Valimised Vormsi moodi

EPL-i ajakirjanik Rein Sikk kirjutas mõni päev tagasi positiivse loo Peipsiääre vallast, kus ca 1000 vallaelanikku (enamus vene vanausulised muideks) leppisid praeguste vallavõimude eestvedamisel kenasti kokku, et nendeks valimisteks tehakse üks ja ainus nimekiri, kus kõik, kes vähegi tahavad kodukoha eest midagi ära teha, saavad seal kandideerida. Ja asi toimib, ei leidunud kedagi, kes oleks tingimata tahtnud omaette asja ajada ja kedagi ei ärritanud ka Rahvaliidu keha, mille kaubamärgi alla nad seal koondusid. Ei teki vist kahtlustki, et seal tahetaks valimiste kaudu kellelegi isiklikult ära teha ja on kindel, et rahvas on tõepoolest ühise asja eest väljas. Noh, aga nemad on ju vanausulised ning aegade hämarusest säilitanud oma kogukondlikkuse ja sellega seotud väärtused. Venelased pealegi.
Siin, Eestimaa teise veere peal paistab küll tegu olevat hoopis teise, kiusliku rahvatõuga, kelle tahtmisi ja soove ei oska keegi ära arvata, veel vähem mingi platvormina ühise nimetaja alla viia. Sest lugedes nüüd avaldatud esimesi märguandeid erinevate kandideerivate seltskondade plaanide, tahtmiste, kandideerimispõhjuste kohta võib jääda päris nõutuks. Eelmise perioodi võimu peaaegu ei kritiseeritagi, tundub et vallavanemaga ollakse rahul, igal juhul keegi ei nimetagi kedagi asemele, mingeid uusi algatusi ei pakuta, ainult parteikontorites ette valmistatud üldsõnaline vaht demokraatiast ja rahva huvide eest seismisest. Aga ometigi hüppasid isegi tegutseva vallavalitsuse liikmed teise nimekirja. Mitmed lugupeetud eelmised valimised pikalt võitnud nimekirja esindajad ei kandideeri või isegi hüppasid konkureerivasse nimekirja. Mis viga on? Selline käitumine viitab ju nagu sellele, et eelmine võim on teinud suuri vigu, lausa pankrotistunud. Miks neid möödalaskmisi siis välja ei tooda?
Kus vaikitakse tõelistest põhjustest, sinna tulevad paratamatult asemele spekulatsioonid. Üks võimalus on see, et siin kohapeal pole keegi midagi saanud, millele ta arvab endal olevat võõrandamatu õiguse. Aga et neid nii palju on.
Teiseks on võimalus, et praegune vallavõim on kellelgi kaugemalt jalus oma mustade asjade ajamisel, ja kohalikud on oma tärganud suure poliitilise teadlikkusega lihtsalt marionettideks, „tankistideks”. Eks siin selle metsa ja maa ümber liigub ju igasugu tegelasi. Eriti kummastav on maakonnatasandi riigiametnike sekkumine. Oleme ju nii mõnedki kuulnud tubli tegutseja kohaliku mehe kurtmist peale maakonnas vajalike lubade järel käimist, et talle olevat lausa kahes kohas öeldud: kui te oma vallas asju korda ei saa oma „rohelistega”, siis näed sa vajalikke lube kui oma kõrvu. Mees siis kohe järgmisel päeval opositsiooni poolele korra loomist ette valmistama.
Isegi korrakaitseametnikud tunduvad olevat politiseerunud. Kui ikka politseikonstaabel karistab just valimisteks ajastatud räpaste valesüüdistuste ja kuulujuttude levitajat leebeima suulise noomitusega, siis tähendab see ju selget sõnumit ja poliitilist seisukohavõttu: nende vastu on kõik vahendid head ja õiged.
Eks tõenäoliselt ole ühendanud oma jõu ja mõistuse valimisnimekirjade kokkupanekul saamamehed siit- ja sealtpoolt Voosi kurku. Tõeliselt kahju on ainult sellest, et neil nii palju asjast mitte aru saavaid kaasajooksikuid on.

Üksikkandidaadi monoloog

Miks üldse?                    Miks üldse kandideeritakse? Eks vast ikka sellepärast, et midagi ära teha üldistes, või vähemalt oma valijate grupi huvides. Vähemalt nii peaks ja võiks olla. Ilmselt ei oleks kandideerinud, kui oleks lastud rahulikult jätkata valla projekte kirjutava spetsialistina. Aga pärast nn. revisjonikomisjoni rünnakut minu juhitavate valdkondade ja ka isiku vastu ei jäägi muud üle, kui suurte sõnadega öeldes pöörduda töö jätkamise huvides otse rahva poole.
Miks üksikkandidaadina?          Aga kuhu?. Peale Isamaaliidu ei tundnud keegi ka huvi. Aga Isamaaliit on kahjuks vaatamata teatud  sümpaatiale parteina välistatud selle Vormsit valusalt puudutava varasema rootslastele maa tagastamise poliitika väljatöötamise ja elluviimise tõttu. Ja minna ennast ise pakkuma mingit müstilist õiget talvituvat vormsilast otsivasse valimisliitu, mille liikumapanevateks jõududeks paistab olevat hoopis võõrastekartus ja kadedus end siiralt ja jäädavalt saarega siduda kavatsevate viimasel ajal tulnud ja edaspidigi tulevate uute edukamate inimeste vastu. Kuigi just nende inimeste maksudest valla eelarvesse laekuvast rahast võtavad just mõned talvitujate nimekirja kuulujad valla tellimusi saades hea noosi. Rahvaliit? Seal kandideerijate hulgas on neidki, kes on laskunud valekaebusteni ja mindki puudutavate räpaste kuulujuttude levitamiseni ühe saareelaniku surma kohta, politseikonstaabli hinnangul just tulevasi valimisi silmas pidades. Keskerakond? Tänan. Ei, ja õigesti vist tegin, nagu viimasel ajal kuulda-lugeda. No ja Respublica on siin ju naljanumber oma Külapoe võlglastele panustamisega.
Millised eesmärgid ja plaanid?          Üksikandidaadina ei saa mu eesmärgiks olla tulla võimule ja täita mingeid kindlaid lubadusi. Küll aga saab lubada osalust millegi läbiviimisel, ideid, tegevusi ja näidata taotletavaid eesmärke.
Vormsi hädad ja probleemid tulenevad Vormsi puhul kohalike inimeste jaoks ebaõiglasest, ebaõnnestunud ja saare arengut oluliselt pärssinud maareformist. Rannarootslastele maa tagastamine sellises ulatuses oli suur viga. Omandireformi läbiviimisel oleks pidanud tagastamise subjektideks olema vaid Eestimaale segastel aegadel kohalejäänud kodanikud ja põgenenud ning vabatahtlikult lahkunute hulgast vaid need, kes oleks taastanud esimesel võimalusel oma Eesti kodakondsuse, loobudes topeltkodakondsusest. See oleks pidanud käima võrdsel määral nii väliseestlaste, rannarootslaste kui baltisakslaste kohta. Tagantjärele tarkus? Loomulikult, aga midagi pole teha ja tuleb lähtuda olukorrast, kus vähemalt 2/3 Vormsi maadest on sellest süllekukkunud kingitusest tegelikult mitte hoolivate välismaalaste käes ja osa ülejäänugi ümber tiirleb üksjagu kahtlasi kodumaiseid ja välismaiseid tegelasi, et mitte öelda sulisid.
Kuid sellegi allesjääva maafondi mõistlikul kasutamisel saaks ära teha paljugi. Kõigepealt tuleb lahendada allesjäänud vaba maaga seotud juriidilised probleemid, nõudes riigilt välja kasvõi kohtu korras saamatajäänud maad kohalikele erastamiseks ja kasutusvaldusesse andmiseks ning samuti saamata jäänud elamumaad uusasukate tarbeks. Laiendada tuleks ka munitsipaalmaade osakaalu. Nendele maadele toetudes saaks tuua saarele uue regionaalpoliitilise initsiatiivina neid noori loomingulistest töötajatest perekondi, kellel töötegemine käib kaugtöö korras kodus. Kes ei käi töösooviga vallavalitsuse ust kulutamas ja kindlasti toovad sisse rohkem, kui vallalt saavad
Olemasolevate kohalike elanike käsutuses olevate ja erastatavate ning kasutusvaldusesse antavate maade baasil saaks hakata kasvatama Vormsi jaoks mingit uudset (tegelikult unustatud vana) mitmekülgse kasutusega põllumajanduskultuuri, nagu näiteks kanep
Mõõdukalt saaks laiendada ka juba arenema hakanud ekstensiivset loomakasvatust ja selle produktidel põhinevat käsitööd.
Mõõdukas põllupidamine ja loomakasvatus ei kahjusta Vormsi tuntust turismisaarena, vaid just vääristavad teda sellisena. Küll tuleks hakata piirama ühepäeva massiturismi suurte bussidega (erand vast kevadistele kooliekskursioonidele) ja lokaliseerida massiüritused (kokkutulekud, suvepäevad) elamutest kaugemale.
Minu nägemuse järgi võiks Vormsi olla koht inimestele, kes tahavad siin elada, elada oma valitud aastaajal ja kes ei muutuks rahvavaenlasteks ainuüksi soovi tõttu sõita Hispaaniasse talvituma
Mis varem hästi?               Üldplaneeringu läbisurumine kohapealse arusaamatu vastuseisu ja maavalitsuse kaigaste kodarasse loopimise kiuste
Prügikäitlemise süsteem
Maahooldus- ja ettevõtlustoetuste süsteemi sisseviimine kohaliku elu edendamiseks
Mis kehvemini?               Ei ole tõkestatud ebaseaduslikku ja hoolimatut metsaraiet
Maatükke jagatakse liiga väikesteks kruntideks, ainult maaomaniku huvide järgimisel
Maade tagastamisvaidluses jäädi poolele teele, oleks pidanud minema Euroopa kohtuni välja.
Tulevane vallavanem?          Praeguses seisus võiks Meelis vabalt jätkata, olles vaid kindlameelsem ametnike ohjamisel. Perspektiivis võiks olla konkursi alusel väljastpoolt tuleva sõltumatu administraatori palkamine, kes viiks üldistes küsimustes vastuvaidlemata ellu volikogu enamuse tahet.

Kandidaat nr.133     Toomas Puurmann     Veel mõtteid ja arvamusi http://vormsi.blogspot.com/

Kes siis ikkagi kellega koos ja milleks?

Alati on huvitav teada kes kellega käib. Kuivõrd tõepäraselt näitavad aga volikogu valimiste kandidaatide nimekirjad kohalike inimeste vahel kujunenud suhteid? Kui tõsised on need suhted maride-jüride vahel, kes ühe katuse all on end kandidaadiks seadnud? Mis seob ühes nimekirjas kandideerivaid inimesi?

Vormsi puhul tekib küsimus, et kas tõesti on väike, nii 300 liikmeline kogukond oma tõekspidamiste poolest sel määral jagunenud? On hea, kui inimesel on võimalus tegutseda tulenevalt oma maailmavaatest. Eristuvad ideaalis selliselt "suures poiitikas" ka erakonnad. Aga kohalikke probleeme lahendades? Kuivõrd palju saab olla erinevaid arusaamu, lahendusi ja lähenemisi? Ma ei saa siin arvata muud kui et eks ole varsti paista, siis kui nimekirjad oma programmid avaldavad. Miskipärast on tunne, et need on sisult suhteliselt sarnased.

Omamoodi huvitav oleks uurida nimekirjade kujunemist. Näen siin lisaks ühiste põhimõtete ja väärtustele veel mitut võimalust:
1) Nimekirja kujunemist on mõjutanud isikuline vastandumine: oma koht on valitud mitte nii nagu tavapärastes suhetes (olles nendega, kellega TAHAKS), vaid vastandades end mittesobilikega (ei ole kindlasti nendega, kellega EI TAHAKS). Ja kui mitte kellegagi ei sobi (sest kõik näevad ju seda maailma valesti), siis saab ju alati oma nimekirja moodustamist alustada.
2)On inimesi, kes on ühes või teises nimekirjas "juhuslikult".
- üks nimekiri jõudis värbamisega ette ja milleks meelitavast ettepanekust keelduda;
- naaber, sõber või lähedane tegi valiku ja kuhu minagi siis.
On ka nimekirju, milles on ühisrinnet moodustamas tavaelulised konkurendid. Kes on see ühine vaenlane?

Ja isklikud suhted ongi sassis valimistemängus tekkinud rollidega. Paras meelelahutus sügisesse unne vajuvas saareelus.

Pole ka juhus, et on kohalikke aktiviste või populaarsusi, keda kutsutakse nimekirjas kandideerima lihtsalt häältepüüdjatena. Kohalikul tasandil võib sellise käigu mõte olla kindlustada koht volikogus nimekirja juhtoinastele, mitte põhimõtetele ja ideedele. Kahju on sellistest häältepüüdlatest, keda "kasutatakse kui nukku". Eriti kui nad ise seda ei mõista.

Ja hoolimata nimekirjade paljususest käivad asemikekandidaad ringi ja räägivad koostööst. Ei saa aru, miks ei võiks koostööd teha juba praegu ning milleks on vajalik see valimisteaegne eristumine ja vastandumine. Ju siis on niisuguste liitude tekkimiseks kusagil põhjus olemas. Huvitav oleks aga teada kui püsivad need liidud on. Ja kui pikalt jätkub nimekirjasisest "ühtsustunnet" valimistejärgsel perioodil.

Liisutõmbamise müsteerium

Nii-et nüüdseks on kandidaadid saanud numbrid ja nimed on ka internetis ametlikult väljas (siingi kõrval link olemas). Numbrisaamise värk käis aga seepuhku liisuvõtmise teel, sest eelmiste valimiste aegu olla eri parteilased paremate numbrite saamise tuhinas Tallinnas kaklusse pöörand ja selle asja üleriigilise korduse ärahoidmiseks see asi välja mõeldigi.
Meil läks laupäevane liisuvõtmine nagu õlitatult: huvilisi õigeks ajaks peale minu kohale ei ilmunud ja valimiskomisjon toimetas asja kiirelt ära. Peale kandidaatide enda imeliku huvipuuduse jäi paar asjaolu selles toimetuses siiski veel kripeldama.
Esiteks oleks vast kümmekond minutit võinud võimalikke hilinejaid oodata, nüüd jäi natuke hilinenud vallavanemal võimalus näha vaid tema nimekirjale ebasoodsat lõpptulemust ja teiseks oleks soliidsem olnud (juba varem sellele mõeldes) otse ümbrikega õiendama määrata siiski need valimiskomisjoni liikmed, kellel ei oleks olnud huvide konflikti.
Nüüd läks nii, nagu taolistel juhtudel minema kipub, võitjaks osutus "Ka talvel Vormsis", kuigi valimiskomisjoni esimehele ja liisuvõtjale on see vist natuke piinlik tulemus.

Rahvaasemike kandidaadid selgunud

Nonii, läheb lahti. Aktiivsus ja tung võimule väikses Vormsis on enneolematu. Lugesin kokku 35 soovijat 9 volikogu kohale, neist
11 talvituma jäävat kandidaati valimisliidust "Ka Talvel Vormsil" - Ivo Sarapuu, Riima Koch, Andres Koch, Ege Kanarbik, Ellen Mandre, Moonika Vetesina, Arvo Allik, Ilmar Koppelmaa, Peeter Savisto, Ants Streng, Koit Kõiveer
8 Isamaaliidu poolt: Jaana Kokk, Alla Lääts, Ada Siilbek, Tanel Viks, Karlo Hälvin, Meelis Mägi, Elle Puurmann, Maris Puurmann
7 Rahvaliidult- Ellen Järv, Ene Sarapuu, Aime Piirsalu, Teet Vainola, Märt Maivel, Harry Rosenblad
7 Keskerakonnalt- Ahto Kokk, Jüri Pajuste, Rando Raudsepp, Toivo Hokkonen, Ain Streng, Heily Piip, Ervin Kits
1 esindaja Res Publicalt -Mart Marandi ja
1 parteitu üksikkandidaat - mina ise
No mida arvata? Üldjuhul pikim nimekiri peaks võitma, seega n-ö praeguse võimupartei Isamaaliiduga tunduvad lood vähemalt esialgu kehvavõitu, nimekiri on võrreldes eelmiste valimistega kokku kuivanud, on ärahüpanuid, isegi praeguse vallavalitsuse liikmed ihkavad uue, seni veel teadmata uue vallavanema alla jne. Prognoosida võiks siis kohtade jaotuseks ülevalt alla 3-2-2-2. Kurb küll, aga üksikud jäävad seekord vist välja; koguda üle 20 hääle olukorras, kus igale kandidaadile jagub ainult 5 potentsiaalset valijat, on keeruline.
Nimede järjekorra järgi võib arvata, et Keskerakond panustab Heily Piibule ja Toivo Okkonenile ning Isamaaliit Meelisele ja Ellele. Need neli on seega kindlaimad uue volikogu liikmed. Talvitujate ja Rahvaliidu puhul on kõik lahtine, sest nimekirja sees on nad omavahel selged konkurendid ja sealt tulevad võimalikud 5 saadikut on ettearvamatud ning võivad sõltuda mingist ühest juhuslikust häälest (seda muidugi juhul, kui ei käi must mäng häälte ostmisega)
Kõik on võimalik, sest nagu eespool mainitud, on eetikaga mitmetel kandidaatidel juba alguses probleeme.