Vormsi saigi uue vallavanema

 

Kelleks on tänasest IRL-I liige Urmas Pau….Selle ajaloolise hetke puhul tasub meenutada tema teed vallavanemaks. Vormsi saarele ilmus ta esialgu suht märkamatult kuskil 3-4 aastat tagasi, omandades endise Eesti NSV TA suvilakompleksi Borrby külas. Kuid peagi oli ta niisama suht märkamatult asunud valla arendusnõuniku positsioonile. Natuke enne 2009. a. kohalikke valimisi ta sellelt kohalt küll miskipärast koondati, kuid koondamise põhjus oli vast pigem masust tingitud valla eelarveprobleemid kui tööga mittetoimetulek. Ja pealegi, eks koondamisrahad ju maksti ning saigi rahulikult valmistuda 2009. a. kohalikeks valimisteks. Ja see valmistumine oli tõepoolest pikk, põhjalik ja süstemaatiline. Tal õnnestus mingi nipiga ära rääkida kohalike väga vanade olijate ning võõraste (kusjuures võõrasteks peetakse siin tavaliselt veel ka 10  ja rohkema staaziga vormsilasi) suhtes üsna umbusklike meeste-naiste valimisliit “Ka Talvel Vormsil” ning viiski selle liidu edukalt valimisvõiduni. Ja mitte ainult valimisvõiduni, vaid lausa absoluutse valimisvõiduni. 6 kohta üheksaliikmelisest volikogust.. Jah, kuid meetodid…

Nimelt kirjutati viimaste valimiste aastal Vormsi valda sisse kuskil 80-90 uut elanikku, vaat et 100%-liselt valimisealist.. Kuulu järgi vast isegi kolmandik nendest praeguse vallavanema avaratesse ruumidesse. Nüüd, takkajärgi teades detailset valimistulemust ja omades ise siinsete 4 viimase kohaliku valimise kogemust valitava, valija ja kiibitsejana, olen ilmselt piisavalt pädev eksperthinnanguks, kuhu ja kellele need 90  uue ja tundmatu (sest vaevalt keegi neid uusi aktiivseid valijaid peale vallasekretäri või U.Pau enda oma ihusilmaga näinud on) valija häält läksid.

Niisiis, valimisliidu “Ka Talvel Vormsil” detailne tulemus (VVK andmetel) on siin:

URMAS PAU -29  kokku, 14 paberil, 15 elektroonilist

Pakuks, et U.Pau ei koguks koha pealt rohkem kui 4 häält. Praegu juba ilmselt veelgi vähem. Seega toetasid värsked sissekirjutatud teda ca 25 häälega. Kaudselt toetab seda väidet ka ebatavaliselt suur tema poolt just elektrooniliselt hääletanute protsent

IVO SARAPUU 25, 22, 3

vallavolikogu esimees Ivo on vana tegija kohalikus poliitikas, võitnud valimisliidu (formaalne?) juht. Varasematel valimistel on ta saanud regulaarselt 10-15 häält ja osutunud ka valituks. Pakuks, et praegu sai ta ca 10 häält juurde neilt uusvalijatelt

SVEN RAMMUL 23, 21, 2

Ka varem kandideerinud ja osutunud ka valituks kuskil 10 või mõne rohkema häälega. Seega ka tema sai ca 10 häält kuskilt mujalt

JAAK KAABEL 20 16 4

Ainult paar aastat saarel tegutsenud mees, kes varem siis kandideerinud pole, aga kuna ta tööandja ja üldse tegus mees, vast 5 häält koguks ka ilma “viagrata”. seega ca 15 häält mujalt

ARVO ALLIK 17, 13, 4

Vana kala kohalikus poliitikas, kogub tavaliselt 10 hääle ringis. Kuna tema oli kõige häälekam siseopositsionäär “talvitujate” ridades, siis on ka mõnevõrra loomulik, et “uusvormsilaste” hääli jagus talle vaid ca 5. Needki ilmselt halastushääled, et oleks vait ja ei möliseks.

OVE KOSKA 12, 5, 7

Tuulemees, kellest kuulsid ja kelle nime vormsilased valdavalt lugesid esimest korda valimissedelilt. aga keegi võib.olla tõesti teadis-tundis. nii-et siit ca 10 mujalt tulnud valijaeelistust. Sümptomaatiline on jällegi suur elektrooniliste häälte osakaal.

Need ülal toodud 6 härrasmeest said siis Vormsi rahvalt mandaadi juhtimaks valda järgmisel 4-l aastal. Liidaks nüüd mu väljapakutud eksperthinnangute väärtused kokku:25 pluss (ei leia klaviatuurilt pluss märki) 10 pluss.10 pluss  15 pluss 5 pluss 10

Saan 75. Loogiline, sest ega asi ju hinnanguline ja kindel on ka see, et ega kõik need 90 aasta jooksul sissekirjutatut polnud ju “valimisturistid”. Ehk neil oli mingi muu ja mõistlikum motiiv siia saarele sisse kirjutamiseks. Sest ma pean lausa väärakaks teguviisi kirjutada ennast tundmatusse kohta sisse ja panna oma häältega pukki kohalikele vastuvõtmatuid tegelasi.

Kuna U. Pau pole juba ammu (seoses vallavalitsusse minekuga) ise volikogu liige, siis on tema asendusliige alljärgnev

JONNE BERGGREN 9, 8, 1

Tema oli siis ka valitseva liidu ainus volikogulane, kes seda tsirkust kaasa tegema ei soostunud ja ainukesena volikogu istungilt puudus. Oli ka põhjust selg sirge hoida sest tema valimistulemuses ei paista no “kahtlasi” hääli kusagilt. Jonne oma 10 hääle ringis võtab, see ammu teada

Toon ajaloo huvides ära ka kõigi teiste (volikogust) üle jäänu “Ka Talvel Vormsil” liikme valimistulemused. Neile praegu kahjuks hääli ei jagund. Võib-olla järgmistel valimistel, kui õnnestuks rohkem aktiivseid valijaid sisse kirjutada…

ENE SARAPUU 7 5 2

ILMAR KOPPELMAA 6 6 0

ANTS VARBLANE 4 2 2

PRIIT ORUTALU 4 2 2

RISTO KOCH 4 3 1

ENE RAND 3 1 2

LIA OSTAPENKO 3 2 1

ANDRES KOCH 3 1 2

TEET VAINOLA 2 0 2

ELLEN MANDRE 2 2 0

RIIMA KOCH 2 2 0

Võim saigi lubatud kahe kuuga paika!. Ausalt öelda, ega oodanud nii tugevat parteidistsipliini ja eeldasin hoopis pikemat segadusteperioodi ja U. Pau igikestvat asendaja staatust. Aga müts maha effektiivse oma tahte läbisurumise ees. Õnnitlused.

Vormsi saare üldkogu tõenäoline stsenaarium…

Peaaegu täpselt nädala pärast, pühapäeval, 1. augustil, hommikupoolikul ajavahemikus10-13, toimub siis esimene saareelanike üldkogu saare ajaloos…

Selle korraldajate poolt paikapandud ajakava ja ettepandud päevakorra (vt.allpool) järgi võib päris julgelt spekuleerida selle üle, mida üldkogult tahetakse ja kuidas selle tegelik käik võiks kujuneda…

 

Sellest, et üldkogu kokku kutsumise eesmärgiks on teada saada rahva tõeline arvamus tuulepargist Vormsi saarel, võite edasi unistada. Kahtlemata on üldkogu eesmärgiks   saada minimaalnegi põhjus või ajend või ettekääne selleks, et volikogu liikmetel oleks väiksemate südametunnistuspiinadega võimalik algatada valla üldplaneeringu muutmine tuulepargi ehitamise võimalikkuse kaalumiseks. Etteruttavalt, kui juba kaalumiseks läheb, siis on kindlalt teada ka see, kuhu kaalud langevad …Igasugu planeeringute praktika meie vastava seadusandluse tingimustes kinnitab seda.

Samas on see  tuulemeeste viimane võimalus, ja ega nad seda võimalust kergelt ära anna. Neid võib isegi mõista. Aga omad vitsad peksavad, valisid lihtsalt valed partnerid.

Ja viimane võimalus selle pärast, et käimasoleva nelja maakonna teemaplaneeringu peale reaalselt loota pole mõtet. Esiteks tunnistab see teemaplaneering ülima tõenäosusega Vormsi maismaa tuulikute rajamise seisukohalt väheperspektiivikaks ja teiseks jõustub see teemaplaneering ka tuulepargi rahastajate seisukohalt liialt hilja.

Nii-et üldkogult tuleb, nui neljaks, kätte saada kasvõi hillitsetud ja segaselt sõnastatud toetus taastuvenergia kasutamisele Vormsi vallas. Et siis volinikud saaksid rahva arvamuse rusikaga vastu rinda tagudes algatada planeeringu ia võtta vastu väljateenitud tasu…Kui aga planeeringu muutmine on volikogust juba läbi läinud, on edasine juba “delo tehniki”. Nagu venelased (muuseas, ka tuulepargi rajamise rahastajad) ütlevad…

Kuidas see tulemus siis tõenäoliselt saavutatakse.

Esiteks, üldkogul osalejate kvaliteedi ja kvantiteedi kontrolli all hoidmisega. Nagu tähele panite, toimub üldkogu pühapäeva hommiku-, mitte õhtupoolikul. Õhta poole nimelt saaks suhteliselt mugavalt osaleda ka need paljud “mittetalvitujatest” aktiivsed tuulikuvastased, kes tuleks lõunase praamiga ja saaks õhtul kenasti tagasi. Pühapäeva hommikul praam ju teatavasti ei käi ja praegune üldkogul käimine tähendab sisuliselt juba kahe päevast ajakulu. Ma arvan siiski, et mandrilt tulijaid siiski ja muidugi on, aga need on pigem kirglikud tuulikupooldajad ja eks nende vaev ja kulu saab ka tasutud…

Teiseks, ma arvan, saali kogunenud siiski üsna suurt massi ohjatakse professionaalselt. Selleks on tõenäoliselt palgatud proffist koosolekujuhataja, kes ei lase asja huvidele võõrastel mõtetel eriti kõlada, surub samuti palgatud proffidest ja autoriteetidest temaatiliste ettekannete esitajatega asja sisuliselt akadeemilise arutelu-seminari raamidesse…Kõik need kogunenud külamutid-taadid saavad pärast kolmetunnist väsitavat ajuloputust aru, et see taastuva energia värk on üks kihvt värk….ja üleüldse oleks parem, kui rutem sealt palavast saalist minema saaks…Et lõpuks ka millegi üle hääletati, ei tule enam hiljem meeldegi…

Kas sellist asjade käiku oleks võimalik kuidagi mõjutada-muuta. Tegelikult on tõesti üks võimalus. See on nimelt selles, et mitte mingil juhul nõustuda hääletamisele tuleva küsimuse ebamäärase sõnastusega, vaid selgelt nõuda selget sõnastust. Ega paremat sellest: tahate tuuleparki-ei taha tuuleparki, ju polegi. Ja hääletada võiks kaks korda. Kohe alguses, enne spetsialistide etteastet, ja lõpus, pärast spetsialistide ettekannet. Viimane hääletus tühistaks loomulikult esimese. Näitaks, kui palju siis spetsialistide esitatud argumendid tegelikult asja mõjutavad. Kellel saaks selle ettepaneku vastu midagi olla.

Ja mitte mingil juhul ei tohiks lubada salajast hääletust. Tuulepark saarel on küll viimane asi, mille kohta arvamuse omamine peaks olema kaitstud hääletamise salastamisega.

Ehk siis, kui üldkogule kogunenud enamus ei lase endaga manipuleerida, siis õnnestuks seda (manipuleerimist) vast ka vältida. Kui aga hääletustulemus näitab mitte ainult tuulikupooldajate võitu, vaid isegi nende minimaalset või mõõdukat kaotust, pole enam suurt midagi teha. Volinikele on see piisav ettekääne ja “rahva tahte” arvestamine, et planeeringu muutmine siiski algatada…

Vormsi saare üldkogu ja rannarootslaste huvid

 

Hea Vormsilane,

Oled oodatud esimesele Vormsi Üldkogule, mis toimub l.augustil 2010 a. kell 10.00 rahvamajas. Üldkogu on oma seisukohtadega suunanäitajaks Volikogule ja Vallavalitsusele peamiselt just nendes küsimustes, mille osas ei ole vastust kehtivates valla põhidokumentides nagu arengukava ja üldplaneering. Palun tule kindlasti kohale, sest Sinust sõltub otseselt meie kodusaare tulevik!

Päevakava:

1. 10.00 - 11.30 Saare arengu küsimused 2. 11.45 - 13.00 Taastuvenergia kasutamise võimalused ja saare energeetiline sõltumatus

NB! Registreerimine Üldkogule algab 9.30 ja selleks võta palun kaasa isikut tõendav dokument!

 

Selline on siis Vormsisse sisse registreeritud (elukoha registrisse kantud) inimestele saadetud teade-kutse üldkogu kokkukutsumise kohta.

Kuna ka valla kodulehel pole siiani (vähemalt kergesti leitavat ja pilkupüüdvat) teadet selle üldkogu toimumise kohta, tekib väikesi kahtlusi, et seda püütakse korraldada eelkõige valitutele ja liigseid silmi-kõrvu kohale ei tahetagi. Kuigi juba printsiibilt peaks selline asi olema kõigile asjahuvilistele vaba ja näiteks maa-ning suvilaomanike rohke osavõtt igati tervitatav, sõltumata formaalsest sissekirjutusest. Milleks selline dokumentide kontrolli rõhutamine, kui üldkogul vastuvõetavad võimalikud otsused on niikuinii volikogule ainult soovituslikud…Kas soovitus, mille andmisel-formeerimisel osaleksid ka maa- ja suvilaomanikud, oleks kuidagi halvem kui see, mille andmisel võivad kaalukeeleks osutuda inimesed, kelle ainukeseks seoseks saarega on pelk sissekirjutatuse fakt…Teadmata motiividel…Pealegi kui veel ka kehtiv valla põhimäärus lubaks maaomanikel ka seaduslikult osaleda üldkogu töös…

Minus küll süveneb veendumus, et üldkogu manipuleerimise kaudu tahetaksegi tagaukse kaudu see tuulepark meile maale tuua…Ehk siis eelkõige maa- ja suvilaomanikelt midagi olulist ära võtta. Maaomanikelt rohkem, suvilaomanikelt natuke vähem. Maaomanikelt rohkem seetõttu, et Vormsi maaomandi peamine väärtus on tema likviidsus ja hind. Ehk kas seda omandit oleks võimalik vajadusel kiiresti müüa ja mis hinda oleks selle eest võimalik saada. No selge see, et siia tuulepargi  püstiajamisel on Vormsis asuvat maatükki praktiliselt võimatu müüa, või kui siis ainult poolmuidu ära anda. Kuna aga Vormsis on maaomanikeks peaasjalikult rannarootslased, siis käib see tuulepargi püstitamine eelkõige ju nende huvide vastu.

Suvilaomanikud kaotavad natuke vähem, sest kuna nende suvila esmane väärtus (nende jaoks) pole mitte hind, vaid pigem midagi emotsionaalset. Kuigi ka emotsioonidel on muidugi olemas hind, võib selle igahommikuse tuulikulaba vilkumisega ilmselt ka kuidagi harjuda…

Seda imelikum, et muidu päris aktiivselt oma õiguste eest seisvad rannarootslased lasevad omale mütsi järjekordselt pähe tõmmata. Järjekordselt seetõttu, et näiteks maahooldustoetuste korra muutmisega aasta alguses olid ka nemad just suurimad kaotajad. Neile tehti põhiliselt nende endi makstud maamaksude ümber jaotamisel ikka päris külmalt ära, kehtestades varjatud maamaksu soodustused vaid hoolikalt valitud grupile, kus rannarootslasi praktiliselt pole. Kuigi see maahooldustoetuste määrus oleks kergesti vaidlustatav nii maavanema kui õiguskantsleri juures, lasti asjal miskipärast sündida. Tundub, et rannarootslased on siinsetele asjadele lõplikult käega löönud…

Vallavanem jäi (veel) valimata…

…ja kui nii –probleemi lahendamise asemel probleemi edasillükkamine -edasi läheb, jätkataksegi vallavanema kohusetäitja Urmas Pau’ga. IRL-I jaoks siis ilmselt võiduka lõpuni. Sest mis tähtsust on suure ja mõjuka partei seisukohalt see, kas nende  käpa all oleva valla nende mehe kaelas ripub ametiraha või mitte…Vallaelanike maksurahad on nende jagada, aasta pärast toimuvaid presidendivalimisi saab ka (nii väikese valla kohta ebaproportsionaalselt palju) mõjutada…

Vormiliselt oli siis seekord tegu volikogu kvoorumi puudumisega, ehk volikogu liikmete boikotiga ja varjatud mittenõustumisega ettepandud vallavanema kandidatuuriga. Eks see asi siiski sägise poole põnevamaks läheb, sest volikogu on juba praegu sisuliselt teovõimetu ja mingil hetkel peab selle olukorra ka seaduse järgi lahendama, ehk siis volikogu praegused liikmed kaotaksid mandaadi ja asemele tuleksid nimekirjadest asendusliikmed. Siiski vaevalt see asi nii kaugele läheb,…volikogu koha kaotamise hirmus valitakse lõpuks vallavanemaks ära isegi Urmas Pau…

Aura ja Risto: tuulepark ikkagi tulemas-tagaukse kaudu…

 

Olen vist olnud ülearu optimistlik…selles, et tuuleärimehed on mõistuse ja südame häält kuulda võtnud ja aru saanud, et see tuulepark siia saarele ei lähe kohe mette…Ja kui isegi tuli teade plaanist korraldada saare üldkogu sellesama tuulepargi küsimuses, võtsin asja suht rahulikult. Rahvas on ju oma negatiivset suhtumist näidanud, ja küllap teeb ta seda siis ka üldkogul. Ega küll küllale liiga ei tee ja täiendav demokraatlik otsustus- ja kaasamisprotseduur tuleks ainult kasuks. Kuid…saatan on teatavasti peidus detailides. Järele mõeldes, leitsakuliselt –suviselt rammetu  saare üldkogu 1.augustil võib suure tõenäosusega tulla tema vahetute korraldajate nägu…Nagu need asjad ikka käivad. Informeeritakse , teavitatakse, agiteeritakse kohale tulema ja “õiget” arvamust avaldama “õigeid” inimesi. Ehk siis ilmselt on alust tuulepargi vastaste allkirjade kogumise initsiaatorite Aura ja Risto kahtlustel-kartustel, et see üldkogu ei ole teps mitte kokku kutsutud selleks, et saada teada rahva tegelikku arvamust, vaid ikka eelkõige selleks, et saada mingi legitiimne ettekääne rahva arvamusest möödavaatamiseks…

Alljärgnevalt Aura ja Risto vastavasisuline kiri valla ja maakonna ametimeestele täies mahus

3 juunil 2010

Vormsi Vallavolikogu

Vormsi Vallavalitsus

Teabeks: Lääne Maavalitsus

Vormsilaste allkirjad saarele tuulepargi ehitamise vastu

Vormsi Vallavolikogu on otsutanud, et Vormsi saarele kavandatava tuulepargi rajamise küsimuses korraldatakse saare üldkogu 1. augustil 2010. Praeguses olukorras tekitab selline aktiivsus saarerahva arvamuse selgitamiseks küsimusi, isegi kahtlusi.

Kindlasti on kõik volikogu liikmed teadlikud, et selle aasta kevadel korraldati allkirjade kogumine Vormsi saarele tuulepargi ehitamise vastu. Petitsioon oli allkirjastamiseks nii saarel Hullo kaupluses kui ka internetis. Allkirjade kogumisest kirjutati nii ajalehes Lääne Elu kui ka valla omas infolehes. See kodanikualgatus ei ole mingil juhul saanud volikogu liikmetele kahe silma vahelt jääda. Kui volikogul oleks siiralt huvi rahva arvamus välja selgitada, oleks olnud väga lihtne petitsiooni tulemust küsida.

Tulemus on see, et valdav osa vormsilastest andsid oma allkirja - niisiis tuuleparki Vormsi saarele ei taheta. Allakirjutanuid oli kokku 867, nendest saarel kirjutati 303, internetis 564.

Vormsi valda on registreeritud üle 400 inimese, kuigi on teada, et tegelikult elab saarel aastaringselt vaid umbes 150 inimest. Neist 150 inimesest suur enamus on petitsioonile alla kirjutanud, puudu on ainult umbes 20 nime. Samuti on Vormsi suvemajaomanikud - suvitajad päris üksmeelselt tuulepargi vastu.

Allkirjad toovad selgelt välja, mis on saarerahva valdav arvamus Vormsile tuulepargi rajamise kohta. Saare rahvas on üles näidanud oma aktiivsust ja väljendanud oma arvamust. Sellest hoolimata, et petitsioonidel pole juriidilist väärtust, on igas demokraatlikus riigis neil siiski kaalukust, kui tehakse otsuseid kogukonda puudutavates küsimustes.

Arvatavasti kõik oma allkirja andunud inimesed tahavad nüüd volikogult selgitust. Palume siis kirjalikult vastust ja küsime järgmist:

Miks volikogu ei ole allkirjade kogumise tulemuse vastu huvi tundnud, vaid selle asemel hakkas üldkogu korraldama?

Mida volikogu arvab petitsiooni tulemusest? Kas see ei ole tähelepanuväärne? Kas üldkogu on selles küsimuses veel tõesti vajalik ja milleks?

Lugupidamisega,

Aura Koivisto Risto Sauso

Fällarna, Vormsi, 91304 Läänemaa

Lisad:

Ei tuulepargile Vormsil petitsiooni allkirjad

Kommentaariks veel niipalju, et sellise võimaliku manipuleerimise vastu aitab vaid ka tuulepargi vastaste (kes ka minu arvamuse kohaselt on tegelikult suures ülekaalus) aktiivne, teadlik ja ettevalmistatud osavõtt saarerahva 1.augusti üldkogust. Pärast võib olla hilja…

Keskerakond toob Vormsile bensujaama …

 

See värk ja trall Vormsi oma bensujaama üle võtab ikka päris grotesksed vormid. Nüüd on siis ka keskerakonna populistid haistnud võimalust. Tegelikult tuleb neid, Ratast, Seppikut, Laanetit, tunnustada. Teevad seda, mida poliitikud peaksidki kogu aeg tegema: naeruvääristama konkurentide veel suuremat populismi. Sest selles on neil õigus-mingi eraettevõtja siia saarele seda bensujaama ausate kavatsustega ei tee. Need tuulepargi maaletoojad mehed on oma bensujaama lubamisega tühipaljad petised, kes loodavad Vormsi maksumaksjate raha omavalitsuselt dotatsioonide kujul välja petta. Ilma dotatsioonita pole siin majanduslikult võimalik bensukat pidada. Ja kui nüüd keskerakondlased pakuvad riiki selleks dotatsioonide allikaks, on see vähemalt mingi mõte, millel on vähemalt mingi sisu. Iseasi muidugi on see, et eks nad ise ka tea, et riik lähiajal vaevalt nii jõukaks saab, et saareelanike bensiini hakkaks kinni maksma. kui arstiabigi ei suudeta tagada. Ehk siis see bensujaama lubamise samm on populism mis populism….

Tulekul on saare üldkogu tuulepargi küsimuses

 

Järgmisel esmaspäeval otsustatakse volikogus saare üldkogu kokkukutsumine.

Otsuse projektist:

Üldkogu kokkukutsumine

Lähtudes Püsiasustusega väikesaarte seaduse § 5 ja Vormsi valla põhimääruse § 5 ja § 6 Vormsi Vallavolikogu

otsustab:

1. Kutsuda kokku Vormsi saare üldkogu 1. augustil 2010.

2. Vallavalitsusel saata kutse kõigile üldkogu hääleõiguslikele Vormsi püsielanikele 18. juuliks 2010.

Kuigi ma ise olin veel mõni aeg tagasi päris skeptiline üldkogu võimaluste osas väljendada saareelanike tegelikke arvamusi ja hoiakuid, just kvoorumi kokkusaamise problemaatika pärast, olen natuke optimistlikumaks muutunud ja toetaks ka volikogu seda initsiatiivi. Kuna üldkogu kutsutakse kokku põhiliselt ikka  tuulepargi küsimuse pärast, ja allkirjade andmise intensiivsuse järgi oli kodanikuinitsiatiivi taastärkamise märke natuke juba näha, tulebki äkki kvoorum kokku. Ja kui juba kvoorum koos, siis on ka tuulepargi pooldajatel oma võimalus olemas. Nimelt on  neil ju ca 100 kindlat poolthäält taskus ja tuulepargi vastu on rohtu ainult siis, kui ka vastalised aktiivselt üldkogu tööst osa võtavad. Ehk siis vähemalt 100 nägu peab ka tuulepargi vastastel olema välja panna. Nii-et kvoorum võib külla ja kapaga täis tulla ja üldkogu esindab väga representatiivselt ja autoriteetselt saareelanike arvamust. Selle vastu enam volikogu ei saa ja vast saavad ka saareelanikud oma asjade otsustamise võimalikkusest maitse suhu. Täitsa põnev saab olema.

Vormsi võimu anatoomiast

Nüüd on see siis käes…Esmakordselt iseseisvusaja algusest on reaalne võim siin väikesaarel libisenud inimeste kätte, kellel pole vaja enam isegi vähemalt osa kohalike inimeste huvide esindamise viigilehte. Seni varjatud huvid röövida kohalikku ressurssi kohalike endi sinisilmsust ja asjatundmatust ära kasutades on saanud avalikuks. Ega ju polegi enam mingit mõtet edasi varjata, teeselda ja rääkida midagi Vormsi rahva, Vormsi elanike, Vormsi püsielanike, Vormsil suvitajate, kasvõi isegi “talvitujate” või rannarootslaste kitsamate huvide esindamisest. Nüüdsest töötab kogu kohaliku võimu (küll hirmsasti logisev) masinavärk ainult ühe partei huvides. Meie järjest enam parteistuvas ühiskonnas on ju saanud juba normiks, et riik jaotatakse maakondade tasandil.valitsejate poolt läänideks. Tegelikult inimesi see reaalselt väga ei puuduta, sest läänihärradel (maavanematel) pole tegelikult märkimisväärset reaalset võimu. Kupjad on, aga piitsa pole…Nüüdsest on siis esmakordselt üks vald lääniks antud, läänihärra (küll läbi raskuste) võimule pandud. Ja see, et ega tal ikka piitsa pole, on naiivne lootus. See piits on pikk ja terav, ulatub iga rahulolematuni…

Kuidas oma orjameelsuses siin nii kaugele jõuti, et senine siinne suht vabade inimeste  olemine nii lihtsalt käest anti? See tahab selgitamist, ajas tagasi minemist ja põhjalikku lahkamist. Alustaks sellega nüüd.

Eks see võimu masinavärgi lahkamine ole tavalisele normaalsele inimesele sama ebameeldiv kogemus kui sea või mõne muu elaja lahkamine. Eriti veel Vormsis, kus see kohaliku võimu masinavärk on ammu nii rikkis ja teatud protsessidest tulenevalt roppu haisu levitav, et võib vabalt võrrelda ammulõpnud sea lahkamisega. Ega ilmaasjata öelda, et see poliitikavärk on nagu vorsti tegeminegi-omaenda hea enesetunde nimel ei maksaks lähedalt vaadatagi. Aga eks keegi peab ka seda tööd tegema, sest ajakirjandus, see nn. “demokraatia valvekoer” ja idee järgi võimu sigaduste üle järelevaataja, ei tee oma tööd ammu enam teps mitte. Suurepärane näide sellest on see, kuidas pressis kajastati Uku Sulev Kuudi vallavanema ametist mahavõtmist. Küll kiirelt,  aga samas hästi pealiskaudselt. Kõik üleriigilised väljaanded avaldasid pea sõna-sõnalt ühe ja sama ametliku teadaande (võrrelge, kes viitsib - viited kõrval). Sõnum pööblile, et unustage kiiremini. Iga pisimgi asja iseloomustav ja avav, kõnekas ja intrigeeriv detail tekitaks lugejais tarbetuid küsimusi. Pole vaja, kui värve ja lõhnu tahate, tegelge Saagimi, Madonna ja kes nad seal on, ihupesuga…

Ega palju parem polnud ka kohaliku maakonnataseme kobrulehe, “Lääne Elu”, käsitlus . Nii juhtkirjas kui vastavas teemaartiklis  on kontrollitud sõnastusega püütud sedasama ametlikku teadaannet lihtsalt laiemalt ja sõnaohtramalt ümber jutustada. tegelikele probleemidele ja intriigidele vaid ähmased vihjed. Pole ka midagi imestada, kui maakonnalehtedest peaks valima kõige parteilisema väljaande, oleks see konkurentsitult “Lääne Elu”. Põhjused peituvad nii selgelt parteilistes omanikes kui ka ajakirjanikes. Nii et kui me tahame sellest lehest mingit tõde, siis saame vaid parteilist tõde. Ühe partei tõde.

Kogu see peavoolu meedia käitumine, kus kõik kanalid üksmeelselt avaldavad Uku-Sulev Kuudi mahavõtmise kohta vaid sõna.sõnalt ühe ja sama ametliku teadaande ilma mingite omapoolsete kommentaarideta on tuttav küll. Nõukaajast. Siis  saime “Rahva Häälest”, “Noorte Häälest”, “Edasist”, “Töörahva Võidust” ja ei mäletagi millest veel täpselt sama moodi teada näiteks Poliitbüroo otsusest selle kohta, et sm. Hrushtshov osutus siiski voluntaristiks ja revisionistiks ning ta on tagandatud kõigist ametitest…Aeg on ikka kõvasti edasi läinud. Kui tollal käis taoline info doseerimine ühe partei diktatuuri tingimustes ikka kõige kõrgemate ülemuste kohta, väiksemaid (kindlasti ka tolleaegset Vormsi külanõukogu esimeest tema mahavõtmise korral) oleks kohalikes lehtedes kotitud ikka mahlakamalt. Mitme partei diktatuur teeb ajakirjanikud ikka päris sõna- ja teovõimetuks. Ilmselt küsidagi ei julge, rääkimata mingi muu, peale ametliku, parteikontori aktsepti saanud,  informatsiooni edastamisest.

Nüüd asja juurde, IRL (varem “Isamaa”) on siinset isemeelset rahvast tahtnud oma käpa alla saada ammu. Kuid päriselt see ikkagi vist tegijate vähese suutlikkuse tõttu ei õnnestunud ja seepärast vahetati viimastel valimistel hobuseid. Kuidagi märkamatult oli saarele ja koheselt ka vallavalitsusse end sisse seadnud praegu siis pukki pandud vallavanem, no olgu, kohusetäitja, “Respublica” (2003) taustaga IRL liige. Kuid, oh aegu ja kombeid, ta ei kandideerinud  mitte IRL nimekirjas, mida juhtis parteihierarhias temast kõrgemal asetsev endine vallavanem, muuseas varem väga suure isikliku toetusega vallavanem, vaid kaaperdas hoopistükkis koos mõne oma ka rohkem linnamehest mõttekaaslasega kohalike meeste valimisliidu “Ka Talvel Vormsil”. Nimetatud seltskond kohalikke, täiesti normaalseid inimesi, oli seni saarel olnud just IRL-i ,kohati üsna vihane, kohalik konkurent . Kohe, kui nimekirjad valimisteks olid selgunud, oli kõigil kohaliku elu nüanssidega kursis olevatel inimestel selge, et KTV (Uku Kuudi tabav lühend) võidab pikalt valimised ja IRL enda ametlik nimekiri kaotab. Nii juhtuski, ja veel masendava ülekaaluga. KTV sai absoluutse enamuse volikogus. Ei valimiste eel, ajal ja järel pole IRL parteigenossed oma liikme sellist oputunistlikku tegevust isegi mitte arvustanud, rääkimata hukkamõistmisest või veel sanktsioonidest…. Näiteks Keskerakond heitis kõik need oma liikmed, kes kandideerisid partei tahte vastaselt mitte partei vaid mõne kohaliku valimisliidu nimekirjas, paugupealt erakonnast välja. Järeldus: üks punt puha, praeguse vallavanema (olgu, kohusetäitja) tegevus võimu haaramisel osaliselt kohalike naiivikutest külameeste kätega oli kooskõlastatud IRL parteijuhtkonna kõige kõrgemal tasemel. Vastasel juhul poleks IRL mingi partei, vaid suvaline kamp pätte, kes teevad loomulikult tünga ka omadele. Eriti tähelepanuväärselt küünilised olid (peale kohalike lollitamise ja värviliste klantstrükiste) ka võimulepürgimise muud meetodid. Nimelt kirjutati valimiseelsel perioodil saare elanikena ja seega ka valijatena saarele sisse ca 100 uut tublit saarlast ja loomulikult ka tublit valijat, kes ei eksi kunagi ja alati hääletavad õige partei poolt. Ulualust vaata et poolele uuele teadlikule kontingendile oli lahkesti nõus pakkuma praegune vallavanem isiklikult…Mis seal sanitaarnormidest, õilsa eesmärgi ja saare edasise arengu huvides võib natuke kannatada küll…

Siinkohal remargina tuleks märkida, et 100 uue valija, kes pealegi ka hääletavad 100% ja !00% hääletavad nii kui vaja, lisandumine Vormsi “demokraatliku omavalitsemise” konteksti nihutab võimupositsioone samavõrra kui Tallinnas 50 000 samasuguste “uute elanike ja valijate” lisandumisel. Mis kära oleks tõusnud, kui Edgar oleks enne valimisi Tallinna munitsipaalpindadele 50000 Ida-virumaa venelast sisse kirjutanud.

Ausalt öelda, jupp aega murdsin pead, et kus ta need oma “valijad” leidis, mis kontingent see selline on, kuidas üldse on sellist kogust sobivaid inimesi, (kel on ükskõik, kes ei esita liigseid küsimusi, teevad nurisemata kõik need protseduurid, mida neilt nõutakse), leida. Raske on ette kujutada, et respektaabel inimene, tulevane vallavanem ja kohaliku avaliku võimu käilakuju, kes kuu aja pärast kätleb meie presidendiga, on roomanud mööda kangialuseid ja tagahoove, värvates asotsiaale…Ühe inimese võimetest jääks selgelt väheks, siin peab taga olema organisatsioon, nii vaimne kui materiaalne ressurss. Lõpuks mul plahvatas, hüpotees sündis, ja tõuke selleks andis NO99 hiljem palju laineid löönud etenduse-projekti “Ühtne Eesti” esialgsel presentatsioonil Tiit Ojasoo suu läbi lausutu. Tiit Ojasoo nimelt selgitas, millised nähtused meie poliitilises kultuuris teatrirahvast kõige rohkem häirivad ja millepärast nad üldse selle asja ette võtsid. Ta tõi (umbes, tagantjärgi meeldetuletatult) sellise näite: jalutan mina (Ojasoo) IRL suurkogu aegu mööda “Solarise” keskusest…Nurga taga tõmbab närviliselt ja murelikult suitsu lihtne vene mees…”Mis mureks?”.” Kurat , lubati 700, anti ainult 500 …”

Asi selles, et osad IRL piirkondlikud organisatsioonid on moodustanud omale nn. “tagurpidi parteilaste” rünnakrühmad. Tagurpidi ses mõttes, et parteisse on värvatud uusi liikmeid, kes mitte ei maksa ise parteile (liikmemaksu) vaid neile maksab partei teatud delikaatsete ülesannete täitmise eest. No näiteks, et tuleksid igasugu suurkogule kindlasti kohale ja hääletaks seal nii nagu vaja. Nagu kättepistetud sedelil kirjas…Lükates partei juhtkonda , seega ka partei rahakotile (maksumaksja armust üsna priskele…) lähemale teatud konkreetseid isikuid, kes siis kättevõidetut oma vasallidega loomulikult ka jagavad…

Tundub, IRL jaanuarikuise suurkogu ja märtsikuise Tallinna linnaorganisatsiooni üldkogu ümber toimunut jälgides, et selliseid raha eest hääletamas käivaid isikuid on kellegi funktsionääri andmebaasis sadu…Siit ka hüpotees, et sadakond neist said lisaülesande end valijana Vormsi valda sisse kirjutada …ja loomulikult said selle ülesande täitmisel ka lisaboonuse…

Sellega seletub ka see, et valla maksulaekumine ongi natuke paranenud ning miks sisse kirjutanud inimesed kirjutasid end sisse üksinda, mitte peredena…. Sest need inimesed pole mingid sissetulekuta asotsiaalid, vaid normaalsed pereisad, kes teenivad kättesaadavate, küll  jokk-meetoditega, raskel ajal perele natuke lisa. Neid inimesi endid ei mõistaks ma mingil juhul hukka. Nemad ei taha meile halba, pigem head, kuid täiesti võõrana, kohalikke olusid absoluutselt teadmata-tundmata nad loomulikult ju ei sekku. Kuigi neil oleks selleks täielik õigus. Sest just nemad on siin meil võimul…Aga ainult formaalselt. tegelikult on ainuvõimul IRL ja koha peal esindab ja teostab võimu täie karmusega partei täievoliline emissar..

Võimumängud Vormsis jätkuvad hoogsalt

Nagu lugeda IRL-sõbralikust "Lääne Elust", ei rahulda partei energeetikaettevõtjatest rahastajaid enam sitzpresidendina pukki pandud senise muusikust kohaliku vallavanema tegevus (või tegevusetus)..ja...maha tuleb ta siis ju võtta...Eks see oli ju nii vist küll algul mõeldudki, et pehme muusikukuvandiga Uku-Sulev Kuut silub ja varjestab mõnd aega räpase valimisvõitluse tagajärjel võimule tulnud "Isamaa" rüüstajate soove ja tahtmisi...Ning siis taandub viisakalt ja kenasti. Mõistagi ka kena kompensatsiooni eest...Aga midagi on seal vist läinud nihu. Kas oli algselt kokku lepitud pikema aja peale või on vallavanemal vaatamata vigastusele veel küllalt selgroogu...igal juhul riskitakse miskipärast avaliku tüliga. Või on see lihtsalt oma möödalaskmiste eest patuoina otsimise ja markeerimise viis.
Aga maha see Uku meil järgmisel esmaspäeval (eee...parandatud...teisipäeval) võetakse. Ja siiski "omal soovil", sest kes see ikka kompensatsioonist loobub...Asemele ei panda kedagi.No pannakse kohusetäitja. Sest nii ongi (oli arvatavasti algusest peale) plaanis. Kogu see jura vallavanema konkursiga kõigi oma 38 kandidaadiga oli üks näitemäng, et mängida vald IRL-i ees kohuse täitja kätte...

Seis tuulepargirindel: Tuleb-ei tule. Pigem juba ei…

…kuigi ka seni suht võrdsete võimalustega kulgenud kõrval asuv küsitlus näitab pigem vastupidist tendentsi- inimesed kalduvad juba rohkem arvama, et see park siia ära siiski tehakse. Asi paistab mõnede märkide järgi siiski helgem….ja samas…päris viimaste märkide järgi juba süngem jälle…

Need helgemad märgid on see, et Vormsi rahvas (sõna otseses mõttes) väljendab oma arvamust Hullo kaupluses tuulepargi vastu allkirju andes väga aktiivselt. Antud allkirjade arv ligineb juba 300-le , mis tähendab praegust allkirjade kogumise sesooni (kevadtalv siiski) arvestades seda, et vastu on kindlasti rohkem kui pool siin talvitujatest, ehk neist kõige õigematest püsielanikest ja ilmselt ka rohkem kui pool siin saarel suvekodu omavatest inimestest (osa neist ikka käib oma kinnisvara vaatamas ka vaiksel perioodil). Turistide ja (või) muidu juhuslike inimeste  (ka naljameeste) allkirjade osakaal on ilmselt väga väike. Mis viib mõttele (ja on viinud ilmselt samale mõttele ka võimulolijaid), et ka enamus Vormsi valla valijaid on tuulepargi vastu…Mis omakorda tähendab seda, et hetke vallavõim on natuke murelik oma tuleviku pärast…Arvaks, et leitmotiiviks otsustajatel on juba…s…a sest tuulepargist, peaasi et kuidagi võimul püsiks….Siit siis need vallavanema ja volikogu enamuse uued “huvitavad” initsiatiivid: et otsustama peaks saare elanike  üldkogu, et peaks uuesti (korrektsemalt…õigemalt…hmm?) inimeste arvamust küsima ja et üleüldse oleks parim tuulepargi arendaja Vormsi vald ise…Aega püütakse silmnähtavalt maha võtta…No juba sportlikust huvist tahaks näha, kas tõesti arendaja laseb kohalikel võsapoliitikutel omale mütsi pähe tõmmata…Igasugune viivitus üldplaneeringu muudatuse algatamise, teemaplaneeringu ootuse rõhutamisega viib arendaja siin konkreetsetes oludes reaalselt kahjumite kuhjumisse ja raha päästmiseks on vaja otsustada märksa kiiremini…Mis ma tahan öelda? Loodan, et arendaja lööb lihtsalt käega…ja tuuleparki ei tulegi….

Ja kui see nii tõesti on, on see eelkõige Aura ja Risto teene. Nemad olid vastaliste allkirjade kogumise initsiaatorid. Eestlastest endist on teadu- ja hädapärast küll allkirjade andjaid…kuid mitte enam vastutusvõimelisi kodanikuinitsiatiivi algatajaid…Risto auto olevat eelmisel ööl ise süttinud ja maha põlenud…? On see juhus või koguni märk?

“Vormsi Sõnumid” samuti tuulepargist-asjade käik ja viimased arengud…

Viimati sai siin avaldatud-kopeeritud tuulepargi teemalisi arvamusavaldusi valla ametlikult lehelt “Vormsi-Ormse”. Jätkaks alternatiivse (tinglikult opositsioonilise) väljaande “Vormsi Sõnumites” nr.39 avaldatuga. Siin on lõpuks paberi peal ilmunud ka Erik Puura avalik kiri Vormsi rahvale, mis algselt ilmus pea kuu aega tagasi E. Puura isiklikus blogis “Keskkonnaabi” ja koheselt sai see avaldatud ka siinses blogis (nüüdseks kuskil tagapool). Sellepärast ma seda rohkem ei kopeeri ja samuti jätan taasesitamata arendaja R. Tamme seisukoha, mis on sisuliselt juba avaldatud valla ametlikus lehes ja siingi dubleeritud (ka kuskil tagapool, kuid leitav)…

Alustaks “Vormsi Sõnumites” leidunud kokkuvõttega asjade senisest ametlikust käigust ja kodanikuinitsiatiividest…

Vormsi tuulepargist

Oma 26. augusti 2009 korraldusega algatas Lääne

maavanem maakondliku tuuleenergeetika teemaplaneeringu. Planeeringu teostajaks on Lääne Maavalitsus ja konsultatsiooniettevõte Hendrikson & Ko.

Oma valimiseelsel avalikul koosolekul rahvamajas teatas valimisliidu Ka Talvel Vormsil juht Ivo Sarapuu nimekirja liikmeid tutvustades, et neil on nimekirjas veel üks mees, kes tahab arendada Vormsil tuuleenergeetikat ja on lubanud saarele tanklat.

6. novembril 2009 a esitas OÜ Vormsi Tuulepark Riigimetsa Majandamise Keskusele taotluse

maismaa tuulepargi rajamiseks Vormsile; kaasasoleval joonisel on 14 tuulikut Suuremõisa rannikualal. Igatahes oma ettepanekutes maakonna teemaplaneeringu keskkonnamõjude hindamise programmi osas on RMK seisukohal, et majandatavad riigimetsad lugeda tuuleenergia tootmiseks tõenäoliselt sobimatuteks aladeks.

1. veebruaril 2010 a esitas Skypower OÜ, kes vastavalt OÜ-ga Vormsi Tuulepark sõlmitud lepingule juhib Vormsi saarele tuulepargi rajamise projekti, kirja Keskkonnaametlile, milles palutakse esialgset seisukohta tuulepargi kokkusobivusest kaitse– ja hoiualadest tingitud piirangutega. Kaasasolevale kaardile on märgitud 18 tuuliku ligikaudsed asukohad Suuremõisa rannikul ja Söderbys. Oma vastuskirjas kinnitab Keskkonnaamet seisukohta, et Vormsi tuulepargi planeerimine on võimalik üksnes kooskõlas maakondliku tuuleenergeetika teemaplaneeringuga.

20. märtsil esitles OÜ Skypower juhatuse liige Randar Tamm Vormsi rahvamajas Vormsi tuulepargi projekti; kaardil on 21 tuuliku esialgsed asukohad.

Skypower (http://www.skypower.ee/et/Skypower) meeskonnaliikmete osalusel on valminud taastuvenergia projektid Soomes ja Eestis,

investeeringute mahus 150 miljonit €; nende projekteeritud on ka Aulepa tuulepark.

Maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringuga seonduvad materjalid on kättesaadavad internetis planeeringuportaalis http://4maakonnatuuleenergia.hendrikson.ee/. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi avalik arutelu toimus 31. märtsil, praegu toimub planeeringu eskiislahenduse koostamine.

Vormsi vallavanem vastas oma 24. märtsil Lääne Maavalitsusele saadetud kirjas tuuleparke välistavate alade kohta, et Vormsi valla üldplaneering ei näe ette tuuleparkide ehitamist Vormsi saarel, arvestada tuleb sellega, et vastavalt maakonnaplaneeringule on kogu Vormsi saar miljööväärtuslik ala ning et Vormsi valla arengukavas ei ole võimalike tegevustena kavandatud tuuleparkide rajamist Vormsi saarele. Samas lisatakse, viidates Püsiasustusega väikesaarte seadusele, et kuna Vormsi saare üldkogu ei ole andnud arvamust tuulparkide rajamise kohta Vormsi saarel, on täna Vormsi valla territoorium tervikuna tuuleparke välistav ala.

Vormsi vallavolikogu 3. mai istungil tutvustas vallavanem Uku Kuut oma ettepanekut, et Vormsi vald võiks ise tegeleda tuulepargi arendamisega. Tuulepargi rajamist näeb vallavanem võimalusena arendada Vormsil ettevõtlust. Tema sõnul on energiafirma nõus maksma vallale 27-30 milj. tuulepargi rajamiseks ning hiljem igal aastal laekuks 1,5 milj. ettevõtluse toetuseks (võrdluseks: praegu arendaja poolt lubatud tankla maksaks vaid 2 milj.). Vallavanem ootab volikogult selget suunist.

Volikogu esimehe Ivo Sarapuu arvamus on, et otsuse tuulepargi rajamise kohta peaks tegema üldkogu, mis arvestab kõigi huvigruppide arvamust ning mis plaanitakse läbi viia suvel.

Kodanikuinitsiatiiv-allkirjade kogumine ja tulemused

Ei tuulepargile meie saarel!

Vormsi saare loodus, selle ilu ja saarel valitsev rahu on meile, kes me elame siin suvel, talvel või

aastaringi, suur väärtus. See on asendamatu. Selle üle ei ole võimalik kaubelda. Me ei taha oma majade, metsade, niitude ja põldude kohale rohkem kui 100 meetri kõrgusi pöörlevaid tuulikuid. Nende rajamine hävitaks inimeste, lindude, loomade ja taimede elukeskkonna. Vormsi tulevikuks ei tohi saada hingetu tehnomaastik, vaid loodus- ja inimsõbralik saareelanike elukeskkond ning vaikust, rahu ja looduselamusi otsivate saare külaliste sihtpunkt.

Märts 2010

272 allkirja

ja Interneti vahendusel http://petitsioon.ee/tuulepark-vormsil on petitsioonil 564 allkirja

(4. mai seisuga)

Vormsi püsielanik Vormsi tuulepargist…

 

Veel mõned tuulepargi teemalised artiklid “Vormsi Sõnumitest” nr. 39, ühe püsielaniku, J.Koka, arvamus

MIKS EI?

Kahtlemata on tuuleenergia vajalik, puhas ja perspektiivne energiaallikas, aga küllap ka tulus teenimisallikas. Teema kütab kirgi, kus elanikud võitlevad oma kodukoha ja selle looduse eest, poliitikud sõlmitud kokkulepete ja arendajad (tulusa) arendusprojekti eest. Tegelikult ei sõdita ju mitte tuuleenergia vastu, vaid selle vastu, kuhu ja kuidas plaanitakse (ja juba on rajatud) üsnagi suuri tuuleparke ning nendega kaasnevate probleemide vastu.

Olen Vormsi tuulepargi vastu minagi, miks? Valisin Vormsi oma koduks seetõttu, et just siin on õige maamiljöö – armsad, lihtsad puitmajad, rikas looduskeskkond, rahulik ja loomulik elurütm ilma suurema kära ning mürata. Selle nimel olen ju teadlikult loobunud paljudest hüvedest, mis kättesaadavad, lausa enesestmõistetavad suurel maal, eelkõige valikute ja pakutavate teenuste osas (kauplused, kultuuri- ja meelelahutusasutused, teenindusettevõtted, arstiabi, haridus jne.). Olen päris kindel, et just samadel põhjustel elavad siin pea kõik pered, kelle üks ja ainus kodu on Vormsil, aga ka suvekodude omanikud.

Üha rohkem ollakse kimpus kõikvõimaliku reostusega, nüüd juba ka müra- ja valgusreostusega. Täna on Vormsi veel koht, kus kuuleb üle saare rõõmsat linnulaulu, metsas puude kohinat, vabas rannas mere mühinat – loomulikke loodushääli nende loomulikus keskkonnas. Siin võib veel kuulda vaikust ja tajuda loomulikku valgust. Kas see peab olema kaduv väärtus

või on mõtet seista nende väärtuste, kaasaja kaduvate loodusvarade eest? Kindlasti on mõtet, kõigi nende jaoks, kes siin elavad, kes siin suvitavad, samuti puhkajate jaoks, kes ehedat loodust ja maaelu nautima või avastama tulevad, aga ka nende jaoks, keda veel sündinudki ei ole, nii vormsilaste, eestimaalaste kui ka heaolumaadest pärit eurooplaste jaoks. Püsielanikega väikesaared peaks siiski säilitama oma loomuliku maastikupildi. Üks pisike saar jääb lihtsalt liiga kitsaks, et sinna mahutada üksteist häirimata tuulepark, saare kogukond, linnustik ja mõnus puhkekoht. Mitte kuidagi ei usu, et üle saare laiutav tuulepark meelitaks saarele juurde uusi elanikke või puhkajaid, aitaks kaasa kohapealse ettevõtluse arendamisele. Võib hoopis juhtuda, et saare, oma kodupaiga, on sunnitud jätma nii linnud kui inimesed ja looduskaunist vaikusesaarest saab kõrgele ja kaugele ulatuvate elektrigeneraatoritega undav tööstusmaastik. Kurb perspektiiv …

Loodan väga, et rohelise energia nimel ei ohverdata Eesti kauneid, omanäolisi püsiasustusega väikesaari ja et hea tahtmise korral leiab tuuleenergia tootmiseks teisigi tuuliseid kohti.

Jana Kokk

Vormsi püsielanik

Anto Raukas Vormsi tuulepargist

 

Jätkaks “Vormsi Sõnumites” nr.39 käsitletud  tuulepargi temaatikat seal avaldatud akadeemik A. Raukase arvamusavaldusega…

Tõtt tuuleparkidest

Raske on leida tuuletööstusele kohatumat nime kui tuulepark. Park on teatavasti aiakujunduslikult korrastatud maastikuala, kuhu inimesed lähevad puhkama ja looduse ilu nautima. Aga mida sa naudid, kui sinu pea umber vuhisevad veskitiivad. Saksa liidumaal Schleswig-Holsteinis on praegu üle 2800 tuulegeneraatori ning neid tuleb aiva juurde. Saksamaal kokku on tuulikuid juba rohkem kui 20 000. Nende vastu võitlemiseks on loodud ühendus Gegenwind. Midagi sarnast sünnib praegu ka Eestis.

Energeetika on iga riigi põhialus ja tegutsemise suunisteks on riiklikud arengukavad. Praegu sünnivad need meil kahjuks Euroopa Liidu diktaadikepi all. 15. detsembril 2004 kinnitati Riigikogus “Kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava aastani 2015”, kuid Euroopa Liidu ambitsioonikad ja kohati arulagedad eesmärgid sundisid seda muutma. 10. jaanuaril 2008 käivitas Vabariigi Valitsus uue elektrimajanduse arengukava koostamise aastani 2018, mis kiideti valitsuses heaks 26. veebruaril 2009. Ühe võimaliku stsenaariumi kohaselt paigaldatakse Narva elektrijaamadesse lisaks töös olevatele keevkihtplokkidele kaks täiendavat 300 MW võimsusega plokki, ühtlasi kavandatakse ehitada ligi 400 MW ulatuses tuulikuid ja sama võimsuse ulatuses gaasiturbiine.

Vastavalt varasemale Eesti kütuse- ja energiamajanduse riiklikule arengukavale peeti võimalikuks tuulegeneraatorite installeerimist vaid 90

– 100 MW ulatuses, kuid rõhutati, et sellega kaasneks elektrisüsteemi talitluse kvalitatiivne halvenemine. Tehniliseks piiriks tuulegeneraatorite paigaldamisel Eesti elektrisüsteemis loetakse 400-500 MW, kuid selle saavutamiseks on vaja väga suuri eelnevaid investeeringuid. Tuuleenergia integreerimine elektrivõrku on keeruline tehniline ülesanne, kusjuures määravaks on piisavate välisühenduste ja läbilaskevõimsuste olemasolu naabersüsteemidega. Iga võrguarendus (uus ülekandeliin, suurema võimsusega trafod alajaamades, kompensatsioonijaamade ehitus jne) on röögatult kallis ja seda tuuleenergeetika edendajad ise rajada ei taha. Tahetakse saada vaid hõlptulu suurte dotatsioonide kaudu, sest oma kõrge hinna tõttu ei ole tuuleenergia ilma maksumaksja taskust tulevate kompensatsioonideta konkurentsivõimeline.

Populistid kinnitavad, et mõnesajale ruutkilomeetrile paigutatud kaasaegsed tuulikud võiksid katta kogu Eesti elektrienergia tarbe. Kuid tuult on sisemaal tagasihoidlikult ja tuuleenergiat saab edukalt toota vaid saartel, rannikualadel ja avameres, kus tarbijad on kaugel. Tuult on hooti, ta on väga ebaühtlane ja nõuab silumiseks suuri täiendavaid energiaressursse. Pealegi on tuulegeneraatorite ehitamine väikse tootlikkuse juures väga kallis. Osooni saadetes paljukiidetud Taani saab tuulest vaid 14% äärmiselt kallist elektrit ja riigi elektritariifid on Euroopas kõige kõrgemad. Taani müüb tuuleelektrit alla omahinna ja saab seda mängu mängida seetõttu, et ta on ühendatud Saksamaa, Norra ja Rootsi võimsatesse võrkudesse, mis tema toodangu suured kõikumised balansseerib. Eestil sellist võimalust ei ole.

Kui tuult napib, ollakse sunnitud lühikese etteteatamisajaga käivitama toetusjaamu, mis on ebaökonoomne. Kui tuuleenergiat on aga ülearu, võib see süsteemi ülekoormata ja põhjustada elektriavariisid ja seda on juhtunud nii Saksamaal kui ka teistes riikides korduvalt. Kui USA-s tahetakse aastal 2030 saada 20% elektrienergiat tuulefarmidest, vajaks see 60 miljardi dollari suurust investeeringut, 20 350 km uusi ülekandeliine. Kes rajab uued ülekandeliinid ja alajaamad Vormsil ning kes ehitab sinna kompensatsioonijaama? Kas libekeelne arendaja?

Me ei saa loota, et Eesti põlevkivijaamad suudaksid tuuleenergia ebatasasusi katta. Tallinna Tehnikaülikoolis I. Palu poolt tehtud arvutustest järeldub, et tuuleenergia osakaalu tõstmisel 50 – 250 MW-ni ei ole Narva jaamad võimelised tuulikute energiatoodangu ebatasasusi kompenseerima ning on vaja ehitada uusi gaasijaamu, mis seab meid sõltuvusse Venemaa gaasitarnetest.

Tuuleenergial on kolm ilmselgelt kahjulikku mõjurit: lärm, varjud ja infraheli, lisaks paljusid häiriv tehnomaastik, oht lindudele ja ebamõistlik hind, mida taastuvenergeetika lisatasuna on juba tunnetanud kõik Eesti elanikud. Täpsustamist vajaks, kui kaua ja millistest allikatest kaetakse Vormsi elanikele lubatud odavam elekter. Pärast dotatsiooni äralangemist jäävad tuulikud ju üsna suure tõenäosusega seisma.

Energiatootmises nagu mujalgi peab turumajanduse tingimustes valitsema vaba konkurents ja kui üks energialiik pole piisavalt elujõuline, siis ei saa seda ka arutult doteerida, sest just vaba konkurentsi kaudu tuleb tagada energiatootmise efektiivsus ja lõpptarbijale stabiilne taskukohane hind. Ja siin pole tuuleenergial palju kaasa rääkida. See aga ei tähenda, et me ei peaks tuuleenergiat mõistlikes piirides toetama. Kui lahendatakse tuuleenergia salvestamise probleem, näiteks pumpelektrijaamades, võib tuuleenergia ka Eesti tingimustes muutuda kasumlikuks. Kuid sinnani jääb meil veel käia pikk tee.

Kuidas peaksid asjasse suhtuma Vormsi elanikud? Kõigepealt peaks arendajalt küsima, mis kasu saarerahvas sellest saab ja millistest allikatest kaetakse saarerahvale odav elekter ning vajalikud ülekandeliinid ja balansseerivad võimsused? Lubada on lihtne, aga lubadusi täita on hoopis keerukam Lisaksin juurde, et aastani 2030 jääb maailma mastaabis tuuleenergeetika täiesti perifeerseks – igal juhul alla 5% kogutoodangust. Eesti on seni tuuleenergeetika arendamisel olnud eesrindlik ja on seda teinud Euroopa Liidu keskmisest oluliselt rohkem. Kuid ebamõistlikkusel on piir ja seda piiri peavad Vormsi elanikud ise tunnetama.

Anto Raukas

akadeemik

Vormsi valla leht tuulepargist

Kuna Vormsi valla ametlik leht on ka lõpuks selle tuulepargi teema käsile võtnud ja see lehenumber on osutunud üsna populaarseks ning seega ei tarvitse iga asjasthuvitatuni jõuda aga ka internetist seda miskipärast lugeda ei saa, siis avaldan ka siin blogis teemakohased kirjutised. Võivad ette tulla pisivead ja pisierinevused ajalehe tekstidest-see pole minu pahatahtlikkus vaid tekstituvastustarkvara viperused…
Alustame vallavanema seisukohaga
Täiendatud 27.04.2010
Vallavalitsus on siiski võimeline suht kiireteks reageeringuteks...Kõik pole veel kadunud...IT-ga  natuke paremal järjel olevate inimeste kontsentratsiooni tõusuga vallavalitsuses asjad natuke siiski liiguvad..Juba on võimalik lugeda valla ametliku lehe pdf varianti ...Isegi kahte. Asi seegi, aga ei oleks ju üleloomulik ettevõtmine, kui artikleid ka kommenteerida annaks...Oleks käsi...
 
Vallavanema veerg
Ilus kevadkuu aprill algas Vormsi rahvale suure pauguga. Kuskilt läksid liikuma jutud justkui oleks vallavalitsus, volikogu ja vallavanem tuuleenergia arendajatega käed löönud ja varsti hakatakse püstitama saarele mitukümmend tuulikut. Iga teemat puudutava koosoleku või ajaleheartikli peale tekkis tige vaidlus netikommentaariumis. Kuna osa kriitikat on sihitud ka minu poole, et ma ei võtvat teemas piisavalt sõna, siis parandan selle vea tänases veerus.
Esiteks mul on häbi sellise netikommentaaride kaudu asjaajamise pärast. Neid kommentaare loeb terve Eesti ja suur osa kommentaaridest teevad silmad ette isegi Delfl kuulsatele leimajatele. Samas pean kiitma protestiallkirjade kogumise aktsiooni, kus tuuleparkide vastased ausalt ja avatult oma arvamust koguvad ja selle ka avalikult teada annavad.
Mida arvan siis mina, vallavanem antud teemast? Kas tsiteerin volikogu esimeest Ivo Sarapuud: «ei taha oma arvamusega rahvast mõjutada.»? Ei. Mina ei ole Vormsi valla elanike häältega volikogusse valitud esindaja. Mina olen täiesti tavalise töökonkursi võitjana asunud saarele omavalitsuse ametnikuks. Minu pädevuses ei ole kujundada oma poliitikat, vaid üritada ellu viia rahva poolt valitud volikogu suuniseid ning täita riigi poolt vallale pandud kohustusi. Seega võin avaldada oma arvamust vabamalt.
Toetan ja olen seda igal pool avalikult öelnud, rohelist energeetikat. Toetan tuulikuid, biojaamu, päikesepaneele, kom posteerimist. mahe-aiand ust-põll und ust-looma p ida-mist, rohelist eluviisi. Nüüd on see ka ametlikult ajalehes.
Olen oma kolme ametikuuga mõistnud, et saarel elab mitu rahvagruppi: kohalikud, põliselanikud, suvitajad, talvelsaarel, rootslased ja venelased. Neil kõigil on õigus oma saarele ja selle käekäigule kaasa rääkida. Natuke naljakas tundub mulle niiöelda kohalike elanike retoorika, et keegi teine ei tea saarest piisavalt ning et nemad ongi need kõige õigemad saareelanikud. Meenutab lähis-ida Palestiina probleemi. Volikogu koosseis peegeldab viimaste valimiste käiku. Ma ei ole märganud ühtegi ametlikku kaebust või käimas uuringut valimispettuse kohta Vorrnsi kohalikel valimistel. Sellegipoolest ehitab opositsioon oma kriitika väitele nagu oleks KaTalvelVorrnsil saanud valimisvõidu pettuse teel. Selline demagoogia arnaneb pigem bolshevistliku propagandaga Vene ajutise yalitsuse kukutamise eel. Aga mis sellele järgnes on meile kahjuks teada.
Mina olen üdini demokraat. Kasvanud üles Rootsis .Ma ei jaga. isegi ei salli väiklust, kolkaklannindust ja klannimajandust-poliitikat. Ma üritan teenida Vormsi rahyast (kõiki loetletud gruppe) õiglaselt ja avatult. Ma pooldan arengut. Ja soovin alustada debatti-arutelu saare edasise arengu teemal.
Täna elab saar riigi dotatsioonist. Kui ei oleks toimunud suurt sissekirjutamiste lainet enne viimaseid valimisi. oleks valla 2010. aasta eelarve tugevas miinuses. Peale kolme kuud ametis ei ole ma kuulnud ühtegi head ideed, kuidas suurendada saarel ettevõtete ja erasektori töökohtade arvu olulisel määral. Olen kuulnud valdavalt soovi, et saarele ei tuleks võõraid, olgu siis ettevõtjaid või tülikaid turiste ja eriti suvitajaid. Sellise mõttemaailmaga jääb Vormsi vald ükskõik missugusele väljast planeeritud arendusplaanile jalgu. Jõuame tagasi tuuleparkide juurde. Miks rääkida vaid tuuleparkidest? Selge on, et tänase seadusandlusega toovad tuulepargid vallale oluliselt vähem kasu kui näiteks tuumajaam. Tuulepark ei lahenda kindlasti saare arenguküsimusi. Mulle teeb muret asjaolu. et pimesi tuulikuteemat lahates jääb saare areng teisejärguliseks..
Praegune meelsus jätab saare vaikselt hääbuma. Saare demograafiat vaadates jätkab rahvaarv kahanemist. kuna enamus elanikke on üle 40 aastased. Kahekümne aasta pärast võib saarelt leida paremal juhul 50 inimest. Riigile tähendaks see kergendust, kuna pole vaja kooli ega liinipraami. On ilus loodus, sinna sekka ka mõned Hullo küla sovjetiaegsed «ehitusmälestised». Noored on lahkunud
Vaadates neid väljakutseid tekib hirm. Saarerahvas ¬või vähemalt kõnekamad kohalikest elanikest, ei taha reaal-susele otsa vaadata ja asju avalikult lahata. See jätab tee lahti kõigile õngitsejatele. Me peame usaldama oma voli-kogu, vallavalitsust ja vallavanemat. Nad tegutsevad valla huve silmas pidades. Ilma selleta ei ole ka usaldust enda vastu. Kui on valimistel hääl antud kaotanud poolele siis ei tasu rusikatega vehkida, vaid leida kokkupuutepunktid ja kompromissid. Soovitan igal saareelanikul kohtuda oma volikogu esindajaga ja avaldada otse oma kodanikuarvamust. Selliselt toimuvad demokraatlikud protsessid enamuses Euroopa riikides ja USA's
IlusaI aprillikuul mõelgem siis natuke saare tulevikust. Kuidas näeme saart viie aasta pärast? Mitu inimest peaks saarel elama? Millest nad elatuvad? Kust tulevad lapsed kooli ja lasteaeda? Kui mitte tuulikud, siis milline peaks välja nägema saare ettevõtlus?
Teie vallavanem
.

Vormsi valla leht tuulepargist-järg

Siin siis kaks Vormsi elaniku arvamust-

tuulepargi poolt ….

Miks ma ei anna oma allkirja!

Hullo kaupluses kogutakse allkirju tuulegeneraatorite ehitamise vastu. Kokku on saadud juba paarsada või rohkem allkirja. Vormsi rahvas hääletab jälle nii kui üks mees kõigile ja kõigele vastu. Kas see on tõesti nii, või on Vormsi inimestega järjekordselt manipuleeritud? Nii see tegelikult on! See on protestiaktsioon, ei tea kelle poolt korraldatud sedaviisi kogutud nimekirjadesse võib sattuda ükskõik kes, olenemata sellest. kas ta on poolt või vastu. See meenutab kangesti ühte nõukogudeaegset anekdooti kus rahvas aeti punanurka kokku ja teatati, et homme puuakse neid kõiki üles ... ja hääl rahva hulgast küsis: Kas peame poomisnööri ise kaasa võtma.

Üks SUUR EI lehvib üle väikese Eesti Va-bariigi: ei haridusreformile, ei haldusrefor¬mile, ei prügilale, ei paekarjäärile, ei polügoonile, ei sõjaväelinnakule, ei tuumajaamale, ei gaasitorule, ei tuulegeneraatorile .... ei, ei, ei .... Ei NATO'le, ei eurole, ei vabariigile?

Mis kasu on Vormsi saarest meie vabariigile? Me oleme ülalpeetavad, oleme nagu narkosõltlased, eksisteerime tänu riigi rahasüstidele! Noored isad-emad, kes saavad riigilt lastetoe tust, õpetajad, pensionärid. keskkonnateenistujad, kõik riigipalgalised... need paar palgikoormat talvel ei kompenseeri meie peale tehtud kulutusi, aga ometi tahame ka meie uut laeva, paremaid teid, paremaid elektriliine, suuremat palka, suuremaid pensione, suuremaid lastetoetusi. Suuremaid ... , suuremaid .... , paremaid ..... Kust ee raha siis tuleb?

Vormsi tuulepargi arendajatele: Rääkige inimestega personaalseIt, selgitage, tooge välja kõik positiime. est negatiivset jätkub meil kuh¬jaga.

Vormsi Vallavalitsusele: Olge nii head ja trükkige Vormsi valla elanike nimekirjad korralikult paberile ja jätke sinna ruumi nii poolt¬kui vastuhääletamiseks. üks korralik poolt- või vastuhääletus on siis ja ainult siis hästi õnnestunud, kui poolt- ja vastuhääli on enam-vähem võrdselt, st. tulemus otsustatakse mõne hääle enamusega. Vastasel juhul on tegemist rahvaga manipuleerimisega või tulemuste võltsimisega. Tuletage meelde meie viimaseid presidendivalimisi või kahe suure - Reformi- ja Keskerakonna vägikaikavedu.

Üritagem leida endas positiivset, sest vaatamata kõigele negatiivsele ja umbusaldusele oleme vabariigis Viimase 20 aastaga jõudnud ikkagi kaugemale. kui kunagi varem. Ja siis kui hääletamiseks läheb, usaldagem Vormsi inimesi. Kõik ei olegi nii hull kui esialgu paistab. Me ei ole ju mingid väikesed ja tigedad ja kõverikud orjapõlvlased.

Üle 70 aasta tekib meile võimalus ka midagi välja viia, me hakkame eksportima rohelist energiat. Kellel saab selle vastu midagi olla

Aitab sellest võlgu elamisest! Mõelge. milline värske tuulegeneraatoripuhang üle selle vana ja väsinud saare ... ja saab see kopituse lõhn siit Vormsilt välja tuulutatud! Vormsi 'aab jälle vabariigi kaardile ja tulu tõuseb Vorms maaomanikele ... Neile, kes on oma allkirja juba andnud. Pole hullu! Tunnistage endale olete eksinud ja kivi langeb südamelt Tömmake nimi nimekirjast maha. Igale Vorms talule oma nimeline tuulegeneraator!

PS. Loe see artikkel 3 x läbi, mõtle ja Sinust saab tulihingeline tuulegeneraatorite fänn.

Ükskord me võidame niikuinii!

Aadu Arulo Hosby külast, Rästiku talust

….ja vastu….

Vormsile tuulepark ei sobi

Ongi tõesti aeg tuulepargist Vormsi val­la lehes kirjutada. Projekti ayalikusta­mine toimus 20. märtsil - võiks öelda, et alles siis, kui see oli möödapääsma­tu. Enne seda oldi muiIdugi juba kaua tegutsetud; vaikselt, aga siiski tõhu­salt. Keegi vist enam ei imesta, milleks eelmisel aastal saarele nii palju inimesi registreerus ja milleks valimised läksid nagu läksid. Tuulepargi pooldajad pidid volikokku saama Hea näide organisee­rimisest on see. et nüüd istub volikogus yormsilastele täiesti tundmatu mees, kes saarel üldse ei ela; ja mitte ainult voliko­gus. vaid ka kolmes komisjonis. Valimiste ajal tuulepargi pooldajad sellest hiiglaslikust plaanist valijatele mitte midagi ei rääkinud. Tulemuseks on täielik usaldamatus ja sellepärast toimub ka allkirjade ko­gumine. See on olnud paljude inimeste soov: nii volikogule kui ka maakonna teemaplaneeringuga tegutsejatele peab selgeks tegema. mis on saare rahva ar­vamus

Mandri poolelt Aulepast on hoiata­vad kogemused: firma on müünud tuu­lepargi edasi, lubadused on jäänud täit­mata ja kohalike inimeste jaoks on tul­nud ainult rikutud elukeskkond, vi­suaalne reostus ja tõsised müraprob­leemid. Vormsile planeeritav tuulepark oleks kolossaalselt suur ja selle mõju ulatuks üle terve saare. See oleks saa­tuslik näiteks saare merikotkaste popu­latsioonile. Isegi tuulepargi jaoks vaja­liku teedevõrgustiku ehitamine ja kruu­sa vedamine tooks väikese saare jaoks kohutavaid ebameeldivusi, liiklust ja looduse hävitamist. Tuuleenergia peaks olema roheline energia ja selle argumendiga süüdista­takse neid, kes oma kodu lähedale tuu­leparke ei taha. Aga nii kaua, kui polii­tilises diskussioonis on eesmärgiks ma­janduslik tõus ja tarbimise kasv, ei tee tuulepargid maailma roheliseks. Tuu­leenergiast on lihtsalt saanud üks äri ning tekib kahtlus, kas ärimeeste jaoks säästev areng on ikka südameasi.

Kõige hullem on see, et tuulepar­kide rajamine suunatakse kõrvaliste­le aladele - «kus inimesi ei ela», na­gu on meile antud mõista - mereäär­setele rannikualade ja ,-äikesaartele. Nendel aladel aga on maastikulised väärtused ja looduse mitmekesisus eriti suured. Seega kaasnevad tuule­pargiga suured - ja lõplikud - kaotu­sed. Kuidas siis edasi. kui üle poole saa­rel aastaringi elavatest või suvitavatest inimestest on tuulepargi vastu ja and­nud oma allkirja? On rõhutatud. et tuulepargi tulemi­se või mittetulemise otsustab saare rah­vas. Aga kuna praktiliselt otsuse teeb volikogu, tekib küsimus, kas praegune volikogu on saare rahva tõeline esinda­ja? Kas võimul on inimesed, kes tegut­sevad saare elanikkonna ühiseks hü­vanguks, või on nende eesmärgiks ai­nult oma äri? Eks neid on mõlemaid ja kui tuleb ot­suste aeg, näeme, kes on kes.

Aura Koivisto

Vormsi valla leht tuulepargist-II

Arendaja seisukoht…

 

Tuuleenergiast talupoja kombel-rahulikult ja läbimõeldult

Taastuvenergeetika üldiselt, ja tuulepargid eriliselt, on pälvinud Eestis peale esimeste tuulikute püstitamist aina enam tähelepanu. Kõige valjuhäälsemate väidetega, mis kohati on äärmiselt meelevaldsed ja absurdsedki, on esinenud muutuste vastased.

Käesolev lühike ülevaade tuuleenergeetikast ja Vormsi tuulepargi projektist käsitleb tuulepargi tugevaid ja nõrku külgi, sellega seotud võimalusi ja ohtusid. Seega asjaolusid, mida peaks meie pikaldast ja arukat maarahvast esivanemate kombel tasakaalukalt uusi ettevõtmisi ja võimalusi põhjalikult ning emotsioonideta vaagiv vormsilane või muu asjast huvitatud eestimaalane tuulepargi projekti kohta enda arvamust luues arvestama.

Majade hajutatus Eesti külades näitab, et eestlane on soovinud mõningast eraldatust et ise mõelda ja otsustada. Ärgem siis nüüdki ilma kaalutlemata otsustagem tuulepargi sobivuse üle Vormsile!

Tuule ja vee energiat on inimesed enda huvides rakendanud tuhandeid aastaid. Vahepeal hoogsalt arenenud fossiilsete kütuste põletamisele rajanev energeetika peab ressursside ammendumise ja nende kasutuselevõtmise pideva kallinemise tõttu välja vahetama jätkusuutlikuma viisi energiat toota.

Päikeselt langeb Maale (maapinnale) energiahulk, mis on võrdne 1800-kordse ülemaailmse energiatarbega. Tuuleenergia ressurss katab maailma energiavajaduse 200-, biomass 20-kordselt. 2006. Aastal oli maailmas installeeritud 4,344 GW elektritootmisvõimsust, millest tuulegeneraatoreid 74 Gw. Võrdluseks hüdrojaamu 867 GW päikeseelektrijaamu 7 Gw.

Tuule abil on tööstusliku1 tasemel elektrit tehtud paar-kolmkümmend aastat Selle ajaga on tuulegeneraatorite tehnoloogia teinud läbi tohutu arengu. Generaatorite töö on muutunud palju vaiksemaks. toodetud kilovatt-tunni (kWh) omahind on langenud tasemele, kus edukalt konkureerib fossiilsetest kütustest toodetud elektri hinnaga - 2006. aasta andmetel pisut üle 70.- Euro/Mwh. Mõningatel andmetel on uue¬mate generaatoritega toodetava tuulelektri omahind langenud alla 6O.-€/MWh. Fossiilsete kütuste tegelikku omahinda, mis arvestaks kaevandamise ja muu saastamise ökoloogilise jalajälje maksumust, ei ole pikka aega monopoolses seisus olnud elektrit tootvad suurettevõtted välja arvutanud (või jätnud tarbijad sellest teavitamata). Väidetavalt on Eestis toodetud põlevkivielektri tegelik omahind 3.- EEK/kWh, S.o. ligikaudu 192.- €/MWh.

Tuulepark toodab keskmiselt 2 kuni 4 GWh aastas iga paigaldatud MW (megavati) kohta. Toodangut suurendab tuule tugevnemine, kuni tuulik saavutab nimivõimsuse (tänapäevastel tuulegeneraatoritel tuulekiirustel 12 m/s, rootori keskpunkti e. «naba» kõrgusel) ja võimalikult ühtlane puhumine nii tugevuse kui suuna mõttes. Et tuul puhub hooti ja muudab suunda siis on tegelik aastatoodang teoreetilisest (s.o. 8760 GWh} MW) alla poole. Toodangut vähendavad ka tehnilistest riketest ja korralistest hooldustest põhjustatud pausid tuulikute töös. Tuulikud lülituvad tööle tuulekiirusel 2.5 kuni 3m/s ja peatatakse tuulekiirusel 25 m/s, purunemise vältimiseks. Tuulepargi oodatav tööiga on 20 aastat, misjärel tehakse kas kapitaalremont, tuulepark demonteeritakse arendaja kulul, nii et sellest ei jää «varemeid», või asendatakse tuulikud uute mudelitega.

Tuulepargiga kaasnevateks negatiivseteks kaasnähtusteks on mõju ümbritsevale keskkonnale: tekkiv müra, valguse ja varju vaheldumine piirkonnas, kuhu tuulikute varjud langevad ja visuaalne «reostus». Viimane sõna on jutumärkides, sest tegemist on n.-ö. maitse küsimusega: suurt osa inimeste ehitistest võib, ka allakirjutanu arvates, lugeda oluliselt inetumaks. Lähimaks näiteks on kasvõi looduses paiknevad elektripostid, mobiilimastid, majakad jms.

Inimeste ja looduse kooseksisteerimiseks tuleb otsida tasakaalu. Tuuleparkide planeerimisel arvestatakse nii müra, varjude kui tuulikute nähtavusega. Tuulikute müratasemed vähenevad pidevalt areneva tehnoloogia tõttu ja viie aasta taguseid mudeleid ei saa võrrelda ei võimsuse ega mürataseme poolest uutega.

Viru- Nigulas ja Aulepas paigaldatud värskete WWD-3 tuulegeneraatorite tuule poole pöördumist saatev terav krigin on erandlik nähtus Euroopas paigaldatud tuuleparkide hulgas ja tootja (Win WinD Oy) kõrvaldab probleemi oma kulul nii kiiresti kui suudab. Vormsi tuuleparki tõenäoliselt WWD-3 paigaldamist ei kaaluta, sest on hulga teisi 3 megavatiseid tuulikuid, mille puhul ei ole taolist müra karta.

Tuulepargiga kaasnevad head küljed on saastevaba ja hajutatult toodetavelekter, sissetulek kohalikele elanikele rendist ning tuuleparki opereerivas ettevõttes töötamisest, soodsam elektri hind Vormsi elanikele. Elektrihinna soodustuse maksab kolmepoolse lepingu põhjal (leping sõlmitakse Ostja - Vormsil asuva tarbija, Müüja - jaotusvõrgu käitaja Fortum AS ja tuulepargi arendaja OÜ Vormsi Tuulepark vahel) kinni tuulepargi arendaja. Selleks ei ole tarvis ehitada uusi elektriliine või alajaama nagu kuulujuttude keerutajad väidavad.

Esimese hüvena alustab arendaja saarele tankla ehitamist juba käesoleval aastal. Seoses käigus oleva nelja maakonna tuuleenergia teemaplaneeringuga on arutuse all üldise korra kehtestamine tuulepargi arendajate ja kohalike omavalitsuste koostööks.

Heaks näiteks on 4 Energia ja Viru-Nigula valla asutaud MTÜ, kuhu kohalike sotsiaalse iseloomuga projektide tarvis kannab elektri¬tootja iga toodetud MWh kohta 5.- EEK. Vormsilaste aktiivsus tuulepargi arendajate ja valla koostöö projektide ettepanekute esitamisel aitaks leida parima võimaliku viisi, kuidas arendajad saaksid kohalikus arengus kaasa lüüa.

Tuulepargiga tekivad turistidel uued võimalused nautida vaadet saarele tuuliku gondlist, s.o. 100m kõrguseit.

Vormsi tuulepargiga kaasneda võivate ohtudena üritavad projekti vastased pakkuda erinevaid peamiselt kuulujuttudel või meelevaldselt loodud seostel põhinevaid nähtusi. Väär on panna 10 merikotka hukkumist Norras püstitatud tuuleparkide süüks palja fakti põhjal, et kotkad surid peale parkide püstitamist. Samaväärselt absurdne on väide, et demokraatliku korra kehtestamine on toonud kaasa autoõnnetustes hukkunud inimeste arvu kasvu!

Ilma põhjaliku analüüsita ei ole mõtet heita kõrvale ühtegi projekti, mis saarel elu edendada aitaks. Planeerimisseadus näeb ette põhjaliku analüüsi projekti kõigi võimalike kahjulike mõjude iseloomu ja ulatuse osas ning peale nende väljaselgitamist projekti avaliku arutelu, misjärel kohalik omavalitsus otsustab planeeringu kehtestamise. Avaliku arutelu käigus esitatud põhjendatud muudatus- ja parandusettepanekud võetakse kindlasti arvesse. Planeering toimub maavanema järelvalve all, mis tagab kontrolli kõigi seaduse nõuete ja protseduuri reeglite täitmise üle.

Teemaplaneeringut ei kehtestata. kui keskkonnamõjude hindamise ja avaliku arutelu tulemusel selgub. et objektiivsed, rõhutan objektiivsed, see tähendab põhjendatud, vastu¬argumendid Vormsi tuulepargi projektile kaaluvad üles projekti toetavad asjaolud. TÕDE SELGUB PLANEERINGU KÄIGUS. Ilma keskkonnamõju hindamiseta ei ole alust arutada ei projekti pooldajate ega vastaste väiteid.Teemaplaneering on protsess, mis lähtub saare tasa¬kaalustatud arengust, looduse, elanike ja tuuleenergeetika kooseksisteerimise harmooniast.

Artikkli juurde lisatuna väike väljavõte Erik Puura, Tartu Ülikool.

PhD (keemiatehnika) MSe (keskkonnakaitse) BSe (geoloogia) isiklikust blogist.

Tervikteksti võimalik lugeda http://erikpuura.wordpress.com/2010/04/11/avalik-kiri-vormsi-rahvale-plaanitud-tuulepargi -kohta!

Avalik kiri Vormsi rahvale plaanitud tuulepargi kohta Posted on 11/04/2010 by erikpuura

Minu poole pöördus Elle Vormsi saarelt küsimusega, mida ma ar¬van sinna tuulepargi rajamise kohta. Selline on minu vastus.

Tuuleenergia kasutamine - kas Vormsi võimalus või oht?

Olen Vormsil käinud vaid korra. 1987. aasta kevadel. See oli geo¬loogiline ekspeditsioon, mis on siiani meeles - fossiilide otsimised merekaldal. majakas, rändrahn nimega Sm en, rõngasristid kalmistul. Kõik oli väga omapärane ja meeldejääv ning kiusatus on kõike seda kümneid aastaid hiljem uue pilguga vaadata.

Kui uue külastuse ajaloleksid saarel tuulegeneraatorid, siis minu arvamus aareelanikest oleks kui tarkadest inimestest, kes oskavad oma re ursse kasutada - sest tuulegeneraatorid pannakse püsti siis ja ainult siis. kui see kohalikele yajalik ja kasulik on.

Vormsi Tuulepark OÜ

Erik Puura ood Vormsi tuulepargile

Jõudsin ära oodata…Pakkusin juba ammu, et keegi võiks argumenteerida ka siinses blogis tuulepargi poolt- sisuliselt ja laiapõhjalisemalt. Et kuskilt tuleb ka mõni tõsisemaltvõetav seisukoht Vormsi tuulepargi toetuseks. Nüüd on see olemas, kirjutatud küll tuulepargi rajamise ülla eesmärgi nimel varjusurmast üles äratatud “Vormsi sõnumitele”, kuid kuna tekst on avaldatud ka loo autori-Erik Puura- keskkonnateemalises avalikus isiklikus blogis, siis ei tohiks olla takistusi selle teksti täies mahus avaldamiseks ka siin. Pealegi on see pealkirjastatud lausa avaliku kirjana Vormsi rahvale..

Mul, ja arvatavasti paljudel Vormsiga seotud inimestel oleks selle  kirja kohta kindlasti üht-teist öelda. Seda ei saa kuidagi operatiivselt teha  “Vormsi Sõnumites”, saab aga teha siin kommentaarides ja loodetavasti ka Erik Puura “Keskkonnaabi” blogi kommentaariumis…nii et avaldage aga arvamust. Mõne aja pärast võtan asja  siin kokku koos omapoolsete kommentaaridega.

Avalik kiri Vormsi rahvale plaanitud tuulepargi kohta
Posted on 11/04/2010 by erikpuura

Minu poole pöördus Elle Vormsi saarelt küsimusega, mida ma arvan sinna tuulepargi rajamise kohta. Selline on minu vastus.

Tuuleenergia kasutamine – kas Vormsi võimalus või oht?

Olen Vormsil käinud vaid korra, 1987. aasta kevadel. See oli geoloogiline ekspeditsioon, mis on siiani meeles – fossiilide otsimised merekaldal, majakas, rändrahn nimega Smen, rõngasristid kalmistul. Kõik oli väga omapärane ja meeldejääv ning kiusatus on kõike seda kümneid aastaid hiljem uue pilguga vaadata.

Kui uue külastuse ajal oleksid saarel tuulegeneraatorid, siis minu arvamus saareelanikest oleks kui tarkadest inimestest, kes oskavad oma ressursse kasutada – sest tuulegeneraatorid pannakse püsti siis ja ainult siis, kui see kohalikele vajalik ja kasulik on.

Ükski inimene meie hulgast ei oska ilma elektrita elada. Iga 100 krooni elektriarvel aga tähendab praegu Eestis 80 kg põlevkivi kaevandamist ja põletamist ning kõiki sellega seonduvaid keskkonnaprobleeme – atmosfääri paisatud gaase, tuhka, kaevandustest välja pumbatud sulfaatiderikast vett. Varem või hiljem aga põlevkivist elektrit enam ei toodeta ning iga inimest peab huvitama, kust elekter siis saadakse. Veelgi enam, ka nafta ja maagaas on maailmas lõpukorral. Lähima paarikümne aasta jooksul näeme me maailmas naftahinna edasisi kõikumisi, bensiini hinna tõus 30 kroonini ja isegi 40 kroonini liitri eest on vägagi tõenäoline. Küsimuseks saab siis, kuidas üldse hakkama saada.

Maailmas on juba väikseid saari, kus kogu transport on üle viidud tuulest akumuleeritavale elektrienergiale. Ka see on Vormsi võimalus – lahendus, mis sobiks järgmiseks 1000 aastaks. Taani, Iisrael ja USA juba arendavad suuri elektriautode rendi ja akulaadimise süsteeme.

Just kõike maailmas toimuvat pika-ajaliselt ette hinnates olen mina kindlal arvamusel, et tuuleenergia arendamine on õige samm. Just see on Eesti rannikualade üks eeliseid võrreldes sisemaaga.

On teada, et hetkel on Eestis tuulegeneraatorite püstitamise taotlusi juba rohkem kui elektrivõrgud jõuavad tootmise juhuslikkuse tõttu ära kasutada. Ja samas on teada, et kohalike elanike protestid järjest suurenevad. Nüüd aga on sedasi, et need piirkonnad, kus arendajad ja kohalikud elanikud kaubale saavad, majanduslikus mõttes ja pikemas perspektiivis kindlasti võidavad. Lisaks otsesele kasule omandavad nad kogemusi, mis tulevikus on ülikasulikud.

Nüüd jõuame tuuleenergia probleemideni. Kõige olulisemad neist on müra ja vaade. Võib-olla olen ma imelik, aga minul teeb vaade tuulegeneraatoritele südame soojaks. Kui juba ilmselt kümmekond aastat tagasi Taani pealinnas Kopenhaagenis maandusin ja aknast tuulikuterivi nägin, mõtlesin – kuidas nemad oskavad ja meie ei oska. Sest ma tean, missugust keskkonnakahju ja riske põhjustavad teised elektri tootmise viisid. Kui Eestis pandi püsti esimesed tuulegeneraatorid, mõtlesin – viimaks ometi.

Aga loomulikult ei ela mina tuulegeneraatori kõrval. Seda ma julgen küll öelda, et mind see vaade ei häiriks. See oleks pigem ülev – me suudame, me saame hakkama järgmised 1000 aastat. Samas kui vaiksel suveõhtul kostuks minu koduni müra, siis see võiks ilmselt närvi ajada küll.

Minu linnakodust vuravad mööda autod, külmaperioodil puhub elutoas õhksoojuspump. Olen isegi selle pumba vuhinaga ära harjunud, sest ta annab efektiivselt sooja. Mul on sellest kasu, ma aktsepteerin seda. Suvilas on naabritel koerad ning lähedalasuvas motellis peetakse suviti sageli öö läbi pidusid. Üsna sageli mõtlen, et tahan rohkem vaikust. Müra on tõsine probleem.

Aga kui tõsine? Kui keegi tuulegeneraatori minu kodu lähedale püsti tahaks panna, siis kõigepealt ma tahaksin seda mürataset enne kuulda. See peaks ju olema võimalik – arendaja viib kohalikud elanikud sarnase tuulepargi lähistele ja igaüks saab kuulda, missugune hääl kostub 500 meetri, 1 kilomeetri, 2 kilomeetri kauguselt sõltuvalt tuule suunast. Saab ehk ka küsida sealsete inimeste kogemusi ja arvamust. Ning kõik selle saab videolinti võtta ning kõigile vormsilastele ette mängida.

Samas mingi müratase tekib ju ikkagi. Ja nüüd tahaksin ma teada, mis ma selle eest saan, kui pean seda aktsepteerima. Ilmselt tahaksin ma pakkumist oma tuleviku elektriarvete osas. Näiteks mingi madala tarbimise juures tuuleperioodidel võiks juhul, kui müratase on olemas, mu elekter üldse tasuta või väga madala hinnaga olla – ja selline kokkulepe võiks olla aastakümneteks. Täpselt nagu õhksoojuspumba mühinat ma aktsepteerin teadmisega, et see on keskmiselt 2-3 korda efektiivsem kui elektriküte. Suurema tarbimise korral sooviksin tunduvat hinnaalandust. Ja nüüd, kui see pakkumine on mulle tehtud, siis mõtleksin veel kord järele. Sest kui ütlen jäägitu ei, saavad samasuguse pakkumise inimesed kusagil mujal ning mina ei pruugi enam kunagi saada. Kas ma olen nendest targem või rumalam?

Me võime muidugi öelda, et raha ei oma mingisugust tähtsust – keskkond on püha ja ülimuslik. Jah, ka nii võib mõelda – aga kas see müra tõepoolest on selline, mis sügavalt häirib, või ei ole seda tegelikult märgatagi? Ning kuu lõpus, kui pangaarve on täiesti kokku kuivanud, võib sellest tingitud stress olla 100 korda suurem kui tuulegeneraatori mühisemisest tekkiv stress. Paljud eestlased seostavad sõna ’raha’ sõnaga ’äri’ ja ’kasumiahnus’, aga tegelikult on raha arvestamine ainuke võimalus võrrelda erinevaid mõjusid, sest inimese mõju praeguste eluviiside juures keskkonnale on kahjuks paratamatu. Hetkel tekitab igaüks meist suure augu põlevkivimaardlas, suure hulga tuhka ning heitgaase. Näiteks juba tekitatud tuha hulk ühe inimese kohta on meil Eestis umbes 200-300 tonni! Kas see on parem? Kui vormsilastel õnnestuks saada kogu oma elekter tuulegeneraatoritest, siis võiksid nad uhkelt öelda: meie enam tuhka ja heitgaase ei tekita. See on suur samm edasi.

Mis aga puutub varjude vaheldumist, mõju põllumajandusele ja põhjaveele, siis need on küll ebaolulised, kui mu maja päris tuulegeneraatori kõrval pole. Seal aga ei tohi see ollagi.

Jah, ilmselt võivad ka linnud hukkuda. Kuid linnud hukkuvad ka tankerite õnnetuste läbi tekkinud naftalaikudes ning elektrijaama aluselistes tuhabasseinides. Kui oluline oleks mõju Vormsil, sellele vastavad juba ornitoloogid.

Ning loomulikult jääb viimane sõna vormsilastele. Minu soovitus on teha mudel, mida oleks võimalik maketilt näha ja lindilt kuulda. Siis oleks tore edasi arutleda.

- – -

Et kohapeal peaks ära käima ja ei maksaks internetimaterjale uskuda, selle tõenduseks lisan kaks täiesti vastandlikku klippi Youtube’ist. Vaadake, kuulake ja hinnake ise, kuidas on võimalik äärmuslikult manipuleerida. Kulutage 7 minutit oma elust ja te ei kahetse! Välja arvatud juhul, kui te ühte neist kahest eelarvamuste tõttu näha ja kuulda ei taha…

1. Negatiivne näide – agressiivne pöördumine kohaliku tuulepargivastase liikumise juhi poolt

2. Positiivne näide – tuulegeneraatori müra võrrelduna teiste müratekitajatega

Kõik sõltub sellest, kui tugevaks taustahääl timmida. Eesti vanasõna ütleb, et ära usu hülge möla. Antud juhul aga on küsimuseks, kes üldse on hüljes. Armsad inimesed, käige juba rajatud analoogsete projektide kohtades ära ja siis otsustage!

Viimane aspekt on seotud võimalike tuludega. Kui olen mandril tähtis tegelane ja saarel on mul puhkepaik, siis võimalik minu jaoks pisike tulu tuulepargist ei lähe mulle üldse korda. Minu sooviks on rahu, vaikus, et saarel oleks üldse võimalikult vähe rahvast jne. Sellised inimesed võivad kaasa minna kampaaniaga, kus kõik tundubki negatiivne. Samas ei tohiks nad unustada, et kõik pole nii vaprad ja ilusad ning saarel võib olla küllaladaselt inimesi, kelle jaoks tuulepark on positiivseks ootuseks.

Kuidas aga on turistidega? See on nn ‘müügitöö’ küsimus. Saar võib end reklaamida puhtaima energia tootja ja kasutajana. Kümnekonna aasta pärast, kui elektriautod on reaalsus, siis naftavaba saarena. See on suhtumise küsimus ja mina ei jätaks kindlasti kohe Vormsile sõitmata põhjusel, et seal on tuulegeneraatorid.

Siiski on käesoleva kirjutise näol tegemist minu isikliku arvamusega, mis võib näha tuleviku maailma ja seoseid palju laiemana kui enamik teisi inimesi.

Räpane mäng Vormsi tuulepargi ümber

On mis on, tuleb mis tuleb, aga see tuulepargi saaga, kohalike inimeste võitlus oma elukeskkonna säilitamise eest läheb ajalukku eelkõige just tuulepargi läbisurujate poolt kasutatavate erakordselt räpaste meetodite poolest. Ja ei tea sugugi, et see selliste meetodite arsenal on juba ammendatud…Tulla võib veel mõndagi.
Alustame pealtnäha süütust desinformatsioonist, püüust desorienteerida kohalikke lihtsaid inimesi.
Kohalik maakonnaleht “Lääne Elu” avaldas eile (1.04) artikli selle kohta, et on algatatud allkirjade kogumine tuulepargi vastu. Täiesti neutraalne ja ülevaatlik lugu. Vähemasti “Lääne Elu” kohta. Ja siis selle loo kommentaariumis ilmus järsku üksteise järel 2 sellist kommentaari:
Vormsi volikogu   01.04.2010 (20:23)
Koska poolt (tema ju selleks saarele tuligi); Ivo Sarapuu poolt (tema on seotud talvitujate valimislubadusega ja kokkulepetega, nagu ta ütles), Rammul poolt (majutab Koskat), Kaabel poolt (tal küll suu vett täis selle koha pealt, aga kui vastu oleks, oleks vast juba sõna võtnud - kui ikka on aus mees?), Allik ? (kõikuv hääl, pigem hääletab poolt või jääb tulemata volikokku); Sarapuu Ene ? (väga kõikuv hääl; pigem poolt sest ei jätku julgust neist meestest erinevalt hääletada), Streng vastu (läheb korda ka saarerahva arvamus), Hokkonen vastu (aus saare mees), Valm ? (pigem vastu, aga kas jääb ärarääkijatele kindlaks vastuseisjaks?). Ei taha küll isiklik olla, aga nii on kõige selgemini näha, kuidas tegelikult seisud on ja kuidas väikese volikoguga on kergem soovitud tulemust saada. Ja lõpuks on ju volikogu ja selle liikmed avalikkuse ees vastutavad, mis siin ikka salatseda.
leopold   01.04.2010 (21:24)
Toomas , kirjuta oma nime all kui midagi öelda tahad
Noh, siinse blogi teadaolevalt mitte väga tagasihoidliku autorina arvan, et lgp.”leopold” pidas Toomase all silmas mind…Kuid siinkohal pean esinema avaldusega. Ma nimelt ei kommenteeri peale seda, kui hakkasin rohkem kui 4 ja pool  aastat tagasi seda ja natuke hiljem teist (tomp.wordpress.com) blogi pidama, enam kuskil täiesti anonüümselt. Kasutan ainult blogide pseudonüüme “tom” ja “tomP” ja et end ja oma arvamust isikustada ning teha vahet teiste “tom”-de arvamustega, lisan tavaliselt viite oma blogile. Ja “Lääne Elus” ei kommenteeri ma absoluutselt pärast seda, kui nende ajakirjanik Ivar Soopan arvas end olevat nii kõva mees ja nii tugeva parteilise seljatagusega, et võttis mind ette oma blogis mõnitamiseks…
Aga nüüd asjast endast ja selle taustast, et miks mind igast võimalikust ja võimatust asendist püütakse rünnata.
Kaldun arvama, et selle teise kommentaari autor teadis väga hästi, et seda esimest ei kirjutanud mina. Sest kuigi see on kirjutatud kohalikke olusid ja suhteid hästi tundva isiku poolt, ja üldjuhul on volikogu liikmeid ja nende võimalikku käitumist tuulepargi hääletusel iseloomustatud suht adekvaatselt, on seal selliseid nüansse, millest mul polnud aimugi (näiteks kes pakub Koskale majutust) ja samas vaikitakse selle räpase mängu juures kõige olulisemast asjast: kuidas saavutati selline volikogu koosseis…Ehk siis ennetada mind tegelikult kirjutamaks midagi taolist. anda ette võimalikele lugejatele hinnang, et olen ainult mingi tagaselja susija ja intrigant.  Seega algul pidasin ka täiesti võimalikuks, et need kaks järjestikkust kommentaari kirjutas üks ja sama isik just eesmärgiga diskrediteerida siin seda blogi ja selle autorit. Õnneks see nii ei olnud ja esimese kommentaari autor, Taavi, selgitas seda. Tänud talle.
Eks ma olen mõnevõrra hell juba muidugi, sest ka siin ju ilmub pidevalt anonüümseid kommentaare vähem või rohkem rafineeritud demagoogiliste vihjetega peeglisse vaatamise vajalikkusest, et ka siinne autor valetab, et ka siinne autor ajab mingit oma asja, nii musta, et väljagi öelda ei julge…jne. Eks ära hakkab tüütama, aga teadmiseks neile varastamist elunormiks pidavatele susijatele: ma ei ole teiesugune...
Kuidas aga  need asjad ja võimalikud arengud tuulepargi rajamise küsimuse volikogu hääletusel siis tegelikult on ja tõenäoliselt olema saavad.
Teatavasti kirjutati enne viimaseid valimisi Vormsi valda sisse 80-100 uut elanikku. Ca 1/4 elanikest ja kaugelt rohkem kui 1/4 valijatest, sest uued elanikud olid valdavas enamuses üksikud valimisealised inimesed. Ka nende uute vormsilaste valimisaktiivsus oli erakordselt kõrge. Arvata võib, et selle grupi siseselt lähenes valimisaktiivsus 100%, sest kogu valla aktiivsuse tõstsid nad oma aktiivse osalusega 81%-ni. Ehk siis reaalsetest valijatest moodustasid nad juba ca 1/3. Viimaste kolmede kohalike valimiste, kus 2002. ja 2005. a. valimistel selliseid sissekirjutustrikke praktiliselt ei harrastatud, põgus analüüs näitab, et praktiliselt kõik need 80 või rohkemgi “uute vormsilaste” häält läksid võitnud nimekirja 6 liikmele, ehk siis täpselt neile 6-le inimesele, kes said need 6 kohta Vormsi 9 liikmelises volikogus. Minu arvamus on, et need kohad osteti nende “uute vormsilaste-uute valijate” käest kellegi poolt millegi läbisurumiseks. Üks “see midagi” on kindlasti see tuulepark…eriti räpane on asja juures see, et kindlasti osa volikogu liikmeid, kellele tigutati juurde neid ostetud hääli, mille tulemusena nad siis tegelikult saidki volikokku, suure tõenäosusega ise ei teagi, et osa nendele tulnud hääli on just “sellise” päritoluga. Kuigi aimata ju võiks ja mitte lasta end sesse räpasesse mängu sisse tõmmata. Aga praegu on juba hilja, asja organisaatorid ja nende poolt lollitatud on ühes paadis ja põgeneda pole õieti kuhugi…Arve volikogusse saamise eest esitatakse ja see saab olema krõbe…

Vormsi tuulepark ja visuaalne reostus

Kui nüüd sellise plaani, nagu tuulemehed viimati esitasid, järgi need vehklevate labadega üle metsade ja niitude kõrguvad postid püsti pannakse, tekib üks huvitav küsimus. Nimelt on Vormsil olemas maastikukaitseala, mille erinevad vööndid asuvad Rumpos, Suuremõisas, Saxbys, Rälbys, Dibys, Hosbys…ehk praktiliselt kogu saarel…Maastikukaitseala peaeesmärk on just säilitada maastikku kui tervikut. Kas tõesti tuulik, mis paistab olevat (sest ja kuigi pole tema vundament ilmselt maastikukaitseala formaalsete piiride sees) täpselt sellel maastikul, ei riku siis kuidagi kaitsekorda? Maja, mis ei paista metsa seest väljagi, maastikukaitsealale püstitada ei saa, kuid monstrumit, mis paistab igale poole ja igalt poolt sellel kaitsealusel maastikul, saab otse selle kaitseala piirile ehitada küll…
Ehk siis Vormsi konkreetsetes oludes on tuulikutest tulenev kõige suurem oht just visuaalne reostus. Ja isegi mitte oht ainult kohalikele ja saart külastavatele turistidele nende hingerahu ja neile harjunud vaate säilimisele, vaid oht riigi kõigi rohkearvuliste maastikukaitsealade kaitsekorrale.
Aga mida see visuaalne reostus mitte ainult teoreetiliselt, vaid juba ka praktiliselt tähendab, saab lugeda seda kõike kogenu kirjeldusest…
Kui Saksamaale tuuleparkide juurde sõitsin, ootasin, et mind võiks häirida see vuhh-vuhh-vuhh, robotlikult monotoonne tiibade tiirutamine. Esmalt ei saanud aru, miks minu värske internetituttav Jutta Reichardt e-kirjas nimetas, et kõigepealt korraldab ta mulle unbedingt (tingimata, sks) ühe “Horrortour´i” vaatega ümbruskonnale.
Mind huvitas pigem, kuidas mõjub lärm. Horrorituur? Mis siis generaatorites nii halba võiks olla – tuulepark maastikul peaks ju isegi romantiliselt mõjuma… Eestis paistavad need täitsa toredad. Juba Berliinis rongilt maha astudes sain aru: asi on vaates. Lähed närvi, kui horisont ei püsi paigal.
Seda on raske seletada, aga proovige kujutleda asja nii, nagu seda nägin Jutta ja Marco kodu juures: astute värskesse õhku, ringutate majatrepil ja libistate armastava pilgu üle kogu Loodu, päike paistab, tuuleke puhub. Siis langeb pilk aia taha ja takerdub. Seal töötavad kraanasuurused masinad ja muudkui aina töötavad, üldse seisma ei jää. Ka jõuluõhtul mitte.
Üritad abitult metsavaadet nautida, aga tiivikud hakivad kõik su loodusvaated viiludeks: rohelise metsa, põlluserva, pilved taevas. Tunned end nagu tööstuskarjääris. Järelikult viibidki tootmisalal. Seetõttu tahad õhtu saabudes pärast tööpäeva lõppu rahulikumasse kohta minna, koju. Aga kui pead tootmisalal ööbima, kuna seal ongi su kodu? Täpselt nii on Jutta ja Marco juures.
…Täpselt. Täpselt nii saab olema ka Vormsis...

Vormsi vallavanema ja volikogu esimehe seisukoht Vormsi tuulepargi küsimuses

Oi, kuidas tahaks lugejaid sellest teavitada. Kuid eks ta kergelt keeruline ole. Isegi pärast äsja külastatud nn. infotundi, mis valla kodulehel väljareklaamituna  vaikimisi ju seda nagu lubaks. Sest kellel veel, kui kõrgetel valitud rahvaesindajatel võiks selline seisukoht olemas olla ja mis takistaks seda neil siis ka välja öelda…Kahjuks jäi kogu kohtumisest just see mulje, et on mingi kõrgem jõud, kes ohjab kuskilt kõrgemalt Vormsi rahva poolt valitud võimuesindajate tahet ja ka suuvärki...Volikogu esimees ei tahtnud sel teemal ise üldse mitte midagi rääkida ja lükkas kogu kupatuse meie vallavanemale, kes oli vastavalt oma muusikaprodutsendi pehme elukutse tausta taagale nii tõsise küsimuse selgitamise juures  ilmselt raskustes. No piinlik oli. Vallavanem oli küll (või talle oldi) ette valmistanud Powerpoint esitluse taastuvenergeetika riiklikust tähtsusest ja sinna juurde jutu sellest, kuidas ikka riik tahab ja teeb..ning väiksel Vormsi vallal polegi nagu midagi teha…Kuigi tema isiklikult on väga vastu ja ta saab aru küll, et ka kõik teised on siin vallas vastu…Aga, no midagi pole teha, tuleb oodata, käib nelja maakonna teemaplaneering, ja kuigi ka sellest pole midagi oodata, niikuinii teevad ära,… tuleb ikkagi oodata…Esitage  vallavalitsusse ja volikogusse oma mõtteid ja ettepanekuid…Et siis jumala pärast rahvas ise  ei võtaks ette mingeid aktsioone oma õiguste kaitseks…vaid ikka kooskõlastatult.
Kokkuvõtteks. Asi on tõsisem, kui varem välja paistis. Keegi on suured rahad likku pannud ja õigustatult ootab, et need paisuks. Jutt ootamisest tähendab ainult seda, et oodatakse sobivat momenti asja volikogust läbi liigutamise suhtes…

Vormsi tuulepark ja müra

Tuulepargist tulenev kõige olulisem  keskkonnamõju on kahtlemata mürareostus. Selles mõttes veel ka eriti salakaval reostuseliik, et seda ei kuule vahel isegi kõrvaga, silmadega nägemisest ja ninaga haistmisest rääkimata. Asi nimelt selles, et väga suure massiga liikuvate osade omavaheline mõju tekitab inimkõrvale kuuldamatut (kuid alateadlikult tajutavat) madalsageduslikku infraheli. Kui võngete sagedus muutub veel madalamaks (mõne võnkeni sekundis), siis on see tajutav vibratsioonina. Mis, nagu rohkemgi teada, pole ka just tervisele kasulik. Paremini tajuvad seda (infraheli ja algavat vibratsiooni) koerad ja muud erksamate meeltega pudulojused. Tõenäoliselt just sellega on seletatav ka loomade, ja eriti maapinnal elavate loomade-näiteks madude) ebaloomulik käitumine näiteks enne maavärinaid, kui kuskil kaugel juba maakoor hakkab liikuma ja järele andma.
Aga mis ma siin ikka jahun. Kohe hakatakse sõimama, et püüan lihtsalt oma lolluses tark välja näha…Õnneks on nagu tellitult “Postimehes” artikkel Aulepa tuulepargiga seonduvatest  müraprobleemidest ja sealses kommentaariumis ka targemate inimeste asjalikke seisukohavõtte küll ja küll. Et aga “Postimehele”  ei saa saabuva vaikiva ajastu künnisel enam nende kommentaaride säilivuse osas väga kindel olla…ja niikuinii juba kolme kuu pärast, kui vast Vormsi tuulepargiga seonduv võib veel teravamalt päevakorral olla, neid kommentaare enam ei näidata (selline on “postimehe” poliitika), siis kopeerin siia nende arvamusavalduste säilivuse huvides mõned asja selgitavad kommentaarid…
to huviline : Noarootsi valla poolt võin öelda, et ainuke otsene tulu, mis omavalitsuse eelarvesse laekus, oligi lõiv ehitusloa ja kasutusloa väljaandmise eest.
Aulepa juhtum on õudusunenägu, kus ei aita mingid mõõdetud vahemaad ega piirid.Ei piisa kaugusest kilomeeter või kakski.Müra tungib hoonetesse, ei lase magada,ajab ülesse. Nö. ettenähtud detsibellid siin ei kehti,ka vaiksema tuulega on ikkagi müra suur,tuuliku labad löövad läbi õhu, sest need mürakad kasvavad juskui meie õuedelt ülesse pilvedesse. Kohalikud elanikud olid seni kõik terved inimesed,nüüd on kuulda järjest ja enam mingeid tervisehäireid. Kui kümnel inimesel on erinevad haigused, on arusaadav, et igaühel on oma haiguslugu.Kui aga tunnused on kümnel inimesel sarnased, siis on teada, millest.
Vastused on Pärnu lehest. Päris kindel on see. et tegeliku müra või umina tekitavad need hiiglased kui neid on rohkem ja kogu maapind võngub ja vibreerib vastavalt labade pöörlemisele
http://www.youtube.com/watch?v=iyOImGHyJtQ
normaalse elukeskonna poolt : Pole viga, mürareostuse teemal tulebki rääkida nii tuulikutest kui maanteemürast laiemalt. Mina tooksin omalt poolt mürareostusena välja veel koerte klähvimise asulates ja viimase aja moeröögatuse - õhksoojuspumpade paigaldamise naabri akna kõrvale.
Kõik inimesed pole ühesugused, vaevused sõltuvad konkreetsest taustsüsteemist ja tekkinud kontrasti suurusest. Näiteks tudengipõlves magasin aastaid Pärnu mnt. Peda ühikas trammide kolina tõttu värisevas kambris. Harjusin kiiresti! Aga naabrikoera ootamatult algavate haukumishoogudega 10 m kaugusel oma akendest, kuni viimaste aastateni vaikses kuurortlinna kvartalis pole harjunud. Seepärast mõistan hästi kogu senise elu vaid linnulaulu ja tuulekohinat kuulnud külaelanike masendust tuulikute infraheli suhtes. Selle mõju on salakavalam kui konkreetselt mõõdetava liiklusmüra oma. Liiklusmüra kahjulikku mõju inimorganismile on ammu uuritud - seda saab teha sealsamas linnas, kus vastav aparatuur, personal ja katsealused kohe käe-jala juurest võtta. Aga proovi sa mõõta tuulikumüra mõju inimesele! Häiriv heli ei alga ju plaksti kl. 7 hommikul nagu maanteeliiklus, olles pea iga päev konstantne! Samamoodi on ebaregulaarne koerte haukumine. Viimast tuleks uurida otse sündmuskohal, ent kui naabrist koeraomanik taipab, miks võõrad asjapulgad kõrvalkrundil ringi sebivaid ja mingeid 'kaste' üles sätivad, hoiavad nad oma koer lihtsalt paar nädalat toas kinni. Ja jälle saab demagoogitseda, et mida te virisete, loodusenautlejad!
Nii et igal juhul olen nurkaaetud inimeste poolt. Elekrimajanduses tuleb aga suuremat tähelepanu pöörata kokkuhoiule. Praegu võetakse seda valdkonda nagu iga teist suurtootmist - mida rohkem, seda uhkem (saab ka eksportida). Tegelikult on viimane aeg üle minna elektri ja soojuse koostootmisjaamadele maakonnakeskustes jm. üle Eesti. Kui puudub huvi kokku hoida, ei hoita ega leiutata ka alternatiive.
"normaalsele" : Tuulepargid mõjutavad inimese tervist müraga ja valguse vilkumisega. On esinenud õnnetusjuhtumeid. Kiiresti muutuv elukeskkond tekitab stressi. Kõik võimalikud mõjurid pole teada.
Müra on inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Tuulegeneraatorid tekitavad kuuldavat müra, madalsageduslikku müra (10-160 Hz) ja infraheli (alla 20 Hz). Lisandub vibratsioon – tahke keskkonna võnkumine. Need on omavahel üleminevad, potenseerivad nähtused. Suur osa tuulegeneraatori mürast on madalsageduslik. Müra põhjustab unehäireid, ärritatavust, negatiivseid emotsioone. Sageli inimene ei oska väljendada, mis on muutunud, et ta end enam tervena ei tunne. Tuulepargi müra põhjustab unehäireid, peavalu, tinnitust (helin kõrvus), peapööritust, iiveldust, ärritust, mäluhäireid, konsentratsioonihäireid. Öine müra suurendab kardiovaskulaarhaigusi, s.h. hüpertensiooni. Madalsageduslik müra tekitab unehäireid, peavalu, pearinglust, nüstagmet, iiveldust, oksendamist, psüühikahäireid, sh hallutsintsioone.
ILFN (0-500 Hz) põhjustab VAD- i - vibroakustilist haigust – kasvab rakkudevahelise maatriksi (kollageen, elastaan hulk) ilma põletikuprotsessita. Tihenevad süda, veresooned, trahhea, kopsud ja neerud. Seda diagnoositi algselt rasketööstuse töötajatel. Tänapäeval on diagnoositud ka tavaelanikel, sh lastel. VAD kliinilisse pilti kuulub ka depressioon, suurenenud ärritatavus ja agressiivsus, kalduvus isolatsioonile, kognitiivsete võimete vähenemine.
Edasi loe http://www.teletoad.ee/joomla/index.php?option=com_content&view=article&id=61&Itemid=32
wigur : Siin paljud tooviad välja erinevaid müraallikaid, nagu liiklus, lennujaam ja mis kõik. Küll aga ei taipa ühte asja:
Kõik need müraallikad on EBAÜHTLASED. Tuuliku müra aga on REGULAARSE SAGEDUSEGA müra mis mõjub ikka väga halvasti.
Osad jälle väidavad, et magasid öö tuuliku all, ja ei juhtunud midagi. Selleks, et midagi juhtuma/tundma hakkaks on ikka vaja kuu aega tuuliku müratsoonis elada. Siis räägite teist juttu.
Ja millest siis tegelikult probleem: eelpool mainitud unehäired ongi selle kõige kurja juur. Nii peakui on unehäired on põhimõtteliselt kõik inimese tervise garantiid kadunud ja hakkavad tekkima kõiksugu häired nii psüühhikas kui tervises. Ei sooviks nende inimeste nahas olla, kes elavad sellise hulluks ajava müra läheduses. Lennujaam - kuigi oluliselt valjem - on tühi asi, sest lennukid ei maandu ega tõuse regulaarselt iga 5 sekundi tagant ja nii aasta aega jutti.
Nii et mitte müra pole probleem, vaid REGULAARSE SAGEDUSEGA müra. See tapab.

GAH : Mürasageduste ja müra kui enese vahe on selles, et kõik, nii merekohin, kui puudekohin tuule käes paitavad kõrvu, sest see on looduslik. Kuuldes mingit valet nooti, tunned kohe, et midagi on toimumas, kas eemalt tulev vihm või muud. Kuuldes aga pidevat surinat, hävivad inimeste võimed tunnetada ja kuulda loodust. See on kuntslik ja viib harmooniast välja. Täielik jama roheliste poolt. Kus nad nüüd on???? Looduslik hääl on kooskõlas inimese tervikuga, kuntslik aga loodud seda tervikut lõhkuma. Tulemus muidugi ei pea kohe esile kerkima, see võib võtta aastaid, ehk aastakümneid. Hakkavad näiteks sündima järjest nõrgemad lapsed jne.

Kristi Ugam : Madalsageduslikust mürast (mida kõrv ei kuule, aga mis see tervist kahjustav just ongi) ei ole siin juttu. Teaduskirjanduses räägitakse inimelamu ohutust kaugusest 100 korda rootori kõrgus, st antud juhul siis 10 km.

Ah et sellepärast oligi siis tarvis juulis Planeerimisseaduse paragrahv 29.-sse sisse võtta sundvõõrandamine maakonna teemaplnaeeringu alusel ja on nende maakonna teemaplaneeringutega nii kiire ja peab neid Läänemaal, Pärnumaal, Saaremaal ja Hiiumaal praegu tegema sama firma, mis arendajate muudki planeerimist. Kujutage ette jah, kui nelja maakonna elanikud hakkaksid nõudma oma kinnisvara eest kompensatsiooni! Praegu on nii, et Saare maavanem on oma allkirjaga loobunud keskkonnamõju strateegilise hindamise raames igasugustest uuringutest. Nii et kui peaks siiski minema kompenseerimiseks, siis teeb seda Eesti riik, nagu peale viimast okupatsioonigi.

Rannikualade külade tühjaks tegemisega on probleeme olnud varemgi. Et seekord on siis nii, et miks mitte lasta eestlastel vabatahtlikult oma seadused ümber teha, selle asemel, et peaks ähvardama vägede sisse viimisega nagu eelmine kord. Asja eest teist taga pole ju mõtet rahvusvahelise põlu alla sattumisega riskeerida. Täitsa õige. Muidugi peab küsima, kelle seisukohalt...

Vt veel Edward Lucas, The Economisti üks toimetajatest "Uus külm sõda".
Meenutuseks, et Hiiu tuulepargi taga on AS Raunisaar ("kivivare saar"), mille aktsiakapitalist kuulub 88 % Greta Energyle, mis on Kanadas registreeritud vene firma eesotsas lähivälismaal teatud mõjukusega isikutega. Üle Eesti tegutseb Raunistal, mille aktsiakapitalist 90% kuulub Greta Energyle. Raunistali mees palus maakonnateemaplaneeringusse võtta ka võimaluse, et küla keskele tohiks ka ehitada, kui elanikud soovivad.

Aare-Villu Kattel, Hiiu maavalitsuse arengu ja planeerimisosakonna juhataja, kes on selles küsimuses praktiliselt maakonna ainus esindaja (sest maavanem loobus enda selleteemalistest õigustest Saare maavanema kasuks nagu ka Pärnu ja Lääne maavanemad) ei saanud 11. märtsi koosolekul Kärdlas aru, kuidas ma sundvõõrandamisest nii ähmi täis lähen: "Kui tuleb uus võim, siis sundvõõrandatakse ju kõik!?" Ta lisas ka, et kui me hakkame siin arvestama teaduslike uuringute tulemustega, ei saa me siia ju nii palju generaatoreid, kui tahame.

Hiiumaa tuuleelektrijaama minimaalne võimsus, mis tekitaks koos maksude puudumise ja dotatsioonidega mingi kasumimarginaali, oleks 150 MW. Kui hiidlased hakkavad inguma ja tahavad ise ka elektrit, siis siinsesse võrku ühendamine nõuaks nii suuri mahutusi, et park peaks olema oluliselt suurem - on läbi käinud arvud 300-500 MW, mis ei taga veel võrku ühendamist. Et Aulepas siis 39 MW.

Generaatoreid absoluutselt välistavaid alasid olemasolev keskkonnamõju strateegilise hindamise programm ette ei näegi (vt Hendrikson & Ko kodulehelt): on tõenäoliselt sobimatud alad ja sobivamad. Kõik on läbirääkimiste küsimus. Nimetatud ametnik nentis ka, et Hiiumaal läbirääkijat ei ole.

Rõõm tõdeda, et Läänemaa mehed on nii kõvad mehed, et võta eeskuju. Meil ei ole mitte see Eesti, mida me tahtsime, vaid see, mis me ise üksteisele teeme.
Jõudu ja tarkust!