esmaspäev, 12. aprill 2010

Erik Puura ood Vormsi tuulepargile

Jõudsin ära oodata…Pakkusin juba ammu, et keegi võiks argumenteerida ka siinses blogis tuulepargi poolt- sisuliselt ja laiapõhjalisemalt. Et kuskilt tuleb ka mõni tõsisemaltvõetav seisukoht Vormsi tuulepargi toetuseks. Nüüd on see olemas, kirjutatud küll tuulepargi rajamise ülla eesmärgi nimel varjusurmast üles äratatud “Vormsi sõnumitele”, kuid kuna tekst on avaldatud ka loo autori-Erik Puura- keskkonnateemalises avalikus isiklikus blogis, siis ei tohiks olla takistusi selle teksti täies mahus avaldamiseks ka siin. Pealegi on see pealkirjastatud lausa avaliku kirjana Vormsi rahvale..

Mul, ja arvatavasti paljudel Vormsiga seotud inimestel oleks selle  kirja kohta kindlasti üht-teist öelda. Seda ei saa kuidagi operatiivselt teha  “Vormsi Sõnumites”, saab aga teha siin kommentaarides ja loodetavasti ka Erik Puura “Keskkonnaabi” blogi kommentaariumis…nii et avaldage aga arvamust. Mõne aja pärast võtan asja  siin kokku koos omapoolsete kommentaaridega.

Avalik kiri Vormsi rahvale plaanitud tuulepargi kohta
Posted on 11/04/2010 by erikpuura

Minu poole pöördus Elle Vormsi saarelt küsimusega, mida ma arvan sinna tuulepargi rajamise kohta. Selline on minu vastus.

Tuuleenergia kasutamine – kas Vormsi võimalus või oht?

Olen Vormsil käinud vaid korra, 1987. aasta kevadel. See oli geoloogiline ekspeditsioon, mis on siiani meeles – fossiilide otsimised merekaldal, majakas, rändrahn nimega Smen, rõngasristid kalmistul. Kõik oli väga omapärane ja meeldejääv ning kiusatus on kõike seda kümneid aastaid hiljem uue pilguga vaadata.

Kui uue külastuse ajal oleksid saarel tuulegeneraatorid, siis minu arvamus saareelanikest oleks kui tarkadest inimestest, kes oskavad oma ressursse kasutada – sest tuulegeneraatorid pannakse püsti siis ja ainult siis, kui see kohalikele vajalik ja kasulik on.

Ükski inimene meie hulgast ei oska ilma elektrita elada. Iga 100 krooni elektriarvel aga tähendab praegu Eestis 80 kg põlevkivi kaevandamist ja põletamist ning kõiki sellega seonduvaid keskkonnaprobleeme – atmosfääri paisatud gaase, tuhka, kaevandustest välja pumbatud sulfaatiderikast vett. Varem või hiljem aga põlevkivist elektrit enam ei toodeta ning iga inimest peab huvitama, kust elekter siis saadakse. Veelgi enam, ka nafta ja maagaas on maailmas lõpukorral. Lähima paarikümne aasta jooksul näeme me maailmas naftahinna edasisi kõikumisi, bensiini hinna tõus 30 kroonini ja isegi 40 kroonini liitri eest on vägagi tõenäoline. Küsimuseks saab siis, kuidas üldse hakkama saada.

Maailmas on juba väikseid saari, kus kogu transport on üle viidud tuulest akumuleeritavale elektrienergiale. Ka see on Vormsi võimalus – lahendus, mis sobiks järgmiseks 1000 aastaks. Taani, Iisrael ja USA juba arendavad suuri elektriautode rendi ja akulaadimise süsteeme.

Just kõike maailmas toimuvat pika-ajaliselt ette hinnates olen mina kindlal arvamusel, et tuuleenergia arendamine on õige samm. Just see on Eesti rannikualade üks eeliseid võrreldes sisemaaga.

On teada, et hetkel on Eestis tuulegeneraatorite püstitamise taotlusi juba rohkem kui elektrivõrgud jõuavad tootmise juhuslikkuse tõttu ära kasutada. Ja samas on teada, et kohalike elanike protestid järjest suurenevad. Nüüd aga on sedasi, et need piirkonnad, kus arendajad ja kohalikud elanikud kaubale saavad, majanduslikus mõttes ja pikemas perspektiivis kindlasti võidavad. Lisaks otsesele kasule omandavad nad kogemusi, mis tulevikus on ülikasulikud.

Nüüd jõuame tuuleenergia probleemideni. Kõige olulisemad neist on müra ja vaade. Võib-olla olen ma imelik, aga minul teeb vaade tuulegeneraatoritele südame soojaks. Kui juba ilmselt kümmekond aastat tagasi Taani pealinnas Kopenhaagenis maandusin ja aknast tuulikuterivi nägin, mõtlesin – kuidas nemad oskavad ja meie ei oska. Sest ma tean, missugust keskkonnakahju ja riske põhjustavad teised elektri tootmise viisid. Kui Eestis pandi püsti esimesed tuulegeneraatorid, mõtlesin – viimaks ometi.

Aga loomulikult ei ela mina tuulegeneraatori kõrval. Seda ma julgen küll öelda, et mind see vaade ei häiriks. See oleks pigem ülev – me suudame, me saame hakkama järgmised 1000 aastat. Samas kui vaiksel suveõhtul kostuks minu koduni müra, siis see võiks ilmselt närvi ajada küll.

Minu linnakodust vuravad mööda autod, külmaperioodil puhub elutoas õhksoojuspump. Olen isegi selle pumba vuhinaga ära harjunud, sest ta annab efektiivselt sooja. Mul on sellest kasu, ma aktsepteerin seda. Suvilas on naabritel koerad ning lähedalasuvas motellis peetakse suviti sageli öö läbi pidusid. Üsna sageli mõtlen, et tahan rohkem vaikust. Müra on tõsine probleem.

Aga kui tõsine? Kui keegi tuulegeneraatori minu kodu lähedale püsti tahaks panna, siis kõigepealt ma tahaksin seda mürataset enne kuulda. See peaks ju olema võimalik – arendaja viib kohalikud elanikud sarnase tuulepargi lähistele ja igaüks saab kuulda, missugune hääl kostub 500 meetri, 1 kilomeetri, 2 kilomeetri kauguselt sõltuvalt tuule suunast. Saab ehk ka küsida sealsete inimeste kogemusi ja arvamust. Ning kõik selle saab videolinti võtta ning kõigile vormsilastele ette mängida.

Samas mingi müratase tekib ju ikkagi. Ja nüüd tahaksin ma teada, mis ma selle eest saan, kui pean seda aktsepteerima. Ilmselt tahaksin ma pakkumist oma tuleviku elektriarvete osas. Näiteks mingi madala tarbimise juures tuuleperioodidel võiks juhul, kui müratase on olemas, mu elekter üldse tasuta või väga madala hinnaga olla – ja selline kokkulepe võiks olla aastakümneteks. Täpselt nagu õhksoojuspumba mühinat ma aktsepteerin teadmisega, et see on keskmiselt 2-3 korda efektiivsem kui elektriküte. Suurema tarbimise korral sooviksin tunduvat hinnaalandust. Ja nüüd, kui see pakkumine on mulle tehtud, siis mõtleksin veel kord järele. Sest kui ütlen jäägitu ei, saavad samasuguse pakkumise inimesed kusagil mujal ning mina ei pruugi enam kunagi saada. Kas ma olen nendest targem või rumalam?

Me võime muidugi öelda, et raha ei oma mingisugust tähtsust – keskkond on püha ja ülimuslik. Jah, ka nii võib mõelda – aga kas see müra tõepoolest on selline, mis sügavalt häirib, või ei ole seda tegelikult märgatagi? Ning kuu lõpus, kui pangaarve on täiesti kokku kuivanud, võib sellest tingitud stress olla 100 korda suurem kui tuulegeneraatori mühisemisest tekkiv stress. Paljud eestlased seostavad sõna ’raha’ sõnaga ’äri’ ja ’kasumiahnus’, aga tegelikult on raha arvestamine ainuke võimalus võrrelda erinevaid mõjusid, sest inimese mõju praeguste eluviiside juures keskkonnale on kahjuks paratamatu. Hetkel tekitab igaüks meist suure augu põlevkivimaardlas, suure hulga tuhka ning heitgaase. Näiteks juba tekitatud tuha hulk ühe inimese kohta on meil Eestis umbes 200-300 tonni! Kas see on parem? Kui vormsilastel õnnestuks saada kogu oma elekter tuulegeneraatoritest, siis võiksid nad uhkelt öelda: meie enam tuhka ja heitgaase ei tekita. See on suur samm edasi.

Mis aga puutub varjude vaheldumist, mõju põllumajandusele ja põhjaveele, siis need on küll ebaolulised, kui mu maja päris tuulegeneraatori kõrval pole. Seal aga ei tohi see ollagi.

Jah, ilmselt võivad ka linnud hukkuda. Kuid linnud hukkuvad ka tankerite õnnetuste läbi tekkinud naftalaikudes ning elektrijaama aluselistes tuhabasseinides. Kui oluline oleks mõju Vormsil, sellele vastavad juba ornitoloogid.

Ning loomulikult jääb viimane sõna vormsilastele. Minu soovitus on teha mudel, mida oleks võimalik maketilt näha ja lindilt kuulda. Siis oleks tore edasi arutleda.

- – -

Et kohapeal peaks ära käima ja ei maksaks internetimaterjale uskuda, selle tõenduseks lisan kaks täiesti vastandlikku klippi Youtube’ist. Vaadake, kuulake ja hinnake ise, kuidas on võimalik äärmuslikult manipuleerida. Kulutage 7 minutit oma elust ja te ei kahetse! Välja arvatud juhul, kui te ühte neist kahest eelarvamuste tõttu näha ja kuulda ei taha…

1. Negatiivne näide – agressiivne pöördumine kohaliku tuulepargivastase liikumise juhi poolt

2. Positiivne näide – tuulegeneraatori müra võrrelduna teiste müratekitajatega

Kõik sõltub sellest, kui tugevaks taustahääl timmida. Eesti vanasõna ütleb, et ära usu hülge möla. Antud juhul aga on küsimuseks, kes üldse on hüljes. Armsad inimesed, käige juba rajatud analoogsete projektide kohtades ära ja siis otsustage!

Viimane aspekt on seotud võimalike tuludega. Kui olen mandril tähtis tegelane ja saarel on mul puhkepaik, siis võimalik minu jaoks pisike tulu tuulepargist ei lähe mulle üldse korda. Minu sooviks on rahu, vaikus, et saarel oleks üldse võimalikult vähe rahvast jne. Sellised inimesed võivad kaasa minna kampaaniaga, kus kõik tundubki negatiivne. Samas ei tohiks nad unustada, et kõik pole nii vaprad ja ilusad ning saarel võib olla küllaladaselt inimesi, kelle jaoks tuulepark on positiivseks ootuseks.

Kuidas aga on turistidega? See on nn ‘müügitöö’ küsimus. Saar võib end reklaamida puhtaima energia tootja ja kasutajana. Kümnekonna aasta pärast, kui elektriautod on reaalsus, siis naftavaba saarena. See on suhtumise küsimus ja mina ei jätaks kindlasti kohe Vormsile sõitmata põhjusel, et seal on tuulegeneraatorid.

Siiski on käesoleva kirjutise näol tegemist minu isikliku arvamusega, mis võib näha tuleviku maailma ja seoseid palju laiemana kui enamik teisi inimesi.

13 kommentaari:

  1. Ma ei ole nüüd otseselt uurinud,et mis mees see Erik Puura on aga lühidalt kokkuvõttes on mehe jutt argumenteeriv. Ehk miks ei peaks pimesi ei ütlema kõigele uuele vaid vaatama seda kuidas oleks võimalik üldist kasu saada kogukonnale ja iseendale.

    VastaKustuta
  2. Miks mitte pakkuda Vormsit välja tuumajaama asukohana? Sellega ei kaasne mingit müra ega muid häirivaid komponente, toasoe oleks tasuta ja tõenäoliselt elekter ka, rääkimata tehtavatest investeeringutest, uutest töökohtadest jne.

    VastaKustuta
  3. Ilmselt oli tuumajaama kommentaar kirjutatud iroonilise naljana. Kui aga tõsine olla, siis Vormsi saar on tuumajaama asukohana välistatud.

    Tuuleenergia kasutamine on Vormsi võimalus sisuliselt igaveseks. Ükskord tehakse seda niikuinii, küsimusteks on - kes, millal ja kuidas.

    1. Kas vastavalt arendaja poolt tehtud ettepanekutele? Mis on selle plussid ja miinused?
    2. Kas kohe või kunagi hiljem? Mis on selle plussid ja miinused?
    3. Kas suurelt või väikeselt? Kas mastaabiefekt on oluline või on paremad väikesed hajuslahendused?

    Neile küsimustele võiks vastuseid otsida.

    VastaKustuta
  4. Noo Erik, see väide "Tuuleenergia kasutamine on Vormsi võimalus sisuliselt igaveseks. Ükskord tehakse seda niikuinii, küsimusteks on - kes, millal ja kuidas" ei kannata kahjuks mingit kriitikat...
    Vormsi pole mitte kuidagi laulatatud selle tuuleenergeetikaga, isegi siis mitte kui oleks teada, et Vormsi tulevik on kõigist rippumatu Vormsi Vürstiriik...Sest esmane kohalik energeetiline ressurss on siiski biomass...Ja parem ei ole olukord ka siis, kui sa näed Vormsi tulevikku "Eesti Täielises Tuuleenergeetilises Vabariigis"..Sest Vormsi ei eristu väga oluliselt (tuuleressursside seisukohalt) muust Eesti Lääne- ja Põhjarannikust. Merel ja mere ligidal tuul ikka puhub...Väide oleks tõene ainult siis, kui muud võimalust Eesti energiavarustuses poleks kui kogu Eesti Lääne- ja Põhjarannik tippida teatud tihedusega (nagu näiteks Vormsi arendaja ettepaneku järgi) täis tuulikuid. Isegi ju tead, et sellist sellise tuulikute osakaaluga stabiilset, tasakaalustatud energeetilist süsteemi pole lihtsalt võimalik luua...Nii et küsimus on, ja ainult, selles, et Vormsile on konkreetse arendaja seisukohalt tuulepargi rajamine kõige rentaablim..Kuid arendaja rentaablus pole küll kohalike mure...Ei saa aru, miks see Sinu mure on...?

    VastaKustuta
  5. Ei olegi minu mure - nagu kirjutasin, minult küsiti ja mina vastasin. Kui aega leian, katsun ikka kommenteerida, kui kommentaari küsitakse. Energiasalvestite süsteemid on arengus ja see on ainult aja küsimus, millal need konkurentsivõimeliseks muutuvad. Võib-olla läheb veel 10 aastat, võib-olla 20 - aga need on tulekul. Biomassist elektrienergia saamine aga on keskkonnamõjude suhtes selgelt tugevam kui tuulepargid. Me räägime elektri saamisest ikkagi, või kuidas, mitte ahjude kütmisest puiduhakkega? Loomulikult on lahendiks hoida kogu areng saarest eemal. Ka sellele variandiga tasub edasi töötada, pole probleemi. See ongi kohaliku tasandi otsus. See tuulegeneraatorites kõikvõimalikke tontide nägemine aga on minu arvates Eestis balansist väljas. Tuulepargist 1-2 km kaugusel elavate inimeste stressi tagamaad peituvad mitte tuulegeneraatorite negatiivsetes tervisemõjudes, vaid rikutud psüühikas mugavuse (vaikuse) kaotuse tõttu, mis on ilmselt jäetud kompenseerimata.

    VastaKustuta
  6. Nojah...kuid, kui asi on vormistatud avaliku kirja vormis, mitte eksperthinnangu ega spetsialisti kommentaarina..siis jääb ju ikka mulje, et on suur mure. Et Vormsi kohalikud tolgused ei saa mitte aru, mis neile hea ja tuleb neile õige tee kätte juhatada. Argumentatsioon võiks kobedam olla, praegune paistab mäejutlusena tuuleenergeetika vääramatust võidukäigust tsiviliseeritud maailma piiri peal elunevatele pärismaalastele. Opponente, eriti neid, kelle elukeskkond löögi alla võib sattuda, võiks rohkem austada

    VastaKustuta
  7. Minu arvates on Vormsi ja ka kõigi rannikualade inimesed piisavalt targad ja taibukad. Mina ei ole kedagi nimetanud tolguseks ja pärismaalaseks ega ka pidanud jutlust. See on juba minu suhtes äärmiselt solvav.

    Jah, mul on mure, kuivõrd hullusti me kardame betoonposti, mille otsas on tiivik ning meil on täiesti ükskõik selle suhtes, mis on toimunud kaevanduspiirkondades. Hiiumaa võitlejate väiteil pidid tuulegeneraatorid rikkuma põhjavee ja takistama ökoloogilist põllumajandust. Kuidas mujal Eestis püütakse ära tõestada, et jõest allavoolu paiknevad kaevandused hävitavad nõiakaevu, mis sõltub jõe veetasemest, mis sõltub toitumisest üle 10 km ülesvoolu. Olgem ausad, tegelikult on eesmärgid mujal. Kellelegi lihtsalt ei meeldi arendaja, kes tema arvates kohaliku keskkonna arvel püüab rikastuda. Aga olgem siis ausad ja öelgem see välja - nii nagu on. Ma ei saa aru, miks peab keerutama. Miks kohalikud ei või öelda, et meile ei meeldi see, kui keegi meie ressursside arvel püüab rikastuda? Miks on vaja välja mõelda nn teaduslikke argumente, mis on tegelikult valitud väljavõte samasugustes probleemides vaevlenud inimeste poolt loodud arvamustest? Täpselt nagu ma näitasin - tee väike otsing ja leiad 100 argumenti poolt ja 100 argumenti vastu. Aga valitakse need argumendid, mis oma juba ette valmistatud ja mitte muudetavat seisukohta kaitsevad - kas poolt või vastu.

    VastaKustuta
  8. Kui juba jutuks tuli, siis arendaks vestlusteemat edasi ka bioressursi kasutamise osas Vormsi saarel. Toomasega nõus,et bioressursi kasutamine saarel oleks ok. Olen seda mõtet arendanud pikalt ja teinud ka hulga arvestusi. Alternatiiv energeetika on valdkond, mis on juba pikalt paelunud minu tähelepanu. Proovin siin blogis natukene lähemalt peatuda biogaasi kasutamise vōimalikusel saarel, mis on plussid ja miinused.
    Plussina tooksin kindlasti välja suure eelise võrrelduna tuuleenergeetikaga kordades loodavate töökohtade arvu. Biomassi kasvatamise ja kokku kogumisega saaksid tööd paljud põllumehed ( hinnanguliselt kuni 20 uut töökohta ), kasutusele saaks vōtta täna söötis ja vaikselt vōsastuvad pōllud,mille harimisega on vōimalik muuta kogu saare üldist ilmet.
    Paraku tuleb ka miinuspoolel olevatele faktidele vastu vaadata. Biogaasi pōletamise käigus toodetud elektrienergia tootmisel vabaneb ka suur hulk soojusenergiat. Osa vabanevat energiat kasutab jaam omatarbeks aga enamusele soojale tuleb leida täiendav rakendus. Ilma selleta ei ole koostootmisjaama käitlemine majanduslikult otstarbekas. Hullo keskuses täna soojatarbijaid võib üles lugeda ühekäe sōrmedel. Möönan, et vallale oleks suurepärane vōimalus osta mōistliku hinnaga sooja ja mitte käidelda täna ebamōistlikult suure kuluga puidukatelt. Paraku faktidele silm vaadates tuleb leppida tōsiasjaga, kui soojatarbiate hulkka ei ole vōimalik suurendada, ei ole ka vōimalik ellu viia bioressursi kasutamist saarel. Erinevaid mōtteid selles osas on aga see vajab pōhjalike arvutuste tegemis ja enne munemis ei ole mōistlik kaagutada. Kutsun siiski kōikki inimesi üles kaasa mōtlema ja arutlema mōistlikult teemal Vormsi saar ja alternatiiv energeetika. Kasutagem olemasolevaid resursse majanduskesskonna parandamiseks, mis kajastub ekspordi bilansis plussina. EL ' s on juba mōningaid saari, kes tuule-ja bioenergia koosrakendamise puhul on lahendanud oma energiasõltumatuse fossiilsete kütuste pōletamisest.

    VastaKustuta
  9. Ove, ka jääksoojusele leiaks hea tahtmise korral isegi Vormsi saarel rakenduse. Esimene mõte oleks kala-, näiteks tuurakasvandus. Millist ju suht edukalt arendatakse Balti SEJ jahutusvete baasil. Otse Hullo külje all on Prestviigi järv ja sellest põhjas asuv allikaterohke piirkond, mis osaliselt ka LK piirangutelast väljas. Omal ajal sai Prestviigi järve taastamise projekti raames seda võimalust silmas peetud, kuid enne kui ideed üldse arendama sai hakata, löödi mind projekti juurest minema. Olin vale inimene...Siiamaani on isegi palk selle projekti kirjutamise ja arendamise eest välja maksmata...
    Aga põhimõtteliselt olekski tuuleenergia Vormsi saareletoojatel ainuke reaalne võimalus asi kuidagi kohalikele söödavaks tegemine seesama kombinatsioon biomassi kasutavast suht väikese võimsusega koostootmisjaamast ja 1-2-3 väiksemast ja madalamast tuulikust kuskil saare nurgas, kus nii väga kellelegi jalgu ei jääks...Saar oleks tõesti energeetiliselt sõltumatu, kohalikele saaks müüa energiat soodsamalt ja jääb ülegi väljapoole müümiseks...

    VastaKustuta
  10. Hea tahtmise juures on palju asju võimalik ära teha, pigem jääb asi tahtmise ja võimekuse tahta kaugemale tulevikku vaadata taha kinni. See selleks aga ei suuda hetkel jääksoojust, kalakasvatust ja Perstviigi järve omavahel hästi haakuma panna. Aitad vast mind kui pikemalt sellest mõttest räägid. Teine teema jääksoojuse juures on see, et kui koostootmisjaama operaator loob võimaluse tarbida sooja mõistliku hinnaga, ei garanteeri see kohalikke ettevõtjate huvi või võimet investeerida erinevatesse projektidesse. Energiatootja ei saa ja ei peaks tegelema otseselt kõrvalharude arendamisega, et oma sooja kuhugi panna.
    Olen selle sinu palga teemadel kuulnud erinevaid versioone ja folkloori, mis tegelikult toimus ja millised kokkulepped olid, tead sina kindlasti paremini. Paranda mind aga meenub, et lubasid seda pika sabaga lugu siin blogis lähemalt valgustada.
    Kaldusime küll pisut teemas kõrvale aga kogu alternatiiv energeetika kasutusele võtt tähendabgi diskusiooni võimalike varianttide vahel, mitte pimesi olla millegi vastu või poolt. Kui sul huvi, võime sellel teemal diskuteerida ka ühise lauataga istudes, häid mõtteid ei ole kunagi liialt palju.

    VastaKustuta
  11. No Prestviigi kasutamise üsna paljudest (juba läbitöötatud) võimalustest ma siin avalikult vähemalt seni, kuni eelnevagi mõttetöö eest raha saamata, muidugi täpsemalt rääkima ei hakka...
    Pole muidugi energiatootja asi otseselt otsida ja arendada-laiendada näiteks jääksoojuse kasutamist. See on kohaliku omavalitsuse asi soodustada jääksoojuse kasutamist, mis võib muuta ka energiatootjale põhitegevuse rentaablimaks. Energiatootja saab aidata aga kohalikku omavalitsust erinevate võimalike initsiatiivide väljapakkumisel, toetudes nende käsutuses olevale informatsioonile. Kohalikku omavalitsusse tuleb suhtuda kui partnerisse, mitte kui tühipaljasse klienti, või veel hullem, konkurenti... Kahjuks klienti tahetakse alati nöörida, konkurenti aga maha tampida või ellimineerida...rääkigu ärimehed mida tahes..
    Oma senistest töösuhetest Vormsi Vürstiriigiga tuleb juttu küll, aga vast nii-öelda vahepalaks kuskil rahulikumal perioodil. Kiiret pole. Aeg töötab minu kasuks. Sest see värk on oma erinevate vallavalitsejate poolse kurioosse nõmeduse ja jäärapäisuse musternäidis, sobib hästi iseloomustamaks siinset asjaajamist, ja on tagantjärgi isegi naljakas. Loodan, et mul jätkub jõudu seda ka naljakana kirjeldada. Praegu on aga põhiteema tuulepark, ja siinkohal oleks mul sulle, Ove, täitsa erapooletu soovitus: laske see värk kiiremini volikogust läbi. Asja vindumine ei too kindlasti ei toetajaid rahva hulgast ega hääli volikogus juurde. Samas pole vindumine hea ka tuulepargi veendunud vastastele. Pidev ohutegur frustreerib ja takistab normaalset elu. Siin kohal tuleb veelkord lisada, et ma ei pea end ei veendunud vastaseks ega pooldajaks. Teatud tingimustel, ausalt ja läbipaistvalt asja ajades võiks mõne tuuliku siia või lähiümbrusse püsti ajada küll. Kuid mütsiga siin pärismaalasi lööma tulla ei maksaks. Valesid, pooltõdesid ja inimestega manipuleerimist paljastan ma siin ka edaspidi halastamatult ja kirglikult.
    Mis puutub aga igasugu arupidamistesse, privaatselt või laiemalt...Ma pole küll kellelegi kohtumist ära öelnud või kutsele vastamata jätnud. Pole lihtsalt tahetud kohtuda ega arutada mingis normaalset arutelu lubavas vormis. Rahvakoosolek pole normaalse sisulise arutelu koht sest seal võib kergesti minna kraaklemiseks ja kraaklemine on vähemalt mulle vastunäidustatud.

    VastaKustuta
  12. "Küsimus on, kuivõrd tuuleenegial põhinevad lahendused saavad olema rannikualade ja saarte arenguvõimalusteks"

    Hetkel on õhus kaks tugevat case`i, mis näitavad, et tuuleparkide rajamisel ning rannikualade ja saarte arenguvõimaluste vahel igasugune seos puudub.

    Kui me räägime aga näiteks Kirde-Eestist, siis sealset elanike hulka, kes kaevandusega seotud tegevustest tööd saab, tuleb mõõta ikka neljakohaliste numbritega.

    Hiiumaa tuulepark, mis rajamisel müüks kogu oma elektri väljapoole ning Vormsi tuulepark, mis teeb seda sama.
    Mõlemal juhul asuvad kasusaajad väljaspool kogukonda.

    Aulepa tuulepark, mis läbi häda suudab nüüd VIST midagi kohalikule turule müüa, on sellises seisus, kus liigendite mürataseme tõttu peab arendaja hakkama teostama liikuvate osade vahetustöid.

    Kokkuvõttes, ei maksa segamini ajada raamatupidamuslikku (maksumaksja toetus) rohelist energiat ning seda energiat, mille tootmine roheline mingil määral reaalsuses on.

    Sest selge on see, et erakapitali huvi on minimaalsete kuludega maksimaalne tulu. Kui see ei tähenda seejuures kohe-kohe ajalooks saava vanaraua püstiupitamist subsiidiumite väljapumpamise eesmärgil, siis söön ma oma mütsi ära.

    VastaKustuta
  13. Teaduspoolelt vaadates on Eestis varsti tekkimas masinapurustajate liikumine. Me kardame paaniliselt iga asja, millel on mootor, generaator jne. Suur osa ohtudest, mida nähakse, on kas üle võimendatud või siis üldse absurdsed. Teadlased vilistatakse välja – kui te teaduslikku juttu ajate, järelikult peate olema arendaja poolt äraostetud. Iga ettevõtja motivatsioon on ainult üks – kasumiahnus. Kuhu me selliste argumentidega siin riigis jõuame? Rõhungi sellele, et teeme valmis idealistlikud mudelid, kus kohaliku kogukonna huvid on arvestatud. Isegi vabatahtlike ühendus realiseerub varem või hiljem ikkagi ettevõttena. Aga need idealistilkud mudelid ei tohi falsifeerida mingi tehnoloogia tegelikke mõjusid. Kui me rahva saame taha ainult teaduslike falsifikatsioonidega, siis pole hiljem ka neil vabatahtlike ühendustel midagi teha, sest kohalik tavaelanik tõepoolest arvab, et tuulegeneraator solgib täielikult ära põhjavee. Räägime ausalt, hindame mõjusid teaduslikult ja leiame mudelid, kuidas kohalik kogukond pikaajaliselt kasu saab - see ongi eesmärk.

    VastaKustuta