Kägu ja Ojulandi lambad ning Vormsi

Siin kipub mingi seos olema. Just meie tublide kallutatud ajakirjanike kajastuste kaudu. Sest Päevaleht on ilmselt ette võtnud ristiretke Kägu ja Ojulandi vastu. Lammaste saatus seal Koipse saarel on ainult vahend ärategemiseks ja rünnakuks nende isikute maine vastu. Mõnevõrra naljakas seos Vormsi saarega tekib seetõttu, et Maaleht võttis juba 16. veebruaril vaevaks sekkuda lammaste pidamise teemaga Vormsi saare kohalikku poliitikasse sama meetodiga osade siinsete inimeste maine kahjustamiseks. See on ikka inetu küll üleriigilise muidu suhteliselt soliidselt ja asjalikult maaelu teemadel kirjutava nädalalehe poolt. Igal juhul tekkis selle artikli ilmumise tagamaade kohta hulgaliselt küsimusi , millest osa sai siis tollal ka kirja pandud ja saadetud meili teel artikli autori Viio Aitsami ja peatoimetaja Peeter Ernitsa aadressil. Kuna nad pole suvatsenud rohkem kui kuu aja jooksul isegi viisakusvastust saata, avaldan selle kirja siin:

Tere


Vastavalt meie reedesele jutuajamisele saadan Teile Teie "Maalehes" neljapäeval,16. veebruaril 2006 ilmunud artikli "Vormsilased karastavad lambaid" kohta mõned mõtted ja küsimused.


Te olete viimasel ajal avaldanud rida kirjutisi teatud probleemidest Vormsi metsanduses, praamiliikluses ja nüüd siis ka loomapidamises. Neis kõigis räägitakse riivamisi, nimesid nimetamata, mingitest eluvõõrastest loodusearmastajatest, maaigatsuslikest linnainimestest, kes nüüd Vormsile asununa torpedeerivad tervet majandamist ja nüüd tagatipuks (viimase lammaste loo valguses) petavad vaeseid koduloomi piinates välja veel ka igasugu karjatamis-ja muid toetusi. Ja muidugi ei austa siin sajandeid elanud rannarootslastest põlisasukaid.

Millegipärast tunnen, et jutt käib minust, minu lähikondlastest ja teistest meiega kuidagi seotud Vormsi inimestest. Parandage mind, kui ma eksin, põen paranoiat ja öelge ometi, kes need vaenlased siis on. Ma ei saa muidu öösel magadagi. Sest on täiesti arusaamatu, miks ei ole Te oma Vormsi käikudel kordagi püüdnud ühendust võtta oma artiklite varjatud "kangelastega". Kuidagi liialt palju on vihjeid, anonüümsust, ümber nurga ütlemist.


Ka kõnesoleva artikli peamine probleem on selles, et Te ei teinud katsetki saada informatsiooni ning selgitusi artiklis käsitletud probleemide asjaosalistelt endilt, vastulauseks ei ole samuti pakkunud mingit võimalust.

See oleks nüüd üldine ajakirjanduseetiline kontekst


Juriidilisest küljest on ka küsitavusi.

Kas te teadsite kõnealuse loomapidamiskoha territooriumile sisenedes, kellel on selle hoone ja maa kasutusõigus.

Kui jah, miks te ei võtnud ühendust selle kasutusõiguse omanikuga?

Kui ei, miks te ei püüdnud seda välja selgitada?

Kas kohapeal viibis ka kohaliku võimu esindaja?


Konkreetselt mind häirisid järgmised kohad artiklist.

Artiklit kokku võttev osa

Osa saareelanikke peab loomapidamist lumel loomade piinamiseks, kuid loomaarst väidab, et nii ei teki kopsupõletikku

Siit nähtub ja jääb selgelt kõlama, et loomi peetaksegi lumel, aga loomaarst ajab selget jama.

Kas see on Teie arvamus? Kelle arvamus?

ütles Vormsil elav, oma nime avaldamisest keeldunud endine laevakapten, kes esindab ka mitmete teiste vormsilaste arvamust.

Kelle teiste, kas sellise elu-olulise arvamuse esitaja peab tõesti olema anonüümne , ajakirjaniku poolt kaitstav allikas.

Ekskapteni arvates peab aga igal loomal olema vähemalt korralik varjualune, kuhu kõleda meretuule käest pageda ja karvu kuivatada.

Miks ei ole nimetatud seda kohta, kus see on tõepoolest nii. Aga jäetakse mulje, et see käib just artiklis käsitletud juhtude kohta.

Talled kalpsavad uttede kannul hangest hange ja sealsamas käib imetamine.

Jälle jäetakse mulje, et lammastel polegi kuhugi minna.

Tema meelest on Vormsil võimust võtnud huvi hõlpsalt karjatamistoetusi saada, unustades ära, et loomade eest tuleb ka hoolitseda.

Läbi lillede anonüümse allika poolt esitatud süüdistus, et teatud, Vormsis äratuntavad inimesed petavad välja toetusi. Miks peab ajaleht seda võimendama.

Need oleks nüüd esmapilgul minus hämmastust tekitanud ajakirjaniku poolse suhtumise ja edastatava sõnumi näited.

Loomulikult, probleem võib olla mitte Teis endis, vaid üldises ajakirjandusliku töö kvaliteedis. Seetõttu saadan koopia sellest kirjast ka Teie lugupeetud peatoimetajale.



Siiralt parimaga

Toomas Puurmann



Sellel lool on, tundub vähemalt, eellugu, mis seletaks teatud määral ka kõnesoleva artikli sündi ja Maalehe toimetuse käitumist. Nimelt olen ka varasemalt mitmel korral pöördunud Maalehe toimetuse poole ettepanekuga kirjutada Vormsi saarel rannarootslastele tagastatud maade ümber toimuvast (avalik.blogspirit.com). Ma ei saanud ka siis toimetuselt mingitki tagasisidet. Ju on riigivarastamise kinnimätsimine kellelegi nii tähtis, et ajakirjanduse roll ja ülesanne demokraatlikus ühiskonnas läheb päris meelest.