Vormsi valla leht tuulepargist

Kuna Vormsi valla ametlik leht on ka lõpuks selle tuulepargi teema käsile võtnud ja see lehenumber on osutunud üsna populaarseks ning seega ei tarvitse iga asjasthuvitatuni jõuda aga ka internetist seda miskipärast lugeda ei saa, siis avaldan ka siin blogis teemakohased kirjutised. Võivad ette tulla pisivead ja pisierinevused ajalehe tekstidest-see pole minu pahatahtlikkus vaid tekstituvastustarkvara viperused…
Alustame vallavanema seisukohaga
Täiendatud 27.04.2010
Vallavalitsus on siiski võimeline suht kiireteks reageeringuteks...Kõik pole veel kadunud...IT-ga  natuke paremal järjel olevate inimeste kontsentratsiooni tõusuga vallavalitsuses asjad natuke siiski liiguvad..Juba on võimalik lugeda valla ametliku lehe pdf varianti ...Isegi kahte. Asi seegi, aga ei oleks ju üleloomulik ettevõtmine, kui artikleid ka kommenteerida annaks...Oleks käsi...
 
Vallavanema veerg
Ilus kevadkuu aprill algas Vormsi rahvale suure pauguga. Kuskilt läksid liikuma jutud justkui oleks vallavalitsus, volikogu ja vallavanem tuuleenergia arendajatega käed löönud ja varsti hakatakse püstitama saarele mitukümmend tuulikut. Iga teemat puudutava koosoleku või ajaleheartikli peale tekkis tige vaidlus netikommentaariumis. Kuna osa kriitikat on sihitud ka minu poole, et ma ei võtvat teemas piisavalt sõna, siis parandan selle vea tänases veerus.
Esiteks mul on häbi sellise netikommentaaride kaudu asjaajamise pärast. Neid kommentaare loeb terve Eesti ja suur osa kommentaaridest teevad silmad ette isegi Delfl kuulsatele leimajatele. Samas pean kiitma protestiallkirjade kogumise aktsiooni, kus tuuleparkide vastased ausalt ja avatult oma arvamust koguvad ja selle ka avalikult teada annavad.
Mida arvan siis mina, vallavanem antud teemast? Kas tsiteerin volikogu esimeest Ivo Sarapuud: «ei taha oma arvamusega rahvast mõjutada.»? Ei. Mina ei ole Vormsi valla elanike häältega volikogusse valitud esindaja. Mina olen täiesti tavalise töökonkursi võitjana asunud saarele omavalitsuse ametnikuks. Minu pädevuses ei ole kujundada oma poliitikat, vaid üritada ellu viia rahva poolt valitud volikogu suuniseid ning täita riigi poolt vallale pandud kohustusi. Seega võin avaldada oma arvamust vabamalt.
Toetan ja olen seda igal pool avalikult öelnud, rohelist energeetikat. Toetan tuulikuid, biojaamu, päikesepaneele, kom posteerimist. mahe-aiand ust-põll und ust-looma p ida-mist, rohelist eluviisi. Nüüd on see ka ametlikult ajalehes.
Olen oma kolme ametikuuga mõistnud, et saarel elab mitu rahvagruppi: kohalikud, põliselanikud, suvitajad, talvelsaarel, rootslased ja venelased. Neil kõigil on õigus oma saarele ja selle käekäigule kaasa rääkida. Natuke naljakas tundub mulle niiöelda kohalike elanike retoorika, et keegi teine ei tea saarest piisavalt ning et nemad ongi need kõige õigemad saareelanikud. Meenutab lähis-ida Palestiina probleemi. Volikogu koosseis peegeldab viimaste valimiste käiku. Ma ei ole märganud ühtegi ametlikku kaebust või käimas uuringut valimispettuse kohta Vorrnsi kohalikel valimistel. Sellegipoolest ehitab opositsioon oma kriitika väitele nagu oleks KaTalvelVorrnsil saanud valimisvõidu pettuse teel. Selline demagoogia arnaneb pigem bolshevistliku propagandaga Vene ajutise yalitsuse kukutamise eel. Aga mis sellele järgnes on meile kahjuks teada.
Mina olen üdini demokraat. Kasvanud üles Rootsis .Ma ei jaga. isegi ei salli väiklust, kolkaklannindust ja klannimajandust-poliitikat. Ma üritan teenida Vormsi rahyast (kõiki loetletud gruppe) õiglaselt ja avatult. Ma pooldan arengut. Ja soovin alustada debatti-arutelu saare edasise arengu teemal.
Täna elab saar riigi dotatsioonist. Kui ei oleks toimunud suurt sissekirjutamiste lainet enne viimaseid valimisi. oleks valla 2010. aasta eelarve tugevas miinuses. Peale kolme kuud ametis ei ole ma kuulnud ühtegi head ideed, kuidas suurendada saarel ettevõtete ja erasektori töökohtade arvu olulisel määral. Olen kuulnud valdavalt soovi, et saarele ei tuleks võõraid, olgu siis ettevõtjaid või tülikaid turiste ja eriti suvitajaid. Sellise mõttemaailmaga jääb Vormsi vald ükskõik missugusele väljast planeeritud arendusplaanile jalgu. Jõuame tagasi tuuleparkide juurde. Miks rääkida vaid tuuleparkidest? Selge on, et tänase seadusandlusega toovad tuulepargid vallale oluliselt vähem kasu kui näiteks tuumajaam. Tuulepark ei lahenda kindlasti saare arenguküsimusi. Mulle teeb muret asjaolu. et pimesi tuulikuteemat lahates jääb saare areng teisejärguliseks..
Praegune meelsus jätab saare vaikselt hääbuma. Saare demograafiat vaadates jätkab rahvaarv kahanemist. kuna enamus elanikke on üle 40 aastased. Kahekümne aasta pärast võib saarelt leida paremal juhul 50 inimest. Riigile tähendaks see kergendust, kuna pole vaja kooli ega liinipraami. On ilus loodus, sinna sekka ka mõned Hullo küla sovjetiaegsed «ehitusmälestised». Noored on lahkunud
Vaadates neid väljakutseid tekib hirm. Saarerahvas ¬või vähemalt kõnekamad kohalikest elanikest, ei taha reaal-susele otsa vaadata ja asju avalikult lahata. See jätab tee lahti kõigile õngitsejatele. Me peame usaldama oma voli-kogu, vallavalitsust ja vallavanemat. Nad tegutsevad valla huve silmas pidades. Ilma selleta ei ole ka usaldust enda vastu. Kui on valimistel hääl antud kaotanud poolele siis ei tasu rusikatega vehkida, vaid leida kokkupuutepunktid ja kompromissid. Soovitan igal saareelanikul kohtuda oma volikogu esindajaga ja avaldada otse oma kodanikuarvamust. Selliselt toimuvad demokraatlikud protsessid enamuses Euroopa riikides ja USA's
IlusaI aprillikuul mõelgem siis natuke saare tulevikust. Kuidas näeme saart viie aasta pärast? Mitu inimest peaks saarel elama? Millest nad elatuvad? Kust tulevad lapsed kooli ja lasteaeda? Kui mitte tuulikud, siis milline peaks välja nägema saare ettevõtlus?
Teie vallavanem
.

Vormsi valla leht tuulepargist-järg

Siin siis kaks Vormsi elaniku arvamust-

tuulepargi poolt ….

Miks ma ei anna oma allkirja!

Hullo kaupluses kogutakse allkirju tuulegeneraatorite ehitamise vastu. Kokku on saadud juba paarsada või rohkem allkirja. Vormsi rahvas hääletab jälle nii kui üks mees kõigile ja kõigele vastu. Kas see on tõesti nii, või on Vormsi inimestega järjekordselt manipuleeritud? Nii see tegelikult on! See on protestiaktsioon, ei tea kelle poolt korraldatud sedaviisi kogutud nimekirjadesse võib sattuda ükskõik kes, olenemata sellest. kas ta on poolt või vastu. See meenutab kangesti ühte nõukogudeaegset anekdooti kus rahvas aeti punanurka kokku ja teatati, et homme puuakse neid kõiki üles ... ja hääl rahva hulgast küsis: Kas peame poomisnööri ise kaasa võtma.

Üks SUUR EI lehvib üle väikese Eesti Va-bariigi: ei haridusreformile, ei haldusrefor¬mile, ei prügilale, ei paekarjäärile, ei polügoonile, ei sõjaväelinnakule, ei tuumajaamale, ei gaasitorule, ei tuulegeneraatorile .... ei, ei, ei .... Ei NATO'le, ei eurole, ei vabariigile?

Mis kasu on Vormsi saarest meie vabariigile? Me oleme ülalpeetavad, oleme nagu narkosõltlased, eksisteerime tänu riigi rahasüstidele! Noored isad-emad, kes saavad riigilt lastetoe tust, õpetajad, pensionärid. keskkonnateenistujad, kõik riigipalgalised... need paar palgikoormat talvel ei kompenseeri meie peale tehtud kulutusi, aga ometi tahame ka meie uut laeva, paremaid teid, paremaid elektriliine, suuremat palka, suuremaid pensione, suuremaid lastetoetusi. Suuremaid ... , suuremaid .... , paremaid ..... Kust ee raha siis tuleb?

Vormsi tuulepargi arendajatele: Rääkige inimestega personaalseIt, selgitage, tooge välja kõik positiime. est negatiivset jätkub meil kuh¬jaga.

Vormsi Vallavalitsusele: Olge nii head ja trükkige Vormsi valla elanike nimekirjad korralikult paberile ja jätke sinna ruumi nii poolt¬kui vastuhääletamiseks. üks korralik poolt- või vastuhääletus on siis ja ainult siis hästi õnnestunud, kui poolt- ja vastuhääli on enam-vähem võrdselt, st. tulemus otsustatakse mõne hääle enamusega. Vastasel juhul on tegemist rahvaga manipuleerimisega või tulemuste võltsimisega. Tuletage meelde meie viimaseid presidendivalimisi või kahe suure - Reformi- ja Keskerakonna vägikaikavedu.

Üritagem leida endas positiivset, sest vaatamata kõigele negatiivsele ja umbusaldusele oleme vabariigis Viimase 20 aastaga jõudnud ikkagi kaugemale. kui kunagi varem. Ja siis kui hääletamiseks läheb, usaldagem Vormsi inimesi. Kõik ei olegi nii hull kui esialgu paistab. Me ei ole ju mingid väikesed ja tigedad ja kõverikud orjapõlvlased.

Üle 70 aasta tekib meile võimalus ka midagi välja viia, me hakkame eksportima rohelist energiat. Kellel saab selle vastu midagi olla

Aitab sellest võlgu elamisest! Mõelge. milline värske tuulegeneraatoripuhang üle selle vana ja väsinud saare ... ja saab see kopituse lõhn siit Vormsilt välja tuulutatud! Vormsi 'aab jälle vabariigi kaardile ja tulu tõuseb Vorms maaomanikele ... Neile, kes on oma allkirja juba andnud. Pole hullu! Tunnistage endale olete eksinud ja kivi langeb südamelt Tömmake nimi nimekirjast maha. Igale Vorms talule oma nimeline tuulegeneraator!

PS. Loe see artikkel 3 x läbi, mõtle ja Sinust saab tulihingeline tuulegeneraatorite fänn.

Ükskord me võidame niikuinii!

Aadu Arulo Hosby külast, Rästiku talust

….ja vastu….

Vormsile tuulepark ei sobi

Ongi tõesti aeg tuulepargist Vormsi val­la lehes kirjutada. Projekti ayalikusta­mine toimus 20. märtsil - võiks öelda, et alles siis, kui see oli möödapääsma­tu. Enne seda oldi muiIdugi juba kaua tegutsetud; vaikselt, aga siiski tõhu­salt. Keegi vist enam ei imesta, milleks eelmisel aastal saarele nii palju inimesi registreerus ja milleks valimised läksid nagu läksid. Tuulepargi pooldajad pidid volikokku saama Hea näide organisee­rimisest on see. et nüüd istub volikogus yormsilastele täiesti tundmatu mees, kes saarel üldse ei ela; ja mitte ainult voliko­gus. vaid ka kolmes komisjonis. Valimiste ajal tuulepargi pooldajad sellest hiiglaslikust plaanist valijatele mitte midagi ei rääkinud. Tulemuseks on täielik usaldamatus ja sellepärast toimub ka allkirjade ko­gumine. See on olnud paljude inimeste soov: nii volikogule kui ka maakonna teemaplaneeringuga tegutsejatele peab selgeks tegema. mis on saare rahva ar­vamus

Mandri poolelt Aulepast on hoiata­vad kogemused: firma on müünud tuu­lepargi edasi, lubadused on jäänud täit­mata ja kohalike inimeste jaoks on tul­nud ainult rikutud elukeskkond, vi­suaalne reostus ja tõsised müraprob­leemid. Vormsile planeeritav tuulepark oleks kolossaalselt suur ja selle mõju ulatuks üle terve saare. See oleks saa­tuslik näiteks saare merikotkaste popu­latsioonile. Isegi tuulepargi jaoks vaja­liku teedevõrgustiku ehitamine ja kruu­sa vedamine tooks väikese saare jaoks kohutavaid ebameeldivusi, liiklust ja looduse hävitamist. Tuuleenergia peaks olema roheline energia ja selle argumendiga süüdista­takse neid, kes oma kodu lähedale tuu­leparke ei taha. Aga nii kaua, kui polii­tilises diskussioonis on eesmärgiks ma­janduslik tõus ja tarbimise kasv, ei tee tuulepargid maailma roheliseks. Tuu­leenergiast on lihtsalt saanud üks äri ning tekib kahtlus, kas ärimeeste jaoks säästev areng on ikka südameasi.

Kõige hullem on see, et tuulepar­kide rajamine suunatakse kõrvaliste­le aladele - «kus inimesi ei ela», na­gu on meile antud mõista - mereäär­setele rannikualade ja ,-äikesaartele. Nendel aladel aga on maastikulised väärtused ja looduse mitmekesisus eriti suured. Seega kaasnevad tuule­pargiga suured - ja lõplikud - kaotu­sed. Kuidas siis edasi. kui üle poole saa­rel aastaringi elavatest või suvitavatest inimestest on tuulepargi vastu ja and­nud oma allkirja? On rõhutatud. et tuulepargi tulemi­se või mittetulemise otsustab saare rah­vas. Aga kuna praktiliselt otsuse teeb volikogu, tekib küsimus, kas praegune volikogu on saare rahva tõeline esinda­ja? Kas võimul on inimesed, kes tegut­sevad saare elanikkonna ühiseks hü­vanguks, või on nende eesmärgiks ai­nult oma äri? Eks neid on mõlemaid ja kui tuleb ot­suste aeg, näeme, kes on kes.

Aura Koivisto

Vormsi valla leht tuulepargist-II

Arendaja seisukoht…

 

Tuuleenergiast talupoja kombel-rahulikult ja läbimõeldult

Taastuvenergeetika üldiselt, ja tuulepargid eriliselt, on pälvinud Eestis peale esimeste tuulikute püstitamist aina enam tähelepanu. Kõige valjuhäälsemate väidetega, mis kohati on äärmiselt meelevaldsed ja absurdsedki, on esinenud muutuste vastased.

Käesolev lühike ülevaade tuuleenergeetikast ja Vormsi tuulepargi projektist käsitleb tuulepargi tugevaid ja nõrku külgi, sellega seotud võimalusi ja ohtusid. Seega asjaolusid, mida peaks meie pikaldast ja arukat maarahvast esivanemate kombel tasakaalukalt uusi ettevõtmisi ja võimalusi põhjalikult ning emotsioonideta vaagiv vormsilane või muu asjast huvitatud eestimaalane tuulepargi projekti kohta enda arvamust luues arvestama.

Majade hajutatus Eesti külades näitab, et eestlane on soovinud mõningast eraldatust et ise mõelda ja otsustada. Ärgem siis nüüdki ilma kaalutlemata otsustagem tuulepargi sobivuse üle Vormsile!

Tuule ja vee energiat on inimesed enda huvides rakendanud tuhandeid aastaid. Vahepeal hoogsalt arenenud fossiilsete kütuste põletamisele rajanev energeetika peab ressursside ammendumise ja nende kasutuselevõtmise pideva kallinemise tõttu välja vahetama jätkusuutlikuma viisi energiat toota.

Päikeselt langeb Maale (maapinnale) energiahulk, mis on võrdne 1800-kordse ülemaailmse energiatarbega. Tuuleenergia ressurss katab maailma energiavajaduse 200-, biomass 20-kordselt. 2006. Aastal oli maailmas installeeritud 4,344 GW elektritootmisvõimsust, millest tuulegeneraatoreid 74 Gw. Võrdluseks hüdrojaamu 867 GW päikeseelektrijaamu 7 Gw.

Tuule abil on tööstusliku1 tasemel elektrit tehtud paar-kolmkümmend aastat Selle ajaga on tuulegeneraatorite tehnoloogia teinud läbi tohutu arengu. Generaatorite töö on muutunud palju vaiksemaks. toodetud kilovatt-tunni (kWh) omahind on langenud tasemele, kus edukalt konkureerib fossiilsetest kütustest toodetud elektri hinnaga - 2006. aasta andmetel pisut üle 70.- Euro/Mwh. Mõningatel andmetel on uue¬mate generaatoritega toodetava tuulelektri omahind langenud alla 6O.-€/MWh. Fossiilsete kütuste tegelikku omahinda, mis arvestaks kaevandamise ja muu saastamise ökoloogilise jalajälje maksumust, ei ole pikka aega monopoolses seisus olnud elektrit tootvad suurettevõtted välja arvutanud (või jätnud tarbijad sellest teavitamata). Väidetavalt on Eestis toodetud põlevkivielektri tegelik omahind 3.- EEK/kWh, S.o. ligikaudu 192.- €/MWh.

Tuulepark toodab keskmiselt 2 kuni 4 GWh aastas iga paigaldatud MW (megavati) kohta. Toodangut suurendab tuule tugevnemine, kuni tuulik saavutab nimivõimsuse (tänapäevastel tuulegeneraatoritel tuulekiirustel 12 m/s, rootori keskpunkti e. «naba» kõrgusel) ja võimalikult ühtlane puhumine nii tugevuse kui suuna mõttes. Et tuul puhub hooti ja muudab suunda siis on tegelik aastatoodang teoreetilisest (s.o. 8760 GWh} MW) alla poole. Toodangut vähendavad ka tehnilistest riketest ja korralistest hooldustest põhjustatud pausid tuulikute töös. Tuulikud lülituvad tööle tuulekiirusel 2.5 kuni 3m/s ja peatatakse tuulekiirusel 25 m/s, purunemise vältimiseks. Tuulepargi oodatav tööiga on 20 aastat, misjärel tehakse kas kapitaalremont, tuulepark demonteeritakse arendaja kulul, nii et sellest ei jää «varemeid», või asendatakse tuulikud uute mudelitega.

Tuulepargiga kaasnevateks negatiivseteks kaasnähtusteks on mõju ümbritsevale keskkonnale: tekkiv müra, valguse ja varju vaheldumine piirkonnas, kuhu tuulikute varjud langevad ja visuaalne «reostus». Viimane sõna on jutumärkides, sest tegemist on n.-ö. maitse küsimusega: suurt osa inimeste ehitistest võib, ka allakirjutanu arvates, lugeda oluliselt inetumaks. Lähimaks näiteks on kasvõi looduses paiknevad elektripostid, mobiilimastid, majakad jms.

Inimeste ja looduse kooseksisteerimiseks tuleb otsida tasakaalu. Tuuleparkide planeerimisel arvestatakse nii müra, varjude kui tuulikute nähtavusega. Tuulikute müratasemed vähenevad pidevalt areneva tehnoloogia tõttu ja viie aasta taguseid mudeleid ei saa võrrelda ei võimsuse ega mürataseme poolest uutega.

Viru- Nigulas ja Aulepas paigaldatud värskete WWD-3 tuulegeneraatorite tuule poole pöördumist saatev terav krigin on erandlik nähtus Euroopas paigaldatud tuuleparkide hulgas ja tootja (Win WinD Oy) kõrvaldab probleemi oma kulul nii kiiresti kui suudab. Vormsi tuuleparki tõenäoliselt WWD-3 paigaldamist ei kaaluta, sest on hulga teisi 3 megavatiseid tuulikuid, mille puhul ei ole taolist müra karta.

Tuulepargiga kaasnevad head küljed on saastevaba ja hajutatult toodetavelekter, sissetulek kohalikele elanikele rendist ning tuuleparki opereerivas ettevõttes töötamisest, soodsam elektri hind Vormsi elanikele. Elektrihinna soodustuse maksab kolmepoolse lepingu põhjal (leping sõlmitakse Ostja - Vormsil asuva tarbija, Müüja - jaotusvõrgu käitaja Fortum AS ja tuulepargi arendaja OÜ Vormsi Tuulepark vahel) kinni tuulepargi arendaja. Selleks ei ole tarvis ehitada uusi elektriliine või alajaama nagu kuulujuttude keerutajad väidavad.

Esimese hüvena alustab arendaja saarele tankla ehitamist juba käesoleval aastal. Seoses käigus oleva nelja maakonna tuuleenergia teemaplaneeringuga on arutuse all üldise korra kehtestamine tuulepargi arendajate ja kohalike omavalitsuste koostööks.

Heaks näiteks on 4 Energia ja Viru-Nigula valla asutaud MTÜ, kuhu kohalike sotsiaalse iseloomuga projektide tarvis kannab elektri¬tootja iga toodetud MWh kohta 5.- EEK. Vormsilaste aktiivsus tuulepargi arendajate ja valla koostöö projektide ettepanekute esitamisel aitaks leida parima võimaliku viisi, kuidas arendajad saaksid kohalikus arengus kaasa lüüa.

Tuulepargiga tekivad turistidel uued võimalused nautida vaadet saarele tuuliku gondlist, s.o. 100m kõrguseit.

Vormsi tuulepargiga kaasneda võivate ohtudena üritavad projekti vastased pakkuda erinevaid peamiselt kuulujuttudel või meelevaldselt loodud seostel põhinevaid nähtusi. Väär on panna 10 merikotka hukkumist Norras püstitatud tuuleparkide süüks palja fakti põhjal, et kotkad surid peale parkide püstitamist. Samaväärselt absurdne on väide, et demokraatliku korra kehtestamine on toonud kaasa autoõnnetustes hukkunud inimeste arvu kasvu!

Ilma põhjaliku analüüsita ei ole mõtet heita kõrvale ühtegi projekti, mis saarel elu edendada aitaks. Planeerimisseadus näeb ette põhjaliku analüüsi projekti kõigi võimalike kahjulike mõjude iseloomu ja ulatuse osas ning peale nende väljaselgitamist projekti avaliku arutelu, misjärel kohalik omavalitsus otsustab planeeringu kehtestamise. Avaliku arutelu käigus esitatud põhjendatud muudatus- ja parandusettepanekud võetakse kindlasti arvesse. Planeering toimub maavanema järelvalve all, mis tagab kontrolli kõigi seaduse nõuete ja protseduuri reeglite täitmise üle.

Teemaplaneeringut ei kehtestata. kui keskkonnamõjude hindamise ja avaliku arutelu tulemusel selgub. et objektiivsed, rõhutan objektiivsed, see tähendab põhjendatud, vastu¬argumendid Vormsi tuulepargi projektile kaaluvad üles projekti toetavad asjaolud. TÕDE SELGUB PLANEERINGU KÄIGUS. Ilma keskkonnamõju hindamiseta ei ole alust arutada ei projekti pooldajate ega vastaste väiteid.Teemaplaneering on protsess, mis lähtub saare tasa¬kaalustatud arengust, looduse, elanike ja tuuleenergeetika kooseksisteerimise harmooniast.

Artikkli juurde lisatuna väike väljavõte Erik Puura, Tartu Ülikool.

PhD (keemiatehnika) MSe (keskkonnakaitse) BSe (geoloogia) isiklikust blogist.

Tervikteksti võimalik lugeda http://erikpuura.wordpress.com/2010/04/11/avalik-kiri-vormsi-rahvale-plaanitud-tuulepargi -kohta!

Avalik kiri Vormsi rahvale plaanitud tuulepargi kohta Posted on 11/04/2010 by erikpuura

Minu poole pöördus Elle Vormsi saarelt küsimusega, mida ma ar¬van sinna tuulepargi rajamise kohta. Selline on minu vastus.

Tuuleenergia kasutamine - kas Vormsi võimalus või oht?

Olen Vormsil käinud vaid korra. 1987. aasta kevadel. See oli geo¬loogiline ekspeditsioon, mis on siiani meeles - fossiilide otsimised merekaldal. majakas, rändrahn nimega Sm en, rõngasristid kalmistul. Kõik oli väga omapärane ja meeldejääv ning kiusatus on kõike seda kümneid aastaid hiljem uue pilguga vaadata.

Kui uue külastuse ajaloleksid saarel tuulegeneraatorid, siis minu arvamus aareelanikest oleks kui tarkadest inimestest, kes oskavad oma re ursse kasutada - sest tuulegeneraatorid pannakse püsti siis ja ainult siis. kui see kohalikele yajalik ja kasulik on.

Vormsi Tuulepark OÜ

Erik Puura ood Vormsi tuulepargile

Jõudsin ära oodata…Pakkusin juba ammu, et keegi võiks argumenteerida ka siinses blogis tuulepargi poolt- sisuliselt ja laiapõhjalisemalt. Et kuskilt tuleb ka mõni tõsisemaltvõetav seisukoht Vormsi tuulepargi toetuseks. Nüüd on see olemas, kirjutatud küll tuulepargi rajamise ülla eesmärgi nimel varjusurmast üles äratatud “Vormsi sõnumitele”, kuid kuna tekst on avaldatud ka loo autori-Erik Puura- keskkonnateemalises avalikus isiklikus blogis, siis ei tohiks olla takistusi selle teksti täies mahus avaldamiseks ka siin. Pealegi on see pealkirjastatud lausa avaliku kirjana Vormsi rahvale..

Mul, ja arvatavasti paljudel Vormsiga seotud inimestel oleks selle  kirja kohta kindlasti üht-teist öelda. Seda ei saa kuidagi operatiivselt teha  “Vormsi Sõnumites”, saab aga teha siin kommentaarides ja loodetavasti ka Erik Puura “Keskkonnaabi” blogi kommentaariumis…nii et avaldage aga arvamust. Mõne aja pärast võtan asja  siin kokku koos omapoolsete kommentaaridega.

Avalik kiri Vormsi rahvale plaanitud tuulepargi kohta
Posted on 11/04/2010 by erikpuura

Minu poole pöördus Elle Vormsi saarelt küsimusega, mida ma arvan sinna tuulepargi rajamise kohta. Selline on minu vastus.

Tuuleenergia kasutamine – kas Vormsi võimalus või oht?

Olen Vormsil käinud vaid korra, 1987. aasta kevadel. See oli geoloogiline ekspeditsioon, mis on siiani meeles – fossiilide otsimised merekaldal, majakas, rändrahn nimega Smen, rõngasristid kalmistul. Kõik oli väga omapärane ja meeldejääv ning kiusatus on kõike seda kümneid aastaid hiljem uue pilguga vaadata.

Kui uue külastuse ajal oleksid saarel tuulegeneraatorid, siis minu arvamus saareelanikest oleks kui tarkadest inimestest, kes oskavad oma ressursse kasutada – sest tuulegeneraatorid pannakse püsti siis ja ainult siis, kui see kohalikele vajalik ja kasulik on.

Ükski inimene meie hulgast ei oska ilma elektrita elada. Iga 100 krooni elektriarvel aga tähendab praegu Eestis 80 kg põlevkivi kaevandamist ja põletamist ning kõiki sellega seonduvaid keskkonnaprobleeme – atmosfääri paisatud gaase, tuhka, kaevandustest välja pumbatud sulfaatiderikast vett. Varem või hiljem aga põlevkivist elektrit enam ei toodeta ning iga inimest peab huvitama, kust elekter siis saadakse. Veelgi enam, ka nafta ja maagaas on maailmas lõpukorral. Lähima paarikümne aasta jooksul näeme me maailmas naftahinna edasisi kõikumisi, bensiini hinna tõus 30 kroonini ja isegi 40 kroonini liitri eest on vägagi tõenäoline. Küsimuseks saab siis, kuidas üldse hakkama saada.

Maailmas on juba väikseid saari, kus kogu transport on üle viidud tuulest akumuleeritavale elektrienergiale. Ka see on Vormsi võimalus – lahendus, mis sobiks järgmiseks 1000 aastaks. Taani, Iisrael ja USA juba arendavad suuri elektriautode rendi ja akulaadimise süsteeme.

Just kõike maailmas toimuvat pika-ajaliselt ette hinnates olen mina kindlal arvamusel, et tuuleenergia arendamine on õige samm. Just see on Eesti rannikualade üks eeliseid võrreldes sisemaaga.

On teada, et hetkel on Eestis tuulegeneraatorite püstitamise taotlusi juba rohkem kui elektrivõrgud jõuavad tootmise juhuslikkuse tõttu ära kasutada. Ja samas on teada, et kohalike elanike protestid järjest suurenevad. Nüüd aga on sedasi, et need piirkonnad, kus arendajad ja kohalikud elanikud kaubale saavad, majanduslikus mõttes ja pikemas perspektiivis kindlasti võidavad. Lisaks otsesele kasule omandavad nad kogemusi, mis tulevikus on ülikasulikud.

Nüüd jõuame tuuleenergia probleemideni. Kõige olulisemad neist on müra ja vaade. Võib-olla olen ma imelik, aga minul teeb vaade tuulegeneraatoritele südame soojaks. Kui juba ilmselt kümmekond aastat tagasi Taani pealinnas Kopenhaagenis maandusin ja aknast tuulikuterivi nägin, mõtlesin – kuidas nemad oskavad ja meie ei oska. Sest ma tean, missugust keskkonnakahju ja riske põhjustavad teised elektri tootmise viisid. Kui Eestis pandi püsti esimesed tuulegeneraatorid, mõtlesin – viimaks ometi.

Aga loomulikult ei ela mina tuulegeneraatori kõrval. Seda ma julgen küll öelda, et mind see vaade ei häiriks. See oleks pigem ülev – me suudame, me saame hakkama järgmised 1000 aastat. Samas kui vaiksel suveõhtul kostuks minu koduni müra, siis see võiks ilmselt närvi ajada küll.

Minu linnakodust vuravad mööda autod, külmaperioodil puhub elutoas õhksoojuspump. Olen isegi selle pumba vuhinaga ära harjunud, sest ta annab efektiivselt sooja. Mul on sellest kasu, ma aktsepteerin seda. Suvilas on naabritel koerad ning lähedalasuvas motellis peetakse suviti sageli öö läbi pidusid. Üsna sageli mõtlen, et tahan rohkem vaikust. Müra on tõsine probleem.

Aga kui tõsine? Kui keegi tuulegeneraatori minu kodu lähedale püsti tahaks panna, siis kõigepealt ma tahaksin seda mürataset enne kuulda. See peaks ju olema võimalik – arendaja viib kohalikud elanikud sarnase tuulepargi lähistele ja igaüks saab kuulda, missugune hääl kostub 500 meetri, 1 kilomeetri, 2 kilomeetri kauguselt sõltuvalt tuule suunast. Saab ehk ka küsida sealsete inimeste kogemusi ja arvamust. Ning kõik selle saab videolinti võtta ning kõigile vormsilastele ette mängida.

Samas mingi müratase tekib ju ikkagi. Ja nüüd tahaksin ma teada, mis ma selle eest saan, kui pean seda aktsepteerima. Ilmselt tahaksin ma pakkumist oma tuleviku elektriarvete osas. Näiteks mingi madala tarbimise juures tuuleperioodidel võiks juhul, kui müratase on olemas, mu elekter üldse tasuta või väga madala hinnaga olla – ja selline kokkulepe võiks olla aastakümneteks. Täpselt nagu õhksoojuspumba mühinat ma aktsepteerin teadmisega, et see on keskmiselt 2-3 korda efektiivsem kui elektriküte. Suurema tarbimise korral sooviksin tunduvat hinnaalandust. Ja nüüd, kui see pakkumine on mulle tehtud, siis mõtleksin veel kord järele. Sest kui ütlen jäägitu ei, saavad samasuguse pakkumise inimesed kusagil mujal ning mina ei pruugi enam kunagi saada. Kas ma olen nendest targem või rumalam?

Me võime muidugi öelda, et raha ei oma mingisugust tähtsust – keskkond on püha ja ülimuslik. Jah, ka nii võib mõelda – aga kas see müra tõepoolest on selline, mis sügavalt häirib, või ei ole seda tegelikult märgatagi? Ning kuu lõpus, kui pangaarve on täiesti kokku kuivanud, võib sellest tingitud stress olla 100 korda suurem kui tuulegeneraatori mühisemisest tekkiv stress. Paljud eestlased seostavad sõna ’raha’ sõnaga ’äri’ ja ’kasumiahnus’, aga tegelikult on raha arvestamine ainuke võimalus võrrelda erinevaid mõjusid, sest inimese mõju praeguste eluviiside juures keskkonnale on kahjuks paratamatu. Hetkel tekitab igaüks meist suure augu põlevkivimaardlas, suure hulga tuhka ning heitgaase. Näiteks juba tekitatud tuha hulk ühe inimese kohta on meil Eestis umbes 200-300 tonni! Kas see on parem? Kui vormsilastel õnnestuks saada kogu oma elekter tuulegeneraatoritest, siis võiksid nad uhkelt öelda: meie enam tuhka ja heitgaase ei tekita. See on suur samm edasi.

Mis aga puutub varjude vaheldumist, mõju põllumajandusele ja põhjaveele, siis need on küll ebaolulised, kui mu maja päris tuulegeneraatori kõrval pole. Seal aga ei tohi see ollagi.

Jah, ilmselt võivad ka linnud hukkuda. Kuid linnud hukkuvad ka tankerite õnnetuste läbi tekkinud naftalaikudes ning elektrijaama aluselistes tuhabasseinides. Kui oluline oleks mõju Vormsil, sellele vastavad juba ornitoloogid.

Ning loomulikult jääb viimane sõna vormsilastele. Minu soovitus on teha mudel, mida oleks võimalik maketilt näha ja lindilt kuulda. Siis oleks tore edasi arutleda.

- – -

Et kohapeal peaks ära käima ja ei maksaks internetimaterjale uskuda, selle tõenduseks lisan kaks täiesti vastandlikku klippi Youtube’ist. Vaadake, kuulake ja hinnake ise, kuidas on võimalik äärmuslikult manipuleerida. Kulutage 7 minutit oma elust ja te ei kahetse! Välja arvatud juhul, kui te ühte neist kahest eelarvamuste tõttu näha ja kuulda ei taha…

1. Negatiivne näide – agressiivne pöördumine kohaliku tuulepargivastase liikumise juhi poolt

2. Positiivne näide – tuulegeneraatori müra võrrelduna teiste müratekitajatega

Kõik sõltub sellest, kui tugevaks taustahääl timmida. Eesti vanasõna ütleb, et ära usu hülge möla. Antud juhul aga on küsimuseks, kes üldse on hüljes. Armsad inimesed, käige juba rajatud analoogsete projektide kohtades ära ja siis otsustage!

Viimane aspekt on seotud võimalike tuludega. Kui olen mandril tähtis tegelane ja saarel on mul puhkepaik, siis võimalik minu jaoks pisike tulu tuulepargist ei lähe mulle üldse korda. Minu sooviks on rahu, vaikus, et saarel oleks üldse võimalikult vähe rahvast jne. Sellised inimesed võivad kaasa minna kampaaniaga, kus kõik tundubki negatiivne. Samas ei tohiks nad unustada, et kõik pole nii vaprad ja ilusad ning saarel võib olla küllaladaselt inimesi, kelle jaoks tuulepark on positiivseks ootuseks.

Kuidas aga on turistidega? See on nn ‘müügitöö’ küsimus. Saar võib end reklaamida puhtaima energia tootja ja kasutajana. Kümnekonna aasta pärast, kui elektriautod on reaalsus, siis naftavaba saarena. See on suhtumise küsimus ja mina ei jätaks kindlasti kohe Vormsile sõitmata põhjusel, et seal on tuulegeneraatorid.

Siiski on käesoleva kirjutise näol tegemist minu isikliku arvamusega, mis võib näha tuleviku maailma ja seoseid palju laiemana kui enamik teisi inimesi.

Räpane mäng Vormsi tuulepargi ümber

On mis on, tuleb mis tuleb, aga see tuulepargi saaga, kohalike inimeste võitlus oma elukeskkonna säilitamise eest läheb ajalukku eelkõige just tuulepargi läbisurujate poolt kasutatavate erakordselt räpaste meetodite poolest. Ja ei tea sugugi, et see selliste meetodite arsenal on juba ammendatud…Tulla võib veel mõndagi.
Alustame pealtnäha süütust desinformatsioonist, püüust desorienteerida kohalikke lihtsaid inimesi.
Kohalik maakonnaleht “Lääne Elu” avaldas eile (1.04) artikli selle kohta, et on algatatud allkirjade kogumine tuulepargi vastu. Täiesti neutraalne ja ülevaatlik lugu. Vähemasti “Lääne Elu” kohta. Ja siis selle loo kommentaariumis ilmus järsku üksteise järel 2 sellist kommentaari:
Vormsi volikogu   01.04.2010 (20:23)
Koska poolt (tema ju selleks saarele tuligi); Ivo Sarapuu poolt (tema on seotud talvitujate valimislubadusega ja kokkulepetega, nagu ta ütles), Rammul poolt (majutab Koskat), Kaabel poolt (tal küll suu vett täis selle koha pealt, aga kui vastu oleks, oleks vast juba sõna võtnud - kui ikka on aus mees?), Allik ? (kõikuv hääl, pigem hääletab poolt või jääb tulemata volikokku); Sarapuu Ene ? (väga kõikuv hääl; pigem poolt sest ei jätku julgust neist meestest erinevalt hääletada), Streng vastu (läheb korda ka saarerahva arvamus), Hokkonen vastu (aus saare mees), Valm ? (pigem vastu, aga kas jääb ärarääkijatele kindlaks vastuseisjaks?). Ei taha küll isiklik olla, aga nii on kõige selgemini näha, kuidas tegelikult seisud on ja kuidas väikese volikoguga on kergem soovitud tulemust saada. Ja lõpuks on ju volikogu ja selle liikmed avalikkuse ees vastutavad, mis siin ikka salatseda.
leopold   01.04.2010 (21:24)
Toomas , kirjuta oma nime all kui midagi öelda tahad
Noh, siinse blogi teadaolevalt mitte väga tagasihoidliku autorina arvan, et lgp.”leopold” pidas Toomase all silmas mind…Kuid siinkohal pean esinema avaldusega. Ma nimelt ei kommenteeri peale seda, kui hakkasin rohkem kui 4 ja pool  aastat tagasi seda ja natuke hiljem teist (tomp.wordpress.com) blogi pidama, enam kuskil täiesti anonüümselt. Kasutan ainult blogide pseudonüüme “tom” ja “tomP” ja et end ja oma arvamust isikustada ning teha vahet teiste “tom”-de arvamustega, lisan tavaliselt viite oma blogile. Ja “Lääne Elus” ei kommenteeri ma absoluutselt pärast seda, kui nende ajakirjanik Ivar Soopan arvas end olevat nii kõva mees ja nii tugeva parteilise seljatagusega, et võttis mind ette oma blogis mõnitamiseks…
Aga nüüd asjast endast ja selle taustast, et miks mind igast võimalikust ja võimatust asendist püütakse rünnata.
Kaldun arvama, et selle teise kommentaari autor teadis väga hästi, et seda esimest ei kirjutanud mina. Sest kuigi see on kirjutatud kohalikke olusid ja suhteid hästi tundva isiku poolt, ja üldjuhul on volikogu liikmeid ja nende võimalikku käitumist tuulepargi hääletusel iseloomustatud suht adekvaatselt, on seal selliseid nüansse, millest mul polnud aimugi (näiteks kes pakub Koskale majutust) ja samas vaikitakse selle räpase mängu juures kõige olulisemast asjast: kuidas saavutati selline volikogu koosseis…Ehk siis ennetada mind tegelikult kirjutamaks midagi taolist. anda ette võimalikele lugejatele hinnang, et olen ainult mingi tagaselja susija ja intrigant.  Seega algul pidasin ka täiesti võimalikuks, et need kaks järjestikkust kommentaari kirjutas üks ja sama isik just eesmärgiga diskrediteerida siin seda blogi ja selle autorit. Õnneks see nii ei olnud ja esimese kommentaari autor, Taavi, selgitas seda. Tänud talle.
Eks ma olen mõnevõrra hell juba muidugi, sest ka siin ju ilmub pidevalt anonüümseid kommentaare vähem või rohkem rafineeritud demagoogiliste vihjetega peeglisse vaatamise vajalikkusest, et ka siinne autor valetab, et ka siinne autor ajab mingit oma asja, nii musta, et väljagi öelda ei julge…jne. Eks ära hakkab tüütama, aga teadmiseks neile varastamist elunormiks pidavatele susijatele: ma ei ole teiesugune...
Kuidas aga  need asjad ja võimalikud arengud tuulepargi rajamise küsimuse volikogu hääletusel siis tegelikult on ja tõenäoliselt olema saavad.
Teatavasti kirjutati enne viimaseid valimisi Vormsi valda sisse 80-100 uut elanikku. Ca 1/4 elanikest ja kaugelt rohkem kui 1/4 valijatest, sest uued elanikud olid valdavas enamuses üksikud valimisealised inimesed. Ka nende uute vormsilaste valimisaktiivsus oli erakordselt kõrge. Arvata võib, et selle grupi siseselt lähenes valimisaktiivsus 100%, sest kogu valla aktiivsuse tõstsid nad oma aktiivse osalusega 81%-ni. Ehk siis reaalsetest valijatest moodustasid nad juba ca 1/3. Viimaste kolmede kohalike valimiste, kus 2002. ja 2005. a. valimistel selliseid sissekirjutustrikke praktiliselt ei harrastatud, põgus analüüs näitab, et praktiliselt kõik need 80 või rohkemgi “uute vormsilaste” häält läksid võitnud nimekirja 6 liikmele, ehk siis täpselt neile 6-le inimesele, kes said need 6 kohta Vormsi 9 liikmelises volikogus. Minu arvamus on, et need kohad osteti nende “uute vormsilaste-uute valijate” käest kellegi poolt millegi läbisurumiseks. Üks “see midagi” on kindlasti see tuulepark…eriti räpane on asja juures see, et kindlasti osa volikogu liikmeid, kellele tigutati juurde neid ostetud hääli, mille tulemusena nad siis tegelikult saidki volikokku, suure tõenäosusega ise ei teagi, et osa nendele tulnud hääli on just “sellise” päritoluga. Kuigi aimata ju võiks ja mitte lasta end sesse räpasesse mängu sisse tõmmata. Aga praegu on juba hilja, asja organisaatorid ja nende poolt lollitatud on ühes paadis ja põgeneda pole õieti kuhugi…Arve volikogusse saamise eest esitatakse ja see saab olema krõbe…

Vormsi tuulepark ja visuaalne reostus

Kui nüüd sellise plaani, nagu tuulemehed viimati esitasid, järgi need vehklevate labadega üle metsade ja niitude kõrguvad postid püsti pannakse, tekib üks huvitav küsimus. Nimelt on Vormsil olemas maastikukaitseala, mille erinevad vööndid asuvad Rumpos, Suuremõisas, Saxbys, Rälbys, Dibys, Hosbys…ehk praktiliselt kogu saarel…Maastikukaitseala peaeesmärk on just säilitada maastikku kui tervikut. Kas tõesti tuulik, mis paistab olevat (sest ja kuigi pole tema vundament ilmselt maastikukaitseala formaalsete piiride sees) täpselt sellel maastikul, ei riku siis kuidagi kaitsekorda? Maja, mis ei paista metsa seest väljagi, maastikukaitsealale püstitada ei saa, kuid monstrumit, mis paistab igale poole ja igalt poolt sellel kaitsealusel maastikul, saab otse selle kaitseala piirile ehitada küll…
Ehk siis Vormsi konkreetsetes oludes on tuulikutest tulenev kõige suurem oht just visuaalne reostus. Ja isegi mitte oht ainult kohalikele ja saart külastavatele turistidele nende hingerahu ja neile harjunud vaate säilimisele, vaid oht riigi kõigi rohkearvuliste maastikukaitsealade kaitsekorrale.
Aga mida see visuaalne reostus mitte ainult teoreetiliselt, vaid juba ka praktiliselt tähendab, saab lugeda seda kõike kogenu kirjeldusest…
Kui Saksamaale tuuleparkide juurde sõitsin, ootasin, et mind võiks häirida see vuhh-vuhh-vuhh, robotlikult monotoonne tiibade tiirutamine. Esmalt ei saanud aru, miks minu värske internetituttav Jutta Reichardt e-kirjas nimetas, et kõigepealt korraldab ta mulle unbedingt (tingimata, sks) ühe “Horrortour´i” vaatega ümbruskonnale.
Mind huvitas pigem, kuidas mõjub lärm. Horrorituur? Mis siis generaatorites nii halba võiks olla – tuulepark maastikul peaks ju isegi romantiliselt mõjuma… Eestis paistavad need täitsa toredad. Juba Berliinis rongilt maha astudes sain aru: asi on vaates. Lähed närvi, kui horisont ei püsi paigal.
Seda on raske seletada, aga proovige kujutleda asja nii, nagu seda nägin Jutta ja Marco kodu juures: astute värskesse õhku, ringutate majatrepil ja libistate armastava pilgu üle kogu Loodu, päike paistab, tuuleke puhub. Siis langeb pilk aia taha ja takerdub. Seal töötavad kraanasuurused masinad ja muudkui aina töötavad, üldse seisma ei jää. Ka jõuluõhtul mitte.
Üritad abitult metsavaadet nautida, aga tiivikud hakivad kõik su loodusvaated viiludeks: rohelise metsa, põlluserva, pilved taevas. Tunned end nagu tööstuskarjääris. Järelikult viibidki tootmisalal. Seetõttu tahad õhtu saabudes pärast tööpäeva lõppu rahulikumasse kohta minna, koju. Aga kui pead tootmisalal ööbima, kuna seal ongi su kodu? Täpselt nii on Jutta ja Marco juures.
…Täpselt. Täpselt nii saab olema ka Vormsis...

Vormsi vallavanema ja volikogu esimehe seisukoht Vormsi tuulepargi küsimuses

Oi, kuidas tahaks lugejaid sellest teavitada. Kuid eks ta kergelt keeruline ole. Isegi pärast äsja külastatud nn. infotundi, mis valla kodulehel väljareklaamituna  vaikimisi ju seda nagu lubaks. Sest kellel veel, kui kõrgetel valitud rahvaesindajatel võiks selline seisukoht olemas olla ja mis takistaks seda neil siis ka välja öelda…Kahjuks jäi kogu kohtumisest just see mulje, et on mingi kõrgem jõud, kes ohjab kuskilt kõrgemalt Vormsi rahva poolt valitud võimuesindajate tahet ja ka suuvärki...Volikogu esimees ei tahtnud sel teemal ise üldse mitte midagi rääkida ja lükkas kogu kupatuse meie vallavanemale, kes oli vastavalt oma muusikaprodutsendi pehme elukutse tausta taagale nii tõsise küsimuse selgitamise juures  ilmselt raskustes. No piinlik oli. Vallavanem oli küll (või talle oldi) ette valmistanud Powerpoint esitluse taastuvenergeetika riiklikust tähtsusest ja sinna juurde jutu sellest, kuidas ikka riik tahab ja teeb..ning väiksel Vormsi vallal polegi nagu midagi teha…Kuigi tema isiklikult on väga vastu ja ta saab aru küll, et ka kõik teised on siin vallas vastu…Aga, no midagi pole teha, tuleb oodata, käib nelja maakonna teemaplaneering, ja kuigi ka sellest pole midagi oodata, niikuinii teevad ära,… tuleb ikkagi oodata…Esitage  vallavalitsusse ja volikogusse oma mõtteid ja ettepanekuid…Et siis jumala pärast rahvas ise  ei võtaks ette mingeid aktsioone oma õiguste kaitseks…vaid ikka kooskõlastatult.
Kokkuvõtteks. Asi on tõsisem, kui varem välja paistis. Keegi on suured rahad likku pannud ja õigustatult ootab, et need paisuks. Jutt ootamisest tähendab ainult seda, et oodatakse sobivat momenti asja volikogust läbi liigutamise suhtes…

Vormsi tuulepark ja müra

Tuulepargist tulenev kõige olulisem  keskkonnamõju on kahtlemata mürareostus. Selles mõttes veel ka eriti salakaval reostuseliik, et seda ei kuule vahel isegi kõrvaga, silmadega nägemisest ja ninaga haistmisest rääkimata. Asi nimelt selles, et väga suure massiga liikuvate osade omavaheline mõju tekitab inimkõrvale kuuldamatut (kuid alateadlikult tajutavat) madalsageduslikku infraheli. Kui võngete sagedus muutub veel madalamaks (mõne võnkeni sekundis), siis on see tajutav vibratsioonina. Mis, nagu rohkemgi teada, pole ka just tervisele kasulik. Paremini tajuvad seda (infraheli ja algavat vibratsiooni) koerad ja muud erksamate meeltega pudulojused. Tõenäoliselt just sellega on seletatav ka loomade, ja eriti maapinnal elavate loomade-näiteks madude) ebaloomulik käitumine näiteks enne maavärinaid, kui kuskil kaugel juba maakoor hakkab liikuma ja järele andma.
Aga mis ma siin ikka jahun. Kohe hakatakse sõimama, et püüan lihtsalt oma lolluses tark välja näha…Õnneks on nagu tellitult “Postimehes” artikkel Aulepa tuulepargiga seonduvatest  müraprobleemidest ja sealses kommentaariumis ka targemate inimeste asjalikke seisukohavõtte küll ja küll. Et aga “Postimehele”  ei saa saabuva vaikiva ajastu künnisel enam nende kommentaaride säilivuse osas väga kindel olla…ja niikuinii juba kolme kuu pärast, kui vast Vormsi tuulepargiga seonduv võib veel teravamalt päevakorral olla, neid kommentaare enam ei näidata (selline on “postimehe” poliitika), siis kopeerin siia nende arvamusavalduste säilivuse huvides mõned asja selgitavad kommentaarid…
to huviline : Noarootsi valla poolt võin öelda, et ainuke otsene tulu, mis omavalitsuse eelarvesse laekus, oligi lõiv ehitusloa ja kasutusloa väljaandmise eest.
Aulepa juhtum on õudusunenägu, kus ei aita mingid mõõdetud vahemaad ega piirid.Ei piisa kaugusest kilomeeter või kakski.Müra tungib hoonetesse, ei lase magada,ajab ülesse. Nö. ettenähtud detsibellid siin ei kehti,ka vaiksema tuulega on ikkagi müra suur,tuuliku labad löövad läbi õhu, sest need mürakad kasvavad juskui meie õuedelt ülesse pilvedesse. Kohalikud elanikud olid seni kõik terved inimesed,nüüd on kuulda järjest ja enam mingeid tervisehäireid. Kui kümnel inimesel on erinevad haigused, on arusaadav, et igaühel on oma haiguslugu.Kui aga tunnused on kümnel inimesel sarnased, siis on teada, millest.
Vastused on Pärnu lehest. Päris kindel on see. et tegeliku müra või umina tekitavad need hiiglased kui neid on rohkem ja kogu maapind võngub ja vibreerib vastavalt labade pöörlemisele
http://www.youtube.com/watch?v=iyOImGHyJtQ
normaalse elukeskonna poolt : Pole viga, mürareostuse teemal tulebki rääkida nii tuulikutest kui maanteemürast laiemalt. Mina tooksin omalt poolt mürareostusena välja veel koerte klähvimise asulates ja viimase aja moeröögatuse - õhksoojuspumpade paigaldamise naabri akna kõrvale.
Kõik inimesed pole ühesugused, vaevused sõltuvad konkreetsest taustsüsteemist ja tekkinud kontrasti suurusest. Näiteks tudengipõlves magasin aastaid Pärnu mnt. Peda ühikas trammide kolina tõttu värisevas kambris. Harjusin kiiresti! Aga naabrikoera ootamatult algavate haukumishoogudega 10 m kaugusel oma akendest, kuni viimaste aastateni vaikses kuurortlinna kvartalis pole harjunud. Seepärast mõistan hästi kogu senise elu vaid linnulaulu ja tuulekohinat kuulnud külaelanike masendust tuulikute infraheli suhtes. Selle mõju on salakavalam kui konkreetselt mõõdetava liiklusmüra oma. Liiklusmüra kahjulikku mõju inimorganismile on ammu uuritud - seda saab teha sealsamas linnas, kus vastav aparatuur, personal ja katsealused kohe käe-jala juurest võtta. Aga proovi sa mõõta tuulikumüra mõju inimesele! Häiriv heli ei alga ju plaksti kl. 7 hommikul nagu maanteeliiklus, olles pea iga päev konstantne! Samamoodi on ebaregulaarne koerte haukumine. Viimast tuleks uurida otse sündmuskohal, ent kui naabrist koeraomanik taipab, miks võõrad asjapulgad kõrvalkrundil ringi sebivaid ja mingeid 'kaste' üles sätivad, hoiavad nad oma koer lihtsalt paar nädalat toas kinni. Ja jälle saab demagoogitseda, et mida te virisete, loodusenautlejad!
Nii et igal juhul olen nurkaaetud inimeste poolt. Elekrimajanduses tuleb aga suuremat tähelepanu pöörata kokkuhoiule. Praegu võetakse seda valdkonda nagu iga teist suurtootmist - mida rohkem, seda uhkem (saab ka eksportida). Tegelikult on viimane aeg üle minna elektri ja soojuse koostootmisjaamadele maakonnakeskustes jm. üle Eesti. Kui puudub huvi kokku hoida, ei hoita ega leiutata ka alternatiive.
"normaalsele" : Tuulepargid mõjutavad inimese tervist müraga ja valguse vilkumisega. On esinenud õnnetusjuhtumeid. Kiiresti muutuv elukeskkond tekitab stressi. Kõik võimalikud mõjurid pole teada.
Müra on inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Tuulegeneraatorid tekitavad kuuldavat müra, madalsageduslikku müra (10-160 Hz) ja infraheli (alla 20 Hz). Lisandub vibratsioon – tahke keskkonna võnkumine. Need on omavahel üleminevad, potenseerivad nähtused. Suur osa tuulegeneraatori mürast on madalsageduslik. Müra põhjustab unehäireid, ärritatavust, negatiivseid emotsioone. Sageli inimene ei oska väljendada, mis on muutunud, et ta end enam tervena ei tunne. Tuulepargi müra põhjustab unehäireid, peavalu, tinnitust (helin kõrvus), peapööritust, iiveldust, ärritust, mäluhäireid, konsentratsioonihäireid. Öine müra suurendab kardiovaskulaarhaigusi, s.h. hüpertensiooni. Madalsageduslik müra tekitab unehäireid, peavalu, pearinglust, nüstagmet, iiveldust, oksendamist, psüühikahäireid, sh hallutsintsioone.
ILFN (0-500 Hz) põhjustab VAD- i - vibroakustilist haigust – kasvab rakkudevahelise maatriksi (kollageen, elastaan hulk) ilma põletikuprotsessita. Tihenevad süda, veresooned, trahhea, kopsud ja neerud. Seda diagnoositi algselt rasketööstuse töötajatel. Tänapäeval on diagnoositud ka tavaelanikel, sh lastel. VAD kliinilisse pilti kuulub ka depressioon, suurenenud ärritatavus ja agressiivsus, kalduvus isolatsioonile, kognitiivsete võimete vähenemine.
Edasi loe http://www.teletoad.ee/joomla/index.php?option=com_content&view=article&id=61&Itemid=32
wigur : Siin paljud tooviad välja erinevaid müraallikaid, nagu liiklus, lennujaam ja mis kõik. Küll aga ei taipa ühte asja:
Kõik need müraallikad on EBAÜHTLASED. Tuuliku müra aga on REGULAARSE SAGEDUSEGA müra mis mõjub ikka väga halvasti.
Osad jälle väidavad, et magasid öö tuuliku all, ja ei juhtunud midagi. Selleks, et midagi juhtuma/tundma hakkaks on ikka vaja kuu aega tuuliku müratsoonis elada. Siis räägite teist juttu.
Ja millest siis tegelikult probleem: eelpool mainitud unehäired ongi selle kõige kurja juur. Nii peakui on unehäired on põhimõtteliselt kõik inimese tervise garantiid kadunud ja hakkavad tekkima kõiksugu häired nii psüühhikas kui tervises. Ei sooviks nende inimeste nahas olla, kes elavad sellise hulluks ajava müra läheduses. Lennujaam - kuigi oluliselt valjem - on tühi asi, sest lennukid ei maandu ega tõuse regulaarselt iga 5 sekundi tagant ja nii aasta aega jutti.
Nii et mitte müra pole probleem, vaid REGULAARSE SAGEDUSEGA müra. See tapab.

GAH : Mürasageduste ja müra kui enese vahe on selles, et kõik, nii merekohin, kui puudekohin tuule käes paitavad kõrvu, sest see on looduslik. Kuuldes mingit valet nooti, tunned kohe, et midagi on toimumas, kas eemalt tulev vihm või muud. Kuuldes aga pidevat surinat, hävivad inimeste võimed tunnetada ja kuulda loodust. See on kuntslik ja viib harmooniast välja. Täielik jama roheliste poolt. Kus nad nüüd on???? Looduslik hääl on kooskõlas inimese tervikuga, kuntslik aga loodud seda tervikut lõhkuma. Tulemus muidugi ei pea kohe esile kerkima, see võib võtta aastaid, ehk aastakümneid. Hakkavad näiteks sündima järjest nõrgemad lapsed jne.

Kristi Ugam : Madalsageduslikust mürast (mida kõrv ei kuule, aga mis see tervist kahjustav just ongi) ei ole siin juttu. Teaduskirjanduses räägitakse inimelamu ohutust kaugusest 100 korda rootori kõrgus, st antud juhul siis 10 km.

Ah et sellepärast oligi siis tarvis juulis Planeerimisseaduse paragrahv 29.-sse sisse võtta sundvõõrandamine maakonna teemaplnaeeringu alusel ja on nende maakonna teemaplaneeringutega nii kiire ja peab neid Läänemaal, Pärnumaal, Saaremaal ja Hiiumaal praegu tegema sama firma, mis arendajate muudki planeerimist. Kujutage ette jah, kui nelja maakonna elanikud hakkaksid nõudma oma kinnisvara eest kompensatsiooni! Praegu on nii, et Saare maavanem on oma allkirjaga loobunud keskkonnamõju strateegilise hindamise raames igasugustest uuringutest. Nii et kui peaks siiski minema kompenseerimiseks, siis teeb seda Eesti riik, nagu peale viimast okupatsioonigi.

Rannikualade külade tühjaks tegemisega on probleeme olnud varemgi. Et seekord on siis nii, et miks mitte lasta eestlastel vabatahtlikult oma seadused ümber teha, selle asemel, et peaks ähvardama vägede sisse viimisega nagu eelmine kord. Asja eest teist taga pole ju mõtet rahvusvahelise põlu alla sattumisega riskeerida. Täitsa õige. Muidugi peab küsima, kelle seisukohalt...

Vt veel Edward Lucas, The Economisti üks toimetajatest "Uus külm sõda".
Meenutuseks, et Hiiu tuulepargi taga on AS Raunisaar ("kivivare saar"), mille aktsiakapitalist kuulub 88 % Greta Energyle, mis on Kanadas registreeritud vene firma eesotsas lähivälismaal teatud mõjukusega isikutega. Üle Eesti tegutseb Raunistal, mille aktsiakapitalist 90% kuulub Greta Energyle. Raunistali mees palus maakonnateemaplaneeringusse võtta ka võimaluse, et küla keskele tohiks ka ehitada, kui elanikud soovivad.

Aare-Villu Kattel, Hiiu maavalitsuse arengu ja planeerimisosakonna juhataja, kes on selles küsimuses praktiliselt maakonna ainus esindaja (sest maavanem loobus enda selleteemalistest õigustest Saare maavanema kasuks nagu ka Pärnu ja Lääne maavanemad) ei saanud 11. märtsi koosolekul Kärdlas aru, kuidas ma sundvõõrandamisest nii ähmi täis lähen: "Kui tuleb uus võim, siis sundvõõrandatakse ju kõik!?" Ta lisas ka, et kui me hakkame siin arvestama teaduslike uuringute tulemustega, ei saa me siia ju nii palju generaatoreid, kui tahame.

Hiiumaa tuuleelektrijaama minimaalne võimsus, mis tekitaks koos maksude puudumise ja dotatsioonidega mingi kasumimarginaali, oleks 150 MW. Kui hiidlased hakkavad inguma ja tahavad ise ka elektrit, siis siinsesse võrku ühendamine nõuaks nii suuri mahutusi, et park peaks olema oluliselt suurem - on läbi käinud arvud 300-500 MW, mis ei taga veel võrku ühendamist. Et Aulepas siis 39 MW.

Generaatoreid absoluutselt välistavaid alasid olemasolev keskkonnamõju strateegilise hindamise programm ette ei näegi (vt Hendrikson & Ko kodulehelt): on tõenäoliselt sobimatud alad ja sobivamad. Kõik on läbirääkimiste küsimus. Nimetatud ametnik nentis ka, et Hiiumaal läbirääkijat ei ole.

Rõõm tõdeda, et Läänemaa mehed on nii kõvad mehed, et võta eeskuju. Meil ei ole mitte see Eesti, mida me tahtsime, vaid see, mis me ise üksteisele teeme.
Jõudu ja tarkust!

Arvamusi Vormsi tuulepargi kohta

Kuna Vormsi tuulepargi teema on jõudnud täna ka peavoolu meediasse, kopeerin siia sealt leitud vormsilaste ja kaasatundjate argumenteeritud arvamusi...

EPL Online
BARBI-JENNY PILVRE-STORGARD
 23. märts 2010 10:21
Pühapäevavormsilase ja talukohaomaniku seisukoht: Vormsi muutub selle projekti teostumise tagajärjel tööstusmaastikuks, kust põgenevad viimasedki noored ja aktiivsed inimesed. Suvitajad ja turistid on seni saarele tulnud puutumatu keskkonna ja inspireeriva ajaloo pärast. See songitakse üles 20 tuuliku rajamisega ja järelikult lahkuvad ka turistid. Kuhu jääb Natura alade linnustik, k.a merikotkad, keda tuulikud igal juhul segavad?
Mis tööstust on Vormsil vaja arendada, et vaja on nii palju elektrit?!? Paberitööstust? Metallisulatamist?
Vormsi elektritarbe rahuldaks üks tuulik. Keegi ühte muidugi ehitama ei hakka, kuna neelud käivad taastuvenergeetika eurorahade järel.
Arvatakse, et vorsmil on mingid naiivsed "kohalikud", kes mujalt tulnud enesekindlatele ettevõtjatele midagi vastu öelda ei taha. Mõnel vormsilasel on vist aga ükskõik, kas müüa maha oma maa, et palju raha --ja kohe --saada, pereliikmed või ükskõik kes.
Uus vallavanem aga peaks selle projektiga nõustumise järel aegsasti järgmist töökohta vaatama hakkama.
Loodetavasti on keskonnaametnikel aru peas. Laupäevane koosolek Vormsi rahvamajas hiilgas sellega, et võimuesindajad puudusid, ei vallavenamt ega volikogu esimeest. Inimesed, kes arendajaga kohtusid, olid projektile täiesti vastu, sest see mõjus täiesti hullumeelselt. Üks soovitus arendaja poolt oli: koledad elektriliinid kaovad ja asemele tulevad ilusad uhked 150 kõrgused betoonpostid.
Selliste tuuleparkide koht on avameres.

UKU SULEV KUUT 23. märts 2010 14:32

Lisan Barbi Pilvre kommentaarile, et vallavanemana ei ole ma kuskil antud projektile ametlikku toetust pakkunud. Tunnistan, et olen taastuvenergia kasutamise poolt. Tuuleenergia projektid arutatakse enne läbi maakondliku teemaplaneeringu raames, enne seda oleks taolise koosoleku ametlik pidamine ennatlik. Olen Barbile pakkunud kohtuda ja sel teemal vestelda, aga paistab, et kergem on lahmida kommentaariumis, kui otse inimestega suhelda. Kahju, pidasin Barbist siiamaani väga lugu.

JAANUS TEDER 23. märts 2010 17:27 

Puhtama elukeskkonna saavutamise sildi all tegeletakse meil (ja üldse Euroliidus) kõige tavalisema ökoterrorismiga. Meenutage kasvõi Hiiumaa juhtumit.
Tuulikud tuleks ehitada suurimate tarbijate lähedusse, ehk kaob siis isu nende ehitamiseks. Tallinn, Tartu, Narva - seal asuvad suurimad tarbijad, järelikult hakkame tuulikuid sinna püstitama!
Selline perspektiiv ei meeldiks?
Looduskauneid kohti meeldiks küll tuulikuid täis ehitada. 

Delfi täna

Aulepa tuulepargi ohver, tuulepark@gmail.com, 23.03.2010 11:29
Head vormsilased,
palun ärge lubage sel sündida! Vormsi on piisavalt väike saar selleks, et 2 tuuleparki selle saare oleviku ja tuleviku jäädavalt hävitaksid. See ei ole kahjuks liialdus. Olen 37 suve oma elust veetnud Vormsil ja tean, mida ma räägin. Täna elan Aulepa tuulepargi lähinaabruses ja seetõttu samuti tean, mida räägin. Need samad tuulikud, mida Vormsi praamilt ja Vormsi idarannikult Noarootsis vehkimas näete, on hävitamas Noarootsi valla 3 põlist rannarootsi küla. Tuulikud teevad nii kohutavat müra, et nende läheduses elada enam ei saa. Inimesed ei saa öösel magada, on peavalud, unehäired ja stress. Arendajad ja vallavalitsus laiutavad käsi, Terviseametil ei ole raha, et müra mõõta ja professionaalsust, et hinnanguid anda. Mõõtmistulemusteta aga keegi midagi muutma ei hakka. Ja on ka selge, et 1 miljardilist investeeringut keegi lammutama ei hakka. Kinnisvara väärtus on juba langenud, keegi ei soovi ju tulla elama kaunisse maakohta, mille on reostanud mürisev tööstusettevõte.
Selge on ka see, et tänasel päeval ei hakka ükski arendaja, ammugi mitte logistiliselt problemaatilisele Vormsile, enam püstitama madalaid ja väikse võimsusega tuulikuid (nagu näiteks Virtsu esimesed). Kindlasti tulevad tuulikud vähemalt 3 MW-sed, 100m kõrguse mastiga ja 50m raadiusega rootoriga. Ehk siis ulatub laba tipp vähemalt 150m kõrgusele. Paistab ja kostab kaugele!
Kuna Eestis puudub kohustuslik puhverala tuulikute ja elamuala vahel, siis ehitatakse tuulikud ka Vormsile ilmselt 500m kaugusele elamualadest. Ka teile väidetakse rahvakoosolekutel, et 500m on piisav, et müra taustahelidesse kaoks. Ärge uskuge seda, see ei vasta tõele. Tuulikute müra on väga häiriv ka 1-2 km kaugusel ja võimalik, et kaugemalgi. Vormsil kostab müra üle madalate kadakaste Hosby ja Suuremõisa rannamaastike ilmselt kaugele saare keskosa suunas, sest seda ei ole takistamas kõrgeid metsamassiive. Vormsi kaunid kadakased rannamaastikud hävitatakse, külateed lõhutakse hiigelmasinate poolt, teede ehituseks kaevatakse kruusa ja killustiku saamiseks üles suur osa saarest- see on kohutav. Kõik see on juba toimunud Aulepas.
Nõudke oma vallalt, et ta ei algataks oma tänaste teadmiste (pigem lühinägeliku teadmatuse) juures ühtki tuuleenergeetika planeeringut.Oodatagu ära 4 Läänemaa maakonna tuuleenergeetika teempalaneeringu valmimine, ka see on aja võitmine. Nii on juba toimitud näiteks Pärnu maakonnas.
Olge väga umbusklikud ja ettevaatlikud, sest siis, kui tuulepark on püsti, ei ole enam tagasikäiku .
Kes oma kodusaarest vähegi hoolib, võiks külastada näiteks Aulepa tuuleparki (vana-Haapsalu maanteelt pöörata Linnamäelt Roosta suunas, 13x3MW), Esivere-Rõuste tuuleparki (enne Virtsu sadamat, peale Hanila asulat pöörata paremale kaunile kadakasele rannamaastikule, kus vehib 16 hiigeltuulikut- 4x3MW+12X2MW), või Viru-Nigula tuuleparki (Tallinn- Peterburi maantee ääres Viru-Nigula vallas 8 x 3MW). Käige seal tugeva tuulega ja vestelge kohalike elanikega ja siis otsustage!
Guugeldage internetis kasutades märksõnu "Wind turbine, health problems", otsige Youtube´is kasutades märksõnu " Wind turbine", "Shadow flicker", "Noise". Kõik seal kirjeldatu toimub juba ka Eesti suurtes tuuleparkides, aga sellest ei räägita.
Ja selleks, et ka ise Läänemaa tuuleenergeetika tuleviku planeerimisel kaasa rääkida, osalege aktiivselt tuuleenergeetika teemaplaneeringute lähteseisukohtade ning KSH programmi avalikel aruteludel:
Lääne maakond
1) kolmapäeval 31. märtsil 2010 kell 11.00 Lääne maavalitsuse saalis (Lahe 8, Haapsalu)
2) kolmapäeval 31. märtsil 2010 kell 15.00 Noarootsi Vallavalitsus (Pürksi maja nr 9, Noarootsi vald)

Veel sealtsamast.
Jup, 23.03.2010 12:40
Taani on meile hea "õppelabor", et teada saada, mida tähendab massiline tuulikute püstitamine.

http://www.cepos.dk/fileadmin/user...

Saame teada, et tänu nendele tuulikutele saame endale väga kõrge elekrtihinna. Toodetud "tuuleenergia" toetus tuleb kohalikelt tarbijatelt kuid tuuleenergia ise müüakse suures osas (alla turuhinna) naabritele ja kui endal peaks särtsu vaja minema saame naabritelt osta seda soolase turuhinnaga. Väga hea "abipakett" meie vaestele naabritele (ja ka tuuleenergia firmade omanikele).

Ühtlasi on kogu loo juures kõige kurvem see, et nendest tuulikutest pole loodusele mitte mingit kasu, sest nn "traditsionaalsed el-jaamad" tuksusvad samas taktis edasi kuna inimesed tahavad pidevalt elektrit, mitte vastavalt tuule tsüklilisusele (ei aita nad CO2 hulka vähendada ega ka energeetilist julgeolekut suurendada, toimivad hoopiski täpselt vastupidiselt)!

Muidugi iseasi on 3x20=60MW tuulepargi ühendamine elektrivõrku, sest Vormsil puuduvad selleks vastavad võimalused. Sellise koguse kõikuva "särtsu" minema toimetamiseks oleks tarvis vähemalt 110 kV -seid elektriliine, mida aga Vormsil pole!!!

http://www.elering.ee/fileadmin...

Tegelikkuses aga ei aitaks eriti ka 110 kV liini ehitamine Vormsilt Haapsallu või Aulepasse, sest Aulepale rajatud tuulepark on Keila-Lihula liini juba Umbe ajanud ning sinna liini rohkem tuuleenergiat lihtsalt ei mahu!
Ehk vaja oleks ära oodata Sindi-harku 330 kV liini ehitus ning siis ennast kudagi sinna pookida see aga ei saa kohe kindlasti toimuma enne aastat 2020.

Seega peavad nn "Arendajad" kas ootama vähemalt 10 aastat (mis on Vormsi elanikele selge ajavõit) või siis tuleb "arendajatel" ise puuduv elektrivõrk rajada mis aga on suht-koht utoopia, sest elektrivõrgu ehitamine on ikka väga kallis tegevus (nn "Arendajad" pole sellest ka ju huvitatud, sest vastupidiselt "tuulikute - tuuleenergia" eest saadavale kindlale ja soolasele toetusele, liinide ehitamise eest toetusi ei anta).

Ja veel, ka teise poole pealt... 
Mandrimees, 23.03.2010 12:15
Mina mandrimehena ei saa jälle aru, mis me peame oma mandri-ala risustama põlevkivi-elektrijaamadega ja koledate elektriliinidega selle nimel, et mingid virisevad vormsilased meie maa lagastamise hinnaga omale elektrit saavad. Ostku lätlaste või rootslaste käest. Ühtlasi saaks sellega mõned mandrit lagastavad kõrgepingeliinid maha monteerida. Miks meie õue võib elektritootmisega lagastada, aga teie oma ei või. Pealegi on põlevkivijaam kordades hullem (saastavam, tossavam)

Vormsi tuulepark-ei või jaa…

Eks selle ümber hakka lähema aasta jooksul siin saarel põhiline elu (vähemalt jututeema tasemel)  käima. Eks see blogigi reastab aktsendid ümber ja eks see tuulepargi värk saab ilmselt peateemaks. Siinse põhilise blogipidaja isiklik seisukoht on vanadele lugejatele ilmselt teada. Uued lugejad leiavad selle varasematest postitustest ja kommentaaridest. Nii-et oma isikliku seisukoha edasisel väljatoomisel ja rõhutamisel ma väga vaeva ei näeks. Pealegi, kuna ma peale viimast ebaõnnestumist kohalikel valimistel ( kus just sellele tuulepargi tuleku ohule oli ka mu kampaania üles ehitatud) olen edaspidi lubanud enam mitte kandideerida, siis pole ju mõtet kihutuskõnedega ka mingit uut poliitilist kapitali koguda. Nii-et ma jään edaspidi siin pigem eksperdi, kui asjasthuvitatud kohaliku poliitiku tasandile. Ja kohe, peale siis eilset vallarahva esimest (vast siiski mitte viimast) kohtumist tuulepargi arendajaga võin välja öelda ka oma esialgse seisukoha asjade praeguse käigu ja seisu suhtes: tuulepark Vormsile oleks objektiivselt võimalik, aga mitte praeguse arendajaga…Et siis ma ise vastaks kõrval olevale küsimusele kohalikku keskkonda ja arendaja sellesse suhtumist objektiivselt võrreldes : pigem ei. Kuid…asja perspektiivi hindamisel on (objektiivsetest kriteeriumitest kõrval) ka ju nn. hall tsoon. Ehk siis see niinimetatud kohaliku poliitika tasand, mis tegelikult mõjutab otsuseid igasugu objektiivsete argumentide kiuste kahjuks hoopis rohkem. Selles hallis tsoonis ringlevad puhas raha, käsi-peseb-kätt tehingud, vassimine objektiivsete hinnangute ja näitajatega, manipuleerimine avaliku arvamuse ja lihtsate inimestega. Seda kohalikku suppi piisavalt tundes oleks mu hinnang lõppkokkuvõttes siiski selline: pigem jah, teevadki ära, sõites räigelt üle kohalike inimeste arvamusest ja reaalsetest keskkonnaprobleemidest.

See tuli ilusasti välja eilsel kohtumisel, kus rahvas oli küll üsna üksmeelselt kriitiline, kuid arendaja suhtes täiesti kannatlik, viisakas ja isegi teatud määral (vähemalt väliselt) isegi heatahtlik (nagu öeldakse-kogu seda sitta arvestades)…Ainult ruumist väljudes lubati mõneti krõbedamaid väljendeid, sedagi pominal. Arendaja lubas endale aga ülbust, ignorantsust, räiget demagoogiat, kohalike inimeste alavääristamist…kumas läbi suhtumine, me oleme juba maksnud asja kinni ja üldse on suur vastutulek see, et me teiega siin tagantjärele soostume veel hinna üle arutama ja pretensioone kuulama…Kus te õigel ajal, ehk valimistel, olite…?

Eks siis näis, mis edasi. Igal juhul hoiab see blogi edasistel arengutel silma peal ja on nõus kaasa lööma asja sisulisel arutelul. Siin on võimalik sõna saada nii tuulepargi pooldajatel kui vastastel. Oma arvamusavaldusi võite saata siin lehel leitaval meiliaadressil. Kui nad ei sisalda roppusi ja isiklikke rünnakuid, avaldan need toimetamata kujul.

Vabatahtlikult hulluravilt tagasi…

Siin mu väheseid ja viljakamaid kommentaatoreid, Paul, muretseb, et mis lahti…Blogi naa kustund olekus. Et kas ma ikka olen veel vabaduses ja evin vaba juurdepääsupunkti internetile. Ja eks mu isiklik hulluarst, blogi kaasautor ja järelevaataja ausa ja erapooletu ajakirjaniku positsioonilt, Ivar Soopan,  looda ka vähemalt  vaikselt, et tülikas patsient on imeliselt paranenud või siis suletud jäädavalt lootusetute hullude kinnisesse osakonda…

Eks tõde ole, nagu ikka, kusagil vahepeal. Vangimajast on asi kaugel, kaugemal kui mõni aasta varem, kui olin (ja isegi mu lapsed olid) struktuuride (kellegi poolt tellitud?) teravdatud tähelepanu all. Praegu ka jälgitakse, aga mõõdukalt. Ütleks isegi, et lihtsalt rutiinselt. Ju arvatakse, et ma pole siiski kehtivale riigikorrale kriitiliselt ohtlik. Nõukaajal oleks öeldud: “skisofreeniliste luuludega nn. dissidendil ilmneb mõningaid paranemise märke…

Aga tõde on siis see, et ma vahepeal vabatahtlikult ja teadlikult pidasin väheke (hm…kaks kuud) siin blogis pausi. Kui kellegile meeldib, siis jah-selleks, et natuke närvi puhata. Et on siis just mul seda kõige rohkem vaja…Pealegi, ega need minu väljaastumised, (kohaliku)võimukriitilised ülesastumised lähe ka kellegile eriti korda…Vormsi rahvas paistab oma valimistel tehtud valikuga  rahul olevat.

Siiski on mu vaikimine ja aja mahavõtmine tingitud peaasjalikult sellest, et otsida ja anda võimalust kokkulepeteks. Niimelt oli ju jaanuari alguses (siingi blogis kajastatud) konkurss valla arengunõuniku ametikohale. Kuna seda tööd sisuliselt varemgi teinud, pakkusin siis ka oma kandidatuuri välja…Et ühendaks, vaatamata erimeelsustest, siiski jõud või nii…

Küll ilma eriliste edulootusteta , pigem ja rohkem sportlikust huvist teada saada, mis kõik välja mõeldakse , et parteiliselt ebasobivaid tõrjuda ja sobivaid soosida. Mul on pealegi olemas lausa kafkalik kogemus tööst Vormsi Vürstiriigi arenduse valdkonnas. Masohhistlikult tahaks lisa…Aga, nagu eespool öeldud, täiesti tõsine motiiv oli ka otsida võimalikke kokkupuutepunkte uue vallavanema ja vallavalitsusega. et mine isahane tea…oli ju uus vallavanemgi jätnud esimestelt avalikelt kokkupuudetelt soodsama mulje, kui esialgselt seda vallavanema avalikku konkursi ja sellel esinenud kirevate peibutuspartide karnevali järel oleks võinud arvata. Ja ega ju uuel vallavalitsuselgi mingit viga küljes pole. Erinevalt volikogust annavad seal mingitki tooni siiski inimesed, keda on raske kahtlustada saare pikemaajaliste huvide teadlikus mahamängimises.

Nii-et kirjutasin avalduse, vallavanem kutsus vestlusele. Läksin, vestlesime. Vestlus möödus, kas just nüüd soojas ja sõbralikus aga valdavalt siiski mõistvas ja konstruktiivses õhkkonnas. Jäin ootama tulemusi…ja jäingi ootama…Eks realiteedid olid ju teada, sellest ka vestlesime ning ega ma ju midagi väga lootnudki. Kuid formaalne vastus: täname osalemast, kahjuks ei osutunud valituks, loodame tulevasele koostööle…jne, oleks olnud ju siiski asjakohane, mingigi asjaajamiskultuuri seisukohalt lausa obligatoorne.

Asjade edasisest käigust sain aimu alles mitme-setme nädala pärast, kui avalikult välja pandud vallavalitsuse istungi protokollist lugesin:

Istungi juhataja tutvustas vallavalitsuse liikmetele, et tööle on võetud arendus-ja majandusnõunik Urmas Pau. Ametikohale laekus kaks sooviavaldust ja peeti kaks töövestlust, mille käigus teine avaldus tagasi võeti.

Wtf…?? Olime ju vallavanemaga sel vestlusel ruumis ainult kahekesi ja selline vestluse tulemust iseloomustav  väljend sai tulla vaid vallavanema suust. Selge see, et selle vallavanemaga pole ilma tunnistajate juuresolekuta või sisselülitatud diktofonita enam võimalik midagi rääkida või arutada. Sest avalduse tagasivõtmisest polnud seal vestlusel mitte poole sõnagagi juttu. Jutt oli ainult sellest, et minu ettepanek oli loomisel oleva majandus- ja arengunõuniku ametikoha erinevad kompetentsid lahutada, ja sel juhul oleks ma rohkem huvitatud sellest arengupoolest, olles nõus sel juhul leppima ka neljandikuga praegusest arengu- ja majandusnõuniku kogupalgast (et siis kolm neljandikku majandusnõunikule ja üks neljandik arengunõunikule) ja et sellisel juhul õnnestuks lahendada ka vana, habemega vaidlus siiani saamata töötasu osas minu varasemast tööperioodist Vormsi valla arendustegevuse valdkonnas. Vallavanem avaldas arvamust, et taoline töökoha lahutamine kaheks, erinevate kompetentside tasandil, ei läheks volikogust mitte läbi. Minu arust küll elementaarne loogika, et ma loobun kandideerimast majandusnõuniku kompetentsi täitmiseks ainult siis kui koht lahutatakse kaheks  ja sel juhul ma kandideeriks ainult arengunõuniku positsioonile. Jutuajamise lõpuks  palus vallavanem esitada ka minu varasema tööperioodi rahaliste segaduste klaarimiseks uue avalduse. Mida ma siis vestlusele järgnenud päeval ka tegin.

Ei läindki kaua aega, kõigest kaks kuud, kui sain oma avaldusele vallavanemalt ka vastuse. Sellel vastusel praegu pikemalt peatumata (valgustan seda minu ja vallavalitsus(t)e ammust vaidlust põhjalikult hiljem) võib vaid öelda, et vastus oli sisuliselt mõnitav. Eks muidugi hulludele tulebki koht kätte näidata, ses mõttes arusaadav, ainult et mu avaldus oli ju esitatud vallavalitsusele, mitte ainult vallavanemale. Mingit viidet sellele, et ka vallavalitsus asjaga kursis oleks, ei kusagil…Nii et ootaks edasi siiski ka vastust vallavalitsuse nimel . Ka formaalsed reeglid on vahel täitmiseks…Isegi Vormsi Vürstiriigis…

Esimene külalisautor-LE ajakirjanik Ivar Soopan

Loodan, et Ivar ei pahanda, kui panen ka siia üles tema blogist pärineva postituse. Vormsi ja tema inimeste kohta kirjutatakse ju meedias (nii ametlikus e. peavoolu- kui ka erablogides) üldiselt vähe ja kuna lugu paljuski ka just minust, siis Ivarile hästi teadaolev minu nartsissistlik loomus ei saanud muidugi enam asu...Pealegi paistab ta ka inimhingede salasoppide äraaimamises päris tubli asjatundja olevat. Ma olen ikka siin blogis oma isiku kohta tagasisidet saades mõneti segaduses  ja imestunud olnud...Et mis värk on. Osad heidavad ette, et ma kibestunud, negatiivne ja ei vaata üldse peeglisse...Kuhu võiks ikka aeg-ajalt vaadata...Teised jälle, et ma eneseimetlejast nartsissist, kes oma aja ainult peegli ees veedabki...Nüüd siis dr. Soopan pani lõpuks diagnoosi-arenevast skisofreeniast tulenev isiksuse kahestumine. Mille eest olen talle väga tänulik. Tasuta arstiabi kasvõi diagnoosi näol on masu ajal abiks ikka...Pealegi, kui veel haigekassakaartigi pole...
Siin see natuke meditsiiniteemaline lugu koos ühe samuti asja- ja teemakohase kommentaariga on....

Viimane on nädal on olnud meeldivalt töine, aga seepärast ka väsitav. On saanud paljude mõnusate inimestega kohtuda, näiteks roolõikajatega Haeskas. Kirjutan neist laupäevases lehes. Aga kuskil avarustes hingab ka selliseid tegelasi, kelle terves mõistuses on põhjust kahelda. Üks on mu blogilugeja (lehva!), kes  arusaamatul põhjusel on end üles keeranud ühe Lääne Elu artikli peale. Jõudnud selliste vandenõudeni ja järeldusteni, mõeldes välja täiesti oma maailma. Ilmselt on see inimene millegi peale solvunud, aga jumala eest, ei oska aidata. Kui keegi viitsib selle üsnagi veidra juhtumiga õhtut humoorikaks teha, siis siin on minu artikkel Lääne Elus, siin minu vastus vist sama inimese kommentaarile, kes ilmselt torgib praegu kodus nõelaga mu voodoonukku ja siin tema enda blogi.
Üldiselt olen solvunud, kuigi peaks juba paksu nahaga olema. Mulle läheb korda, kui keegi kahtleb mu aususes või erapooletuses. Need on minu kui ajakirjaniku kõige tähtsamaid omadused ja kui ma need ohtu seaksid, poleks mul enam tööd, mida ma armastan. Ja püha müristus, kellegi arvates olen ma seda teinud ja teinud Vormsi valla elanike arvust kirjutades! See oli nii tähtis teema, mille kirjutamisest olen pikka aega unistanud ja nüüd lõpuks sain. Vormsi elanike arv on mu salahuvi, millele pühendan vabad õhtud.  Arvutan siin Muriga, kas eile läks keegi ära parvlaevaga või üle jää ja kas ta elanikeregistrist ikka võeti maha. Kusjuures see “skandaalne” lugu on statistika põhjal kirjutatud kuiv uudis, millele on kommentaari lisanud kahe valla esindajad. Pole isegi mitte arvamuslugu, mille puhul veel mõistaks kellegi ajukrampi. Kokkuvõtlikult, pärast kõiki neid aastaid maailmas ringikihutamist, sõdu, maavärinaid, vulkaanipurskeid, revolutsioone ja rahutusi tulin ära Haapsallu, sattusin siin masendusse, kuid leidsin väljapääsu – kirjutan õige Vormsi elanike arvust. Sest see on nii tähtis teema, mis vajab tähtsustamist vassimise ja ärapoolikusega (huvitav, kelle poole ja mis mõttega?).
Anyway, olin eile üsnagi hämmingus seda kõike lugedes. Laimu vastu on muidugi lihtsaim viis võidelda üht sõbralikku kohtugeissi kokku pannes. Sõpradest juristid saaksid hea koolituse. Või tegemist siiski meditsiinivaldkonnaga?
Posted in Määratlemata

Vastust

1. 
   Ma klassifitseeriksin selle nähtuse ka pigem meditsiini valdkonda või veel täpsemalt – psühholoogiasse. Esiteks on sinu artikli puhul tõesti tegemist statistiliste andmetega. Tundub, et kodanikul ajas harja punaseks see, et keegi julgeb kiita väljastpoolt saart tulevat suuremat tulumaksu. See on küll sügav psühholoogiline probleem, inimene kannatab alaväärsuskompleksi käes. Tõestust sellele arvamusele saab ta enda blogist, kus ta kirjutab: “olen Vormsi vallale/riigile toonud/säästnud/päästnud miljoneid”. Eks ole, sina Ivar pole aru saanud, et hoopis tema on Liivimaa parim ratsutaja:) Nojah, aga tegelikult on muidugi kurb see eestlaste väiklus. Mis puudutab pettust sissekirjutustega – Rootsil ei ole ka sellist regionaalpoliitikat kui meil või õigemini Rootsi eluga harjunud inimene ei paista teadvat, et meil Eestis ei olegi regionaalpoliitikat. On saanud tavaks, et vallad lausa avalikult kutsuvad suvitajaid enda juurde sisse kirjutama, et tulumaksu rohkem laekuks, sest see on ellujäämise küsimus. Kui mina saarele kolisin, “võtsin kaasa” ka oma noorema tütre, kes elab Tallinnas üürikorterites ja töötab ka Tallinnas. Suures linnas on maksumaksjaid küllalt, milleks neile veel rohkem jätta, et Savisaar saaks seda venelastest pensionäridele sünnipäevaks kinkida? Nii, et kindlasti on paljudel siin ka üsna poliitiline põhjus taga – kui riik ei reguleeri, siis reguleerime ise. Eriti on see probleem saartel, et rahvas voolab välja, aga põliselanikud tahavad kõigele vaatamata siin oma lapsed üles kasvatada ja vanurid ülal pidada. Meil juhtus täna näiteks kohalikus koolis selline lugu, et paljud lapsed ja ka mõned õpetajad jäid lõunasöögist ilma, sest seda lihtsalt ei jätkunud kõigile. Lapsed ei saanud enne süüa kui õhtul kodus, sest bussid ei lähe ju kohe peale tunde neid koju viima! Kusjuures seda on juhtunud juba mitu korda, aga ikka koonerdatakse edasi, nii kaugele on läinud ühes väikeses vallas see elu. Kui mõnes Rootsi koolis juhtuks, et lapsed jääksid söömata, sest toitu on tehtud liiga vähe, siis oleks üleriigiline skandaal. Nii, et me elame väga erinevates kontekstides, see raha, millega meie väikevallad peavad toime tulema, pole rootslase jaoks mingi raha, see on lihtsalt nii väike (tean mida räägin, sest teen rootsi raamatupidamist). Nüüd kui vaadata süüdistusi valimiste kontekstis, siis selle kohta ei oska öelda, kas tõesti nii palju inimesi saab väljast korraga tulla ja mingi vandenõu abil saarel võimu võtta. Igal juhul ei olnud sinu artikkel mingi poliitiliste tagamaade uurimise teema, vaid statistika edastamine lugejatele. Aga nagu näha – kes tahab igal pool tonti näha, see näeb seda isegi statistilistes numbrites.
   Kirjutas: Maire on jaanuar 21, 2010
   at 22:12
   

Ivar Soopani “mission impossible”

Jajaa, seda poleks iial uskunud, “Lääne Elu” suhteliselt uus ja kohaliku konnatiigi kontekstis tegelikult päris  staarajakirjanik Ivar Soopan paneb oma renomee täiega kaalule ja tormab kaitsma ette kaotatud asja…Isegi artikli kommentaarides…Huvitav, kelle huvides? Kes ta ära rääkis, sest pole ju võimalik, et ajakirjanik ei näe ise küsitavusi ja vasturääkimisi oma kirjapandud väidetes

Et siis linnamehed tulidki oma paksu tulumaksurahakotiga siin Vormsi pärapõrgus elu uueks looma, rahvast õnneteele viima ja panid oma kaalukate valijahäältega ka õiged inimesed võimule…Kõige naljakam on siinjuures see, et isegi väikeses LE toimetuse kollektiivis on asjale kardinaalselt erinevaid vaateid….Tuletame meelde 2009.a. 1. oktoobri LE, kus L.Ilves kirjutab muu hulgas järgmist

Läänemaal on rahvaarv valimiste eel hoogsalt kasvanud Hanilas, Ridalas ja Vormsis, kuid vaid Hanilas võib see olla seotud valimisvõitlusega.

Vormsi elanike arv on kasvanud tänavu 83 võrra — peaaegu neljandiku jagu. Ridalas on praegu aasta algusega võrreldes 60 inimest rohkem.

Hanila rahvaarv hakkas kasvama paar kuud tagasi, vallas on juures 30–40 elanikku.

Vormsi rahvaarv hakkas kasvama juba aasta alguses, ütles vallasekretär Eidi Leht. Juurde on tulnud 83 elanikku. Aasta alguses oli saarel 320 elanikku, nüüd on 400.

Eidi Lehe andmeil tulid peamiselt juurde tööealised, pensionäre oli neli, lapsi kaks.

Vallasekretäri hinnangul pole põhjus poliitikas. Kui Kihnu Veeteed hakkasid selle aasta alguses kontrollima, kes on Vormsi elanik, hakati ennast Vormsisse sisse kirjutama, sest püsielanikul on laevasõit poole odavam.

Kokkuvõttes, mida siin ajakirjanik rõhutab, mida tahab lugejale öelda, milles lugejaid veenda…. Et Vormsisse kirjutavad inimesed end sisse ainult praamidotatsiooni pärast. Ehk et siit midagi saada….Ei miskit muud motiivi, ei mingeid oma tulumaksuga saarele õnne toovaid inimesi. Raske ju tõesti ka uskuda, et keegi neist 80 end saarele sissekirjutavast inimesest ei märgi selle sissekirjutamise protseduuri juures ära ka seda, et see saar kohe nii hirmsasti meeldib, et heameelega laseks oma tulumaksu pärismaalaste hüvanguks saarele kanda. Et siis siia midagi anda…Kindel see, et sellise altruisti ilmnemisel oleks vallasekretär seda ka ajakirjanikule öelnud. Ma arvan, et kohe eraldi artikkel oleks sest inimesest ilmunud. Positiivseid kangelasi on meie raskel ajal ju vaja.

Ja mida räägib meile nüüd (14, jaanuaril 2010) I. Soopan…

Muu hulgas siis ka seda..

Läänemaa omavalitsustest suurenes inimeste arv vaid kahes — Ridalas ja Vormsis.

Kui kogu Läänemaa rahvastik vähenes mullu 126 inimese võrra, siis Vormsi ja Ridala aitasid rahvastiku vähenemise statistikat helgemaks muuta.

„Meil on kõik positiivne — nii loomulik iive kui ka elanikke tuleb juurde,” ütles Ridala valla registripidaja Kaire Viiluste. 1. jaanuari seisuga elas Ridalas 3311 inimest ehk 75 võrra rohkem kui aasta varem.

Ridala vald registreeris mullu 36 lapse sünni ja 23 inimese surma, seega kasvas valla rahvastik sündide arvel 13 inimese võrra. Ridala oli ka eelmisel aastal vald, mille rahvastik suurenes. Mullu tuli juurde 35 inimest.

Vormsis 79 uut hinge

Pisike Vormsi vald teeb ka Ridalale silmad ette — saare elanikke on 399, st 79 võrra rohkem kui 2009. aasta 1. jaanuari seisuga.

Ka Vormsis oli positiivne iive — sündis 3 inimest ja suri 1 —, aga rahvaarvu suurenemise saab kirjutada peamiselt uute täiskasvanud elanike valda sissekirjutamise arvele.

Vallasekretär Eidi Leht ütles, et paljud inimesed registreerisid end valda juba eelmise aasta alguses ja neist on lahkunud vaid mõni.

Leht ütles, et valda on end registreerinud inimesi, kellele Vormsi lihtsalt meeldib. „On ka neid, kes ütlevad: teil on väike, ilus ja korras vald ning tahaks oma panuse anda,” rääkis vallasekretär. Nii jätabki mõni suurepalgaline inimene oma tulumaksu just Vormsi valla hüvanguks.

Nii Vormsi kui ka Ridala valla elanike arv suurenes enne mullu oktoobris olnud valimisi, kuid tõenäoliselt pole rahvastiku kasv sellega seotud.

Pole välistatud, et osa inimesi registreeris end valda just valimiste pärast, et anda oma hääl mõnele konkreetsele inimesele. Enamiku inimeste meelitajaks olid aga ilmselt muud asjaolud. Seda tõestab ka asjaolu, et pärast valimisi pole inimesed end mujale registreerinud.

No ajakirjanik , kui ta on ikka ajakirjanik, võiks ju seda musta valgeks rääkimise asja vähemalt kuidagi viisakamalt teha…Siin on nüüd küll ridamisi kasutatud kallutatud ajakirjandusele iseloomulikke kallutatud arvamuse kujundamise võtteid.

Esiteks: soovitud tulemuse nimel võrreldakse võrreldamatut. Ehk siis situatsiooni Ridalas ja Vormsis. Et siis kui 3300 elanikuga Ridalas ja 400 elanikuga Vormsis tuli aastaga juurde võrdselt ca 75 nägu, tulid nad muidugi peaasjalikult nendesse valdadesse sellepärast, et just neis valdades on rohkem erinevaid toetusi…yeah…right…

Teiseks: artikli suundumust mittetoetavad statistilised andmed vaikitakse maha. Näiteks veel 11. novembri seisuga oli Vormsi elanike registris 404 inimest ja 1. jaanuariks oli järel 399. Tegelikult ju väga kiire protsentuaalne kahanemine vahetult peale valimisi selle pooleteise kuuga, kus aastalõpusaginas on vist muudki teha kui end kuhugi sisse-välja kirjutada….

Ausalt öelda ei saa ajakirjanikust ja ta motiividest sellist lugu kirjutada kohe üldse aru. Ajakirjanik peaks idee järgi otsima tõde. no vähemalt näo võiks teha, et ta seda tõde otsib…Pole midagi lihtsamat (vähemalt ajakirjaniku jaoks) kui otsida üles mõni oma nime ja näoga tegelane, nn. “uus maksumaksja” ja siis tema (allika anonüümsust garanteerides) jutule toetudes kirjutada selline lugu. Et seda pole tehtud, on mul küll karvane tunne, et sellist “uut maksumaksjat”, kes meile õnne õuele toob, polegi olemas. Kohe mitte ühtegi. On olemas hoopis hulgim inimesi hoopis teiste motiividega…Ja nende jutt ja sõnum ajakirjanikuga kohtumisel oleks hoopis teine. Mitte nii seksikas. Ei läheks kokku toimetuse pealiiniga…

Vormsi vajab ka arengunõunikku

Valla koduleht annab siis asjast niiviisi teada…

Teade!

Vormsi vallavalitsus võtab tööle arendus-ja majandusnõuniku. Nõudmised kandidaadile: kõrgem haridus, projektide kirjutamise ja juhtimise kogemus, inglise keele oskus. Ootame sooviavaldusi e-posti aadressil: vv@vormsi.ee hiljemalt 11. jaanuariks 2010.a.Täiendav info aadressil vv@vormsi.ee

 

Uus võim on asja põhjalikult ja kiiduväärselt ette võtnud. Uue vallavanema kõrvale on tõepoolest vaja ka uut arengunõunikku. See on õige, et kui vallavanem võib tulla väljastpoolt saart, siis arengunõunik lausa peaks tulema väljastpoolt. Arengu küsimustes on kohalikest kivistunud suhetest ja arusaamadest avaram pilk asjale lausa hädavajalik.

Kindlasti leiaks vast ka nende 38 vallavanema konkursil osalenud kandidaadi hulgast sobivaid inimesi. Nii et edutult vallavanemaks kandideerinud-andke aga tuld!

Hea uue aasta algus

Et pealkiri 1.jaanuari kohta natuke segane? Pole midagi, nii ongi mõeldud. Tahaks lugejaid uue aasta puhul õnnitleda ja samas, aja ja ruumi kokkuhoiu mõttes, rääkida ka asjast.

Ja asi on vast see, et uus aasta Vormsis algab siiski üsna paljutõotavalt. Seda just üleeile toimunud uue vallavanema ja vallavalitsuse esitluse kontekstis…

Mis peamiselt sellist üldist hinnangut andma mõjutas? Eks eelkõige see, et vallarahva ja uute valitsejate kohtumine oli sel praegusel raskel ajal heasoovlik ja ka  heatahtlik. Mõlemalt poolt. Kiuslikke küsimusi ühelt poolt ja võimu kõrguselt ära- ja paikapanemist teiselt poolt ei olnud. Uus vallavanem jättis esmamuljest volikogu istungil (kui valiti) hoopis parema mulje. Kui volikogu istungil paistis ta pea täieliku tankistina vales ja ebamugavas tankis, siis vallarahvaga kohtudes jäi  pinnale mitte põhimõttelagedus vaid kompromissi otsimise püüd…Võib-olla on hea näitleja… eks aeg näitab. Sümpaatne on see, et inimene (vähemalt sõnades) püüab ühildada seni ühildamatuid vastuolusid rannarootsi päritolu enamuse maa omanike ja enamuses maata uusasunike vahel ning vaat et veel suuremat vastuolu Vormsi kui elutsemise paiga ja Vormsi kui tegutsemise paiga paradigmade kummardamise vahel…

Mida veel? Uus vallavalitsuse koosseis näitab samuti kompromissi otsinguid. Vähemalt püüdu otsida kompromissi.. “Talvitujate” nimekirja raames anti neile kobedamatele nimekirja liikmetele, kellele ei jätkunud volikokku saamiseks  ostetud hääli, võimalus osaleda vallavalitsuses. Samuti said volikogus esindatud opositsioonilised nimekirjad kumbki oma ühe koha vallavalitsuses. Nii jäigi volikogus võimulepääsnute tegeliku tahte edasiviijateks valitsusse (ehk “juhtmeteks”) ainult kaks persooni. Vana olijana ja võimu telgitaguseid näinuna võin “uutele tegijatele” küll  hoiatava märkuse teha: väheks kipub jääma-vallavalitsus ei tarvitsegi tulla päris kuulekas….

Nii et jääb oodata teatud põnevusega edasisi arenguid…Hullemaks ei paista küll minevat…

Uue vallavanema ilmutamine Vormsi rahvale

Annan ka oma lugejatele teada, et on otsustatud näidata uut vallavanemat ka laiemale Vormsi üldsusele. Alljärgnev on copy-paste Vormsi valla ametlikult kodulehelt

HEA VORMSILANE,

30.detsembril 2009 kell 11.00 kutsun Sind rahvamajja kohtuma/tutvuma ning Vormsi asja arutama ametisse asunud vallavanema ja uue vallavalitsusega.
Uku Sulev Kuut
Vallavanem

Omalt poolt loodan ka rohket vallakodanike poolset osavõttu, ja aktiivset  osavõttu...Sest järgmist korda, kus vallavalitsejatega saab silmast silma kohtuda, ei tarvitse enam niipea tulla. Seda on mu pea 15 aastane vormsil elamise kogemus küll näidanud. Veel rohkem loodan muidugi oma ihusilmaga näha kasvõi ühtki neist poliitiliselt väga aktiivsest 100-st valla uusasukast, kelle poolt valimistel antud häältega tänane vallavõim ju paigas ongi....Mingi loogika ju selles on, et nad peaks olema väga huvitatud vaatama üle, mis värk selle kättevõidetud võimuga siiski on. Pealegi sõit siia saarele tallinnast ja lähiümbrusest on hetkel neile valijatele ka väga mugav ja kiire. Praamidotatsioon on sissekirjutusega ju kätte võidetud ja pealegi ka jää kannab...

Vormsi saigi uue vallavanema - Uku Sulev Kuut

 (pilt ka,
et küla vahel uue vallavanema ära tunneks)
Jaa, teatud mõttes uus ajaarvamine on alanud. Vähemalt Vormsi kohaliku oma- ja isevalitsuse kontekstis. Endassetõmbunud, võõraste suhtes umbusklik Vormsi kogukond on valinud vallavanemaks väljast tulnu, no inimese, kes pole varem saarel üldse elanud. Vähemalt selle praeguse EV ajal ja vaevalt see teisiti oli ka I EV ajal sest eks see rannarootsi ühiskond oli veel suletum. Kohe tuleks ära öelda see, et uus vallavanem lubas siiski hakata täieliseks saare elanikuks. Ma sain küll nii aru, et siis sissekirjutuse kui ka füüsilise asukoha ehk elamise järgi. No oleks ka imelik kui suht vaese valla pea ja kõige suuremat palka saava inimese tulumaks läheks kuhugi teise omavalitsuse kaukasse.
Ja valiti see mees ka harvanähtavas volikogu üksmeeles: 7 häält kaheksast kohalolnud üheksaliikmelise volikogu liikmest. Vastaskandidaadist senine vallavanem Daina. Jüristo sai vaid ühe hääle. Tõenäoliselt keskerakonna ainsalt esindajalt volikogus- T. Okkonenilt. Vähemalt varem on kuulda olnud, et keskerakond (kus kandideeris ja kogus ka kenasti hääli Daina abikaasa) toetab Dainat. See oli ka ainuke selgelt märgatav teatud mõttes poliitiline moment praeguses valimistulemuses. Mille üle on mul hea meel. Kartsin hullemat. Sest uus vallavanem on küll rahvaliitliku taustaga (kandideerinud Rahvaliidu nimekirjas nii parlamendi- kui kohalikel valimistel), kuid Rahvaliidu praegust seisu ja seda, et praegu hääletasid tema poolt nii IRL kui reformierakondlike seostega volikogu liikmed, arvestades näitab see pigem seda, et suure poliitika parteilised mõjutused ja parteiline käteväänamine kohaliku poliitika ajamisel jäävad siin vast edaspidi tulemata.
Lõpp hea, kõik hea…Aga eks kogu see kaks kuud kestnud uue vallavanema valimise protsess natuke imelik oli küll…Algas kõik kenasti, avalik konkurss ja puha…Ja siis sumbus kõik uuesti kabinetivaikusse. Isegi kandideerijate nimesid ei antud kohalikule rahvale teada…Ajakirjandusest vilksatas korra läbi, et lausa 38 kandidaati olla olnud. Aga nimed…riigisaladus või isikuandmete kaitse või ei tea mis. Olla olnud väga tugeva omavalitsusliku ja juhikogemustega kandideerijaid…Hea küll, minuni, kes ma siiski natuke rohkem informeeritud kui keskmine vormsilane, jõudis näiteks inf, et kandideeris ka Deiw Rahumägi, kunagine Siseministeeriumi asekantsler. Millega tema näiteks põrus, et isegi volikogu lõpphääletuseni ei jõudnud,  pole keegi selgitanud…Muidugi, volikogu polegi kohustatud midagi rahvaga arutama, Valisite meid valimistel ära ja nüüd pidage mokk maas. Kuid taolisel juhul poleks ju olnud vajadust anda asjale nimeks avalik konkurss…Et siis seda avalikkust oleks oodanud rohkem.
Ja muidugi täiesti hämmastav oli veel kogu asja juures see, et ega tegelikult muidu just selles küsimuses väga kirglikke Vormsi inimesi enam ei huvitagi, kes see kaugelt tulnud ja ju võõras mees neid siin neli järgmist aastat valitsema hakkab. Nimelt oli võimalikku uut vallavanemat volikogu istungile vaatama tulnud tervelt 4 (neli) uudishimulikku…Seda imelikum on see, et mida küll kardeti, kui ei viidud avalikult läbi erinevate kandidaatide kuulamisi…Rahvas oleks ju saali ära mahtunud küll…

Vormsi otsib vallavanemat…

…Tikutulega…On teine kaduma läinud….Nali naljaks, aga võitnud valimisliidu lubatud vallavanema sisulise konkursiga leidmine (mitte volikogu poliitilise otsusega)  võibki saada teoks…Müts maha võimule saanud uute tegijate ees, kui nad selle konkursi ausalt ja läbipaistvalt ära teevad ja leiavadki siia valda juhtima inimese, kes suudabki olla nii parteiliselt kui isikute tasandilt no ütleme, vähemalt suhteliselt erapooletu. Suht eraldatud väikest kogukonda ei saa igapäevaselt juhtida ei maailmavaatelis-parteiliselt ega ka isiklik-klannipositsioonilt. Eks see kavatsuste tõsidus seoses konkursiga tule ka kohe varsti välja. Kuidas ja kus reklaamitakse, millised kandidaadid tegelikult tulevad, kas kedagi ebasobivat püütakse mingite nippidega eos ellimineerida….Neli aastat tagasi püüti ka konkurssi teha, aga siis jäi küll lõppkokkuvõttes mulje , et moe pärast ja rahva rahustuseks….Eks ma olen praegugi pigem skeptiline, aga ärgem rutake sündmustest liialt kaugele ette…

Et seda blogi külastatakse üle Eesti siiski vast rohkem kui valla ametlikku kodulehekülge, kopeerin kuulutuse teksti ka siia…

 

VALLAVANEMA TÖÖKUULUTUS


Vormsi on omanäoline väikesaar Läänemeres, mis moodustab koos ümbritsevate laidudega ca 93 ruutkilomeetri suuruse ja 400 elanikuga iseseisva valla Läänemaal. Käesolevaga otsib Vormsi vald vallavanemat, kelle ülesandeks on juhtida saare tasakaalustatud ja terviklikku arengut, säilitades turvalise elukeskkonna, toetades Vormsi loodus- ja kultuuripärandit.

Ootame Sind kandideerima, kui:

· Sul on kõrgharidus

· Sul on meeskonna ja projektide juhtimise kogemus

· Sa valdad eesti ja inglise keelt

· Sind iseloomustab strateegiline mõtlemine, hea läbirääkimiste pidamise oskus, võime iseseisvalt probleeme lahendada

· kõrge stressitaluvus

· Sa oled orienteeritud eesmärkide saavutamisele

· Sul on valmisolek elada saarel

· Sa oskad olla eestvedaja ja meeskonnamängija.

Kasuks tuleb:

· rootsi keele oskus

· eelnev töökogemus avalikus halduses

· teadmised erinevatest EL ja siseriiklikest programmidest ning projektide koostamise, juhtimise ja hindamise alal

Lisainfo : Tööleasumise aeg 01.01.2010.
Avaldus ja CV koos motivatsioonikirjaga palume saata 30. novembriks 2009. a aadressil Vormsi Vallavalitsus, Vormsi vald, Läänemaa või e-kirjaga volikogu@vormsi.ee, märgusõnaga „vallavanem“ .

Lisainformatsioon telefonil 47 24 072 või e-mail volikogu@vormsi.ee

 

Ühinen volikogu üleskutsega ja kutsun üles selle blogi lugejaid (enda ja arvan et ka ennu nimel) tõsiselt kandideerima Vormsi vallavanemaks. Vormsi väärib seda!