esmaspäev, 19. veebruar 2007

Vormsi jahi eripära

Vene jahi eripärast on lausa film vändatud. Üsna lõbus lugu. Eks kunagi vändatakse ka Vormsi jahi omapärast. Võiks ju stsenaariumi kirjutada. Kuid eriti lõbus see vist ei tule. Eks meie ja linnajahimehed on seda Vormsit juba vene ajast saati tõeliseks jahivabariigiks pidanud. Kus jahimehed otsustavad asju. Ülejäänute jaoks kipub ta siiski rohkem diktatuuriks kätte minema. Saarel liikudes on selline pidev jahilooma, uluki tunne. Kunagi ei tea, millise põõsa taga on mingi jahimees. Ja kas tal on kuul rauas, kas kaitseriiv on peal, kas ta silm veel seletab, keda või mida lasta. Sügisesel jahihooajal valisin rattasõiduks (avalikel teedel muide) teadlikult pärastlõunaseid aegu. Selleks ajaks olid tavaliselt paugud tehtud ja mehed jagasid juba saaki. Rõõmus jahimees on ikka ohutum. Õhtuhämarusse liikuma jääda on päris ohtlik. Siis käib varitsusjaht ja inimest päästab ainult see, et ta on teiste ulukite kõrval meil lihtsalt harvaesinev liik. Pealegi kohanenud, valel ajal oma nina eriti välja ei pista. Kuigi ohutuid kohti ja aegu jääb järjest vähemaks. Alles see oli, kui pereema avastas, et poeskäigu ajal on tema autoklaasi tekkinud kuuliauk.

Endagi kogemused on päris kõhedusttekitavad. Eelmisel aastal vast umbes samal talvisel päikesepaistelisel ajal tegin väikese rännaku Sviby ja Hosby vahelisele roostikualale. Suvel on sealkandis lausa võimatu liikuda, nii et talvekülma tuli kasutada. See koht on seal metssigade paradiis. Aga vist ka mõnele jahimehele oma privaatne nurgake. Igal juhul kohtasin ma esiteks sigu. Siis ilmusid koerad. Mingil hetkel jõudis teadvusse tõdemus, et kurat, kui on koerad, siis peab ju olema ka kuskil jahimees. Sõrm päästikul. Ja mina olen tema ja sigade vahel tulejoonel. Kas erinen (jahimehe jaoks) piisavalt palju seast? Kuhu suunas ja kuidas liikuda, et ohutusse kohta jõuda? Kuna kohest pauku ei tulnud, siis sai jahimees minu inimlikust päritolust vist sotti. Kuid ta ei näidanud oma asukohta, et anda sellega märku, mis suunas ma võiks ohutult liikuda. Pidin ise riskima, tegin end võimalikult pikaks ja liikusin läbi roostiku aeglaselt natuke kõrgema avatud koha poole. Seal sai siis jupp aega seistud ja arvatav jahimehe asukoht roostiku liikumise järgi ise kindlaks tehtud. Siis sai juba enam-vähem ohutus suunas eemalduda. Varsti kostus selja tagant ka võidukas pauk. Kes see jahimees oli, ei tea täpselt siiamaani. Koerte järgi otsustades võis ta olla Ivo. Miks ta ennast ei näidanud, jääb tema südametunnistusele.

Nüüd siis veel sellest laupäevasest loost. Vedasin mina autoga Kersletist Borrby heinapalle. Mööda Kersleti-Hullo vahelist riigimaanteed. Meelis oli abiks ja istus sõitude ajal kõrval. Tegime kokku vast 7 reisi. Mingi teise-kolmanda reisi ajal hakkasid jahimehed end selle riigimaantee servale tulejoonele sättima. Kuidagi kõhedaks võttis, sest tee on käänuline, nurga taha ei näe, ja kui jahimees isegi suudab reegleid järgides tulistada rohkem enda ette sektorisse kui kõrvale, võib nende teekäänakute tõttu ikkagi tee peal sõitja kuuli saada. Pealegi osadel meestel paistsid nagu vintrelvad olevat. Ja siis umbes viienda reisi ajal see juhtuski. Õnneks küll seekord mitte veel kuul. Tulin Kersleti poolt täislastis, jahimeeste ahelik jäi paremale ning vasakult ilmus metsast Ivo koos pundi koertega. Koerad jooksid tee peale ette ja sinna nad läheneva auto ette saba liputades seisma jäid. Püüa sa pidurdada talvisel teel täislastis autot kuidas saad ja tahad, päris pidama siiski ei saanud. Kummid küll täiesti korralikud ja lubatud MS, kuid võrreldes naeltega blokeeruvad hoopis kergemini. Nii ma siis blokkis ratastega autoga müksasingi vahetult enne seismajäämist üht laikat. Jäigi arusaamatuks, kas koer käis ka auto alt läbi või mitte. Igal juhul avasin autoukse, et selgusele saada, mis koerast sai. Samal ajal lähenes autole tulivihane püssiga Ivo, kes sõnadega "mis kimad siin, ei näe või, et jaht käib" hakkas mind riietest rebides autost välja kiskuma. Ilmse kavatsusega õiglus jalule seada ja mulle "molli" anda. Relvastatud mehega kaklema asuda pole just ahvatlev perspektiiv. Õnneks jättis ta aktsiooni pooleli. Kas nägi, et koeral pole häda midagi või jahutas teda natuke Meelise poolne korralekutsumine. Igal juhul lahkus ta paremale ära mingi "jobukarja" manamisega, kes maanteel sõidab. Ja ei lase meestel kohaliku volikogu esimehe isiklikul juhtimisel seal korralikult jahti pidada. Tõepoolest, siin on kujunemas uus õigusnorm. Kui vormsi meestel tekib tahtmine riigimaanteed laskeliinina kasutada, tuleb seal liiklejatel ise aru saada, et selleks ajaks tuleb sõidud katkestada või sõita läbi metsa. Tee peal käib jaht. Ja see on jaht vormsi moodi.

8 kommentaari:

  1. Pole ammu-ammu midagi elektrielustikus rääkinud.Ei ole erilist põhjust olnud ja kes siis ikka mingi pauli heietusi heaks paneb.Su viimane tekst,Tom, väheke aga mõjutas.
    :Seaduse seisukohalt on tore, kui jaht nagu aegade hämarusist pärit pea ainus toiduhankimise võimalus tänasel päeval legaalselt teostatud saab. Venelastel on näit. kolm põhilist toiduhankimise rühma (nagu Indias kastid):1.Rõhuv enamus käib seenel ja marjul ("na gribõ;na jagodõ").See on paljudele pea põhitegevus ja sügiseti naha alla rasva kogumise ainus võimalus.Meloodiliseks lisaks kasevitsad luudadeks-vihtadeks ja kui meenutada lapsepõlveaegseid nõukogude kirjatükke, siis ka a ´la "eideke haokubuga".
    Teine ja väheke kobedam kiht käib kalal ("na rõbalku").Neid on arvuliselt kordi vähem, sest selleks on vaja mõnda kibedamat aksessuaari kui väits ja kilekott. Käepärastest vahenditest tehtud õngedest-sikuskatest kuni prantsuse spinnigute ja viimase peal võrkvahenditeni.Lisaks küllaltki finantsmahukate detailideni, nagu paat ("lodka").(Vastavalt võimalustele täispumbatud "kirovetsi"kummist kuni päris vettpidavate kaatriteni (enamasti "second hand" või "human help")).
    Aga on kolmas ja ülim väikesearvuline seltskond, kes käivad jahil.Vene keeli "na ohhotu". Selleks aga on vaja olla "puhas", et saada relvaluba, käia enamasti kobeda raha eest "koolis", et olla "jahimees",omada sama aastakäigu sõpru kõrgemateks eneseväljendusteks, omada JEEP-i Venemaal nimetatakse neid oligarhideks. j.m.s.(Kohalikud omavad lisaks eelmisele alajaotusele enamasti vinget ujuvvahendit või ATV-d või mida üksnes. (Esimene kategooria seda ei hooma. Nad on metsas.)

    V.A.Tom - olen Su meelsusega 8-saja- tuhandese dotatsiooni kohta samal meelel ja pidasin herr Ermaniga sel teemal selguse mõttes pikad jutud maha.Tulemus: sina, vormsilane, oled lihtsalt eikeegi (indias on niisuguste nimi "paaria". s.t. ilma mingisuguste õigusteta isik.)."Meil on vaja mets välja vedada ja ära piiksu.JOKK." Jätaksin viisakusest need Vormsi (väljavedavad)metsaomanikud nimetamata, sest ma ei taha Ivo ,Ilmari, varblase ja mõne teise vallavanemaga vaenujalale sattuda.
    Aga miks ma seda kõike eelnevat üldse räägin?
    Kogu seda seltskonda, kellest on ennemini juttu ja põgusat iseloomustamist, pean ma puhtal kujul korilasteks. On niisugune tituleering humanoidide jaoks, kes kunagi midagi ei kasvata, ei korrasta, ei puhasta, ei oma selleks pahatihti mingeid teadmisigi. Aga võtma on mihklid. Nagu"me ei oota looduselt armuande, me võtame nad". Üldistatuna: kogu saak, nii seened-marjad, kalad, loomad metsas - see kasvab ise. Selleks pole vaja vaeva näha. Võtame aga!Põhiline - pole vaja kasvatamiseks tööd teha.
    No mis neist seentest. Või kaladest. Üht ehk mõni aasta rohkemalt, teist kah veel kasvuraskustega. Loomadega nii, et kui midagi pole lasta, siis pole.
    Kuid mets on kasvanud Vormsil rohkem kui pool sajandit omasoodu ja kuidas nüüd on nii,et mõnel on vaieldamatu eesõigus määrata laevakäiku ja oma saaki nii kuidas ta ise heaks arvab? Küsimus suurele ringile: kas Sina, metsaomaja, oled selleks ISE vaeva näinud,et need puud Sinu vanemate või vanavanemate kasvama pandud oleks? Et nendega tavaliste maksumaksjate arvel kaubelda? Kas Sinul on selleks ainuõigus? Kuidas Sa nende metsade omanikuks üleüldse said? Kas selle tõttu, et kohalik maakorraldaja oli tol hetkel oma?Mul tehakse oma mets ühel hetkel looduskaitsealuseks ja keegi ei kõssagi siiamaale? Ise ühel hetkel avastad ja oled kui tuppasittumise eest peksa saanud kass? Kas nüüd on nii, et mingisugune maakorraldaja Vormsil keelab, käseb, poob ja laseb? Ja seda aastaid? Ning kui oled vormsi vallavalitsemise tõttu kui heauskne ostja, siis pead eelnimetet institutsiooni vead omal kulul ja ise parandama? Kas minu ja kõigi teiste maksude najal vegeteeruvad mittetootjad (ütlen otse välja - Vormsi vallamajas ) on omaette klikkkond oma asjade ajamiseks ning töötegemise imiteerimiseks või kohapealse paari ja poolesaja elaniku (sealhulgas ka enese)eest olemiseks? Kas tõesti on nii, et vallasekretär ja volikogu esimees kui elukaaslased on Vormsil juriidiliselt võõrad inimesed? Kas vallasekretäri jaoks on ette nähtud laupäeviti Külapoes kriiskamise aeg teemal- meie oleme ainuõiged, teie aga p--akotid? Kas Vormsil on mingisugustki arhitektuurilist kontseptsiooni ja selle eelduseks vähekegi piiranguid? (Kivi valla maakorraldaja kapsasse, sest tal pole ei mingit eriharidust, mille taha pugedagi.)Nii väikese elanikkonnaga kui Vormsil ja nii haavataval piirkonnal kui Vormsi peaks olema range ehitus-arhitektuuriline nägemus, mis kokkuvõttes aja jooksul säilitab mingil moel öeldes omapära nii metsikult kui ka vähem metsikult.Sviibys on kui erakirik, Hosbys on kui Tallina lennuvälja tagune käepärastest materjalidest imeehitis, mis on hetkel kogu sealse pildi pea peale pööranudja selle ehitusliku karikatuuri jaoks on isegi ehitusluba!).Sviibys on paar "talu" a`la "arlekino". Ükskõik, kes saarele tulevad, näevad esmajoones seda sürrealismi ja nii nad meid võtavadki. Eestimaa on tilluke kui jänesepabul ja mis on meil, on mõne hetke pärast teada ka näiteks Valgas ning vastava maitsega.

    Midagi läks nüüd teemast ilmselt mööda. Algus oli kui Tomile määratud kuid on momente, mis on kui valjusti pobisemine. Andestust, kuid kustutada ka ei tahaks, sest üks üleüldise stressi ravim on kuhugi iseenese seest psisata...
    Ikkagi:Tom! Sinu koer(ad),vähe sellest, et nad igal ööl mu trepi peal käivad ja kogu lihavaru laiali lõhkusid, suutsid minu koera ühest silmast pimedaks pureda. Ja seda mu enda aias. Loomulik, et loom kaitseb oma territooriumi ja Sa ei saa väita, et see ei ole õige. Olen seisukohal, et kui oma küla pitsud omavahel on ja hästi läbi saavad, ei ole mõistlik neid lõas hoida. Maal eriti. Aga kui mitme kilomeetri tagant võõra küla murjanid kogu aeg öösiti mu trepi peal käivad ja kõike, mis sinna külma on pandud, omaks peavad ning minu koera invaliidiks teevad, siis ei ole mul muud võimalust kui kõige selle eest nõuda.Paar aastat tagasi oli probleem juba ja pr. Ellele sai öeldud...
    Ma ei tea, Tom, kui palju Sa ise oma blogisse tekste kirjutad, (ja kui kirjutad, siis müts maha Su eestiõigeõigekeelsuse ees), kuid katsu nii teha, et teistel Sinust sitavõitu muljet ei jääks. Siiani on see nii olnud.
    Sest kas Vormsil pole ei pisimatki positiivset?
    Lugupidamisega Paul.

    VastaKustuta
  2. Huvitav küll, kes see siia siis kirjutab? Ja sellest, mis mulje ma kellelegi jätan, ei ole küll suurt probleemi. Mitte et üldse ei ole, aga on tähtsamaid asju kui midagi mulje pärast teha. Ja kas ta nüüd nii väga sitavõitu ka on. See mulje.

    VastaKustuta
  3. Nõustun Pauliga, et korruptsiooni musternäidis ON Vormsi vallavalitsus. Kahjuks! Samuti on äärmiselt inetu kasutada riigi dotatsiooni metsaomanike huvides. Neid valupunkte on veel palju.
    Hr. Toomase kirjutised, siin blogis, on aga eksitavad juhuslikule lugejale, sest nemad ju ei tea, et nn. Borrby info- ja internetipunktis peetakse hoopiski lambaid. Nimetatud paiga omanikuks perekond Puurman!

    Suvitaja

    VastaKustuta
  4. Noh hr.anonüümne suvitaja ka päris hästi informeeritud. Eks siis peab seletama. Ega muidugi päris internetipunktis lambaid peeta. Õige on küll see, et see vana laudahoone on antud meile rendile selle tingimusega, et sellest võiks saada (soodsa asukoha tõttu Borrby külas)osaliselt avalikes huvides kasutatav koht. Ise ma selle punkti sinna rendilepingusse surusin. Pealtnäha enda kahjuks. Kuid päästsin hoone minemast ainult kellegi ärihuvide tarbeks. Sinna sobiks külaseltsi ruumid ja internetipunkt, kuid seda saab teha ainult koostöös vallaga. Seni kui vallal seda huvi pole ja ta pole koostööst huvitatud, hoian ma seal lambaid. Renti peab ju hoone eest niikuinii maksma. Vald võib tõepoolest selle rendilepingu ka ühepoolselt lõpetada. Lasku käia. Kuid kellelegi seda hoonet maha parseldada polegi enam nii lihtne. Sest peab hakkama seletama, miks eelistatakse kellegi erahuvisid avalikele huvidele. Nii et ma küll arvan, ei juhtu seal midagi. Kui aga kellelgi on parem plaan ja parem läbisaamine praeguse vallavõimuga, et seda hoonet saaks kasutada avalikes huvides, laske aga käia. Meie taha see asi pidama ei jää.

    VastaKustuta
  5. Huvitav jah. Kuidas õnnestus Sul, Tom, minu tagasihoidlikku üllitist kommenteerida minu oma ilmumisest tund aega varem?
    Paul

    VastaKustuta
  6. Pole siin keerulist ega tumedat midagi. Et viimasel ajal sagenenud spämmi käsitsi kustutamisega mitte vaeva näha, keerasin sisse kommentaaride eelmodereerimise ja seetõttu ilmuvad tegelikud (teiste jäetud) kommentaarid märgatava ajanihkega. Aga ilmuvad kindlasti, ei kujuta praegu küll ette, kui halvasti peaks öeldama, et ei ilmuks. Kannatab operatiivsus, aga pole ju siin niikuinii erilist aktiivsust märgata.

    VastaKustuta
  7. Loomulikult tean ma neid nüansse ka ise. Tahtsin ainult teada, mida Sa ise kostad. Panid tegelikult vastusega küsimusest mööda.
    Sisuliselt on ju selge, et blog on Sinu ja Sinu kamandada, kuid kahjuks just nimelt selle tõttu ei pruugi selles olev ja sellesse saabuv lugemisvara kogumaht olla vaba kasutamisega, vaid läbinud üldises mõttes tsensorluse. Ikka omaniku maitse järele. Pole mõtet väita vastupidist.
    Paul

    VastaKustuta
  8. Eks ma võin selle modereerimise ka maha keerata, kui keegi seda lausa tsensuuriks peab. Mingi jama on selle asjaga niikuinii, algul tuli modereerimist vajav comment meilile, nüüd enam mitte

    VastaKustuta