Partide vandenõu tõstab tuure.

Segane värk selle naftareostusega. Tagant järele mõeldes ja uusi uudiseid kuulates järjest segasemaks läheb. Isegi Kristiina suurepärane esitus Torinos ja Ingrid Tähismaa endise mehe libido probleemid ei hajuta kahtlusi suurejoonelise partide vandenõu olemasolust. Asjaolud on ikka väga imelikud.

Kui mäletate, siis alguses püüti edastada massiivset sõnumit avalikkusele :niikuinii süüdlasi ei leita, laevu on nii palju, sada vähemalt jne. Sõnagi sellest, kas NATO liikmena järelepärimine luureinfo saamiseks juba tehtud, sest taoline asi võiks ka terrorirünnakuks sobida. Siia juurde hiljem nähtud vana merekaru Ninnase kinnitus, et kuidagi ei ole võimalik süüdlasi leida. Kuigi Ninnas oleks võinud oma teadmiste baasil ilmselt kinnitada ka vastupidist sama tõepäraselt. Nüüd siis veel tore uudis sellest, kui operatiivselt prokuratuur ja keskkonnainspektsioon juba 10. veebruaril otsustasid seda „Fawlessi” lausa renditud eralennukiga mööda maailma taga ajama sõita. Tõsi küll, reostus oli juba rannas KAKS nädalat tagasi ja maksma läks see pool miljonit. See on muidugi alles algus.

Meie naabrite Soome ja Rootsi kummaline vaikimine ja tegelikult ju ka abi mittepakkumine. Sest siia oleks olnud enne viimase külmalaine saabumist vaja mitte vabatahtlikke kühvlitega,vaid professionaalseid päästetöötajaid õige tehnikaga. Ka need välismaalastest linnupesijad on vist enamuses pärit rohkem Lõuna-Euroopast. Soomlasi -rootslasi väga polegi, kuigi mingi loogika järgi võiks ju olla.

Ansipi soolo oma eraviisiliselt kuuldu edastamisega otse valitsuse pressikonverentsil on ikka päris omaette ooper. Milleks oli vaja seda „Fawlessi” prokuratuurineiu ja ministrite ilmseks meelehärmiks sisse tuua ja tema (mootorlaeva) roll üldse selles segases loos.

Selle reostustõrje simulaatoriga käis ka ju mingi mäng. Selle õppeotstarbelise riistaga nüüd küll ei saa nii täpselt näidata kusagilt 100 km kaugusel merel lahtipääsenud, tuulte ja hoovuste meelevallas oleva õlilaigu jõudmist randa täpselt seal , kus ta jõudiski. Nii ju asja serveeriti: laevalt saadi intsidendi koordinaadid ja sealt tuligi see laik täpselt Keibu randa. Ainult et laev pidi ju siis andmagi ÕIGED koordinaadid.
Ilmselt on lugu hoopis vastupidine: Keibu rannas oleva reostuse järgi otsiti ajas tagasi minnes kellelegi sobivaid koordinaate rahvusvahelisel laevateel.

Toimub ka pidev hämamine pideva seire ja tagantjärele avastamise võimaluste segiajamisega. On ilmunud spetsialistide kirjutisi, kui raske ja kallis on omada reaalajas infot reostuste kohta ja teha pidevat seiret. Muidugi õige, aga praegu on ju rohkem juttu süüdlaste tagantjärgi avastamisest. Et nad ei jäänud ühelegi satelliidipildile, ühtegi ärevakstegevat raadiovestlust või muud infovahetust NATOja Venemaa piirialas ei registreeritud?! Ärge ajage naerma. Kui liitlased ei taha miskipärast infot välja anda, teeks seda Venemaa.

Lätlasedki avastavad kaks ja pool nädalat hiljem, et neile pole miskit öeldud. Neil on ju ilmselt õigus, ega ei saa aru, miks nad kohe järgmisel päeval peale ajalehtede lugemist ametliku teabe mittesaamise osas hädakisa ei tõstnud
Ja kui nüüd balletiartistid ka lähevad veel linde pesema valmis kinnitusega huulil, et teevad seda vabatahtlikult ajal,kus üle Euroopa leitakse linnugrippi surnud neidsamu kühmnokk –luiki.
Tuleb kuidagi tuttav ette veneaegseid katastroofe ja nende kajastusi meenutades.
Ilmselt on tegemist partide vandenõuga inimkonna väljasuretamise eesmärgil. Linnugripp on vaid vahend, nagu on ju vahend ka islami enesetaputerrorism. Selle analoogia järgi pole ju mingi ime, et pardid naftaloigust just meie randadele surema tõttasid. Pealegi on neil siin lausa inimeste endi seas kaasosalisi, kõrgetel riiklikel kohtadel olevaid kaasosalisi...

Opositsiooni viletsusest Vormsi Vürstiriigis

Vahepeale väike ülevaade ka poliitilisest seisust Vormsi Vürstiriigis. Kuna vahepeal on lisandunud selle blogi lugejatena ka teiste omavalitsuste inimesi, siis pakub see võrdlusena ka rohkem huvi.

Valimiste tulemuse ja resultaadina formeeruvad igas riigi- või omavalitsusüksuses koalitsioon ehk volikogu häälteenamusele tuginev valitsev enamus ja opositsioon ehk valitsemisest kõrvalseisja ehk vähemus. Kui on olemas mingigi demokraatia ja selle mõtteviisi kandjaid volikogudes, jätavad võimulepääsenud siiski mingid hoovad ka opositsioonile. See on elementaarne poliitiline kultuur. Tavaliselt on nendeks hoobadeks enamuse andmine revisjonikomisjonis ja sealt tulenev ka vastav komisjoni esimehe koht ning ka komisjonide aseesimeeste ning volikogu aseesimehe koht. Revisjonikomisjoniga antakse opositsioonile ainuke reaalne kontrollifunktsioon ja sekkumisvõimalus koalitsiooni tegemistesse. Komisjonide ja volikogu aseesimeeste kohad on rohkem tseremoniaalsed ja kindlustavad ainult normaalset tööõhkkonda tegelikult ju ühise asja ajamisel. Nii peaks olema ja teisiti ei olegi ju võimalik normaalset tööd teha. Väikestes kohtades juhtub muidugi igasugu asju, tingituna üksteist läbi ja lõhki tundvate inimeste juhindumisest pigem oma sümpaatiatest kui poliitilisest loogikast.
Samas on väga huvitav ja õpetlik sarnaste oludega sõsarsaare Kihnu näide, kus peamiselt altkäemaksuskandaali tõttu oma igipõliste poliitiliste konkurentide poolt võimult tõrjutud kihnlaste seas siiski väga populaarne Johannes Leas sai isegi revisjonikomisjoni esimeheks ja opositsioonile anti isegi volikogu esimehe koht. Tundub ju ebaloogiline – peaaegu vargaks tembeldatu panna ühiskassat valvama. Aga tegelikult märk võimukoalitsiooni kainest hinnangust: igasugu süüdistusi ei maksa eos võimendada. Küll siis, kui inimene on lõplikult süüdi mõistetud, saab teha muutusi ka selles revisjonikomisjonis. Selge märk soovist koos kõigi huvides edasi minna mitte hakates võidetuid mutta trampima. Aga see on Kihnu…
Vormsi Vürstiriigi kaasus on muidugi eriliseim erilistest. Siin moodustavad 9 liikmelise volikogu opositsiooni 3 Isamaaliidu nimekirjas volikokku pääsenut. Kui mitte kogu saare elanike, siis vähemalt volikogu liikmete hulgast kahtlemata kõige haritumad ja ka omavalitsustöös kõige kogenenumad inimesed, kellele ei ole seni suudetud inkrimineerida ka ühtegi plekki ega kapis vedelevat luukeret. Endine vallavanem, kes sai viimastel valimistel ca 15% valimas käinute häältest, endine teaduste magistrist volikogu esimees ja siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse osakonna peaspetsialist.
Neile ei ole võimukoalitsioon ette näinud mingit rolli saare elus.
Sõnum on ju selge: te võite ju olla targad, kogenud ja isegi populaarsed. Võim on praegu meie, ja me teeme, mida tahame.
Tugev koosseis ju, nii arvuliselt (33% häältest) kui kvaliteedilt. Aga ära ei suuda teha vähimatki. Miks siis? Poliitikategemise kogemuse puudumine muidugi. Ülemäärane usk oma tarkusesse ja lootus, et võimulolijad ei vea niikuinii välja. Samas see, et valijad on arusaajad ja samuti targad ning ootavad. Aga kas see on ikka õige, oodata käed rüpes ja siis võimukoalitsiooni ebaõnnestumiste korral parastada. Sest need ebaõnnestumised maksavad kätte kõigile saare elanikele ühtmoodi.
Ja lõpptulemusena kaotavad õigustatult kaugemas perspektiivis ka oma valijate usalduse. Sest repressioonid nende valel pool oma hääle andnud valijate vastu on juba vallandunud ja võtavad järjest hoogu. Neli aastat on pikk aeg, selle aja jooksul jõuab sellises väikses kogukonnas nii mõnegi praeguse opositsiooni poolt hääletanu elu teha ikka põrguks küll. Sest siin Vormsis lahterdatakse kogu aeg inimesi omadeks ja võõrasteks. Osavad manipulaatorid kasutavad seda ära ja kindlustavad sellega oma, aga võõraste kätega teostatavat võimu.
Mida siis teha opositsioonil taolises olukorras. Ega muid valikuid ju polegi kui boikott selle erinevates vormides.
Oma tarkust pole ju mõtet käia seal pakkumas, kus seda niikuinii ei taheta ja vajata. Esinemisvajaduse rahuldamiseks on ju ka muid kohti. Ühiskondlik staatus ju volikogu liikmeks valituna säilib. Kohapeal kõik valijad saavad väga hästi aru (tundub et palju paremini kui austatud opositsionäärid), et tuuleveskitega pole mõtet võidelda.
Saare asja ajada ja oma valijate huve kaitsta saab volikogu liige väga paljudes kohtades mujal ja väga erinevate tegevustega, mitte ainult volikogu istungi tooli kulutamas käies ja siis võimurite käest seda närust istungitasu vastu võttes. Sest sellise suhtumise osaliseks saanuna kiidetakse võimu tegemised sisuliselt heaks, laiutades oma valijate suunas ainult teatraalselt käsi: a mis meie teha saame.
Minu kui valija pettumus on igal juhul suur.

Partide vandenõu Eesti Vabariigi Valitsuse vastu.

Eile sai televiisoriekraanilt näha siis selle surmava naftalaigu oletatavat teekonda õnnetuspaigast kuni meie randade pärli – Keibu ja Nõva liivarandadeni. See tarkade inimeste ja aparaatide (reostuse leviku simulaatorite), tuuli ja hoovusi arvestav ühistööna valminud naftalaigu liikumise trajektoor algab õnnetuspaigast, Hiiumaast loode pool asuva rahvusvahelise laevatee punktist (väga lähedal „Estonia” hukkumispaigale) ja kulgeb algul mööda laevateed tagasi kirdesse ning seejärel keerab Osmussaarest põhja poolt otse läände, sihiks meie kaunid rannad. Selle, et see asi just nii võis olla, tõenäosust kinnitab ka omaaegne „Estonialt” lahtipääsenud päästevahendite ja muude esemete hilisem leidmine just neis paigus, kus me praegu leiame määrdunud parte. Eriti tähelepanuväärne on see, et just kõige paksema praeguse nafta leidmise koha – Keibust põhjapoolse Alliklepa lahekese vahetust naabrusest, Pakri saare edelarannast – leiti omal ajal kõige rohkem neid „Estonia” jäänuseid ja isegi vist üks hukkunu. Seletamatu on vaid üks detail, kuidas kõik pardid, sukeldudes korraks sellesse tegelikult pisikesse naftalõiku, võtsid kõik üksmeelselt suuna ca 100 km kaugusel asuvate eesti randade suunas. Keegi ei tahtnud pea sama kaugel olevaile Rootsi, Ahvenamaa või Soome randadele. Kus ju ometi oleks ees oodanud paremad shampoonid ja mullivannid, kui siin hädaorus. Selline partide üksmeelne käitumine on seletatav vaid eesmärgiga kukutada Eesti Vabariigi Valitsus. Kes seisab aga partide taga ja tõmbab niite, selgitavad meie juurdlusorganid kindlasti peatselt välja.

Jumalik tuul päästab eesti valitsuse?

Jumalik tuul (tai-fun) päästis omal ajal jaapanlased mongolite käest. Seekord on lootust, et taevalikud jõud tulevad appi meie rehepappidele.
Nimelt on asjaga nüüd ju sedamoodi, et kõigepealt oli naftareostus (teadmata, aga kindlasti kordi kordi suurem väljaöeldust); siis tulid ligased linnud, nafta ja päästjad ning päästmist imiteerijad randa; siis tuli külm ja lumi ja linnud surid seal jääpankade vahele maha ning külmusid kinni; rebased, kotkad ja päästjad kisklesid nende laipade pärast (päästjate saagiks on seni loetud 3200 – rebastele-kotkastele vast rohkem, aga nemad ei oska lugeda); nüüd tõuseb jumalik tuul jumalikust suunast, kangutab lahti jääpangad koos naftalöga ja linnulaipadega ja viib need Läänemere avarustele; meile jääb talviselt puhas ja karge mererand ning euroopas kõige paremini säilinud loodusega riigi kuulsus. Ja loomulikult valitsus, kes on selle heaks nii palju teinud.

Nafta, linnud, poliitika ja moraal

Kui presidendilossi skandaali põhjused ja isegi selle tulemused võis ära arvata praktiliselt järgmisel päeval pärast „Pealtnägija” esimest saadet selle kohta, siis kogu see jama „ootamatu ja selguseta” reostuse avastamisega ja eriti sellest tulenevad edasised sündmused on täiesti äraarvamatud ja prognoosimatud.
Asi on väga valesti. Selgelt on algusest peale varjatud mingit olulist, aga ilmselt väga tundlikku ja delikaatset infot. No minge kuu peale. Ajal, mil me maailmaajaloo võimsaima ja tehniliselt täiuslikuima sõjalise organisatsiooni täieõigusliku liikmena võime (loomulikult põhjendades oma soovi) saada lähimineviku kohta käivat ruumiinfot iga soovitud punkti ja ajahetke kohta, ei saa rääkida sellist lolli juttu, et reostajat ei ole võimalik avastada. Satelliite on üleval, nii et tapab ja erinevates spektrivahemikes skaneerimise võimalustest võiks keegi valitsuses ka kuulnud olla. Ei maksa viriseda, et meie kuulsusrikka õhuväe ainukesse lennukisse ei olnud parajasti petrooli valada, ja nii jäigi käimata ja reostus avastamata. Tegelikult silmaga nähtavad esimesed märgid olid ju rannas vist juba reede õhtul. Järgnenud ilusa ilmaga puhkepäevadel ei saadetud seda ainukest lennukit vaatama, et kustpoolt solk tuleb. Alles esmaspäeval uduse ilmaga püüti midagi otsida. Ise nägin.
See tundub väga kuritahtliku venitamisena, et tegelik süüdlane ikka Taani väinadest läbi jõuaks. See „Fawless”, või mis ta oli, on vist mingi suitsukate, kellele lõpuks saadaksegi määrata mingi trahvike selle 1.5 tonni eest.
Selgusetuks on jäänud ka reostuse ulatus ja iseloom. Määritud linde leidub Saaremaalt kuni Tallinnani. Rannajoone (jää-ääre, millele kahjustatud linnud ronivad) pikkus ei ole mitte kümneid, vaid on sadu kilomeetreid. Vormsi avamere poolsel rannikul (ca 20 km rannajoont) oli kahjustatud linde vähemalt sadu. Lihtne arvutus näitab, et tegelik kahjustatud lindude arv ületab tõenäoliselt ka seni kõige pessimistlikuma prognoosi -10000- piiri.
See viitab millelegi väga suurele või vähemalt kahele enam-vähem üheaegsele reostuskoldele. Kahtlane, kas ka kogu aine on masuut, sest linnud on lähima rannikuni lennates läbinud suuri vahemaid, mida masuudisena teha on vist keeruline. Võib-olla eksin – pole ka ise lind, et selle koha peal nokk lahti teha.
Samuti saab võimaliku naftaolluse hulk olla pigem sadu kui kümneid tonne.
Reageerimine on alla igasugust arvestust. Riigistruktuurid kaotasid pea ja jooksid laiali. Vabatahtlikud asusid paljaste kätega asemele. Nagu vaenlase maale tuleku korral sõjavägi jookseks kohe laiali ja viskaks püssid võssa. Nende asemele asuvad võsast korjatud ja kodust võetud jahipüssidega partisanid. Või kujutluspilt kevadel saabuvast linnugripist, kus arstid lahkuvad Soome ja Rootsi laevadega ja vabatahtlikud veavad laipu ja veel elusolevaid kuhugi kuuri kokku ja püüavad pidada lootusetut võitlust.
Sest nii ongi, see partide shampooniga pesemine on ju humanistlik ja inimlikult mõistetav, aga reaalset tulu saavad jälle poliitikud, seekord rohelisema poole pealt. Tekibki lootus partei asutamiseks 1000 hinge kokku saada. Pesijad saavad enamjaolt jõuetuse tunde ja depressiooni.
No ma ei saa tõesti aru, miks ei piiranud meie sõjavägi veel soojade ilmadega piirkonda sisse, lasknud maha kõik praktiliselt surmale määratud reostatud sulestikuga pardid, kogunud nad ja naftaklombid kokku ja põletanud ära. Veendudes muidugi, et pardid on ikka surnud. Takistades sellega reostuse leviku esialgu kotkastele ja väikekiskjatele ja sealt edasi nende järeltulevatele põlvedele. Et polnud jahihooaeg ja eeskirju tuleb täita. Nüüd täidame punktuaalselt tuhandete inimtundide ja nendesamade vabatahtlike psühholoogilise stressi hinnaga loomakaitseseadust, jättes tuhanded laibad kotkaste ja rebaste kätte.
Eesti riik on ikka naljanumber, adekvaatselt olukorrale ei suuda enam keegi reageerida. Kõik püüavad kõigile ära panna. Rohelised püüavad nüüd ära panna Villule. Eks tal ole patte omajagu. Aga eesmärk, päästa suure meediakära taustal paarsada parti, ja määrata ajafaktori tõttu vaiksele hukule kotkaste ja väikekiskjate teadmata hulgad põlvkonnad.
Villu ei rabele siit küll niikuinii välja, küsimus ainult selles, et kas tõmbab kaasa kogu valitsuse või ainult Laaneti. Üksi ta end patuoinaks teha ei lase ja õieti teeb. Sest see värk on liialt mastaapne värk.

Allikate kaitsjad Eesti Ekspressis

No viimane proua Kaalepi lugu (lausa juhtkiri) EE-s ajab harja ikka täitsa punaseks.
Või nüüd asuvad nemad kõigi kõige pühamate EV institutsioonide kaitsjat kaitsma EV politsei ja teiste juurdlusorganite omavoli eest. Et Eesti Vabariigi õiguskaitseorganid hakkavad vaest Marekit taga kiusama selle eest, et ta rääkis südamest oma murest . Seda ju nad seal EE-s arvasid, kui selle jutu avaldasid, igasuguse loogika järgi ju. Või oli sõltumatu nädalalehe, uuriva ajakirjanduse lipulaeva, loogika see, et poiss ajab ikka täitsa pada küll, aga avaldame ikka ja paneme teisi toetavaid artiklikesi ka juurde. Näis, mis lollid lugejad arvavad ja siis itsitame lihtsalt pihku. Igal juhul nalja saab.
Tegelikult on asi Ekspressi jaoks ikka väga tõsine, ja nad püüavad seda vaest Marekit tõepoolest kaitsta kõikide võimalike vahenditega aga täiesti omakasupüüdlikult just võimalike politseipoolsete (ma loodaks väga, et KAPO) küsimuste eest selle saatusliku artikli saamisloo kohta. Sest kui nüüd välja tuleb et EE on riigipöördekatse eesmärgil otsinud, ette valmistanud ja koolitanud provokaatoreid....
Allikate kaitsjad...
Tuleb meelde iseenda kuskil suvine kogemus "allikate kaitsmisega" EE-s, kus saatsin ühele, või isegi mitmele, EE "uurivale" ajakirjanikule üsna põhjalikult argumenteeritud vihje võimalikust suuremastaabilisest petuskeemist (sellest on juttu avalik.blogspirit.com).
Ei kippu ega kõppu...mingitki vastust, et on üldse kirja kättegi saanud..kuni juhuslikult loen seda täies mahus koos kõigi isikuregaalidega EE-s kirjade rubriigis. Asi kohe algusest selge: asi ongi nii tõsine, et oli vaja mind avalikustada kui Hillar Kohvi seltskonda sobivat inimest (keda ei saa ju tõsiselt võtta). Küsin siis selleltsamalt peatoimetajalt (proua Kaalep) ja ajakirjanikelt: mis värk, kas nii käibki "töö allikatega". Proua ei suvatse muidugi vastata, üks ajakirjanikest moka otsast pobiseb, et läks jah natuke sitasti, aga nemad arvanud ja kiire ka kogu aeg...
Seal EE-s käib kogu aeg üks lõputu kaalumine ja kombineerimine, mida ja kuidas avaldada, et see oleks ikka kasulik oma äri- ja poliitikasõpradele ja vastupidiselt, et saaks aga vastaspoolele ära teha.

Sõltumatu ajakirjandus ja Eesti Vabariigi huvid...my ass...

Praegu oleks küll riigi õiguskaitseorganitel olemas suurepärane võimalus koht kätte näidata poliitikat teha püüdvale ajakirjandusele ja hoida iga võim oma liistude juures. Kahjuks erilisi lootusi selleks ei ole, sest õiguskaitse ripub poliitikute lõa otsas ja need omakorda ajakirjandusmagnaatide tõugata-lükata.

Villu tehti patuoinaks

See oleks esimene reaktsioon äsjasele uudisele. No mis värk on, PEAminister saab MITTEAMETLIKKE kanaleid pidi teada, et nädal tagasi toimus avarii ja tema alluv Villu hoiab infi kinni. On ikka Villu kõva mees, ilma tema teadmata ei julge keegi PEAministrile öelda.
Villule tehti ära sellepärast, et segas oma Rüütli presidendiks pakkumisega mängu.

Kärmas - pervert või äpardunud poliitiline tööriist?

Või mõlemat korraga. Muid võimalusi peale eileõhtust "Pealtnägijat" enam ei ole. No kuhu veel peale presidendi magamistuppa piilumist on võimalik edasi minna. Ainult presidendi alaealiste lapselaste suguelu lahkamiseni meie avalik-õiguslikus televisioonis.
Sinnani vast ei minda ja siis on lootust, et asi piirdub Kärmase poliitilise tööriista staatusega. On ainult küsimus, kas ta on seda vabast tahtest, või tõmmati teda tillist. See sahmimine ja oma käikude mitteläbimõtlemine viitavad pigem teisele võimalusele. Kärmas ei taha tunnistada, et tema edevust pürgida esipaljastaja rolli kasutati külmalt ära. Teda võib lohutada vaid sellega, et ta on üks paljudest, väga paljudest. Meil Vormsiski on kohe mitu tükki.
Nüüd on kõik koos, niipoliitikud kui nende tööriistad, rõõmsalt koos ühes purgis. V.a. Keskerakond,mida oli ka Foorumi saates Kadri Musta näost kenasti näha.

"Pealtnägijat" oodates

Magus ärevus on sees. Täna õhtul jälle kõike pealt nägevad poisid.
Üle-eelmine kord nägid seda, kuidas lausa presidendilossis riigilipu peale kusti, narkotsi pandi ja salapaberitega perset pühiti. Me kõik teadsime (vähemalt aimasime) seda kõike muidugi varem ja ammu, aga näe fakte ei olnud ja lihtinimest keegi ju ei lase ka sinna lossi seda sabatit vaatama. Hea, et on olemas veel sellised ausad ajakirjanikud, kes oskavad isegi igasugu äri- ja poliitikasulleritega suheldes jääda läbinisti ausaks ja äraostmatuks ja siis kõike seda nähtut ka rahvaga jagavad.
Eelmine kord näidati meile tõeliselt positiivset kangelast, äraostmatut Riigikohtu esimeest, kes kogu selles hädaorus peab veel võitlema kiusliku kaebajaga, mingist jobust riigiametnikust negatiivse kangelasega. Kes ei saa aru, et oma enda tühise, mitte kedagi huvitava, õiguse tagaajamisega surub ta kooma kogu meie avaliku sektori ja Eesti Vabariigi toimimine on üldse tõsises ohus.
Isegi olen riivamisi kannatanud selle masskaebaja õõnestustöö tulemusena, kui Riigikohus ei võtnud menetlusse üht asja, millest sõltus, kas sajad miljonid voolavad riigi- või erakaukasse.
Nad rikkusid sellega küll otseselt seadust, aga ilmselt selle masspostitaja rünnakust tulenenud tähelepandamatusest. Seepärast peabki sellised intrigandid risti lööma, mida poisid ka elegantselt tegid.
Ainult raske on poisse aidata nende tänuväärses töös. Meilipostkastid ummistuvad ja kõigile vihjetele, mida valvsad kodanikud saadavad, pole ju võimalik reageerida. See oli ju lihtsalt õnnelik juhus, et 3.jaanuaril Kärmase natuke väsinud silm jäi peatuma vabariigi kõige pühamate institutsioonide saatuse pärast südantvalutava Mareki e-kirja peale. Ja siis piisas kogenud proffidel muidugi nädalast, et hoolikalt lihtinimeste ja eriti ajakirjanike pilgu alt varjatud rõvedad orgiad päevavalgele tuua.
Ma saan sellest aru, kuigi väikese inimesena olen lootnud, et poisid märkaksid ka minu saadetud 2 rida, mille ma oma apluses ka silma paista rahvavaenlaste, kes sadu miljoneid vasakule jagavad, paljastamisel, olin saatnud. Sai siis poistega ühendust otsitud isegi nõidade abiga aga poisid jahutasid mu kihku: see värk ja nii väikesed summad ei paku mingit ühiskondlikku huvi. Ja pealegi ei maksa olla kade, kõik läheb õigetele inimestele ja natuke saavad ju rannarootslasedki, kelle me omal ajal ebaõiglaselt siit välja kihutasime.
Väike hirm on ka südames, äkki see stagnandist esimese eesti tallalakkuja Ruussaar püüab takistada tõe ilmsikstulekut.
Seniks aga
Pealtnägemiseni!

Madis Jürgen ja Kanal2-ajakirjandusega tuleb osata läbi saada

See Madis Jürgeni omaaegne (täpselt 2 aasta tagune parastav tõdemus ja sõnum) tuleb meelde,vaadates eile Kanal2 Reporterit ja selles esitatud vaatajaküsimuse konstrueerimist.
Madis Jürgen ütles seda pärast seda, kui oli oma artikliga EE-s tampinud mutta praktiliselt terve Vormsi valla rahva poolt valitud volikogu, kel oli jätkunud jultumust vastu hakata kõrgete ja kaugete tegelaste sahkerdamisele saare maadega (avalik.blogspirit.com).
Kanal2 aga eile, silmnähtavalt mitte rahul olles politseipeadirektori ülevaatega Kadrioru pidude asjaoludest, formuleeris politseid ja selle peadirektorit mõnitava vaatajaküsimuse, kasutades kontekstist välja rebitud väljendit pressikonverentsilt.
Seekord on neil poliitilisi tellimuslugusid produtseerivatel ajakirjanikel siiski vesi vist ahjus. Igasugu politseistruktuurid ja nende juhid on piisavalt tigedad (ja õigustatult)kokkusulanud ajakirjandus- ja poliitikaringkondadele, kes siis kokkuleppinult kotivad kellegi tellimusel ja kellelegi sobival ajahetkel kas siis mingit isikut või institutsiooni. Sest tihtipeale langevad rünnaku alla just needsamad jõustruktuurid.
Seekord on oma jultumuses alaealisi ära kasutades ja kontrollimata fakte esitades mindud üle piiri ja seda ka otseselt seaduse, mitte ainult moraali ja au mõistes.

Vormsi mees presidendiks

Nüüd, mil ajakirjandusmagnaadid on ühiskondliku arvamuse peeni pillikeeli sõrmitsedes need oma presidendimängudega katki tõmmanud, mängides auti Rüütli (tegelikult küll vist rohkem Villu), omaenda favoriidid sellesse ametisse ja loodetavasti ka iseenda (vähemalt arvamusliidritena), oleks tagumine aeg vaadata, kellel siin veel üldse shansse on.
Enne peab küll ütlema, et ämbris on eelkõige Respublica oma avaldustega presidentuuri kohta, samuti Isamaa ja tegelikult ka Reform, kes on küll püüdnud hoida madalat profiili aga ei saanud siiski pidama ja pidi midagi kobisema oma kandidaadi avaldamise edasilükkamisest. See oli piisav tõdemaks fakti, et just reform on kogu selle jama taga. Respublica ja Isamaa võtavad truude "parempoolsuse" sulastena lihtsalt löögi enda peale. Ainukesena on mõistlikult käitunud (uut presidenti riigikogus valida püüdvatest erakondadest) SDE, seda muidugi tänu oma esimehe talupojamõistusele.
Tegelikult kellegil (parteifunktsionääridel muidugi) pole sellest loost miskit head oodata.
Pideva parteilaste ja ajakirjanduse poolt nöökimise tõttu tigedaksaetud jupo`de, kripode ja kapode, rääkimata muudest institutsioonidest (näiteks männi omast) käest pole siia segatud ajakirjanikel ja nendelt lugude tellijail kerget pääsu. Sest seekord mindi hasardis ikka üle piiri küll ja eks minnakse oma naha päästmiseks veelgi. Nagu raipesööja Tammeri ilmumine areenile näitab. Siiamaani arvasin, et Vilja on rongaema. Nüüd tean veel, et Tammer on siga.
Kurat, panid mu ennustuse täitsa tuksi. Sest nüüd saavad aru, et ettevalmistatud presidenti ei saa nii lihtsalt panna. Sest näiteks vaevalt mees (M. Rask), kes ei saa hakkama üheainsa õigustotsiva inimesega (viimane "Pealtnägija"), saaks hakkama tulivihaste massidega, ükskõik millist voogavat juriidilist teksti ta ka välja ajaks.
Parteikandidaadid on ühesõnaga audis. Võimalusi on vaid parteitutel ja inimestel, kes õigeaegselt distantseeruvad oma emaparteist. Reformi taustaga (reaalselt siiski mõjuvõimsaim grupeering) poliitikutest-tuntud inimestest on võimalusi vaid Jaak Jõerüüdil ja Jaak Aaviksool (Jaagud mõlemad). Aga ainult juhul, kui suudavad tulla ,
oskavad tulla vähemalt väliselt parteivälise kandidaadina. Võimalusi selleks kindlasti on. Reformiga end siduda on hukatus.
Tore oleks, kui Jõerüüt leiaks selle Reformist eemaldumise ja rahvaga ühinemise vormeli. Ikkagi oma mees. Peaaegu Vormsi mees. Ja ei ole siiani ka millegi halvaga (Vormsi inimeste silmis) vist silma paistnud (erinevalt tema kaasast, kes küll oma erahuvide nimel aktiivselt sekkus kohalikku poliitikasse).
Nii-et on lootus Vormsi Vürstiriigi rahumeelseks ühendamiseks Eesti Vabariigiga

No üle mõistuse - presidendivahetamispalavikus H.H.Luik kaotas närvid

No naera herneks. Postimehe vahendusel selgub tänases Ekspressis ilmunud loost, et nn. lossipidude avalikustaja Marek Paulson on esinenud järgmiste mõtteavaldustega:
NB! Otsene kõne!

«Esiteks, olukord, kus ei austata Eesti Vabariigi tähtsaimaid sümboleid ja institutsioone, ei ole normaalne. Teiseks, presidendilossi turvakontroll oli (on) enam kui puudulik ja sündmuste käik on näidanud, et olukord ei muutu selles vallas paremuse poole, ilma et sellele oleks suunatud väga tugev ja avalik kriitika.»
Ja veel:
«Oleks ju võinud sellest teatada julgestuspolitseile või presidendi kantseleile,» arutleb noormees juhtunust teavitamise meetodi üle.

«Kuid viimane nädal on ilmekalt näidanud, et julgestuspolitsei, olles pidudest teadlik, algatas uurimise alles siis, kui kogu asi oli avalikkuse ette jõudnud.»
Ja sellist teksti paneb mees,kelle ainukeseks intellektuaalseks saavutuseks suudab internetis leida Lasnamäe Üldgümnaasiumi hingekirjas olemise. Tunneb sügavat muret institutsioonide ja riigi pühade sümbolite saatuse pärast!
Sellisesse ämbrisse astumist ei oleks küll "Pealtnägijalt" ega "Ekspressilt" iial oodanud.

Edit:
Lisan siia nüüd õhtul Delfi kommentaatori "Siim" kommentaari samale asjale. Mis näitab, et ka Delfis pole terve mõistusega inimesed kaugeltki otsas ja see Langi ja Luige võitlus nende kommentaaridega oligi suunatud selliste arukamate arutlejate vastu, mitte mingisuguste laimajate vastu. Ja selliseid kommentaare on hulgim, millega ei oldud ilmselt arvestatud. Sellest ka ämbrisseastumine.

siim, 26.01.2006 15:58
Küll nüüd on moraalijünger välja ilmunud, vastik lugeda.
Avalikustaja on ennast siis kaineks maganud, riided selga tõmmanud
ja siis tuli meelde, et vabariik ja tema institutsioonid on pühad või???
Lossi minnes ei olnud meeles või? Või rääkis keegi talle nt Uluotsast ja
tema panusest meie riigile peale pidusid? Halle jutt. Või teispidi,
kas peame aru saama, et nimetatul oli äärmiselt ebamugav peol viibida?
Istus seal koosolekute saalis ja mõtles, küll on rõve pidu, küll on nõme,
aga ära ka ei läinud. Olgu parem vait, jumala eest ei viitsi seda paska enam kuulata

Ja veel ühe kommentaari Ekspressist

tigemutt - 27.01.2006 16:50:59
Pidu peoks.Juhtub.Probleem on ju valves ja julgeolekus.Tahaks tõesti teada, kas ajakirjanikul on õigus lasta eetrisse tõestamata väide, et peol tarvitati narkootikume ja rüvetati rigilippu? Tõsi, väidetavalt. Aga uudis on maaailmale edastatud. Kui Kärmas toetub oma ostetud tunnistajale (raha eest võib ju mida tahes osta) siis mind see ei veena.Peale kõige on poisi lugu nii kaunilt vormistatud,et kui tal selline meediategelase anne on, siis mis ta hulgub mööda alaealiste pidusid? Et raha teha? Pildistada? Kellegi käsku täita? Nii kõrge moraaliga inimene oleks ju kohe minema ja teatama. Ja nüüd pöörab kogu lugu nende alaealiste laste ja Rüütli pere vastu. Kas on õige teisi külalisi säästa ja kogu värgi eest kaht alaealist tüdrukut kuulsaks vastutavaks teha? Kas neil on nüüd kergem kui kogu ilm teab, et isa suhtleb UFodega ja ema on skisofreenik, ega neil ennegi kerge polnud.Lastekaitse peaks vahele astuma. Meil ei avalikustata isegi mõrtsukate nägu ja nime enne süüdimõistmist.Kas Espress arvas (või teadis) et nii läheb?Kroonikast võib veel aru saada , see ju debiilsete lugemisvara. Väljaöeldud sõna nagu lastud noolt ei saa enam kätte.Loodan siiralt ,et Kaalepi ja Kärmase lapsed (kui neid on) pääseksid elus kergemalt. Aga vanemaid ja saatust ei sa valida, tea, mis juhtub ja siis tuleb kirjatsura, lööb nad risti ja on õige mees veel peale. Lõpuks: miks ei räägita rohkem asjast ehk Männast ja Kantseleist

Olukorrast Vormsi Vürstiriigis - talv 2006

Jätaks nüüd võõra riigi ja presidendi mured sinnapoole Voosi kurku ning keskenduks oma asjadele. Pealegi ongi juba selle blogi jälgijategi poolt avaldatud muret info lünklikkuse pärast. Näiteks isegi Tanel väitis end teadmatuses vaevlevat isegi selles osas, kes siin üldse võimul on. Millise siniverelise dünastia esindajad? Nii-et oleks vast õigustatud lisaks suust-suhu liikuvale rahvapärimusele aeg-ajalt teha ka kirjalikke kokkuvõtteid tänapäevasele papüürusele. Need võiksid siis olla näiteks kord igal aastaajal lähiminevikus toimunu ja hetkeolukorra hinnangud. Ka prognoosid edasise suhtes, niipalju, kuipaljukest see vormsi värk üldse prognoositav on.
Niisiis, hetkel on võim Vormsil kindlalt paigas. Võimuliidu sees toimub küll isikutevaheline võitlus suurema mõju ja parema positsiooni pärast, aga see on suhteliselt varjatud selline vaibaalune madin. Formaalsed liidrid, vallavanem ja volikogu esimees, kaotavad järjest oma mõju sündmuste arengule ja otsuste vastuvõtmisele. Asemele tulevad Aime Piirsalu vallavalitsuse halli kardinalina ja Teet Vainola volikogu sisulise juhina. Teedu roll oli juba muidugi ennem näha ja teada, aga nüüd, pärast tema vastu suunatud umbusaldusavalduse kolinal läbikukkumist, tema mõjuvõim kahtlemata suureneb veelgi. Ei saa küll täpselt aru, miks Ivo Sarapuud pulmakindralina volikogu esimehe kohal edasi hoitakse. Ju on mingi põhjus. Reaalse võimu, ehk siis vallavalitsuse poole pealt on tõesti märkimisväärne Aime Piirsalu mõju kasv, sest ta pole ju isegi formaalselt vallavalitsuse liigegi. Ja võib juhtuda , et ta selleks ei saagi. Mis ei takista just temal sisuliselt asju otsustamast. Sest ainult selle otsustusõiguse eest oli ta ju nõus loobuma volikogu liikme kohast Teet Vainola kasuks. Täiesti kindel, et Aime müüb end kallilt, väga kallilt. Ja õieti teeb. Juba praegu on see talle sisse toonud kümneid tuhandeid reaalset raha ja toob õige asjaajamise korral veel hulga rohkem.
Selgusetu on vallavalitsuses Ants Varblase positsioon ja ambitsioonid.
Opositsioon uuele võimule on ootamatult ja üllatavalt nõrk. Kavandatud avaliku varivalitsuse idee konstruktiivse opositsiooni näitena kukkus kolinal läbi. See jätkab sügaval põranda all ja salastatud koosseisuga. Teada on vaid meiliaadress vormsi.vv@gmail.com. Lahkhelide põhjuseks sai see, et isegi volikogu opositsioonipoolsed liikmed eelistaksid volikogus näha pigem Teet Vainolat kui Aime Piirsalut. Andmata endale aru, millist mõju see üldisele olukorrale avaldab.
Seda opositsiooni nõrkust kasutabki osavalt ära võimukoalitsioon, kes enam ei tee isegi nägu, nagu tahaks praegu opositsioonis oleva vana võimuga mingitki koostööd teha. Seda on näha pooleliolevate arenguprojektide ümber toimuvast ja komisjonide töökorraldusest.
Prognoos kevadtalviseks hooajaks:
Aime Piirsalu kasvatab veelgi oma mõjuvõimu vallavalitsuses. (Ants Varblane tõenäoliselt ei püüa teda takistada ja tõmbub ennem ise veidi tagasi.)
Volikogus teeb sedasama Teet Vainola , mispeale Ivo et mitte naerualuseks sattuda, otsib ise võimalusi taandumiseks volikogu esimehe kohalt.
Opositsioon eemaldub üha rohkem sisuliste küsimuste arutamisest ja ei käi isegi täiearvuliselt volikogu istungitel.

Rahva arvamus Rüütli kottimisest

Paistab, et see asi ei läinud nii, nagu plaaniti. Rüütlist võib saada rahva silmis hoopis märter, keda poliitiliste lõukoerte poolt tükkideks taheti kiskuda. Eileõhtune TV3 küsitlus ei andnud küsimuse formuleerijatele ja esitajatele kaugeltki soovitud tulemust. Rohketes internetikommentaarides ilmub verejanulistele kommentaaridele lisaks rohkem ja rohkem tasakaalukamaid, kainemaid, asju sisuliselt analüüsivamaid hinnanguid.
Et mitte ise asju üle korrata, kopeerisin siia alljärgnevalt muutmata kujul tundmatu Postimehe internetikommentaariumis osaleja pika ja ilmselt siira kommentaari (nüüdseks selgunud, et tegelikult "sekeldaja" blogist-mille viite kõrvale lisasin), mille paljude seisukohtadega olen isegi 100% nõus. Seda ei juhtu just tihti.


JOBUD
24.01.2006 06:59
Peaaegu kahju, et nii läks. Te kõik teate väga hästi, mis tempe olete teinud teismeliseeas.
Näiteks Sekeldaja mäletab väga hästi seda, kuidas issi piiritusepudelisse sai (oli selline tal) vaadatud ja pärast järgmine koolipäev ära jäi. Või kuidas issi zhiguli sai sõidetud lömmi (ülepealend), garaazhi pandud ja „rõõmustatud” teda teatega „veidi” lömmis autost. Nii et mind ei shokeeri mingid teismeliste teod, seda küll. Pean ennast veel paipoisiks sellise shokeeriva ülestunnisuse järel! Vanema issanda vits, tema järelpõlv nuhtleb halastamatult ja vahel ka õigustamatult. Ma arvan, et presidendi lapselapsed vajaksid seetõttu veidi enamat järelvalvet, et mitte teha rahvusvahelist ämbrit oma tembutamistega. Kuid ei ole uut päikese all.
Mingi Leivo pojukene vist, võin eksida, või kes veel, olla narkomaan ja nii edasi… Kedagi ei koti, kuni tulevad mingid valimised, saab ära panna, on magus hetk etc…
Lapselapsed testisid riigi alustalade kandvust, ja selgus, et need on mädad. Kuningas ongi alasti, kas see on saladus? Kus vili on? Kas sellest testist jäi väheks?
Kas Eesti panga presidendi korruptiivsed tehingud ei ütle teile tõest midagi?
Kas Ühispanga esinumbri nagu muuseas miljardilise osaluse saamine on pisinumber?
Kuidas sai sügisel jõkke uppuda keegi Ülo Koit, Looritsa poeg muuseas, kas tuleb meelde? Kas olete kuulnud sellest, et igal presidendil olla oma Panama. Meie praeguse Panama toodi välja, üleeelmisest tehakse visalt pühakut, kuigi tsaaririigi kullavarude sahkerdamine Läände on puhtalt selle mehe hingel, nagu ka tellitud poliitiline mõrv. Tahetakse presidendivahetust, on kuiv konstanteering. Veel kuivem on see konstanteering, et kont, mis leiti, oli väga magus.
Ei pea olema prohvet – järgmise presidendi kapis on veelgi hullemad Panamad, et mees teeks, mida vaja. Teate üldse, mida see vihje tähendab? Vaevalt.
Rüütli enese kapist niisiis midagi leida ei olnud, ka abikaasa paturegister paistab oleva puhas. Uurime järelpõlve, jälle ei leia erilist midagi. Noh, vaatame siis lapselapsi. Ja ongi kont käes. Lapsesuu ei valeta. Eesti riik on väga sügaval mudas. Isegi lapsetempude avalikustamise viis on selle indikaator. Täpselt siis, kui vaja. Liigagi täpselt. Et ikka oleks veel sügavamale mutta võimalik jalaga lüüa.
Selle intriigi käekiri on sama, mis Marie Antoinette loolgi kaelakeega, enne Prantsuse revolutsiooni ja loendumatutel teiste lugudel, näiteks lugu Rootsi peaministri sukkpükstest (aga mitte sellesama poliitiku kinniplekitud betoneerimistest). Süüdi jääd isiklikus, mustas, räpases, väiklases afääris. Suured sulitembud vaikitakse maha või tulevad päevavalgele vaid siis, kui fassaadivahetus on juba otsustatud.
Tõtt öelda rahvas mingis mõttes on õiglane, igaühel on omad vitsad kodus kasvamas enamasti. Parts ei jäänud süüdi selles, et teisaldas samba, vaid selles, et tema valitsus üritas ohjeldada korruptante. Seetõttu igasuguse valitsuse, poliitiku, presidendi valik on rohkem nagu mitmete pahade vahel valik niikuinii. Kui mul
123
24.01.2006 07:00
tuleks valida presidenti, valiksin Madissoni. Kuid ma tean väga hästi, et Madisson on purjuspäi sõitmisega vahele jäänud. Ikka valin, jonnakalt, nagu jäär. Valiksin Madissoni. Kuid tema kapis ei leia suuri Panamasid ja teda ei panda iialgi presidendiks. Meenutage Kogujat: ei ole olemas patuta inimest. On olemas vaid erinevad viisid, kuidas keegi oma pattudega hakkama saab. Presidendil ei oleks tark praegu tagasi astuda, kuigi kunagi, kui topeltpõhjaga salved avalikuks tulid, oleks see olnud tark tegu. Väga tark oleks oma laps sealt lossist päevapealt välja tõsta ja lossi turvaülem lahti lasta, avalikkust tehtust informeerida ja oma suguvõsa järelpõlv tõsise vaatluse alla võtta.
Kersnat, sõnumitoojat ei tahaks süüdistada, kuid ma ikkagi ei jätaks ja õngitseks välja ka selle intriigi punujad. Ma ei saa taluda ajakirjandust, mis kolm kuud ootab sobivat aega, et magus vili ikkagi ära küpseks, mingit keskharidusega kultuuriajalehe peatoimetajat kraaksumas, musta pesu pesejaid siin ja sealpool Emajõge jagub.
Ka mina Kersna asemel ühel hetkel tuleksin selle asjaga välja. Kaua võib. Esimene pidu, ok, president ei teadnud, turvaülem magas. Teine kord turvaülem magas
Kolmas kord ka magas. Kuid neljandat korda enam ei oleks pidanud juhtuma. Aga aeg selleks?Ei tea.
Keegi niisiis kusagil novembris oleks pidanud Kadriorus oma asjad pakkima ja minema kolima. Seda kahjuks ei toimunud. Kahjuks mitte vist ka päris juhuslikult ühtis presidendilossis peopaneku avalikustamine Eesti Rahva Muuseumi mälulennuväljaks tegemise otsuse avalikustamisega. Kuidas ka ei ole, pean presidendilossis toimuvat vaid väikeseks indikaatoriks, ERM-ga toimuvat aga sümboolseks, otsustavaks veaks. Kui see lennurada siin Tartus saab sellise marurahvusvahelise (tegelikult EU sisese) konkursi raames püstitatud, ei päästa rahvast hävingust mitte miski. Nii loll rahvas peab hävima. Kõverat õigeks teha ei ole kellegi võimuses.

erru

Meest sõnast - härra Hõbemägi

Eelmisel nädala reedel,ilmselt Rüütli kottimisest ajendatuna,ilmus Eesti Päevalehes selle peatoimetaja väga tähelepanuväärne arvamusavaldus (http://www.epl.ee/artikkel_310009.html).
Mida küll ilmselt selle sisu mittevastavuse tõttu meediaomanike seisukohtadega väga tähele siiski ei pandud. Igal juhul võttis Hõbemägi kahtlemata teadja inimesena omaks (küll riivamisi ja läbi lillede) selle, et meedia enam kaugeltki pole kodanike teenistuses olev ühiskonna valvekoer, vaid on pigem vangivalvurite ida-euroopa inimesemurdjast lambakoer, kelle abil suunatakse massid tööle, sööma ja neile sobilikule meelelahutusele.
Ja et ajakirjanikud tunnevad end nn. eliidi hulgas ringi sebides vähemalt pooljumalatena, kes teavad, milline valitseja on rahvale hea ja keda võib karistamatult peksta.
Ja veel ka seda, et meetodid kellelegi sobivate inimeste võimule upitamiseks ja sobimatute kõrvaldamiseks tuletavad tõepoolest meelde maffiafilmidest nähtut.
Hõbemägi lubab uue, eetilisema, kodanikust ja tema huvidest lähtuva ajakirjanduse sündi. Elame-näeme.
Ise ajakirjanduse poliitilise kallutatuse ja tendentslikkusega vahetult kokkupuutununa (avalik.blogspirit.com) tahaks seda muidugi loota.

Villu ja Robert näevad kõrvu - orava kõrvu?

Rüütli peedistamine võtab eriti odioossed vormid. Haiglase tähelepanuvajadusega pereliikmete (Leifid)tirimine telekaamerate ette kurtma, millised sead on ikka Arnold ja Ingrid; ja kui kitsid, on ikka viimane tipp. Kujutage ette, võtsid enda juurde nii suurde lossi sooja ainult lapselapsed, laste isale-emale ei jätkunud enam leivapalukestki, ega sooja sõna. Ajad on ju erakordselt rasked: nälg,vaesus, viletsus sammuvad mööda maad ja kõrgelt haritud lapsevanemad peavad vaata et kerjama.
Milleks see kõik? Ju on seis poliitmaastikul siiski selline, et presidendikokkulepet Riigikogus ei paista. Igal juhul kindlustatakse tagalat "põllupealse veetshe" puhuks. Kellegile on hirmsasti vaja, et Rüütel seal enam ringi ei tuterdaks. Reiljan ja Lepikson ütlesid eile end teadvat või aimavat, kes on selle shantaazi taga. Aga nad muidugi kogenud meestena ei ütle seda välja.
Igal juhul tehakse ruumi kellelegi, kes ei taha seal kaotada (enam?) Rüütlile ja kes võiks oma olemuselt maameestele ja võib-olla eriti just -naistele hästi peale minna.
Kelle kõrvad siis võiksid selle kammajaa tagant paista- Savi oravakõrvad äkki.

Ajakirjandusmogulid sundisid Rüütli loobuma

Ei osand tõesti arvata, et ennustused nii ruttu täituma hakkavad. Aga selguski, et selle maailma vägevaid ei rahulda mingil juhul Rüütel ka järgmise presidendina. Selline kogupauk "Pealtnägija" ja ajakirjanduse omanike poolt viib muidugi Rüütli pretendentide nimistust. Asjaga oodati niikaua, kui sai selgeks, et Villul ongi plaan Rüütel teist korda presidendiks panna. Ja asuti tegutsema. Taustaks loll jutt, et Rüütli venitamine oma otsuse teatavakstegemisega takistab väärikatel inimestel kandideerida ja parteidel ja rahval laialdast väärtuste alast debatti pidada. Miks ei taha need väärikad inimesed selgitada sõltumata Rüütli kandideerimisest, miks nad oleks paremad kui Rüütel?Mida arvata tulevasest presidendist, kes kandideerib vaid siis, kui eelnevad salajased parteikokkulepped lubavad talle mingit shanssi. Ta läheb ju sellisel juhul teenima neid kokkuleppe saavutanud parteisid, ega pretendeerigi kogu rahva presidendiks.
Rahva huvidega pole ju siin midagi pistmist. Sest rahvas valiks Rüütli. Ja ei teeks seda mitte armastusest Rüütli kommunistliku mineviku vastu, vaid sellepärast, et tunneb vaistlikult vaatamata tema segastele mõtteavaldustele, kohatisele selgrootusele ja mitte kõige paremale minevikule temas ära siiski sisimas ausa mehe. Mis ei tähenda seda, et meil ei oleks väärikamaid kandidaate. Neid on palju. Aga nad ei saa kunagi presidendiks.

Järgmiseks presidendiks saab tegelikult veel selgrootum tegelane.

Eesti president - seekord vist mitte Rüütel

Kuna kohaliku poliitika tasandil sai omal ajal siinsamas tehtud päris täpseid poliitprognoose, siis prooviks vahelduseks kätt ka suure poliitika pärusmaadel, ehk siis tulevaste presidendivalimistega seonduvalt.
Pakuks välja, et president valitakse ära siiski juba Riigikogus, ja selleks saab Reformierakonna ja Keskerakonna poolt kooskõlastatud kandidaat, kelle toetamisega siis häda sunnil ühinevad Isamaaliit ja Sotsiaaldemokraadid. Häda sunnil sellepärast, et „põllule” Rüütlit valima enam ei taheta kuidagi minna ja oma kandidaati edukalt teistele maha müüa pole mingit lootust. Reform ja Kesk peavad aga kokku leppima juba koalitsiooni säilimise huvides.
Presidendi isikut on küll võimatu välja pakkuda, kuid see võiks olla mõni sõnaosav ja tuntud kohtunik või jurist, sest nii Reformierakond kui ka Keskerakond on kindlasti huvitatud termini „juriidiliselt on kõik korrektne” paremast ja veenvamast rahvale selgitamisest ja omakorda sellest tuleneva mõtte, et omal ajal tehtud sigadused võiks rahvas „äri- ja muule eliidile” siiski andestada, edukamast mahamüümisest.
No kui nimesid üldse nimetada, siis miks mitte Märt Rask.

Läänemaa Töövaidluskomisjon-poliitiline tööriist? Kelle kätes?

Töövaidluskomisjonid lahendavad töötaja ja tööandja vahelisi tööõiguslikke probleeme ja rangelt vastava seaduse alusel. Komisjoni poolt otsuse tegemine ühe poole (tööandja või töötaja) kasuks kas siis rassilise, usulise, seksuaalse või poliitilise eelistuse alusel on tõeline miiniväli, ja komisjoni juht peaks sellest igati hoiduma. Tõepoolest, on üldiselt teada, et töövaidluskomisjonid tihtipeale teevad küll kallutatud otsuseid sotsiaalsetel ajenditel. Kaitstakse rohkem seaduse piires meie oludes selgelt nõrgemat poolt– töövõtjat, kas siis üksikisikust töövõtja või kollektiivi tasemel. Röövkapitalismi tingimustes mõistetav kompensatsiooniline mehhanism.
Nüüd aga siis konkreetse Vormsit puudutava case`i juurde. Meil on siin äpardunud koolidirektor, kes eelmise vallavalitsuse poolt töölt vabastatuna, ja vaatamata koolikollektiivi tema suhtes avaldatud vaata et 100% vastuseisule järjekindlalt taotleb enda tööle ennistamist. Ja nüüd, kui vallavanemaks sai tema parteikaaslane, see tal ka õnnestus. Mis nipiga. Kusjuures tegelikult oli juba olemas Läänemaa Töövaidluskomisjoni vastupidine otsus just tema mitteennistamise kohta. Selle otsuse tegemisel kuulati ilusti ära ka koolikollektiivi arvamus asjast. Aga enne otsuse lõplikku jõustumist asus vallavanema ametisse direktori parteikaaslane. Menetlus taasalustati. Uuele istungile ei kutsutud enam isegi eelmise vallavalitsuse poolt asja ajanud juristi, haamri ja alasi vahele jäänud koolikollektiivi esindajast rääkimata. Ja ennistatigi tööle. Nende kahe diametraalselt erineva otsuse vastuvõtmisele viinud tegurid ja argumentatsioon erinevad vaid ühe nüansi poolest. See on tööandjat, milleks on avalik, maksumaksjate rahaga ülal peetav asutus nimega Vormsi vald , esindava vallavanema parteiline kuuluvus.
Resümeerida võiks siis järgmiselt: Läänemaa Töövaidluskomisjon tegi poliitilise otsuse, toetades Vormsi valla Rahvaliidu nimekirjast tulnud vallavanemat tema soovis võtta tagasi tööle oma parteikaaslane, muutes oma varasemat otsust ainult selle parteipoliitilise eelistuse alusel, isegi vormi pärast muid argumente esitamata.
Milleks neil seda küll vaja teha? Või on mingi mõjutegur Läänemaa maavanema huvi selle direktori vabastamise – ennistamise loo vastu.

Munadeta rahvaasemikud

Midagi muud kohe ei tule keelele, kui kommenteerida tänases volikogus arutusel olnud volikogu aseesimehele Teet Vainolale esitatud umbusaldusavaldust.
Asja taust on järgmine:
Teet Vainola (õitsvas eas tugev meesterahvas) kes on tegelikult volikogu pärisliikme Aime Piirsalu asendusliige ja lastes end vaatamata ebakindlale staatusele valida ka volikogu aseesimeheks. asus mõni aeg tagasi kindlustama oma kõikuvat volikoguliikme ja ka aseesimehe kohta. Selleks pidi ta kuidagi rahuldama Aime Piirsalu soove ja tahtmisi, et see siis volikokku oma valijate huve esindama tagasi ei kipuks. Aga meetodid olid isegi Vormsi kohta räiged. Nendest saab aimu alljärgnevast, ilmselt väljendite poolest niigi kõvasti silutud selgitusetaotlusest vallavolikogule.

SELGITUSTAOTLUS Vormsi valla volikogule.     6.detsember 2005
6. detsembril 2005 kell 14.30 tuli Vormsi Lasteaed-Põhikooli ruumides Vormsi Lasteaed-Põhikooli direktori kt. Kaia Operi juurde Vormsi volikogu aseesimees Teet Vainola ja edastas järgmised teated:

1. Volikogu on Teet Vainola sõnul otsustanud ennistada tööle Aime Piirsalu. Aime Piirsalutuleb eeldatavasti tööle kevadeni ja siis näeb volikogu uue direktorina taas Kaia Operit.


2. Vormsi kooli direktorite vahetumises on Teet Vainola sõnul süüdi Ragne Tarjus ja JanaKokk ja vähemalt üks neist peab lahkuma. See on volikogu tahe ja volikogu teostab selle läbidirektori.


3. Kui 2006. aasta sügisest töötab uue direktorina taas Kaia Oper. siis pole tal soovitav TeetVainola sõnul ei Ragne Tarjust ega Jana Kokka uuesti tööle võtta.


4. Jana Kokk ega Ragne Tarjus ei sobi Teet Vainola sõnul koolis töötama sellepärast, et nadpole tema sõnul koostöövõimelised ega pädevad spetsialistid.

5.     Ragne Tarjus ja Jana Kokk on Teet Vainola sõnul põhjustanud eelmiste direktoritelahkumise (Aime Piirsalu. Karlo Hälvin. Kadri Pulk. Alar Kask.
Teet Vainola rääkis oma sõnul eraisikuna ..tagamaadest". Kuna Teet Vainola on ka volikogu aseesimehe kohal, siis palun ma selgitust, kas ta esindas antud juhul volikogu ametlikku seisukohta ja kui ei. siis kuidas suhtub volikogu sellesse, et ülalpooltoodud väited esitati volikogu arvamusena.
Juhul kui tegemist on volikogu ametliku seisukohaga, soovin teada, millal on ülaltoodud väiteid volikogu istungitel arutatud ja vastust järgmistele küsimustele:

1. Mis alusel on otsustatud, et Ragne Tarjus ja Jana Kokk pole pädevad spetsialistid?


2. Mis alusel on otsustatud, et Ragne Tarjus ja Jana Kokk pole koostöövõimelised0


3. Mida on Jana Kokk ja Ragne Tarjus teinud selleks, et eelmised direktorid lahkuksid?


4. Millisel seaduslikul alusel kavandatakse vallandada praegune direktori kt. Kaia Oper?


5. Miks volikogu arvab, et Kaia Oper soovib sügisest uuesti direktori kt.-na jätkata, ollesüks kord juba vallandatud?

Vastus palun saata kuu aja jooksul kirjalikul kujul aadressil: Vormsi Lasteaed-Põhikool. Hullo küla, Vormsi vald. 91301.
Vormsi Lasteaed-Põhikooli direktori kt. Kaia Oper

Ühesõnaga, Rahvaliidu nimekirjas volikokku valitud Teet Vainola asus külmalt välja sööma oma ametikohal hinnatud noori inimesi, väikeste laste emasid, vähemalt osaliselt oma poliitilisi oponente (Jaana on volikogus opositsiooni poolel), et ruumi teha oma ammu pensionipõlve pidada võivale erakonnakaaslasele. Erakonnast ja Aimest pole Teedul muidugi külma ega sooja, tal on tähtis volikogu koht, kus siis saaks nn. koalitsiooniga manipuleerida.
Selle tegevuse peale esitas küll opositsioon umbusaldusavalduse, mis siis täna kolinal läbi kukkus. Kusjuures jälle ei tulnud nii volikogu esimehele ega teistele võimuliidu saadikutele (kes ka valdavalt tugevad mehejurakad) meelde, et naisterahvastele juba printsiibilt sellist psüühilist survet avaldada pole lihtsalt ilus ja juba sellest peaks piisama Vainola liistule tõmbamiseks. Lisaks veel see, et tegelikult kuulub see praegune Teet Vainola aseesimehe koht hea poliitilise tava kohaselt opositsioonile ja praegu oleks olnud sobiv aeg opositsiooniga koostööd teha tahtes see asi ära vormistada. Selle asemel kiideti täielikult heaks Vainola käitumine, ja seda näitab ka see, et volikogu esimees ei suvatsenud selgitustaotluses toodud küsimustele üldse sisuliselt vastata.
Häbiväärne on ka opositsiooni käitumine,kes leppis sisuliselt (et mis meiegi rohkem teha same) sellise lahendusega, kuigi teha oleks võinud ju mõndagi.

Õiguskantsler ja arvamusvabadus Vormsi vallas

Detsembri algul oli siinsamas juttu sõnavabadusest Wormsi Würstiriigis, ajendiks sellesamusele blogile viitava internetilingi ärakoristamine Vormsi valla kodulehelt uute vallavõimude korraldusel. Et seda asja (lubada kellegil midagi kriitilist öelda või mitte lubada) uutele võimudele mitte nii ülemäära lihtsaks teha, sai tehtud vastav teabenõue (viite eemaldamise põhjuste kohta) valda ja ka järelepärimine õiguskantslerile, kas mitte ei rikuta minu põhiseaduslikku õigust arvamusavaldusele.
Vallast on teabenõudele vastatud sügavamõttelise vaikusega. Mure õiguskantsleri vaikimise osas siiski eile leevenes, sest sain hr. Jõksi allkirjastatud vastuse, kus teatatakse, et asi võetakse menetlusse. Äraseletatult tähendab see seda, et õiguskantsleri seisukohalt on probleem olemas ja Vormsi vald peab selgitama selle juhtumi asjaolusid juba õiguskantslerile.

Vallavolikogu hüvitised, kompensatsioonid kahekordseks

Kuna vallavanema ja vallaametnike palgatõus on vist vähemalt esialgu järgneva volikogu istungi päevakorrast maha tõmmatud, siis tundub et kuumaks ja piinlikuks teemaks tõotab kujuneda volikogu liikmete endi tasustamine. Tõepoolest, suhteliselt harva elus ettetulev olukord, kus iseendale oma äranägemisel saad palga määrata. Muidugi toimub selline asi ka ühemehefirmades, aga siin on siiski selles mõttes asi delikaatsem, et omale tasu määramine toimub võõra rahakoti (vallarahva ühise) arvel. Kuigi jah, volitus selleks on valimistulemustega ka saadud.
Mis plaanid siis ringlevad volikogulaste peades? Mõned neist on teada õnnestunud saada. Kõige naljakam plaan on maksta volikogu liikmetele erineva suurusega istungitasu sõltuvalt sellest, kas ta on hetkel „õiges”, no näiteks „talvituvas” parteis. Ja kohe kordades rohkem. No nende tagumiku kulu on ju istumisel suurem ja üldse on see asi väärtuslikum.
Teine, majanduskomisjonist tulnud ettepanek on hulga mõistlikum ja arusaadavam, kus kõik volikogu liikmed saavad istungi eest ühesugust kompensatsiooni (ju siis kulutatud aja eest). Siinkohal võiks küll tulla veel ka ettepanek viia ka volikogu istungid töövälisele ajale, näiteks õhtusele või laupäevale. Sest selge on see, et tööaja väärtus on igal inimesel erinev aga vaba aja väärtuse võib tõepoolest tinglikult võrdseks lugeda, mida siis ka võrdselt kompenseerida. Pealegi oleks oma olemuselt ju avalikud ja piisavalt suures tihtipeale tühjas ruumis peetavad istungid paremini kättesaadavad ka huvilistele. Milleks pidada eraldi rahvakoosolekuid ja raisata endi ja saareinimeste aega samade arutatavate asjade peale.
Esmakordselt Vormsis on ette nähtud ka otsekompensatsioon volikogu esimehele lisatöö ja ajakulutuse eest volikogu töö organiseerimisel ja komisjoni esimeestele vastava komisjoni istungite läbiviimiseks. Ka mõistlikud ettepanekud, küsimusi tekitab vaid samaaegne volikogu sekretäri palkamine tegelikult samade ülesannete täitmiseks. Kokku viib selline priiskamine volikogu tegevuskulude kahekordse tõusuni, teisisõnu on sõnum valijatele selge: teie oinakarja juhtimine on lihtsalt kallis, ja mokk maha.

Lääne maavalitsus, Osmussaar ja Karnau

Tänases „Postimehes” ilmus A.Karnau kirjutis Lääne maakonna teemaplaneeringusse vaikselt sisse kirjutatud Osmussaarele suvilate rajamise plaanist. Tundub et maavalitsuse asjamehi (naisi) tabati otse piinlikult moosivarguselt. Sest mõne tunni jooksul saadeti sealt nii Postimehele kui ka avaldati Läänemaa portaalis vastavasisuline ennastõigustav vastuartikkel. Tegelikult astuti ikka ämbrisse küll, nii üheselt kinnisvaraarendajate huvide eest ei maksaks ühel maavalitsusel küll seista. Kuna omal ajal sai Vormsi Üldplaneeringuga seoses maavalitsusega küll ja küll piike murtud, tuleb see lugu kuidagi tuttav ette.

Igasugu planeeringud on idee järgi välja mõeldud selleks, et kaitsta üldisi huve kõiksugu erahuvide eest. Mida üldisemaid huve, seda üldisema planeeringuga on ka tegu. Maavalitsus kui riigi (s.o. kõigi meie) esindaja tegelebki nende kõige üldisemate planeeringutega (maakonnaplaneering ja mitmesugused teemaplaneeringud). Kõik põhineb mõnevõrra naiivsel eeldusel, et planeeringuettepanekute vormistajad teevad seda tõesti ausalt just nendest üldistest huvidest lähtuvalt. Avalikkusel on küll olemas kontrollimehhanism planeeringu kohustusliku avalikustamise näol (enne kinnitamist), aga ega seda ju väga ei viitsita kasutada , et siis ikka uurida kirjapandud keeruliste lausekonstruktsioonide sisu. Ja lähebki kõik omasoodu, nagu minema peab: kellegi erahuvid on juba kenasti õigesse kohta sisse kirjutatud ja omandanud seaduse jõu. Siis kui keegi, näiteks mõni ajakirjanik nagu ka konkreetsel juhul, seda siiski märkab, tõuseb kisa valestimõistmisest ja muust taolisest.
Aga mida siin valesti mõista: planeeringus on kirjas

Lisaks maastikukaitseala kaitse-eeskirjadest tulenevatele tingimustele (minimaalse asustusega loodukaitseala), on erinevais ringkonnis saare arengusuundadena pakutud: - suvitussaar (suvilad, 5 – 6 pere alaline elukoht, teenindamiseks vajalik infrastruktuur), - tuulepark (stabiilsete tuultega ala, võimaldaks toota märkimisväärse osa Eesti elektrienergia vajadusest).

On ju selgemast selgem, et see tekst tähendab vaid seda, et kedagi (anonüümsed ringkonnad?) ei rahulda Osmussaare praegune seisund leebe reziimiga looduskaitsealuse saarena, kus on tagatud kõigi inimeste juurdepääs loodusrikkustele ja vaatamisväärsustele, vaid keegi tahab vähemalt osa sellest oma eravaldusesse. Ja keegi anonüümne, aga planeeringutegijatele kindlasti teadaolev füüsiline keha tahaks ka tuulte poolest soodsasse kohta mõne tuulegeneraatori püsti panna.
Üldine huvi oleks mõeldav ainult juhul, kui Eestimaal ei oleks enam tõesti kohta, kuhu suvilaid ehitada või tuulikuid püstitada.

Vallavanemate palgast

Vallavanemate (linnapeade) palk on nüüd peale valimisi paljudes omavalitsustes kuum teema. Vormsis eriti, arvestades kogu seda olnud jama vallavanema otsimise ja leidmise ümber. Vallavanemate palganumbri määrab volikogu, seega siis volikogu enamus. Loomulikult on (oli) palgast juttu juba läbirääkimistel tulevase vallavanemakandidaadiga enne vallavanema ametissehääletamist. Ei tule keegi vallavanemaametisse ilma eelneva kokkuleppeta palganumbri osas. Või kui tuleb, mida siis tast küll arvata. Kahjuks on need läbirääkimised tihtipeale, ja loomulikult mitte ainult Vormsis, rangelt salajased ja tegelikult on seetõttu kogu taoline protseduur üsna räige valijate petmine. Palka makstakse ju vallavanemale valijate maksurahast. Õige, aus ja ideaalne oleks loomulikult juba enne valimisi oma valimisplatvormis valijatele selgitada: meie vallavanemaks tuleks see mees või naine sellise palgaga. No olgu, kui mingil põhjusel ei ole vallavanemakandidaati, siis vähemalt hiljem võiks need läbi räägitud palgatingimused juba enne vallavanema ametissenimetamist välja käia, see garanteeriks ka hilisema palgatõusu läbimineku volikogust.
Praegu tundubki olevat meil siin Vormsis selline situatsioon, et vallavanema palgatõusu läbiminek ei ole sugugi kindel, mistõttu võeti juba ettevalmistatud eelnõu eeloleva volikogu istungi päevakorrast maha. Olukord on ikka täitsa jama, sest see praegune vallavanema palk on ikka armetu ja ammu ajast mahajäänud küll. Hädapärast sobiks see number vast Piirisaare vallale, mis on selles nn. rikkuse järgi seatud omavalitsuste edetabelis (omavalitsusi on Eestis ca 250 ringis) juba aastaid konkurentsitult viimane. Mitte aga Vormsis, mis on vähemalt viimasel kolmel aastal olnud esimese viieteistkümne hulgas vahetult pärast rikkaid Tallinna ümbruse ja Virumaa kaevandustasudest kosunud omavalitsusi. Jajah, me elame rikkas vallas, kus suur osa tuludest tuleb suhteliselt jõukate siin elavate inimeste (tihtipeale küll siin mitte talvituvate) tulumaksust. Elaksime veel paremini, kuid paljudele siin meeldib end näidata vaese ja väetina ning makse n-ö optimeerida.
Nii-et loomulik suure vastutusega ametiisiku-vallavanema palk isegi väikeses Vormsi vallas ei tohiks olla kuidagi kahtlaselt lähedane eesti keskmisele, vaid vähemalt vahemikus 11-13000, mis on isegi ainult poolteist eesti keskmist

Ta liigub siiski...

Seda siis neile öeldud, kes seda blo(o)gi vahepeal jälgind, aga paraku midagi uut eest leidmata. Palju neid küll pole olnud, aga nii mõnedki on siia jätkuvalt trehvand.
Egas jõulude ja aastavahetuse ajal taolise mitte just isikliku suunitlusega lehele ju eriti midagi olnudki kirjutada. Ainuke natuke Vormsit puudutav laiemalt huvipakkuv oli veel vanasse aastasse jäänud uudis rannarootslaste soovist kultuurautonoomia järele. Asja serveeritakse nii, et nagu eestlased ei laseks neil näitemängu teha ja lapsi omas keeles õpetada. No ei ole siin neid näitemängu tegijaid ja lapsi ammugi mitte. Asi on lihtlabases Eesti riigi poolt eraldatavas rahanatukeses, mida ise isegi portfellita rahvastikuministril natuke vähemustele jagada on. Nüüd siis on seesama Bo Stenholm ja teised temasugused Vormsi metsa väljavedamisraskustele viidates rahalist kompensatsiooni otsimas.
Uuest aastast on silma jäänud ka Vormsit puudutav ja mujal Eestis rohkemgi kirgi üles kütnud olukord ning muutused harrastus- ja rannakalapüügis. KKM ametnikud on suurte töönduslike kalapüüdjate soovidele vastu tulles tõepoolest selliste mõistetega nagu „harrastuskalapüük”, „rannaelanik” ja „ajalooline püügiõigus” manipuleerides jõudnud niikaugele, et seadusetähe järgselt on merest leivakõrvast nõutavast rannaelanikust saanud oma lõbuks kalu tappev harrastuskalur ja ajalooline püügiõigus on ainult sotsialismiaja kalurikolhooside (ärastatud) varemetel tekkinud suurpüüdjatel. Ruhnu endine vallavanem nimetab neid ministeeriumitegelasi otsesõnu idiootideks. Kas see asi just nii hull on, aga süsteemsest mõtlemisest on nad oma heitliku seaduseloomega küll kaugel.
Vormsi Valla sisemistest asjadest on rohkem juttu ühes teises kohas vormsi.blogspirit.com kuhu ka saab sisse kiigata („anon” ja „anon”)

Läänemaal viimasena..

...aga Eestis vast umbes eelviimasena peale Narva sai siis vallavalitsuse kinnitamisega ka Vormsis lõpuks uus võim paika.
Egas midagi, vaatamata siingi tehtud kriitikale igal juhul siiralt edu neile. Väikese lootusega ka, et siiski pooleliolev europrojekt Prestviigi järve tervendamisega seoses jätkuks, samuti munitsipaalinterneti väljaarendamine. Ja veel mingigi lootus tekib, et kuna uuel vallavalitsusel on eeldatavasti paremad suhted maavalitsusega, siis vast ka seal külmutatud Vormsi inimeste maa-asjad hakkavad lahti sulama. Igatahes ruumi konstruktiivseks koostööks on.

Komisjonid ja varikomisjonid

Nüüdseks peaks vist komisjonide lõplik koosseis olema selgunud ja kinnitust nad saavad homsel volikogu istungil. Seis on nagu ikka vormsi värgi puhul: revisjonikomisjonis pole ühtegi opositsiooni esindajat, rääkimata siis veel hea tava kohaselt antavast komisjoni esimehe kohast ja eelkõige selline jäikus ning ka muude komisjonide opositsiooni poolsete liikmete tõrjumine ongi viinud ainulaadsele situatsioonile Eesti ja võib-olla kogu maailma demokraatlike riikide esinduskogude poliitilises kultuuris. Opositsioon ei ole esindatud kusagil, kus määrajaks on võimulolijad. Ühtegi komisjoni, isegi lihtliikmena, ei kutsutud rahva poolt üsna tugevalt usaldatud Meelist, samuti mitte Ellet,minust rääkimata. Mariski pandi lõplikult sundseisu Jaana mittekutsumisega. Sõnum on muidugi ühene: pole meil teid vaja, saame ise hakkama ja pareminigi veel.
Ilmselt arvestus ongi selline, et nüüd solvuvad, tõmbuvad valla asjadest eemale, ja siis enam ei sega võimu toimetamisi. Nii lihtsalt see vast ka ei lähe. Tänapäeval on sekkumisvõimalusi kohaliku võimu toimetamistesse küllaga. Märksõnadeks teabenõuded, selgitustaotlused, arupärimised, opositsiooniline ajaleht ja kasvõi seesama blog.
Aga sisulist tööd, nagu seda peaks tehtama komisjonides, tahaks opositsionäärid ka teha ja ka seda saab väga edukalt teha interneti vahendusel ja kaasabil. Saigi siis registreeritud veel üks blog aadressil vormsi.blogspirit.com, mis oleks sisuliselt komisjonide töövahend. Mida küll ilmselt "õiged" komisjonide liikmed kasutama ei kipu, aga ju jääb seal siis rohkem ruumi "varikomisjonide" ja "varivalitsuse" jaoks. Olgem mureta, otsuseid hakatakse varem või hiljem tegema just selles virtuaalses ruumis ja seal osalevate inimeste poolt. Sisse saamisel võidakse küsida kasutajatunnust ja parooli, parema puudumisel kasutage "anon"ja "anon".
Ka seal on praegu kommenteerimine vaba, aga isikuid puudutavad kommentaarid palun lahkesti postitada siia blogi, las too ruum jääb töiseks.
Mis puutub aga siin kommenteerimisse, siis ma seletan üle, et kui keegi ütleb krõbedalt kellelegi oma nime all, siis lasku aga käia. Anonüümselt aga võite sõimata ainult mind, kellegi kolmanda kohta anonüümselt öeldu olen sunnitud ära koristama, muidu paneb Lang mind vangi.

Marionettide paraad

Marionetid on nähtamatute niitide abil liigutatavad hüpiknukud. Nüüd volikogu võimukoalitsiooni koosseisu ja esmaspäeval kinnitatavat vallavalitsuse koosseisu vaadates ja nende inimeste võimalikke sinna kogudesse mineku motiive analüüsides tekib tahtmatult selline võrdlus. Ärge kohe pahandage. Selgitan kohe lähemalt aga enne seda veel üldisem selgitus selle kohta, et kuna volikogu ja vallavalitsuse liikmed teostavad avalikku võimu, siis on nad ka avalikud inimesed. Ja nende nimepidi nimetamine käib asja juurde.
Motiiv avalikus võimus osaleda saab olla ju tegelikult üks ja ainumas: teha midagi ühiste huvide nimel. Just nimelt enda ja teiste (s.o. siis kasvõi valijate) ühiste huvide nimel. Tihtipeale, ja eesti rehepappide praktikas tegelikult vaata et alati on ka väike salajane motiivike endale privaatselt midagi kõrvale panna. Tegelikult polegi sellest midagi hullu, kui nopitakse ühiskatlast pudenenud raasukesi, kasutades oma juuresoleku eelist. Olla usklikum kui rooma paavst on üldse raske, ja seda nõuda keeruline ning mõttetu ja silmakirjalik. Asi ei ole kunagi must-valge ja ei lähe sellest maailm hukka, kui mõne inimese hind on odavam kui teistel. Küll aga on teine asi see, kui lausa suure kulbiga küüniliselt üle teiste peade käiakse manti võtmas.
Vormsis tundub asi veel hoopis hullem olevat, siin ei võeta isegi ise, vaid lastakse lausa võõrad ühisvara kallale ja kummardatakse tänulikult nende poolt näidatud pudenenud raasukeste peale.
Sest mis- ja kelle asja ajavad volikogus Ivo, Arvo, Monika, Toivo, Ellen. Väliselt paistab muidugi, et nad ajavad Teedu asja, kes neid ette ja taha instrueerib ja juhendab. Aga kelle asja ajab Teet? Ainult oma asja kindlasti mitte, sellest oleks kohe aru saadud ja talle koht kätte näidatud. Ju tal on selja taga teisi, varju jäävaid tegijaid, kelle mõju ja võim (vahendid) on piisav eelpoolnimetatud volikogu liikmete kuulekateks käsutäitjateks muutmisel. Sellest on äärmiselt kahju, sest muidu tublidele meestele ja naistele polegi ju muud ette heita kui asjatut riskimist võõraste pattude nimel sest oma rollist kasvõi kogemata väljalangemisel võivad nad rängalt viga saada.
Teet tuntud avantüristina on muidugi ette võtnud tõelise „võimatu missiooni” hoida ohjes kogu kunstlikult loodud võimupüramiidi ja seda oma kõikuvas asendusliikme staatuses. Praegugi paistab tal juba parasjagu muresid olevat Aime tõrjumisel oma seaduslikule kohale asumisel. Oma kaheldamatuid võimeid inimeste mõjutamisel võiks Teet siiski tõepoolest mitte tundmatute „heategijate”, vaid saare üldistes huvides kasutada.
Mis puutub tulevasse vallavalitsusse, siis siin torkavad kohe silma mitu asja.
Esiteks, kogu see jama igasugu konkursside ja muuga näitab vaid üht, paaniliselt otsiti (kellelegi) sobivat vallavanemat ja see viimane teostunud variant oli lihtsalt hädalahendus, sest Ene jääb oma olematu rahva mandaadi poolest tõepoolest nõrgaks eelseisvate keerukate küsimuste lahendamisel. Ju siis kõvemad tegijad olid piisavalt targad oma käsi mitte määrimaks.
Mulle on ette heidetud ja väidetavalt koristati valla kodulehelt viidegi sellele leheküljele just sellepärast, et ma olevat halvasti öelnud uue vallavanema kohta. Ma puudutasin omaarust ainsa negatiivse asjana tema tegusid oma metsa ja maa rahakstegemisel. Siin võin üle seletada.
Inimene, keda pannakse (valitakse) ühise vara järelevaatajaks, peab loomulikult eeskuju näitama oma vara eeskujuliku peremehena. Mets ja maa pole, ega pole olnud kunagi ja kusagil inimese eraomand selle klassikalises tähenduses, sest alati on mingi osa maa ja metsa kasutusõigusest jagatud teiste kogukonna liikmetega. Konkreetselt eesti seaduste järgi näiteks igameheõiguse kaudu. Seega oma metsas hetkekasu nimel lageraide tegemine riivab rängalt teiste inimeste huve, kes ka kasutasid seda ja igati seaduslikult.
Ma olen kaugel sellest, et hakata võimendama külajutte sellest, kuidas keegi oma maad sai. Sest see pole kuigi oluline saare elus ja edasises arengus. Kellegi oma peab ju maa olema. Olulisem on see, kuidas inimene oma saadud varaga (s.o. siis siinses kontekstis oma maa ja metsaga) käitub, kuidas ta arvestab seal teiste huve. Sest segases omandireformi segadikus sõltus maa saamine rohkem juhusest, ajastatusest ja loomulikult asjadel juuresolekust ehk õigeaegsest informatsioonist kui teadlikust ja kavalast sahkerdamisest. Etteheited ja jutud maa saamise kõveratest teedest tulevad valdavalt puhtast ja ehedast kadedusest. Tõeliselt kuritegelikud on teadlikult planeeritud suured skeemid, kus mängus on sajad ja tuhanded hektarid ning sama suurusjärku miljonid kroonid.
Mis puutub uude vallavalitsusse, siis ma mõni aeg tagasi teatavasti pakkusin, et selle kokkupanekuga võib tekkida raskusi ja et korralikud inimesed sinna ei kipu. Nüüd, kui uus vallavalitsus on koos ja suurearvuline ja tulvil korralikest inimestest, peaks vist endale tuhka pähe raputama. Aga ei tee seda mitte, sest arvan edasi, et kõik need korralikud inimesed ei kippunud sinna kohe kuidagi, vaid lasid end ära rääkida. Kahju muidugi, sest needsamad motiivid seal olla jäävad ikka täiesti segaseks. Sest näiteks milliseid häid initsiatiive ei saanud Valvi ja Ege Meelise vallavalitsuse juures ametnikena läbi viia, et nüüd peaks tingimata seal olema. Või pean ma uskuma, et Andres ja Ants Varblane vanade juba vallavanema ametit pidanutena lausa põlevad soovist õlg alla panna Ene juhitavale valitsusele, teades nende kriitilist suhtumist Ene eelmisse valitsemisperioodi. Heakene küll, Strengi Antsust võib aru saada: maja tahaks merele lähemale ehitada. Kuid asjast pisut teadliku naabrimehena võin öelda: sellest vallavalitsuse liikme osast ei tarvitse abi olla. Ainukesena jääb arusaadava ja usutava motiiviga sõelale Ada, keda suhteliselt uue inimese, ühe valdkonna eest vastutajana ja eelmise vallavalitsuse liikmena ka teatud järjepidevuse kandjana on küll raske kahtlustada muus kui õilsates kavatsustes.
Järeldus kipub olema küll selline, et kellelegi on olnud hirmsasti vaja näidata uut vallavalitsust respektaabli ja võimekana. Tegelikku koostöövõimet no kohe kuidagi ei usu. Aga võib-olla eksin.
Järjest rohkem jääb siiski mulje, et see mäng siin on „tants tiigriga”, kusjuures nähtamatu tiigriga. Osalistel tuleks teadmiseks võtta järjest rohkem ümberringi kinnitust leidev tõsiasi, et „väikesed sulid võllas ja suured tõllas”. Muud saatust pole ka kohalikel tegijatel tegelikult loota. Hea, et ise selles supis enam pole.

Sõnavabadus Vormsi Vürstiriigis

Sihuke väljend tuleb keelele, kui on selgunud sellise pisiasja nagu viite sellelesamusele blogile Vormsi valla kodulehelt ärakoristamise üksikasjad. Nagu on selgunud, avaldas lahkuvale vallavanemale survet kodulehe administraatorile sellealase korralduse andmiseks vastselt võimule pääsenud volikogu esimees Ivo Sarapuu. Tõepoolest, mees tunneb end uues ametis peaaegu jumalana, vähemalt Vormsi Vürstina, näidates alamatele,mis on hea lugeda, mis mitte; milline arvamus on õige, milline vale;kus võib kriitikat teha, kus mitte. Julgen härra volikogu esimehele meelde tuletada, et volikogu esimehe võim piirdub siiski vaid volikogu arvamuse edastamise eelisõigusega, ei midagi enamat. Minu teada pole volikogu päevakorras olnud küsimust sellestsinatsest blogist ja sellest, kas ja kuidas võivad Vormsi valla alamad seda lugeda, kas nad võivad üldse teada, et selline asi on olemas. Ja kui selline asi tulebki päevakorda, siis see näitab alles taset!

Ega midagi kiita pole ka vana, niikuinii nädala pärast lahkuva vallavanema truualamlikus käitumises, kus innukalt "yes, sir" noogutades käed suruti püksiviikidele ja anti korraldus koristada saatanlik viide veel kõlvatumale asjale, kus muide ta ise oli oma vabast tahtest võrdväärne osaline. Sest see blog oli alguses (kuni eilseni) vabatahtlik kollektiivne asi, kus mina olin lihtsalt hulga usinam kirjutaja, aga et teised väga ei kirjutanud....ei tunne endal suurt süüd.

Opositsiooni blogist ei saanud asja

Nagu näete,on selle blogi olemus (vaata kõrvalasuv kirjeldus ) jälle muutunud. Lootsin endamisi, et sellest saab peale valimisi nii-öelda opositsiooni interneti teel leviv häälekandja, aga võta näpust: asi nii lihtsalt piiratud inimressursi juures ei lähe.

Esiteks ei kujunenud opositsioon uuele võimule vastupidiselt minu ennustatule kuigi ühtseks ega ka eriti arvukaks ja otsib täiesti arusaadavatel põhjustel, väikese kogukonna olemusest tingituna koostöövõimalusi uue vallavõimuga. Seda näitab ära juba uue nii.öelda projekteeritava vallavalitsuse üllatavalt tugev koosseis. Pakkumisi on taktikaliselt õieti tehtud väga paljudele ja mitmedki on need ka vastu võtnud. Ilmselt ainuke inimene nendest, kes on varem valla juures tegev olnud ja kellele midagi pole pakutud, olen mina ise. Selle peale pahandada ja ennast suuresõnaliselt opositsiooniks nimetada oleks ka päris nõme.

Teiseks näitas ära võimaliku opositsiooni suhtumise sellesse blogi see, et kui valla kodulehelt koristati vaikselt viide sellele blogile (nagu seda poleks kunagi olemaski olnud), ei teinud seda peale ühe tähelepaneliku juhulugeja keegi märkamagi. Kuigi kodulehe kajastatava sisu üle käiv võim on ju formaalselt kuni uue vallavalitsuse kinnitamiseni veel vana vallavanema käes , rääkimata teistest,kes ka võinuksid demokraatia ja sõnavabaduse kaitseks natuke häält teha.

Seega ega jäägi muud üle, kui püüda seda blogi ise üleval pidada ja teha veel katse kujundada sellest midagi hüpoteetilise Vormsi Sõprade Seltsi hääle laadset foorumit. Sest selge on see, kohapealsetest tulevikule mõtlevatest inimestest üksi ei piisa päästmaks seda üsna ainulaadset Eestimaa nurgakest randade täisehitamisest ja metsade arutust mahavõtmisest tulenevatest hädadest. Jõudu on juurde vaja!

Kes soovib siin kaasa lüüa oma mõtete ja arvamustega, saatke mulle aadressil toomas@vormsi.ee meil ja ma saadan vastu kutse osalemiseks (nimekiri kõrval -contributors). Nagu näete, esialgu oleme ennuga kahekesi.