest ostmine!
Vallavõim oleks pidanud Hullo poe olukorra puhul ise kokku leppima tervisekaitsega veel mõnekuise pikenduse osas (sügiseni) ja seejärel poeruumid remontima. Kui Hullo poepidaja ei oleks ka sügiseks oma rendivõlga õiendanud ega poeruumide remonti investeerida tahtnud, siis oleks pidanud neile rendilepingu üles ütlema ja uue rentniku leidma. Kui ei oleks kuidagi selleks suveks vanade poepidajatega kaubale saanud, oli ka piisavalt aega juba selleks suveks uue rentniku leidmiseks, milleks oleks pidanud rendikonkursi läbi viima juba jaanuaris-veebruaris.
Praegu jääb küll mulje mängust ühte väravasse, eesmärgiga mängida kasvõi üheks suveks kaubandusmonopol Vormsis ühe konkreetse tegija kätte. Loosi läheks ühe poe suvel saadud kasum, mis Vormsi tingimustes on sisuliselt poe aastakasum (talvel tullakse vaevalt ots-otsaga kokku). Ja see ei ole väike taskuraha...
Sest milleks oli vaja hämada tervisekaitse seisukohaga, nagu tähendaks see Hullo poe vältimatut ja kohest sulgemist, milleks mõjutada Hullo poeomanikust tarbiaühistu liikmeid just vabatahtliku poe sulgemise osas ise välja kuulutatava pankroti kaudu. Vormsi rahvas teeks nagu jälle märgi maha mingi erakordselt nürimeelse lollusega: omaenda kohalike, isegi siin talvituvate, inimeste poolt peetav pood otsustab vabatahtlikult minna pankrotti vahetult enne erakordset kasumit tõotavat suvehooaega. Miks erakordset? Sest inimeste ostujõud ja kulutamistahe on haripunktis, siseturism kindlasti tõuseb ka äreva olukorra tõttu mujal maailmas.
Ja siis veel see kiirkorras läbi viidud konkursi nimeline farss uue poeruumide rentniku leidmiseks. Esiteks oleks selle läbi pidanud viima juba talvel ja piisava eelinformatsiooniga ka saarelt väljapoole. Sest kui vallavõim juba leiab, et kohalikud ei ole pädevad poodi pidama, tuleb neid otsida mujalt. Mitte jätta ainult muljet , et näe otsime ja tegutseme küll poe päästmiseks, aga kuidagi ei tule välja.
Selline asi saab toimuda ainult kahel võimalusel: kas vallavalitsuses on täielikud jobud või tegutsevad nad varjatud aga äraarvatavatel eesmärkidel. Ma kaugeltki ei arva, et nad on seal jobud, vaid ikka seda, et teatud eesmärkidel, kus omakasu ja osutatud poliitilise toetuse eest arvete tasumine on jätkuvalt märkimisväärsel kohal.
Seega jään oma eelmises seda teemat käsitlevas kirjutises toodud seisukohtade juurde, küll aga vabandan Külapoe pidajate ees selle pärast, et eelmisest kirjutisest võis jääda petlik mulje, nagu oleks nii Külapood kui vallavalitsus võrdselt vastutavad tekkinud olukorra eest. Ei, ka mina olen seisukohal, et kui soodustusi avaliku võimu poolt antakse, on see eelkõige andja probleem.
Samas tuletan Külapoe pidajatele seda küll meelde, et arenenud kapitalismi tingimustes oleks mõistlik ära jätta udujutt vajadusest varustada elanikkonda esmatarbekaupadega ja sellest, et hinnad määratakse just nimelt sellised vastu tulles kohalike elanike vajadustele. Teie äri toimib siin maksimaalse kasumi saavutamise eesmärgil ja selle tarbeks on rakendatud nii hinnakujundus, palgapoliitika kui ka suhete hoidmine kohaliku võimuga. See on täiesti loomulik ja normaalne ning seda pole mingil põhjusel vaja häbeneda.